Kiiremini kui brauser!
294 suhted: Abajas, Aerulaud, Aju- ja pagunähtus, Alain Bombard, Allveeakustika, Altai, Anadroomne ränne, Anguilla lipp, Anguilla vapp, Antitsüklon, Archelaos (filosoof), Arhaikum, Aseri valla lipp, Asi (õigusteadus), Atlandi ookean, Atmosfäär, Avameri, Avitsennia, Šaakal, Šelfiliustik, Šelfimeri, Ümarussid, Äravool, Äravoolukiht, Õlireostus, Barentsi meri, Beauforti meri, Beauforti skaala, Bentaal, Biotoop, Bismarcki meri, Chaos, Dagestani Vabariigi lipp, Demersaalsed kalad, DSDP, Durdle Door, Eesti Ajalooliste Laevade Selts, Eesti esiajalugu, Eesti kiviaeg, Eesti kliima, Eesti kliima aastani 2100, Eesti saarte loend, Eesti Teaduste Akadeemia Mereteaduste Komisjon, Element (stiihia), Epeirogenees, Esikmets, Eufootne vöönd, Fatamorgaana, Fütobentos, Florese meri, ..., Gaia, Geolitoraal, H-paat, Halobakterid, Harku valla lipp, Harku valla vapp, Hüdrobiondid, Hüdrograafia, Hüdrokeemia, Hüdroloogia mõisteid, Hüdronüüm, Hüdrosfäär, Hüppekiht, Hõbekajakas, Hekate, Helsingi konventsioon, Hendrik Arro, Herman Sergo, Hobulaid, Hoovus, Horvaatia-Sloveenia piirivaidlused, Ida-Euroopa platvorm, Ida-Hiina meri, Inimesi ründavad lülijalgsed, Iris, Island, Ivan Aivazovski, Jaan Tätte, Jaava meri, Jääkaart, Jääkoskel, Jäämägi, Järv, Jõelaev, Jõelähtme valla lipp, Jõelähtme valla vapp, Jõgi, Joldiameri, Kaaliumkloriid, Kaarma valla vapp, Kaart, Kakandilised, Kalad, Kalakasvatussump, Kaliningradi oblasti lipp, Kallas, Kaltsiit, Karst, Katadroomne ränne, Kaunis tugev tuul, Kõhrkalad, Kõrgvesi, Keila jõgi, Keila valla vapp, Keri, Kihnu valla vapp, Kilpkonnalised, Kinnisjää, Klibuvall, Kohanimi, Kooru järv, Kopsteod, Kunda vapp, Kupp (kalandus), Kuukala, Laht, Lahtede loendid, Laptevite meri, Lääne-Eesti sademetehari, Lääne-Saare valla vapp, Läänemeresoome algkeel, Lümanda valla lipp, Lümanda valla vapp, Lõuna-Hiina meri, Lõunapoolkera, Leetseljak, Leisi valla lipp, Leisi valla vapp, Liivi laht, Litoraal, Liustik, London Arch, Loodeteelektrijaam, Loopealne, Loots, Maailmajagu, Maasäär, Maastikuüksus, Maateaduste mõisteid (B), Maateaduste mõisteid (E), Maateaduste mõisteid (J), Maateaduste mõisteid (L), Maateaduste mõisteid (M), Maateaduste mõisteid (N), Madal, Maismaa, Maluku meri, Mandal, Mandrilava, Mandriliustik, Mangroov, Maolised, Marsi kliima, Meghna jõgi, Mehe poeg, Merebioloogia, Mereefekt, Mereelustik, Merefüüsika, Mereimetajad, Merekaitseala, Merekultuur, Merelind, Meremaal, Merepatrull-lennuk, Merepäev, Merereostus, Mereroheline, Meresõda, Meresõitja, Merevägi, Merevesi, Merikotkas, Mindanao meri, Moldova, Muhu monoloogid, Mullutu laht, Mussoon, Mustjala valla lipp, Mustjala valla vapp, Myrtooni meri, Naastloomad, Naatriumkloriid, Nafta, Neem, Neuston, Newfoundlandi ja Labradori lipp, Nicolas Desmarest, Ookeanipõhja puurimisprogramm, Ordoviitsium, Orissaare valla lipp, Orissaare valla vapp, Orjaku sadam, Orkaan, Padur, Paguvesi, Parv, Parvetamine, Pärlipüük, Põhjamaade keskkonnakoostöö tegevuskava, Põhjameri, Põhjapoolkera, Peajalgsed, Pelagiaal, Pelagos, Perikles, Petšora meri, Piilpart, Pikne (äiksejumal), Pinnavesi, Po, Poka laht, Polder, Poolsaar, Praam, Punane, Punane meri, Punavetiktaimed, Purjelaev (maal), Purpurtigu, Rajatis, Randla, Rannajoon, Ranniku- ja mereturism, Rannikulõugas, Raudkvartsiit, Rääbis, Ränikivi, Regressioon (geoloogia), Reljeef, Riimvee-elustik, Roomajad, Rootsi, Rossi meri, Ruhiorg, Saamid, Saaremaa Teater, Saint Vincenti ja Grenadiinide lipp, Savikilt, Süvaveekerge, Sõltumatute Riikide Ühendus, Sõtkas, Scotia meri, Seišellide lipp, Seišellide vapp, Serami meri, Settekivim, Settimine, Siirdekalad, Siirdeveed, Sillamäe lipp, Sillamäe vapp, Sinimajandus, Sintoism, Sisemeri, Soome Meteoroloogiainstituut, Supelrand, Supelvanker, Suubla, Suue, Suurvesi, Sven Onno, Tamm (ehitis), Tasmani meri, Tee, Tel Aviv, Teod, Terrass (geoloogia), Territoriaalvaidlused Lõuna-Hiina meres, Tlingitid, Transgressioon, Transport, Troofsusklassifikatsioon, Tumesinine, Und, Vahemeri, Vajuud, Valhalla, Varjevärvus, Väin, Veeala, Veekogu, Veekogu stratifikatsioon, Veemajanduskava, Veeressursid, Vendée departemang, Vesi, Vesiehitis, Viigerhüljes, Vladimir Galkin, Vullvetikas, Waddenzee, Wilsoni tsükkel, Zooplankton. Laienda indeks (244 rohkem) »
Abajas
Abajas (ka lõugasMaastik, Kajander. J. jt. 2004. EnDic 2004. Tartu, Mats; Tallinn, Tallinna Raamatutrükikoda) on väike madal laht.
Uus!!: Meri ja Abajas · Näe rohkem »
Aerulaud
Emajõel 2017. aasta suveõhtul Püsti ja põlvili aerutajad aerulaudadel Tartus Emajõel 2017. aastal Aerulaud ehk SUP-laud on kaitstud veekogul peamiselt aeru abil ja püsti seistes liikumiseks mõeldud veesõidulaud.
Uus!!: Meri ja Aerulaud · Näe rohkem »
Aju- ja pagunähtus
Aju- ja pagunähtus on mingis veekogus (nt meres) tuule mõjul tekkiv veemasside selline ümberpaigutumine, kus tuulealuses küljes vee tase langeb (paguvesi) ja tuulepealses tõuseb (ajuvesi).
Uus!!: Meri ja Aju- ja pagunähtus · Näe rohkem »
Alain Bombard
Alain Bombard 1981 Alain Bombard (27. oktoober 1924 Pariis – 19. juuli 2005 Toulon) oli prantsuse arstiteadlane ja bioloog, kes tõestas 1952.
Uus!!: Meri ja Alain Bombard · Näe rohkem »
Allveeakustika
Allveeakustika on akustika haru, mis uurib helilainetega seotud nähtusi vees.
Uus!!: Meri ja Allveeakustika · Näe rohkem »
Altai
Altai kõrgeim tipp Beluhha Altai on mäestik Sise-Aasias Venemaa, Kasahstani, Hiina ja Mongoolia piirialadel.
Uus!!: Meri ja Altai · Näe rohkem »
Anadroomne ränne
Anadroomne ränne on loomade ränne merest jõgedesse.
Uus!!: Meri ja Anadroomne ränne · Näe rohkem »
Anguilla lipp
Anguilla lipp on Anguilla (Suurbritannia autonoomse meretaguse ala) lipp.
Uus!!: Meri ja Anguilla lipp · Näe rohkem »
Anguilla vapp
Anguilla vapp Anguilla vapp on Anguilla (Suurbritannia autonoomse meretaguse ala) vapp.
Uus!!: Meri ja Anguilla vapp · Näe rohkem »
Antitsüklon
Õhu liikumine antitsüklonis (paremal) Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond ka kõrgrõhuala on hiiglaslik atmosfääri rõhkkond, läbimõõduga 1500 kuni isegi üle 2000 km, mille keskmes on õhurõhk kõrgem, äärte pool aga madalam.
Uus!!: Meri ja Antitsüklon · Näe rohkem »
Archelaos (filosoof)
Archelaos (Ἀρχέλαος) Ateenast või Mileetosest (akme 450 eKr) oli vanakreeka filosoof.
Uus!!: Meri ja Archelaos (filosoof) · Näe rohkem »
Arhaikum
Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.
Uus!!: Meri ja Arhaikum · Näe rohkem »
Aseri valla lipp
Aseri valla lipp Aseri valla lipp on Ida-Viru maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Aseri valla lipp.
Uus!!: Meri ja Aseri valla lipp · Näe rohkem »
Asi (õigusteadus)
Asjad on kõik esemed, mis füüsikalises mõttes ruumi täidavad.
Uus!!: Meri ja Asi (õigusteadus) · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Meri ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Meri ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Avameri
Avameri ehk ulgumeri on mandrite (ka poolsaarte ja saarte) rannikust eemal paiknev mereala, on osa ookeanist, merest, suuremast väinast või lahest.
Uus!!: Meri ja Avameri · Näe rohkem »
Avitsennia
Avitsennia (Avicennia) on troopikas ja subtroopikas levinud puude ja põõsaste perekond avitsennialiste sugukonnast (varem paigutati raudürdiliste sugukonda).
Uus!!: Meri ja Avitsennia · Näe rohkem »
Šaakal
Hallhundi ja hariliku šaakali topis. Märgata on šaakali väiksem kasv ja kitsam koon Šaakal ehk harilik šaakal (Canis aureus) on koerlaste sugukonda koera perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Meri ja Šaakal · Näe rohkem »
Šelfiliustik
Šelfiliustik on liustik, mis ujub merepinnal, olles üht otsa pidi seotud teda toitva maismaaliustikuga.
Uus!!: Meri ja Šelfiliustik · Näe rohkem »
Šelfimeri
Šelfimeri ehk epikontinentaalne meri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk šelf.
Uus!!: Meri ja Šelfimeri · Näe rohkem »
Ümarussid
Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) on loomade hõimkond.
Uus!!: Meri ja Ümarussid · Näe rohkem »
Äravool
Äravool on vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglast veekokku (jõkke, järve, merre).
Uus!!: Meri ja Äravool · Näe rohkem »
Äravoolukiht
Äravoolukiht on mingi ajavahemiku vältel valglalt jõkke, järve, merre vm voolanud vee hulk pindalaühiku kohta.
Uus!!: Meri ja Äravoolukiht · Näe rohkem »
Õlireostus
Naftareostuse likvideerimine rannikumerel Õlireostus või naftareostus on kütteõli või nafta jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekokku (harilikult merre).
Uus!!: Meri ja Õlireostus · Näe rohkem »
Barentsi meri
Kaart Barentsi meri on meri Euraasia loodeosas, Põhja-Jäämere osa.
Uus!!: Meri ja Barentsi meri · Näe rohkem »
Beauforti meri
thumb thumb thumbBeauforti meri (inglise keeles Beaufort Sea, prantsuse keeles mer de Beaufort) on meri Põhja-Ameerika looderannikul.
Uus!!: Meri ja Beauforti meri · Näe rohkem »
Beauforti skaala
12-palline tuul Beauforti skaala järgi merel Beauforti (loe: bofoori) skaala ehk tuulekiiruse skaala on Briti hüdrograafi Francis Beauforti koostatud empiiriline skaala tuule tugevuse (kiiruse) hindamiseks.
Uus!!: Meri ja Beauforti skaala · Näe rohkem »
Bentaal
Mikropilt tüüpilistest bentaali organismidest Bentaal (kreeka sõnast benthos 'sügavus') on veekogu (ookeani, mere, järve või jõe) põhi organismide elukeskkonnana.
Uus!!: Meri ja Bentaal · Näe rohkem »
Biotoop
Biotoop (. Üldiselt võttes võib biotoop tähendada ala, kus elavad organismid. Biotoop on põhimõtteliselt sünonüümne mõistega "habitaat". Vahe on vaid selles, et habitaadiga seostatakse peamiselt mingi asustusala liike ja populatsioone, biotoobiga aga biotsönoosi. Üheks Eesti biotoobiks võib lugeda näiteks lehtpuumetsa. Maailma suurimad biotoobid on ookeanid ja mered.
Uus!!: Meri ja Biotoop · Näe rohkem »
Bismarcki meri
Bismarcki mee asendikaart Bismarcki meri on Vaikse ookeani osa Paapua Uus-Guineas.
Uus!!: Meri ja Bismarcki meri · Näe rohkem »
Chaos
Chaos ehk Kaos on vanakreeka mütoloogias esimene jumal, kes lõi maailma.
Uus!!: Meri ja Chaos · Näe rohkem »
Dagestani Vabariigi lipp
Dagestani Vabariigi lipp Dagestani Vabariigi lipp on Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluva Dagestani Vabariigi lipp.
Uus!!: Meri ja Dagestani Vabariigi lipp · Näe rohkem »
Demersaalsed kalad
demersaalsete kalade esindaja Demersaalsed kalad on rühm kalu, kelle elutegevus on seotud mere või mõne muu veekogu põhjaga.
Uus!!: Meri ja Demersaalsed kalad · Näe rohkem »
DSDP
Puurimislaev ''Glomar Challenger'' DSDP (Deep Sea Drilling Project) on esimene programm rahvusvahelistest ookeanipõhja puurimisprogrammidest.
Uus!!: Meri ja DSDP · Näe rohkem »
Durdle Door
Durdle Door Vaade Durdle Doorile kaljurünkalt Durdle Door on Edela-Inglismaa lõunarannikul Dorsetis asuv paekivist looduslik kaar.
Uus!!: Meri ja Durdle Door · Näe rohkem »
Eesti Ajalooliste Laevade Selts
Eesti Ajalooliste Laevade Selts (lühend EALS) on mittetulundusühing, mille tegevuse peamine eesmärk on kaitsta ajalooliste laevade säilimist ja käigushoidmist.
Uus!!: Meri ja Eesti Ajalooliste Laevade Selts · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Meri ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Uus!!: Meri ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »
Eesti kliima
satelliidipildil 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud Soome lahte. Eesti kliima on üleminekuline parasvöötme kliima, mis on tugevalt mõjutatud Põhja-Atlandi hoovusest, Läänemerest ja Eesti geograafilisest asendist.
Uus!!: Meri ja Eesti kliima · Näe rohkem »
Eesti kliima aastani 2100
ekvivalendist Eesti kliima aastani 2100 on prognoos, mis iseloomustab globaalsest soojenemisest tingitud võimalikke kliimamuutusi Eestis ja Läänemere regioonis aastani 2100.
Uus!!: Meri ja Eesti kliima aastani 2100 · Näe rohkem »
Eesti saarte loend
Eesti saarte loend loetleb Eesti saared, mis piirnevad mere või siseveekoguga.
Uus!!: Meri ja Eesti saarte loend · Näe rohkem »
Eesti Teaduste Akadeemia Mereteaduste Komisjon
Eesti Teaduste Akadeemia mereteaduste komisjon (MTK) on Eesti Teaduste Akadeemia tehnikateaduste osakonna juures tegutsev riigisisene nõustav kogu.
Uus!!: Meri ja Eesti Teaduste Akadeemia Mereteaduste Komisjon · Näe rohkem »
Element (stiihia)
Elementideks nimetatakse Euroopa ja ida traditsioonilistes maailmapiltides maailma ürgalgeid (kreeka arche).
Uus!!: Meri ja Element (stiihia) · Näe rohkem »
Epeirogenees
Epeirogeneesiks ehk epeirogeneetilisteks liikumisteks nimetatakse aeglaselt toimuvaid maakoore tõuse ja langusi ilma märkimisväärse kivimite deformeerumiseta.
Uus!!: Meri ja Epeirogenees · Näe rohkem »
Esikmets
Esikmets on merest kerkinud maapinnal kasvav võsa.
Uus!!: Meri ja Esikmets · Näe rohkem »
Eufootne vöönd
Eufootne vöönd (ka foot(ili)ne vöönd, eufoot(ili)ne (sügavus)vöönd) on järves või mere sügavusvöönd, kuhu jõuab fotosünteesiks piisavalt päikesekiirgust.
Uus!!: Meri ja Eufootne vöönd · Näe rohkem »
Fatamorgaana
Fatamorgaana on miraaž, mis tekib temperatuuri inversiooni tõttu.
Uus!!: Meri ja Fatamorgaana · Näe rohkem »
Fütobentos
Fütobentos on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad veeorganismid.
Uus!!: Meri ja Fütobentos · Näe rohkem »
Florese meri
Florese mere asendikaart Florese meri on meri Euraasia mandrist kagu pool.
Uus!!: Meri ja Florese meri · Näe rohkem »
Gaia
Gaia ehk Ge on kreeka mütoloogias maajumalanna (kreeka keeles Ge või Ga tähendab "maa").
Uus!!: Meri ja Gaia · Näe rohkem »
Geolitoraal
Geolitoraal on mere või suure järve rannavöönd, mis jääb veekogu keskmise ja kõrgeima veetaseme vahele.
Uus!!: Meri ja Geolitoraal · Näe rohkem »
H-paat
H-paat on ühekereline range ühtsusklassi kiiljaht, millel on üks mast ja bermuuda 7/8 murdtaglastus(luup).
Uus!!: Meri ja H-paat · Näe rohkem »
Halobakterid
''Halobacteria'' sp. koloonia, iga rakk on umbes 5 μm pikk. Halobakterid ehk halofiilsed bakterid (Halobacteria) on arhedeRaik-Hiio Mikelsaar.
Uus!!: Meri ja Halobakterid · Näe rohkem »
Harku valla lipp
Harku valla lipp Harku valla lipp oli Eesti haldusüksuse Harku valla lipp.
Uus!!: Meri ja Harku valla lipp · Näe rohkem »
Harku valla vapp
Harku valla vapp Harku valla vapp on Harju maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Harku valla vapp.
Uus!!: Meri ja Harku valla vapp · Näe rohkem »
Hüdrobiondid
Hüdrobiondid ehk veeorganismid on mingis veekogu (meri, järv, jõgi jt) ökoloogilises sügavusvööndis (pelagiaalis, bentaalis või põhjasetteis) elavad organismid: taimed, seened, loomad ja mikroorganismid.
Uus!!: Meri ja Hüdrobiondid · Näe rohkem »
Hüdrograafia
Carl Rathlefi Liivi-, Eesti- ja Kuramaa hüdrograafiline kaart (1852) Hüdrograafia (kreeka keeles hydōr 'vesi' + graphō 'kirjutan') on hüdroloogia haru, mis uurib ja kirjeldab veekogusid (jõgesid, järvi, veehoidlaid, ookeane jne.) ning nende osi.
Uus!!: Meri ja Hüdrograafia · Näe rohkem »
Hüdrokeemia
Hüdrokeemia (inglise water chemistry) on teadusharu, mille uurimisvaldkonnaks on loodusliku vee koostis, selle kujunemine, muutumine ja seda põhjustavate keemiliste protsesside uurimine.
Uus!!: Meri ja Hüdrokeemia · Näe rohkem »
Hüdroloogia mõisteid
Siin on loetletud hüdroloogia, okeanograafia, hüdrogeoloogia, glatsioloogia, geokrüoloogia ja meregeoloogiaga seotud mõisteid.
Uus!!: Meri ja Hüdroloogia mõisteid · Näe rohkem »
Hüdronüüm
Hüdronüüm on veeobjektide (jõgede, järvede, merede, lahtede, väinade jt) nimed.
Uus!!: Meri ja Hüdronüüm · Näe rohkem »
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
Uus!!: Meri ja Hüdrosfäär · Näe rohkem »
Hüppekiht
Hüppekiht on suhteliselt sügavate veekogude (järved, mered jne) veekiht, enamasti õhuke, kus vee füüsikalised ja/või keemilised omadused kiiresti muutuvad.
Uus!!: Meri ja Hüppekiht · Näe rohkem »
Hõbekajakas
Hõbekajakas (Larus argentatus) on kajaklaste sugukonda kajaka perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Meri ja Hõbekajakas · Näe rohkem »
Hekate
"Hekate, hämaruse jumalanna", litograafia, välja andnud Wm. S. Kimball & Co. (1889) Hekate (vanakreeka keeles Ἑκάτη või Ἑκατα) on vanakreeka mütoloogias kuu-, allmaailma-, öö-, maagia-, nõiakunsti ja teispoolsusega suhtlemise jumalanna.
Uus!!: Meri ja Hekate · Näe rohkem »
Helsingi konventsioon
Helsingi konventsioon ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping Läänemere looduskeskkonna kaitseks, mis sõlmiti 9. aprillil 1992 kõigi Läänemerd ümbritsevate riikide (Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa) ja Euroopa Majandusühenduse vahel.
Uus!!: Meri ja Helsingi konventsioon · Näe rohkem »
Hendrik Arro
Hendrik Arro (25. juuli 1925 Tallinn – 26. september 2017 Tallinn) oli Eesti lendur, sporditegelane ja tehnikateadlane.
Uus!!: Meri ja Hendrik Arro · Näe rohkem »
Herman Sergo
Herman Sergo (1. oktoober 1911 Jausa, Käina vald – 28. september 1989 Tallinn) oli eesti kirjanik.
Uus!!: Meri ja Herman Sergo · Näe rohkem »
Hobulaid
Hobulaid (rootsi keeles Hästholm) on Lääne maakonda kuuluv laid Väinameres.
Uus!!: Meri ja Hobulaid · Näe rohkem »
Hoovus
Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Uus!!: Meri ja Hoovus · Näe rohkem »
Horvaatia-Sloveenia piirivaidlused
Horvaatia (rohelisega) ja Sloveenia (oranžiga) Vaidlustatud piirid Pirani lahes Horvaatia ja Sloveenia vahelised piirivaidlused kestavad alates 1991.
Uus!!: Meri ja Horvaatia-Sloveenia piirivaidlused · Näe rohkem »
Ida-Euroopa platvorm
Ida-Euroopa platvorm, ka Ida-Euroopa lava, ka Vene settelava, on Euraasia laama lääneosas asuva Ida-Euroopa kraatoni osa.
Uus!!: Meri ja Ida-Euroopa platvorm · Näe rohkem »
Ida-Hiina meri
Ida-Hiina meri on meri Vaikse ookeani lääneosas.
Uus!!: Meri ja Ida-Hiina meri · Näe rohkem »
Inimesi ründavad lülijalgsed
astel mürgiga Inimesi hammustavad ja nõelavad mitmed artropoodid ehk lülijalgsed kas toitumise või kaitse eesmärgil.
Uus!!: Meri ja Inimesi ründavad lülijalgsed · Näe rohkem »
Iris
5. sajandist eKr Iris (kreeka keeles Ίρις - 'vikerkaar') on vanakreeka mütoloogia järgi isikustatud vikerkaar ja jumalate sõnumitooja.
Uus!!: Meri ja Iris · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Meri ja Island · Näe rohkem »
Ivan Aivazovski
"Üheksas laine" on Aivazovski kuulsaim maal Ivan Konstantinovitš Aivazovski (vene keeles Иван Константинович Айвазовский, armeenia keeles Հովհաննես Կոստանդինի Այվազովսկի või Հայվազյան (Hovhannes Kostaneini Ajvazovski või Hajvazjan); 29. juuli 1817 Feodossija – 19. aprill 1900 Feodossija) oli armeenia päritolu Ukraina maalikunstnik, kes põhiliselt maalis merd ja taevast.
Uus!!: Meri ja Ivan Aivazovski · Näe rohkem »
Jaan Tätte
Paremal Jaan Tätte Jaan Tätte (sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis) on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja.
Uus!!: Meri ja Jaan Tätte · Näe rohkem »
Jaava meri
Jaava mere asendikaart Jaava meri on meri Euraasia mandrist kagu pool Vaikses ookeanis Sumatra, Jaava ja Kalimantani vahel.
Uus!!: Meri ja Jaava meri · Näe rohkem »
Jääkaart
Jääkaart on mere kontuurkaart, millele kantakse jääluure abil saadud teave jääolude kohta.
Uus!!: Meri ja Jääkaart · Näe rohkem »
Jääkoskel
Jääkoskel (Mergus merganser) on partlaste sugukonda koskla perekonda kuuluv suur sukelpart.
Uus!!: Meri ja Jääkoskel · Näe rohkem »
Jäämägi
Jäämägi Baffini saare lähedal Jäämäe veepealne ja veealune osa Jäämägi on mere pinnal triiviv liustiku küljest lahti murdunud suur jäätükk.
Uus!!: Meri ja Jäämägi · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Meri ja Järv · Näe rohkem »
Jõelaev
Väike jõereisilaev Tartus Sisevete parvlaev Laaksaares Madala pardaga jõereisilaev Tartus Suur, kuid madal jõekruiisilaev Saksamaal Jõelaev (siseveelaev) on siseveekogudel (jõed, järved) sõiduks mõeldud või ehitatud laev.
Uus!!: Meri ja Jõelaev · Näe rohkem »
Jõelähtme valla lipp
Jõelähtme valla lipp. Jõelähtme valla lipp on Eesti haldusüksuse Jõelähtme valla lipp.
Uus!!: Meri ja Jõelähtme valla lipp · Näe rohkem »
Jõelähtme valla vapp
Jõelähtme valla vapp. Jõelähtme valla vapp on Harju maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Jõelähtme valla vapp.
Uus!!: Meri ja Jõelähtme valla vapp · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Meri ja Jõgi · Näe rohkem »
Joldiameri
Joldiameri oli viimase jääaja järel, umbes aastatel 9600–9000 eKr, Läänemere nõos eksisteerinud meri, üks tänase Läänemere kujunemisele eelnenud staadiumitest.
Uus!!: Meri ja Joldiameri · Näe rohkem »
Kaaliumkloriid
220px 220px Kaaliumkloriid on keemiline aine valemiga KCl.
Uus!!: Meri ja Kaaliumkloriid · Näe rohkem »
Kaarma valla vapp
Kaarma valla vapp Kaarma valla vapp oli Saare maakonnas asuva endise Eesti haldusüksuse Kaarma valla vapp.
Uus!!: Meri ja Kaarma valla vapp · Näe rohkem »
Kaart
Johannes Kepleri maailmakaart Tartu linnaplaan Louis Höflingeri 1860. aasta kaardil Karepa küla kaart Hiinani, selle keskpunkt on Mallorca. See on üks esimesi geograafilisi kaarte, millele on märgitud kompassiroos. Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad.
Uus!!: Meri ja Kaart · Näe rohkem »
Kakandilised
Kakandilised (Isopoda) on vähilaadsete alamhõimkonda kuuluv mitmepalgeline selts vähilisi.
Uus!!: Meri ja Kakandilised · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Meri ja Kalad · Näe rohkem »
Kalakasvatussump
Töölised ammutavad sumbast sägasid, Delta Pride'i sägakasvatus Mississippil Kalakasvatussump on võrkseintega, põhjast ja veepinnalt toestatud kalakasvatusrajatis, mis asub avatuna mingis veekogus (harilikult meres, lahes, fjordis).
Uus!!: Meri ja Kalakasvatussump · Näe rohkem »
Kaliningradi oblasti lipp
Kaliningradi oblasti lipp Kaliningradi oblasti lipp on Venemaa haldusüksuse Kaliningradi oblasti lipp.
Uus!!: Meri ja Kaliningradi oblasti lipp · Näe rohkem »
Kallas
Kallas on veekogu (tavaliselt jõge või väikest järve) ääristav maariba.
Uus!!: Meri ja Kallas · Näe rohkem »
Kaltsiit
Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Kaltsiidikristall. Hästi on näha kaltsiidile iseloomulik romboeedriline lõhenevus Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Meri ja Kaltsiit · Näe rohkem »
Karst
Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.
Uus!!: Meri ja Karst · Näe rohkem »
Katadroomne ränne
Katadroomne ränne on loomade ränne jõge pidi allavoolu merre.
Uus!!: Meri ja Katadroomne ränne · Näe rohkem »
Kaunis tugev tuul
thumb Kaunis tugev tuul ehk värske tuul ehk üsna tugev tuul on tuul, mille tugevus on 5 palli Beauforti skaala järgi ehk 5 bofoori.
Uus!!: Meri ja Kaunis tugev tuul · Näe rohkem »
Kõhrkalad
Kõhrkalad (varem ka põiksuused, kondrihtüsed; teaduslik ladinakeelne nimetus Chondrichthyes) on vee-eluliste keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Meri ja Kõhrkalad · Näe rohkem »
Kõrgvesi
Kõrgvesi Emajõel Kõrgvesi on mingis veekogus (enamasti jõe kontekstis) valitsev olukord, kus seal on kõrge vesi.
Uus!!: Meri ja Kõrgvesi · Näe rohkem »
Keila jõgi
Droonivideo Keila jõest Keila-Joal 2022. aasta juunis Kohilast 2022. aasta juunis Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil.
Uus!!: Meri ja Keila jõgi · Näe rohkem »
Keila valla vapp
Keila valla vapp Keila valla vapp oli Harju maakonnas asunud Eesti haldusüksuse Keila valla vapp.
Uus!!: Meri ja Keila valla vapp · Näe rohkem »
Keri
Keri (rootsi keeles Kockskär) on Harju maakonnas Viimsi vallas asuv saar Soome lahes.
Uus!!: Meri ja Keri · Näe rohkem »
Kihnu valla vapp
Kihnu valla vapp Kihnu valla vapp on Pärnu maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Kihnu valla vapp.
Uus!!: Meri ja Kihnu valla vapp · Näe rohkem »
Kilpkonnalised
Kilpkonnalised Liblikad kilpkonnaliste (tõenäoliselt ''Podocnemis expansa'') pisaraid joomas Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts.
Uus!!: Meri ja Kilpkonnalised · Näe rohkem »
Kinnisjää
Läänemeres. Gdynia, Poola Kinnisjää on ookeane, meresid ja lahtesid kattev liikumatu merejää, mis asub tekkekohas ning on kinnitunud kalda või ranna külge.
Uus!!: Meri ja Kinnisjää · Näe rohkem »
Klibuvall
Klibuvall Kassaril Klibuvall on rannavall, mis koosneb valdavalt klibust.
Uus!!: Meri ja Klibuvall · Näe rohkem »
Kohanimi
Kohanimi ehk toponüüm on geograafilise objekti (asula, soo, mere, jõe vm) nimi.
Uus!!: Meri ja Kohanimi · Näe rohkem »
Kooru järv
Kooru järv (ka Suur Kaanda järv) on järv Põhja-Saaremaal Saaremaa vallas Ninase poolsaarel.
Uus!!: Meri ja Kooru järv · Näe rohkem »
Kopsteod
Kopsteod ehk pulmonaadid (Pulmonata) on tigude selts.
Uus!!: Meri ja Kopsteod · Näe rohkem »
Kunda vapp
Kunda vapp Kunda vapp on Lääne-Viru maakonnas asuva Eesti linna Kunda vapp.
Uus!!: Meri ja Kunda vapp · Näe rohkem »
Kupp (kalandus)
Kupp (ka agur, võrgutähis) on võrgumärk, millega tähistatakse ridaõngede või merel võrgurivi algust ja lõppu.
Uus!!: Meri ja Kupp (kalandus) · Näe rohkem »
Kuukala
Kuukala (Mola mola) on kuukalalaste sugukonda kuukala perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Meri ja Kuukala · Näe rohkem »
Laht
Donostia linna kaardilt on näha vähemalt kaks maismaasse ulatuvat lahte Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.
Uus!!: Meri ja Laht · Näe rohkem »
Lahtede loendid
*Eesti lahtesid loetletakse Eesti lahtede loendis.
Uus!!: Meri ja Lahtede loendid · Näe rohkem »
Laptevite meri
thumb Päikeseloojang Rüsivallid Hõljuk Hivus-10 Laptevite meri (vene keeles море Лаптевых, jakuudi keeles Лаптевтар муоралара; tarvitatud ka nime Nordenskiöldi meri) on meri Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Meri ja Laptevite meri · Näe rohkem »
Lääne-Eesti sademetehari
Lääne-Eesti sademetehari on rannikujoonega enam-vähem paralleelne suuremate sademetega vöönd (sademetehari) Mandri-Eesti lääneosas.
Uus!!: Meri ja Lääne-Eesti sademetehari · Näe rohkem »
Lääne-Saare valla vapp
Lääne-Saare valla vapp Lääne-Saare valla vapp on Saare maakonnas endise Eesti haldusüksuse Lääne-Saare valla vapp.
Uus!!: Meri ja Lääne-Saare valla vapp · Näe rohkem »
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Uus!!: Meri ja Läänemeresoome algkeel · Näe rohkem »
Lümanda valla lipp
Lümanda valla lipp Lümanda valla lipp on Eesti haldusüksuse Lümanda valla lipp.
Uus!!: Meri ja Lümanda valla lipp · Näe rohkem »
Lümanda valla vapp
Lümanda valla vapp Lümanda valla vapp on Saare maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Lümanda valla vapp.
Uus!!: Meri ja Lümanda valla vapp · Näe rohkem »
Lõuna-Hiina meri
Lõuna-Hiina mere kaart Lõuna-Hiina meri on Vaikse ookeani osa.
Uus!!: Meri ja Lõuna-Hiina meri · Näe rohkem »
Lõunapoolkera
Lõunapoolkera Lõunapoolkera on ekvaatorist lõuna pool asuv osa Maast.
Uus!!: Meri ja Lõunapoolkera · Näe rohkem »
Leetseljak
Leetseljak (ka lee, kõnekeeles leetselg (vaadatud 13.03.2019)) on madal ja lauge, pikliku kujuga liivavall jões (ülaosa madalveega veest väljas) või rannalähedases meres (rannajoonega enam-vähem rööbiti).
Uus!!: Meri ja Leetseljak · Näe rohkem »
Leisi valla lipp
Leisi valla lipp Leisi valla lipp on endise Eesti haldusüksuse Leisi valla lipp.
Uus!!: Meri ja Leisi valla lipp · Näe rohkem »
Leisi valla vapp
Leisi valla vapp Leisi valla vapp on Saare maakonna endise Eesti haldusüksuse Leisi valla vapp.
Uus!!: Meri ja Leisi valla vapp · Näe rohkem »
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Uus!!: Meri ja Liivi laht · Näe rohkem »
Litoraal
Litoraal ehk litoraalivöönd on ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis üldiselt hõlmab ranniku- (kalda-)piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik.
Uus!!: Meri ja Litoraal · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Meri ja Liustik · Näe rohkem »
London Arch
London Arch, 2010 London Arch detsembris 2010 London Arch 1985. aastal. Pildil on loodussilla kaldapoolne kaarava, mis 5 aastat hiljem kokku varises London Arch (varem ka London Bridge) on looduslik kaar Austraalias Port Campbelli rahvuspargis.
Uus!!: Meri ja London Arch · Näe rohkem »
Loodeteelektrijaam
Loodeteelektrijaama töö Loodeteelektrijaam ehk loodete-hüdroelektrijaam ehk tõusu-mõõnaelektrijaam on elektrijaam, mis muundab loodete energiat elektrienergiaks.
Uus!!: Meri ja Loodeteelektrijaam · Näe rohkem »
Loopealne
Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Uus!!: Meri ja Loopealne · Näe rohkem »
Loots
Pärnu jõel, loots astub laeva Pärnu lahel, loots astub laevalt lootsikaatrisse Loots on elukutse ja ametinimetus.
Uus!!: Meri ja Loots · Näe rohkem »
Maailmajagu
Loodusgeograafilised maailmajaod Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides.
Uus!!: Meri ja Maailmajagu · Näe rohkem »
Maasäär
Läänemere rannikul Uitru säär Ihasalu poolsaare tipus Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.
Uus!!: Meri ja Maasäär · Näe rohkem »
Maastikuüksus
Maastikuüksus on territoorium, kus on loodustingimused ühtlased või sarnased.
Uus!!: Meri ja Maastikuüksus · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (B)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad B-tähega. B.
Uus!!: Meri ja Maateaduste mõisteid (B) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (E)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad E-tähega. E.
Uus!!: Meri ja Maateaduste mõisteid (E) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (J)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad J-tähega. Jaagarahu lade – Jaani lade – jaanuari keskmine õhutemperatuur – jadeiit – jalam – jaspis – jelaan – joastik – Joides Resolution – Joldiameri – jooneline erosioon – joonvälk – juga – koht jõel, kus vesi langeb astangust jugavool – juudikivi – juuli keskmine õhutemperatuur – Juura (geoloogia) – Juuru lade – juveniilne vesi – jõe lang – jõe pikkuse ja languse suhe jõe langus – jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe jõe lähe – koht, kust jõgi algab jõe pikiprofiil – jõe veerežiim – jõe äravool – kindlas ajavahemikus valgalalt veekogusse voolanud vee maht jõeorg – jõesaar – jõesete – jõestik – peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega jõesäng – jõeoru sügavaim osa, milles kogu aeg voolab vesi jõeterrass – jõevõrgu tihedus – jõgi – mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu, mis kulgeb piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke jõgikond – ala, kust jõgi saab oma vee Jõhvi lade – jäide – jälgelement – keemiline element, mis moodustab kivimi koostisest vähem kui 0,1% jämedateraline struktuur – järeltõuge – järsak – järskrannik – järsult sügavneva merepõhjaga rannik järta – järv – Järva jäätumine – järvelubi – järvemuda – järvesaar – järvesete – järvestik – järveterrass – järvistu – jää – jääaeg – jääjärv – jääkate – jääkoobas – jääkoorik – jääkosk – jääkriim – jääkruup – jääksoo – soo, kus turbavarud on ammendatud või turba tootmine on lõpetatud jääkulutus – jääkõrb – jääkünd – liikuva liustiku poolt teostatav murenenud materjali transport jäälahe – jäämägi – jäänukjärv – jäänukkõrgendik – jäänuksaar – jäänuksete – jäänõel – jääpaisjärv – jääpuursüdamik – jäärak – jääsammas – jääsein – jäätumine (glatsioloogia) – jäätumine – jäävaheaeg – jäävihm – jäävöönd – jütja – J.
Uus!!: Meri ja Maateaduste mõisteid (J) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (L)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad L-tähega. La Niña – laam – litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega laama sukeldumine – laamade lahknemine – laamtektoonika – laava – laavakate – laavavool – vulkaanist väljunud maapinda mööda voolav laava või sel viisil moodustunud kivimkeha labrador (mineraal) – lade – ladejärk – ladekond – ladestik – ladestu – ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks lagerstätte – laguahel – laguun – laguunifaatsies – laguunisete – laguunrannik – lahaar – laht – maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa lahvandus – laid – laidrannik – laidrannik – lainevire – lainjaskihiline tekstuur – lais – lakoliit – lamav kiht – kiht, mis on sellel lasuva kihi all lamell (geoloogia) – lamm – laminariitsavi – lamminiit – lammorg – lang (geoloogia) – lang (jõgi) – langatus – langatusala – langatuslehter – langatusnõgu – langatusvärin – langeallikas – langemisnurk – langus – lapill – püroklastiline osake, mille läbimõõt on 2...64 mm laskunud tiib – Lasnamäe lade – lasuliit – lasuriit – lasumus – lasumuselemendid – kivimkeha (enamasti kihi) ruumilist orientatsiooni iseloomustavad parameetrid lasumusvorm – lasund – maavara kogum lasuv kiht – kiht, mis on tema all oleva lamava kihi peal lasuv sete – lateraalorg – lateriit – lateriitmuld – Latorpi lade – vananenud kronostratigraafiline üksus (Ordoviitsiumi lade), mis on asendatud Hunnebergi ja Billingeni lademetega laugas – laugrannik – lauge reljeefiga rannik Lauraasia – Laurentia – lauskmaa – lauskrand – lauslumi – laussadu – lavamaa – laviin – laviinikoonus – lavsoniit – leedemuld – leelis – leeliseline kivim – leeliseline magma – leeliseline päevakivi – leeliselisus – leeliskivim – suure kaaliumi ja naatriumisisaldusega tardkivim leelismetall – leelispäevakivi – leetmuld – leetseljak – leetumine – lehvikkurd – Leivu alamlade – lennundusmeteoroloogia – leostumine – lepidoliit – leukokraatne kivim – leukokraatne mineraal – leutsiit – leviala (geoloogia) – levialakaart – Li-vilk – libleline agregaat – lihkepind – lihkumine – lihtvorm – Lihvini jäävaheaeg – liitdaik – liitvulkaan – liiv – liivakivi – liivakivipaljand – liivakõrb – liivarand – liivasete – liivatorm – liivik – liivsavi – likvatsioon – limaan – limaanrannik – Limneameri – limnoloogia – limnomõhn – limoniit – lintsilikaat – lintstruktuur – lipariit – lisajõgi – litogenees – geoloogiliste protsesside kogum, mis põhjustavad settekivimite teket ja muutumist.
Uus!!: Meri ja Maateaduste mõisteid (L) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (M)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad M-tähega. Maa (planeet) – Maa ekvaator – Maa gravitatsiooniväli – Maa kuju – Maa magnetism – Maa magnetpoolus – Maa magnetväli – Maa paisumise hüpotees – Maa poolused – Maa süsteemi teadus – teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile Maa tuum – Maa vahevöö – Maa vanus – maabriis – maagaas – orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan maagikest – maagikivim – maailmameri – maailmaruum – maak – mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas maakitsus – maakmineraal – maakoor – maalihe – maanina – maaparandus – maapind – maapinnaudu – maarjas – maarjaskilt – maapõu – maapõuevara – maar – maardla – maarijärv – maaroom – maastik – maastikuallprovints – maastikupaikkond – maastikuprovints – maastikurajoon – maastikusfäär – maastikuteadus – maastikuvaldkond – maastikuökoloogia – maastikuüksus – maasäär – maateadus – maavara – maavarade geoloogia – maavesi – maavoole – maaväline elu – maavärin – maavärina intensiivsus – maavärina intensiivsusaste – maavärina kese – maavärina kolle – maavärina magnituud – madal – madala astme moondekivim – madalik – madalrõhkkond – madalsoo turvas – madalsoo – madalvesi – maetud karst – magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰ magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur magmakivim – magmaline faatsies – magmaline intrusioon – magmaline kompleks – magmaline tsükkel – magmatism – magneesium – magnesiit – magnetiit – magnetiline anomaalia – magnetiliste anomaaliate kaart – magnetiline deklinatsioon – magnetiline inklinatsioon – magnetilisus – magnetomeeter – magnetomeetria – magnetomeetriline otsing – magnetpoolus – magnetresonantskuvamine – magnettorm – maismaa – majandusgeoloogia – makroreljeef – malahhiit – mammut – mandelkivi – mandelkivitekstuur – mandrijalam – mandrijää – mandrijäätumine – mandrilava – mandriline maakoor – mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp mandriline kliima – mandriline paraskliima – mandriline riftivöönd – mandriliustik – mandrinõlv – mandririft – mandrisete – mandrite triiv – mandrite triivi hüpotees – mandri tuum – manganiit – manganoliidid – mangroov – manner – manner (geoloogia) – margariit – marginaaloos – markasiit – marmor – Marsi kliima – Marsi laavatunnelid – marš – maru (tuul) – massibilanss – massiivne tekstuur – mastodon – Mastogloiameri – mattumine – mattunud karst – mattunud org – Maunderi miinimum – meandreerumine – mega-aasta – megaantiklinoorium – megareljeef – megasünklinoorium – melanokraatne kivim – melanokraatne mineraal – Mercalli skaala – merebriis – merefüüsika – meregeoloogia – merejää – merekeemia – mereline kliima – mereline paraskliima – meremuda – meresete – merevaik – merevesi – mergel – peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim meri – meridiaan – meromiktiline veekogu – Mesoarhaikum – mesopaus – Mesoproterosoikum – mesoreljeef – mesosfäär – Mesosoikum – Metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise metalne läige – metamorfism – metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis meteoor – meteoorkeha – meteoorne vesi – meteoriidikraater – meteoriidikraatri vall – meteoriit – meteoriitika – meteoroloogia – meteoroloogiainstrumendid – mets – metsatustamine – metsatustumine – miarooliline tekstuur – süvakivimi tekstuur, mille puhul vesiikulite seinad kattuvad sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim milleriit – mikrofossiil – mikrokliima – mikrokliin – mikropaleontoloogia – mikroreljeef – mikroteraline struktuur – Milankovići hüpotees – Milleri indeksid – mineraal – mineraalide klassifikatsioon – mineraalmaa – mineraalmuld – mineraalsoon – mineraalsuletis – mineraalvesi – mineraliseerumine – mineraloid – mineraloogia – Miotseen – miraaž – Mississippi ajastik – mistraal – mitmevärvilisus – mitmikintrusioon – mittemetalne maavara – mobilismihüpoteesid – moho – Mohorovičići eralduspind – Mohsi astmik – molass – moldorg – molübdeniit – monatsiit – mondhaldeiit – monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra monokliinne süngoonia – monoklinaal – monoklinaalne kallakus – monoklinaalne kivim – monoklinaalne sümmeetria – monoklinaalne süngoonia – monokristall – terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera monoliit – monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim moondeaste – moondefaatsies – moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim moondekivimi struktuur – moondekompleks – moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis moreen – sorteerumata liustikusete moreenküngas – moreentasandik – mosasaurus – muda – veega segunenud, kleepuv, savikas-aleuriitne sete mudaline struktuur – mudavool – mudavulkaan – mugeariit – muguljas tekstuur – muld – mull – mulla klassifikatsioon – mullageograafia – mullahingamine – mullahorisont – mullalahus – mullaniiskus – mullastik – mullastruktuur – mullateadus – mullateke – mullatekketegur – mullatüüp – mullavesi – murd – murdlaine – murdlusvool – murdumisnäitaja – murdumisnäitaja dispersioon – murend – murendmaterjal – murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmine osa mureneb murenemiskoorik – murdepind – murrang – lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes murrangliikumine – murrangrike – murrangu amplituud – murrangujoon – murrangukompleks – murranguline astang – murrangulõhe – murranguorg – murrangupind – murrangusüsteem – murrutus – murrutusjärsak – murrutuskulbas – murrutuslava – murrutusrand – murrutusrannik – murrutustasandik – murrutusterrass – muskoviit – mussoon – püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale mussoonkliima – mussoonparaskliima – mustmuld – must tossutaja – muutumine (geoloogia) – mõhn – mõhnastik – Mõniste kerge – mõõdukas tuul – mäeahelik – mäeeraldis – mäehari – mäekristall – mäekuru – mäemassiiv – mäendus – mäendusgeoloogia – mäestik – mäeteke – mäetipp – M.
Uus!!: Meri ja Maateaduste mõisteid (M) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (N)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkiri algab N-tähega. naatrium – keemiline element järjenumbriga 11 naatriumsalpeeter – Nabala lade – nafta – naftageoloogia – naftalasund – nakhliit – NAO indeks – Narva lade – nasv – natroliit – nautiloidid – Nearktis – neeldumistegur – neem – merre või järve ulatuv maismaa osa neerjas agregaat – nefeliin – negatiivne kalle – negatiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast madalam nekk – nematofüüdid – Neoarhaikum – Neogeen – Neoproterosoikum – neotektoonika – neotektooniline maakerge – neotektoonilised liikumised – Neotroopis – neptunism – nihkepeegel – nihkumine – niiskus – niitjad kiudpilved – nikeliin – nivaalne kliima – NOAA – noorenemine (geoloogia) – normaalkurd – normaalmurrang – kaldmurrang, mille lasuv tiib on laskunud lamava tiiva suhtes allapoole Novaja Zemlja efekt – nullsedimentatsioon – nurkkõrgus – nõeljas agregaat – nõgu – nõiavits – nõlv – üle 2° kallakuga maapind nõlvanurk – nõlvaprotsessid – nõmm – nõosandur – nõrgkivi – nõrglubi – nõrk tuul – nüüdissete – N.
Uus!!: Meri ja Maateaduste mõisteid (N) · Näe rohkem »
Madal
Madal (kasutatakse ka sõna "madalik") on madala veega ala meres, järves või jões.
Uus!!: Meri ja Madal · Näe rohkem »
Maismaa
Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.
Uus!!: Meri ja Maismaa · Näe rohkem »
Maluku meri
Maluku meri on meri Sulawesi ja Halmahera saare vahel.
Uus!!: Meri ja Maluku meri · Näe rohkem »
Mandal
Mandali sadam Mandal on linn Norras Agderi maakonnas, Lindesnesi valla ja endise Mandali valla keskus.
Uus!!: Meri ja Mandal · Näe rohkem »
Mandrilava
Mandrilava Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud.
Uus!!: Meri ja Mandrilava · Näe rohkem »
Mandriliustik
Vaate mandriliustikele Gröönimaal Liustik. Alaska Liustik. Antarktis Mandriliustik on ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel.
Uus!!: Meri ja Mandriliustik · Näe rohkem »
Mangroov
Mangroov Mangroov on hingamisjuurtega igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul.
Uus!!: Meri ja Mangroov · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Meri ja Maolised · Näe rohkem »
Marsi kliima
Marss Marsi kliima on planeedi Marss keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Meri ja Marsi kliima · Näe rohkem »
Meghna jõgi
Meghna jõgi on jõgi Aasias Bangladeshis.
Uus!!: Meri ja Meghna jõgi · Näe rohkem »
Mehe poeg
"Mehe poeg" (prantsuse keeles "Le fils de l'homme") on Belgia sürrealisti René Magritte'i 1964.
Uus!!: Meri ja Mehe poeg · Näe rohkem »
Merebioloogia
Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).
Uus!!: Meri ja Merebioloogia · Näe rohkem »
Mereefekt
Mereefekti puhul külmub veekogult aurunud soojem vesi ja kandub tuule abil lähedalolevatele rannikualadele Mereefekt, ka järveefekt, ookeaniefekt ja laheefekt, on ohtraid sademeid põhjustav protsess ranniku lähedal.
Uus!!: Meri ja Mereefekt · Näe rohkem »
Mereelustik
Vetikad madalas merevees Säga Rannaküla lähedal meres Mereelustik ehk talassobios on ookeanide ja merede elustik.
Uus!!: Meri ja Mereelustik · Näe rohkem »
Merefüüsika
Geofüüsika jagunemine Merefüüsika ehk füüsikaline okeanograafia on okeanograafia haru, mis keskendub ookeanide ja merede füüsikalise seisundi ja dünaamika uurimisele.
Uus!!: Meri ja Merefüüsika · Näe rohkem »
Mereimetajad
Küürvaalad on vee-eluks eriti hästi kohastunud Läänemeres Mereimetajad (laiemas mõttes veeimetajad) on mitmekesine imetajate rühm, kuhu kuulub umbes 120 liiki.
Uus!!: Meri ja Mereimetajad · Näe rohkem »
Merekaitseala
Chagose saari ümbritsev rannikulähedane meri on väga elustikurikas ja selle hoidmiseks on moodustatud üks maailma suurimaid merekaitsealasid. Selle pindala on ligi 402 000 km²lisa viide pisi Merekaitseala (inglise marine protected area) on kaitseala, mis on loodud mõne mereosa ning selle elustiku ja elupaikade kaitseks.
Uus!!: Meri ja Merekaitseala · Näe rohkem »
Merekultuur
Laevad Kieli merendusfestivalil Merekultuur on merenduse valdkonda hõlmav kultuur ehk kogu inimtegevus ja selle mõju (tulemus) merenduses.
Uus!!: Meri ja Merekultuur · Näe rohkem »
Merelind
Hahk, tavaline merelind ka Eesti rannikul Merelind on lind, kes on kohastunud eluks merekeskkonnas.
Uus!!: Meri ja Merelind · Näe rohkem »
Meremaal
Gustave Courbet, "Laine", 1870, õli lõuendil Meremaal ehk mariin on maastikumaali alaliik, kus kujutatakse merd või merega seotut (laevad, sadamad, merelahingud jne).
Uus!!: Meri ja Meremaal · Näe rohkem »
Merepatrull-lennuk
Merepatrull-lennuk on mere kohal pikkadeks patrull-lendudeks loodud lennuk.
Uus!!: Meri ja Merepatrull-lennuk · Näe rohkem »
Merepäev
Merepäev (ka merenduspäev) on merega (merendusega) seotud tähtpäev või üritus.
Uus!!: Meri ja Merepäev · Näe rohkem »
Merereostus
Albatross šokolaadi pakendiga Merereostus ehk merereostumine on inimtegevuse tagajärjel meredesse ja ookeanidesse sattunud reoained.
Uus!!: Meri ja Merereostus · Näe rohkem »
Mereroheline
Mereroheline on sinise ja rohelise vahel paiknev värvitoon, mere värvi sinakasroheline, see võib olla nii küllastatud värvus kui ka hallika nüansiga.
Uus!!: Meri ja Mereroheline · Näe rohkem »
Meresõda
Prantsuse (vasakul) ja Briti (paremal) laevastik Chesapeake'i lahingus Actiumi lahing, 31 eKr Meresõda on sõda või sõja oluline osa, mis leiab aset merel, ookeanil, suurematel järvedel või jõgedel.
Uus!!: Meri ja Meresõda · Näe rohkem »
Meresõitja
Meresõitja on inimene, kes sooritab oma elu jooksul palju merereise.
Uus!!: Meri ja Meresõitja · Näe rohkem »
Merevägi
Merevägi on riigi sõjaväe osa (väeliik), mille põhiülesanne on sõjalise operatsioonide läbiviimine riigi territoriaalvetes ja vajadusel ka kaugemal merealadel.
Uus!!: Meri ja Merevägi · Näe rohkem »
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Uus!!: Meri ja Merevesi · Näe rohkem »
Merikotkas
Merikotkas (Haliaeëtus albicilla) on haugaslaste sugukonda merikotka perekonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Meri ja Merikotkas · Näe rohkem »
Mindanao meri
Mindanao meri ehk Boholi meri on meri Vaikses ookeanis.
Uus!!: Meri ja Mindanao meri · Näe rohkem »
Moldova
Moldova (ametlik nimi Moldova Vabariik, rumeenia keeles Republica Moldova, vanemas kirjapildis ka Moldaavia) on merepiirita riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Meri ja Moldova · Näe rohkem »
Muhu monoloogid
"Muhu monoloogid" on Juhan Smuuli humoorikas Muhu murrakus lühiproosakogu, mis ilmus esmatrükis 1968.
Uus!!: Meri ja Muhu monoloogid · Näe rohkem »
Mullutu laht
Mullutu laht on laht, mis asub Saaremaal Kaarma ja Kärla vallas, Mullutu, Mändjala, Kogula ja Vennati küla ning Nasva aleviku juures.
Uus!!: Meri ja Mullutu laht · Näe rohkem »
Mussoon
Mussoon (inglise keeles monsoon) on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale.
Uus!!: Meri ja Mussoon · Näe rohkem »
Mustjala valla lipp
Mustjala valla lipp Mustjala valla lipp on endise Eesti haldusüksuse Mustjala valla lipp.
Uus!!: Meri ja Mustjala valla lipp · Näe rohkem »
Mustjala valla vapp
Mustjala valla vapp Mustjala valla vapp on Saare maakonnas endise Eesti haldusüksuse Mustjala valla vapp.
Uus!!: Meri ja Mustjala valla vapp · Näe rohkem »
Myrtooni meri
Mürtooni meri on meri Egeuse mere edelaosas.
Uus!!: Meri ja Myrtooni meri · Näe rohkem »
Naastloomad
Naastloomad (ldn k Placozoa `lapikud loomad') on loomade hõimkond.
Uus!!: Meri ja Naastloomad · Näe rohkem »
Naatriumkloriid
Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.
Uus!!: Meri ja Naatriumkloriid · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Meri ja Nafta · Näe rohkem »
Neem
Neem ehk maanina (ka nina) on nukina merre või järve ulatuv väike maismaa osa.
Uus!!: Meri ja Neem · Näe rohkem »
Neuston
Neuston (kreeka sõnast neusteon 'ujuv') on veekogu (tavaliselt mere või järve) pindkilet asustavad loom- ja taimorganismid.
Uus!!: Meri ja Neuston · Näe rohkem »
Newfoundlandi ja Labradori lipp
Newfoundlandi ja Labradori lipp on Kanada provintsi Newfoundland ja Labrador lipp.
Uus!!: Meri ja Newfoundlandi ja Labradori lipp · Näe rohkem »
Nicolas Desmarest
Allkiri Nicolas Desmarest (1725-1815) französischer Geologe Nicolas Desmarest (16. september 1725 Soulaines-Dhuys – 20. september 1815 Pariis) oli prantsuse geoloog.
Uus!!: Meri ja Nicolas Desmarest · Näe rohkem »
Ookeanipõhja puurimisprogramm
Puurimislaev Joides Resolution Ookeanipõhja puurimisprogrammid on rahvusvahelised teadusprogrammid, mille eesmärgiks on ookeanide ja merede põhjast informatsiooni kogumine Maa geoloogilise ajaloo, geoloogiliste protsesside, kliima muutumise ning muu nendega seotu kohta.
Uus!!: Meri ja Ookeanipõhja puurimisprogramm · Näe rohkem »
Ordoviitsium
Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Meri ja Ordoviitsium · Näe rohkem »
Orissaare valla lipp
Orissaare valla lipp Orissaare valla lipp on endise Eesti haldusüksuse Orissaare valla lipp.
Uus!!: Meri ja Orissaare valla lipp · Näe rohkem »
Orissaare valla vapp
Orissaare valla vapp Orissaare valla vapp on Saare maakonna endise Eesti haldusüksuse Orissaare valla vapp.
Uus!!: Meri ja Orissaare valla vapp · Näe rohkem »
Orjaku sadam
Orjaku sadam suvel 2013 Orjaku sadam ja Kassari saar Orjaku sadam on sadam Hiiu maakonnas Kassari saarel Orjaku külas.
Uus!!: Meri ja Orjaku sadam · Näe rohkem »
Orkaan
Rahvusvahelisest orbitaaljaamast (ISS) 26. märtsil 2004 Orkaanide teekonnad aastail 1985–2005 Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ekvatoriaalsetel aladel tekkinud võimas ulatuslik tsüklon (madalrõhkkond), millega kaasnevad tugevad orkaanituuled.
Uus!!: Meri ja Orkaan · Näe rohkem »
Padur
Mageveeline padur Floridas Padur (ka marš, maršimaa, padurannik) on mere või suure järvega külgnev märgala, mis on perioodiliselt veega kaetud.
Uus!!: Meri ja Padur · Näe rohkem »
Paguvesi
Paguvesi ehk pagu on mererannikul esinev ajutine veetaseme langus.
Uus!!: Meri ja Paguvesi · Näe rohkem »
Parv
Lapsed sõitmas parvega Balsapuust Kon-Tiki parv Kon-Tiki muuseumis Oslos Lisaks veekogudel liikumisele saab statsionaarsete parvedega parandada ka ligipääsu veekogule. Suplevad lapsed parvel, Tartus, Emajõel. 2014. aasta juuli Parv on ujuvast materjalist või ujuvatest esemetest valmistatud lamedakujuline, algeline ja lihtne veesõiduk.
Uus!!: Meri ja Parv · Näe rohkem »
Parvetamine
Parvetamine Kanadas (2006) Parvetamine Soomes (1963. aasta mark) Parvetamine ehk parvetus on puidu ujuvusel põhinev metsamaterjali, peamiselt palkide teisaldamine veeteed mööda.
Uus!!: Meri ja Parvetamine · Näe rohkem »
Pärlipüük
Pärlipüük on endisaegne (harva ka tänapäeval) sukeldudes tehtav tegevus, et leida mageveekogude ja merede limuste (eriti pärlikarpide ja ebapärlikarpide) kodade vahelt pärleid.
Uus!!: Meri ja Pärlipüük · Näe rohkem »
Põhjamaade keskkonnakoostöö tegevuskava
Põhjamaade keskkonnakoostöö tegevuskava on Põhjamaade Ministrite Nõukogu koostatud kava, mis määras peamised suunad Põhjamaade keskkonnaalases koostöös aastateks 2009–2012.
Uus!!: Meri ja Põhjamaade keskkonnakoostöö tegevuskava · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Meri ja Põhjameri · Näe rohkem »
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Uus!!: Meri ja Põhjapoolkera · Näe rohkem »
Peajalgsed
Peajalgsed (Cephalopoda) on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass.
Uus!!: Meri ja Peajalgsed · Näe rohkem »
Pelagiaal
Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeani, mere, järve) veemass, mis pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast, ja mida asustavad avaveelised (pelaagilised) organismid.
Uus!!: Meri ja Pelagiaal · Näe rohkem »
Pelagos
Pelagos ehk avavee-elustik (kreeka sõnast pelagos 'avameri') on veekogu (ookeani, mere ja järve) pelagiaalis elutsevad organismid ehk pelaagilised organismid.
Uus!!: Meri ja Pelagos · Näe rohkem »
Perikles
Periklese büst. Rooma marmorkoopia kreeka originaalist umbes aastast 430 eKr Vatikani muuseumis Periklese büst korintose kiivriga. Rooma marmorkoopia kreeka originaalist Vatikani muuseumis Periklese monument Ateenas Perikles (vanakreeka keeles Περικλῆς (Periklēs); umbes 495 – 429 eKr) oli Ateena riigimees.
Uus!!: Meri ja Perikles · Näe rohkem »
Petšora meri
Petšora meri (vene keeles Печоpское моpе) on meri Loode-Venemaal Barentsi mere kaguosas.
Uus!!: Meri ja Petšora meri · Näe rohkem »
Piilpart
Piilpart (Anas crecca) on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv veelind.
Uus!!: Meri ja Piilpart · Näe rohkem »
Pikne (äiksejumal)
Võhandu jõest Liivimaal") Pikne on eesti äikese- ja piksejumal.
Uus!!: Meri ja Pikne (äiksejumal) · Näe rohkem »
Pinnavesi
Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.
Uus!!: Meri ja Pinnavesi · Näe rohkem »
Po
Po asendikaart Po valgla Po keskjooksul Torinos Po (ladina keeles Padus või Eridanus) on Itaalia pikim jõgi.
Uus!!: Meri ja Po · Näe rohkem »
Poka laht
Poka laht on väike laht Saaremaal Saaremaa valla kaguosas, Oessaare lahe edelaosa.
Uus!!: Meri ja Poka laht · Näe rohkem »
Polder
Polder Satelliidipilt Hollandi Noordoostpolderist Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub naaberveekogust madalamal.
Uus!!: Meri ja Polder · Näe rohkem »
Poolsaar
Poolsaar Horvaatias Poolsaareks nimetatakse tavaliselt piklikku ja suuremalt jaolt veega ümbritsetud ning kaugele merre ulatuvat maismaaosa, mis eraldab meresid või lahtesid.
Uus!!: Meri ja Poolsaar · Näe rohkem »
Praam
kosmosesüstiku osadega Liikurpraam "Andromeda" Hannoveris Praam on pukseeritav, harvemini iseliikuv lai lamedapõhjaline madala süvisega kaubalaev, millega veetakse laste peamiselt siseveekogudel ja kaitstud merepiirkondades.
Uus!!: Meri ja Praam · Näe rohkem »
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Uus!!: Meri ja Punane · Näe rohkem »
Punane meri
Punane meri Punane meri on meri India ookeani loodeosas.
Uus!!: Meri ja Punane meri · Näe rohkem »
Punavetiktaimed
Punavetiktaimed (Rhodophyta) on vetikate hõimkond, kuhu kuulub umbes 4000 liiki.
Uus!!: Meri ja Punavetiktaimed · Näe rohkem »
Purjelaev (maal)
„Purjelaev“ on saksa kunstniku Caspar David Friedrichi (1774–1840) teos.
Uus!!: Meri ja Purjelaev (maal) · Näe rohkem »
Purpurtigu
Tuntumad purpurteod ja neist saadud purpuriga värvitud kangad. Viini loodusmuuseumi (Naturhistorisches Museum) eksponaat mosaiigil Ravenna San Vitale kirikus Purpurrüüs keisrinna Theodora, kaks õukondlast ja õuedaamid samas, Ravenna San Vitale kirikus apsiidimosaiigil 13. sajandi loodusentsüklopeedia, Jacob van Maerlanti "Der naturen bloeme" värsstekst mereloomadest, sh purpurteost (Murices). Koninklijke Bibliotheek, KA 16, 117v-118r Sõna purpurtigu kasutatakse mitme ogakodalaste sugukonda (Muricidae) kuuluva mereteoliigi kohta, kelle mantliõõne näärme sekreedist saab antiikpurpurit ehk Tüürose purpurit, punakaslillat kuni violetset küüpvärvainet.
Uus!!: Meri ja Purpurtigu · Näe rohkem »
Rajatis
Näide rajatisest: Vahemadala tulepaak Puidust vaatetorn Lüübnitsa külas on samuti rajatis Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.
Uus!!: Meri ja Rajatis · Näe rohkem »
Randla
Randla ehk rannavöönd on mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus.
Uus!!: Meri ja Randla · Näe rohkem »
Rannajoon
Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir.
Uus!!: Meri ja Rannajoon · Näe rohkem »
Ranniku- ja mereturism
Kruiisilaev California rannikuala Ranniku- ja mereturism (ingl coastal and maritime tourism) on turismisektor, mille peamine tegevus toimub vastavalt kas ranniku- või merepiirkonnas.
Uus!!: Meri ja Ranniku- ja mereturism · Näe rohkem »
Rannikulõugas
Rannikulõugas on endine laht, mis on maapinna kerkimise tõttu ülejäänud merest selgelt eraldunud, kuigi ühendus suurveega on tihti olemas.
Uus!!: Meri ja Rannikulõugas · Näe rohkem »
Raudkvartsiit
Tumedad kihid koosnevad rauda sisaldavast mineraalist, heledad kvartsiidist Üle kaheksa tonni kaaluv 2,1 miljardi aasta vanune raudkvartsiidi rahn Raudkvartsiit on vöödilise tekstuuriga moondekivim.
Uus!!: Meri ja Raudkvartsiit · Näe rohkem »
Rääbis
Rääbis (Coregonus albula) on lõheliste seltsi kuuluv väike kala.
Uus!!: Meri ja Rääbis · Näe rohkem »
Ränikivi
Ränikivi on peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim.
Uus!!: Meri ja Ränikivi · Näe rohkem »
Regressioon (geoloogia)
Regressioon ehk mere taganemine on geoloogiline protsess, mille käigus meri taganeb.
Uus!!: Meri ja Regressioon (geoloogia) · Näe rohkem »
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Uus!!: Meri ja Reljeef · Näe rohkem »
Riimvee-elustik
Lest ''Platichthys flesus'' Vääna-Jõesuus rannikumeres Riimvee-elustik ehk riimveeorganismid (harvem kasutatud terminiga hüfalmürobios, kr hyphalmyros 'natuke soolane' + bios 'elu') on riimveega merealade ja maismaaveekogude elustik.
Uus!!: Meri ja Riimvee-elustik · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Meri ja Roomajad · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Meri ja Rootsi · Näe rohkem »
Rossi meri
Rossi meri on Lõuna-Jäämere või Vaikse ookeani osa, mis piirneb läänes Victoria maaga, lõunas Rossi jääbarjääriga ja idas Edward VII poolsaarega.
Uus!!: Meri ja Rossi meri · Näe rohkem »
Ruhiorg
Little Cottonwood Creek Valley Utah' osariigis USAs Ruhiorg ehk troog (inglise glacial trough) on U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org.
Uus!!: Meri ja Ruhiorg · Näe rohkem »
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Uus!!: Meri ja Saamid · Näe rohkem »
Saaremaa Teater
Saaremaa Teater (kuni 13. märtsini 2015 Saaremaa Rahvateater) on alates 24.
Uus!!: Meri ja Saaremaa Teater · Näe rohkem »
Saint Vincenti ja Grenadiinide lipp
thumb Saint Vincenti ja Grenadiinide lipp on Saint Vincenti ja Grenadiinide riigilipp.
Uus!!: Meri ja Saint Vincenti ja Grenadiinide lipp · Näe rohkem »
Savikilt
Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveeris). Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim.
Uus!!: Meri ja Savikilt · Näe rohkem »
Süvaveekerge
Süvaveekerge ehk uhkvool (parem kui tõusuhoovus, kerkehoovus, tõusikvool, upwelling, apvelling) on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse.
Uus!!: Meri ja Süvaveekerge · Näe rohkem »
Sõltumatute Riikide Ühendus
SRÜ lippSõltumatute Riikide Ühendus (lühend SRÜ; vene keeles Содружество НезависимыхГосударств, lühend СНГ) on riikide ühendus, mis loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel.
Uus!!: Meri ja Sõltumatute Riikide Ühendus · Näe rohkem »
Sõtkas
Emane ja isane sõtkas Sõtkas (Bucephala clangula) on partlaste sugukonda sõtka perekonda kuuluv veelind.
Uus!!: Meri ja Sõtkas · Näe rohkem »
Scotia meri
Scotia meri on meri Atlandi ookeani lõunaosas.
Uus!!: Meri ja Scotia meri · Näe rohkem »
Seišellide lipp
Seišellide lipp on Seišelli Vabariigi ametlik lipp.
Uus!!: Meri ja Seišellide lipp · Näe rohkem »
Seišellide vapp
Seišellide vapp on Seišellide riigivapp.
Uus!!: Meri ja Seišellide vapp · Näe rohkem »
Serami meri
thumb Serami meri on meri Vaikses ookeanis.
Uus!!: Meri ja Serami meri · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Meri ja Settekivim · Näe rohkem »
Settimine
Settimine ehk kuhjumine ehk kogunemine (vanemas kirjanduses ka: sedimentatsioon) on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad.
Uus!!: Meri ja Settimine · Näe rohkem »
Siirdekalad
Siirdekalad ehk diadroomsed kalad on kalad, kes kudemiseks lähevad kas mageveekeskkonnast merre (katadroomne ränne) või vastupidi (anadroomne ränne).
Uus!!: Meri ja Siirdekalad · Näe rohkem »
Siirdeveed
Siirdeveed ehk üleminekuveekogud on mere või ookeani läheduse tõttu madala soolsusega jõesuulähedased pinnaveekogud, mis on tugevasti mõjutatud mageveevoolust.
Uus!!: Meri ja Siirdeveed · Näe rohkem »
Sillamäe lipp
Sillamäe lipp Sillamäe lipp on Ida-Viru maakonnas asuva Eesti linna Sillamäe lipp.
Uus!!: Meri ja Sillamäe lipp · Näe rohkem »
Sillamäe vapp
Sillamäe vapp Sillamäe vapp on Ida-Viru maakonnas asuva Eesti linna Sillamäe vapp.
Uus!!: Meri ja Sillamäe vapp · Näe rohkem »
Sinimajandus
Sinimajandus on merede majandamisega tegelev valdkond.
Uus!!: Meri ja Sinimajandus · Näe rohkem »
Sintoism
Torii Itsukushima pühamus Sintoism ehk šintoism ehk šinto ehk shintō (jaapani keeles 神道 shintō 'kamide tee, jumalate tee') on Jaapani ajalooline rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund.
Uus!!: Meri ja Sintoism · Näe rohkem »
Sisemeri
Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega.
Uus!!: Meri ja Sisemeri · Näe rohkem »
Soome Meteoroloogiainstituut
Helsingis asuv FMI hoone Dynamicum Soome Meteoroloogiainstituut (FMI) on institutsioon, mis tegeleb ilmaandmete kogumise ja teadustamisega Soomes.
Uus!!: Meri ja Soome Meteoroloogiainstituut · Näe rohkem »
Supelrand
Narva-Jõesuu supelrand Lodjakoja supelrand Emajõe ääres, Tartus. 2014. aasta juuli. Supelrand ehk plaaž on järve, mere, lahe või muu veekogu osa (rand), mis sobib inimestele suplemiseks.
Uus!!: Meri ja Supelrand · Näe rohkem »
Supelvanker
Supelvankri makett Narva-Jõesuus (2011) Supelvanker oli seadeldis, mida kasutati 18. sajandist 20. sajandi alguseni mere- ja ookeanirandades ujumas käimisel.
Uus!!: Meri ja Supelvanker · Näe rohkem »
Suubla
Suubla (maaparanduslikus kontekstis eesvool) on veekogu (järv, jõgi, meri jne) või muu koht (nt kurisu, puurauk), kuhu juhitakse heitvesi või kuivendusvesi.
Uus!!: Meri ja Suubla · Näe rohkem »
Suue
Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.
Uus!!: Meri ja Suue · Näe rohkem »
Suurvesi
Emajõgi Tartus suurvee ajal (2010) Suurvesi Soomaal (2010) Suurvesi on igal aastal kindlal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis.
Uus!!: Meri ja Suurvesi · Näe rohkem »
Sven Onno
Sven Onno (18. veebruar 1932 Tallinn – 13. juuni 1974 Väinameri) oli eesti ornitoloog.
Uus!!: Meri ja Sven Onno · Näe rohkem »
Tamm (ehitis)
Sacramento jõe tamm Tamm (ka kaldavall) on pinnaspaisutaoline vesiehitis, mis võimaldab veekogu voolu suunata (juhttammid) või kaitseb veekogu üleujutuste ja lainete või hoovuste purustava toime eest (näiteks poldritammid).
Uus!!: Meri ja Tamm (ehitis) · Näe rohkem »
Tasmani meri
Korallimere asendikaart Tasmani meri (inglise Tasman Sea, maoori Te Tai ō Rehua) on Vaikse ookeani osa.
Uus!!: Meri ja Tasmani meri · Näe rohkem »
Tee
Kasaritsa küla läbiv Kose-Käbli tee sügisesel Võrumaal Maantee E20 Taanis Kruusatee Osmussaarel Tee on erinevaid kohti või paiku, näiteks külad, asulad, linnad jne, ühendav ning inimeste ja sõidukite liikumiseks kasutatav maariba või maismaarajatis, veesõidukite liikumiseks sobiv veekogu osa ehk veetee ning lennukite ja muude õhusõidukite lendamiseks sobiv taevaala osa ehk õhutee.
Uus!!: Meri ja Tee · Näe rohkem »
Tel Aviv
Tel Avivi rand Tel Aviv-Yafo ehk Tel Aviv (heebrea תל־אביב 'kevade küngas', araabia تَلْ أَبِيبْ-يَافَا) on suuruselt teine linn Iisraelis, Tel Avivi ringkonna keskus ja tähtis tööstuskeskus.
Uus!!: Meri ja Tel Aviv · Näe rohkem »
Teod
Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.
Uus!!: Meri ja Teod · Näe rohkem »
Terrass (geoloogia)
Varta jõel Poznańi linnas Terrass on astangutevaheline rõhtne väikese kaldega tasand.
Uus!!: Meri ja Terrass (geoloogia) · Näe rohkem »
Territoriaalvaidlused Lõuna-Hiina meres
Satelliidipilt Lõuna-Hiina merest Lõuna-Hiina meri on olulise tähtsusega Vaikse ookeani osa, mis ulatub Karimata ja Malaka väinadest kuni Taiwani väinani ning on umbes 3,7 miljoni ruutkilomeetrise pindalaga.
Uus!!: Meri ja Territoriaalvaidlused Lõuna-Hiina meres · Näe rohkem »
Tlingitid
Tlingitite asuala Põhja-Ameerika läänerannikul Tlingiti taku hõimu pealik (umbes 1913) Tlingitid on Põhja-Ameerika indiaanirahvas, kes räägivad naa-dene keelkonda kuuluvat tlingiti keelt.
Uus!!: Meri ja Tlingitid · Näe rohkem »
Transgressioon
Transgressioon ehk mere pealetung on geoloogiline nähtus, mille käigus toimub maapinna vajumine ja mere pealetung maismaa suunas.
Uus!!: Meri ja Transgressioon · Näe rohkem »
Transport
Transport (ladina trans 'üle' ja portare 'kandma') ehk veondus on inimeste, materjalide jms vedamine ühest kohast teise.
Uus!!: Meri ja Transport · Näe rohkem »
Troofsusklassifikatsioon
Troofsusklassifikatsioon on eelkõige järvede jaotussüsteem, kus järved liigitatakse troofsuse ehk toitelisuse alusel eri klassidesse.
Uus!!: Meri ja Troofsusklassifikatsioon · Näe rohkem »
Tumesinine
Tumesinine on üks sinistest värvitoonidest.
Uus!!: Meri ja Tumesinine · Näe rohkem »
Und
Und on elussöödaga õngpüünis, millel on nööri külge kinnitatud üks kuni kolm konksuEesti rahvakultuuri leksikon.
Uus!!: Meri ja Und · Näe rohkem »
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Uus!!: Meri ja Vahemeri · Näe rohkem »
Vajuud
''Goajiro'' hõimu asuala Vajuud ehk goahirod on aravakkide hõim Colombias ja Venezuelas.
Uus!!: Meri ja Vajuud · Näe rohkem »
Valhalla
17. sajandi illustratsioon Islandilt näitab Heimdallri kaitsmas Valhalla väravat Valhalla (vanapõhja keeles Valhöll 'langenute eluase') ehk langenud sõdurite saal on Skandinaavia mütoloogias sõja- ja nõidusejumala Odini saal, kuhu valküürid tõid kangelaslikult surnud sõdurid (einherjerid) ja muud Odini lemmikud sööminguid ja joominguid nautima.
Uus!!: Meri ja Valhalla · Näe rohkem »
Varjevärvus
Varjevärvus ehk krüpsis on organismi omadus, mis takistab tema leidmist visuaalselt.
Uus!!: Meri ja Varjevärvus · Näe rohkem »
Väin
Väin ehk merekitsus on maailmamere eri osi (ookeane, meresid, lahti) ühendav ja maismaad lahutav kitsas mereosa.
Uus!!: Meri ja Väin · Näe rohkem »
Veeala
Veeala (ka akvatoorium, veeväli) on veega püsivalt kaetud ala.
Uus!!: Meri ja Veeala · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Meri ja Veekogu · Näe rohkem »
Veekogu stratifikatsioon
Veekogu stratifikatsioon ehk veekogu kihistumine on nähtus, kus veekogus (meres, lahes, järves jne) toimub vertikaalsihis erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihtide tekkimine ehk kihitumine.
Uus!!: Meri ja Veekogu stratifikatsioon · Näe rohkem »
Veemajanduskava
Veemajanduskava on kava vee kaitse ja kasutuse korraldamiseks vesikonnas, alamvesikonnas või valgalal sõltumata kohalikest, riiklikest või rahvusvahelisest halduspiiridest.
Uus!!: Meri ja Veemajanduskava · Näe rohkem »
Veeressursid
3/4 maakera pinnast on kaetud veega Veeressursid ehk veevarud on mingi piirkonna pinna- ja põhjavee koguhulk, mida on võimalik kasutada.
Uus!!: Meri ja Veeressursid · Näe rohkem »
Vendée departemang
Vendée departemang on 2.
Uus!!: Meri ja Vendée departemang · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Meri ja Vesi · Näe rohkem »
Vesiehitis
Ust-Ilimi hüdroelektrijaama tamm Vesiehitis ehk hüdrotehniline ehitis on rajatis, mis võimaldab kasutada mingi pinnaveekogu (järve, jõe, mere jne) ja põhjavett, samuti liigituvad siia ehitised, mis kaitsevad mingit ala või muud vee negatiivse mõju (näiteks purustava toime) eest.
Uus!!: Meri ja Vesiehitis · Näe rohkem »
Viigerhüljes
Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.
Uus!!: Meri ja Viigerhüljes · Näe rohkem »
Vladimir Galkin
Vladimir Galkin (23. juuli 1888 Valga – 23. detsember 1925) oli vene rahvusest Eesti sõjaväelane, leitnant.
Uus!!: Meri ja Vladimir Galkin · Näe rohkem »
Vullvetikas
Harilik vullvetikas (''Valonia ventricosa''). Vullvetikas (Valonia, sünonüüm: Ventricaria) on perekond makroskoopilisi rohevetiktaimi klassist Ulvophyceae.
Uus!!: Meri ja Vullvetikas · Näe rohkem »
Waddenzee
Waddenzee ehk Wattenmeer (hollandi keeles Waddenzee, saksa keeles Wattenmeer, alamsaksa keeles Wattensee, taani keeles Vadehavet ja läänefriisi keeles Waadzee, kõik tähenduses 'mudameri') on Põhjamere osa, mis eraldab Friisi saari Euroopa mandrist ja IJsselmeerist.
Uus!!: Meri ja Waddenzee · Näe rohkem »
Wilsoni tsükkel
Wilsoni tsükkel on ookeanibasseinide avanemis-sulgumistsükkel.
Uus!!: Meri ja Wilsoni tsükkel · Näe rohkem »
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Uus!!: Meri ja Zooplankton · Näe rohkem »
