Side

409 suhted: Afaakia, Aju kõvakest, Ajukelme, Ajutüvi, Ajuvatsakesed, Alajäse, Alalõualuu, Alfamotoneuron, Alkoholijoove, Allantois, Allergia, Allergoloogia, Alraunijuur, Alumine kilpnäärmearter, Alumine kilpnäärmeveen, Amüotroofne lateraalskleroos, Amfetamiin, Amnion, Amputatsioon, Anamnees, Anastomoos, Anastomoos (täpsustus), Antikoagulant, Aordikaar, Arteriool, Arterite loend, Astsiit, Ateroskleroos, Atsetüülkoliin, Šokk, Ülalõualuu, Ülemine kilpnäärmearter, Ülemine kilpnäärmeveen, Ümberlõikamine, Östrogeenid, Ämblikuvõrkkest, Õlavars, Õlavööde, B-lümfotsüüdid, B1-vitamiin, Basofiil, Bioaktiivsus, Biomeditsiin, Biopsia, Bronh, CD (klassifikatsioon), Crohni tõbi, Düstroofiad, Diastoolne vererõhk, Diferentseerumine, ..., Diskograafia (meditsiin), Droog, Eemaldajanärv, Eesaju, Eesnäärme kartsinoom, Elumus, Elundkond, Emakakael, Emakalimaskest, Endokrinoloog, Endokrinoloogia, Endomeetriumi retseptiivsus, Endometrioos, Endoteel, Ensüüm, Eosinofiilid, Epiteelkude, Erüteem, Erütrotsüüt, Eutanaasia, Farmakopöa, Fistul, Gastriit, Glomerulonefriit, Hašiš, Haistmisnärv, Haistmissibul, Hambad, Häälekurrud, Häbemekink, Hüpertermia, Hüpokaleemia, Hüpoksia, Hüpotalamus, Heimlichi võte, Hematoentsefaalne barjäär, Hemofiilia, Hemoglobiin, Hemorraagiline palavik, Hemorroidid, Hemotsütoblast, Henle ling, Hepatoloogia, Herpes, Hingamispuudulikkus, Hodgkini lümfoom, Hormoonid, Hulgiorganpuudulikkus, Humoraalne immuunsus, Huntingtoni tõbi, Idiosünkraasia, Imetajate rakutüüpide loetelu, Immuunsüsteem, Inimese lümfisõlmede loetelu, Innervatsioon, Interferoonid, Jacobsoni elund, Janu, Jämesool, Joomine, Jukstaglomerulaarrakud, Kaasasündinud kloriididiarröa, Kaasasündinud südamerike, Kandidoos, Kapillaar (anatoomia), Kapillaarpäsmake, Kastratsioon, Kasvaja, Katk, Käbikeha, Kõhunääre, Kõhunäärmevähk, Kõldkest, Kõrvalkilpnääre, Kõvakest, Keelealune närv, Kehatemperatuur, Kere, Keskaju, Keskmine inimene, Kiiritusravi, Kiiritustõbi, Kirurgia, Klaaskeha, Klaaskehaneste, Kloaak, Kloaak (täpsustus), Kolju, Koljuõõs, Kolmiknärv, Koondlümfifolliikul, Kopsualveool, Kopsuarter, Kopsutüvi, Kromafiinne rakk, Kuiv keratokonjunktiviit, Kusejuha, Kusemine, Kuulmekäik, Lahkamine, Laiusstõbi, Lastehalvatus, Lüli, Lüliarter, Lülisambakanal, Lülisammas, Lümf, Lümfifolliikul, Lümfikapillaarid, Lümfiplasma, Lümfisõlm, Lümfisooned, Lümfoidkude, Lümfokiinid, Lümfosarkoom, Lümfotsüüt, Leepra, Leepra mükobakter, Leetrid, Leetriviirus, Leproomid, Lesioon, Letargiline entsefaliit, Letsitiin, Leukotsüüt, Leukotsütoos, Liigesevõie, Limaskest, Limaskestabarjäär, Limaskestaga seotud lümfikude, Lipiidid, Lipoom, Lipoproteiinid, Lisanärv, Listeeriabakter, Loomulikud tappurrakud, Lootekest, Luuüdi, Makrofaagid, Maks, Maksahaigused, Maksapõletik, Mammograafia, Mandeltuum, Mantel (neuroanatoomia), Maolukuti, Maomürk, Marburgi viirushaigus, Marihuaana, Markerensüümid, Marrasknahk, Müeliin, Mükoos, Medicina, Meditsiiniline biokeemia, Melaniin, Melanism, Melanotsüüt, Menstruatsioon, Metaanalüüs, Metatalamus, Mikrotoitaine, Mikrovereringe, Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid, Mononukleoos, Monotsüüt, Motoorne ajukoor, Motoorsed neuronid, Munajuha, Munajuhalehter, Munandimanus, Munandimanusejuha, Munasari, Näärmed, Nägemisnärv, Nägemisristmik, Näonärv, Närv, Närvikiud, Närvikude, Närvirakkude kasvufaktor, Neeru fibrooskihn, Neerud, Neerukehake, Neerukoor, Neerunäsa, Neerupüramiid, Neerusammas, Neerusäsi, Neerusegment, Neeruvärat, Nekroos, Neurohüpofüüs, Neuroos, Neuropeptiidid, Neurotransmissioon, Neutrofiil, Nina-pisarajuha, Ninaga seotud lümfikude, Nissli substants, Niudesool, NYHA südamepuudulikkuse funktsionaalne klassifikatsioon, Odraiva, Oliiv (anatoomia), Opiaadid, Ortopeedia, Otsaju, Ovulatsioon, Papanicolau test, Paraganglion, Paratsetamool, Parkinsoni tõbi, Põrk, Põrnatõvebatsill, Peabronh, Peamine koesobivuskompleks, Pisarajärv, Pisarakanalike, Pisarakott, Pisaranääre, Pisarasüsteem, Pisaratäpp, Pisarateed, Pisaravedelik, Platsenta, Plokinärv, Polüskleroos, Polütsüstiliste munasarjade sündroom, Polioviirus, Poolkuuklapid, Priapism, Prioonid, Proopiomelanokortiin, Propanool, Propriotseptsioon, Prostaglandiinid, Proto-onkogeen, Protoplasma, Psoriaas, Pulmonaalhüpertensioon, Rahetera, Rakk, Rasvkehad, Rathke tasku, Ravim, Ravimi geneeriline nimetus, Retseptiravim, Reumatoloogia, Rinnak, Rinnavähk, Ripskeha, Ristluu, Roided, Rombauk, Sahkluu, Salmonellabakter, Sapipõiejuha, Sapipõis, Sapp, Sarkoidoos, Sarlakid, Sarvaine, Sarvkest, Süda, Südame rütmihäired, Südamekahin, Südamekoda, Südamevatsake, Süljenäärmed, Sündroom, Süstoolne vererõhk, Sõõrmed, Schlemmi kanal, Schwanni rakud, Seedekulgla, Seljaaju, Siberi katk, Sidekest, Silm, Silmaava, Silmakoobas, Silmalaug, Silmalääts, Silmaliigutajanärv, Silmamuna, Silmapõhi, Siseelund, Sisekõrv, Sisenõrenäärmed, Somaatiline närvisüsteem, Sool (anatoomia), Soolehatud, Soonkest, Spermatogenees, Spermatogoon, Spinaalstenoos, Stenoos, Streptococcaceae, Streptococcus pyogenes, Streptokokk, Struuma, Suguühe, Sugutilukk, Suu, Suuõõs, Suulaeluu, Suur vereringe, Suuraju, Suurajukoor, T-abistajarakud, T-lümfotsüüdid, Tagaaju, Talamus, Tüümus, Tüümuse hüpoplaasia, Tüümuse patoloogia, Tüümuse primordium, Tühisool, Türeoidperoksidaas, Türoksiin, Testosteroon, Tetrapleegia, Tetratsükliinid, Tigu (anatoomia), TIL-rakk, TNM-klassifikatsioon, Toksiin, Toksilise šoki sündroom, Treponema pallidum, Tsütokiinid, Tsütokroomid, Tsütoskelett, Tupp (anatoomia), Uitnärv, Ussripik, Uussoonestumine, Vaagen, Vaheaju, Vaheneuron, Vaktsineerimine, Valu, Valuvaigisti, Vatsakestevahesein, Vatsakestevaheseina defekt, Väike vereringe, Väikeaju, Väliskõrv, Võrkkest, Võrkkesta pigmentepiteel, Veenipõimik, Venoosurge, Verelible, Vererõhk, Veterinaaria, Vikerkest, Vitiliigo, Wassermanni test, Williamsi sündroom. Laienda indeks (359 rohkem) » « Kahaneb indeks

Afaakia

Afaakia ehk silmaläätsetus ehk silmaläätsepuudumus (ladina keeles aphacia) on silmaläätse puudumine silmas.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Afaakia · Näe rohkem »

Aju kõvakest

Aju kõvakest ehk peaaju kõvakest ehk peaaju-kõvakest (dura mater encephali) on paljude kesknärvisüsteemiga selgroogsete peaaju ümbritsev ajukest, mis liibub vastu ajukolju sisepinda.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Aju kõvakest · Näe rohkem »

Ajukelme

Ajukelmeks ehk ajukestaks (ladina ains meninx; mitm meninges) nimetatakse paljude kesknärvisüsteemiga selgroogsete aju ümbritsevaid sidekoelisi kestasid, mille vahele jäävad aju-seljaaju vedelikuga (ajuvedelikuga) täidetud pilujad ruumid.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Ajukelme · Näe rohkem »

Ajutüvi

Ajutüvi (ladina truncus encephalicus) on paljude selgroogsete loomade aju osa, mis ümbritseb seljaaju ülaosa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Ajutüvi · Näe rohkem »

Ajuvatsakesed

Ajuvatsakesteks ehk ajuvatsakeste süsteemiks (ladina keeles ventriculus encephali) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paikneva peaaju pilujaid õõsi, mis on täidetud pea- ja seljaajuvedelikuga.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Ajuvatsakesed · Näe rohkem »

Alajäse

Alajäse ehk jalg (ladina keeles membrum inferius) on inimeste tugi- ja liikumisaparaadi paariline keha põhiosa, mis on ühendatud kerega.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Alajäse · Näe rohkem »

Alalõualuu

Inimese alalõualuu külgvaates Inimese alalõualuu ülaltvaates Alalõualuu ehk alalõug (ladina keeles mandibula) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Alalõualuu · Näe rohkem »

Alfamotoneuron

Alfamotoneuronid ehk α-motoneuronid (ladina keeles motoneuron α) on selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid, mis paiknevad seljaaju eessamba hallaines ja ajutüves (kraniaalnärvide motoorsetes tuumades).

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Alfamotoneuron · Näe rohkem »

Alkoholijoove

Alkoholijoove (ka joove, joobeseisund, alkoholimürgistus) on alkoholi (valdavalt suukaudse) tarvitamise tagajärjel tekkida võiv muutunud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Alkoholijoove · Näe rohkem »

Allantois

Allantois ehk loote kusekott ehk kusekott on enamiku selgroogsete (sh vesikestaliste) üks embrüoväliste elundite lootekestadest.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Allantois · Näe rohkem »

Allergia

Allergia"Meditsiinisõnastik" 31:2004.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Allergia · Näe rohkem »

Allergoloogia

Allergoloogia on arstiteaduse eriala, mis tegeleb allergia ja muu ülitundlikkuse põhjuste, sümptomite ja raviga.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Allergoloogia · Näe rohkem »

Alraunijuur

Alraunijuured Alraunijuur (Mandragorae radix) on alrauni perekonda kuuluva taime juur.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Alraunijuur · Näe rohkem »

Alumine kilpnäärmearter

Alumine kilpnäärmearter ehk kaudaalne kilpnäärmearter (ladina keeles arteria thyroidea inferior; a. thyroidea caudalis) on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel kaela piirkonnas paiknev arter.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Alumine kilpnäärmearter · Näe rohkem »

Alumine kilpnäärmeveen

Alumine kilpnäärmeveen ehk kaudaalne kilpnäärmeveen (ladina keeles ainsuses v. thyroidea inferior; vena thyroidea caudalis) on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel pea ja kaela piirkonnas paiknev veen.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Alumine kilpnäärmeveen · Näe rohkem »

Amüotroofne lateraalskleroos

Amüotroofne lateraalskleroos ehk amüotroofiline lateraalskleroos ehk motoorneuroni haigus (ladina keeles sclerosis lateralis amyotrophica, lühend ALS) on peamiselt täiskasvanud inimestel esineda võiv terve eluea kestev motoneuronihaiguse vorm, millele on iseloomulik mitmete närvide põletik ja mis põhjustab lihasatroofiat ja halvatust ning lõpeb hingamispuudulikkuse korral harilikult surmaga.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Amüotroofne lateraalskleroos · Näe rohkem »

Amfetamiin

Amfetamiin (hüüdnimed näff, spiid, kiirus, ants, A, varem ka fenamiin) on sünteetiline keemiline ühend, mida kasutatakse ravimina ja narkootikumina (sümpatikomimeetikum).

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Amfetamiin · Näe rohkem »

Amnion

Amnioniks ehk lootevesikestaks ehk veekestaks ehk lootepõieks nimetatakse embrüot ümbritsevat sisemist lootekesta.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Amnion · Näe rohkem »

Amputatsioon

Amputeeritud jäse, mis on asendatud proteesiga. Pildil on Terry Fox Amputatsioon (ladina keeles amputatio) on kirurgiline protseduur, mille käigus eemaldatakse kas haiguslikust protsessist kahjustatud jäse, selle osa või muu kehaosa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Amputatsioon · Näe rohkem »

Anamnees

Anamnees ehk haiguse eellugu (ladina keeles anamnesis) on kas patsiendilt (kliendilt), haigelt, tema lähedastelt või saatjalt (heteroanamnees) küsitlemise käigus kogutavad andmed haiguse arvatava alguse ja kulu kohta.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Anamnees · Näe rohkem »

Anastomoos

Anastomoos (anastomosis) on vere- või lümfisooni ühendav soon või närve ühendav närviharu.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Anastomoos · Näe rohkem »

Anastomoos (täpsustus)

Anastomoos on teadusdistsipliinides rakendatav kontseptsioon ja võib tähendada.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Anastomoos (täpsustus) · Näe rohkem »

Antikoagulant

Antikoagulantideks nimetatakse vere hüübimist takistavaid aineid.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Antikoagulant · Näe rohkem »

Aordikaar

Aordikaareks (ladina arcus aortae) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat arterit, mis on aordi osa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Aordikaar · Näe rohkem »

Arteriool

Arterioolid (ladina keeles ains arteriola; mitm arteriolae) on mikrovereringe väikesed arterid, mis algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Arteriool · Näe rohkem »

Arterite loend

Siia nimekirja palume kanda arterite (veresoonte liik) eestikeelseid nimetusi.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Arterite loend · Näe rohkem »

Astsiit

Astsiidiks ehk vesikõhuks ehk vedelikuks kõhuõõnes (ladina keeles ascites; fluidum in cavitate abdominali) nimetatakse ülemäärase kehavedeliku (kõhuõõnevedelik) kogunemist loomade (sh inimeste) kõhuõõnde.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Astsiit · Näe rohkem »

Ateroskleroos

Ateroskleroosiks ehk arterite putrumuskõvastu(mu)seks ehk arterilubjastuseks (ladina keeles atherosclerosis) on osadel inimestel ja teistel selgroogsetel loomadel esineda võiv krooniline, kuni aastakümneid asümptomaatiliselt arenev, südame- ja veresoonkonna põletikuline haiguslik seisund.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Ateroskleroos · Näe rohkem »

Atsetüülkoliin

Atsetüülkoliin Atsetüülkoliin ehk atsetüületanooltrimetüülammoonium (lühend Ach) (ladina acetylcholinum) on orgaaniline molekul, mis toimib neurotransmitterina.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Atsetüülkoliin · Näe rohkem »

Šokk

Šokk ehk tsirkulatoorne kollaps on vereringega loomadel, sealhulgas inimestel esinev kliiniline sündroom, mis tekib keha kõikide kudede ebapiisava verega varustamise tagajärjel.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Šokk · Näe rohkem »

Ülalõualuu

Ülalõualuu paiknemine inimkoljus (punaselt) Ülalõualuu ehk ülalõug (ladina keeles maxilla) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline näokolju luu.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Ülalõualuu · Näe rohkem »

Ülemine kilpnäärmearter

Ülemine kilpnäärmearter ehk kraniaalne kilpnäärmearter (ladina keeles a. thyroidea superior;arteria thyroidea cranialis) on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel kaela piirkonnas paiknev arter.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Ülemine kilpnäärmearter · Näe rohkem »

Ülemine kilpnäärmeveen

Ülemine kilpnäärmeveen ehk kraniaalne kilpnäärmeveen (ladina keeles ainsuses v. thyroidea superior;vena thyroidea cranialis) on suletud südame-veresoonkonnaga loomadel pea ja kaela piirkonnas paiknev veen.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Ülemine kilpnäärmeveen · Näe rohkem »

Ümberlõikamine

Ümberlõigatute osakaal maailma riikides Ümberlõikamine ehk ümberlõikus ehk tsirkumtsisioon (ladina keeles circumcisio) on poisi või mehe eesnaha tipuosa täielik või osaline eemaldamine.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Ümberlõikamine · Näe rohkem »

Östrogeenid

Östriool Östradiool Östroon Östrogeenid ehk folliikulihormoonid ehk östrogeensed hormoonid ehk emaslooma suguhormoonid ehk naissuguhormoonid on põhilised looduslikud naissuguhormoonid, mis reguleerivad naissoole omaseid bioloogilisi ja füsioloogilisi funktsioone, aga ka väliseid loomulikke anatoomilisi eripärasid.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Östrogeenid · Näe rohkem »

Ämblikuvõrkkest

Ämblikuvõrkkestaks ehk arahnoideaks (ladina keeles arachnoidea mater) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju ja seljaaju ühte kesta.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Ämblikuvõrkkest · Näe rohkem »

Õlavars

Inimese õlavars Õlavars (ladina kelles brachium) on inimesel käe osa õlaliigesest kuni küünarliigeseni.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Õlavars · Näe rohkem »

Õlavööde

Õlavööde (ladina keeles cingulum membri superioris (inimesel) ja cingulum membri thoracici (loomal); tavakeeles õlad) on paljude selgroogsete kere osa, millele kinnituvad õlavarred, ka skeleti osa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Õlavööde · Näe rohkem »

B-lümfotsüüdid

Immuunsüsteemi rakud, mis valmistavad ründavatele patogeenidele (viirustele) antikehi. Need moodustavad mälurakke, mis jätavad sama patogeeni meelde, et tulevikus, kui sama patogeen uuesti organismi satub, hakataks kiiremini antikehi tootma B-lümfotsüüdid ehk B-rakud ehk B-lümfilibled (ladina lymphocytus B) on leukotsüütide hulka kuuluvad humoraalse immuunsuse (omandatud immuunsus) kaitserakud.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja B-lümfotsüüdid · Näe rohkem »

B1-vitamiin

B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja B1-vitamiin · Näe rohkem »

Basofiil

Basofiilid ehk basofiilsed granulotsüüdid (ladina keeles basophilus) on paljudel selgroogsetel peamiselt verega ringlevad mittefagotsüütilised leukotsüüdid.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Basofiil · Näe rohkem »

Bioaktiivsus

Bioaktiivsus ehk bioloogiline aktiivsus on loodusteadustes (nt mullateaduses, biokeemias, molekulaarbioloogias, toitumisteaduses ja farmakokineetikas) kasutatav termin, mis viitab aine/ materjali spetsiifilisele toimele või organismide rakkudes toimuvate protsesside tulemile.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Bioaktiivsus · Näe rohkem »

Biomeditsiin

Biomeditsiin (inglise biomedicine) ehk teoreetiline meditsiin on meditsiini, bioloogia jt loodus- ja tehnikateadustega seotud arstiteaduse haru.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Biomeditsiin · Näe rohkem »

Biopsia

Biopsia (ladina keeles biopsia) on elusorganismist kas rakumaterjali või koetükikese võtmine ja võetud materjali mikroskoopiline uurimine.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Biopsia · Näe rohkem »

Bronh

Hingetoru ja bronhid (allpool) Bronhid ehk kopsutorud (ladina keeles bronchus) on paljudel selgroogsetel hingetoru ja inimesel hingetoru-kahendharguse juurest algavad hingamisteede ja hingamiselundkonna osad.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Bronh · Näe rohkem »

CD (klassifikatsioon)

CD-rakkude pinnatunnuste klassifitseerimissüsteem (inglise cluster of differentiation; lüh CD) on rakkude pinnal ekspresseeruvate antigeenide numbrilise märgistamise ehk klassifitseerimissüsteem.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja CD (klassifikatsioon) · Näe rohkem »

Crohni tõbi

Crohni tõbi ehk regionaalne enteriit on pikka aega (kuni terve eluea) kestev krooniline ägenemistega kulgev idiopaatiline põletikuline haigus, põletikulise soolehaiguse vorm, mis harilikult haarab kõiki soolekihte mitmete imetajate (sh inimese) seedetraktis (alates suust kuni pärakuni), tavaliselt peensoole alaosas või käärsooles.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Crohni tõbi · Näe rohkem »

Düstroofiad

Düstroofia (ladina dystrophia) on üldnimetus paljudel loomadel (sh inimestel) esineda võivate patoloogiliste ainevahetushäirete, toitumishäirete ja arengupeetuse kohta.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Düstroofiad · Näe rohkem »

Diastoolne vererõhk

Diastoolne vererõhk on vererõhk, mis näitab suletud vereringeelundkonnaga organismidel suure vereringe suurte arterite kõige madalamat rõhku südamediastoli jooksul.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Diastoolne vererõhk · Näe rohkem »

Diferentseerumine

Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Diferentseerumine · Näe rohkem »

Diskograafia (meditsiin)

Diskograafia ehk seljaröntgenuuring (ladina keeles discographia) on röntgenuuringu liik.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Diskograafia (meditsiin) · Näe rohkem »

Droog

Droog on mitmes sellises teaduses nagu farmaatsia, farmakognoosia, meditsiin jt kasutatav mõiste, millel on igale teadusharule vastav tähendus.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Droog · Näe rohkem »

Eemaldajanärv

Eemaldajanärv ehk VI peaajunärv ehk kuues kraniaalnärv (ladina keeles nervus abducens; nervus abducens) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud peamiselt motoorne närvide paar.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Eemaldajanärv · Näe rohkem »

Eesaju

Eesaju ehk prosentsefalon (ladina prosencephalon) on embrüonaalses arengujärgus kesknärvisüsteemiga loomadel ajuosa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Eesaju · Näe rohkem »

Eesnäärme kartsinoom

Eesnäärme kartsinoom ehk eesnäärme pahaloomuline kasvaja ehk eesnäärmevähk (carcinoma prostatae; lühend CaP) on osadel eesnäärmega sündinud isasloomadel (sh meestel) esineda võiva eesnäärme patoloogia vorm ja koondnimetus meeste suguelundi pahaloomuliste kasvajate kohta.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Eesnäärme kartsinoom · Näe rohkem »

Elumus

Elumus (elulemus pole soovitatav) on ajavahemik, mille raskelt haige (näiteks vähihaige, HI-viirusega patsient) võib kas ravimite ja/või ravimeetodite, elundi transplantatsiooni või muude meditsiinivõtete rakendamisega juurde võita elueapikendusena võrreldes statistiliste analüüside põhjal prognoositud eluea pikkusega.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Elumus · Näe rohkem »

Elundkond

Elundkonnaks ehk elundisüsteemiks ehk organisüsteemiks (inglise keeles organ system) nimetatakse paljudel kõrgematel organismidel sarnase päritolu ja samu funktsioone täitvate elundite (organite) kogumit ehk terviklikku süsteemi.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Elundkond · Näe rohkem »

Emakakael

Emakakael (ladina cervix uteri) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) emaka osa, mis ühendab emakat tupega.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Emakakael · Näe rohkem »

Emakalimaskest

Emakalimaskestaks ehk emakasisekestaks ehk endomeetriumiks (ka emaka limaskest; ladina keeles endometrium; tunica mucosa uteri; tunica mucosa corporis uteri) nimetatakse osade selgroogsete emasloomade (sh naise) emakakõõne sisepinda katvat limaskesta.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Emakalimaskest · Näe rohkem »

Endokrinoloog

Endokrinoloog (ladina endocrinologus) on endokrinoloogiaga tegelev uurija, eriarst või teadlane.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Endokrinoloog · Näe rohkem »

Endokrinoloogia

Endokrinoloogia ehk sisesekretsiooniõpetus (ladina endocrinologia) on teadus ja bioloogia haru ning sisemeditsiini eriala, mis uurib endokriinsüsteemi ja selle osade ehitust, funktsioone, signaalmolekule (hormoone) ja nendega seotud haiguslikke seisundeid ja haigusi ning diagnoosimist ja ravivõimalusi.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Endokrinoloogia · Näe rohkem »

Endomeetriumi retseptiivsus

Endomeetriumi retseptiivsuse ehk endomeetriumi vastuvõtlikkuse ehk implantatsiooniakna all peetakse harilikult silmas osadel elussünnitajatel emasloomadel (sh naistel) teatud perioodilisusega korduvat unikaalsete, valdavalt molekulaartasandi muutuste jada, protsessi või seisundit, mis muudab emaka endomeetriumi embrüo(te) kinnitumisele vastuvõtlikuks ja võimaldab blastotsüsti-endomeetriumi vastastikust suhtlemist nii, et oleks tagatud loote areng emakas.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Endomeetriumi retseptiivsus · Näe rohkem »

Endometrioos

Endometrioos (ladina keeles endometriosis) on valdavalt viljakas eas naistel esinev kas healoomuline seisund või ka krooniline günekoloogiline haigus, mille korral ektoopiline endomeetriumitaoline kude (limaskest, endomeetriumi rakud) ehk endometrioosikolle kasvab ja toimib väljaspool emakat.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Endometrioos · Näe rohkem »

Endoteel

Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Endoteel · Näe rohkem »

Ensüüm

ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Ensüüm · Näe rohkem »

Eosinofiilid

Eosinofiil mikroskoobi all vaadatuna (400x). Eosinofiili ümbritsevad punased verelibled (vasakul) Eosinofiilid ehk eosinofiilsed granulotsüüdid ehk atsidofiilid (ladina keeles eosinum, eosinophilus, granulocytys acidophilus) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi fagotsüütilised leukotsüüdid.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Eosinofiilid · Näe rohkem »

Epiteelkude

Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Epiteelkude · Näe rohkem »

Erüteem

Erüteem (ladina keeles erythema) on osadel loomadel ja inimestel esinev patoloogiline seisund, mis avaldub veresoonte laienemise tagajärjel tekkinud nahapunetusena.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Erüteem · Näe rohkem »

Erütrotsüüt

Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »

Eutanaasia

Abistatud eutanaasia (tumesinine) ja passiivne eutanaasia (helesinine) on lubatud pea kõikides lääne ja põhja Euroopa liikmesriikides. Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Eutanaasia · Näe rohkem »

Farmakopöa

Farmakopöa (ladina pharmacopoea, pharmacopoeia) on ravimite, ravimainete, - preparaatide ja - vormide valmistamist, säilitamist ja kvaliteedi määramist ning annuseid puudutav ametlik kogumik kohustuslikke eeskirju.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Farmakopöa · Näe rohkem »

Fistul

Fistul (ladina fistula 'toru'; 'vile'; 'pilliroog'; 'veetoru') ehk uuris on patoloogiline kitsas kanal, mis ühendab kahte õõnt või haiguskollet kehapinnaga või mõne teise elundiga.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Fistul · Näe rohkem »

Gastriit

Gastriit (ladina gastritis) ehk maokatarr ehk maopõletik on osadel loomadel esineva võiv mao seina, eriti limaskesta põletik.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Gastriit · Näe rohkem »

Glomerulonefriit

Glomerulonefriidid (ladina ains glomerulonephritis) on loomadel (sh inimestel) esinev neerude glomerulaarhaiguste rühm.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Glomerulonefriit · Näe rohkem »

Hašiš

1 gramm india kanepist saadud hašišit Sebsi (Maroko) Hašiš ehk kanepivaik ehk charas ehk churrus on india kanepi emastaimede õisikutelt (õite tupplehtedelt) korjatav vaigusegu.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Hašiš · Näe rohkem »

Haistmisnärv

Haistmisnärv ehk I peaajunärv ehk esimene kraniaalnärv ehk olfaktoornärv (ladina keeles ainsuses nervus olfactorius; mitmuses nn. olfactorii) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud sensoorne närvide paar.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Haistmisnärv · Näe rohkem »

Haistmissibul

Andreas Vesaliuse "Inimkeha ehitusest", 1543. Inimese haistmissibulad ja haistmistraktid punasega Haistmissibulaks (ladina bulbus olfactorius) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Haistmissibul · Näe rohkem »

Hambad

1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Hambad · Näe rohkem »

Häälekurrud

Häälekurrud (ladina keeles ainsus plica vocalis, mitmus plicae vocales, rahvapärane nimetus ka häälepaelad) on paljudel loomadel kõris, hingetoru ülemises osas, paiknevad paarilised elastsed kurrud.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Häälekurrud · Näe rohkem »

Häbemekink

Häbemekink (naiste puhul ka veenusekink; ladina keeles mons pubis, mons veneris) on paljudel imetajatel väline emassuguelund.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Häbemekink · Näe rohkem »

Hüpertermia

Hüpertermia ehk liigsoojus ehk ülekuumenemus (ladina hyperthermia) on organismi seisund, mil termoregulatsiooni mehhanismid ei tööta kaasa ja kehatemperatuur tõuseb normaalsest kehatemperatuurist kõrgemale harilikult välise soojusallika või ka ravimite toimel.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Hüpertermia · Näe rohkem »

Hüpokaleemia

Hüpokaleemiaks ehk kaaliumivaeguseks ehk vaegkaaliumiveresuseks nimetatakse paljude loomade (sh inimeste) vere normaalsest madalamat kaaliumisisaldust.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Hüpokaleemia · Näe rohkem »

Hüpoksia

Hüpoksia ehk hapnikuvaegus on kas kogu organismi või üksikute elundite või kudede hapnikuvaegus pro- ja eukarüootsetes organismides.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Hüpoksia · Näe rohkem »

Hüpotalamus

Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Hüpotalamus · Näe rohkem »

Heimlichi võte

Heimlichi võte Heimlichi võte on esmaabivõte, mida kasutatakse nii lämbumisohus loomade kui ka inimeste peal eesmärgiga eemaldada hingetorru kinni jäänud võõrkeha.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Heimlichi võte · Näe rohkem »

Hematoentsefaalne barjäär

Hematoentsefaalne barjäär ehk vere-aju tõke ehk vere-aju barjäär on selgroogsete ja paljude selgrootute närvisüsteemi keskse elundi peaaju mikrokeskkonna osade piirkondadekapillaaride endoteelirakkude kiht, mis reguleerib kesknärvisüsteemi homöostaasi ja ei võimalda paljudel suur- ja väikemolekulaarsetel ainetel verest ajju imenduda või toimub imendumine märgatavalt aeglasemalt.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Hematoentsefaalne barjäär · Näe rohkem »

Hemofiilia

Hemofiilia ehk veritsustõbi (ladina keeles haemophilia) on ühe või mitme hüübimisfaktori kaasasündinud vaegusel või hüpofunktsioonil põhinev pärilik veritsushaiguste rühm.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Hemofiilia · Näe rohkem »

Hemoglobiin

Täiskasvanud inimese hemoglobiin. Punasena on kujutatud alfa-alamühikud, sinisena beeta-alamühikud, rohelisena heemirühmad. Hemoglobiin ehk verevärvnikMeditsiinisõnastik, 840:2004 (ladina keeles haemoglobinum; lühendatult Hb) on enamikul suletud vere- ja lümfiringlusega selgroogsetel punastes verelibledes ringlev globulaarne kromoproteiin, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Hemoglobiin · Näe rohkem »

Hemorraagiline palavik

Hemorraagilised palavikud (ka hemorraagilised viiruspalavikud, viiruslikud hemorraagilised palavikud; ladina keeles ainsus febris haemorrhagica, mitmus febres virales haemorrhagicae; lühend VHF) on koondnimetus teatud palavikuga kulgevate viirushaiguste kohta.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Hemorraagiline palavik · Näe rohkem »

Hemorroidid

Kolmandas etapis hemorroid Hemorroidid ehk päraku veenikomud (ladina keeles haemorrhoides) on pärakukanali veenilaiendid.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Hemorroidid · Näe rohkem »

Hemotsütoblast

Hemotsütoblast (inglise hemocytoblast) on paljudel selgroogsetel mesenhümaalse päritoluga pluripotentne tüvirakk.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Hemotsütoblast · Näe rohkem »

Henle ling

Henle ling (ladina ansa nephroni) on paljude selgroogsete loomade neerude nefronites paiknevate neerutorukeste U-kujuline keskosa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Henle ling · Näe rohkem »

Hepatoloogia

Hepatoloogia (ladina keeles hepatologia) on arstiteaduse haru ja õpetus maksa füsioloogiast, patoloogiast ning maksahaiguste võimalikust ravist.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Hepatoloogia · Näe rohkem »

Herpes

Herpes huulel Herpes ehk ohatis (ladina keeles herpes) on peamiselt inimestel esinev naha- või limaskestade infektsioonhaigus, mida põhjustab ''Herpes simplex'''i viirus (HSV).

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Herpes · Näe rohkem »

Hingamispuudulikkus

Hingamispuudulikkus (lüh HP, ka pulmonaalpuudulikkus) (insufficientia respirationis, ingl pulmonary inufficiency, respiratory insufficiency) on elundkonnapuudulikkust tähistav termin, mida iseloomustab hingamiselundkonna elundite (näiteks kopsude) võimetus (insufients) tagada organismi piisav hapnikuga varustatus ja süsinikdioksiidi eemaldus.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Hingamispuudulikkus · Näe rohkem »

Hodgkini lümfoom

Hodkingkini lümfoom mikrograafil. Hodgkini lümfoom ehk Hodgkini tõbi ehk pahaloomuline lümfogranulomatoos (ladina keeles morbus Hodgkin; lüh HL) on peamiselt inimestel, harvemini teiste loomadel esinev lümfisüsteemi pahaloomuliste kasvajate rühm.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Hodgkini lümfoom · Näe rohkem »

Hormoonid

Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Hormoonid · Näe rohkem »

Hulgiorganpuudulikkus

Hulgiorganpuudulikkus ehk hulgielundhäire (MOF, MODS) on osadel loomadel (sh inimestel) akuutse haigusjuhu korral, intensiivravi vajava patsiendi kas septilise šoki, raske kehavigastuse, põletuse ja/või muude haiguslike seisundite korral esineda võiv mitmete elutähtsate elundite (paljudel inimestel aju, neerud, maks, kopsud ja süda) funktsioonide märkimisväärne halvenemine ja/või elutähtsate funktsioonide, nagu vereringe, hingamine, kuseeritus, maksatalitlus, samaaegne lakkamine.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Hulgiorganpuudulikkus · Näe rohkem »

Humoraalne immuunsus

Humoraalseks immuunsuseks ehk humoraalseks immuniteediks ehk humoraalseks immuunvastuseks nimetatakse paljude selgrootute ja selgroogsete loomade immuunsuse liiki.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Humoraalne immuunsus · Näe rohkem »

Huntingtoni tõbi

Huntingtoni tõbi (lad morbus Huntington, lühend HT) on harilikult täiskasvanud inimestel esineda võiv terve eluea kestev pärilik geneetiline häire.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Huntingtoni tõbi · Näe rohkem »

Idiosünkraasia

Idiosünkraasia (kr sõnadest idios 'oma, era' + synkrasis 'segu,koostis'; ladina keeles idiosyncrasia) on kaasasündinud allergiataoline ülitundlikkus.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Idiosünkraasia · Näe rohkem »

Imetajate rakutüüpide loetelu

Siia nimekirja palume kanda imetajate rakutüüpe ja nende eelvorme ja/või alaliike.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Imetajate rakutüüpide loetelu · Näe rohkem »

Immuunsüsteem

Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Immuunsüsteem · Näe rohkem »

Inimese lümfisõlmede loetelu

Inimese lümfisõlmede loetelu Inimese lümfisõlmede loetelu loetleb inimese lümfisõlmi.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Inimese lümfisõlmede loetelu · Näe rohkem »

Innervatsioon

Innervatsioon ehk närvistus (ladina innervatio) on elundite või kudede varustatus närvidega.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Innervatsioon · Näe rohkem »

Interferoonid

Interferoonideks (inglise keeles interferons, lühend IFN) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehas mitmesuguseid rakkude komplekteeritavaid ja vabastatavaid valke, mille ülesandeks on immuunvastus.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Interferoonid · Näe rohkem »

Jacobsoni elund

Jacobsoni elundi (H) paigutus roomajal Jacobsoni elund ehk sahkluu-ninaelund ehk sahkluu-nina elund ehk vomeronasaalelund ehk vomeronasaalne süsteem (ladina organum vomeronasale) on paljude loomade peas paiknev paariline lisahaistmiselund.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Jacobsoni elund · Näe rohkem »

Janu

"Janu". William-Adolphe Bouguereau maal (1886) Janu ehk janutunne (ladina sitis) on paljudel selgroogsetel loomadel hüpotalamuses paikneva janukeskuse reguleeritav füsioloogiline tunne.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Janu · Näe rohkem »

Jämesool

Jämesool ja selle osad Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Jämesool · Näe rohkem »

Joomine

Joomiseks nimetatakse paljude selgrootute ja selgroogsete loomade eluspüsimiseks vajalikku füsioloogilist toimingut ja sellega seotud käitumist, mille käigus loom joob, janu kustutamiseks, harilikult suu või söögiavause kaudu vett väliskeskkonnast ja neelab selle alla.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Joomine · Näe rohkem »

Jukstaglomerulaarrakud

Jukstaglomerulaarrakk mikroskoobiga vaadatuna Jukstaglomerulaarrakud on paljude selgroogsete loomade neerude päsmakeste toomasoonte seina rakud, mis komplekteerivad ja säilitavad reniini.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Jukstaglomerulaarrakud · Näe rohkem »

Kaasasündinud kloriididiarröa

Kaasasündinud kloriididiarröa ehk kaasasündinud kloriidikõhulahtisus (inglise keeles congenital chloride diarrhea, lüh CCD) on retsessiivselt päritav soolestiku- ja ainevahetushäire liik, millele on iseloomulik looteperioodil algav ja kogu ülejäänud üsavälise elu kestev kloriidi imendumishäirest niudesoole ja jämesoole epiteelis, tulenev osmootiline kõhulahtisus.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kaasasündinud kloriididiarröa · Näe rohkem »

Kaasasündinud südamerike

Kaasasündinud südamerike ehk kongenitaalne südamerike (ladina keeles vitium cordis congenitum) on mitmetel südamega sündinud loomadel juba sündides esineda võiv südamerike, mis liigitatakse väärarengute hulka.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kaasasündinud südamerike · Näe rohkem »

Kandidoos

Kandidoosiks (ladina keeles candidosis) nimetatakse mitmete Candida perekonna seeneliikide esile kutsutud patoloogilisi muutusi ehk mükoose vastuvõtlikes organismides.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kandidoos · Näe rohkem »

Kapillaar (anatoomia)

Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kapillaar (anatoomia) · Näe rohkem »

Kapillaarpäsmake

pisi Kapillaarpäsmake ehk veresoontepäsmake ehk neerupäsmake ehk glomerulus ehk glomeerul (ladina glomerulus renalis, ains glomerulus, mitm glomeruli) on paljude selgroogsete loomade neerudes paiknevate nefronite neerukehakeste põhiosa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kapillaarpäsmake · Näe rohkem »

Kastratsioon

Kastratsiooniks ehk kohitsemiseks ehk kastreerimiseks (ladina keeles castratio) nimetatakse isaste loomade (sh meeste) teatud sugunäärmete eemaldamist ja/või talitlevate sugunäärmete mõjutamist viisil, mis lõpetab munandite toimimise või takistab seda.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kastratsioon · Näe rohkem »

Kasvaja

Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kasvaja · Näe rohkem »

Katk

Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Katk · Näe rohkem »

Käbikeha

Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Käbikeha · Näe rohkem »

Kõhunääre

thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kõhunääre · Näe rohkem »

Kõhunäärmevähk

Kõhunäärmevähk ehk pankreasevähk (neoplasma malignum pancreatis, carcinoma pancreatis) on kõhunäärme pahaloomuline kasvaja.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kõhunäärmevähk · Näe rohkem »

Kõldkest

Kõldkestaks ehk koorioniks ehk serooskihiks (ladina chorion) nimetatakse roomajatel, lindudel ja imetajatel embrüot ümbritsevat lootepõie väliskesta.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kõldkest · Näe rohkem »

Kõrvalkilpnääre

Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kõrvalkilpnääre · Näe rohkem »

Kõvakest

Kõvakest ehk silma kõvakest ehk skleera ehk silmavalge (ladina keeles sclera) on inimeste ja paljude loomade silmamuna kest.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kõvakest · Näe rohkem »

Keelealune närv

Keelealunenärv ehk XII peaajunärv ehk kaheteistkümnes kraniaalnärv ehk hüpoglossnärv (ladina keeles nervus hypoglossus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade kraniaalnärv.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Keelealune närv · Näe rohkem »

Kehatemperatuur

Kehatemperatuur ehk kehasoojus (inglise body temperature) on kontseptsioon mille kohaselt on elusorganismidel võime kontrollida nii keha soojuskadu kui ka soojusteket, ka füsioloogiline näitaja.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kehatemperatuur · Näe rohkem »

Kere

Kere ehk tüvi (ladina truncus) on kitsamas mõttes paljude selgroogsete keha keskne osa, kuhu kinnituvad kael, jäsemed ja saba.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kere · Näe rohkem »

Keskaju

Keskaju (ladina mesencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajutüve (truncus encephali) väike osa, mis paikneb vaheaju ja ajusilla vahel.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Keskaju · Näe rohkem »

Keskmine inimene

Keskmiseks inimeseks ehk standardinimeseks ehk ideaalinimeseks (inglise standard man, reference man, reference person) nimetatakse kujutletavat (teoreetilist) inimese (indiviidi) mudelit.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Keskmine inimene · Näe rohkem »

Kiiritusravi

Kiiritusravi, Ghana, 2017 Kiiritusravi ehk radioteraapia (ladina keeles radiotherapia) on meditsiinis (onkoloogia) rakendatav ravimeetod, milles rakendatakse ioniseerivat kiirgust.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kiiritusravi · Näe rohkem »

Kiiritustõbi

Kiiritustõbi ehk äge kiiritusmürgistus ehk äge kiiritushaigus ehk akuutne radiatsiooni sündroom on pärast suure radioaktiivse kiirgusdoosi (üle 1 Gy) saamist 24 tunni jooksul ilmnev kogum tervisehäireid.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kiiritustõbi · Näe rohkem »

Kirurgia

Kirurgia ehk haavaarstiteadus (vanakreeka cheir 'käsi' + ergon 'töö') on arstiteaduse ala, kus haiguste, väärarengute, ealiste iseärasuste ja vigastuste ravi teostatakse peamiselt operatsioonide (invasiivsete meetodite) abil.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kirurgia · Näe rohkem »

Klaaskeha

Klaaskeha (nr 12) Klaaskeha (ladina keeles corpus vitreum) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna osa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Klaaskeha · Näe rohkem »

Klaaskehaneste

Klaaskehanesteks (ladina humor vitreus, inglise vitreous humor) nimetatakse paljude loomade klaaskeha moodustavat orgaanilist kehavedelikku.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Klaaskehaneste · Näe rohkem »

Kloaak

Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kloaak · Näe rohkem »

Kloaak (täpsustus)

Kloaak on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kloaak (täpsustus) · Näe rohkem »

Kolju

Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kolju · Näe rohkem »

Koljuõõs

Koljuõõs (ladina keeles cavitas cranii, cavum cranii) on ajukolju luudega ümbritsetud kehaõõs paljudel selgroogsetel loomadel, mis on harilikult täidetud aju ja aju-seljaajuvedelikuga.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Koljuõõs · Näe rohkem »

Kolmiknärv

Kolmiknärv ehk V peaajunärv ehk viies kraniaalnärv ehk 5.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kolmiknärv · Näe rohkem »

Koondlümfifolliikul

Niudesoole läbilõige; koondlümfifolliikul on märgitud punasega Koondlümfifolliikulid ehk Peyeri naastud (ladina noduli lymphoidei aggregati) on paljude selgroogsete peensoole (inimestel eriti niudesoole) limaskestas paiknevad lümfifolliikulitest koosnevad naastud.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Koondlümfifolliikul · Näe rohkem »

Kopsualveool

Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsualveoolid ehk kopsusombid (ka õhutaskud; ladina keeles ainsus alveolus pulmonis, mitmus alveoli) on paljudel selgroogsetel loomadel kopsude koes talitlevad sopised, mille seina läbi toimub gaasivahetus.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kopsualveool · Näe rohkem »

Kopsuarter

Kopsuarter (ladina arteria pulmonalis; mitm arteriae pulmonales) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete loomade väikese vereringe veresoon, mis suundub kopsudesse.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kopsuarter · Näe rohkem »

Kopsutüvi

Kopsutüveks (ladina keeles truncus pulmonalis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ja südamevatsakesest lähtuvat arterit.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kopsutüvi · Näe rohkem »

Kromafiinne rakk

Kromafiinsed rakud on (inglise keeles chromaffin cell) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel erinevates elundites kas üksikult (väiksearvulisena) või rakurühmadena paiknev neuroendokriinsete rakkude tüüp.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kromafiinne rakk · Näe rohkem »

Kuiv keratokonjunktiviit

Kuiv keratokonjunktiviit ehk kuiva silma sündroom ehk kuiva silma haigus ehk kuiv keratiit ehk kuiv silm on sarvkesta-sidekestapõletiku vorm, mis liigitatakse silmahaiguseks.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kuiv keratokonjunktiviit · Näe rohkem »

Kusejuha

Kusejuha (ladina ureter) on enamikul amniootidest kõhuõõnes paiknev kuse-suguelundkonna torujas paariline juha mille kaudu liigub uriin neerudest kusepõide.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kusejuha · Näe rohkem »

Kusemine

"Pissiv poiss", purskkaev Brüsselis. Kusemine ehk urineerimine, ka miktsioon (ladina mictio 'kusemine'), on paljudel imetajatel kuseloomeelunditest iseregulatsiooni teel kusejuhade kaudu kusepõide kogunenud uriini väljutamine kusemisrefleksi kaasabil.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kusemine · Näe rohkem »

Kuulmekäik

Kuulmekäik ehk välimine kuulmekäik (ladina keeles meatus acusticus externus) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa, mis algab välimise kuulmeavaga ning lõppeb trummikilega.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Kuulmekäik · Näe rohkem »

Lahkamine

Laip lahkamislaual Lahang ehk autopsia ehk obduktsioon ehk nekropsia (ka lahkamine, koolnuvaatlus) (obductio, autopsia) on loomade kehaelundite surmajärgne kirurgiline laiba uuring.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lahkamine · Näe rohkem »

Laiusstõbi

Laiusstõbi (ladina keeles diphyllobothriasis) ehk difüllobotrioos on paljudel imetajatel esinev helmintaas (imaginaalne tsestodoos), mille põhjustajaks peetakse mageveekalades elulevaid perekonda Diphyllobothrium liigitatud täiskasvanud laiusse.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Laiusstõbi · Näe rohkem »

Lastehalvatus

Lastehalvatus ehk poliomüeliit on valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus, mida põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lastehalvatus · Näe rohkem »

Lüli

Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lüli · Näe rohkem »

Lüliarter

Lüliarteriks ehk vertebraalarteriks (ladina arteria vertebralis) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat paarilist arterit, mis on rangluualuse arteri haru.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lüliarter · Näe rohkem »

Lülisambakanal

Lülisambakanal (ladina canalis vertebralis) on paljudel kesknärvisüsteemiga selgroogsetel loomadel enamikust lülisambalülide lülimulkudest moodustunud lülisambapikkune kanal.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lülisambakanal · Näe rohkem »

Lülisammas

Lülisammas (ladina columna vertebralis) on inimeste kere skeleti osa, mis koosneb lülisambalülidest ja kuulub skeletisüsteemi.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lülisammas · Näe rohkem »

Lümf

Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lümf · Näe rohkem »

Lümfifolliikul

Lümfifolliikulid ehk lümfinääpsud (ladina folliculus lymphaticus, lymphonodulus, nodulus lymphaticus) on paljude selgroogsete lümfisõlmede kooreosas või limaskestas paiknevad lümfisõlmekesed.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lümfifolliikul · Näe rohkem »

Lümfikapillaarid

Lümfikapillaarid (ladina vas lymphocapillare) on paljude selgroogsete lümfisüsteemi peenimad sooned.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lümfikapillaarid · Näe rohkem »

Lümfiplasma

Lümfiplasma (ladina plasma lymphae) on enamikul selgroogsetel lümfisüsteemi teedes oleva kehavedeliku lümfi mitterakuline osa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lümfiplasma · Näe rohkem »

Lümfisõlm

Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lümfisõlm · Näe rohkem »

Lümfisooned

Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lümfisooned · Näe rohkem »

Lümfoidkude

Lümfikoeks ehk lümfoidkoeks ehk lümfaatkoeks ehk lümforetikulaarseks koeks (ka:lümfoidkoe kogumikud; immuunkoed) (ladina textus lymphaticus) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) moodustavaid elundeid ja kudesid ning võrkkiude, mille struktuurides liiguvad lümfirakud.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lümfoidkude · Näe rohkem »

Lümfokiinid

Lümfokiinideks nimetatakse vahel selgroogsete loomade lümfisüsteemi T-lümfotsüütide poolt komplekteeritavaid ja vabastatavaid väikesemolekulilisi (~12–30 kDa) lahustuvaid valke.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lümfokiinid · Näe rohkem »

Lümfosarkoom

Lümfosarkoomiks (ladina keeles lymphosarcoma) nimetatakse osadel loomadel (sh inimestel) vohavat lümfisõlmede pahaloomulist kasvajat.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lümfosarkoom · Näe rohkem »

Lümfotsüüt

elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lümfotsüüt · Näe rohkem »

Leepra

Leepra ehk pidalitõbi ehk Hanseni tõbi on pikka aega kestev peamiselt inimestel esinev raske nakkushaigus, mis põhjustab granulomatoosset põletikku ja mille tekitajaks on mükobakterid leepra mükobakter ja Mycobacterium lepromatosis.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Leepra · Näe rohkem »

Leepra mükobakter

Leepra mükobakter ehk Hanseni kepike ehk leeprabatsill (Mycobacterium leprae) on aktinomütseetide hõimkonda Mycobacteriaceae sugukonda ja mükobakterite perekonda liigitatud bakteriliik.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Leepra mükobakter · Näe rohkem »

Leetrid

Leetrid (ladina morbilli, inglise measles, rubeola) on leetriviiruse põhjustatud lümfotroopne lööbega kulgev väga nakkav nakkushaigus inimestel.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Leetrid · Näe rohkem »

Leetriviirus

Leetriviirus (ladina Morbillivirus, inglise Measles virus lüh MeV) ehk Morbilli viirus on viiruseliik.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Leetriviirus · Näe rohkem »

Leproomid

Leproomideks ehk leproosseteks granuloomideks (ladina keeles ains leproma) nimetatakse lepromatoossesse leeprasse nakatunud inimestel tekkivaid nakkusohtlikke nahaköbrusid.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Leproomid · Näe rohkem »

Lesioon

Lesioon (ladina keeles laesio) ehk vigastus ehk kahjustus ehk häire ehk kõrvalekalle on elundi ehituse või talitluse haiguslikuks peetav muutus.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lesioon · Näe rohkem »

Letargiline entsefaliit

Letargiline entsefaliit (ladina keeles encephalitis letargica; encephalitis lethargica sive epidemica; EL) ehk von Economo-Cruchet' tõbi on inimestel esineda võiv teadmata põhjusega sageli letaalne peaajupõletik, mille sümptomiteks on letargia, somnolentsus ja hiljem kaasneda võiv entsefaliidijärgne parkinsonism.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Letargiline entsefaliit · Näe rohkem »

Letsitiin

Letsitiin ehk fosfatidüülkoliin (lecithinum, lühend PC) on koondnimetus fosfatiidide rühma kuuluvate koliini sisaldavate lipiidühendite kohta, mida esineb rakumembraanide välispinnal.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Letsitiin · Näe rohkem »

Leukotsüüt

Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Leukotsüüt · Näe rohkem »

Leukotsütoos

Leukotsütoosiks ehk valgeliblerohkuseks ehk rohkevalgeliblesuseks (ladina leucocytosis) nimetatakse ebanormaalselt kõrget leukotsüütide taset veres.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Leukotsütoos · Näe rohkem »

Liigesevõie

Liigesevõie ehk sünoovia (ladina keeles synovia) on osade loomade sünoviaalliigeste liigeseõõntes paiknev bioloogiline kehavedelik, mida eritab sünoviaalkile.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Liigesevõie · Näe rohkem »

Limaskest

Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Limaskest · Näe rohkem »

Limaskestabarjäär

Limaskestabarjäär (inglise keeles mucosal barrier) on epiteelirakkude membraanil ja nendevahelistel tiheliidustel põhinev limaskesta ioonide, molekulide, bakterite jm läbivust blokeeriv või pärssiv omadus.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Limaskestabarjäär · Näe rohkem »

Limaskestaga seotud lümfikude

Limaskestaga seotud lümfikude ehk limaskestadega seotud lümfoidne kude (ka MALT-süsteem; lüh MALT, ladina textus lymphoideus adjunctus mucosae) on paljude selgroogsete loomade lümfoid(-immuun)süsteemi lümfoidkoe liik.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Limaskestaga seotud lümfikude · Näe rohkem »

Lipiidid

Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lipiidid · Näe rohkem »

Lipoom

Lipoom ehk rasvkasvaja (ladina keeles lipoma) on osadel loomadel (sh inimestel) erinevates kehapiirkondades esineda võiv diferentseerunud rasvkoe pehme nahaalune healoomuline kasvaja.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lipoom · Näe rohkem »

Lipoproteiinid

Lipoproteiin on vees lahustuv valgu (ehk proteiini) ja lipiidi ühend.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lipoproteiinid · Näe rohkem »

Lisanärv

Lisanärv ehk XI peaajunärv ehk üheteistkümnes kraniaalnärv (ladina keeles nervus accessorius) on paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud motoorne närv.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lisanärv · Näe rohkem »

Listeeriabakter

Listeeriabakter ehk listerioosibakter (Listeria monocytogenes) on Listeriaceae sugukonda kuuluv bakteriliik.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Listeeriabakter · Näe rohkem »

Loomulikud tappurrakud

Loomulikud tappurrakud ehk loomulikud tapjarakud ehk NK-rakud (ladina lymphocytys K) on paljude selgroogsete loomade vere ja lümfisüsteemi (ka immuunsüsteemi) suured rakud.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Loomulikud tappurrakud · Näe rohkem »

Lootekest

Lootekestaks (ladina membrana fetalis) nimetatakse vesikestaliste (Amniota) loomade embrüoväliste elundite kesti.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Lootekest · Näe rohkem »

Luuüdi

Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Luuüdi · Näe rohkem »

Makrofaagid

Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Makrofaagid · Näe rohkem »

Maks

pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Maks · Näe rohkem »

Maksahaigused

Maksahaigused (ladina keeles morbi hepatis) on koondnimetus osadel selgroogsetel loomadel esinevate maksa (koed, rakud, sooned, geenid, väärarengud jm) akuutsete, krooniliste ning pärilike haiguslike seisundite või haiguste rühma kohta.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Maksahaigused · Näe rohkem »

Maksapõletik

Maksapõletik ehk hepatiit (lad hepatitis) on haiguste rühm, mille ühiseks sümptomiks on maksa põletik.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Maksapõletik · Näe rohkem »

Mammograafia

Mammograafia ka mammograafiauuring ja mammograafiline uuring (ladina keeles mammographia) on meditsiinis (radioloogia) ja veterinaarias kasutatav piltdiagnostika vorm, mille käigus tehakse tavaliselt rinnanäärme (imeti) röntgenipilt ja -uuring.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Mammograafia · Näe rohkem »

Mandeltuum

Mandeltuumad ehk mandelkehad ehk amügdalad ehk amügdaloidkehad (ladina keeles corpus amygdaloideum, kreeka keeles ἀμυγδάλη 'mandel') on selgroogsete loomade aju oimusagaras asuvad paarilised ganglionirühmad.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Mandeltuum · Näe rohkem »

Mantel (neuroanatoomia)

Mantliks (lad pallium) nimetatakse selgroogsete loomade peaajus paiknevat suuraju poolkerade perifeerset osa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Mantel (neuroanatoomia) · Näe rohkem »

Maolukuti

Maolukuti ehk püloorus (ladina pylorus) on paljude selgroogsete loomade mao alumisim osa, mis läheb üle peensooleks.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Maolukuti · Näe rohkem »

Maomürk

Maomürk on madude tugevalt modifitseeritud sülg, mis sisaldab toksiine saaklooma surmamiseks või liikumisvõimetuks tegemiseks, lisaks ka saaklooma seedimise parandamiseks ning kaitseks ohu eest.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Maomürk · Näe rohkem »

Marburgi viirushaigus

Marburgi viirushaigus ehk Marburgi haigus (lühend MVD) on peamiselt inimeste ja mitmete esikloomaliste väga nakkav ja palavikuga kulgev infektsioonhaigus, mida põhjustavad mitmed perekonda Marburgvirus liigitatud viiruseliigid.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Marburgi viirushaigus · Näe rohkem »

Marihuaana

Marihuaana Marihuaana (hispaania keeles marijuana) on india kanepi (Cannabis sativa ssp. indica) taime kuivatatud osadest valmistatud toimega uimasti.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Marihuaana · Näe rohkem »

Markerensüümid

Markerensüümid on ensüümiperekondade üksikud kliiniliselt olulised liikmed.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Markerensüümid · Näe rohkem »

Marrasknahk

Marrasknahk ehk epidermis (ladina keeles epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Marrasknahk · Näe rohkem »

Müeliin

Müeliin (ladina myelinum) on närvikiude ümbritsev rakumembraan.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Müeliin · Näe rohkem »

Mükoos

Mükoos ehk seentõbi ehk seenhaigus ehk seeninfektsioon (ladina keeles mycosis) on üldnimetus seente tekitatavate haiguste kohta loomadel (sh inimestel).

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Mükoos · Näe rohkem »

Medicina

Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Medicina · Näe rohkem »

Meditsiiniline biokeemia

Meditsiiniline biokeemia on biokeemia haru, mille ülesanneteks on raku ehituskomponentide koosseisu, struktuuri ning funktsioonide iseloomustamine molekulaartasemel ning selle info seostamine inimorganismi normaalse ja patoloogilise seisundiga.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Meditsiiniline biokeemia · Näe rohkem »

Melaniin

Melaniinid (ladina keeles melaninum) on koondnimetus taimedes, loomades ja mikroorganismides (bakterid, seened, protistid) sünteesitavate mitmesuguste looduslike makromolekulide ja pigmentide rühma kohta, mis on multifunktsionaalsed biopolümeerid, mis erinevad üksteisest keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Melaniin · Näe rohkem »

Melanism

Melanism (ladina melanismus) on paljudel organismidel melaniini toime tulemusel tekkiv naha, limaskestade või ka elundite ning isegi karvkatte tumedus.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Melanism · Näe rohkem »

Melanotsüüt

Melanotsüüdiks (ladina melanocytus) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel peamiselt epidermise osades paiknevat spetsialiseerunud pigmendirakku.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Melanotsüüt · Näe rohkem »

Menstruatsioon

Menstruatsioon ehk menses ehk menorröa ehk menorraagia (varem ka kuupuhastus), argikeeles ka päevad, on naisel (ka emasahvi), vastavalt menstruaaltsüklile, tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Menstruatsioon · Näe rohkem »

Metaanalüüs

Metaanalüüs on uuringu liik, mille materjalidena kasutatakse paljude uurimistööde tulemuste sünteesi ja tõlgendamist ning nende põhjal üldistuste tegemist.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Metaanalüüs · Näe rohkem »

Metatalamus

Metatalamuseks ehk tundekühmu-tagaalaks (ladina metathalamus) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Metatalamus · Näe rohkem »

Mikrotoitaine

Mikrotoitaine (ingl micronutrient) on toitaine, mis ei vabasta energiat ja mida elusorganism vajab väga väikeses koguses.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Mikrotoitaine · Näe rohkem »

Mikrovereringe

Mikrovereringe ehk mikrotsirkulatsioon (ladina keeles microcirculatio) on koondnimetus arterioolides, verekapillaarides ja veenulites toimiva vereringe kohta.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Mikrovereringe · Näe rohkem »

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ehk mittesteroidsed põletikuvastased valuvaigistid ehk mittesteroidsed põletikuvastased ained (lüh MSPVA) (inglise non-steroidal anti-inflammatory drugs, lüd NSAIDs) on ravimpreparaatide rühm, mida kasutatakse nii humaanmeditsiinis kui ka veterinaarias.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid · Näe rohkem »

Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid

Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid ehk MAO inhibiitorid ('''M'''ono'''A'''miini''' O'''ksüdaas) (inglise keeles monoamine oxidase inhibitor) on keemilised ained, mis inhibeerivad monoaminooksüdaasi ensüümirühma liigitatud ensüümide aktiivsust.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid · Näe rohkem »

Mononukleoos

Mononukleoos ehk infektsioosne mononukleoos (ladina keeles mononucleosis (infectiosa), inglise keeles ka "kissing disease"; kõnekeeles 'suudlemishaigus') (B27.0, RHK-10) on suuremalt osalt Epsteini-Barri viiruse (EBV) või inimese tsütomegaloviiruse põhjustatud peamiselt laste ja nooremapoolsete inimeste krooniline lööbeline infektsioonhaigus, mis levib süljega ja millele on iseloomulik lümfotsüütide rohkus veres.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Mononukleoos · Näe rohkem »

Monotsüüt

Monotsüüdi ruumiline kujutis Monotsüüt (ladina monocytys) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi tuumaga rakud.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Monotsüüt · Näe rohkem »

Motoorne ajukoor

Motoorne ajukoor ehk motoorne piirkond ehk motoorne korteks on paljudel selgroogsetel loomadel peaajus paiknev ja talitlev suurajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt tahtliku motoorika (liikumine, liigutused) planeerimise, sooritamise ja kontrolliga.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Motoorne ajukoor · Näe rohkem »

Motoorsed neuronid

Motoorsed neuronid ehk motoneuronid ehk eferentsed neuronid ehk efektoorsed neuronid (ladina keeles motoneuron, neuron motorium) on paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvirakkude tüüp – need rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara motoorses korteksis või ajutüves (kraniaalnärvide vastavates tuumades) ja innerveerivad mitmeid lihaseid.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Motoorsed neuronid · Näe rohkem »

Munajuha

Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Munajuha · Näe rohkem »

Munajuhalehter

Munajuhalehter (ladina infundibulum tubae uterinae) on paljudel emastel selgroogsetel loomadel (sh naistel) kuse-suguelundkonda kuuluva sisesuguelundi munajuha osa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Munajuhalehter · Näe rohkem »

Munandimanus

Munandimanus (epididymis) on isaslooma paariline sisesuguelund.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Munandimanus · Näe rohkem »

Munandimanusejuha

Munandimanusejuha (ladina ductus epididymis) on paljude isasloomade kuse-suguelundkonda kuuluv paariline juha.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Munandimanusejuha · Näe rohkem »

Munasari

Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Munasari · Näe rohkem »

Näärmed

Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Näärmed · Näe rohkem »

Nägemisnärv

Nägemisnärv ehk II peaajunärv ehk teine kraniaalnärv (ladina keeles nervus opticus) on paljude loomade silma võrkkestast algav sensoorne närv, mis ulatub silmamuna tagaseinast nägemisristmikuni (chiasma opticum).

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Nägemisnärv · Näe rohkem »

Nägemisristmik

Nägemisristmik ehk nägemisnärviristmik on (ladina keeles chiasma opticum) on ajus türgi sadula ees paiknev nägemisnärvide ja -traktide ühinemiskoht, kust saab alguse nägemiskulgla.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Nägemisristmik · Näe rohkem »

Näonärv

Näonärv ehk VII peaajunärv ehk seitsmes kraniaalnärv ehk fatsiaalnärv (ladina keeles nervus cranialis VII, nervus facialis, nervus intermedio-facialis) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka kuuluv peamiselt motoorne paariline närv.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Näonärv · Näe rohkem »

Närv

Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Närv · Näe rohkem »

Närvikiud

Närvikiuks (ladina keeles neurofibra) nimetatakse enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakust algavat eferentset haru (jätkeid) koos seda ümbritseva tupega.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Närvikiud · Näe rohkem »

Närvikude

Närvikude (ladina keeles textus nervosus) on mitmekesine närvisüsteemi moodustav kude, mis esineb enamikul loomorganismidest.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Närvikude · Näe rohkem »

Närvirakkude kasvufaktor

Närvirakkude kasvufaktor ehk närvikasvufaktor (inglise nerve growth factor; lüh NGF) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade perifeerse ja kesknärvisüsteemi närvirakkude looduslik bioloogiliselt aktiivne sisemine lahustuv kasvutegur.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Närvirakkude kasvufaktor · Näe rohkem »

Neeru fibrooskihn

Neeru fibrooskihn (ladina keeles capsula fibrosa renis) on paljudel selgroogsetel loomadel neerule kinnituv ja seda ümbritsev sidekoekiht.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Neeru fibrooskihn · Näe rohkem »

Neerud

Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Neerud · Näe rohkem »

Neerukehake

Neerukehake ehk Malpighi kehake (ladina keeles ainsus corpusculum renae, mitmus corpusculum renis) on paljudel selgroogsetel loomadel neerukoores olev neeruüksus.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Neerukehake · Näe rohkem »

Neerukoor

Neerukooreks (ladina cortex renis; ka cortex renalis) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neeru parenhüümi osa, milles paiknevad kõik neerukehakesed.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Neerukoor · Näe rohkem »

Neerunäsa

Neerunäsaks (ladina papilla renalis) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neeru säsi moodustavate neerupüramidi tippu, mis ulatub neeruurkesse.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Neerunäsa · Näe rohkem »

Neerupüramiid

Neerupüramiidideks (ladina pyramis renalis) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neerusäsi moodustuvaid koonusekujulisi neeru osasid.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Neerupüramiid · Näe rohkem »

Neerusammas

Neerusambaks (ladina keeles ains columna renalis, mitm columnae renales) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neerukoores neerupüramiidide ümber ja vahel paiknevat osa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Neerusammas · Näe rohkem »

Neerusäsi

Neerusäsiks (ladina keeles medulla renis; ka medulla renalis) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neeru parenhüümi osa, milles paikneb rohkelt neerutorukesi ja veresooni, aga mitte neerukehakesi.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Neerusäsi · Näe rohkem »

Neerusegment

Neerusegmendiks (ladina keeles ains segmentum renale; mitm segmenta renalia) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neerude iseseiseva vereringega osa, kuhu suubuvad vastavad neeruarteri harud.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Neerusegment · Näe rohkem »

Neeruvärat

Neeruvärat (ladina keeles hilum renalis, hilus renalis) on paljude selgroogsete loomade kuseelund.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Neeruvärat · Näe rohkem »

Nekroos

Nekroos ehk kärbus ehk koekärbus (ladina keeles necrosis) on enamiku eukarüootsete elusorganismide osa (elundi, koe või koeosa) rakkude kohalik programmeerimata surm erinevate kahjustavate tegurite toimel.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Nekroos · Näe rohkem »

Neurohüpofüüs

Neurohüpofüüs ehk hüpofüüsi tagasagar (ladina keeles neurohypophysis, lobus posterior hypophyseos) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajus paikneva hüpofüüsi tagumine sagar, mis on tekkinud vaheaju väljasopistisest ja talitleb sisesekretsiooninäärmena.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Neurohüpofüüs · Näe rohkem »

Neuroos

Neuroos (varasem nimetus psühhoneuroos, ladina neurosis) on psüühilistest teguritest tingitud (psühhogeenne) tervisehäire.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Neuroos · Näe rohkem »

Neuropeptiidid

Neuropeptiidid (inglise keeles neuropeptides) on enamiku selgroogsete organismide rakkude, peamiselt närvirakkude, eritatavad peptiidid.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Neuropeptiidid · Näe rohkem »

Neurotransmissioon

Neurotransmissiooniks ehk keemiliseks neurotransmissiooniks (ladina neurotransmissio) (ka sünaptiliseks ülekandeks) nimetatakse kahe neuroni vahel toimuva impulsi keemilise vahendamise protsessi.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Neurotransmissioon · Näe rohkem »

Neutrofiil

Neutrofiil segmenteerunud tuumaga Neutrofiil (neutrophilus) on paljude imetajate kehas ringlev segmenttuumaga rakk, mis liigitatakse granulotsüütide ehk polümorfonukleaarsete leukotsüütide hulka, olles kõige arvukamalt esindatud leukotsüüt.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Neutrofiil · Näe rohkem »

Nina-pisarajuha

Nina-pisarajuha ehk nina-pisara juha (ladina keeles ductus nasolacrimalis, canalis nasolacrimalis) on paljude loomade peas silmapiirkonnas paiknev paariline juha, mis suundub pisarakotist ninaõõnde.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Nina-pisarajuha · Näe rohkem »

Ninaga seotud lümfikude

Ninaga seotud lümfikude ehk ninaneeluga seotud lümfikude (ka NALT-süsteem; lüh NALT, ladina textus lymphoideus adjunctus naso) on paljude selgroogsete loomade lümfoid(-immuun)süsteemi lümfoidkoe liik, mis paikneb ninas ja ninaõõne limaskestas, epiteelkoe all.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Ninaga seotud lümfikude · Näe rohkem »

Nissli substants

Nissli substants ehk Nissli sõmerus ehk kromatofiilne substants (inglise keeles Nissl substance) on närviraku perikarüonis paiknev tsütoplasmavõrgustikku moodustav aine.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Nissli substants · Näe rohkem »

Niudesool

Niudesool (ladina ileum) on paljude selgroogsete loomade soole osa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Niudesool · Näe rohkem »

NYHA südamepuudulikkuse funktsionaalne klassifikatsioon

NYHA südamepuudulikkuse funktsionaalne klassifikatsioon on inimeste südamepuudulikkusega seotud funktsionaalsete seisundite klassifikatsioon, mis on välja töötatud New Yorgi Südamearstide Assotsiatsiooni (NYHA) poolt.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja NYHA südamepuudulikkuse funktsionaalne klassifikatsioon · Näe rohkem »

Odraiva

Odraiva ehk hordeool on silmalau serva higi- ja rasunäärmete äge mädane põletik.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Odraiva · Näe rohkem »

Oliiv (anatoomia)

Oliiviks (ladina keeles oliva, mitmus olivae) nimetatakse paljude selgroogsete loomade koljuõõnes paiknevat piklikaju osa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Oliiv (anatoomia) · Näe rohkem »

Opiaadid

Opiaadid on farmakoloogias oopiumialkaloide sisaldavate ravimite rühma koondnimetus.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Opiaadid · Näe rohkem »

Ortopeedia

Logo Ortopeedia (ladina keeles orthopaedia) on arstiteaduse ala ja kirurgilise meditsiini eriala, mis tegeleb tugi- ja liikumiselundkonna kaasasündinud väärarengute, vigastuste ja omandatud haiguste ning nende tagajärjel tekkinud deformatsioonide diagnostika ja võimaliku ennetuse ning raviga.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Ortopeedia · Näe rohkem »

Otsaju

Otsaju ehk telentsefalon (ladina telencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel embrüonaalses arengujärgus ajuosa, mis moodustub prosentsefalonist.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Otsaju · Näe rohkem »

Ovulatsioon

Munaraku küpsemine munasarjas ja ovulatsioon (4) Ovulatsioon ehk munairre (ladina ovulatio) on küpsenud munasarjanääpsu ümbritseva folliikulikesta (theca folliculi) puhkemine (rebenemine) ja follikulaarvedeliku valla pääsemine.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Ovulatsioon · Näe rohkem »

Papanicolau test

Papanicolau test ehk Pap-test on günekoloogias kasutatava meditsiinilise protseduuri käigus tehtava Pap-proovi tsütoloogiline uuring.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Papanicolau test · Näe rohkem »

Paraganglion

Paraganglionid (ladina keeles ains paraganglion; mitm paraganglia) on osadel selgroogsetel mitmete elundite läheduses asetsevad endokriinselt aktiivsed tuumaga rakkude kogumid, mis eritavad bioaktiivseid aineid (näiteks katehhoolamiine noradrenaliini ja dopamiini).

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Paraganglion · Näe rohkem »

Paratsetamool

Paratsetamool (lad paracetamolum) ehk atseetaminofeen on ravim, mis kuulub teiste analgeetikumide ja antipüreetikumide farmakoterapeutilisse rühma ja mille toime on suunatud närvisüsteemile.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Paratsetamool · Näe rohkem »

Parkinsoni tõbi

Parkinsoni tõbi (ladina keeles morbus Parkinson, lühend PD) on tundmatu tekkepõhjusega parkinsonism.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Parkinsoni tõbi · Näe rohkem »

Põrk

Põrgad ehk trabeekulid (ladina keeles trabecula, mitmus trabeculae) on mõnede loomade harilikult kehasisestes elundites paiknevad anatoomilised struktuurid.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Põrk · Näe rohkem »

Põrnatõvebatsill

Põrnatõvebatsill (Bacillus anthracis) on aeroobne grampositiivne, eoseid moodustav bakteriliik.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Põrnatõvebatsill · Näe rohkem »

Peabronh

Peabronh (ladina keeles bronchus principalis) on paljudel selgroogsetel paariline bronhide ja hingamisteede osa, mille seinu toestavad kõhrerõngad.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Peabronh · Näe rohkem »

Peamine koesobivuskompleks

Peamiseks koesobivuskompleksiks ehk MHC-geenideks ehk koesobivusantigeenideks ehk suuremaks koesobivuskompleksiks (lühend MHC, inglise major histocompatibility complex) nimetatakse paljude selgroogsete lümfoid(-immuunsüsteemi) geenikompleksi, mis paikneb ühes kromosoomis.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Peamine koesobivuskompleks · Näe rohkem »

Pisarajärv

Pisarajärv ehk lakrimaaljärv (ladina keeles lacus lacrimalis) on paljude loomade peas silma sisenurgas paiknev ala.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Pisarajärv · Näe rohkem »

Pisarakanalike

Pisarakanalike (ladina keeles canaliculus lacrimalis) on paljude loomade peas silmade juures paiknev paariline kanal.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Pisarakanalike · Näe rohkem »

Pisarakott

Pisarakott (ladina keeles saccus lacrimalis) on inimeste ja paljude loomade peas, silmakoopa alumises nurgas pisarakotiaugus paiknev laiend.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Pisarakott · Näe rohkem »

Pisaranääre

Pisaranääre (ladina keeles glandula lacrimalis) on paljude imetajate ja roomajate peas paiknev paariline nääre.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Pisaranääre · Näe rohkem »

Pisarasüsteem

Pisarasüsteem ehk pisaraaparaat ehk pisaraelundkond (ladina keeles apparatus lacrimalis) on paljude loomade silma abielund, süsteem, mis koosneb pisaranäärmetest ja pisarateedest.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Pisarasüsteem · Näe rohkem »

Pisaratäpp

Pisaratäpp ehk pisarapunkt (ladina keeles punctum lacrimale) on paljude loomade peas silma üla ja alalau mediaalses nurgas pisaranäsa tipus olev pisarajuha ava.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Pisaratäpp · Näe rohkem »

Pisarateed

Pisarateed (ladina keeles viae lacrimales) on paljude loomade peas silmade piirkonnas paiknevad pisaravedeliku juhteteed.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Pisarateed · Näe rohkem »

Pisaravedelik

Pisaravedelik ehk pisarad (ladina keeles lacrimae) on osade loomade (sh inimeste) silmi niisutav bioloogiline vedelik.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Pisaravedelik · Näe rohkem »

Platsenta

Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Platsenta · Näe rohkem »

Plokinärv

Plokinärv ehk IV peaajunärv ehk neljas kraniaalnärv (ladina keeles nervus trochlearis) on paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud motoorne närvide paar.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Plokinärv · Näe rohkem »

Polüskleroos

Demüelisatsioon polüskleroosi korral. Värvunud CD68 kude näitab haiguskolde piirkonnas mitmeid makrofaage. Mõõtkava 1:100 Polüskleroos ehk multiipel- ehk hulgiskleroos ehk hulgikoldekõvastumus ehk multipleksskleroos (ladina keeles sclerosis multiplex; inglise keeles multiple sclerosis; lühend MS või SM) on peamiselt inimestel esinev krooniline, kogu elu kestev, peamiselt tuvastamata põhjustega, harvaesinev haigus, millele on iseloomulikud muutused kesknärvisüsteemi valgeaines.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Polüskleroos · Näe rohkem »

Polütsüstiliste munasarjade sündroom

Polütsüstiliste munasarjade sündroom ehk munasarjade polütsüstiline haigus ehk polütsüstiline munasarjasündroom ehk Steini-Leventhali tõbi (lühend PCOS) on naistel esinev sisesekretsiooninäärmete hormonaalne häire.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Polütsüstiliste munasarjade sündroom · Näe rohkem »

Polioviirus

Polioviirus (inglise poliovirus) on viirus, mida peetakse lastehalvatuse tekitajaks inimestel ja eksperimentaalselt muudelgi imetajatel.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Polioviirus · Näe rohkem »

Poolkuuklapid

Poolkuuklappideks ehk semilunaarklappideks (ladina ains valvula semilunaris) nimetatakse paljude selgroogsete loomade teatud kehavedelike liikumist juhtivaid klappe, mille hõlmad on soone seina kinnitunud taskutaoliselt.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Poolkuuklapid · Näe rohkem »

Priapism

Priapismiks (priapismus) nimetatakse osade isasloomade (sealhulgas meeste) suguti valulikku, tunde kestvat seksuaalse erutuseta täielikku või osalist jäikpundumist (erektsiooni), mida ei loeta seotuks seksuaalvahekorraga.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Priapism · Näe rohkem »

Prioonid

Prioonid ehk priionid (kuju prion ei soovitata) on ebanormaalselt muundunud, iselaadseid haigusi tekitavad isekordistuvad valgumolekulid.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Prioonid · Näe rohkem »

Proopiomelanokortiin

Proopiomelanokortiin (lühend POMC) on paljude selgroogsete loomade ajuripatsi eessagara moodustatav peptiid ja prohormoon.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Proopiomelanokortiin · Näe rohkem »

Propanool

1-propanool ehk propanool ehk propan-1-ool on keemiline aine, värvuseta vedelik struktuurivalemiga CH3CH2CH2OH.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Propanool · Näe rohkem »

Propriotseptsioon

Propriotseptsioon ehk süvatundlikkus on võime tunnetada jäsemete asendit neid vaatlemata.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Propriotseptsioon · Näe rohkem »

Prostaglandiinid

Prostaglandiin E1 reguleerib silelihaste kontraktsioone Prostatsükliin I2 Eikosanoidide biosüntees Prostaglandiinid on rühm füsioloogiliselt aktiivseid hormoonisarnaseid lipiide.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Prostaglandiinid · Näe rohkem »

Proto-onkogeen

Protoonkogeenid ehk proto-onkogeenid ehk normaalsed rakulised onkogeenid (inglise proto-oncogene) on normaalsete elusate rakkude sees ringlevate onkogeenide vorm (sh kasvuregulaatorid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid jpt), mis raku ehitusliku või funktsionaalse tsükli muutuse läbiteinuna võivad osa võtta raku arenemisest vähirakuks.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Proto-onkogeen · Näe rohkem »

Protoplasma

Protoplasma (vanemas kirjanduses ka elav ollus, alglima) on organismi raku elusaine.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Protoplasma · Näe rohkem »

Psoriaas

Psoriaas ehk soomussammaspool (lühend Ps; ladina keeles psoriasis) on tänapäeval inimestel esinev krooniliselt ägenemistega ja remissioonidega kulgev healoomuline nahapõletik, mida iseloomustavad marrasknaha hüperplaasia (psoriaatiline epidermis), ka psoriaatilised naastud, kaasneda võivad psoriaatiline liigesepõletik ning harvemini ka siseelundite kahjustused.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Psoriaas · Näe rohkem »

Pulmonaalhüpertensioon

Pulmonaalhüpertensioon ehk pulmonaalhüpertoonia ehk pulmonaalne hüpertensioon ehk kopsuvereringe hüpertensioon (ladina keeles hypertonia pulmonalis) on kopsuvereringe haiguslike seisundite ja häirete kompleks inimestel ja paljudel imetajatel, mil kopsuarteris on püsivalt kõrge vererõhk ja selle tulemusel tekivad organismis muutused (sealhulgas patoloogilised).

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Pulmonaalhüpertensioon · Näe rohkem »

Rahetera

Rahetera ehk kalasioon on launäärme ummistusest tekkinud healoomuline kühm silmalaul.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Rahetera · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Rakk · Näe rohkem »

Rasvkehad

Rasvkehadeks ehk lipiidkehadeks ehk rasvapadjakesteks ehk rasvadepoodeks (ladina keeles ainsuses corpus adiposum) nimetatakse teatud loomade (sh teatud putukate) kehas erinevates piirkondades (harilikult kõhuõõnes) elundite vahel paiknevaid rasvkoekogumeid.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Rasvkehad · Näe rohkem »

Rathke tasku

Rathke taskuks ehk ajuripatsitaskuks ehk Rathke kotiks (ladina keeles saccus hypophysalis) nimetatakse osade kesknärvisüsteemiga loomade loote (loodete) suuõõne lae süvendit.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Rathke tasku · Näe rohkem »

Ravim

pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Ravim · Näe rohkem »

Ravimi geneeriline nimetus

Ravimi geneeriline nimetus ehk rahvusvaheline ravimi mittepatenteeritud nimi ehk geneeriline nimetus (lüh: INN, inglise international nonproprietary name; või lüh: DCI, ladina denominatio communis internationalis) on ravimi toimeainepõhine nimetus, mis on soovitatud Maailma Terviseorganisatsiooni poolt üldiseks kasutamiseks.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Ravimi geneeriline nimetus · Näe rohkem »

Retseptiravim

Retseptiravim on ravim, ka ravimpreparaat, mida apteegiteenust osutav ettevõte võib müüa ainult arsti, eriarsti või loomaarsti nõuetekohase retsepti (Eestis paberkandjal, telefoni teel ehk digiretsepti) alusel.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Retseptiravim · Näe rohkem »

Reumatoloogia

Reumatoloogia ehk reumaõpetus (ladina rheumatologia) on teadusharu ja sisemeditsiini ja pediaatria eriala, mis tegeleb sidekoe süsteemse ja lokaalse kahjustusega kulgevate nn reumaatiliste haiguste ennetamise, diagnostika ja raviga.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Reumatoloogia · Näe rohkem »

Rinnak

Rinnak inimesel Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Rinnak · Näe rohkem »

Rinnavähk

Mammograafilise uuringuga saadud kujutised tervest (vasakpoolne) ja kasvajaga (parempoolne, tähistatud nooltega) rinnast Rinnavähk ehk rinnanäärmevähk ehk rinnakartsinoom (cancer mammae) on rinnanäärme pahaloomuline kasvaja, rinnakoest arenev vähktõve liik.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Rinnavähk · Näe rohkem »

Ripskeha

Ripskehaks ehk tsiliaarkehaks ehk tsiliaarkehakeseks (ladina keeles corpus ciliare) nimetatakse inimeste ja paljude loomade silmamuna soonmiku jätkuks olevat soonkesta eesmist osa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Ripskeha · Näe rohkem »

Ristluu

Ristluu (ladina keeles os sacrum) on paljudel täiskasvanud selgroogsetel ristluulülidest kokkukasvanud luu.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Ristluu · Näe rohkem »

Roided

Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Roided · Näe rohkem »

Rombauk

Rombauguks (ladina fossa rhomboidea) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel ajutüve piirkonnas paiknevat neljanda ajuvatsakese põhja (eesseina), mis on rombikujuline.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Rombauk · Näe rohkem »

Sahkluu

Sahkluu (ladina vomer) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Sahkluu · Näe rohkem »

Salmonellabakter

Salmonellabakter (Salmonella) on bakteriperekond.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Salmonellabakter · Näe rohkem »

Sapipõiejuha

Sapipõiejuha (ladina keeles ductus cysticus) on paljudel selgroogsetel (sh inimesel) sapipõiekaela kitsenemusest moodustuv juha, mis ühendab sapipõit ühissapijuhaga.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Sapipõiejuha · Näe rohkem »

Sapipõis

Sapipõis (ladina keeles vesica fellea ehk cystis fellea) on enamikul inimestest ja paljudel selgroogsetel vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Sapipõis · Näe rohkem »

Sapp

Sapp ehk sapivedelik (ladina keeles bilis) on enamikul inimestel ja paljudel selgroogsetel maksa rakkude poolt sapijuhade kaudu sapipõide kogunev seedenõre.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Sapp · Näe rohkem »

Sarkoidoos

Sarkoidoos on koondnimetus inimestel (harvem teistel imetajatel) esineva teadmata etioloogiaga Th1-immuunrakkude vahendatud progresseeruva multisüsteemse granuloome moodustava krooniliselt ja ettearvamatult kulgevate haiguste rühma kohta.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Sarkoidoos · Näe rohkem »

Sarlakid

Sarlakite puhul esinev valge katuga keel 1–2 haiguspäeval Sarlakihaige lapse lööve – lööbeperioodi lõpul Sarlakid (ladina keeles scarlatina) on nakkav lööbeline laste- (4–8aastaste) ja ka noorukiea (kuni 15aastaste) infektsioonhaigus; üks streptokokkinfektsiooni vorme.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Sarlakid · Näe rohkem »

Sarvaine

fluorestsentsmikroskoopiliselt vaadatuna Sarvaine ehk keratiin (ladina keeles keratinum, ceratinum) on vees lahustumatute valkude perekond.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Sarvaine · Näe rohkem »

Sarvkest

Sarvkest (ladina keeles cornea) on inimestel ja paljudel maismaa- ja veeloomadel silmamuna fibrooskesta osa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Sarvkest · Näe rohkem »

Süda

Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Süda · Näe rohkem »

Südame rütmihäired

Südame rütmihäireteks nimetatakse haiguste rühma, mille ühiseks jooneks on südame elektrilise aktiivsuse kõrvalekalle normist.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Südame rütmihäired · Näe rohkem »

Südamekahin

Südamekahinaks nimetatakse südame kuulatlusel eristatavat normaalsetele südametoonidele kaasuvat (liigset) heli.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Südamekahin · Näe rohkem »

Südamekoda

Südamekojaks (ladina keeles atrium cordis) nimetatakse paljudel keelikloomadel südames olevaid õõsi, kuhu tuleb veri suurtest veenidest ja suundub südamevatsakesse.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Südamekoda · Näe rohkem »

Südamevatsake

Südamevatsakeseks (ladina keeles ventriculus cordis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ühte või kahte õõnt.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Südamevatsake · Näe rohkem »

Süljenäärmed

Suured süljenäärmed inimesel: 1. kõrvasüljenääre, 2. keelealune süljenääre, 3. lõuaalune süljenääre Süljenääre (ladina glandula salivaria, mitmuses glandulae salivariae) on paljude putukate ja loomade peas paiknevate ja suuõõnde avanevate sülge eritavate välissekretsiooninäärmete rühma üldnimetus.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Süljenäärmed · Näe rohkem »

Sündroom

Sündroomiks (ladina keeles syndrome) nimetatakse haigustunnuste kogumit või mitme haigustunnuse tüüpilist koosesinemist.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Sündroom · Näe rohkem »

Süstoolne vererõhk

Süstoolne vererõhk on vererõhk, mis näitab suletud vereringeelundkonnaga organismidel suure vereringe suurte arterite kõige kõrgemat rõhku vatsakestesüstoli jooksul.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Süstoolne vererõhk · Näe rohkem »

Sõõrmed

Sõõre (ladina naris) on paljudel tetrapoodidel üks kahest avausest ninas, millest algab ninaõõs.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Sõõrmed · Näe rohkem »

Schlemmi kanal

Schlemmi kanal ehk kõvakestavenoosurge (ladina keeles sinus venosus sclerae) on inimeste ja paljude loomade silma sarvkesta ja kõvakesta piiril kulgev tsirkulaarne kanal.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Schlemmi kanal · Näe rohkem »

Schwanni rakud

Schwanni rakud (ladina Gliocytus periphericus) on selgroogsetel loomadel piirdenärvide aksonit ümbritsevad ja närvikiudude müeliintupe moodustavad tugirakud.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Schwanni rakud · Näe rohkem »

Seedekulgla

Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Seedekulgla · Näe rohkem »

Seljaaju

Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Seljaaju · Näe rohkem »

Siberi katk

Siberi katkuks ehk antraksiks ehk põrnatõveks (ladina keeles anthrax) nimetatakse nakkushaigust, mida levitavad ja põhjustavad põrnatõvebatsillid.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Siberi katk · Näe rohkem »

Sidekest

Sidekestaks ehk konjunktiiviks ehk silmasidekestaks (ladina tunica conjunctiva) nimetatakse inimeste ja paljude loomade silmamuna kõvakesta ja silmalaugude sisepinda katvat kesta.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Sidekest · Näe rohkem »

Silm

Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Silm · Näe rohkem »

Silmaava

Silmaava ehk pupill (ladina keeles pupilla) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna vikerkesta keskel asuv ava.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Silmaava · Näe rohkem »

Silmakoobas

Silmakoobas (ladina keeles orbita ehk recessus cavernosus oculi) on inimestel ja paljudel loomadel peas, näokolju eesmises osas, paiknev paariline luudest ümbritsetud süvend.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Silmakoobas · Näe rohkem »

Silmalaug

Silmalaug ehk laug (palpebra, mitm palpebrae) on paljude imetajate, lindude ja roomajate silma lisaelund.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Silmalaug · Näe rohkem »

Silmalääts

Silmalääts (ladina keeles lens chrystallina) on paljude loomade silmamunas paiknev kude.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Silmalääts · Näe rohkem »

Silmaliigutajanärv

Silmaliigutajanärv ehk III peaajunärv ehk kolmas kraniaalnärv ehk okulomotoornärv (ladina keeles nervus oculomotorius) on paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud motoorne närvide paar.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Silmaliigutajanärv · Näe rohkem »

Silmamuna

Silmamuna (ladina keeles bulbus oculi) on paljude loomadel silma keskne osa, mis on kerakujuline.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Silmamuna · Näe rohkem »

Silmapõhi

Normaalne silmapõhi Normaalne silmapõhiSilmapõhi (fundus oculi) on oftalmoskoobiga nähtav silmamuna tagaseina sisepind silmaläätse vastas.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Silmapõhi · Näe rohkem »

Siseelund

Siseelund (viscus, mitm viscera) on kolju-, rinna-, kõhu- või vaagnaõõnes paiknev suurem elund.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Siseelund · Näe rohkem »

Sisekõrv

Sisekõrv (ladina keeles auris interna) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Sisekõrv · Näe rohkem »

Sisenõrenäärmed

Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade endokriinsüsteemi kuuluvad juhata näärmed.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Sisenõrenäärmed · Näe rohkem »

Somaatiline närvisüsteem

Somaatiline närvisüsteem on selgroogsetel loomadel närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis on seotud skeletilihaste tahtele alluva tööga ja meeleelunditega.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Somaatiline närvisüsteem · Näe rohkem »

Sool (anatoomia)

Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Sool (anatoomia) · Näe rohkem »

Soolehatud

Soolehattudeks (ladina ains villus intestinalis; mitm villi intestinales) nimetatakse osade selgroogsete loomade peensoole ringkurdudes (plica circularis) paiknevaid limaskestajätkeid.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Soolehatud · Näe rohkem »

Soonkest

Soonkest ehk silmamuna soonkest ehk silmamunasoonkest ehk vaskulooskest ehk uvea (ladina keeles tunica media bulbi ehk tunica vasculosa bulbi) on inimesel ja paljudel teistel loomadel silma pigmendiga kiht läbipaistmatu kõvakesta all.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Soonkest · Näe rohkem »

Spermatogenees

Spermatogeneesiks (ladina spermatogenesis) nimetatakse paljudel isastel loomadel (sh meestel) seemnerakkude tekkele viivat rakkude etapilist arenguprotsessi isassuguelundites.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Spermatogenees · Näe rohkem »

Spermatogoon

Spermatogoon ehk algseemnerakk (ladina spermatogonium) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi spermatogeneesi rea diferentseerumata tüvirakk.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Spermatogoon · Näe rohkem »

Spinaalstenoos

Spinaalstenoosiks (ladina keeles stenosis spinalis) nimetatakse lülisambakanali kitsenemisega seotud haiguslikku seisundit osadel selgroogsetel loomadel.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Spinaalstenoos · Näe rohkem »

Stenoos

Stenoos ehk kitsenemus on veresoone või muu õõneselundi patoloogiline ahend.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Stenoos · Näe rohkem »

Streptococcaceae

Streptococcaceae on bakterite sugukond.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Streptococcaceae · Näe rohkem »

Streptococcus pyogenes

Streptococcus pyogenes on bakteriliik.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Streptococcus pyogenes · Näe rohkem »

Streptokokk

Streptokokk ehk ahelkokk (Streptococcus) on bakteriperekond.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Streptokokk · Näe rohkem »

Struuma

Struumahaige naine Struuma ehk hõõtsik (ladina keeles struma) on osadel loomadel, sh inimestel esineda võiv püsiv suurenenud kilpnääre või kilpnäärmekude, mis on patogeneesist või kilpnäärme funktsionaalsest seisundist sõltumatu.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Struuma · Näe rohkem »

Suguühe

Nii kujutati suguühet umbes 2,5 aastatuhandet tagasi Suguühe ehk suguakt ehk koitus (ladina keeles coitus) kitsamas mõistes on inimeste kopulatsioon.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Suguühe · Näe rohkem »

Sugutilukk

Inimese sugutilukk ehk sugutipea (''glans penis'') erinevate nurkade alt vaadatuna Sugutilukk ehk sugutipea (glans penis) on osade imetajate (sh meeste) välimise isassuguelundi osa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Sugutilukk · Näe rohkem »

Suu

Inimlapse suu Kärbse suu Suu (ladina os) on paljudel loomadel peas asuv ava, suuõõne osa, millega algab seedekulgla.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Suu · Näe rohkem »

Suuõõs

Suuõõs (Ladina keeles cavitas oris, cavum oris) on paljudel selgroogsetel peas üla- ja alalõua vahel paiknev seedekanali alguosa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Suuõõs · Näe rohkem »

Suulaeluu

Suulaeluu (ladina os palatinum) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline näokoljuluu.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Suulaeluu · Näe rohkem »

Suur vereringe

Suur vereringe ehk kehavereringe (ladina circulatio systemica) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Suur vereringe · Näe rohkem »

Suuraju

Suuraju (ladina keeles cerebrum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Suuraju · Näe rohkem »

Suurajukoor

Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Suurajukoor · Näe rohkem »

T-abistajarakud

T-abistajarakud ehk CD4-rakud ehk CD4-lümfotsüüdid ehk T4-lümfotsüüdid ehk Th rakud ehk TH rakud ehk T-helperrakud on paljude selgroogsete lümfisüsteemi rakud.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja T-abistajarakud · Näe rohkem »

T-lümfotsüüdid

skaneeriva elektronmikroskoobi all T-lümfotsüüdid ehk T-rakud (lymphocytus T) on imetajatel, sealhulgas inimesel, immuunvastuse andmises osalevate leukotsüütide rühm.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja T-lümfotsüüdid · Näe rohkem »

Tagaaju

Tagaaju ehk metentsefalon (ladina metencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paiknev peaaju osa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Tagaaju · Näe rohkem »

Talamus

Magnetresonantstomograafia kujutis inimese ajust koos viitega talamuse asukohale. Talamus ehk taalamus (kreeka keeles θάλαμος – kamber, ruum, ladina keeles thalamus) on selgroogsete, kaasa arvatud inimeste ajus asuv paariline närvirakkude kogum.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Talamus · Näe rohkem »

Tüümus

Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Tüümus · Näe rohkem »

Tüümuse hüpoplaasia

Tüümuse hüpoplaasia (inglise thymic hypoplasia) on mitmetel selgroogsetel loomade (sealhulgas inimese) esinev tüümuse teatud lõpusetaskude arenematusest tingitud arenguhäire, mille korral tüümus on normaalsest väiksem või puudub ning on kas osaliselt või täielikult talitlusvõimetu.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Tüümuse hüpoplaasia · Näe rohkem »

Tüümuse patoloogia

Tüümuse patoloogia (thymus gland pathology) all peetakse silmas selgroogsetel loomadel mitmeid tüümuse arengu ja toimimisega tuvastatud anatoomilisi, füsioloogilisi, geneetilisi, histoloogilisi ja muid kaasasündinud või omandatud patoloogilisi seisundeid, mida käsitletakse mitme teadusdistsipliini lõikes kas normihälvetena või haiguslikena ja mis võivad põhjustada tüümusehaigusi.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Tüümuse patoloogia · Näe rohkem »

Tüümuse primordium

Tüümuse primordium (tüümuse rakukogum; ladina primordium thymi) on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel pärast viljastumist (looteperioodil) keskseinandis epiteelist formeeruv lõpustaskutekkeline paariline rakukogum, kus toimub teatud lümfotsüütide populatsioonide areng.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Tüümuse primordium · Näe rohkem »

Tühisool

Tühisool (ladina jejunum) on paljude selgroogsete loomade soole osa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Tühisool · Näe rohkem »

Türeoidperoksidaas

Türeoidperoksidaas ehk EC 1.11.1.8 (lüh TPO) on paljudes kilpnäärmehormoonide sünteesireaktsioonides osalev ensüüm.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Türeoidperoksidaas · Näe rohkem »

Türoksiin

Türoksiini keemiline struktuur Türoksiin (ladina keeles thyroxinum; lüh T4) on inimese ja teiste imetajate sisenõrenäärme kilpnäärme sünteesitav prohormoon, mille toime avaldub trijoodtüroniinina.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Türoksiin · Näe rohkem »

Testosteroon

Testosteroon (ladina keeles testosteronum) on looduslikult nii isaste kui ka emaste loomade organismi meessuguhormoon, veres ringleb ka dihüdrotestosterooni eelhormoonina.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Testosteroon · Näe rohkem »

Tetrapleegia

Tetrapleegia ehk neljajäsemehalvatus ehk kvadripleegia ehk tetraparalüüs (ladina keeles tetraplegia) on osal selgroogsetel loomadel (sealhulgas inimestel) traumast või haigusest põhjustatud halvatus, mille tagajärjel kaotavad kere- ja jäsemelihased osaliselt või täielikult liikumisvõime.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Tetrapleegia · Näe rohkem »

Tetratsükliinid

Tetratsükliinid ehk tetratsükliinirühm ehk tetratsükliinide grupp on bakteriostaatiliste laiatoimeliste antibiootikumide rühm.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Tetratsükliinid · Näe rohkem »

Tigu (anatoomia)

Tigu (ladina keeles cochlea) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline sisekõrva luulabürindi osa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Tigu (anatoomia) · Näe rohkem »

TIL-rakk

TIL-rakud ehk tuumorikoe lümfotsüüdid ehk kasvajasse infiltreeruvad lümfotsüüdid (inglise tumor-infiltrating lymphocyte) on osade selgroogsete uudismoodustistes funktsioneeriv rakutüüp.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja TIL-rakk · Näe rohkem »

TNM-klassifikatsioon

TNM-klassifikatsiooniks ehk TNM süsteemiks (inglise tumor-nodus-metastasis system) nimetatakse pahaloomuliste kasvajate kliinilise klassifikatsiooni süsteemi, milles märgitakse tuumori asukoht, lümfisõlmede haaratus ja metastaaside olemasolu.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja TNM-klassifikatsioon · Näe rohkem »

Toksiin

Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Toksiin · Näe rohkem »

Toksilise šoki sündroom

Toksilise šoki sündroom ehk tampoonišokk (ka toksiline šokksündroom, ingl. k. toxic shock syndrome) on raske seisund ja haigus, mida põhjustavad verre sattumisel bakterite, nagu Staphylococcus aureuse ja Streptococcus pyogenese toksiinid (bakteri elutegevuse käigus toodetav mürkaine).

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Toksilise šoki sündroom · Näe rohkem »

Treponema pallidum

Treponema pallidum (süüfilisebakter, süüfilise tekitaja) on bakteriliik.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Treponema pallidum · Näe rohkem »

Tsütokiinid

Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Tsütokiinid · Näe rohkem »

Tsütokroomid

Tsütokroomid (kreeka keeles cytos 'rakk' ja chroma 'värv') on enamiku päristuumsete organismide ning paljude prokarüootide endoplasmaatilises retiikulumis ja raku mitokondri sisemembraanides olevad kromoproteiinide hulka kuuluvad heemvalkude kompleksid, mis osalevad rakkude hingamisahelas (ühes elektronide transpordiahelas), toimivad rakusiseste biokatalüsaatoritena, moodustavad kollaseid koepigmente ning redokssüsteeme.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Tsütokroomid · Näe rohkem »

Tsütoskelett

rakkude tuumad sinise värviga Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasmas paiknev valkudest koosnev niitjate ja torujate struktuuride võrgustik, mille peamised ülesanded on rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Tsütoskelett · Näe rohkem »

Tupp (anatoomia)

Tupeks ehk vagiinaks (ladina keeles vagina) nimetatakse enamiku emasloomade (sh naiste) paaritut torujat (kanal) sisesuguelundit.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Tupp (anatoomia) · Näe rohkem »

Uitnärv

Uitnärv ehk X peaajunärv ehk kümnes peaajunärv (ladina keeles nervus vagus,nervus vagus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud seganärvide paar.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Uitnärv · Näe rohkem »

Ussripik

Ussripik ehk ussjätke ehk apendiks (ladina keeles appendix vermiformis) on inimeste kõhuõõnes umbsoole alumises osas paiknev ussripikusuudmest algav rudimentaarne jätke (torujas moodustis).

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Ussripik · Näe rohkem »

Uussoonestumine

Uussoonestumiseks ehk neovaskularisatsiooniks (ladina keeles neovascularisatio) nimetatakse valdavalt uute veresoonte kasvuga seotud protsesse kas soonteta või väheste soontega koealasse kardiovaskulaarsüsteemiga täiskasvanud organismides.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Uussoonestumine · Näe rohkem »

Vaagen

Vaagen (ladina pelvis, rahvapärane nimetus ka vaagnaluu) on paljude selgroogsete loomade skeleti luuline osa – luurõngas.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Vaagen · Näe rohkem »

Vaheaju

Vaheaju (ladina keeles diencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju osa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Vaheaju · Näe rohkem »

Vaheneuron

Vaheneuron ehk interneuron (ladina neuron internuntiale) on enamiku loomade närvisüsteemis kahe teise närviraku vahel paiknev juhtetee närvirakk.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Vaheneuron · Näe rohkem »

Vaktsineerimine

Anna Ancher, "Vaktsineerimine" (1899) Vaktsineerimine (vaccinatio) ehk immuniseerimine ehk kaitsepookimine on vaktsiini(de) viimine organismi (naha, suu, nina kaudu), näiteks immuunsuse esile kutsumise eesmärgil.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Vaktsineerimine · Näe rohkem »

Valu

Valu ehk valutunne (dolor) on kudede kahjustuse või ülekoormusega kaasneda võiv närvilõpmete erutuse tekitatud ebameeldiv aisting ja tundeelamus.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Valu · Näe rohkem »

Valuvaigisti

Valuvaigistid ehk analgeetikumid (analgeticum; remedium analgeticum) on rühm ravimeid, mille ülesanne on leevendada valuaistingut või see kõrvaldada, ideaalis mõjutamata muid funktsioone.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Valuvaigisti · Näe rohkem »

Vatsakestevahesein

Vatsakestevaheseinaks (ladina septum interventriculare) nimetatakse enamiku selgroogsete loomade südame vasaku ja parema vatsakese vahelist, peamiselt südamelihaskoest seina.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Vatsakestevahesein · Näe rohkem »

Vatsakestevaheseina defekt

Vatsakestevaheseina defekt ehk vatsakestevahelise vaheseina puue (ladina keeles defectus septi interventricularis, defectus septi ventriculorum; lühend VSD) on osadel selgroogsetel loomadel (sh inimestel) kaasasündinud südamerike.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Vatsakestevaheseina defekt · Näe rohkem »

Väike vereringe

Väike vereringeTõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Väike vereringe · Näe rohkem »

Väikeaju

Väikeaju ehk tserebellum (ladina keeles cerebellum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Väikeaju · Näe rohkem »

Väliskõrv

Väliskõrv (ladina keeles auris externa) on paljude selgroogsete kõrva osa, mis koosneb harilikult kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Väliskõrv · Näe rohkem »

Võrkkest

Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Võrkkest · Näe rohkem »

Võrkkesta pigmentepiteel

Võrkkesta pigmentepiteel ehk võrkkesta pigmentrakukiht (ladina keeles stratum pigmentosum retinae, epithelium pigmentosum retinae) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna võrkkesta kõige välimine, pigmenti sisaldav epiteelikiht, mis paikneb pärissoonkesta all.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Võrkkesta pigmentepiteel · Näe rohkem »

Veenipõimik

Veenipõimik (ladina ains plexus venosus) on paljudel suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel veenide hargnemisest ja põimumisest moodustuv võrgutaoline vaskulaarne struktuur.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Veenipõimik · Näe rohkem »

Venoosurge

Venoosurkeks (ladina keeles sinus venosus; sinus venosus cordis) nimetatakse paljudel keelikloomadel (nagu kalad, kahepaiksed, roomajad, maolised jt) südame parema kojaga seotud õõnsat anatoomilist struktuuri.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Venoosurge · Näe rohkem »

Verelible

Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Verelible · Näe rohkem »

Vererõhk

Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Vererõhk · Näe rohkem »

Veterinaaria

Koera põlveoperatsioon Eesti Maaülikooli loomakliinikus Veterinaaria (ladina keeles veterinaria) ehk loomaarstiteadus ehk veterinaarmeditsiin on teadus, mis uurib looma (välja arvatud inimese) organismi normaalset ja patoloogilist ehitust ja talitlust, haiguslikke seisundeid, ravi, diagnostikat.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Veterinaaria · Näe rohkem »

Vikerkest

Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Vikerkest · Näe rohkem »

Vitiliigo

Vitiliigo ehk laikpigmenditus (ladina keeles vitiligo) nimetatakse tänapäeval selgroogsetel loomadel (näiteks inimestel, kassidel, pühvlitel, hobustel, sigadel ja koertel) teadmata põhjusel tekkiv naha laiguline pigmenditus.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Vitiliigo · Näe rohkem »

Wassermanni test

Wassermanni test ehk Wassermanni reaktsioon on varem süüfilise diagnoosimisel kasutatud komplemendisidumisreaktsioon, mis on nimetatud bakterioloogi August Paul von Wassermanni järgi.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Wassermanni test · Näe rohkem »

Williamsi sündroom

Williamsi sündroom ehk Williamsi-Beureni sündroom (lühend WBS) on inimestel kaasasündinud haruldane sündroom.

Uus!!: Meditsiinisõnastik ja Williamsi sündroom · Näe rohkem »

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva