359 suhted: Aatom, Aatomimudel, Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas, Aatomituum, Aatomkihtsadestamine, Aatommassiühik, Aatomnumber, Abakala, Ablatsioon, Ablatsioon (glatsioloogia), Abrasioon (geoloogia), Absoluutne niiskus, Aeg, Aerosool, Ainehulk, Aineosake, Ajumassi ja kehamassi suhe, AK 4, AKM, Akretsioon, Aktiivmudaprotsess, Akumulatsioon, Akumulatsioon (glatsioloogia), Akustiline impedants, Albert Einstein, Alfakiirgus, Analoogarvuti, Antituum, Ariel (kuu), Arvu standardkuju, Astronoomia, Atmosfäär, Autodesk 3ds Max, Šaakal, Šairi hobune, Šuhhovi torn, Üldrelatiivsusteooria, Üleslükkejõud, Ülimassiivne must auk, Õhuniiskus, Õhutakistus, Bayesiaanlus, Bütsants, Biomass, Blide, Bohri raadius, Bosonid, Braan, Breweri kuusk, Briti ühikusüsteem, ..., BRM Mangust, Browni liikumine, Callisto (Jupiteri kaaslane), Cavendishi eksperiment, CGS-süsteem, Düün (ühik), Dünaamiline koormus, Dedveit, Detail (masinaehitus), Diastereomeerne liig, Difuusne udukogu, Dimensionaalanalüüs, Dimensioon, Diraci võrrand, Divesinik, Draakon (jahiklass), Duromeeter, E = mc², Eesti rändrahnud, Einsteini väljavõrrandid, Ekvivalent (keemia), Ekvivalentdoos, Elektriauto, Elektromagnetiline inerts, Elektronvolt, Enantiomeerne liig, Energia jäävuse seadus, Energiatihedus, Erirelatiivsusteooria, Eriruumala, Erisoojus, ESTCube-1, Fabianism, Füüsika mõisteid, Füüsikakonstant, Füüsikaline suurus, Füüsikaliste suuruste loend, Folkboot, Footon, Galaktika, Galaktikaparvesisene keskkond, Gammakiirgus, Gay-Lussaci seadus, Güroskoop, Genoomi suurus, Gerardus 't Hooft, Glatsioisostaasia, Gloobul, Grafeen, Gramm, Gravimeetriline analüüs, Gravitatsioon, Gravitatsioonijõud, Gravitatsioonikonstant, Gravitatsioonilained, Gravitatsioonilääts, Gravitatsiooniline punanihe, Gravitatsiooniseadus, Gustav Naan, Haarats, Hallrebane, Harmooniline võnkumine, Hüdrauliline löök, Hüdrostaatiline paradoks, Helmholtzi vabaenergia, Henry Cavendish, Hertzsprungi-Russelli diagramm, Higgsi boson, Hiidplaneet, Hobujõud, IC50, Ideaalne gaas, Iiri hundikoer, Impulsimoment, Impulss, Inerts, Inertsimoment, Inertsus, Instrumentaalanalüüs, Isaac Newton, Islandiit, Isostaasia, Jakk, Jalgratta võimsuse mõõtja, Jäämurdja, Jõud, Jõukilogramm, Jõuväli, Johannes Hint, John Dalton, Joseph John Thomson, Jupiter, Kaal, Kaal (kaalumisseade), Kaaon, Kaasmass, Kaksikplaneet, Kaksiktäht, Kalakotkas, Kaltsium, Kanakull, Kapillaarsus, Karaat, Kääbusplaneet, Kärdla kraater, Keemiaseadused, Keemiline element, Keemiline struktuur, Keerisjälg, Keetmine, Keha, Keha (täpsustus), Kilogramm, Kineetiline energia, Kinemaatika, Kingloom, Klassikaline keemiline analüüs, Klassikaline mehaanika, Konstantin Tsiolkovski, Kontsentratsioon, Koostise püsivuse seadus, Kordsete suhete seadus, Kvantfüüsika, Kvantolek, Kvasar, La Palma, La Philosophie du non, Laamtektoonika, Laeng, Lahingutank, Lahus, Laplace'i operaator, Latentne soojus, Lähimõju ja kaugmõju, Leisikas, Liiklusõnnetus, Liikumine, Liikumisvõrrand, Loodusseadus, Loomulike ühikute süsteem, Lumeleopard, Maa, Maa tüüpi planeedid, Maateaduste mõisteid (B), Maatriksi assisteeritud laserdesorptsioon-ionisatsioon, Madala energiaga ioonide hajumise spektroskoopia, Magnetiline sulustamine, Magnetism, Magnetmonopool, Mango, Marsi atmosfäär, Mary Gaillard, Masinaehitusmaterjalid, Massi jäävuse seadus, Massiühik, Massikese, Massispektromeetria, Matemaatiline pendel, Müomeeter, Mõõt (mõõtevahend), Mõõtühik, Mõõteriist, Meaning and Knowledge, Mehaanika, Metafüüsika, Methone (kuu), Mineraal, Mir, Miranda (kuu), Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, MKSA-süsteem, Molaalne kontsentratsioon, Molaarmass, Molekulipilv, Molekulmass, Mpemba efekt, Mulla orgaaniline aine, Must auk, Must mikroauk, Nael (massiühik), Neptuun, Neutrontäht, Newtoni seadused, Newtoni teine seadus, Njuuton, Oberon, Oktoober 2013, Olekuparameetrid, Ookeaniplaneet, Orioni projekt, Paokiirus, Parameeter, Patria Pasi, Päike, Päikesesüsteem, Põlevkivituhk, Peajada, Philosophy of Science: A Contemporary Approach, Pidur, Plancki aeg, Plancki ühikud, Planeedi definitsioon, Planeet, Planeet X, Pliiaku, Potentsiaal (füüsika), Potentsiaalne energia, Proteoomika, Proxima Centauri, Pruun kääbus, Punane kääbus, Punktmass, Puud (massiühik), Rahvusvaheline kilogrammietalon, Rahvusvaheline suuruste süsteem, Raskusjõud, Rändrahn, Rändrott, Ränist küllastatuse aste, Realism (teadus), Relatiivsusteooria, Rihmaratas, Ringliikumine, Sadestumiskoefitsient, Saint Helens, Saltatsioon, Satelliidi testimine, Satelliitgalaktika, Savi kuivamine, Sümmeetriline Universum, Sündmuste horisont, Schrödingeri võrrand, Schwarzschildi raadius, Segamisreegel, Seisumass, Sepavasar, Settekivim, SI, SI-süsteemi ühikud, SI-süsteemi põhiühikud, Siirius, Sisemised ja välimised omadused, Skalaarne suurus, SN 2004dj, Sodiaagivalgus, Solenoid, Soojusmahtuvus, Spekter, Spekter (füüsika), Spinn, Stardust, Steineri teoreem, Steven Weinberg, Stridsvagn 103, String, Stringiteooria, Sulamine, Supernoova, Suur Hadronite Põrguti, Suur Pauk, Suur Tõmbaja, Svedberg, Taranteludu, Tähtedevaheline pilv, Teadusrevolutsioonide struktuur, Termiline energia, The Structure of Biological Science, Tihedus, Titania, Tonn, Traktor, TRAPPIST-1, Troofiline interaktsioon, Troposfäär, Tsüklotronresonants, Tsentner, Tuletis (matemaatika), Turbulents, Tuumapomm, Tuumkütus, Ujumine (füüsika), Umbriel, Universum, Unts, Uraan (planeet), Vaba langemine, Vaikne arvuti, Valge kääbus, Valgejänes, Vääriskivi, Väli, Väljatugevus, Võll, Vedelikkromatograafia-massispektromeetria, Vedelikusamba rõhk, Veenus, Veerelaager, Veeremine, Vees hõljuv torutunnel, Vesinik, Vesioinas, Voolise lahend, WASP-12b, Wolfe Creeki meteoriidikraater, X-bosonid, Ymir (kuu), 3. aastatuhat eKr, 4179 Toutatis, 90377 Sedna. Laienda indeks (309 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Mass ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomimudel
Aatomimudel on atomistikas või uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel.
Uus!!: Mass ja Aatomimudel · Näe rohkem »
Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas
Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas on seotud aatomite omavaheliste kokkupõrgetega soojusliikumise või elektrivälja toimel, mille käigus üle kanduv energia kutsub esile aatomite ergastust või ionisatsiooni.
Uus!!: Mass ja Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Mass ja Aatomituum · Näe rohkem »
Aatomkihtsadestamine
Aatomkihtsadestamine (inglise keeles atomic layer deposition, lühendatult ALD) on meetod õhukeste tahkisekilede kasvatamiseks ühe aatomkihi kaupa.
Uus!!: Mass ja Aatomkihtsadestamine · Näe rohkem »
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Uus!!: Mass ja Aatommassiühik · Näe rohkem »
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Uus!!: Mass ja Aatomnumber · Näe rohkem »
Abakala
Abakala (Abramis ballerus, sünonüüm Ballerus ballerus) on kalaliik karpkalalaste sugukonnast latika perekonnast.
Uus!!: Mass ja Abakala · Näe rohkem »
Ablatsioon
*Ablatsioon on protsesside kogum, mille tagajärjel liustiku mass väheneb.
Uus!!: Mass ja Ablatsioon · Näe rohkem »
Ablatsioon (glatsioloogia)
Ablatsioon on protsesside kogum, mille tagajärjel liustiku mass väheneb.
Uus!!: Mass ja Ablatsioon (glatsioloogia) · Näe rohkem »
Abrasioon (geoloogia)
Liustiku poolt abradeeritud kivid Norras Abrasioon kivimite pinna mehaaniline kulutamine, mille põhjustavad tuule, lainete, vooluvee, liustiku, gravitatsiooni vms poolt kantud setteosakesed.
Uus!!: Mass ja Abrasioon (geoloogia) · Näe rohkem »
Absoluutne niiskus
Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust.
Uus!!: Mass ja Absoluutne niiskus · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Mass ja Aeg · Näe rohkem »
Aerosool
Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu.
Uus!!: Mass ja Aerosool · Näe rohkem »
Ainehulk
Ainehulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi.
Uus!!: Mass ja Ainehulk · Näe rohkem »
Aineosake
Aineosake on aine väike osa, millel on mass, ruumala ja muud iseloomulikud omadused.
Uus!!: Mass ja Aineosake · Näe rohkem »
Ajumassi ja kehamassi suhe
Ajumassi ja kehamassi suhe on looma peaaju massi ja kehamassi suhe.
Uus!!: Mass ja Ajumassi ja kehamassi suhe · Näe rohkem »
AK 4
AK 4 (rootsi keeles Automatkarbin 4) on 7,62 mm automaatkarabiin, mida valmistati Rootsis 1985.
Uus!!: Mass ja AK 4 · Näe rohkem »
AKM
AKM (vene keeles автомат Калашникова модернизированный, avtomat Kalašnikova modernizirovannõi - moderniseeritud Kalašnikovi automaat) on Nõukogude Liidus konstrueeritud 7,62 mm automaattulirelv, täiustatud varasemast Mihhail Kalašnikovi automaadist AK.
Uus!!: Mass ja AKM · Näe rohkem »
Akretsioon
"Akretsioon" (ladina sõnast accretio 'külgekasv') on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Mass ja Akretsioon · Näe rohkem »
Aktiivmudaprotsess
Aktiivmudaprotsess on aeroobne bioloogiline reovee puhastamise protsess, mille käigus kõrvaldatakse orgaaniline aine reoveest mikroorganismide abil, kes kasutavad lahustunud orgaanilisi aineid oma elutegevuses ning kellest moodustuv biomass setitatakse reoveest välja.
Uus!!: Mass ja Aktiivmudaprotsess · Näe rohkem »
Akumulatsioon
Akumulatsioon on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Mass ja Akumulatsioon · Näe rohkem »
Akumulatsioon (glatsioloogia)
Akumulatsioon on protsesside kogum, mille tagajärjel kasvab liustiku lumest ja jääst koosneva osa mass.
Uus!!: Mass ja Akumulatsioon (glatsioloogia) · Näe rohkem »
Akustiline impedants
Akustiline impedants ehk akustiline näivtakistus on heli levimise keskkonna kompleksne akustiline takistus, mis avaldub helirõhu kompleksse amplituudi ja keskkonna osakeste kiiruse jagatisena.
Uus!!: Mass ja Akustiline impedants · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Mass ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Alfakiirgus
Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest.
Uus!!: Mass ja Alfakiirgus · Näe rohkem »
Analoogarvuti
tegeliku õhkkiiruse ning sihtimisteleskoobi asendi muutumise ajas ning väljundina juhib autopiloodina lennukit ning vabastab õigel, väljaarvutatud tuulekiirusega korrigeeritud ajahetkel pommid Analoogarvuti (inglise analog computer, vene аналоговый компьютер) on arvuti, mis analoogsignaalide manipuleerimise teel modelleerib uuritava süsteemi või võrrandi käitumist.
Uus!!: Mass ja Analoogarvuti · Näe rohkem »
Antituum
Antituum on antiaatomi tuum.
Uus!!: Mass ja Antituum · Näe rohkem »
Ariel (kuu)
Ariel on Uraani looduslik kaaslane.
Uus!!: Mass ja Ariel (kuu) · Näe rohkem »
Arvu standardkuju
Arvu standardkuju on arvu üleskirjutus korrutisena kujul kus 1 ≤ a.
Uus!!: Mass ja Arvu standardkuju · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Mass ja Astronoomia · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Mass ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Autodesk 3ds Max
Autodesk 3ds Max on tarkvaraettevõtte Autodesk arendatav ja toodetav tarkvara kolmemõõtmeliseks modelleerimiseks ja animeerimiseks.
Uus!!: Mass ja Autodesk 3ds Max · Näe rohkem »
Šaakal
Hallhundi ja hariliku šaakali topis. Märgata on šaakali väiksem kasv ja kitsam koon Šaakal ehk harilik šaakal (Canis aureus) on koerlaste sugukonda koera perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Mass ja Šaakal · Näe rohkem »
Šairi hobune
Šairi hobune on pärit Inglismaalt.
Uus!!: Mass ja Šairi hobune · Näe rohkem »
Šuhhovi torn
Šuhhovi torn, ka Šabolovka torn (vene keeles Шуховская башня) on metallist raadio- ja teletorn Moskvas (Danilovski rajoonis), Nõukogude ratsionalistliku stiili arhitektuurimälestis.
Uus!!: Mass ja Šuhhovi torn · Näe rohkem »
Üldrelatiivsusteooria
Üldrelatiivsusteooria on Albert Einsteini rajatud füüsikateooria, mis seletab gravitatsiooni neljamõõtmelise aegruumi kõverusega (gravitatsioon tuleneb aegruumi geomeetrilistest omadustest), kusjuures see kõverus tuleneb aine olemasolust.
Uus!!: Mass ja Üldrelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Üleslükkejõud
260px Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud.
Uus!!: Mass ja Üleslükkejõud · Näe rohkem »
Ülimassiivne must auk
aü (10 korda suurem kui Neptuuni orbiit ümber Päikese) Ülimassiivne must auk (inglise keeles supermassive black hole) on must auk, mille mass on sadu tuhandeid kuni kümneid miljardeid kordi suurem kui Päikese mass.
Uus!!: Mass ja Ülimassiivne must auk · Näe rohkem »
Õhuniiskus
Õhuniiskus on õhus olev veeauru sisaldus.
Uus!!: Mass ja Õhuniiskus · Näe rohkem »
Õhutakistus
Õhutakistuse all mõeldakse keha liikumise pidurdumist keha pinna ja õhu vastastikmõjust põhjustatud jõudude tõttu.
Uus!!: Mass ja Õhutakistus · Näe rohkem »
Bayesiaanlus
Bayesiaanlus on filosoofias seisukoht, mille kohaselt matemaatiline tõenäosusteooria on rakendatav väidete usutavuse astme suhtes või astme suhtes, millel ratsionaalsed toimijad usuvad väidete tõesusse.
Uus!!: Mass ja Bayesiaanlus · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Mass ja Bütsants · Näe rohkem »
Biomass
Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.
Uus!!: Mass ja Biomass · Näe rohkem »
Blide
Blide skeem Blide ehk raskusjõul põhinev heitemasin (ka trebuchet) on heitemehhanism, relv, mis kasutas laskemoona (peamiselt kivide) heitmiseks raskusjõudu.
Uus!!: Mass ja Blide · Näe rohkem »
Bohri raadius
Bohri raadius (tähis a_0) on füüsikakonstant, mis on võrdne vesiniku aatomi tuuma ja põhiolekus elektroni vahelise kaugusega, seega selle elektroni ringorbiidi raadiusega (Bohri aatomimudeli raames).
Uus!!: Mass ja Bohri raadius · Näe rohkem »
Bosonid
Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline.
Uus!!: Mass ja Bosonid · Näe rohkem »
Braan
Braan ehk p-braan (sõnast "membraan") on stringiteoorias (M-teoorias) ja sellega seotud teooriates (näiteks supergravitatsiooniteoorias) hüpoteetiline füüsikaline objekt, mille mõõde p on väiksem kui selle ruumi mõõde, kus ta paikneb.
Uus!!: Mass ja Braan · Näe rohkem »
Breweri kuusk
Breweri kuusk (Picea breweriana) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Mass ja Breweri kuusk · Näe rohkem »
Briti ühikusüsteem
Briti ühikusüsteem (British Imperial System) on Suurbritannias ja teistes Rahvaste Ühenduse riikides kasutatav mõõtühikute ehk mõõtude süsteem ammustest aegadest peale.
Uus!!: Mass ja Briti ühikusüsteem · Näe rohkem »
BRM Mangust
BRDM-NIK (BRM Mangust) 2018. aastal. BRM Mangust (ukraina keeles Броньована розвідувальна машина «Мангуст») on Ukraina päritolu luuresoomuk.
Uus!!: Mass ja BRM Mangust · Näe rohkem »
Browni liikumine
soojusliikumises Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (nn Browni osakeste) pidevat korrapäratut liikumist.
Uus!!: Mass ja Browni liikumine · Näe rohkem »
Callisto (Jupiteri kaaslane)
Kallisto ehk Jupiter IV on planeedi Jupiter kaaslane.
Uus!!: Mass ja Callisto (Jupiteri kaaslane) · Näe rohkem »
Cavendishi eksperiment
Cavendishi eksperiment on aastatel 1797–1798 tehtud kuulus eksperiment füüsikas, mille käigus inglise teadlane Henry Cavendish mõõtis esimest korda laboratooriumis gravitatsiooni kahe massi vahel ja sai esimesena rahuldava täpsusega gravitatsioonikonstandi väärtuse.
Uus!!: Mass ja Cavendishi eksperiment · Näe rohkem »
CGS-süsteem
CGS-süsteem on mõõtühikute süsteem, mille põhiühikud on pikkusühik sentimeeter, massiühik gramm ja ajaühik sekund.
Uus!!: Mass ja CGS-süsteem · Näe rohkem »
Düün (ühik)
Düün (tähis dyn) on CGS-süsteemi jõuühik.
Uus!!: Mass ja Düün (ühik) · Näe rohkem »
Dünaamiline koormus
Dünaamiline koormus on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab suure kiirusega muutuvat koormust.
Uus!!: Mass ja Dünaamiline koormus · Näe rohkem »
Dedveit
Dedveit (inglise deadweight 'täiskaal'; eesti keeles kasutatav lühend DW) ehk laeva täielik kandevõime on laeva veovõime üks tähtsamaid näitajaid.
Uus!!: Mass ja Dedveit · Näe rohkem »
Detail (masinaehitus)
Detail on masina niisugune osa, mille valmistamine ei nõua koostamisoperatsioone.
Uus!!: Mass ja Detail (masinaehitus) · Näe rohkem »
Diastereomeerne liig
Diastereomeerne liig (de) on diasteremeersete ainete puhtuse mõõt.
Uus!!: Mass ja Diastereomeerne liig · Näe rohkem »
Difuusne udukogu
Difuusne udukogu ehk hajus udu ehk hele udu on udukogu, mis kiirgab valgust (emissioonudu) või peegeldab valgust (peegeldav udu).
Uus!!: Mass ja Difuusne udukogu · Näe rohkem »
Dimensionaalanalüüs
Dimensionaalanalüüs ehk ühikanalüüs on füüsikaliste suuruste vaheliste seoste leidmise meetod, mis põhineb nende suuruste dimensioonidel.
Uus!!: Mass ja Dimensionaalanalüüs · Näe rohkem »
Dimensioon
Dimensioon on valem, mis määrab kindlaks füüsikalise suuruse seose valitud suuruste süsteemi põhisuurustega.
Uus!!: Mass ja Dimensioon · Näe rohkem »
Diraci võrrand
Diraci võrrand on poolearvulise spinniga elementaarosakesi kirjeldav lainevõrrand relativistlikus kvantmehaanikas.
Uus!!: Mass ja Diraci võrrand · Näe rohkem »
Divesinik
Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.
Uus!!: Mass ja Divesinik · Näe rohkem »
Draakon (jahiklass)
Draakon on ühtsusklassi kiiljaht.
Uus!!: Mass ja Draakon (jahiklass) · Näe rohkem »
Duromeeter
Duromeeter Diagram of a durometer ''indenter'' or ''presser foot'' used for Shores A and D Duromeeter on mõõtevahend, millega mõõdetakse eeskätt elastsete materjalide, näiteks polümeeride ja kummide kõvadust.
Uus!!: Mass ja Duromeeter · Näe rohkem »
E = mc²
Tegemist on Albert Einsteini relatiivsusteooria valemiga.
Uus!!: Mass ja E = mc² · Näe rohkem »
Eesti rändrahnud
migmatiidist. Eesti rändrahnud on Eesti alal asuvad rändrahnud (sealhulgas hiidrahnud).
Uus!!: Mass ja Eesti rändrahnud · Näe rohkem »
Einsteini väljavõrrandid
Einsteini väljavõrrandid, ka Einsteini võrrandid (inglise keeles Einstein field equations), on Albert Einsteini loodud kümme üldrelatiivsusteooria valdkonna võrrandit, mis kirjeldavad gravitatsiooni fundamentaalset vastastikmõju massi ja energia toimel kõverdunud aegruumis.
Uus!!: Mass ja Einsteini väljavõrrandid · Näe rohkem »
Ekvivalent (keemia)
Keemiline ekvivalent ehk ekvivalentmass on liht- või liitaine mass, mis keemilistes rektsioonides on ekvivalentne (samaväärne) ühe grammi (täpsemini 1,00797 g) vesinikuga.
Uus!!: Mass ja Ekvivalent (keemia) · Näe rohkem »
Ekvivalentdoos
Ekvivalentdoos ehk ekvivalentne kiirgusdoos väljendab ioniseeriva kiirguse põhjustatud kiirgusdoosi ja selle bioloogilist mõju.
Uus!!: Mass ja Ekvivalentdoos · Näe rohkem »
Elektriauto
Elektriauto Detroit Electric 1915 – Anderson Electric Car Co, Detroit Elektriauto on auto, mis liigub elektrimootori jõul.
Uus!!: Mass ja Elektriauto · Näe rohkem »
Elektromagnetiline inerts
Elektromagnetiline inerts on energia, mis on vajalik elektrivoolu tekitamiseks või katkestamiseks induktiivses ahelas.
Uus!!: Mass ja Elektromagnetiline inerts · Näe rohkem »
Elektronvolt
Elektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.
Uus!!: Mass ja Elektronvolt · Näe rohkem »
Enantiomeerne liig
Enantiomeerne liig (ee) on kiraalsete ainete puhtuse mõõt.
Uus!!: Mass ja Enantiomeerne liig · Näe rohkem »
Energia jäävuse seadus
Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseadusi füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv).
Uus!!: Mass ja Energia jäävuse seadus · Näe rohkem »
Energiatihedus
Energiatihedus on füüsikaline suurus, mis väljendab energiat ruumalaühiku kohta (SI ühik: džaul kuupmeetri kohta, J/m3) või energiat massiühiku kohta (J/kg).
Uus!!: Mass ja Energiatihedus · Näe rohkem »
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Mass ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Eriruumala
Eriruumala ehk erimaht on aine massiühiku ruumala.
Uus!!: Mass ja Eriruumala · Näe rohkem »
Erisoojus
Erisoojus (ka erisoojusmahtuvus) on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
Uus!!: Mass ja Erisoojus · Näe rohkem »
ESTCube-1
ESTCube-1 on Eesti tudengisatelliidi programmi raames ehitatud ja 7. mail 2013 Guajaana kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas Kourous Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga Vega Maa orbiidile viidud tehiskaaslane, Eesti esimene satelliit.
Uus!!: Mass ja ESTCube-1 · Näe rohkem »
Fabianism
Fabianism on reformistlik vool Inglismaal.
Uus!!: Mass ja Fabianism · Näe rohkem »
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Uus!!: Mass ja Füüsika mõisteid · Näe rohkem »
Füüsikakonstant
Füüsikakonstant ehk universaalkonstant on füüsikalisi objekte iseloomustav jääv suurus, s.t looduse teatud omadusi kirjeldav arv, millel on igal pool ja igal ajal üks ja seesama väärtus.
Uus!!: Mass ja Füüsikakonstant · Näe rohkem »
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Uus!!: Mass ja Füüsikaline suurus · Näe rohkem »
Füüsikaliste suuruste loend
Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimetused ja tähised.
Uus!!: Mass ja Füüsikaliste suuruste loend · Näe rohkem »
Folkboot
Folkboot (2007) Folkboot ehk Põhjamaade rahvapaat (rootsi keeles Nordisk Folkbåt, Folkbåt, inglise keeles Nordic Folkboat, saksa keeles Nordische Folkeboot soome Pohjoismainen kansanvene) on pikakiiluline luup-taglasega purjejaht.
Uus!!: Mass ja Folkboot · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: Mass ja Footon · Näe rohkem »
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Uus!!: Mass ja Galaktika · Näe rohkem »
Galaktikaparvesisene keskkond
Galaktikaparvesisene keskkond (inglise keeles intracluster medium; lühend ICM) on ülekuumendatud plasma, mis läbib galaktikaparve.
Uus!!: Mass ja Galaktikaparvesisene keskkond · Näe rohkem »
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Mass ja Gammakiirgus · Näe rohkem »
Gay-Lussaci seadus
Gay-Lussaci seadus on prantsuse füüsiku Joseph Louis Gay-Lussaci järgi nimetatud loodusseadus, mis käsitleb gaaside omadusi.
Uus!!: Mass ja Gay-Lussaci seadus · Näe rohkem »
Güroskoop
Güroskoobi demonstratsioon Güroskoop (Kreeka keeles: gyros- ring/pöörlemine + skopeo- vaatan/näha) on mehaaniline seade, mille abil saab impulsimomenti arvestades määrata või säilitada liikumise suunda, keerukama seadmega ka ruumilist asendit.
Uus!!: Mass ja Güroskoop · Näe rohkem »
Genoomi suurus
Genoomi suuruste vahemik eri eluvormidel Genoomi suurus on genoomi ühes eksemplaris sisalduv DNA kogus.
Uus!!: Mass ja Genoomi suurus · Näe rohkem »
Gerardus 't Hooft
Gerardus 't Hooft Gerardus 't Hooft Gerardus 't Hooft (ka Gerard 't Hooft; sündinud 5. juulil 1946 Den Helderis) on hollandi füüsik, Utrechti Ülikooli füüsikaprofessor 1977.
Uus!!: Mass ja Gerardus 't Hooft · Näe rohkem »
Glatsioisostaasia
Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass.
Uus!!: Mass ja Glatsioisostaasia · Näe rohkem »
Gloobul
Meile üks lähimaid Boki gloobuleid on tume udukogu Barnard-68 Maokandja tähtkujus Boki gloobul, sageli lihtsalt gloobul, (inglise keeles Bok globule) on isoleeritud ja suhteliselt väike tume udukogu, mis sisaldab tihedat tähtedevahelist tolmu ja gaasi ning milles võivad tekkida tähed.
Uus!!: Mass ja Gloobul · Näe rohkem »
Grafeen
Grafeeni ideaalne kristalliline struktuur Grafeeni kihid grafiidis Grafeen on ainult süsiniku aatomitest koosnev ühe aatomi paksune planaarne leht, milles süsiniku aatomid on heksagonaalselt pakitud kärjekujulisse raamistikku.
Uus!!: Mass ja Grafeen · Näe rohkem »
Gramm
Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).
Uus!!: Mass ja Gramm · Näe rohkem »
Gravimeetriline analüüs
Gravimeetriline analüüs (inglise gravimetric analysis) ehk kaalanalüüs on analüütilises keemias kasutatav kvantitatiivse analüüsi liik, mis põhineb uuritava tahke aine (analüüdi) massi määramisel.
Uus!!: Mass ja Gravimeetriline analüüs · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Mass ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Gravitatsioonijõud
Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus.
Uus!!: Mass ja Gravitatsioonijõud · Näe rohkem »
Gravitatsioonikonstant
Gravitatsioonikonstant (tähis G) on gravitatsioonijõu tugevust iseloomustav füüsikakonstant.
Uus!!: Mass ja Gravitatsioonikonstant · Näe rohkem »
Gravitatsioonilained
neutrontähe tekitatud gravitatsioonilainetest Kaks LIGO teadlast püüavad seadmeriket lahendada (2019) Gravitatsioonilainete spekter, allikad ja detektorid Gravitatsioonilained on massi liikumisega kaasnevad aegruumi võnked, mis levivad tekkeallikast lainekujulistena.
Uus!!: Mass ja Gravitatsioonilained · Näe rohkem »
Gravitatsioonilääts
Kaugest objektist tuleneva valguse murdumine massiivse keha mõjul. Kollased nooled näitavad allikate näivat asukohta, valged nooled allikate tegelikku paiknemist Gravitatsioonilääts on massiivne keha (planeet või täht) või kehade süsteem (galaktika või galaktikaparv), mis asub vaatleja ja kauge valgusallika vahel ning oma gravitatsiooniväljaga kallutab allikast tuleva valguse levimise suunda.
Uus!!: Mass ja Gravitatsioonilääts · Näe rohkem »
Gravitatsiooniline punanihe
Gravitatsiooniline punanihe on efekt, mis seisneb selles, et gravitatsioonivälja olemasolul kiirgavad samad protsessid madalama sageduse ja suurema lainepikkusega (punasemat) kiirgust kui gravitatsioonivälja puudumisel.
Uus!!: Mass ja Gravitatsiooniline punanihe · Näe rohkem »
Gravitatsiooniseadus
Gravitatsiooniliselt vastastikmõjustuvad massid Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.
Uus!!: Mass ja Gravitatsiooniseadus · Näe rohkem »
Gustav Naan
Gustav Naan (17. mai 1919 Vladivostok – 12. jaanuar 1994 Tallinn) oli eesti kosmoloog ja filosoof.
Uus!!: Mass ja Gustav Naan · Näe rohkem »
Haarats
Väike ja suur haarats metsatöödeks Haarats on seade, mille abil esemeid haaratakse, hoitakse kinni ja/või vabastatakse.
Uus!!: Mass ja Haarats · Näe rohkem »
Hallrebane
Hallrebane (Urocyon) on koerlaste perekond, kuhu kuuluvad tava-hallrebane (Urocyon cinereoargenteus) ja ranna-hallrebane (Urocyon littoralis).
Uus!!: Mass ja Hallrebane · Näe rohkem »
Harmooniline võnkumine
Lihtharmooniline võnkumine Harmoonilises võnkumises või harmoonilises liikumises on klassikalise mehaanika järgi iga süsteem, millele siirdel tasakaalu asendist mõjub taastav jõud F mis on võrdeline antud siirdega x (ja võrdvastupidise suunaga): kus k on positiivne konstant.
Uus!!: Mass ja Harmooniline võnkumine · Näe rohkem »
Hüdrauliline löök
Hüdrauliliseks löögiks nimetatakse vedeliku rõhu äkilist suurenemist torustikus.
Uus!!: Mass ja Hüdrauliline löök · Näe rohkem »
Hüdrostaatiline paradoks
Vedeliku rõhk anuma põhjale (punasega värvitud) on kõigis kolmes anumas võrdne. Tavamõistuse järgi võiks eeldada, et kõige vasakul olevas nõus on rõhk põhjale väiksem kui parempoolsetes nõudes Hüdrostaatiline paradoks seisneb selles, et vedeliku rõhk anuma põhjale ei sõltu põhja pindalast ega vedeliku massist anumas, vaid vedelikusamba kõrgusest ja vedeliku tihedusest.
Uus!!: Mass ja Hüdrostaatiline paradoks · Näe rohkem »
Helmholtzi vabaenergia
Helmholtzi vabaenergia ehk Helmholtzi energia on Hermann von Helmholtzi järgi nimetatud termodünaamiline olekufunktsioon, mis olekuparameetrite temperatuuri T, ruumala V ja termodünaamilises süsteemis sisalduva ainehulga n_i funktsioonina määrab täielikult süsteemi termodünaamilised omadused.
Uus!!: Mass ja Helmholtzi vabaenergia · Näe rohkem »
Henry Cavendish
Henry Cavendish Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nice – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.
Uus!!: Mass ja Henry Cavendish · Näe rohkem »
Hertzsprungi-Russelli diagramm
punase ja valge kääbusega Gliese kataloogist Hertzsprungi-Russelli diagramm ehk lühendatult HR-diagramm on graafik, mis kujutab tähtede jaotust nende spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse järgi.
Uus!!: Mass ja Hertzsprungi-Russelli diagramm · Näe rohkem »
Higgsi boson
Higgsi boson ehk Higgsi osake on osakestefüüsika standardmudelis esinev elementaarosake, mille olemasolu ennustas esimesena Briti füüsik Peter Higgs.
Uus!!: Mass ja Higgsi boson · Näe rohkem »
Hiidplaneet
Hiidplaneedid Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst.
Uus!!: Mass ja Hiidplaneet · Näe rohkem »
Hobujõud
Hobujõud (tähis hj) on mittesüsteemne võimsuse mõõtühik.
Uus!!: Mass ja Hobujõud · Näe rohkem »
IC50
fosforüülimine) inhibeerimine kahe ainega, A ja B. Inhibiitor A toimib madalamal kontsentratsioonil ning on seetõttu antud süsteemis efektiivsem. IC50 ehk poolmaksimaalne inhibeerimiskontsentratsioon on ensüümi pöörduva inhibiitori kontsentratsioon, mille juures ensümaatiliselt katalüüsitava reaktsiooni kiirus väheneb poole võrra.
Uus!!: Mass ja IC50 · Näe rohkem »
Ideaalne gaas
Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on gaas, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte.
Uus!!: Mass ja Ideaalne gaas · Näe rohkem »
Iiri hundikoer
Iiri hundikoer paraadil Iiri hundikoera kutsikas Iiri hundikoer on suurt kasvu hurtade rühma kuuluv jahi- ja seltsikoer.
Uus!!: Mass ja Iiri hundikoer · Näe rohkem »
Impulsimoment
Impulsimoment ehk pöördeimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.
Uus!!: Mass ja Impulsimoment · Näe rohkem »
Impulss
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Uus!!: Mass ja Impulss · Näe rohkem »
Inerts
Inerts (ladina keeles inertia loidus) on füüsikas keha omadus säilitada oma ühtlast sirgjoonelist liikumist või paigalseisu, kuni mõni jõud seda olekut ei muuda.
Uus!!: Mass ja Inerts · Näe rohkem »
Inertsimoment
280px Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber.
Uus!!: Mass ja Inertsimoment · Näe rohkem »
Inertsus
Inertsus on mitmetähenduslik termin.
Uus!!: Mass ja Inertsus · Näe rohkem »
Instrumentaalanalüüs
küvetis, c) tajur, d) signaaliprotsessor, e) tulemuse registreerimine isekirjuti või arvutiga Instrumentaalanalüüs on analüütilise keemia valdkond, mis uurib ainete koostist ja struktuuri mitmesuguste instrumentide ja aparaatide abil.
Uus!!: Mass ja Instrumentaalanalüüs · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Mass ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Islandiit
Islandiit on vulkaaniline kivim.
Uus!!: Mass ja Islandiit · Näe rohkem »
Isostaasia
Isostaasia on litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal.
Uus!!: Mass ja Isostaasia · Näe rohkem »
Jakk
Jakk Videolugu jakkidest USA-s 2018. aastal Jakk (Bos mutus) on veislaste sugukonda veise perekonda kuuluv loom.
Uus!!: Mass ja Jakk · Näe rohkem »
Jalgratta võimsuse mõõtja
Jalgratta võimsusmõõtur on jalgratastele monteeritav seade, mis mõõdab ratturi toodetud võimsust.
Uus!!: Mass ja Jalgratta võimsuse mõõtja · Näe rohkem »
Jäämurdja
Tarmo'' 2012. aastal Vanasadamas Päästelaev Tasuja 1970. aastal jääd läbimas Suur Tõll 1928. aastal Jäämurdja (ka jäälõhkuja) on tugevdatud eridisainiga kere ja võimsa jõuseadmega suure manööverdusvõimega laev laevaliikluse tagamiseks jääkattega veekogudel.
Uus!!: Mass ja Jäämurdja · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Mass ja Jõud · Näe rohkem »
Jõukilogramm
Jõukilogramm (tähis kgf) on jõu mõõtühik MKSA-süsteemis.
Uus!!: Mass ja Jõukilogramm · Näe rohkem »
Jõuväli
Jõuväli on füüsikaline väli, mille igas ruumipunktis mõjub proovikehale kindla suuruse ja suunaga jõud (jõuvektor).
Uus!!: Mass ja Jõuväli · Näe rohkem »
Johannes Hint
Johannes Hint (ka Johannes Rudolph Hint; 20. september 1914 Kuusnõmme küla, Saaremaa – 5. september 1985 Patarei vangla, Tallinn) oli eesti tehnikateadlane, tehnikateaduste doktor (1963).
Uus!!: Mass ja Johannes Hint · Näe rohkem »
John Dalton
John Dalton Manchesteri raekojas John Dalton (6. september 1766 Cumberland – 27. juuli 1844 Manchester) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid.
Uus!!: Mass ja John Dalton · Näe rohkem »
Joseph John Thomson
Joseph John Thomson (18. detsember 1856 Manchester – 30. august 1940 Cambridge) oli inglise füüsik.
Uus!!: Mass ja Joseph John Thomson · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Mass ja Jupiter · Näe rohkem »
Kaal
Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega keha mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Maa külgetõmbe tõttu. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N. Vastav inglisekeelne mõiste weight omab kaht tähendust, mida tuleb eristada konteksti põhjal: füüsikalise suurusena võib weight tähistada nii kehale mõjuvat jõudu kui keha poolt avaldatavat jõudu.
Uus!!: Mass ja Kaal · Näe rohkem »
Kaal (kaalumisseade)
Elektrooniline köögikaal Kaal on seade keha massi mõõtmiseks kehale harilikult mõjuva raskusjõu kaudu.
Uus!!: Mass ja Kaal (kaalumisseade) · Näe rohkem »
Kaaon
Кaaon ehk K-meson (tähis K) on meson, mis koosneb ühest "veidrast" antikvargist (s-kvark) ja ühest d- või u-kvargist (antikaaonid koosnevad ühest "veidrast" kvargist ja ühest u- või d-antikvargist).
Uus!!: Mass ja Kaaon · Näe rohkem »
Kaasmass
Kaasmass (inglise apparent additional mass) on fiktiivne mass, mis tuleb lisada keha tegelikule massile, et arvutada jõud, mis on vajalik kehale kulgliikumisel vedelikus teatud kiirenduse andmiseks.
Uus!!: Mass ja Kaasmass · Näe rohkem »
Kaksikplaneet
Maa ja Kuu ning Pluuto ja Charoni suuruse võrdlus Kaksikplaneediks nimetatakse tavaliselt planeedist (või kahest võrreldava massiga kääbusplaneedist) koosnevat süsteemi, mis pöörleb mõlemast planeedist väljaspool asuva massikeskme ümber.
Uus!!: Mass ja Kaksikplaneet · Näe rohkem »
Kaksiktäht
Kosmoseteleskoop Hubble'i pilt Siiriuse kaksiksüsteemist. Siirius B on selgelt eristatav all vasakul Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem, kus mõlemad tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme.
Uus!!: Mass ja Kaksiktäht · Näe rohkem »
Kalakotkas
Kalakotkas (Pandion haliaetus) on kalakotkaslaste sugukonna ainus liik.
Uus!!: Mass ja Kalakotkas · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Mass ja Kaltsium · Näe rohkem »
Kanakull
Kanakull (Accipiter gentilis) on haugaslaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Mass ja Kanakull · Näe rohkem »
Kapillaarsus
Vedelikusamba meniskite kujud eri vedelikes Kapillaarsus on mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides.
Uus!!: Mass ja Kapillaarsus · Näe rohkem »
Karaat
Karaat (itaalia carato, 'jaanileivapuu'; rahvusvaheline tähis ct) on vääriskivide ja pärlite SI-süsteemi väline massi mõõtühik.
Uus!!: Mass ja Karaat · Näe rohkem »
Kääbusplaneet
Ceres Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha, mis on orbiidil ümber Päikese ja omab piisavat massi selleks, et gravitatsiooni toimel saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu sfääriline) kuju.
Uus!!: Mass ja Kääbusplaneet · Näe rohkem »
Kärdla kraater
Kärdla kraater ehk Kärdla impaktstruktuur (ka Kärdla astrobleem) asub Loode-Eestis Hiiumaal.
Uus!!: Mass ja Kärdla kraater · Näe rohkem »
Keemiaseadused
Keemiaseadused on keemiavaldkonnaga seotud loodusseadused.
Uus!!: Mass ja Keemiaseadused · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Mass ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline struktuur
Amitriptüliini molekuli keemilise struktuuri graafiline esitlus, see on skelettvalem Keemiline struktuur tähendab aatomite ruumilist paigutust molekulis.
Uus!!: Mass ja Keemiline struktuur · Näe rohkem »
Keerisjälg
Keerised Boeing 757-200 taga Keerisjälg (ingl wake turbulence) on lendava lennuki või pöörleva suure laba järel tekkiv füüsikaline nähtus (aerodünaamiline induktiivtakistus) õhukeeris, mis tekib õhurõhu erinevustest lennuki tiiva (ka suure laba) all ja peal.
Uus!!: Mass ja Keerisjälg · Näe rohkem »
Keetmine
Keev vesi Keetmine on toiduainete töötlemine keevas vees või vett sisaldavas vedelikus.
Uus!!: Mass ja Keetmine · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Mass ja Keha · Näe rohkem »
Keha (täpsustus)
"Keha" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Mass ja Keha (täpsustus) · Näe rohkem »
Kilogramm
Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Mass ja Kilogramm · Näe rohkem »
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Uus!!: Mass ja Kineetiline energia · Näe rohkem »
Kinemaatika
Kinemaatika (kreeka kinēma 'liigutus, liikumine') on mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika).
Uus!!: Mass ja Kinemaatika · Näe rohkem »
Kingloom
Kingloom (Paramecium) on ripsloomade klassi ühtlasripsmeliste seltsi kuuluv ainuraksete perekond"Loomade elu", 1.
Uus!!: Mass ja Kingloom · Näe rohkem »
Klassikaline keemiline analüüs
Klassikaline keemiline analüüs (ehk traditsiooniline keemiline analüüs) tähendab ainete koostise uurimist meetoditega, mis on välja arenenud koos keemia arenguga ja on kergesti teostatavad lihtsate vahenditega.
Uus!!: Mass ja Klassikaline keemiline analüüs · Näe rohkem »
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Mass ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »
Konstantin Tsiolkovski
Konstantin Tsiolkovski (vene Константин Эдуардович Циолковский; 17. september (5. september vkj) 1857 – 19. september 1935) oli vene kosmonautikateoreetik ja visionäär.
Uus!!: Mass ja Konstantin Tsiolkovski · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Mass ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Koostise püsivuse seadus
Koostise püsivuse seadus (ka Prousti seadus) on oluline keemiaseadus.
Uus!!: Mass ja Koostise püsivuse seadus · Näe rohkem »
Kordsete suhete seadus
Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on 19.
Uus!!: Mass ja Kordsete suhete seadus · Näe rohkem »
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Uus!!: Mass ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »
Kvantolek
Kvantolek on kvantmehaanikas osakeste süsteemi matemaatiline kirjeldus väljendamaks elementaarosakeste omadusi.
Uus!!: Mass ja Kvantolek · Näe rohkem »
Kvasar
Kunstniku nägemus väga kaugel olevast kvasarist ULAS J1120+0641, mida toidab kahe miljardi Päikese massiga võrdne must auk Kvasar (ingliskeelsest sõnast quasar (akronüüm sõnadest quasi-stellar radio source 'kvaasistellaarne (tähetaoline) raadiokiirguse allikas') on väga energiline ja aktiivne galaktikatuum. Kvasarid on äärmiselt eredad ja algselt vaadeldi neid punktisarnaste (nagu tähed) elektromagnetilise energia allikatena, millel on suur punanihe, mitte hajutatud allikatena nagu galaktikad. Kuigi kvasarite olemus oli 1980. aastatel veel vaidluse all, on nüüdseks jõutud konsensusele, et kvasarid on kokkusurutud alad massiivsete galaktikate keskmes, mis ümbritsevad sealseid ülimassiivseid musti auke. Nende suurus jääb vahemikku, mis on musta augu Schwarzschildi raadiusest 10 – 10 000 korda suurem. Kvasarid saavad energiat musta auku ümbritsevast spiraalsest kettast.
Uus!!: Mass ja Kvasar · Näe rohkem »
La Palma
La Palma on üks Kanaari saartest.
Uus!!: Mass ja La Palma · Näe rohkem »
La Philosophie du non
"La Philosophie du non: essai d'une philosophie du nouvel esprit scientifique" ("Ei filosoofia: uue teadusliku vaimu filosoofia katse") on Gaston Bachelardi filosoofiline raamat.
Uus!!: Mass ja La Philosophie du non · Näe rohkem »
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Uus!!: Mass ja Laamtektoonika · Näe rohkem »
Laeng
Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakest ja on selle kõigis vastastikmõjudes jääv suurus.
Uus!!: Mass ja Laeng · Näe rohkem »
Lahingutank
Leopard 2 A5 Merkava Mk 3d BAZ T-14 Armata Lahingutank on tank, mille otstarve on lahinguülesannete täitmine.
Uus!!: Mass ja Lahingutank · Näe rohkem »
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Uus!!: Mass ja Lahus · Näe rohkem »
Laplace'i operaator
Laplace'i operaator on matemaatikas kaks korda diferentseeruvatele mitme muutuja funktsioonidele rakendatav diferentsiaaloperaator, mis on eukleidilises ruumis defineeritud kui funktsiooni gradiendi divergents.
Uus!!: Mass ja Laplace'i operaator · Näe rohkem »
Latentne soojus
Latentne soojus on soojusenergia, mis neelatakse või vabastatakse aine faasisiirdel.
Uus!!: Mass ja Latentne soojus · Näe rohkem »
Lähimõju ja kaugmõju
Lähimõju ja kaugmõju tähistavad klassikalise füüsika ajaloos kahte konkureerivat kontseptsiooni jõudude levimise kohta.
Uus!!: Mass ja Lähimõju ja kaugmõju · Näe rohkem »
Leisikas
Leisikas ehk leisik (kirderanniku murdes leivisk, lõunaeesti murretes pund) on massiühik, mis võrdub 20 naela.
Uus!!: Mass ja Leisikas · Näe rohkem »
Liiklusõnnetus
Liiklusõnnetuste teemaline sotsiaalgrafiti Tartu Vabadussilla all, 2011 Külgkokkupõrge Laupkokkupõrge Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju.
Uus!!: Mass ja Liiklusõnnetus · Näe rohkem »
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Uus!!: Mass ja Liikumine · Näe rohkem »
Liikumisvõrrand
Liikumisvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, mis määrab keha või süsteemi dünaamika.
Uus!!: Mass ja Liikumisvõrrand · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Mass ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Loomulike ühikute süsteem
Loomulike ühikute süsteem on füüsikas mõõtühikute süsteem, mis põhineb füüsika eri valdkondadele omaste füüsikakonstantide (universaalkonstantide) väärtustel.
Uus!!: Mass ja Loomulike ühikute süsteem · Näe rohkem »
Lumeleopard
Lumeleopard ehk irbis (Panthera uncia, varem Uncia uncia) on kaslaste sugukonda pantri perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Mass ja Lumeleopard · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Mass ja Maa · Näe rohkem »
Maa tüüpi planeedid
Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Uus!!: Mass ja Maa tüüpi planeedid · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (B)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad B-tähega. B.
Uus!!: Mass ja Maateaduste mõisteid (B) · Näe rohkem »
Maatriksi assisteeritud laserdesorptsioon-ionisatsioon
MALDI-TOF massispektromeeter Maatriksi assisteeritud laserdesorptsioon-ionisatsioon (MALDI) on pehme ionisatsioonitehnika, mida kasutatakse massispektromeetrias.
Uus!!: Mass ja Maatriksi assisteeritud laserdesorptsioon-ionisatsioon · Näe rohkem »
Madala energiaga ioonide hajumise spektroskoopia
Madala energiaga ioonide hajumisspektroskoopia (LEIS ehk low-energy ion scattering spectroscopy), ehk lihtsamalt ioonhajumismeetodil spektroskoopia, on äärmiselt pinnatundlik analüüsimeetod materjalide keemilise ja struktuurilise koostise määramiseks.
Uus!!: Mass ja Madala energiaga ioonide hajumise spektroskoopia · Näe rohkem »
Magnetiline sulustamine
Magnetiline sulustamine (inglise magnetic confinement (fusion)) on inertsiaalse sulustamise (inertial confinement (fusion)) kõrval üks kahest põhimeetodist, millega hoida laetud osakesi eemal ümbritsevast keskkonnast ning teha sellega võimalikuks nende energia suhteliselt pikaajaline säilitamine, kasvatamine ja/või suunamine.
Uus!!: Mass ja Magnetiline sulustamine · Näe rohkem »
Magnetism
Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.
Uus!!: Mass ja Magnetism · Näe rohkem »
Magnetmonopool
Magneti pooleksmurdmisel saadakse kaks magnetit, millel mõlemal on oma põhjapoolus ja lõunapoolus Magnetmonopoolid ehk magnetlaengut kandvad osakesed on hüpoteetilised elementaarosakesed, mis kujutavad endast magneteid, millel on ainult üks poolus.
Uus!!: Mass ja Magnetmonopool · Näe rohkem »
Mango
Mango Terve mango ja pikilõige ilma seemneta Õunakujuline mango tervena ja läbilõikes 'Gedong Gincu' 'Tommy Atkins' 'Banganpalli' Mango on mangopuu (Mangifera) perekonda kuuluvate liikide vili.
Uus!!: Mass ja Mango · Näe rohkem »
Marsi atmosfäär
Marsi õhuke atmosfäär planeedi horisondi kohal Marsi atmosfäär on planeeti Marss ümbritsev gaaside kiht.
Uus!!: Mass ja Marsi atmosfäär · Näe rohkem »
Mary Gaillard
Mary Gaillard (2015) Mary Katharine Gaillard (sündinud 1. aprillil 1939 New Brunswickis New Jersey osariigis) on ameerika füüsik.
Uus!!: Mass ja Mary Gaillard · Näe rohkem »
Masinaehitusmaterjalid
Masinaehitusmaterjalid on materjalid, mida masinaehituses kasutatakse detailide valmistamiseks.
Uus!!: Mass ja Masinaehitusmaterjalid · Näe rohkem »
Massi jäävuse seadus
Massi jäävuse seadus on oluline füüsika ja keemia seadus.
Uus!!: Mass ja Massi jäävuse seadus · Näe rohkem »
Massiühik
Massiühik on mõõtühik, millega mõõdetakse massi.
Uus!!: Mass ja Massiühik · Näe rohkem »
Massikese
Massikese ehk inertsikese on punkt, mis iseloomustab kogu keha massi keskmist asukohta.
Uus!!: Mass ja Massikese · Näe rohkem »
Massispektromeetria
Skeem massispektromeetri põhilistest osadest Massispektromeetria (MS) on analüütilise keemia meetod, millega on võimalik mõõta osakeste massi ja elektrilaengu suhet (m/z, kus m on iooni mass, z on iooni laeng).
Uus!!: Mass ja Massispektromeetria · Näe rohkem »
Matemaatiline pendel
Matemaatilise pendli sumbuvuseta väikese amplituudiga võnkumine on lihtharmooniline Matemaatiline pendel on pendli idealiseeritud mudel.
Uus!!: Mass ja Matemaatiline pendel · Näe rohkem »
Müomeeter
Müomeeter (inglise keeles myometer) on seade bioloogilise pehmekoe mehaanilist pingeseisundit, elastsust, dünaamilist jäikust, roomavust ja mehaanilise pinge relaksatsiooniaega iseloomustavate parameetrite samaaegseks mõõtmiseks reaalajas.
Uus!!: Mass ja Müomeeter · Näe rohkem »
Mõõt (mõõtevahend)
Mõõt ehk materiaalmõõt on mõõtevahend füüsikalise suuruse ühe või mitme väärtuse püsivaks edastamiseks või esitamiseks.
Uus!!: Mass ja Mõõt (mõõtevahend) · Näe rohkem »
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Uus!!: Mass ja Mõõtühik · Näe rohkem »
Mõõteriist
Kangkaal (massi mõõteriist) Pöördpool-mõõtemehhanism Multimeeter (mitme elektrilise suuruse mõõtmiseks) Mõõteriist on mõõtevahend, mis esitab mõõtesignaali vaatlejale vahetult tajutaval kujul.
Uus!!: Mass ja Mõõteriist · Näe rohkem »
Meaning and Knowledge
"Meaning and Knowledge" ("Tähendus ja teadmine") on Hilary Putnami 1976.
Uus!!: Mass ja Meaning and Knowledge · Näe rohkem »
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Mass ja Mehaanika · Näe rohkem »
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Uus!!: Mass ja Metafüüsika · Näe rohkem »
Methone (kuu)
Methone on Saturni väikeste mõõtmetega kaaslane (keskmine diameeter 3 km), mille orbiit jääb Saturni kuude Mimase ja Enceladuse orbiitide vahele.
Uus!!: Mass ja Methone (kuu) · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Mass ja Mineraal · Näe rohkem »
Mir
Mir (vene keeles Мир 'maailm' või 'rahu') ehk Mir-1 oli moodulitest koosnev Nõukogude Liidu (hiljem Venemaa) orbitaaljaam, mis oli kasutusel aastatel 1986–2001.
Uus!!: Mass ja Mir · Näe rohkem »
Miranda (kuu)
Miranda on Uraani looduslik kaaslane.
Uus!!: Mass ja Miranda (kuu) · Näe rohkem »
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Uus!!: Mass ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »
MKSA-süsteem
MKSA-süsteem on mõõtühikute süsteem, mille põhiühikud on pikkusühik meeter, massiühik kilogramm, ajaühik sekund ja elektrivoolu tugevuse ühik amper.
Uus!!: Mass ja MKSA-süsteem · Näe rohkem »
Molaalne kontsentratsioon
Molaalne kontsentratsioon ehk molaalsus (tähis Cm või m) näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahusti kohta; lahuse kontsentratsiooni väljendusviise.
Uus!!: Mass ja Molaalne kontsentratsioon · Näe rohkem »
Molaarmass
Molaarmass on aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass: kus Molaarmassi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm mooli kohta (kg/mol), keemias aga üldiselt grammi mooli kohta (g/mol).
Uus!!: Mass ja Molaarmass · Näe rohkem »
Molekulipilv
tähed, mis lähima mitme miljoni aasta jooksul oma intensiivse valgusega hävitavad selle molekulipilve Molekulipilv ehk molekulaarpilv (inglise keeles molecular cloud) on tähtedevahelise pilve tüüp, mille tihedus ja suurus võimaldavad, et selles moodustuksid molekulid, tavaliselt molekulaarne vesinik (H2).
Uus!!: Mass ja Molekulipilv · Näe rohkem »
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Uus!!: Mass ja Molekulmass · Näe rohkem »
Mpemba efekt
Külma õhku visatud keev vesi muutub hetkega jääkristallideks Mpemba efekt on nähtus, kus teatud tingimustel jäätub soe vesi kiiremini kui külm.
Uus!!: Mass ja Mpemba efekt · Näe rohkem »
Mulla orgaaniline aine
Mulla orgaaniline aine on materjal mullas, mis koosneb peamiselt orgaanilistest ühenditest.
Uus!!: Mass ja Mulla orgaaniline aine · Näe rohkem »
Must auk
Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).
Uus!!: Mass ja Must auk · Näe rohkem »
Must mikroauk
Must mikroauk, ka kvantmehaaniline must auk, vahel ka Plancki must auk, (inglise keeles micro black hole, quantum mechanical black holes) on hüpoteetiline must auk väikseima võimaliku massiga, mis on võrdne Plancki massiga.
Uus!!: Mass ja Must mikroauk · Näe rohkem »
Nael (massiühik)
Nael (rahvusvaheline tähis lb, lühend ladinakeelsest sõnast libra 'kaal') on SI-süsteemi väline massi mõõtühik.
Uus!!: Mass ja Nael (massiühik) · Näe rohkem »
Neptuun
Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet.
Uus!!: Mass ja Neptuun · Näe rohkem »
Neutrontäht
Kunstniku ettekujutus neutrontähest koos magnetväljaga Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht, Päikesest umbes 8–30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium.
Uus!!: Mass ja Neutrontäht · Näe rohkem »
Newtoni seadused
"Principia" esmatrüki tiitelleht (1687) Isaac Newton Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist loodusseadust, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu klassikalisele mehaanikale.
Uus!!: Mass ja Newtoni seadused · Näe rohkem »
Newtoni teine seadus
Newtoni teine seadus ütleb, et kehale mõjuv jõud \vec võrdub keha massi m ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse \vec korrutisega: Sageli kasutatakse seda seadust keha kiirenduse leidmiseks, kui on teada keha mass ja kehale mõjuv jõud (või mitme mõjuva jõu resultantjõud): Klassikalise füüsika raamidesse jäädes tuleb täpsustada, et Newtoni teise seaduses massi rollis on keha inertne mass, mitte raske mass (viimane iseloomustab gravitatsioonilise vastastikmõju tugevust).
Uus!!: Mass ja Newtoni teine seadus · Näe rohkem »
Njuuton
Njuuton (tähis N) on jõu mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Mass ja Njuuton · Näe rohkem »
Oberon
Oberon on Uraani looduslik kaaslane.
Uus!!: Mass ja Oberon · Näe rohkem »
Oktoober 2013
Oktoober 2013, kroonika 2013.
Uus!!: Mass ja Oktoober 2013 · Näe rohkem »
Olekuparameetrid
Olekuparameetrid on füüsikalised suurused, mis iseloomustavad termodünaamilise süsteemi olekut.
Uus!!: Mass ja Olekuparameetrid · Näe rohkem »
Ookeaniplaneet
Kunstniku kujutis ookeaniplaneedist Ookeaniplaneet ehk veemaailm on hüpoteetiline eksoplaneedi tüüp, mille pind on tervenisti kaetud veega.
Uus!!: Mass ja Ookeaniplaneet · Näe rohkem »
Orioni projekt
Kunstniku nägemus Orioni projekti tulemusel valminud kosmoselaevast Orioni projekt (inglise keeles Project Orion) oli aastatel 1958–1963 valdavalt USA-s toimunud uuringute seeria eesmärgiga kasutada tuumarelvi kosmoselaevade jõuallikana (nn tuuma-impulssajam).
Uus!!: Mass ja Orioni projekt · Näe rohkem »
Paokiirus
Paokiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda.
Uus!!: Mass ja Paokiirus · Näe rohkem »
Parameeter
Parameeter ('mõõtev', kreeka keeles παράμετρος: παρά pará, eesti keeles 'vastu', 'kõrval', 'juures', 'suhtes' + μετρος metron, eesti keeles 'mõõt' millegi mõõtmise, võrdlemise või hindamise tähenduses) on ühelaadseid objekte, nähtusi, seisundeid või protsesse iseloomustav suurus.
Uus!!: Mass ja Parameeter · Näe rohkem »
Patria Pasi
Sisu Pasi on Soomes Oy Sisu Auto Ab toodetav amfiibne soomustransportöör.
Uus!!: Mass ja Patria Pasi · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Mass ja Päike · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Mass ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Põlevkivituhk
Balti soojuselektrijaama korstnad. Põlevkivituhk ehk põletatud põlevkivi on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne materjal.
Uus!!: Mass ja Põlevkivituhk · Näe rohkem »
Peajada
valged kääbused) Gliese kataloogist Peajada ehk põhijada on tähti värvusindeksi ja absoluutse tähesuuruse järgi paigutaval Hertzsprungi-Russelli diagrammil pidev ja selgelt nähtav riba, mis kulgeb vasakult ülalt paremale alla.
Uus!!: Mass ja Peajada · Näe rohkem »
Philosophy of Science: A Contemporary Approach
"Philosophy of Science: A Contemporary Approach" ("Teadusfilosoofia: tänapäevane lähenemine") on Alex Rosenbergi raamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse.
Uus!!: Mass ja Philosophy of Science: A Contemporary Approach · Näe rohkem »
Pidur
Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks.
Uus!!: Mass ja Pidur · Näe rohkem »
Plancki aeg
Plancki aeg on aja mõõtühik Plancki loomulike ühikute süstemis ja kirjeldab väikseimat võimalikku ajavahemikku, mille kohta veel kehtivad teadaolevad füüsikaseadused.
Uus!!: Mass ja Plancki aeg · Näe rohkem »
Plancki ühikud
Plancki ühikud moodustavad mõõtühikute süsteemi, mille esitas 1901.
Uus!!: Mass ja Plancki ühikud · Näe rohkem »
Planeedi definitsioon
Planeedi definitsiooni üle on mõnda aega ägedalt vaieldud.
Uus!!: Mass ja Planeedi definitsioon · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Mass ja Planeet · Näe rohkem »
Planeet X
Planeet X ehk Transpluuto ehk Transuraan ehk kümnes planeet on hüpoteetiline Pluuto orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi taevakeha.
Uus!!: Mass ja Planeet X · Näe rohkem »
Pliiaku
Autoaku Pliiaku (ka happeaku) on levinud elektriakumulaatori tüüp.
Uus!!: Mass ja Pliiaku · Näe rohkem »
Potentsiaal (füüsika)
Potentsiaal (ladina keeles potentia, jõud, võime) on füüsikas konservatiivse jõu võime teha tööd.
Uus!!: Mass ja Potentsiaal (füüsika) · Näe rohkem »
Potentsiaalne energia
Potentsiaalne energia on keha energia konservatiivse jõu väljas.
Uus!!: Mass ja Potentsiaalne energia · Näe rohkem »
Proteoomika
Proteoomika (ingl. k. proteomics) tähistab nii loodusteaduste haru, mis keskendub proteoomi (ehk valkude koosluse) uurimisele, kui ka teadustöös kasutatavate meetodite kogumit, mis võimaldab proteoomi eri viisidel ja keerukuse tasemetel uurida.
Uus!!: Mass ja Proteoomika · Näe rohkem »
Proxima Centauri
Proxima Centauri on punane kääbustäht, mis asub Kentauri tähtkujus, Maast ligikaudu 4,2 valgusaasta kaugusel.
Uus!!: Mass ja Proxima Centauri · Näe rohkem »
Pruun kääbus
Kunstniku kujutis T-klassi pruunist kääbusest Pruunid kääbused on planeedi (hiidplaneedi) ja tähe (punase kääbuse) vaheliste omadustega taevakehad (substellaarsed objektid).
Uus!!: Mass ja Pruun kääbus · Näe rohkem »
Punane kääbus
Punased kääbused ehk punased kääbustähed on väikesed ja suhteliselt jahedad peajada tähed, mille spektriklass on K (hilisem alatüüp; oranžid kääbused) või M. Nende mass on 0,075 Päikese massi (pruuni kääbuse ülempiir) kuni umbes 0,5 Päikese massi ning pinnatemperatuur on alla 4000 K.
Uus!!: Mass ja Punane kääbus · Näe rohkem »
Punktmass
Punktmass ehk masspunkt ehk materiaalne punkt on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti.
Uus!!: Mass ja Punktmass · Näe rohkem »
Puud (massiühik)
Puud on massiühik, mis võrdub 16,3811 kilogrammiga.
Uus!!: Mass ja Puud (massiühik) · Näe rohkem »
Rahvusvaheline kilogrammietalon
pisi Rahvusvaheline kilogrammietalon on plaatina ja iriidiumi sulamist valmistatud silindrikujuline viht, mille läbimõõt ja kõrgus on 39 mm.
Uus!!: Mass ja Rahvusvaheline kilogrammietalon · Näe rohkem »
Rahvusvaheline suuruste süsteem
Rahvusvaheline suuruste süsteem (International System of Quantities, ISQ) on füüsikaliste suuruste süsteem, mis on aluseks rahvusvahelise mõõtühikute süsteemile (SI).
Uus!!: Mass ja Rahvusvaheline suuruste süsteem · Näe rohkem »
Raskusjõud
Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.
Uus!!: Mass ja Raskusjõud · Näe rohkem »
Rändrahn
migmatiidist Rändrahn on rahn (ümbermõõt üle 3 mPirrus (2009), lk 15.), mis on liustiku poolt aluspõhjast lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud.
Uus!!: Mass ja Rändrahn · Näe rohkem »
Rändrott
Rändrott ehk võhr (Rattus norvegicus) on hiirlaste sugukonda roti perekonda kuuluv näriline.
Uus!!: Mass ja Rändrott · Näe rohkem »
Ränist küllastatuse aste
Ränist küllastatuse aste (inglise degree of silica saturation) on tardkivimite suhtelist ränisisaldust iseloomustav suurus.
Uus!!: Mass ja Ränist küllastatuse aste · Näe rohkem »
Realism (teadus)
Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on tõesed (või tõenäoliselt tõesed või ligilähedaselt tõesed või tõenäoliselt ligilähedaselt tõesed).
Uus!!: Mass ja Realism (teadus) · Näe rohkem »
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Mass ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »
Rihmaratas
Kolmekordne kiilrihmaratas Rihmaratas on masinaelement, millel jookseb lõppematu lint ehk rihm.
Uus!!: Mass ja Rihmaratas · Näe rohkem »
Ringliikumine
Ühtlase ringliikumise vektorid. Punasega keha kiiruse vektor, sinisega kesktõmbekiirendus, rohelisega nurkkiirus Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.
Uus!!: Mass ja Ringliikumine · Näe rohkem »
Sadestumiskoefitsient
Sadestumiskoefitsient (s) (ka sedimentatsiooni koefitsient) iseloomustab osakeste sedimentatsiooni protsessi tsentrifuugimisel ja on defineeritud kui osakeste sadestumiskiirus mingi teatud raskuskiirenduse juures.
Uus!!: Mass ja Sadestumiskoefitsient · Näe rohkem »
Saint Helens
Saint Helens on tegev kihtvulkaan Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis.
Uus!!: Mass ja Saint Helens · Näe rohkem »
Saltatsioon
Saltatsioon on setteosakeste transpordiviis, mille puhul osakesed liiguvad tuulest või vooluveest kantuna hüplevalt edasi.
Uus!!: Mass ja Saltatsioon · Näe rohkem »
Satelliidi testimine
Satelliidi testimine on dokumenteeritud toimingute jada, mille käigus kontrollitakse satelliidi vastupidavust avakosmose tingimustele ning samal ajal võimet täita korrektselt sellele pandud ülesandeid.
Uus!!: Mass ja Satelliidi testimine · Näe rohkem »
Satelliitgalaktika
Satelliitgalaktika ehk kaaslasgalaktika (inglise keeles satellite galaxy) on galaktika, mis gravitatsioonijõudude mõjul tiirleb oma orbiidil ümber suurema galaktika.
Uus!!: Mass ja Satelliitgalaktika · Näe rohkem »
Savi kuivamine
Savi kuivamine on protsess, mille käigus aurustub savikeha pinnale kogunev niiskus.
Uus!!: Mass ja Savi kuivamine · Näe rohkem »
Sümmeetriline Universum
"Sümmeetriline Universum" ("Симметричная Вселенная") on Gustav Naani artikkel, mis ilmus 1964.
Uus!!: Mass ja Sümmeetriline Universum · Näe rohkem »
Sündmuste horisont
Lähtuvalt Einsteini üldrelatiivsusteooriast, on sündmuste horisont kosmoses aegruumi koht, millest kaugemal/sügavamal toimuvad sündmused ei mõjuta sündmuse vaatlejat.
Uus!!: Mass ja Sündmuste horisont · Näe rohkem »
Schrödingeri võrrand
Schrödingeri võrrand on lineaarne osatuletisega diferentsiaalvõrrand, mis võimaldab arvutada kvantmehaanilise süsteemi osakese lainefunktsiooni.
Uus!!: Mass ja Schrödingeri võrrand · Näe rohkem »
Schwarzschildi raadius
Schwarzschildi raadius on parameeter Schwarzschildi lahendis Einsteini väljavõrranditele, mis annab musta augu sündmuste horisondi raadiuse.
Uus!!: Mass ja Schwarzschildi raadius · Näe rohkem »
Segamisreegel
Segamisreegel on matemaatiline meetod aine hulkade arvutamiseks erinevate kontsentratsioonidega segude kokkupanemisel.
Uus!!: Mass ja Segamisreegel · Näe rohkem »
Seisumass
Seisumassiks nimetatakse elementaarosakese või mõne muu süsteemi vähimat võimalikku massi.
Uus!!: Mass ja Seisumass · Näe rohkem »
Sepavasar
Pinniga sepavasar Sepavasar ehk sepahaamer, ka suurvasar, kuvalda, (inglise keeles sledgehammer, vene keeles кувалда) on algses tähenduses käsivasarate hulka kuuluv vabasepistamisel kasutatav tööriist.
Uus!!: Mass ja Sepavasar · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Mass ja Settekivim · Näe rohkem »
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Uus!!: Mass ja SI · Näe rohkem »
SI-süsteemi ühikud
SI-süsteemi ühikud ehk rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) ning nendest tuletatud ühikuteks.
Uus!!: Mass ja SI-süsteemi ühikud · Näe rohkem »
SI-süsteemi põhiühikud
SI-süsteemi põhiühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi mõõtühikud, millel põhinevad kõik teised füüsikaliste suuruste ühikud selles süsteemis.
Uus!!: Mass ja SI-süsteemi põhiühikud · Näe rohkem »
Siirius
Siiriuse asukoht Suure Peni tähtkujus Siirius Siirius (α Canis Majoris, α CMa, Suure Peni alfa, Orjatäht) on kõige suurema näiva heledusega täht tähistaevas.
Uus!!: Mass ja Siirius · Näe rohkem »
Sisemised ja välimised omadused
Sisemised ja välimised omadused (inglise keeles intrinsic and extrinsic properties) on mõistete paar, milles sisemised omadused on omadused, mis objektil on iseenesest, sõltumatult muudest entiteetidest ning välimised ehk relatsioonilised (relational) omadused on omadused, mis sõltuvad objekti suhtest teiste entiteetidega.
Uus!!: Mass ja Sisemised ja välimised omadused · Näe rohkem »
Skalaarne suurus
Skalaarne suurus ehk skalaar ehk skaalar on suurus, mida saab täielikult iseloomustada üheainsa arvuga (füüsikas koos mõõtühikuga).
Uus!!: Mass ja Skalaarne suurus · Näe rohkem »
SN 2004dj
SN 2004dj oli selle avastamise ajal heledaim supernoova pärast SN 1987A-d. Selle II-P tüüpi supernoova avastas jaapani astronoom Koichi Itagaki 31. juulil 2004.
Uus!!: Mass ja SN 2004dj · Näe rohkem »
Sodiaagivalgus
Sodiaagivalgus Sodiaagivalgus on tuhm ja hajus valge kuma, mida võib näha öötaevas.
Uus!!: Mass ja Sodiaagivalgus · Näe rohkem »
Solenoid
Solenoidi näide Solenoid (prantsuse solénoïde) on silinderpinnale ühekihiliselt keritud traatpool, mille pikkus on läbimõõdust palju suurem.
Uus!!: Mass ja Solenoid · Näe rohkem »
Soojusmahtuvus
Soojusmahtuvus ehk soojusmahutavus on soojushulk, mis on vajalik keha kui termdünaamilise süsteemi temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
Uus!!: Mass ja Soojusmahtuvus · Näe rohkem »
Spekter
Spekter (algallikas ladina sõna spectrum 'kujutlus; kummitus') on mitmes teadusharus lähedastes tähendustes kasutatav mõiste.
Uus!!: Mass ja Spekter · Näe rohkem »
Spekter (füüsika)
Päikesevalguse pidev spekter Raua (Fe) joonspekter Spekter (ladina keeles spectrum välimus) on füüsikalise suuruse või omaduse jaotus protsessi või nähtuse koostisosade (lainepikkus) tunnuse järgi.
Uus!!: Mass ja Spekter (füüsika) · Näe rohkem »
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Uus!!: Mass ja Spinn · Näe rohkem »
Stardust
säriajaga, NASA Stardust ('tähetolm') oli USA planeetidevaheline kosmoseaparaat, mis startis kosmosesse Canaverali neemelt 7. veebruaril 1999 kanderaketiga Delta II.
Uus!!: Mass ja Stardust · Näe rohkem »
Steineri teoreem
Pöörlemistelg 1 läbib keha m massikeset. Paralleelne telg '''2''' on kaugusel d Steineri teoreem on klassikalises mehaanikas valem tahke keha inertsimomendi arvutamiseks pöörlemistelje suhtes, mis on paralleelne keha massikeset läbiva teljega: kus Steineri teoreemi rööpnimetusena on kasutusel Steineri lause: Steiner teoreem määrab niisiis kindlaks, kuidas muutub keha inertsimoment sõltuvalt sellest, kui kaugel on tema massikese (praktiliselt ka raskuskese) pöörlemisteljest.
Uus!!: Mass ja Steineri teoreem · Näe rohkem »
Steven Weinberg
Steven Weinberg 2010. aastal Austinis Steven Weinberg 2005. aastal Steven Weinberg (3. mai 1933 New York – 23. juuli 2021 Austin, Texas) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Uus!!: Mass ja Steven Weinberg · Näe rohkem »
Stridsvagn 103
Stridsvagn 103 on Rootsi külma sõja aegne lahingutank.
Uus!!: Mass ja Stridsvagn 103 · Näe rohkem »
String
Stringid on stringiteooria järgi ühemõõtmelised elementaarobjektid, mille võnkumisolekud on elementaarosakesed.
Uus!!: Mass ja String · Näe rohkem »
Stringiteooria
Stringiteooria on teoreetilise füüsika suund, mis uurib mitte punktosakeste, vaid ühemõõtmelise ulatuvusega objektide, nn stringide dünaamikat ja vastastikmõjusid.
Uus!!: Mass ja Stringiteooria · Näe rohkem »
Sulamine
Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub temperatuuri tõstmisel vedelikuks.
Uus!!: Mass ja Sulamine · Näe rohkem »
Supernoova
SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
Uus!!: Mass ja Supernoova · Näe rohkem »
Suur Hadronite Põrguti
Suure Hadronite Põrguti skeemLHC – põhikiirendiSPS – superprootonisünkrotronPS – prootonisünkrotronAD – antiprootonite aeglustiCTF3 – kompaktse lineaarpõrguti katseseadeCNGS – Gran Sasso neutriinoprojekt Vaade tunnelile Õõsresonaatori testimine Suur Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider, lühend LHC) on Euroopa Tuumauuringute Keskuse osakestekiirendi Prantsusmaa ja Šveitsi piiril Genfi lähedal.
Uus!!: Mass ja Suur Hadronite Põrguti · Näe rohkem »
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Uus!!: Mass ja Suur Pauk · Näe rohkem »
Suur Tõmbaja
Suur Tõmbaja (inglise keeles Great Attractor) on gravitatsiooniline anomaalia, mis paikneb galaktikatevahelises ruumis Maast 75 megaparseki (245 miljoni valgusaasta) kaugusel Vinkli tähtkujus Laniakea superparve raskuskeskmes.
Uus!!: Mass ja Suur Tõmbaja · Näe rohkem »
Svedberg
Sedimentatsioonil ehk sadestamisel kasutatav ultratsentrifuug Svedberg (sümbol S, mõnikord Sv) on ühik, mis ei kuulu SI-süsteemi ja millega antakse sedimentatsiooni koefitsient ehk sadestumiskoefitsient, mis näitab, kui kiiresti mingi osake settib ehk sadestub ja mis annab ka ettekujutuse osakese suurusest.
Uus!!: Mass ja Svedberg · Näe rohkem »
Taranteludu
Taranteludu ehk IC1396 ehk NGC 2070 on hajusudu (emissiooniudu) naabergalaktikas Suures Magalhãesi Pilves Kuldkala tähtkujus.
Uus!!: Mass ja Taranteludu · Näe rohkem »
Tähtedevaheline pilv
Väike osa emissioonudust NGC 6357. Emissioonudu on tähtedevaheline pilv, milles gaas on ioniseeritud, st plasma kujul Tähtedevaheline pilv (inglise keeles interstellar cloud) on Linnutee galaktika ja teiste galaktikate tähtedevahelise gaasi, tolmu ja plasma kogumi üldnimetus.
Uus!!: Mass ja Tähtedevaheline pilv · Näe rohkem »
Teadusrevolutsioonide struktuur
"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.
Uus!!: Mass ja Teadusrevolutsioonide struktuur · Näe rohkem »
Termiline energia
Animatsioon gaasiosakeste vastastikmõjulisest liikumisest Termiline energia on aine aatomite, molekulide vm osakeste kineetiline energia, s.t osakeste korrapäratu liikumise energia.
Uus!!: Mass ja Termiline energia · Näe rohkem »
The Structure of Biological Science
"The Structure of Biological Science" on Alex Rosenbergi filosoofiline raamat.
Uus!!: Mass ja The Structure of Biological Science · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Mass ja Tihedus · Näe rohkem »
Titania
Titania on Uraani suurim looduslik kaaslane.
Uus!!: Mass ja Titania · Näe rohkem »
Tonn
Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.
Uus!!: Mass ja Tonn · Näe rohkem »
Traktor
thumb T-40 kevadisel heinamaa Aurulokomobiil Lanz, 1918 Traktor on mootori jõul liikuv veok, mida kasutatakse peamiselt haake- või rippmasinatega töötamiseks ja lasti transportimiseks.
Uus!!: Mass ja Traktor · Näe rohkem »
TRAPPIST-1
TRAPPIST-1, tuntud ka kui 2MASS J23062928-0502285, on planeedisüsteem, mis asub Päikesesüsteemist 12 parseki (ligikaudu 39 valgusaasta) kaugusel Veevalaja tähtkujus.
Uus!!: Mass ja TRAPPIST-1 · Näe rohkem »
Troofiline interaktsioon
Troofilised interaktsioonid on üks olulisemaid interaktsioonide võrgustikke, mille kaudu on elusorganismid üksteisega seotud.
Uus!!: Mass ja Troofiline interaktsioon · Näe rohkem »
Troposfäär
Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele.
Uus!!: Mass ja Troposfäär · Näe rohkem »
Tsüklotronresonants
Tsüklotronresonants on aatomifüüsika nähtus, mis avaldub elektromagnetlainete resonantspeegeldumise või -neeldumisena staatilise magnetvälja asetatud tahkises, milles on vabu laengukandjaid.
Uus!!: Mass ja Tsüklotronresonants · Näe rohkem »
Tsentner
Tsentner (lühend ts) on massiühik.
Uus!!: Mass ja Tsentner · Näe rohkem »
Tuletis (matemaatika)
Funktsiooni tuletis on matemaatilise analüüsi üks põhimõisteid.
Uus!!: Mass ja Tuletis (matemaatika) · Näe rohkem »
Turbulents
Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas.
Uus!!: Mass ja Turbulents · Näe rohkem »
Tuumapomm
Aatomipommi plahvatusel tekkinud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis kerkis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele USA 1950. aastate animatsioon, mis õpetab lapsi tuumapommirünnaku korral varjuma Tuumapomm ehk aatomipomm on sõjanduses kasutatav suure plahvatusjõuga lennukilt heidetav lõhkekeha ehk pomm, mille plahvatamisel tuumaenergia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel või kergete aatomituumade liitumisel (H-pomm).
Uus!!: Mass ja Tuumapomm · Näe rohkem »
Tuumkütus
Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.
Uus!!: Mass ja Tuumkütus · Näe rohkem »
Ujumine (füüsika)
Ujumine on keha võime püsida vedelal pinnal või kindlal tasemel vedelikus või gaasis.
Uus!!: Mass ja Ujumine (füüsika) · Näe rohkem »
Umbriel
Umbriel on Uraani looduslik kaaslane.
Uus!!: Mass ja Umbriel · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Mass ja Universum · Näe rohkem »
Unts
Unts (ladina uncia; rahvusvaheline tähis oz, lühend itaaliakeelsest sõnast onza; apteekrisümbol ℥) on SI-süsteemi väline massi mõõtühik.
Uus!!: Mass ja Unts · Näe rohkem »
Uraan (planeet)
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.
Uus!!: Mass ja Uraan (planeet) · Näe rohkem »
Vaba langemine
Vaba langemine on keha liikumine maapinna suhtes raskusjõu toimel, kui kehale ei mõju muid jõude ja raskusjõu väli on ühtlik.
Uus!!: Mass ja Vaba langemine · Näe rohkem »
Vaikne arvuti
Vaikne arvuti (inglise keeles quiet PC, silent PC) on personaalarvuti, mis tekitab väga vähe müra.
Uus!!: Mass ja Vaikne arvuti · Näe rohkem »
Valge kääbus
Võrdlus valge kääbuse IK Pegasi B (keskel) ja A klassi IK Pegasi A (vasakul) ning Päikese (paremal) vahel. See valge kääbus omab pinnatemperatuuri umbes 35 500 K Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks.
Uus!!: Mass ja Valge kääbus · Näe rohkem »
Valgejänes
Valgejänes (Lepus timidus) on jäneslaste sugukonda jänese perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Mass ja Valgejänes · Näe rohkem »
Vääriskivi
Briljant on lihvitud teemant Vääriskivi ehk kalliskivi on looduses harva või väikestes kogustes leiduv, peamiselt juveelina kasutatav mineraal või kivim.
Uus!!: Mass ja Vääriskivi · Näe rohkem »
Väli
Väli on mateeria vorm, mida kutsub esile mõne ainelise keha mingi konkreetne omadus.
Uus!!: Mass ja Väli · Näe rohkem »
Väljatugevus
Väljatugevus on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse vektorvälju, nagu seda on elektriväli, magnetväli ja gravitatsiooniväli.
Uus!!: Mass ja Väljatugevus · Näe rohkem »
Võll
Võll on tehnikas piklik silindriline laagritele toetuv pöörlev masinaelement, mis kannab üle pöördemomendi (erinevalt teljest, mis pöördemomenti üle ei kanna) ning toetab sellele paigaldatud detaile (hammas-, rihma-, hoo-, jm rattaid).
Uus!!: Mass ja Võll · Näe rohkem »
Vedelikkromatograafia-massispektromeetria
Vedelikkromatograafia-massispektromeetria (lühendatult LC/MS) on analüütilises keemias kasutatav meetod, mis hõlmab vedelikkromatograafia (LC või HPLC) võimekust aineid üksteisest füüsiliselt eraldada ning massispektromeetria (MS) võimet tuvastada aineid massi ja laengu suhte (m/z) järgi.
Uus!!: Mass ja Vedelikkromatograafia-massispektromeetria · Näe rohkem »
Vedelikusamba rõhk
Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega.
Uus!!: Mass ja Vedelikusamba rõhk · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Mass ja Veenus · Näe rohkem »
Veerelaager
Animatsioon kuullaagrist Veerelaager on laager, mida iseloomustab veerekehade – kuulide või rullide – olemasolu ja seetõttu veerehõõrdumine.
Uus!!: Mass ja Veerelaager · Näe rohkem »
Veeremine
Veeremine on mehaanikas liikumise tüüp, kus keha pöörleb olles kontaktis mingi pinnaga ja samas liigub keha pöörlemistelg kulgevalt antud pinna suhtes.
Uus!!: Mass ja Veeremine · Näe rohkem »
Vees hõljuv torutunnel
Vees hõljuv torutunnel (SFT) on kontseptsioon tunnelist, mis võimaldaks sügavate veetakistuste ületamist ja toimiks Archimedese seadusele põhinedes.
Uus!!: Mass ja Vees hõljuv torutunnel · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Mass ja Vesinik · Näe rohkem »
Vesioinas
Vesioinas on veetõsteseade, mis rakendab vee pumpamiseks hüdraulilise löögi energiat.
Uus!!: Mass ja Vesioinas · Näe rohkem »
Voolise lahend
Voolise lahend (inglise keeles fluid solution) on üldrelatiivsusteoorias Einsteini väljavõrrandite täpne lahend, milles gravitatsiooniväli tekitatakse täielikult voolise massi, impulsi, tiheduse ja pingega.
Uus!!: Mass ja Voolise lahend · Näe rohkem »
WASP-12b
WASP-12b on eksoplaneet, mis tiirleb ümber Veomehe tähtkujus asuva tähe WASP-12 870 valgusaasta kaugusel.
Uus!!: Mass ja WASP-12b · Näe rohkem »
Wolfe Creeki meteoriidikraater
thumb Wolfe Creeki meteoriidikraater on hästisäilinud meteoriidikraater Austraalias Lääne-Austraalia osariigis Suure Liivakõrbe põhjapiiril, umbes 150 km Halls Creeki linnast lõuna pool.
Uus!!: Mass ja Wolfe Creeki meteoriidikraater · Näe rohkem »
X-bosonid
X-bosonid on hüpoteetilised elementaarosakesed, mida postuleerivad Suur Ühendus, Georgi-Glashow' mudel ja mõned teised kontseptsioonid, mis ei mahu osakestefüüsika standardmudeli raamidesse.
Uus!!: Mass ja X-bosonid · Näe rohkem »
Ymir (kuu)
Ymir ehk Saturn XIX (esialgne tähis S/2000 S 1)Daniel, W. E., IAU, 8.
Uus!!: Mass ja Ymir (kuu) · Näe rohkem »
3. aastatuhat eKr
3.
Uus!!: Mass ja 3. aastatuhat eKr · Näe rohkem »
4179 Toutatis
4179 Toutatis ehk Toutatis on Apollo-tüüpi ja Alinda-tüüpi Marsi orbiidiga lõikuv asteroid.
Uus!!: Mass ja 4179 Toutatis · Näe rohkem »
90377 Sedna
Foto, mille abil avastati Sedna Sedna orbiit 90377 Sedna (sümbol: ⯲) on Neptuuni-tagune taevakeha, suurim Päikesesüsteemis avastatud keha pärast Pluuto avastamist 1930.
Uus!!: Mass ja 90377 Sedna · Näe rohkem »