Kiiremini kui brauser!
76 suhted: Academia Europaea, Aho Rebas, Alar Toomre, Ameerika Filosoofiaselts, Astenosfäär, Astronoomia, Üldmaateadus, Balzani auhind, Benjamin Franklini medal (Franklini Instituut), Berliini Vaba Ülikool, Cambridge'i Ülikooli struktuuriüksuste nimistu, Crafoordi auhind, Demidovi auhind, Eesti Aleksandrikool, Eluta loodus, Euroopa Teaduste Akadeemia, Gemmoloogia, Geograafia, Geoloogia-mineraloogiadoktor, Hanswilhelm Beil, Karl Ernst von Baeri medal, Karl Pärna, Kaugseire, Kuninglik Teaduste Akadeemia, Kyōto auhind, Lamonti-Doherty Maa Observatoorium, Lissaboni Teaduste Akadeemia, Maa (täpsustus), Maa kuju, Maateaduste mõisteid (A), Maateaduste mõisteid (Š), Maateaduste mõisteid (Ü), Maateaduste mõisteid (Ö), Maateaduste mõisteid (Ä), Maateaduste mõisteid (Õ), Maateaduste mõisteid (B), Maateaduste mõisteid (C), Maateaduste mõisteid (D), Maateaduste mõisteid (E), Maateaduste mõisteid (F), Maateaduste mõisteid (G), Maateaduste mõisteid (H), Maateaduste mõisteid (I), Maateaduste mõisteid (J), Maateaduste mõisteid (K), Maateaduste mõisteid (L), Maateaduste mõisteid (M), Maateaduste mõisteid (N), Maateaduste mõisteid (O), Maateaduste mõisteid (P), ..., Maateaduste mõisteid (Q), Maateaduste mõisteid (R), Maateaduste mõisteid (S), Maateaduste mõisteid (T), Maateaduste mõisteid (U), Maateaduste mõisteid (V), Maateaduste mõisteid (W), Maateaduste mõistete loendid, Massachusettsi Tehnoloogiainstituut, Ordžonikidze-nimeline Venemaa Riiklik Geoloogiauuringute Ülikool, Oxfordi Ülikooli struktuuriüksuste nimistu, Paavstlik Teaduste Akadeemia, Planetoloogia, Poorsus, Rahvusvaheline planeedi Maa aasta, San Francisco Lastekool, Scripps Institution of Oceanography, Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia, Tahke Maa, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar, Teaduste struktuur, TTÜ Geoloogia Instituut, Venemaa Teaduste Akadeemia Kosmoseuuringute Instituut, Vetleseni auhind. Laienda indeks (26 rohkem) »
Academia Europaea
Academia Europaea on valitsusväline assotsiatsioon, mis tegutseb rahvusvahelise teadusakadeemiana.
Uus!!: Maateadus ja Academia Europaea · Näe rohkem »
Aho Rebas
Aho Rebas (sündinud 17. juulil 1946 Boråsis Rootsis) on eesti pedagoog.
Uus!!: Maateadus ja Aho Rebas · Näe rohkem »
Alar Toomre
Alar Toomre (sündinud 5. veebruaril 1937 Rakveres) on eesti päritolu ameerika astrofüüsik ja rakendusmatemaatik.
Uus!!: Maateadus ja Alar Toomre · Näe rohkem »
Ameerika Filosoofiaselts
Ameerika Filosoofiaseltsi asutaja ja esimene president Benjamin Franklin Philosophical Hall Philadelphias, Ameerika Filosoofiaseltsi esindushoone idafassaad. Üle tee peaaegu vastas asub Library Hall Philosophical Halli läänefassaad. Siit läbi pargi mõnikümmend meetrit lääne suunas jääb UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Vabaduse Palee Vaade Fifth Streeti ja Chestnut Streeti nurgalahendusele (1919. a). Philosophical Hall jääb Old City Hallist (nurgapealne maja) vasakule (pildil maja ees hobutramm). Vabaduse Palee jääb Old City Hallist paremale (torniga hoone pildi servas) APSi liige (1780) Thomas Jefferson. Jefferson valiti 3. märtsil 1797 APSi presidendiks, järgmisel päeval USA asepresidendiks USA tolle aja tähtsamaid raamatukogusid Library Company of Philadelphia (1800. aasta paiku). Hoone projekti autor on William Thornton (1789), kes mõned aastad hiljem (1793) võidab prestiižse Kapitooliumi hoone projektikonkursi Library Hall, Ameerika Filosoofiaseltsi raamatukogu (ehitati 1957–1959), mille fassaad jäljendab originaalilähedaselt omaaegset William Thorntoni autorilahendust APSi välisliige (1787) William Thornton, Briti ja USA arhitekt, arst, kunstnik ja leiutaja; Library Halli projekteerija Ameerika Filosoofiaselts (inglise keeles American Philosophical Society, lühend APS) on rahvusvahelise mainega õpetatud selts Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: Maateadus ja Ameerika Filosoofiaselts · Näe rohkem »
Astenosfäär
tuum (''core''), '''astenosfäär''' (''asthenosphere''), välimine tuum (''outer core''), sisetuum (''inner core'') Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht.
Uus!!: Maateadus ja Astenosfäär · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Maateadus ja Astronoomia · Näe rohkem »
Üldmaateadus
Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus.
Uus!!: Maateadus ja Üldmaateadus · Näe rohkem »
Balzani auhind
Balzani auhind on iga-aastane rahvusvaheline auhind teaduse ja kultuuri valdkonnas.
Uus!!: Maateadus ja Balzani auhind · Näe rohkem »
Benjamin Franklini medal (Franklini Instituut)
Benjamin Franklin, kelle auks on medal nimetatud. Joseph Duplessise maal (1785) Franklin Institute Awards, ka Benjamin Franklini medal, on teadusauhind, mida alates 1998.
Uus!!: Maateadus ja Benjamin Franklini medal (Franklini Instituut) · Näe rohkem »
Berliini Vaba Ülikool
Berliini Vabaülikool (saksa keeles Freie Universität Berlin) on Berliinis 1948.
Uus!!: Maateadus ja Berliini Vaba Ülikool · Näe rohkem »
Cambridge'i Ülikooli struktuuriüksuste nimistu
Cambridge'i Ülikooli vapp Cambridge'i Ülikooli struktuuri kuuluvad akadeemilised struktuuriüksused (koolid, teaduskonnad, osakonnad) ja mitteakadeemilised struktuuriüksused (näiteks raamatukogu ja teater).
Uus!!: Maateadus ja Cambridge'i Ülikooli struktuuriüksuste nimistu · Näe rohkem »
Crafoordi auhind
Crafoordi auhind on Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia ja Crafoordi fondi egiidi all välja antav iga-aastane rahvusvaheline teadusauhind.
Uus!!: Maateadus ja Crafoordi auhind · Näe rohkem »
Demidovi auhind
krahv Pavel Demidov, omanimelise auhinna asutaja Adam Johann von Krusenstern, Demidovi täisauhind 1837 Moritz Hermann von Jacobi, Demidovi täisauhind 1840 Gregor von Helmersen, Demidovi täisauhind 1843 Nikolai Pirogov, Demidovi täisauhind 1844, 1851 ja 1860 Carl Rathlef, Demidovi pool-auhind 1853 Fr. R. Kreutzwaldi "Kalevipoeg" sai 1860 Demidovi pool-auhinna Demidovi auhind ehk Demidovi preemia on teadusauhind Venemaal.
Uus!!: Maateadus ja Demidovi auhind · Näe rohkem »
Eesti Aleksandrikool
Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 1888–1906 Põltsamaa kihelkonnas Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus.
Uus!!: Maateadus ja Eesti Aleksandrikool · Näe rohkem »
Eluta loodus
Eluta loodus on see osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus.
Uus!!: Maateadus ja Eluta loodus · Näe rohkem »
Euroopa Teaduste Akadeemia
Euroopa Teaduste Akadeemia (inglise keeles European Academy of Sciences, ladina keeles Academia Scientiarum Europaea, lühendatult EURASC) on üks Euroopa teadusakadeemiaid.
Uus!!: Maateadus ja Euroopa Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Gemmoloogia
Gemmoloogia (ladina – gemma 'vääriskivi' jt) on ehtekivide teadus.
Uus!!: Maateadus ja Gemmoloogia · Näe rohkem »
Geograafia
Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Uus!!: Maateadus ja Geograafia · Näe rohkem »
Geoloogia-mineraloogiadoktor
Geoloogia-mineraloogiadoktor (vene keeles доктор геолого-минералогическихнаук; bulgaaria keeles доктор по геоложки и минералогични науки) on geoteaduste valdkonnas antav teaduskraad (teaduste doktor) mitmes riigis, sealhulgas Venemaa Föderatsioonis ja Bulgaarias.
Uus!!: Maateadus ja Geoloogia-mineraloogiadoktor · Näe rohkem »
Hanswilhelm Beil
Hanswilhelm Beil (10. august 1924 Stuttgart – 19. detsember 2002 Freiburg) oli saksa arst ja amatöörgeoloog.
Uus!!: Maateadus ja Hanswilhelm Beil · Näe rohkem »
Karl Ernst von Baeri medal
Karl Ernst von Baeri medal on mitu korda samanimelisena asutatud ja sarnase kujundusega medal, nimetatuna Karl Ernst von Baeri auks.
Uus!!: Maateadus ja Karl Ernst von Baeri medal · Näe rohkem »
Karl Pärna
Karl Pärna (27. veebruar 1904 Vara vald, Tartumaa – 1. juuli 1966 Tartu) oli eesti geoloog ja geograaf.
Uus!!: Maateadus ja Karl Pärna · Näe rohkem »
Kaugseire
Satelliidipilt Eestist (2004) Kaugseire on eemal asuvate objektide kohta informatsiooni hankimine mittekontaktsete meetoditega.
Uus!!: Maateadus ja Kaugseire · Näe rohkem »
Kuninglik Teaduste Akadeemia
Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien, lühend KVA) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.
Uus!!: Maateadus ja Kuninglik Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Kyōto auhind
Kyōto auhinnaga kaasnev medal Kyōto auhind (jaapani keeles 京都賞, Kyōto-shō) on Jaapani mitteriiklik rahvusvaheline auhind, elutööauhind kunstis ja teaduses.
Uus!!: Maateadus ja Kyōto auhind · Näe rohkem »
Lamonti-Doherty Maa Observatoorium
Lamonti-Doherty Maa Observatoorium (inglise keeles Lamont–Doherty Earth Observatory; lühend LDEO) on New Yorgi osariigis Palisadesis asuv Columbia ülikooli Columbia Climate Schooli uurimiskeskus.
Uus!!: Maateadus ja Lamonti-Doherty Maa Observatoorium · Näe rohkem »
Lissaboni Teaduste Akadeemia
Inskriptsioon akadeemia peahoone seinal Lissaboni Teaduste Akadeemia (portugali keeles: Academia das Ciências de Lisboa) on Portugali teaduste akadeemia.
Uus!!: Maateadus ja Lissaboni Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Maa (täpsustus)
*Maa ehk maakera on päikesesüsteemi Päikesest kauguselt kolmas planeet.
Uus!!: Maateadus ja Maa (täpsustus) · Näe rohkem »
Maa kuju
sihiga; raskusjõud ei ole alati suunatud Maa keskpunkti poole Maa kuju all mõeldakse tavaliselt Maa pinna tegeliku kuju lähendust, mis on matemaatiliselt võimalikult hästi formuleeritav.
Uus!!: Maateadus ja Maa kuju · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (A)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad A-tähega. A.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (A) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (Š)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad Š-tähega. šastaliit – šeliit – šelf – šelfiliustik – liustik, mis ujub veepinnal, olles üht otsa pidi seotud teda toitva maismaaliustikuga šelfimeri – šlakikoonus – šokimoone – šošoniit – šott – štokk – Š.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (Š) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (Ü)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad Ü-tähega. Ü.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (Ü) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (Ö)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad Ö-tähega. ökogenees – ökostratigraafia – ökosüsteem – öökülm – ööpäeva keskmine õhutemperatuur – ööpäevane õhutemperatuuri amplituud – Ö.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (Ö) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (Ä)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad Ä-tähega. ägiriin – äike – älves – ärakanne – ärakanne (suurus) – äravool – äravooluala – äravoolukiht – äravoolumaht – äravoolumoodul – äravooluta ala – äravoolutegur – ääremeri – ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega äärisriff – Ä.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (Ä) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (Õ)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad Õ-tähega. õgurannik – õhik – kivist, tema mikroskoopiliseks uurimiseks valmistatud 0,03 mm paksune plaadike õhikuline meetod – õhk – Maa atmosfääri moodustav gaaside segu õhumass – õhuniiskus – õhuringlus – õhurõhk – õhusaaste – õhutemperatuur – õhutemperatuuri amplituud – õhutemperatuuri maksimum – õhutemperatuuri miinimum – õietolm – õietolmu diagramm – õietolmuanalüüs – õietolmuspekter – õisloomad – õõs – õõtsik – Õ.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (Õ) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (B)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad B-tähega. B.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (B) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (C)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad C-tähega. C.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (C) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (D)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad D-tähega. D.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (D) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (E)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad E-tähega. E.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (E) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (F)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad F-tähega. faatsies (geograafia) – faatsies (geoloogia) – faatsieste õpetus – fajaliit – fakoliit – faneriitne struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral on teda moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad Fanerosoikum – fauna (paleontoloogia) – feldšpatoidid – päevakividega sarnanevad kivimit moodustavad mineraalid felsoandesiit – fenakiit – Fennoskandia kilp – Põhja-Euroopas asuv ulatuslik ala, kus avanevad Arhaikumi ja Proterosoikumiaegsed kivimid fenofaas – fenokristall – fenoloogia – ferraliitmuld – Ferreli rakk – ferroliit – fii-skaala – fiksism – filtratsioon (geoloogia) – filtratsioonimoodul – firn – firniväli – fjord – pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht fjordrannik – F-kiht – fleksuur – Flo lade – flogopiit – floora – fluidaalne tekstuur – fluoriit – fluviaalsus – fluviomõhn – flüšš – foidi sisaldav kivim – fonoliit – foraminifeerid – formatsioonide õpetus – forsteriit – fosfaadid (mineraloogia) – fosforiit – kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit fosforiringe – fossiil – mistahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend fossiliseerumine – fraktsioneeruv kristalliseerumine – fraktsioon (geoloogia) – frankliniit – frondi udu – front – Fujita-Pearsoni skaala – fulguriit – fumarool – vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas Furong (geoloogia) – fusuliinid – föön – fülliit – füüsikaline geoloogia – geoloogia osa, mis tegeleb Maa ehituse ja teda mõjutavate protsesside uurimisega füüsikaline murenemine – kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine F.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (F) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (G)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad G-tähega. gaas – gabro – aluselise koostisega süvakivim Gaia hüpotees – gaiot – galeniit – ganiit – Gauja lade – geiser – perioodilise pursketsükliga kuuma vee ja auru allikas, mis paikneb geotermiliselt aktiivses piirkonnas gemmoloogia – genees (geoloogia) – geobaariline aste – geoelement – geofüüsika – geognoosia – geograaf – geograafia – geograafiline asend – geograafiline vööde – geograafilised koordinaadid – geohüdroloogia – geoid – geokeemia – geokronoloogia – geokronoloogiline skaala – geokronoloogiline üksus – ajavahemik geoloogilises ajas geokronomeetria – geokronoloogia haru, mis tegeleb geoloogilise aja mõõtmisega absoluutsetes ajaühikutes geokrüoloogia – geokronomeetriline üksus – ajavahemik geoloogilises ajas, mis ei põhine stratigraafial geokrüoloogia – geolitoraal – geoloog – aktiivselt geoloogiaga tegelev inimene geoloogia – Maa, eriti maakoore koostist, ehitust ja arengut käsitlev teadus geoloogiline aeg – ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni geoloogiline kaardistamine – geoloogiline kaart – geoloogiline kompass – geoloogiline korrelatsioon – geoloogiline läbilõige – geoloogiline materjal – geoloogiline meetod – geoloogiline profiil – geoloogiline struktuur – kivimkeha või kivimkehi lahutav pind, millel on kirjeldatav kuju ning ulatus geoloogilised ohud – geoloogi vasar – spetsiaalse ehituse ning disainiga vasar, mis on suurema osa geoloogide põhiline töövahend välitingimustes geomagnetism – geomeer – geomorfoloogia – geomorfoloogiline meetod – geood – georadar – geosfäär – geosünklinaal – geosüsteem – geotektoonika – teadusharu, mis uurib Maa välisosa suuremõõtmelist ehitust, arengut ja teket geotermaalenergia – geotermiline aste – geotermiline gradient – gibsiit – giga-aasta – glatsiaalsete – glatsiofluviaalne sete – glatsioisostaasia – glatsiokarst – glatsioloogia – glaukofaan – glaukofaankildafaatsies – glaukoniit – gleihorisont – gleimuld – gleistumine – gleistunud muld – globaalne soojenemine – globaalne õhuringlus – globaalprobleem – globaaltektoonika – globaalökoloogia – Glomar Challenger – glooria – gneisiline tekstuur – gneiss – gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim Goldschmidti reeglid – Golitsõni piirpind – Gondwana – manner, mis eksisteeris Mesosoikumis umbes 200 Ma goniomeeter – gradatsiooniline kihilisus – gradientjõud – grafiit – granaat (mineraal) – granaatkilt – graniidikiht – maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6 km/s graniidistumine – granitoidse kivimi moodustumine läbi moondeprotsesside graniit – ränidioksiidirikas süvakivim graniitgneiss – graniitpegmatiit – graniitporfüür – granitoid – põhiliselt kvartsist ja päevakivist koosnev faneriitse struktuuriga tardkivim granodioriit – granuliidifaatsies – granuliit – granulomeetriline koostis – graptoliidid – grauvakk – gravimeeter – gravimeetria – gravimeetriline uurimine – gravitatsiooniline diferentseerumine – gravitatsioonivesi – greisen – griiva – grossulaar – grüneriit – guaano – Guadalup (geoloogia) – götiit – G.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (G) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (H)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad H-tähega. haabitus – Haanja staadium – hadaal – Hadaikum – mitteametlik kronostratigraafiline üksus, mis vastab ajavahemikule Maa tekkest kuni 3800 Ma Hadley rakk – hajumisoreool – hajutatud element – haldjajuuksed – härmatis, mis tekib hallitusseene Exidiopsis effusa osalusel haliit – Haljala lade – hall – hallmuld – halluasiit – halo – halogeniidid – hammaada – hantelsilikaadid – hapestumine – hapnik – hapnikuringe – happeline kivim – tardkivim, mis koosneb vähemalt 66% ränidioksiidist happevihm – sademed, mille pH on madalam kui 5 hargsoon – hari (geoloogia) – harmattan – haudmik – hedenbergiit – heeliumi meetod – heilandiit – heksagonaalne süngoonia – süngoonia, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks kolmandat või kuuendat järku sümmeetriatelg, mis on risti tasandiga, mille moodustavad kolm võrdse pikkusega telge mille vahel on 120° nurk heletaiga – heliotroop – heljum – helkivad ööpilved – hematiit – hemimorfiid – hertsüünia kurrutus – hiidkraater – hiidmanner – geoloogilises minevikus eksisteerinud mitmest tänapäevasest mandrist koosnenud manner hiidrahe – hiidrahn – hiiukirn – Hilis-Devon – Hilis-Juura – hilisjääaeg – Hilis-Ordoviitsium – Hilis-Triias – Hirnanti lade – Holantarktis – Holarktis – Holotseen – Holsteini meri – Holsteini jäävaheaeg – hooglumi – hooglörts – hoogvihm – hoovus – horisont – horisont (geoloogia) – hornblendiit – humifitseerumine – humiidne kliima – humiinained – Hunnebergi lade – Huroni jäätumine – huumus – huumushorisont – enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont hõbe – hõbekloriid – häil – Häme daikiparv – Soome aluskorras paiknev aluselise koostisega daikiparv Härma kihistik – härmatis – hüdratiseerumine – hüdroakustika – hüdrogeokeemia – hüdrogeoloogia – hüdrograaf – hüdrograafia – hüdroisohüps – hüdrokeemia – hüdroksiidid (mineraloogia) – hüdrolakoliit – hüdroloogia – hüdroloogiline aasta – hüdroloogiline tsükkel – hüdromeetria – hüdrosfäär – hüdroterm – hüdrotermaalne moone – hüdrotermaalne soon – hüdrovilk – hügromeeter – hügroskoopsusvesi – hüpabüssaalne kivim – hüpergenees – hüpersteen – hüpidiomorfne mineraal – hüpotsenter – H.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (H) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (I)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad I-tähega. Iapetuse ookean – ibe – Ida-Euroopa kraaton – Ida-Euroopa platvorm – idatuul – Idavere lade – idiomorfne mineraal – idiomorfsus – iga (geokronoloogia) – igavese pakase vöö – igijää – igikelts – igilumi – ignimbriit – ihnofossiilid – ihtüosaurus – illiit – illuuvium – illuviaalhorisont – ilm – ilmaelement – ilmaennustamine – ilmaennustus – ilmajaam – ilmakaart – ilmastik – ilmastu – ilmeniit – imbumine (geoloogia) – immersioonimeetod – imogoliit – impaktiit – indrikoteerium – infiltratsioon – infrapunakiirgus – injektsioon – inklinatsioon – inkongruentne sulamine – sulamine, mille käigus tekkinud vedeliku koostis erineb algse tahke aine koostisest inninmoriit – inostrantseevia – interfasiaal – interglatsiaal – interstadiaal – intratsonaalsed mullad – intrusiiv – intrusiivne kivim – maakoores tardunud tardkivim intrusioon – maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim) inversioon (geoloogia) – inversioonikese – inversioon (kristallograafia) – Inversioon (meteoroloogia) – ionosfäär – irisatsiooniefekt – iseniit – Islandi pagu – islandiit – isobaar – isogoon – isojoon – isokliin – isomorfism – isopükn – isostaasia – isoterm – isotoopgeoloogia – geoloogia haru, mis põhineb radioaktiivsete ning stabiilsete isotoopide kasutamisest saadaval andmestikul isotoopmeetodid – isotroopia – IUGS – I.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (I) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (J)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad J-tähega. Jaagarahu lade – Jaani lade – jaanuari keskmine õhutemperatuur – jadeiit – jalam – jaspis – jelaan – joastik – Joides Resolution – Joldiameri – jooneline erosioon – joonvälk – juga – koht jõel, kus vesi langeb astangust jugavool – juudikivi – juuli keskmine õhutemperatuur – Juura (geoloogia) – Juuru lade – juveniilne vesi – jõe lang – jõe pikkuse ja languse suhe jõe langus – jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe jõe lähe – koht, kust jõgi algab jõe pikiprofiil – jõe veerežiim – jõe äravool – kindlas ajavahemikus valgalalt veekogusse voolanud vee maht jõeorg – jõesaar – jõesete – jõestik – peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega jõesäng – jõeoru sügavaim osa, milles kogu aeg voolab vesi jõeterrass – jõevõrgu tihedus – jõgi – mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu, mis kulgeb piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke jõgikond – ala, kust jõgi saab oma vee Jõhvi lade – jäide – jälgelement – keemiline element, mis moodustab kivimi koostisest vähem kui 0,1% jämedateraline struktuur – järeltõuge – järsak – järskrannik – järsult sügavneva merepõhjaga rannik järta – järv – Järva jäätumine – järvelubi – järvemuda – järvesaar – järvesete – järvestik – järveterrass – järvistu – jää – jääaeg – jääjärv – jääkate – jääkoobas – jääkoorik – jääkosk – jääkriim – jääkruup – jääksoo – soo, kus turbavarud on ammendatud või turba tootmine on lõpetatud jääkulutus – jääkõrb – jääkünd – liikuva liustiku poolt teostatav murenenud materjali transport jäälahe – jäämägi – jäänukjärv – jäänukkõrgendik – jäänuksaar – jäänuksete – jäänõel – jääpaisjärv – jääpuursüdamik – jäärak – jääsammas – jääsein – jäätumine (glatsioloogia) – jäätumine – jäävaheaeg – jäävihm – jäävöönd – jütja – J.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (J) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (K)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad K-tähega. K.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (K) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (L)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad L-tähega. La Niña – laam – litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega laama sukeldumine – laamade lahknemine – laamtektoonika – laava – laavakate – laavavool – vulkaanist väljunud maapinda mööda voolav laava või sel viisil moodustunud kivimkeha labrador (mineraal) – lade – ladejärk – ladekond – ladestik – ladestu – ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks lagerstätte – laguahel – laguun – laguunifaatsies – laguunisete – laguunrannik – lahaar – laht – maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa lahvandus – laid – laidrannik – laidrannik – lainevire – lainjaskihiline tekstuur – lais – lakoliit – lamav kiht – kiht, mis on sellel lasuva kihi all lamell (geoloogia) – lamm – laminariitsavi – lamminiit – lammorg – lang (geoloogia) – lang (jõgi) – langatus – langatusala – langatuslehter – langatusnõgu – langatusvärin – langeallikas – langemisnurk – langus – lapill – püroklastiline osake, mille läbimõõt on 2...64 mm laskunud tiib – Lasnamäe lade – lasuliit – lasuriit – lasumus – lasumuselemendid – kivimkeha (enamasti kihi) ruumilist orientatsiooni iseloomustavad parameetrid lasumusvorm – lasund – maavara kogum lasuv kiht – kiht, mis on tema all oleva lamava kihi peal lasuv sete – lateraalorg – lateriit – lateriitmuld – Latorpi lade – vananenud kronostratigraafiline üksus (Ordoviitsiumi lade), mis on asendatud Hunnebergi ja Billingeni lademetega laugas – laugrannik – lauge reljeefiga rannik Lauraasia – Laurentia – lauskmaa – lauskrand – lauslumi – laussadu – lavamaa – laviin – laviinikoonus – lavsoniit – leedemuld – leelis – leeliseline kivim – leeliseline magma – leeliseline päevakivi – leeliselisus – leeliskivim – suure kaaliumi ja naatriumisisaldusega tardkivim leelismetall – leelispäevakivi – leetmuld – leetseljak – leetumine – lehvikkurd – Leivu alamlade – lennundusmeteoroloogia – leostumine – lepidoliit – leukokraatne kivim – leukokraatne mineraal – leutsiit – leviala (geoloogia) – levialakaart – Li-vilk – libleline agregaat – lihkepind – lihkumine – lihtvorm – Lihvini jäävaheaeg – liitdaik – liitvulkaan – liiv – liivakivi – liivakivipaljand – liivakõrb – liivarand – liivasete – liivatorm – liivik – liivsavi – likvatsioon – limaan – limaanrannik – Limneameri – limnoloogia – limnomõhn – limoniit – lintsilikaat – lintstruktuur – lipariit – lisajõgi – litogenees – geoloogiliste protsesside kogum, mis põhjustavad settekivimite teket ja muutumist.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (L) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (M)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad M-tähega. Maa (planeet) – Maa ekvaator – Maa gravitatsiooniväli – Maa kuju – Maa magnetism – Maa magnetpoolus – Maa magnetväli – Maa paisumise hüpotees – Maa poolused – Maa süsteemi teadus – teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile Maa tuum – Maa vahevöö – Maa vanus – maabriis – maagaas – orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan maagikest – maagikivim – maailmameri – maailmaruum – maak – mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas maakitsus – maakmineraal – maakoor – maalihe – maanina – maaparandus – maapind – maapinnaudu – maarjas – maarjaskilt – maapõu – maapõuevara – maar – maardla – maarijärv – maaroom – maastik – maastikuallprovints – maastikupaikkond – maastikuprovints – maastikurajoon – maastikusfäär – maastikuteadus – maastikuvaldkond – maastikuökoloogia – maastikuüksus – maasäär – maateadus – maavara – maavarade geoloogia – maavesi – maavoole – maaväline elu – maavärin – maavärina intensiivsus – maavärina intensiivsusaste – maavärina kese – maavärina kolle – maavärina magnituud – madal – madala astme moondekivim – madalik – madalrõhkkond – madalsoo turvas – madalsoo – madalvesi – maetud karst – magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰ magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur magmakivim – magmaline faatsies – magmaline intrusioon – magmaline kompleks – magmaline tsükkel – magmatism – magneesium – magnesiit – magnetiit – magnetiline anomaalia – magnetiliste anomaaliate kaart – magnetiline deklinatsioon – magnetiline inklinatsioon – magnetilisus – magnetomeeter – magnetomeetria – magnetomeetriline otsing – magnetpoolus – magnetresonantskuvamine – magnettorm – maismaa – majandusgeoloogia – makroreljeef – malahhiit – mammut – mandelkivi – mandelkivitekstuur – mandrijalam – mandrijää – mandrijäätumine – mandrilava – mandriline maakoor – mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp mandriline kliima – mandriline paraskliima – mandriline riftivöönd – mandriliustik – mandrinõlv – mandririft – mandrisete – mandrite triiv – mandrite triivi hüpotees – mandri tuum – manganiit – manganoliidid – mangroov – manner – manner (geoloogia) – margariit – marginaaloos – markasiit – marmor – Marsi kliima – Marsi laavatunnelid – marš – maru (tuul) – massibilanss – massiivne tekstuur – mastodon – Mastogloiameri – mattumine – mattunud karst – mattunud org – Maunderi miinimum – meandreerumine – mega-aasta – megaantiklinoorium – megareljeef – megasünklinoorium – melanokraatne kivim – melanokraatne mineraal – Mercalli skaala – merebriis – merefüüsika – meregeoloogia – merejää – merekeemia – mereline kliima – mereline paraskliima – meremuda – meresete – merevaik – merevesi – mergel – peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim meri – meridiaan – meromiktiline veekogu – Mesoarhaikum – mesopaus – Mesoproterosoikum – mesoreljeef – mesosfäär – Mesosoikum – Metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise metalne läige – metamorfism – metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis meteoor – meteoorkeha – meteoorne vesi – meteoriidikraater – meteoriidikraatri vall – meteoriit – meteoriitika – meteoroloogia – meteoroloogiainstrumendid – mets – metsatustamine – metsatustumine – miarooliline tekstuur – süvakivimi tekstuur, mille puhul vesiikulite seinad kattuvad sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim milleriit – mikrofossiil – mikrokliima – mikrokliin – mikropaleontoloogia – mikroreljeef – mikroteraline struktuur – Milankovići hüpotees – Milleri indeksid – mineraal – mineraalide klassifikatsioon – mineraalmaa – mineraalmuld – mineraalsoon – mineraalsuletis – mineraalvesi – mineraliseerumine – mineraloid – mineraloogia – Miotseen – miraaž – Mississippi ajastik – mistraal – mitmevärvilisus – mitmikintrusioon – mittemetalne maavara – mobilismihüpoteesid – moho – Mohorovičići eralduspind – Mohsi astmik – molass – moldorg – molübdeniit – monatsiit – mondhaldeiit – monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra monokliinne süngoonia – monoklinaal – monoklinaalne kallakus – monoklinaalne kivim – monoklinaalne sümmeetria – monoklinaalne süngoonia – monokristall – terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera monoliit – monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim moondeaste – moondefaatsies – moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim moondekivimi struktuur – moondekompleks – moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis moreen – sorteerumata liustikusete moreenküngas – moreentasandik – mosasaurus – muda – veega segunenud, kleepuv, savikas-aleuriitne sete mudaline struktuur – mudavool – mudavulkaan – mugeariit – muguljas tekstuur – muld – mull – mulla klassifikatsioon – mullageograafia – mullahingamine – mullahorisont – mullalahus – mullaniiskus – mullastik – mullastruktuur – mullateadus – mullateke – mullatekketegur – mullatüüp – mullavesi – murd – murdlaine – murdlusvool – murdumisnäitaja – murdumisnäitaja dispersioon – murend – murendmaterjal – murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmine osa mureneb murenemiskoorik – murdepind – murrang – lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes murrangliikumine – murrangrike – murrangu amplituud – murrangujoon – murrangukompleks – murranguline astang – murrangulõhe – murranguorg – murrangupind – murrangusüsteem – murrutus – murrutusjärsak – murrutuskulbas – murrutuslava – murrutusrand – murrutusrannik – murrutustasandik – murrutusterrass – muskoviit – mussoon – püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale mussoonkliima – mussoonparaskliima – mustmuld – must tossutaja – muutumine (geoloogia) – mõhn – mõhnastik – Mõniste kerge – mõõdukas tuul – mäeahelik – mäeeraldis – mäehari – mäekristall – mäekuru – mäemassiiv – mäendus – mäendusgeoloogia – mäestik – mäeteke – mäetipp – M.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (M) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (N)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkiri algab N-tähega. naatrium – keemiline element järjenumbriga 11 naatriumsalpeeter – Nabala lade – nafta – naftageoloogia – naftalasund – nakhliit – NAO indeks – Narva lade – nasv – natroliit – nautiloidid – Nearktis – neeldumistegur – neem – merre või järve ulatuv maismaa osa neerjas agregaat – nefeliin – negatiivne kalle – negatiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast madalam nekk – nematofüüdid – Neoarhaikum – Neogeen – Neoproterosoikum – neotektoonika – neotektooniline maakerge – neotektoonilised liikumised – Neotroopis – neptunism – nihkepeegel – nihkumine – niiskus – niitjad kiudpilved – nikeliin – nivaalne kliima – NOAA – noorenemine (geoloogia) – normaalkurd – normaalmurrang – kaldmurrang, mille lasuv tiib on laskunud lamava tiiva suhtes allapoole Novaja Zemlja efekt – nullsedimentatsioon – nurkkõrgus – nõeljas agregaat – nõgu – nõiavits – nõlv – üle 2° kallakuga maapind nõlvanurk – nõlvaprotsessid – nõmm – nõosandur – nõrgkivi – nõrglubi – nõrk tuul – nüüdissete – N.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (N) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (O)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad O-tähega. oaas – Oandu lade – obduktsioon – obsidiaan – ränirikka koostisega ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim Oddo-Harkinsi reegel – geokeemiline seaduspärasus, mille kohaselt on paarisarvulise järjenumbriga keemilised elemendid enamasti laiemalt levinud kui nendega perioodilisustabelis külgnevad paarituarvulise järjenumbriga elemendid ofiidiline struktuur – ofioliit – tektooniliselt transporditud aluselistest ning ultraaluselistest kivimitest koosnev kivimkompleks, mis on kunagise ookeanilise maakoore fragment Ohessaare lade – ohtrus (paleontoloogia) – oiidid – oiidiline struktuur – oikumeen – oja – okasnahksed – okeanograafia – okeanoloogia – Oklo georeaktor – oklusioonifront – oksiidsed mineraalid – oligoklass – Oligotseen – oliviin – magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm oliviinbasalt – oobolusliivakivi – ooidid – ookean – ookeanibassein – ookeani keskahelik – mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa ookeaniline geosünklinaal – ookeaniline maakoor – ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp ookeaniline mägi – ookeaniline platoo – ookeaniline saar – peamiselt basaldist või biogeensest materjalist koosnev ookeanis asuv saar ookeaninõgu – ookeanipoolkera – ookeanipõhi – ookeanipõhja laienemine – ooker – ooliit – oonüks – oos – pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist oosmõhn – opaal – optiline telg – Ordoviitsium – oreool (geoloogia) – org – mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm orgaaniline aine – orgaaniline mineraal – orgaaniline murenemine – orgaaniline setend – organismi elutegevuse jälg – organogeenne kivim – orkaan – ulatuslik madalatelt laiustelt pärit madalrõhkkond (tsüklon), mis toob endaga kaasa tugeva tormi orkaan – tugev tuul orkaani silm – tuulevaikne ala orkaani keskmes orogeenne vöönd – kokkusurvepingete väljas tekkinud ulatuslik, piklik, kurrutatud ja deformeeritud geoloogiline struktuur orogenees – Orosir – ortleriit – ortoandesiit – ortoklass – orulamm – oruliustik – orulooge – orumeander – orund – orusandur – orutuul – orvand – osaline sulamine – osooniauk – osoonikihi hõrenemine – osoonikiht – ostrakoodid – Otepää staadium – otsamoreen – ovraag – O.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (O) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (P)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad P-tähega. Paadla lade – paakjää – padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool padumere rannik – padur – paduvihm – paekallas – paekivi – paepealne muld – pagi – pagodiit – pagurand – paguvesi – pahoehoe – siledapinnaline laavavool paigas – paik – pakane – Pakerordi lade – palagoniit – Palearktis – Paleoarhaikum – paleobotaanika – Paleogeen – paleogeograafia – paleokliima – paleoklimatoloogia – paleolimnoloogia – paleomagnetism – paleontoloogia – teadusharu, mis uurib geoloogilise mineviku eluvorme paleontoloogiline meetod – Paleoproterosoikum – Paleosoikum – Fanerosoikumi vanim aegkond paleozooloogia – Paleotroopis – Paleotseen – paleotsönoos – paleoökoloogia – Palivere staadium – paljand – paljandumine – paljaskarst – palõgorskiit – palünoloogia – palünoloogiline analüüs – pampa – Pandivere staadium – Pangaea – pangas – pangasmäestik – pank (geoloogia) – pankrannik – Panthalassa – paraboolluide – paragoniit – paralleelkihilisus – parasiitkraater – parasvöö – parasvööde – parasvöötme kliima – parasvöötme õhumass – pareiasaurus – paroksüsm – kiire ja väga võimas looduslike jõudude avaldumine passaat – passaathoovused – peajalgsed – pealenihe – pealiskord – setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral pedoloogia – pedon – pedosfäär – peenar (soo) – peenes – peeneteraline struktuur – pegmatiit – pehme lumi – peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad pektoliit – pelaagiline faatsies – pelaagisete – Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad peliit – peneplaan – Pennsylvania ajastik – pentlandiit – peridotiit – ultraaluseline süvakivim perluuvium – Perm (geoloogia) – perovskiit – pertiidistumine – perv – petrofüüsika – petrogenees – petrograafia – kivimite mikro- ja makroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu petrograafiline provints – petrokeemia – petroloogia – teadusharu, mille uurimisobjektiks on kivimid petrotektoonilised kooslused – pidevate reaktsioonide rida – piemontiit – piesoisohüps – pigatasandik – Pihkva alamlade – piirdkõrgendik – pikilaine – pikioos – pikiprofiil – pikne – pillirooturvas – pilv – pilvemets – igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast pilvisus – pimss – vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim pingo – igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm pinnaerosioon – pinnahoovus – pinnakate – pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal pinnalained – pinnamoe profiiljoon – pinnamood – ehk reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnas – pinnase lihe – pinnase nihe – pinnase varisemine – pinnase voolamine – pinnasevesi – pinnatuisk – pinnaveekogu – pinnavesi – pinnavorm – mistahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist pinnuline murre – Pirgu lade – pirunkirkko – plaaž – plaatina – keemiline element järjenumbriga 78 plaatjas agregaat – plaatjas kristall – plaatjas lõhelisus – plaatjas tekstuur – plagioklass – päevakivide gruppi kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv p-lained – planeedi atmosfäär – planeetide geoloogia – planetaargeoloogia – planetesimaal – plasma – platoo – tasase pinnaga ja järskude nõlvadega pinnavorm platvorm (geoloogia) – ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist Pļaviņase lade – Pleistotseen – pleokroism – mõnede anisotroopsete mineraalide omadus muuta värvust, sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist pliimeetod – plintiit – Pliotseen – plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool plutoniit – sügaval maapõues kristalliseerunud tardkivim plutonism – plutoon – pluviaal – pneumatolüüt – pneumatolüütiline moone – polaaralad – polaarjoon – polaarpäev – polaarsed idatuuled – polaarsed stratosfääripilved – polaarvöönd – polaaröö – polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses polder – polesje – polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra polügonaalpinnas – polümorfism – keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul ponoor – poolestusaeg – aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus poolklaasjas struktuur – poolkõrb – poolmetalne läige – poolsaar – poolsüvakivim – madalal maapõues kristalliseerunud tardkivim pooluste liikumine – pooriruum – poorne tekstuur – poorsus – porfüriit – porfüroblast – porfüroblastiline struktuur – porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid Porkuni lade – porsumine – kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine positiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem potamoloogia – preboreaalne kliimastaadium – preeria – prekambrium – geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni Přidoli ajastik – primaarne struktuur – progressiivne moone – proksimaalsus – pronksiaja kliimaoptimum – Proterosoikum – prustiit – pruunsüsi – pseudokarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine pseudokromaatsus – pseudolitoraal – pseudomorfoos – pseudovoor – voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm psilomelaan – psühromeeter – ptigmatiit – moondekivim, migmatiidi erim puaas – pudedus – puhandusorg – puhang – puisniit – puistangutasandik – pulsatsioonihüpotees – punamullad – punane lumi – punktigrupp – purdkivim – purdosakestest koosnev settekivim purdmineraal – purdosake – üksik tera murenenud kivimist purdsete – purdosakestest koosnev sete purdsetend – purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim purunemispiir – purustusmoone – purustussfäär – purustusstruktuur – purustustsoon – purustusvöönd – pusta – puudulukulised – puuraugu geoloogiline läbilõige – puurauk – puurimislaev – puurplatvorm – puursüdamik – puurtorn – puutemoone – põhi – peamine ilmakaar lõuna vastas põhi – jõesängi või veekogu kõige alumine osa põhikliimavööde – põhimass – põhimoreen – Põhja-Atlandi ostsillatsioon – Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas Põhja-Eesti paekallas – Eesti põhjarannikul paiknev Balti klindi osa põhjaerosioon – põhjapoolkera – ekvaatorist põhja pool asuv osa Maast põhjapoolus – põhjasetted – põhjauuristus – põhjaveekiht – põhjaveelahe – põhjaveepind – põhjaveetase – põhjavesi – põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte põikmadal – põikne katkestuspind – põikoos – põiksoon – põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind põimjaskihiline tekstuur – põlevkivi – kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim põuavine – põud – päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm Päikesesüsteem – Päikesest ja selle ümber tiirlevaist kehadest koosnev süsteem pälk – pärastjääaeg – pärisaruniit – pärlmutriläige – Pärnu lade – pääsusabakaksikud – püha Elmo tuli – pürargüriit – püriit – püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment püroklastiline kivim – püroklastiline materjal – pürokseen – pürokseen-sarvkivi faatsies – pürokseniit – püroksenoidid – püroop – pürrotiin – püünis (geoloogia) – P.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (P) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (Q)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad Q-tähega. QAPF-diagramm – tardkivimite klassifitseerimiseks kasutatav topeltkolmnurkdiagramm Q.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (Q) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (R)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad R-tähega. raba – rabakivi – rabaturvas – rabedus – rabenemine – kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine radiaaloos – radioaktiivne meetod – radiosüsinikumeetod – radiolaarmuda – radionukliid – radiosüsiniku aasta – rahe – rahn – rahu – Rahvusvaheline Geoloogiaühing – Raikküla lade – rakendusgeoloogia – Rakvere lade – rand – randla – rannabarr – rannageoloogia – rannajoon – rannak – rannakusete – rannamoodustis – rannanõlv – rannaprotsessid – rannasete – rannavall – tormi(de) poolt mererannale heidetud, peamiselt klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm rannavöönd – rannik – rannikufaatsies – rannikuluide – rannikumadalik – rannikumeri – rannikusete – rasked mineraalid – raske nafta – rasvaläige – rauaaja kliimapessimum – rauamaak – kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv raua-mangaanikonkretsioon – raud – raudmeteoriit – ravimuda – realgaar – rebendkurrutus – rebendrike – reeper – refuugium – regionaalgeoloogia – geoloogia osa, mis käsitleb mingi piirkonna geoloogilist ehitust ja arengut regionaalne kivim – kivim, mis saab levida vaid teatud kindlas piirkonnas regoliit – regressiivne seeria – regressioon (geoloogia) – rekultiveerimine – relikt (biogeograafia) – reljeef – reljeef – reljeefielement – reljeefitüüp – reljeefivorm – Rēzekne lade – retrograadne moone – Rhyac – riasrannik – ribekiit – Richteri skaala – riff – rift – riftiahelik – riftiorg – riftistumine – riftivöönd – Riia plutoon – Läti ja Eesti aluskorras paiknev süvakivimeist koosnev plutoon riikkond – riimvesi – vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18‰ rike (geoloogia) – rikkevöönd – ringdaik – rippliustik – ripporg – Rissi jäätumine – ristlaine – ristlõige – rodoniit – rohekilda faatsies – rohekilt – rohekivim – roheline kiir – rohtla – rombiline sümmeetria – rombiline süngoonia – Rooma kliimaoptimum – roosakvarts – Rootsiküla lade – Rossby lained – rubiin – rugoosid – ruhiorg – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org rusu – rusukalle – rusukuhik – rusuvool – rutiil – ruumigrupp – rõhkkond – rõhtkihiline tekstuur – rõhtkihilisus – rõhumoone – rõngasdaik – rõngassaar – rõngassilikaadid – räbukoonus – rähk – rändkivi – liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi rändluide – rändpangas – rändrahn – räni – ränidioksiid – keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest räni ja kahest hapniku aatomist ränikilt – ränikivi – peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim ränirikas kivim – ränist küllastatuse aste – tardkivimite suhtelist ränisisaldust iseloomustav suurus ränistunud puu – ränivetikad – röntgendifraktsioon – röntgenkristallograafia – röntgenspektroskoopia – rööpintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, on enam-vähem paralleelne kildalisus- või kihilisuspindadega rööplasumus – selliste kivimkehade lasumus, mille vahel ei ole põiksust rünkpilv – rünksajupilved – rüoliit – rüsijää – rüükalad – R.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (R) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (S)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad S-tähega. Saale jäätumine – saar – saarestik – saarkaar – saarkõrgustik – saarmägi – saarsilikaadid – sademed – sademete hulk – sadul (geoloogia) – Sahara jäätumine – Sakala staadium – sakalaviit – salajõgi – Salaspilsi lade – salm – salpeeter – sals – saltatsioon – samaariumi-neodüümi meetod – isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümiumi isotoobiks 143Nd samakõrgusjoon – samarõhujoon – samasajujoon – samasügavusjoon – sammalloomad – samuum – San Andrease murrang – sanakiit – Sandby lade – sandur – sanidiin – sanidiniidifaatsies – santoriniit – santoriniit (andesiit) – sanukiit – sapropeel – sapropeliit – sarder – sarvkivi – saurus – savann – savi – valdavalt savimineraalidest koosnev sete savifaatsies – savikilt – muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim savikivim – savikivimid – savikõrb – saviliiv – savimineraalid – mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm savistumine – sedimentatsioon (geoloogia) – protsesside kogum, mis hõlmab kivimite murenemist, setete transporti, settimist ja settekivimite moodustumist sedimentogenees – sedimentoloogia – teadusharu, mis käsitleb sedimentatsiooni segameteoriit – seismilised lained – lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda seismilised pinnalained – seismilisus – seismogramm – seismoloogia – teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks nii looduslikke kui ka tehislikke seismilisi laineid seismomeeter – instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid seismomeetria – seisuveekogu – sekretsioon (geoloogia) – sekundaarne sooldumine – sekundaarne struktuur – seleniit – selenograafia – selenoloogia – seli – seljak – seljandik – SEM – septembri keskmine õhutemperatuur – serak – seritsiitkilt – serpentiin (mineraal) – on magneesiumi ja rauda sisaldavatest sekundaarsetest silikaatsetest mineraalidest koosnev mineraalirühm sete – enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena setend – setete diagenees – setete pikiränne – setete ristiränne – setete ränne – setete transport – sette kuhjumine – settebassein – settekivim – settekompleks – setteline bretša – setteline tekstuur – settelünk – katkestus setete ladestumises või ajavahemik, mille jooksul settinud setted või neist moodustunud settekivimid pole säilinud settetransport – tuule, voolava vee vms loodusliku teguri poolt teostatud setteosakeste ümberpaigutamine settevool – settimine (geoloogia) – settimise kiirus – sfaagnumiturvas – sfaleriit – sfäärul – sialliitne murenemine – Sider – sideriit – Signori-Lippsi efekt – siidiläige – siirdemoone – siirdeveed – silekalju – silikaadid (mineraloogia) – mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit sill – plaatjas intrusioon, mis on paralleelne moondekivimite kildalisuse või settekivimite kihilisusega, millesse ta on tunginud sillimaniit – silm – silmis-gneiss – Silur – Siluri klint – singelsilikaadid – singelstruktuur – sinikildafaatsies – sinikilt – kildaline moondekivim, mis koosneb peamiselt glaukofaanist ning tekkis kõrge rõhu, kuid suhteliselt madala temperatuuri tingimusis basaltse lähtekivimi moondumisel sinisavi – siroko – Sise-Eesti kliimavaldkond – sisetuum – siseveed – siseveekogu – sise-äravooluala – sisseuhtehorisont – skapoliit – skarn – skolekodondid – skäär – skäärrannik – S-laine – smaragd – Smithi reegel – smitsoniit – Snetnaya Gora alamlade – sodaliit – soe front – solaarkonstant – solfataar – väävlirikkaid gaase eraldav fumarool solifluktsioon – solonets – somma – soo – ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana soogaas – soojarekord – soojusmoone – soojusvöö – soolajärv – soolak – soolakas vesi – soolakuppel – sooldumine – soolsus – vees lahustunud soolade hulk soomets – soomuld – soone hari – soostunud mets – soon (geoloogia) – soonbretša – soonintrusioon – soonkivim – sooraud – soostik – soostumine – soostunud ala – soot – soovesi – sopka – sorteeritus – sorteerituse tegur – speleoloogia – speleoteem – spinell – spinelli seadus – spodumeen – spreeding – stalagmiit – koopa laest tilkuva vee aurumisel koopa põrandale tekkinud kuhikukujuline tilkekivi stalaktiit – koopa laest allarippuv tilkekivi Stather – stauroliidi seadus – stauroliit – stegosaurus – Steno seadus – stepp – stibniit – stokk – stoll – stratigraafia – geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust stratigraafiline järjestus – stratigraafiline korrelatsioon – läbilõigete rööbistamine sarnaste üksuste vastavusse seadmise kaudu stratigraafiline liigestamine – sarnaste omadustega lõikude eristamine üksikus läbilõikes stratigraafiline läbilõige – stratigraafiline lünk - – stratopaus – stratosfäär – stratotüüp – stromatoliidid – stromatopoorid – struktuurigeoloogia – struktuurikorrus – subatlantiline kliimastaadium – subboreaalne kliimastaadium – subduktsioon – ookeanilise maakooreploki sukeldumine vahevöösse subfossiil – subkontinent – sudu – sufosioon – suhteline kõrgus – suhteline vanus – suhtelise vanuse määramine – suhteline õhuniiskus – suir – suitsukvarts – sulailm – sulak – suldeniit – suletis – suletis (purskekivimis) – suletiste printsiip – geoloogiline seaduspärasus, mille kohaselt saavad kivimi koostises esineda vaid vanema kivimi fragmendid sulfaadid (mineraloogia) – sulfiidsed mineraalid – sulglohk – sulgpilved – superpositsiooniprintsiip – suspensioon – suubumisjärv – suue – suunatud tekstuur – suur magmaprovints – suur põiksus – Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum – suurvesi – suusakujulised kiudpilved – svekofenni kurrutus – sõmerlumi – säilunud struktuur – sälkorg – sängifaatsies – sängilooge – sängimeander – sängorg – söebassein – bassein, mis sisaldab kaevandamisväärses koguses kivisütt söll – südamikpuurimine – süeniit – süeviit – sülvaniit – sülviin – sümmeetriaelement – sümmeetrialiik – sümmeetriaoperatsioon – sümmeetriatasand – sümmeetriatelg – sündmus (geoloogia) – sünekliis – suure ulatusega, nõgus platvormse aluskorra struktuur süngenees – süngeneetiline konkretsioon – süngoonia – sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass sünklinaal – sünklinaalimurrang – sünklinoorium – süsinikdioksiid – süsinikuringe – süvahoovus – süvaintrusioon – süvakivim – süvameresete – süvamoone – süvamurrang – süvasäng – süvavahevöö – süvavee savi – süvik – piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas S.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (S) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (T)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad T-tähega. tabulaadid – tagasivoolu hoovus – tahhüliit – tahhümeeter – tahk – Tahke Maa – taifuun – takistuse meetod – taksiidiline tekstuur – talk – tanatotsönoos – tara – tardkivim – tardkivimi struktuur – tardkivimite klassifikatsioon – tasakaaluprofiil – tasandigrupp – tasandik – tasandikujõgi – TAS-diagramm – diagramm, mida kasutatakse vulkaaniliste kivimite klassifitseerimiseks teemandiläige – teemant – tefra – tegevvulkaan – hetkel tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus tehisjärv – tehismaavärin – tehismineraal – tehisveekogu – inimtegevuse tulemusena tekkinud veekogu teke (geoloogia) – tektiidid – tektonosfäär – tektoonika – tektooniline bretša – tektooniline kate – tektooniline lõhe – tektooniline põiksus – tektooniline režiim – tektoonilised liikumised – endogeensed protsessid, mis väljenduvad maakoore vertikaal- või horisontaalsuunalistes liikumistes tektoonilised rikked – tektoonilised tsüklid – telgede suhe – temperatuuriinversioon – tempestiit – enamasti madalmerelistes tingimustes, väga tugeva tormiga ümbersetitatud settekiht teodoliitmeetod – tepui – tera – teraline agregaat – teraline härmatis – teraline struktuur – teralisus – terasuurus – terav bisektriss – teriodondid – termaalne vesi – termohaliinne tsirkulatsioon – termokarst – termokliin – termoluminestsents – termomagnetism – termomeeter – termosfäär – terrass (geoloogia) – terrigeensed setted – terrikoonik – Tertsiaar – Tethyse ookean – tetragonaalne sümmeetria – tetragonaalne süngoonia – tetrakorallid – tetrapoodid – tihedad kiudpilved – tiigrisilm – tilkekivi – tilliit – Tilžė lade – titaniit – tolm – tombolo – Ton – topaas – topikujulised kiudpilved – topograafiline kaart – torm – tormine tuul – tornaado – TORRO skaala – trahhüandesiit – trahhüüdiline struktuur – trahhüüt – transformmurrang – transgressiivne seeria – transgressioon – transpiratsioon – travertiin – Tremadoci lade – tremoliit–ferroaktinoliit – triboluminestsents – trigonaalne sümmeetria – trigonaalne süngoonia – süngoonia, mida sõltuvalt koolkonnast peetakse kas iseseisvaks süngooniaks või heksagonaalse süngoonia osaks Triias – triivjää – trikliinne sümmeetria – trikliinne süngoonia – trilobiidid – trofogeenne kiht – tromb – troog – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org troopika – troopikavööde – troopiline kliima – troopiline ookeaniline kliima – troopiline tsüklon – troopiline õhumass – tropopaus – troposfäär – tsement (geoloogia) – settekivimite koostisosi ühtseks kivimiks liitev peeneteraline mineraalne mass tsementeerumine – tsementeerunud kivim – tseoliidid – tsinkiit – tsirkoon – tsirkusorg – tsonaalne kristall – tsonaalsus – tsunami – tsüklilised kaksikud – tsüklon – tsükloni silm – tuff – tugev tuul – tuhaplatoo – tuhavulkaan – tuhk (mäendus) – tuisk – tuiskliiv – tulpjas eralduvus – tulv – tundra – tundravöönd – tundur – Tunguusi katastroof – turbahorisont – turbatsioon – turbidiit – turbulentse kovariatsiooni meetod – turmaliin – turvas – mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete turvasmuld – turvastumine – turvastunud muld – tuul – looduslikel põhjustel liikuv õhk tuulealune külg – tuule baariline seadus – tuuleerosioon – tuuleihe – tuulekanne – protsesside kogum, mis hõlmab mittenidusate setete tuule poolt õhkutõstmist ja transporti tuulelipp – tuulenihe – tuulepealne külg – tuulesete – tuule poolt kantud ja setitatud sete tuulevaikus – tuulevire – tõusuallikas – tõusuhoovus – tõusukõrgvesi – tõusulaine – tõusuvesi – täiuslik lõhenevus – tüpomorfism – Türisalu kihistu – türkiis – T.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (T) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (U)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad U-tähega. ubamaak – settelise või eluviaalse päritoluga rauamaak, mangaanimaak või alumiiniumimaak (boksiit), mis esineb väikeste ümmarguste või oakujuliste moodustistena Uddeni-Wentworthi skaala – udu – uduvihm – uduvine – Ugandi jääaeg – Uhaku lade – uhtaine – uhtekuhik – uhtorg – uhtsavi – uhtsete – uinunud vulkaan – vulkaan, mis hetkel ei tegutse, kuid teeb seda tõenäoliselt tulevikus Ukraina kilp – u-kujuline org – ultraaluseline kivim – tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus on alla 45% umboja – Undulatus asperatus – ungariit – uniformism – printsiip, mille kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud universaallauake – upwelling – uraniniit – uurak – uurdejärv – uuristus – uuristusbaas – uuristusterrass – Uusaegkond – uusjäätumine – U.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (U) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (V)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad V-tähega. vadi – Vadja alamlade – vahekliimavööde – vahevöö – vahevöö pluum – vahevöö ülaosa – vaheäravool – vaiguläige – vaikne tuul – Vaikse ookeani kurrutus – Vaikse ookeani tulerõngas – vaiselbergiit – vajumismoone – vakants – valgla – valguse neeldumine – vali tuul – vall-luide – Vanaaegkond – vanadiniit – vanuseline korrelatsioon – Vara-Devon – Vara-Juura – Vara-Kambrium – Vara-Kriit – Vara-Ordoviitsium – Vara-Triias – Varangeri jäätumine – Varangu lade – varikaldenurk – varing – varingunõgu – varisemisnurk – varv – varvokronoloogia – vask – vaskläik – veealune murenemine – veealune kanjon – veealune mägi – veebilanss – veehoidla – veelade – veelahe – veelahkmeahelik – veelained – veepide – veer – veeressursid – veerežiim – veeringe – veeris – veestik – veetase – veetemperatuur – Vend (geoloogia) – vermikuliit – vesi – vesiikul (geoloogia) – vesikond – vesikulaarne tekstuur – vesiliiv – veest üleküllastunud liiv, mis esineb enamasti liivaste kallastega jõgede suudmealal vesipüks – vestiminifeerid – vesuviaan – vesuvianiit – vetikad – vetikate õitseng – vetiklubjakivi – vettkandev kiht – vihm – vihmauure – viiburgiit – viirjärvesete – viirsavi – vilgud – virgmärk – virmalised – vitroklastiline struktuur – vivianiit – volframiit – Volhovi lade – volõniit – vooluhulk – voolukiirus – voolunõva – voolutekstuur – voor – voorestik – Vormsi lade – vulkaan – vulkaanikraater – vulkaaniline gaas – vulkaaniline kaar – subduktsiooniga seotud vulkaanide ahelik vulkaaniline kivim – vulkaanilise tekkega tardkivim vulkaaniline klaas – ehk obsidiaan on ränirikka koostisega ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim vulkaaniline materjal – vulkaaniline plokk – vulkaanist väljapaiskunud ja tahke kehana maapinnale langenud nurgeline kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm vulkaaniline pomm – vulkaanist väljapaiskunud ja tahke või peaaegu tahke kehana maapinnale langenud ümardunud kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm vulkaaniline saar – vulkaaniline tuhk – kuni 2 mm läbimõõduga püroklastidest koosnev vulkaaniline sete vulkaanilõõr – vulkaanipurse – vulkanism – vulkanoloogia – vulkanoloogiaobservatoorium – võrdteraline struktuur – võrendik – võõrikjõgi – võõrkristall – Vähi pöörijoon – väike jääaeg – väin – välde (geoloogia) – väliandmestik – väligeoloog – välistuum – väljasuremine – väljauhtehorisont – värviindeks – kristalse kivimi värviliste mineraalide sisaldust näitav suhtarv värvilised mineraalid – vääriskivi – väävel – vöödiline tekstuur – V.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (V) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (W)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad W-tähega. Weichseli jäätumine – Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine Wenlock (geoloogia) – Wentworthi skaala – kasutatakse purdsetete klassifitseerimiseks nende terasuuruse alusel Wilsoni tsükkel – ookeanibasseinide avanemis-sulgumistsükkel W.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõisteid (W) · Näe rohkem »
Maateaduste mõistete loendid
Siin on loetletud maateaduslike mõistete loendeid.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõistete loendid · Näe rohkem »
Massachusettsi Tehnoloogiainstituut
Massachusettsi Tehnoloogiainstituut (inglise keeles Massachusetts Institute of Technology, lühend MIT) on eraülikool Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: Maateadus ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituut · Näe rohkem »
Ordžonikidze-nimeline Venemaa Riiklik Geoloogiauuringute Ülikool
Ordžonikidze-nimelise Venemaa Riikliku Geoloogiauuringute Ülikooli logo Ordžonikidze-nimeline Venemaa Riiklik Geoloogiauuringute Ülikool (vene keeles Российский государственный геологоразведочный университет имени Серго Орджоникидзе; lühend MGRI) on harukondlik kõrgkool (ülikool) Moskvas (kuni 1993. aastani instituut, aastatel 1993–1999 akadeemia), mis valmistab ette geoteaduste valdkonna spetsialiste, sealhulgas geolooge, mäeinsenere, markšeidereid, geofüüsikuid, hüdrogeolooge ja gemmolooge.
Uus!!: Maateadus ja Ordžonikidze-nimeline Venemaa Riiklik Geoloogiauuringute Ülikool · Näe rohkem »
Oxfordi Ülikooli struktuuriüksuste nimistu
Oxfordi Ülikooli vapp Oxfordi Ülikooli struktuuri kuuluvad akadeemilised struktuuriüksused (divisjonid, teaduskonnad, osakonnad, koolid, instituudid) ja mitteakadeemilised struktuuriüksused (näiteks raamatukogu ja muuseumid).
Uus!!: Maateadus ja Oxfordi Ülikooli struktuuriüksuste nimistu · Näe rohkem »
Paavstlik Teaduste Akadeemia
Paavstliku Teaduste Akadeemia peahoone fassaad Casina Pio IV hoonekompleksis Vatikani aedades Paavstlik Teaduste Akadeemia, ka Vatikani paavstlik teaduste akadeemia, ka Paavsti teaduste akadeemia (ladina keeles Pontificia Academia Scientiarum) on Vatikani teaduste akadeemia, üks paavstlikke akadeemiaid.
Uus!!: Maateadus ja Paavstlik Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Planetoloogia
Planetoloogia ehk astrogeoloogia ehk planetaargeoloogia on teadusharu, mis uurib planeete, komeete, asteroide ja teisi sarnaseid taevakehi.
Uus!!: Maateadus ja Planetoloogia · Näe rohkem »
Poorsus
visualiseerida. Mihkel Kree foto Poorsus ehk urbsus on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud (silmaga mittenähtav) tühimike (õõnsuste) olemasolu.
Uus!!: Maateadus ja Poorsus · Näe rohkem »
Rahvusvaheline planeedi Maa aasta
ÜRO Peaassamblee kuulutas 2008.
Uus!!: Maateadus ja Rahvusvaheline planeedi Maa aasta · Näe rohkem »
San Francisco Lastekool
San Francisco Lastekool (inglise keeles Estonian School in San Francisco) on USAs San Franciscos tegutsev eesti koolhttps://web.archive.org/web/20131207041107/http://ekkm.estinst.ee/keskused/koolid/estonian-school-san-francisco/ (vaadatud 02.12.2013).
Uus!!: Maateadus ja San Francisco Lastekool · Näe rohkem »
Scripps Institution of Oceanography
Scripps Institution of Oceanography hoonetekompleks San Diegos Scripps Institution of Oceanography, ka lihtsalt Scripps on Ameerika Ühendriikides San Diegos asuv okeanoloogia ja muude geoteaduste uurimiskeskus, mis on ühtlasi California Ülikooli San Diegos divisjon.
Uus!!: Maateadus ja Scripps Institution of Oceanography · Näe rohkem »
Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia
Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia peahoone Belgradis Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia (serbia keeles Српска академија наука и уметности / Srpska akademija nauka i umetnosti; akronüüm SANU) on Serbia teadusakadeemia, riigi tähtsaim teadusasutus.
Uus!!: Maateadus ja Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia · Näe rohkem »
Tahke Maa
Tahke Maa on termin, millega eristatakse valdavalt tahkes olekus litosfääri ning selle alust Maad atmosfäärist ja hüdrosfäärist.
Uus!!: Maateadus ja Tahke Maa · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut (lühend ÖMI; ingliskeelne ametlik nimetus Institute of Ecology and Earth Sciences) on Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonda kuuluv akadeemiline struktuuriüksus.
Uus!!: Maateadus ja Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond moodustati 2008.
Uus!!: Maateadus ja Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond · Näe rohkem »
Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar
Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar (saksa keeles Elementarlehrer-Seminar(ium) zu Dorpat) oli aastatel 1828–1889 Tartus tegutsenud saksa õppekeelega õppeasutus, kus valmistati ette algkooliõpetajaid.
Uus!!: Maateadus ja Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar · Näe rohkem »
Teaduste struktuur
* I Fundamentaal- ehk alusteadused.
Uus!!: Maateadus ja Teaduste struktuur · Näe rohkem »
TTÜ Geoloogia Instituut
Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut (endine Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut) on Tallinna Tehnikaülikooli teadus-, arendus- ja õppeasutus, mis tegutseb geoloogia ja sellega seotud loodus-, tehnika- ja humanitaarteaduste ning keskkonnakaitse valdkonnas.
Uus!!: Maateadus ja TTÜ Geoloogia Instituut · Näe rohkem »
Venemaa Teaduste Akadeemia Kosmoseuuringute Instituut
Venemaa Teaduste Akadeemia Kosmoseuuringute Instituudi silt Venemaa Teaduste Akadeemia Kosmoseuuringute Instituut Moskvas Venemaa Teaduste Akadeemia Kosmoseuuringute Instituut, akronüüm IKI, (vene keeles Институт космическихисследований РАН) on Venemaa Teaduste Akadeemia teadusuurimisinstituut.
Uus!!: Maateadus ja Venemaa Teaduste Akadeemia Kosmoseuuringute Instituut · Näe rohkem »
Vetleseni auhind
Vetleseni auhind (inglise keeles Vetlesen Prize) on teadusauhind, millega Columbia ülikooli Lamont–Doherty Earth Observatory koos Vetleseni Fondiga tunnustab teadlasi, kes on andnud silmapaistva panuse geoteaduste valdkonnas.
Uus!!: Maateadus ja Vetleseni auhind · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Geoteadus, Geoteadused, Maateadused.
