Kiiremini kui brauser!
142 suhted: Agraarühiskond, Agregaat (mineraloogia), Aheraine, Aherainemägi, Allveekaevandamine, Aluskord, Andid, Antarktika, Antarktika leping, Antarktis, Argentina, Arhaikum, Armeenia, Arvo Valton, Asta Oraspõld, Avatud majandus, Širšovi Okeanoloogia Instituut, Brasiilia lipp, Buru saar, Burundi, Ceará osariigi lipp, Costa Rica, Daakia, Eesti NSV taluseadus, Eesti sood, Ekvatoriaal-Guinea, ERepublik, Fosforiit, Gaboni vapp, Geograaf, Geoloog, Geotehnoloogia, Ghana lipp, Ghana vapp, Haiti, Hanila vald, Heilongjiang, Itamar Franco, Ivano-Frankivski oblast, Kaarma valla vapp, Kaevandamine, Kaevandus, Kaevur, Kaltsineerimine, Kamberkaevandamine, Karbonatiit, Karl Müürisepp, Karst, Katend, Kaubastamine, ..., Köistee, Küllusesarv, Kesk-Jakuutia madalik, Keskkonnamaks, Kinnisomand, Kleptokraatia, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, Kolõma, Kombain (täpsustus), Koorküla, Kruus, Kukersiit, Kuriilid, Lahutusmeetodid, Landsat, Lateriit, Lõhe (geoloogia), Lõuna-Aafrika, Leiukoht, Lubjakivi, Lunar Reconnaissance Orbiter, Maailmapank, Maak, Maardla, Maateadus, Maateaduste mõisteid (M), Maavarade geoloogia, Maavarade kaevandamine Eestis, Maavarade rikastamine, Majandusgeograafiline asend, Mandrilava (õigus), Maosaare lahing, Masbate, Matemaatiline pendel, Mäeeraldis, Mäeinsener, Mäeinstituut, Mäendus, Mäenduse mõisteid, Mäetööstus, Märjamaa valla lipp, Märjamaa valla vapp, Metallurgia, Mineraalõli, Must liiv, Nafta, Néstor Kirchner, Norra, Norra ja Venemaa piir, Ordoviitsium, Põhja-Siberi madalik, Põhja-Uural, Põlevkivi, Põlevkivituhk, Pegmatiit, Pigi, Portugal, Pruunsüsi, Puurauk, Puursüdamik, Rakvere fosforiidimaardla, Rasked mineraalid, Raudkvartsiit, Ränikivi, Rekultiveerimine, Ressursid, Rumeenia, Sambia lipp, Sapropeliit, Serpentiin (mineraal), Sinisavi, Strekk, Sulfiidsed mineraalid, Taani, Taastumatu ressurss, Tartu maakond, Tektooniline režiim, Toolse fosforiidimaardla, Tootus kiht, Tribal Wars, TTÜ Geoloogia Instituut, Ukraina, Ungari, Vanuatu, Vara, Väävel, Väetis, Väljamine, Veena Räägel, Vooremaa maastikukaitseala, Vulkaan, Zimbabwe lipp. Laienda indeks (92 rohkem) »
Agraarühiskond
Agraarühiskond (inglise keeles agrarian society või agricultural society) on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks.
Uus!!: Maavara ja Agraarühiskond · Näe rohkem »
Agregaat (mineraloogia)
Mineraalne agregaat on looduslikes protsessides tekkinud mineraaliterade kogum.
Uus!!: Maavara ja Agregaat (mineraloogia) · Näe rohkem »
Aheraine
Aherainemägi Rummus Aheraine on koos maavaraga kaevandatavad kivimid ja mineraalid, mis pole antud kaevanduse kontekstis maavarad ning on seetõttu majanduslikult kasutud.
Uus!!: Maavara ja Aheraine · Näe rohkem »
Aherainemägi
Donetski kivisöebasseini terrikoonikud Kohtla-Nõmme aherainemägi, 2010 Aherainemägi Karagandas Aherainemägi ehk terrikoonik (prantsuse fraasist terri conique, milles terri 'aherainepuistang' + conique 'kooniline') on väljatud maavara rikastamise jääkidest kuhjatud puistang.
Uus!!: Maavara ja Aherainemägi · Näe rohkem »
Allveekaevandamine
Allveekaevandamine (mitte veealune kaevandamine, mis on üks avakaevandamise tehnoloogiatest) on maavara ammutamine looduslikust veekogust.
Uus!!: Maavara ja Allveekaevandamine · Näe rohkem »
Aluskord
Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.
Uus!!: Maavara ja Aluskord · Näe rohkem »
Andid
Andide põhjaosa reljeefkaart Cono de Arita (Salta provints, Argentina) Andid (hispaania keeles Andes) on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentinat.
Uus!!: Maavara ja Andid · Näe rohkem »
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Uus!!: Maavara ja Antarktika · Näe rohkem »
Antarktika leping
Polaarjaamad ja nõudlusalade piirid (2002) 1959. aasta Wilkesi postkontori ümbrik Austraalia Antarktise Territooriumi avastamise auks Antarktika leping on rahvusvaheline leping, mis määratleb Antarktika staatuse ning seal lubatud ja keelatud tegevused, samuti selle lepingu täitmist jälgiv organisatsioon, mille liikmeteks on lepingu ratifitseerinud riigid.
Uus!!: Maavara ja Antarktika leping · Näe rohkem »
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Uus!!: Maavara ja Antarktis · Näe rohkem »
Argentina
Argentina (mööndav nimekuju Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel.
Uus!!: Maavara ja Argentina · Näe rohkem »
Arhaikum
Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.
Uus!!: Maavara ja Arhaikum · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Maavara ja Armeenia · Näe rohkem »
Arvo Valton
Arvo Valton aastal 2007 Arvo Valton (kodanikunimega Arvo Vallikivi; sündinud 14. detsembril 1935 Märjamaal) on eesti proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ning publitsist.
Uus!!: Maavara ja Arvo Valton · Näe rohkem »
Asta Oraspõld
Asta Oraspõld (kuni 3. veebruarini 1939 Asta Sollmann; 14. jaanuar 1926 Tartu – 15. veebruar 2022 Tartu) oli eesti geoloog, paleontoloog ja litoloog.
Uus!!: Maavara ja Asta Oraspõld · Näe rohkem »
Avatud majandus
Avatud majandus on aktiivsetes suhetes teiste riikide majandustega.
Uus!!: Maavara ja Avatud majandus · Näe rohkem »
Širšovi Okeanoloogia Instituut
Širšovi-nimelise okeanoloogia instituudi logo Širšovi-nimelise okeanoloogia instituudi peahoone Moskvas Širšovi-nimeline Venemaa Teaduste Akadeemia Okeanoloogia Instituut, akronüüm IORAN (vene keeles Институт океанологии имени П. П. Ширшова Российской академии наук), on Venemaal Moskvas asuv Venemaa Teaduste Akadeemia üks instituute.
Uus!!: Maavara ja Širšovi Okeanoloogia Instituut · Näe rohkem »
Brasiilia lipp
Brasiilia lipp on Brasiilia Liitvabariigi ametlik lipp.
Uus!!: Maavara ja Brasiilia lipp · Näe rohkem »
Buru saar
pisi Buru (varasemas kirjaviisis Boeroe) on Indoneesiale kuuluv Vaikse ookeani saar Maluku saarestikus Sulawesi ja Uus-Guinea saare vahel.
Uus!!: Maavara ja Buru saar · Näe rohkem »
Burundi
Burundi on merepiirita riik Kesk-Aafrikas ekvaatorist veidi lõunas.
Uus!!: Maavara ja Burundi · Näe rohkem »
Ceará osariigi lipp
Ceará osariigi lipp Ceará osariigi lipp on Brasiilia Ceará osariigi lipp.
Uus!!: Maavara ja Ceará osariigi lipp · Näe rohkem »
Costa Rica
Costa Rica (varem ka Kostariika) on riik Kesk-Ameerikas Vaikse ookeani ja Kariibi mere vahel.
Uus!!: Maavara ja Costa Rica · Näe rohkem »
Daakia
Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.
Uus!!: Maavara ja Daakia · Näe rohkem »
Eesti NSV taluseadus
Eesti NSV taluseadus oli Eesti NSV Ülemnõukogus 6.
Uus!!: Maavara ja Eesti NSV taluseadus · Näe rohkem »
Eesti sood
Viru raba, august 2009 Eesti sood on Eesti vabariigi territooriumil paiknevad sood.
Uus!!: Maavara ja Eesti sood · Näe rohkem »
Ekvatoriaal-Guinea
Kaart Ekvatoriaal-Guinea Vabariik on unitaarriik Kesk-Aafrikas Biafra lahe ääres ja saartel.
Uus!!: Maavara ja Ekvatoriaal-Guinea · Näe rohkem »
ERepublik
"eRepublik" on Interneti-põhine arvutimäng (MMOG), mis loodi novembris 2007.
Uus!!: Maavara ja ERepublik · Näe rohkem »
Fosforiit
Fosforiit Ülgase fosforiidi kaevandusest Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit.
Uus!!: Maavara ja Fosforiit · Näe rohkem »
Gaboni vapp
thumb Gaboni vapp on Gaboni ametlik vapp.
Uus!!: Maavara ja Gaboni vapp · Näe rohkem »
Geograaf
Geograaf on aktiivselt geograafiaga tegelev inimene.
Uus!!: Maavara ja Geograaf · Näe rohkem »
Geoloog
Carl Spitzwegi maal "Geoloog" Põhjamaade geoloogide grupp lähenemas konteinerile, mis sisaldab puurauku DH-GAP04 ja tema aparatuuri. Gröönimaa jääkilp Kangerlussuaqi lähedal Geoloog on aktiivselt geoloogiaga tegelev inimene.
Uus!!: Maavara ja Geoloog · Näe rohkem »
Geotehnoloogia
Geotehnoloogia (ka geotehnika; inglise geotechnics) on inseneriteaduste haru, mis tegeleb maaressursside (maavarade (sealhulgas põhjavee) ja ehitustoe) kasutamise tehnikaga ja tehnoloogiaga ning allmaaehitamisega.
Uus!!: Maavara ja Geotehnoloogia · Näe rohkem »
Ghana lipp
Proportsioonid 2:3 Ghana lipp on Ghana Vabariigi lipp.
Uus!!: Maavara ja Ghana lipp · Näe rohkem »
Ghana vapp
Ghana vapp on Ghana Vabariigi riigivapp.
Uus!!: Maavara ja Ghana vapp · Näe rohkem »
Haiti
Haiti (varasem eestikeelne nimekuju Haiiti) on riik Ameerikas Kariibi meres Kuubast ida pool asuva Haiti saare (Antillide suuruselt teine saar) läänepoolsel kolmandikul.
Uus!!: Maavara ja Haiti · Näe rohkem »
Hanila vald
Hanila vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Lääne maakonnas, mis liitus 2017.
Uus!!: Maavara ja Hanila vald · Näe rohkem »
Heilongjiang
Heilongjiang (lihtsustatud hiina kirjas 黑龙江, traditsioonilises hiina kirjas 黑龍江, Heilongjiang (Hēilóngjiāng)) ehk Heilongjiangi provints (黑龙江省, Heilongjiang Sheng (Hēilóngjiāng Shěng)) on Hiina provints riigi kirdenurgas, riigi 1.
Uus!!: Maavara ja Heilongjiang · Näe rohkem »
Itamar Franco
Itamar Augusto Cautiero Franco (28. juuni 1930 – 2. juuli 2011) oli Brasiilia poliitik, 29.
Uus!!: Maavara ja Itamar Franco · Näe rohkem »
Ivano-Frankivski oblast
Ivano-Frankivski oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Lääne-Ukrainas.
Uus!!: Maavara ja Ivano-Frankivski oblast · Näe rohkem »
Kaarma valla vapp
Kaarma valla vapp Kaarma valla vapp oli Saare maakonnas asuva endise Eesti haldusüksuse Kaarma valla vapp.
Uus!!: Maavara ja Kaarma valla vapp · Näe rohkem »
Kaevandamine
Harku karjäär on avakaevandus, kust ammutatakse lubjakivi VKG Ojamaa kaevandus on maa-alune põlevkivikaevandus Kaevandamine on maavara looduslikust seisundist eemaldamine.
Uus!!: Maavara ja Kaevandamine · Näe rohkem »
Kaevandus
Kaevanduse pealmaakompleks (tõstetorn, rikastusvabrik, laadimispunkt) Kaevur Boliivia kaevanduses Kaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all.
Uus!!: Maavara ja Kaevandus · Näe rohkem »
Kaevur
Kaevur Boliivias Kaevur on inimene, kes kaevandab maavarasid, kaevanduses töötav mäetööline.
Uus!!: Maavara ja Kaevur · Näe rohkem »
Kaltsineerimine
Kaltsineerimine on tahke aine (enamasti mingi maavara) lagundamine kuumutamise teel.
Uus!!: Maavara ja Kaltsineerimine · Näe rohkem »
Kamberkaevandamine
Kamberkaevandamine ehk kambertervikkaevandamine ehk kamber-tervikkaevandamine on allmaakaevandamisel kasutatav tehnoloogia, mille oluliseks tunnuseks on katendi (ja nii ka maa) vajumise vältimine.
Uus!!: Maavara ja Kamberkaevandamine · Näe rohkem »
Karbonatiit
Karbonatiidid on tardkivimid, mille koostisest üle 50% moodustavad karbonaatsed mineraalid.
Uus!!: Maavara ja Karbonatiit · Näe rohkem »
Karl Müürisepp
Karl Müürisepp (1. august 1907 – 28. veebruar 1996) oli eesti mäeinsener ja geoloog.
Uus!!: Maavara ja Karl Müürisepp · Näe rohkem »
Karst
Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.
Uus!!: Maavara ja Karst · Näe rohkem »
Katend
Katend Katendiks nimetatakse mäenduses kõike, mis lasub maavaralasundi peal.
Uus!!: Maavara ja Katend · Näe rohkem »
Kaubastamine
Tootekaubastamine on toote müümine või müügile laskmine kaubana.
Uus!!: Maavara ja Kaubastamine · Näe rohkem »
Köistee
Köistee Alpides Köistee ehk trosstee on ripptee, mille puhul liikumine käib trosskanduri abil.
Uus!!: Maavara ja Köistee · Näe rohkem »
Küllusesarv
Küllusesarved Panama vapilt Harkovi vapp Küllusesarv (ladina keeles cornu copiae) on vanakreeka mütoloogiast pärinev külluse ja toidu sümbol.
Uus!!: Maavara ja Küllusesarv · Näe rohkem »
Kesk-Jakuutia madalik
Kesk-Jakuutia madalik (vene keeles Центральноякутская низменность, Центральноякутская равнина, Вилюйская низменность, jakuudi keeles Саха сирин ортоку намтала) on madalik Venemaa idaosas Ida-Siberis.
Uus!!: Maavara ja Kesk-Jakuutia madalik · Näe rohkem »
Keskkonnamaks
Keskkonnamaks on majanduslik meede, millega soovitakse muuta tarbimis- ja tootmisharjumusi keskkonnasõbralikumaks.
Uus!!: Maavara ja Keskkonnamaks · Näe rohkem »
Kinnisomand
Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele.
Uus!!: Maavara ja Kinnisomand · Näe rohkem »
Kleptokraatia
Kleptokraatia (kreeka keelest, umbes "varaste võim") on pejoratiivne nimetus valitsemise korra kohta, mida iseloomustab valitsevate ametnike korrumpeerumine, nende isiklik rikastumine riigivõimu ja -vahendeid kasutades.
Uus!!: Maavara ja Kleptokraatia · Näe rohkem »
Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum
Uusklassitsistlik stiil on Kohtla-Järve Stalini-aegsele arhitektuurile ülimalt iseloomulik Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum on muuseum Kohtla-Järvel, mis tutvustab külastajatele põlevkivi kui maavara tekkimise ja kasutamise ajalugu ning tänapäeva.
Uus!!: Maavara ja Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum · Näe rohkem »
Kolõma
Kolõma asend Venemaal Kolõma (vene keeles Колыма) on piirkond Venemaa Kaug-Idas Ida-Siberi mere ja Ohhoota mere vahel praeguse Tšuktšimaa, Magadani oblasti ja Jakuutia territooriumil.
Uus!!: Maavara ja Kolõma · Näe rohkem »
Kombain (täpsustus)
Kombain on mitmest korraga töötavast, kuid eri operatsioone sooritavast masinast koosnev keeruline liitmasin.
Uus!!: Maavara ja Kombain (täpsustus) · Näe rohkem »
Koorküla
Koorküla on küla Valgamaal Tõrva vallas.
Uus!!: Maavara ja Koorküla · Näe rohkem »
Kruus
Kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Kruus on purdsete, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2–64 mm.
Uus!!: Maavara ja Kruus · Näe rohkem »
Kukersiit
Kukersiit Kukersiit Kukersiit on põlevkivide hulka kuuluv settekivim, mida leidub Eesti ja Venemaa loodeosa Ordoviitsiumi ladestus ning Austraalias ja USA Michigani, Illinois', Wisconsini, Põhja-Dakota ja Oklahoma osariigis.
Uus!!: Maavara ja Kukersiit · Näe rohkem »
Kuriilid
Kuriilide asendikaart Kuriilid (vene keeles Курильские острова, jaapani keeles 千島列島 (Chishima-rettō)) on Kamtšatka poolsaarest Jaapani saarteni (Hokkaidō saareni) ulatuv saarestik, mis eraldab kumera kaarena (loodesse jäävat) Ohhoota merd Vaiksest ookeanist.
Uus!!: Maavara ja Kuriilid · Näe rohkem »
Lahutusmeetodid
Lahutusmeetodid keemias hõlmavad mitmesuguseid protseduure ja protsesse, mida kasutatakse ainete segu komponentide üksteisest eraldamiseks.
Uus!!: Maavara ja Lahutusmeetodid · Näe rohkem »
Landsat
Landsat-1 Landsat on seeria tehiskaaslasi, mis on Maa seire satelliidid.
Uus!!: Maavara ja Landsat · Näe rohkem »
Lateriit
Amfiboliit (keskel) ja temast murenemise teel tekkinud lateriit Lateriit on rauast ning alumiiniumist rikastunud kivimite murenemise jääk.
Uus!!: Maavara ja Lateriit · Näe rohkem »
Lõhe (geoloogia)
Lõheline Kesk-Ordoviitsiumi lubjakivi Osmussaare looderannas Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud.
Uus!!: Maavara ja Lõhe (geoloogia) · Näe rohkem »
Lõuna-Aafrika
Lõuna-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja Lõuna-Aafrika Arengukogukond (heleroheline) Lõuna-Aafrika on regioon, mis hõlmab Aafrika mandri lõunaosa.
Uus!!: Maavara ja Lõuna-Aafrika · Näe rohkem »
Leiukoht
Leiukoht on geograafiline asupaik, kust midagi leitakse või saadakse.
Uus!!: Maavara ja Leiukoht · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Maavara ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Lunar Reconnaissance Orbiter
Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO) on NASA kosmosesond, mis tiirleb ümber Kuu.
Uus!!: Maavara ja Lunar Reconnaissance Orbiter · Näe rohkem »
Maailmapank
Maailmapank (inglise keeles World Bank) on rahvusvaheline rahandusorganisatsioon, mis on loodud selleks, et anda arengumaadele rahalist ja tehnoloogilist abi.
Uus!!: Maavara ja Maailmapank · Näe rohkem »
Maak
Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Uus!!: Maavara ja Maak · Näe rohkem »
Maardla
Maardla on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa.
Uus!!: Maavara ja Maardla · Näe rohkem »
Maateadus
Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.
Uus!!: Maavara ja Maateadus · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (M)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad M-tähega. Maa (planeet) – Maa ekvaator – Maa gravitatsiooniväli – Maa kuju – Maa magnetism – Maa magnetpoolus – Maa magnetväli – Maa paisumise hüpotees – Maa poolused – Maa süsteemi teadus – teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile Maa tuum – Maa vahevöö – Maa vanus – maabriis – maagaas – orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan maagikest – maagikivim – maailmameri – maailmaruum – maak – mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas maakitsus – maakmineraal – maakoor – maalihe – maanina – maaparandus – maapind – maapinnaudu – maarjas – maarjaskilt – maapõu – maapõuevara – maar – maardla – maarijärv – maaroom – maastik – maastikuallprovints – maastikupaikkond – maastikuprovints – maastikurajoon – maastikusfäär – maastikuteadus – maastikuvaldkond – maastikuökoloogia – maastikuüksus – maasäär – maateadus – maavara – maavarade geoloogia – maavesi – maavoole – maaväline elu – maavärin – maavärina intensiivsus – maavärina intensiivsusaste – maavärina kese – maavärina kolle – maavärina magnituud – madal – madala astme moondekivim – madalik – madalrõhkkond – madalsoo turvas – madalsoo – madalvesi – maetud karst – magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰ magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur magmakivim – magmaline faatsies – magmaline intrusioon – magmaline kompleks – magmaline tsükkel – magmatism – magneesium – magnesiit – magnetiit – magnetiline anomaalia – magnetiliste anomaaliate kaart – magnetiline deklinatsioon – magnetiline inklinatsioon – magnetilisus – magnetomeeter – magnetomeetria – magnetomeetriline otsing – magnetpoolus – magnetresonantskuvamine – magnettorm – maismaa – majandusgeoloogia – makroreljeef – malahhiit – mammut – mandelkivi – mandelkivitekstuur – mandrijalam – mandrijää – mandrijäätumine – mandrilava – mandriline maakoor – mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp mandriline kliima – mandriline paraskliima – mandriline riftivöönd – mandriliustik – mandrinõlv – mandririft – mandrisete – mandrite triiv – mandrite triivi hüpotees – mandri tuum – manganiit – manganoliidid – mangroov – manner – manner (geoloogia) – margariit – marginaaloos – markasiit – marmor – Marsi kliima – Marsi laavatunnelid – marš – maru (tuul) – massibilanss – massiivne tekstuur – mastodon – Mastogloiameri – mattumine – mattunud karst – mattunud org – Maunderi miinimum – meandreerumine – mega-aasta – megaantiklinoorium – megareljeef – megasünklinoorium – melanokraatne kivim – melanokraatne mineraal – Mercalli skaala – merebriis – merefüüsika – meregeoloogia – merejää – merekeemia – mereline kliima – mereline paraskliima – meremuda – meresete – merevaik – merevesi – mergel – peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim meri – meridiaan – meromiktiline veekogu – Mesoarhaikum – mesopaus – Mesoproterosoikum – mesoreljeef – mesosfäär – Mesosoikum – Metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise metalne läige – metamorfism – metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis meteoor – meteoorkeha – meteoorne vesi – meteoriidikraater – meteoriidikraatri vall – meteoriit – meteoriitika – meteoroloogia – meteoroloogiainstrumendid – mets – metsatustamine – metsatustumine – miarooliline tekstuur – süvakivimi tekstuur, mille puhul vesiikulite seinad kattuvad sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim milleriit – mikrofossiil – mikrokliima – mikrokliin – mikropaleontoloogia – mikroreljeef – mikroteraline struktuur – Milankovići hüpotees – Milleri indeksid – mineraal – mineraalide klassifikatsioon – mineraalmaa – mineraalmuld – mineraalsoon – mineraalsuletis – mineraalvesi – mineraliseerumine – mineraloid – mineraloogia – Miotseen – miraaž – Mississippi ajastik – mistraal – mitmevärvilisus – mitmikintrusioon – mittemetalne maavara – mobilismihüpoteesid – moho – Mohorovičići eralduspind – Mohsi astmik – molass – moldorg – molübdeniit – monatsiit – mondhaldeiit – monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra monokliinne süngoonia – monoklinaal – monoklinaalne kallakus – monoklinaalne kivim – monoklinaalne sümmeetria – monoklinaalne süngoonia – monokristall – terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera monoliit – monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim moondeaste – moondefaatsies – moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim moondekivimi struktuur – moondekompleks – moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis moreen – sorteerumata liustikusete moreenküngas – moreentasandik – mosasaurus – muda – veega segunenud, kleepuv, savikas-aleuriitne sete mudaline struktuur – mudavool – mudavulkaan – mugeariit – muguljas tekstuur – muld – mull – mulla klassifikatsioon – mullageograafia – mullahingamine – mullahorisont – mullalahus – mullaniiskus – mullastik – mullastruktuur – mullateadus – mullateke – mullatekketegur – mullatüüp – mullavesi – murd – murdlaine – murdlusvool – murdumisnäitaja – murdumisnäitaja dispersioon – murend – murendmaterjal – murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmine osa mureneb murenemiskoorik – murdepind – murrang – lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes murrangliikumine – murrangrike – murrangu amplituud – murrangujoon – murrangukompleks – murranguline astang – murrangulõhe – murranguorg – murrangupind – murrangusüsteem – murrutus – murrutusjärsak – murrutuskulbas – murrutuslava – murrutusrand – murrutusrannik – murrutustasandik – murrutusterrass – muskoviit – mussoon – püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale mussoonkliima – mussoonparaskliima – mustmuld – must tossutaja – muutumine (geoloogia) – mõhn – mõhnastik – Mõniste kerge – mõõdukas tuul – mäeahelik – mäeeraldis – mäehari – mäekristall – mäekuru – mäemassiiv – mäendus – mäendusgeoloogia – mäestik – mäeteke – mäetipp – M.
Uus!!: Maavara ja Maateaduste mõisteid (M) · Näe rohkem »
Maavarade geoloogia
Maavarade geoloogia on geoloogia rakendus, mis kasutab teiste geoloogiliste teadusharude (sedimentoloogia, petroloogia, struktuurigeoloogia, geokeemia, geofüüsika) teadmisi maavarade otsimisel.
Uus!!: Maavara ja Maavarade geoloogia · Näe rohkem »
Maavarade kaevandamine Eestis
Maavara on looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused või mille lasundi lasumistingimused vastavad maapõueseaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele või uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille lasund või selle osa on keskkonnaregistris arvele võetud (Maapõueseadus § 2 lg 2).
Uus!!: Maavara ja Maavarade kaevandamine Eestis · Näe rohkem »
Maavarade rikastamine
Maavarade rikastamine on maavarade väärtuslike koostisosade ja aheraine eraldamine toorainest, nende keemilist koostist muutmata.
Uus!!: Maavara ja Maavarade rikastamine · Näe rohkem »
Majandusgeograafiline asend
Majandusgeograafiline asend on mingi territooriumi (regiooni, piirkonna, riigi, asula jms) asend oluliste selle territooriumi majanduslikut arengut mõjutavate tegurite suhtes.
Uus!!: Maavara ja Majandusgeograafiline asend · Näe rohkem »
Mandrilava (õigus)
Mandrilava tänapäeva õiguse, eelkõige mereõiguse kontekstis on mere alla jääv mandriline maakoor, mida käsitletakse eelkõige riikide majanduslike huvide kontekstis.
Uus!!: Maavara ja Mandrilava (õigus) · Näe rohkem »
Maosaare lahing
Maosaare lahing ehk Ussisaare lahing oli Ukrainale kuuluval Zmijinõi saarel (ukraina keeles острів Зміїний 'maosaar') ja selle ümbruses toimunud lahing Ukraina ja Venemaa vahel, mis algas 24.
Uus!!: Maavara ja Maosaare lahing · Näe rohkem »
Masbate
Masbate on kaardil tähistatud numbriga 5. Masbate on Filipiinidele kuuluv saar.
Uus!!: Maavara ja Masbate · Näe rohkem »
Matemaatiline pendel
Matemaatilise pendli sumbuvuseta väikese amplituudiga võnkumine on lihtharmooniline Matemaatiline pendel on pendli idealiseeritud mudel.
Uus!!: Maavara ja Matemaatiline pendel · Näe rohkem »
Mäeeraldis
Mäeeraldise piiri tähistus Welzow pruunsöekarjääris Mäeeraldis on kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa.
Uus!!: Maavara ja Mäeeraldis · Näe rohkem »
Mäeinsener
Mäeinsener on insener, kelle tegevuse eesmärk on tagada maavarade ohutu, keskkonnasäästlik ja efektiivne kaevandamine ja töötlemine.
Uus!!: Maavara ja Mäeinsener · Näe rohkem »
Mäeinstituut
Mäeinstituut on Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna struktuuriüksus, kus õpetatakse, arendatakse ja uuritakse mäendust ehk maavarade uurimist, kaevandamist ja maavaraäri.
Uus!!: Maavara ja Mäeinstituut · Näe rohkem »
Mäendus
Mäendus on õpetus maavarade kaevandamisest ja uurimisest.
Uus!!: Maavara ja Mäendus · Näe rohkem »
Mäenduse mõisteid
Siin on loetletud mäenduse mõisteid.
Uus!!: Maavara ja Mäenduse mõisteid · Näe rohkem »
Mäetööstus
Mäetööstus on maavarade otsimise, hindamise ja kaevandamisega seotud tööstusharu.
Uus!!: Maavara ja Mäetööstus · Näe rohkem »
Märjamaa valla lipp
Märjamaa valla lipp Märjamaa valla lipp on Rapla maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Märjamaa valla lipp.
Uus!!: Maavara ja Märjamaa valla lipp · Näe rohkem »
Märjamaa valla vapp
Märjamaa valla vapp Märjamaa valla vapp on Rapla maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Märjamaa valla vapp.
Uus!!: Maavara ja Märjamaa valla vapp · Näe rohkem »
Metallurgia
Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu.
Uus!!: Maavara ja Metallurgia · Näe rohkem »
Mineraalõli
Mineraalõli on naftast, põlevkivist, jt.
Uus!!: Maavara ja Mineraalõli · Näe rohkem »
Must liiv
Must liiv rannas Must liiv on koondnimetus mitut tüüpi liivadele, mille ühendavaks tunnuseks on must värvus.
Uus!!: Maavara ja Must liiv · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Maavara ja Nafta · Näe rohkem »
Néstor Kirchner
Néstor Carlos Kirchner Ostoić (25. veebruar 1950 Santa Cruzi provints, Río Gallegos – 27. oktoober 2010) oli Argentina poliitik, aastatel 2003–2007 Argentina president.
Uus!!: Maavara ja Néstor Kirchner · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Maavara ja Norra · Näe rohkem »
Norra ja Venemaa piir
Riigipiir Norra ja Venemaa vahel koosneb 197,7 km pikkusest maapiirist Norra ja Venemaa vahel.
Uus!!: Maavara ja Norra ja Venemaa piir · Näe rohkem »
Ordoviitsium
Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Maavara ja Ordoviitsium · Näe rohkem »
Põhja-Siberi madalik
jõgikonnas Leena jõe delta Põhja-Siberi madalik ehk Taimõri madalik (vene keeles Северо-Сибирская низменность, Таймырская низменность) on madalik Venemaal Ida-Siberi põhjaosas Krasnojarski krai Taimõri rajooni ja Sahha territooriumil.
Uus!!: Maavara ja Põhja-Siberi madalik · Näe rohkem »
Põhja-Uural
Konžakovski Kamen ja Ostraja Kosva Põhja-Uural (vene keeles Северный Урал) on Uurali mäestiku põhjaosa Lähispolaar-Uurali ja Kesk-Uurali vahel.
Uus!!: Maavara ja Põhja-Uural · Näe rohkem »
Põlevkivi
Eesti põlevkivi ehk kukersiit Jordaania põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Uus!!: Maavara ja Põlevkivi · Näe rohkem »
Põlevkivituhk
Balti soojuselektrijaama korstnad. Põlevkivituhk ehk põletatud põlevkivi on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne materjal.
Uus!!: Maavara ja Põlevkivituhk · Näe rohkem »
Pegmatiit
soon moondekivimeis. Punakas mineraal on kaaliumpäevakivi, valge on kvarts. Pegmatiidid on väga jämedateralised tardkivimid.
Uus!!: Maavara ja Pegmatiit · Näe rohkem »
Pigi
Pigi on tahke põlev maavara, puidu või nafta töötlemisel saadud õli või tõrva destilleerimise tahke või viskoosne jääk.
Uus!!: Maavara ja Pigi · Näe rohkem »
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Uus!!: Maavara ja Portugal · Näe rohkem »
Pruunsüsi
Pruunsüsi Pruunsüsi ehk ligniit on pruunika värvusega kaustobioliit.
Uus!!: Maavara ja Pruunsüsi · Näe rohkem »
Puurauk
Taani geoloogiateenistuse tegevjuht Johnny Fredericia osutamas puuraugule GAP 04, mis läheb 700 m sügavusele Gröönimaa jääkilbi alla Puurauk on maakoorde puuritud silindriline õõs.
Uus!!: Maavara ja Puurauk · Näe rohkem »
Puursüdamik
Osa USA Wisconsini osariigis Milwaukees puuritud puursüdamikust. Kastis võib näha laminaarset peeneteralist dolomiitset karbonaati Puursüdamik (kärn) on kivimi või sete sambake, mis on võetud puuraugust spetsiaalselt selleks ette nähtud puurimisviisiga.
Uus!!: Maavara ja Puursüdamik · Näe rohkem »
Rakvere fosforiidimaardla
Rakvere fosforiidimaardla on fosforiidimaardla, mis asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere ja Vinni vallas.
Uus!!: Maavara ja Rakvere fosforiidimaardla · Näe rohkem »
Rasked mineraalid
Rasked mineraalid on mineraalid, mille tihedus on suurem kui 2,8...2,9 g/cm³.
Uus!!: Maavara ja Rasked mineraalid · Näe rohkem »
Raudkvartsiit
Tumedad kihid koosnevad rauda sisaldavast mineraalist, heledad kvartsiidist Üle kaheksa tonni kaaluv 2,1 miljardi aasta vanune raudkvartsiidi rahn Raudkvartsiit on vöödilise tekstuuriga moondekivim.
Uus!!: Maavara ja Raudkvartsiit · Näe rohkem »
Ränikivi
Ränikivi on peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim.
Uus!!: Maavara ja Ränikivi · Näe rohkem »
Rekultiveerimine
Korrastamine ehk rekultiveerimine (inglise restoration, recultivation) on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine.
Uus!!: Maavara ja Rekultiveerimine · Näe rohkem »
Ressursid
Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga "ressurss" kõikmõeldavaid vahendeid ja varusid, mida on võimalik kasutada.
Uus!!: Maavara ja Ressursid · Näe rohkem »
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Uus!!: Maavara ja Rumeenia · Näe rohkem »
Sambia lipp
Proportsioonid 2:3 Sambia lipp on Sambia Vabariigi riigilipp.
Uus!!: Maavara ja Sambia lipp · Näe rohkem »
Sapropeliit
Sapropeliit on põlevmaavara, mis on tekkinud kunagi veekogu põhja settinud peamiselt madalamaist organismidest.
Uus!!: Maavara ja Sapropeliit · Näe rohkem »
Serpentiin (mineraal)
Serpentiin on magneesiumi ja rauda sisaldavatest sekundaarsetest silikaatsetest mineraalidest koosnev mineraalirühm.
Uus!!: Maavara ja Serpentiin (mineraal) · Näe rohkem »
Sinisavi
Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat ning Kambriumi ladestu alaossa kuuluvat sinakasrohelise värvusega savikihti.
Uus!!: Maavara ja Sinisavi · Näe rohkem »
Strekk
Strekk on horisontaalne või väikese kaldega kaeveõõs, millel on korrapärane ristlõige.
Uus!!: Maavara ja Strekk · Näe rohkem »
Sulfiidsed mineraalid
Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.
Uus!!: Maavara ja Sulfiidsed mineraalid · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Maavara ja Taani · Näe rohkem »
Taastumatu ressurss
Taastumatu ressurss ehk taastumatu loodusvara on aine või energiaallikas, mis kasutamise tõttu väheneb ja võib ka otsa saada, kuivõrd seda ökosüsteemi ringeprotsessides ei taaslooda.
Uus!!: Maavara ja Taastumatu ressurss · Näe rohkem »
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Maavara ja Tartu maakond · Näe rohkem »
Tektooniline režiim
Tektooniline režiim on piirkonna geoloogilise ehituse tektooniline üldiseloom.
Uus!!: Maavara ja Tektooniline režiim · Näe rohkem »
Toolse fosforiidimaardla
Toolse fosforiidimaardla on fosforiidimaardla, mis asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere, Haljala ja Viru-Nigula vallas.
Uus!!: Maavara ja Toolse fosforiidimaardla · Näe rohkem »
Tootus kiht
Tootus kiht (ka tootuskihind) on maapõues oleva maavara (nt põlevkivi) kiht, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Uus!!: Maavara ja Tootus kiht · Näe rohkem »
Tribal Wars
"Tribal Wars" on Saksamaa ettevõtte InnoGames GmbH loodud veebipõhine rolli- ja strateegiamäng.
Uus!!: Maavara ja Tribal Wars · Näe rohkem »
TTÜ Geoloogia Instituut
Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut (endine Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut) on Tallinna Tehnikaülikooli teadus-, arendus- ja õppeasutus, mis tegutseb geoloogia ja sellega seotud loodus-, tehnika- ja humanitaarteaduste ning keskkonnakaitse valdkonnas.
Uus!!: Maavara ja TTÜ Geoloogia Instituut · Näe rohkem »
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Maavara ja Ukraina · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Maavara ja Ungari · Näe rohkem »
Vanuatu
Vanuatu on saareriik Vaikses ookeanis Melaneesias.
Uus!!: Maavara ja Vanuatu · Näe rohkem »
Vara
Vara on kellelegi kuuluvad asjad ja muu omand.
Uus!!: Maavara ja Vara · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Maavara ja Väävel · Näe rohkem »
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Uus!!: Maavara ja Väetis · Näe rohkem »
Väljamine
Väljamine on maapõue osiste (kivimite (maagid, kivisüsi, põlevkivi, paas jms), vedelike (maaõli), gaasid (maagaas), orgaaniliste setete (turvas)) irrutamine maapõuest kaevandamise käigus.
Uus!!: Maavara ja Väljamine · Näe rohkem »
Veena Räägel
Veena Räägel (28. märts 1934 Abja vald, Halliste kihelkond, Pärnumaa – 27. märts 2002) oli eesti geoloog.
Uus!!: Maavara ja Veena Räägel · Näe rohkem »
Vooremaa maastikukaitseala
Vooremaa maastikukaitseala asub peamiselt Jõgevamaal, lõunaservas ka Tartumaal.
Uus!!: Maavara ja Vooremaa maastikukaitseala · Näe rohkem »
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Uus!!: Maavara ja Vulkaan · Näe rohkem »
Zimbabwe lipp
Zimbabwe lipp Zimbabwe lipp on Zimbabwe Vabariigi lipp.
Uus!!: Maavara ja Zimbabwe lipp · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Maapõuevara, Maarded, Maare, Maavarad.
