Kiiremini kui brauser!
50 suhted: Adhesioonimolekulid, Anatoomia mõisteid, Atroofilised jutid, Ötzi, Elektroporatsioon, Epiderm, Epidermis (täpsustus), Epiteelkude, Immunofluorestsents, Inimese papilloomiviirus, Kaevandikärblased, Kartsinoom, Karvastik, Kasvaja tüvirakud, Katteepiteelkude, Kestumine, Krokodillilised, Kude, Langerhansi rakud, Lümfikapillaarid, Lümfiteed, Lgr-valgud, Mao soomused, Maolised, Mardus, Mükoos, Melaniin, Melanoom, Melanotsüüt, MikroRNA-203, Nahasisene süstimine, Nahk, Neuraalhari, Neurulatsioon, Organogenees, Proteaasid, Psoriaas, Psoriaatilised naastud, Sarkoptoos, Sarvaine, Sarvkiht, Süüdiklest, Süüfilis, Sulgrakk, Tedretähed, Terminologia Anatomica, Terminologia Histologica, Trummikile, Vitiliigo, Zika-viirusinfektsioon.
Adhesioonimolekulid
Raku adhesioonimolekulid on olulised transmembraansed valgud, mis vahendavad kas rakkude omavahelist või rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksi vahelist adhesiooni.
Uus!!: Marrasknahk ja Adhesioonimolekulid · Näe rohkem »
Anatoomia mõisteid
Siin on loetletud inimese ja teiste selgroogsete loomade morfoloogia, anatoomia, embrüoloogia ja histoloogia mõisteid.
Uus!!: Marrasknahk ja Anatoomia mõisteid · Näe rohkem »
Atroofilised jutid
Atroofilised jutid ehk striia ehk kõhetusjutid (ladina keeles striae atrophicae) on epidermise atroofiline haigusseisund inimestel.
Uus!!: Marrasknahk ja Atroofilised jutid · Näe rohkem »
Ötzi
Mälestusmärk Ötzi leiukohas Hauslabjochi mees (tuntud Ötzi nime all) on 19. septembril 1991 Ötztali Alpidest leitud 5300 aastat tagasi hukkunud mehe mumifitseerunud surnukeha.
Uus!!: Marrasknahk ja Ötzi · Näe rohkem »
Elektroporatsioon
Elektroporatsioon on elektrijuhtivuse tõus raku plasmamembraanis, mille on tinginud väline elektriväli.
Uus!!: Marrasknahk ja Elektroporatsioon · Näe rohkem »
Epiderm
Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal.
Uus!!: Marrasknahk ja Epiderm · Näe rohkem »
Epidermis (täpsustus)
Epidermis võib olla.
Uus!!: Marrasknahk ja Epidermis (täpsustus) · Näe rohkem »
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Uus!!: Marrasknahk ja Epiteelkude · Näe rohkem »
Immunofluorestsents
dermis. Immunofluorestsents on antigeen-antikehakompleksi asukoha määramiseks kasutatav meetod, kus antigeeni või antikehaga seotakse fluorestseeruvat värvainet.
Uus!!: Marrasknahk ja Immunofluorestsents · Näe rohkem »
Inimese papilloomiviirus
Papilloomiviiruse kapsiid Inimese papilloomiviirus (inglise keeles human papillomavirus, lühend HPV) kuulub papilloomiviiruste sugukonda.
Uus!!: Marrasknahk ja Inimese papilloomiviirus · Näe rohkem »
Kaevandikärblased
Kaevandikärblased (Agromyzidae) on sugukond kärbseid, kuhu kuulub umbes 1000 liiki pisikesi, kuni 3 millimeetri pikkusi kärbseid.
Uus!!: Marrasknahk ja Kaevandikärblased · Näe rohkem »
Kartsinoom
Kartsinoom (ladina carcinoma; vanakreeka sõnast karkinoma) ehk vähk (kitsamas mõttes) on pahaloomuline kasvaja, mis tekib epiteelkoe rakkudest.
Uus!!: Marrasknahk ja Kartsinoom · Näe rohkem »
Karvastik
Karvastik ehk karvkate ehk karvastu on loomade, peamiselt imetajate kogu keha katvad marrasknaha sarvmoodustised.
Uus!!: Marrasknahk ja Karvastik · Näe rohkem »
Kasvaja tüvirakud
Kasvaja tüvirakud on kasvaja rakud, millel on oma populatsiooni säilitamise ja diferentseerumise võime.
Uus!!: Marrasknahk ja Kasvaja tüvirakud · Näe rohkem »
Katteepiteelkude
Katteepiteelkude ehk katteepiteel on loomorganismi pindu katva funktsiooniga epiteelkude, mis jaguneb soole epiteeliks, hingamiselundite epiteeliks ja naha pindmiseks kihiks (marrasknahk).
Uus!!: Marrasknahk ja Katteepiteelkude · Näe rohkem »
Kestumine
tsikaadlase kestumine Kestumine ehk kestamine (inglise keeles ecdysis) on paljude lülijalgsete, kahepaiksete ja roomajate regulaarne jäiga kutiikula või epidermise marraskihi vahetamine selleks, et loom saaks kasvada.
Uus!!: Marrasknahk ja Kestumine · Näe rohkem »
Krokodillilised
Krokodillilised (Crocodylia, Crocodilia) on röövtoiduliste poolveelise eluviisiga roomajate selts.
Uus!!: Marrasknahk ja Krokodillilised · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Marrasknahk ja Kude · Näe rohkem »
Langerhansi rakud
Langerhansi rakud on paljude imetajate epidermise ogakihis, suu, eesnaha ning tupe limaskestas ja tüümuses asuvad suuretuumalised paljude haaradega immuunrakud.
Uus!!: Marrasknahk ja Langerhansi rakud · Näe rohkem »
Lümfikapillaarid
Lümfikapillaarid (ladina vas lymphocapillare) on paljude selgroogsete lümfisüsteemi peenimad sooned.
Uus!!: Marrasknahk ja Lümfikapillaarid · Näe rohkem »
Lümfiteed
Lümfiteedeks nimetatakse paljude selgroogsete lümfisüsteemi ja selle elundeid ühendavat ning lümfi sisaldavat lümfisoonte võrgustikku.
Uus!!: Marrasknahk ja Lümfiteed · Näe rohkem »
Lgr-valgud
Lgr-valgud on retseptorid, mis kuuluvad integraalsete G-valguga seotud retseptorite (GPCR) perekonda.
Uus!!: Marrasknahk ja Lgr-valgud · Näe rohkem »
Mao soomused
Mao soomusteks (ka mao nahaks) nimetatakse madude kere- ja peanahka katvaid eri kuju ja suuruse ning värvusega sarvainest soomuseid.
Uus!!: Marrasknahk ja Mao soomused · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Marrasknahk ja Maolised · Näe rohkem »
Mardus
Mardus (ka marras, mardajus, marrasEesti murrete sõnaraamat) tähendas Eesti rahvausundis algselt surnut, siis surnu kehast eraldunud hinge või surmahaldjat, hiljem kindlat surmaennet Eesti etnograafia sõnaraamat.
Uus!!: Marrasknahk ja Mardus · Näe rohkem »
Mükoos
Mükoos ehk seentõbi ehk seenhaigus ehk seeninfektsioon (ladina keeles mycosis) on üldnimetus seente tekitatavate haiguste kohta loomadel (sh inimestel).
Uus!!: Marrasknahk ja Mükoos · Näe rohkem »
Melaniin
Melaniinid (ladina keeles melaninum) on koondnimetus taimedes, loomades ja mikroorganismides (bakterid, seened, protistid) sünteesitavate mitmesuguste looduslike makromolekulide ja pigmentide rühma kohta, mis on multifunktsionaalsed biopolümeerid, mis erinevad üksteisest keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest.
Uus!!: Marrasknahk ja Melaniin · Näe rohkem »
Melanoom
Melanoom ehk pahaloomuline melanoom (ladina keeles melanoma malignum) on koondnimetus melanotsüütidest arenevate pahaloomuliste kasvajate kohta.
Uus!!: Marrasknahk ja Melanoom · Näe rohkem »
Melanotsüüt
Melanotsüüdiks (ladina melanocytus) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel peamiselt epidermise osades paiknevat spetsialiseerunud pigmendirakku.
Uus!!: Marrasknahk ja Melanotsüüt · Näe rohkem »
MikroRNA-203
MikroRNA-203 sekundaarstruktuur MikroRNA-203 (miRNA-203, miR-203, microRNA-203) on lühike mitte-kodeeriv RNA molekul.
Uus!!: Marrasknahk ja MikroRNA-203 · Näe rohkem »
Nahasisene süstimine
Nahasisene süstimine ehk intraepidermaalne manustamine (lühendatult ID (Intradermal (injection))) on vedela aine manustamisviis, mille käigus toimeaine (nt tuberkuliin, vaktsiin) süstitakse epidermise ja hüpodermise vahel olevasse nahaalusesse koesse (dermis).
Uus!!: Marrasknahk ja Nahasisene süstimine · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Marrasknahk ja Nahk · Näe rohkem »
Neuraalhari
Neuraalharja rakud on lühiajalised multipotentsed rakud, mis on pärit neuroektodermist neuraalplaadi piirilt ja on omased selgroogsetele.
Uus!!: Marrasknahk ja Neuraalhari · Näe rohkem »
Neurulatsioon
Neurulatsioon on selgroogsete loomade embrüogeneesi varane staadium, mille käigus kujuneb neuraalplaat, mis volditakse neuraaltoruks.
Uus!!: Marrasknahk ja Neurulatsioon · Näe rohkem »
Organogenees
Organogenees on protsess embrüo arengus, kus gastrula lootelehtedest arenevad välja mitmed organid ja muud koed.
Uus!!: Marrasknahk ja Organogenees · Näe rohkem »
Proteaasid
Papaiini kristallstruktuuri lihtsustatud kujutis Proteaasid ehk peptidaasid või proteinaasid on ensüümid, mis lagundavad valke.
Uus!!: Marrasknahk ja Proteaasid · Näe rohkem »
Psoriaas
Psoriaas ehk soomussammaspool (lühend Ps; ladina keeles psoriasis) on tänapäeval inimestel esinev krooniliselt ägenemistega ja remissioonidega kulgev healoomuline nahapõletik, mida iseloomustavad marrasknaha hüperplaasia (psoriaatiline epidermis), ka psoriaatilised naastud, kaasneda võivad psoriaatiline liigesepõletik ning harvemini ka siseelundite kahjustused.
Uus!!: Marrasknahk ja Psoriaas · Näe rohkem »
Psoriaatilised naastud
Psoriaatilised naastud ehk psoriaasilesioonid ehk psoriaatilised nahalaigud (ka psoriaasinaastud, psoriaasi laigud, psoriaatilised nahalesioonid) on erinevate psoriaasivormide korral esinevad iseloomulikud käesoleval ajal palja silmaga nähtavad varieeruva morfoloogiaga nahalesioonid, mis on aluseks psoriaasi diagnoosimisel ja ravis.
Uus!!: Marrasknahk ja Psoriaatilised naastud · Näe rohkem »
Sarkoptoos
Sarkoptoosid ehk sarkoptoossügelised ehk süüdiklestsügelised on mitmetel imetajatel ja inimestel naha epidermisesse näritud käikudes parasiteeriva ja sügelisi põhjustava süüdiklestade (ladina keeles Sarcoptes scabiei) põhjustatud naha parasitoosid.
Uus!!: Marrasknahk ja Sarkoptoos · Näe rohkem »
Sarvaine
fluorestsentsmikroskoopiliselt vaadatuna Sarvaine ehk keratiin (ladina keeles keratinum, ceratinum) on vees lahustumatute valkude perekond.
Uus!!: Marrasknahk ja Sarvaine · Näe rohkem »
Sarvkiht
Sarvkihi lamendunud naharakud (üleval) Sarvkiht (ladina keeles stratum corneum) on marrasknaha kõige ülemisem pindmine kiht, mis on minetanud närvisüsteemi.
Uus!!: Marrasknahk ja Sarvkiht · Näe rohkem »
Süüdiklest
Süüdiklest (Sarcoptes scabiei) on imetajatel naha epidermisesse uuristatud käikudes parasiteeriv ja kärntõbe ehk sarkoptoosi põhjustav lestaline.
Uus!!: Marrasknahk ja Süüdiklest · Näe rohkem »
Süüfilis
Süüfilis ehk luues ehk prantsuse haigus (ladina keeles syphilis, morbus gallicus, lues venerea) on peamiselt inimestel esinev infektsioonhaigus, pikka aega kestev põletikuline seisund, mis võib avalduda nii kliiniliselt aktiivse haiguse kui latentse nakkusena ja mille tekitajaks on bakter Treponema pallidum pallidum.
Uus!!: Marrasknahk ja Süüfilis · Näe rohkem »
Sulgrakk
kutiikula mikroskoobi all. Sulgrakud on hästi näha. Sulgrakkudeks nimetatakse taimede spetsialiseerunud rakke, mis paaridena ääristavad õhulõhesid.
Uus!!: Marrasknahk ja Sulgrakk · Näe rohkem »
Tedretähed
Tedretähtedega poiss Tedretähed ehk tedretähnid ehk tedretäpid ehk päikesetäpid on pigmendilaigud – väikesed hele- kuni tumepruuni värvi täpid või ebamäärase kujuga laigud – inimese nahal, peamiselt näol.
Uus!!: Marrasknahk ja Tedretähed · Näe rohkem »
Terminologia Anatomica
Terminologia Anatomica (lühend TA; eesti keeles Anatoomiaterminoloogia) ehk Anatoomia terminoloogia on rahvusvaheline inimese anatoomia standard.
Uus!!: Marrasknahk ja Terminologia Anatomica · Näe rohkem »
Terminologia Histologica
Terminologia Histologica (lühend TH) on rahvusvaheline inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavara.
Uus!!: Marrasknahk ja Terminologia Histologica · Näe rohkem »
Trummikile
Trummikile (ladina keeles membrana tympanica; membrana tympani) on paljudel tetrapoodidel kõrvas paiknev õhuke membraan, mis eraldab väliskõrva keskkõrvast.
Uus!!: Marrasknahk ja Trummikile · Näe rohkem »
Vitiliigo
Vitiliigo ehk laikpigmenditus (ladina keeles vitiligo) nimetatakse tänapäeval selgroogsetel loomadel (näiteks inimestel, kassidel, pühvlitel, hobustel, sigadel ja koertel) teadmata põhjusel tekkiv naha laiguline pigmenditus.
Uus!!: Marrasknahk ja Vitiliigo · Näe rohkem »
Zika-viirusinfektsioon
Zika-viirusinfektsioon ehk Zika-viirusnakkus on koondnimetus peamiselt inimestel ja mitmetel primaatidel tuvastatud nakkavate infektsioonhaiguste kohta, mida põhjustavad Zika viiruse mitmed tüved.
Uus!!: Marrasknahk ja Zika-viirusinfektsioon · Näe rohkem »
