10 suhted: Harald Riipalu, Lahingute loend, Märtsipommitamine, Mehikoorma, Sõjategevus Eestis (1944), Sinimägede lahing, Tartu lahing (1944), Teise maailmasõja lahingute loend, 20. eesti diviis, 33. Kaitsepataljon.
Harald Riipalu
Harald Riipalu (kuni 1936 Harald Reibach; 13. veebruar 1912 Volossovo asundus, Jamburgi maakond, Peterburi kubermang – 4. aprill 1961 Heckmondwike) oli eesti sõjaväelane (nooremleitnant), kes võttis Teisest maailmasõjast osa Nõukogude sõjaväe (vanemleitnant) ning Wehrmachti ja Relva-SSi koosseisus.
Uus!!: Meerapalu lahing ja Harald Riipalu · Näe rohkem »
Lahingute loend
Siin on loetletud lahinguid.
Uus!!: Meerapalu lahing ja Lahingute loend · Näe rohkem »
Märtsipommitamine
Märtsipommitamine oli Tallinna, Narva, Tartu ja Pärnu pommitamine Nõukogude Liidu lennuväe poolt 1944.
Uus!!: Meerapalu lahing ja Märtsipommitamine · Näe rohkem »
Mehikoorma
Mehikoorma tuletorn, samas kõrval asub ka piirivalvekordon Mehikoorma luterliku kiriku varemed Mehikoorma on alevik Põlva maakonnas Räpina vallas.
Uus!!: Meerapalu lahing ja Mehikoorma · Näe rohkem »
Sõjategevus Eestis (1944)
Sõjategevus Eestis 1944.
Uus!!: Meerapalu lahing ja Sõjategevus Eestis (1944) · Näe rohkem »
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Uus!!: Meerapalu lahing ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »
Tartu lahing (1944)
Tartu lahinguks loetakse võitlusi, mis peeti Kagu-Eestis 1944.
Uus!!: Meerapalu lahing ja Tartu lahing (1944) · Näe rohkem »
Teise maailmasõja lahingute loend
Siin on loetletud Teise maailmasõja käigus toimunud lahinguid ja nende toimumise aegu. Tuntumad ja laiahaardelisemad lahingud on välja toodud paksus kirjas.
Uus!!: Meerapalu lahing ja Teise maailmasõja lahingute loend · Näe rohkem »
20. eesti diviis
20.
Uus!!: Meerapalu lahing ja 20. eesti diviis · Näe rohkem »
33. Kaitsepataljon
33.
Uus!!: Meerapalu lahing ja 33. Kaitsepataljon · Näe rohkem »