Kiiremini kui brauser!
55 suhted: Aarsus, Aksioom, Alonzo Church, Analüütiline filosoofia, Andrei Kolmogorov, Augustus De Morgan, Bertrand Russell, Deontiline loogika, Disjunktsioon, Diskreetne matemaatika, Eeldus, Ellen Redi, Eristamatud, Ettenägev hooldus (elektrimasinad), Formaalloogika, Giuseppe Peano, Gottlob Frege, Grigori Mints, Habemeajaja paradoks, Hermann Weyl, Hulgateooria, Ivar Kull, Kahevalentne loogika, Keel (loogika), Klassikaline loogika, Kognitiivne nihe, Kompaktsusteoreem, Konjunktsioon, Kurt Gödel, Lambda-arvutus, Logitsism, Loogika, Loogiline programmeerimine, Loogilised uurimused, Ludwig Wittgenstein, Matemaatika, Matemaatikafilosoofia, Matemaatiline analüüs, Matemaatiline psühholoogia, Matemaatiliste sümbolite loend, Mitmevalentne loogika, Mitteklassikaline loogika, Modaalne loogika, Paul Halmos, Paul Tammela, Peeter Lorents, Philosophy of Science: A Contemporary Approach, Realism (teadus), Rein Prank, Tõestus, ..., Tõestusassistent, Tehisintellekt, Traditsiooniline loogika, Väär, 0. Laienda indeks (5 rohkem) »
Aarsus
Aarsus (inglise keeles arity) on matemaatikas tehte operandide arv, funktsiooni või operaatori argumentide arv.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Aarsus · Näe rohkem »
Aksioom
Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Aksioom · Näe rohkem »
Alonzo Church
Alonzo Church (14. juuni 1903 – 11. august 1995) oli Ameerika Ühendriikide matemaatik ja loogik, kes andis olulise panuse matemaatilise loogika arengusse ja teoreetilise informaatika alustesse.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Alonzo Church · Näe rohkem »
Analüütiline filosoofia
Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Analüütiline filosoofia · Näe rohkem »
Andrei Kolmogorov
Andrei Kolmogorov Andrei Kolmogorov loengut pidamas informatsiooniteooria sümpoosionil Tallinnas 1973. a. Paremal Akiva Jaglom A. Kolmogorov loenguks valmistumas, Tallinnas informatsiooniteooria sümpoosionil 1973. a Andrei Kolmogorov (Андрей Николаевич Колмогоров Andrei Nikolajevitš Kolmogorov; 25. aprill (vkj 12. aprill) 1903 Tambov – 20. oktoober 1987 Moskva) oli vene matemaatik ja kirjandusteadlane, tänapäevase tõenäosusteooria rajajaid.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Andrei Kolmogorov · Näe rohkem »
Augustus De Morgan
Augustus De Morgan (27. juuni 1806 Madura, India – 18. märts 1871 London, Inglismaa) oli inglise matemaatik ja loogik, kelle töö on loogikaõpetuse jaoks väga oluline olnud.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Augustus De Morgan · Näe rohkem »
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Bertrand Russell · Näe rohkem »
Deontiline loogika
Deontiline loogika on modaalloogika haru, mis uurib niisuguste sõnade (ja mõistete) nagu "lubatav" ("lubatud"), "lubamatu" ("keelatud"), "kohustuslik" ("kohustus", "kohus", "nõutav", "mittekohustuslik", "fakultatiivne", "peaks", "peab", "ülemäärane", "tähtsusetu", "tähtis", "vähim, mida teha annab", "parem kui", "parim", "hea", halb", "nõue", "vabadus", "võim", "immuniteet" vahelisi loogilisi suhteid. Koos episteemilise loogika ja ratsionaalse valiku teooriaga on deontoloogiline loogika üks filosoofia valdkondi, mis uurib normatiivseid mõisteid ja normatiivseid väljendeid.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Deontiline loogika · Näe rohkem »
Disjunktsioon
Tehte \scriptstyle A \lor B Venni diagramm Tehte \scriptstyle A \lor B \lor C Venni diagrammDisjunktsioon ehk loogiline liitmine on binaarne loogikatehe: lausete A ja B disjunktsioon A\veeB loetakse vääraks parajasti siis, kui laused A ja B on mõlemad väärad ning tõeseks kõigil muudel juhtudel.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Disjunktsioon · Näe rohkem »
Diskreetne matemaatika
Diskreetne matemaatika ehk lõplik matemaatika on õppeaine rakendusmatemaatika ja informaatika erialadel, mis koondab põhiliselt diskreetsete ja lõplike matemaatiliste struktuuridega seotud materjali, millel on rakendusi arvutiteadustes.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Diskreetne matemaatika · Näe rohkem »
Eeldus
Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Eeldus · Näe rohkem »
Ellen Redi
Ellen Redi (aastani 1971 Ellen Veeber; sündinud 18. juulil 1945 Varstu vallas Võrumaal) on eesti matemaatik.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Ellen Redi · Näe rohkem »
Eristamatud
Eristamatud (inglise keeles indiscernibles) on matemaatilises loogikas objektid, mida pole võimalik eristada mitte ühegi omaduse või valemi kaudu formuleeritud suhte abil.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Eristamatud · Näe rohkem »
Ettenägev hooldus (elektrimasinad)
Tänapäeval leiavad elektrimasinad ja ajamisüsteemid laialdasi rakendusi ja mängivad erinevates tööstusharudes olulist rolli.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Ettenägev hooldus (elektrimasinad) · Näe rohkem »
Formaalloogika
Formaalloogika ehk formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Formaalloogika · Näe rohkem »
Giuseppe Peano
Giuseppe Peano (27. august 1858 – 20. aprill 1932) oli Itaalia matemaatik ja keeleteadlane.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Giuseppe Peano · Näe rohkem »
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Gottlob Frege · Näe rohkem »
Grigori Mints
Grigori Mints, ka Grisha Mints (vene keeles Григорий Эфраимович Минц; 7. juuni 1939 Leningrad – 29. mai 2014 Palo Alto, California) oli Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide loogik, arvutiteadlane ja matemaatik.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Grigori Mints · Näe rohkem »
Habemeajaja paradoks
Habemeajaja paradoks on hulgateooria ja matemaatilise loogikaga seotud paradoks, Russelli paradoksi üldarusaadav versioon.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Habemeajaja paradoks · Näe rohkem »
Hermann Weyl
Hermann Weyl Hermann Klaus Hugo Weyl (9. november 1885 Elmshorn – 8. detsember 1955 Zürich) oli saksa matemaatik, laia huviringiga arvuteooriast kuni teoreetilise füüsika ja filosoofiani välja, üks viimaseid matemaatika universaliste.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Hermann Weyl · Näe rohkem »
Hulgateooria
Hulgateooria on matemaatika haru, mis uurib hulkade üldisi omadusi, samuti järjestusi ja muid seoseid ning mõningaid muid valdkondi.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Hulgateooria · Näe rohkem »
Ivar Kull
Ivar Kull (25. november 1928 Tallinn – 28. juuni 1989 Viljandi) oli eesti loogik, matemaatik ja informaatik.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Ivar Kull · Näe rohkem »
Kahevalentne loogika
Kahevalentne loogika on matemaatilise loogika põhiline osa, kus on tegemist vaid kahe erineva tõeväärtusega: tõene ja väär.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Kahevalentne loogika · Näe rohkem »
Keel (loogika)
Keele all mõistetakse matemaatilises loogikas (mudeliteoorias) valemite, lausete või muude väljendite moodustamiseks teatud süntaksireeglite järgi kasutatavate sümbolite hulka.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Keel (loogika) · Näe rohkem »
Klassikaline loogika
Klassikaline loogika (inglise classical logic), ka standardloogika (inglise standard logic), on matemaatilise loogika osa, mis koosneb klassikalisest lauseloogikast ja predikaatloogikast.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Klassikaline loogika · Näe rohkem »
Kognitiivne nihe
Kognitiivne nihe või kognitiivne moonutus (ingl. k. cognitive bias) on teatud seaduspärasid järgiv kõrvalekalle loogilisest otsustusprotsessist, mille tulemusena jõutakse teiste inimeste või situatsioonide suhtes ebaloogilistele järeldustele.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Kognitiivne nihe · Näe rohkem »
Kompaktsusteoreem
Kompaktsusteoreem on matemaatilises loogikas teoreem, mille kohaselt on esimest järku lausete hulgal mudel siis ja ainult siis, kui igal selle lõplikul alamhulgal on mudel.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Kompaktsusteoreem · Näe rohkem »
Konjunktsioon
Konjunktsioon ehk loogiline korrutamine ehk "ning" on üks binaarne loogikatehe lauseloogikat sisaldavates sümbolloogika süsteemides.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Konjunktsioon · Näe rohkem »
Kurt Gödel
Kurt Gödel Kurt Friedrich Gödel (28. aprill 1906 Brno – 14. jaanuar 1978 Princeton) oli Austria-Ameerika loogik, matemaatik ja filosoof.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Kurt Gödel · Näe rohkem »
Lambda-arvutus
Lambda-arvutus (λ-arvutus) on formaalne arvutuste esitusviis.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Lambda-arvutus · Näe rohkem »
Logitsism
Logitsism (inglise keeles logicism, saksa keeles Logizismus) on mõttemuster matemaatikafilosoofias, et matemaatika on loogika laiendus ning kogu matemaatika on taandatav loogikale kui ainsale alusele, st matemaatika mõisted on taandatavad loogika mõistetele ja matemaatika järeldamisviisid on taandatavad loogika järeldamisviisidele.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Logitsism · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Loogika · Näe rohkem »
Loogiline programmeerimine
Loogiline programmeerimine on laiemas mõistes matemaatilise loogika kasutamine programmeerimiseks.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Loogiline programmeerimine · Näe rohkem »
Loogilised uurimused
"Loogilised uurimused" (saksa keeles "Logische Untersuchungen") on Edmund Husserli teos.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Loogilised uurimused · Näe rohkem »
Ludwig Wittgenstein
Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin – 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Ludwig Wittgenstein · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Matemaatika · Näe rohkem »
Matemaatikafilosoofia
Matemaatikafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb matemaatika filosoofiliste (ontoloogiliste ja epistemoloogiliste) probleemidega.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Matemaatikafilosoofia · Näe rohkem »
Matemaatiline analüüs
Matemaatiline analüüs ehk analüüs on matemaatika haru, mis uurib funktsioone ja nende üldistusi piirväärtuse meetodil.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Matemaatiline analüüs · Näe rohkem »
Matemaatiline psühholoogia
Matemaatiline psühholoogia on psühholoogilise teadustöö üks lähenemisviise, mis baseerub motoorsete protsesside, kognitsiooni või tajuelamuste matemaatilisel mudeldamisel ja kvantifitseeritava käitumise kvantifitseeritavate stiimulite karakteristikutega seostuvate üldiste reeglite loomisel.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Matemaatiline psühholoogia · Näe rohkem »
Matemaatiliste sümbolite loend
Siin on valik sümboleid matemaatika eri valdkondadest.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Matemaatiliste sümbolite loend · Näe rohkem »
Mitmevalentne loogika
Mitmevalentne loogika ehk polüvalentne loogika on matemaatilise loogika haru, mis käsitleb rohkem kui kahest tõeväärtusest (s.o tõene ja väär) koosnevaid tõeväärtuste süsteeme.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Mitmevalentne loogika · Näe rohkem »
Mitteklassikaline loogika
Mitteklassikaline loogika (inglise non-classical logic), ka alternatiivloogika (inglise alternative logic), on matemaatilise loogika osa, mille moodustavad 19.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Mitteklassikaline loogika · Näe rohkem »
Modaalne loogika
Modaalne loogika ehk modaalloogika on formaalse loogika haru, mis uurib modaalsuste (algselt aleetiliste modaalsuste: paratamatu, võimalik jne) vahelisi loogilisi suhteid.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Modaalne loogika · Näe rohkem »
Paul Halmos
Paul Halmos Paul Halmos (ungari Halmos Pál; 3. märts 1916 Budapest – 2. oktoober 2006 Los Gatos, California) oli Ungari juudi päritolu USA matemaatik.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Paul Halmos · Näe rohkem »
Paul Tammela
Paul Tammela (29. aprill 1945 Kurikse küla, Lelle vald – 6. jaanuar 2015 Tallinn) oli eesti matemaatik.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Paul Tammela · Näe rohkem »
Peeter Lorents
Peeter Lorents 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil võtmas vastu teaduse populariseerimise auhinda Peeter Lorents (sündinud 25. septembril 1951) on eesti matemaatik ja poliitik, alates 1. augustist 2017 kuni 1.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Peeter Lorents · Näe rohkem »
Philosophy of Science: A Contemporary Approach
"Philosophy of Science: A Contemporary Approach" ("Teadusfilosoofia: tänapäevane lähenemine") on Alex Rosenbergi raamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Philosophy of Science: A Contemporary Approach · Näe rohkem »
Realism (teadus)
Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on tõesed (või tõenäoliselt tõesed või ligilähedaselt tõesed või tõenäoliselt ligilähedaselt tõesed).
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Realism (teadus) · Näe rohkem »
Rein Prank
Rein Prank (sündinud 22. märtsil 1949 Amblas Järvamaal) on eesti matemaatik ja arvutiteadlane.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Rein Prank · Näe rohkem »
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Tõestus · Näe rohkem »
Tõestusassistent
Interaktiivne tõestussessioon CoqIDE keskkonnas, kus tõestusskript on vasakul ja tõestuse seisund on paremal. Tõestusassistent ehk interaktiivne teoreemitõestaja on arvutiprogramm, mis aitab inimestel arvuti abiga arendada formaalseid tõestusi igasugustele teoreemidele.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Tõestusassistent · Näe rohkem »
Tehisintellekt
Tehisintellekt ehk tehisaru ehk kunstlik intellekt on masina intellekt.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Tehisintellekt · Näe rohkem »
Traditsiooniline loogika
Traditsiooniline loogika (inglise traditional logic) ehk Aristotelese loogika (inglise Aristotelian logic) on koondnimetus loogikale, mis sai alguse Aristotelesest ja domineeris kuni 19.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Traditsiooniline loogika · Näe rohkem »
Väär
Väär on üks tõeväärtustest.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja Väär · Näe rohkem »
0
*0 on arv null.
Uus!!: Matemaatiline loogika ja 0 · Näe rohkem »
