Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Merkuur

Index Merkuur

Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.

88 suhted: Aleksandr Puškin, Almagest, Ambur (märk), Andesiit, Apollodoros Damaskusest, Astronoomiamärgid, Astronoomiline ühik, Bai Juyi, BepiColombo, Bode seadus, Boniniit, Callisto (Jupiteri kaaslane), Discovery programm, Eksosfäär, Enstatiitkondriidid, Esimene kosmiline kiirus, Eudoxos, Frans Hals, Gabro, Ganymedes (kuu), Gliese 581 c, Gravitatsioon, Hermes, Horoskoop, Igavese valguse tipp, Igor Stravinski, Impaktstruktuur, InSight, Johannes Kepler, Jupiter, Kaksikud (märk), Kalad (märk), Keemia ajalugu, Kepleri seadused, Kolmapäev, Konjunktsioon (astronoomia), Kosmosesond, Lagrange'i punktid, Läti rahvausund, Looduse ühetaolisus, Maa tüüpi planeedid, Maandur (kosmoseaparaat), Magnetosfäär, Mariner 10, Marineri programm, Marss, Märts 2011, Mercurius, Mercury, Merkuur (astroloogia), ..., MESSENGER, Mikołaj Kopernik, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Mnemoonika, Mysterium Cosmographicum, NASA, Neitsi (märk), Nikolai Kozõrev, Orbiidi ekstsentrilisus, Orbiidi kalle, Päikesesüsteem, Päikesesüsteemi objektide loend, Päikesesüsteemi teke ja areng, Pelasgid, Philolaos, Planeedi definitsioon, Planeedi kaaslane, Planeet, Punane hiid, Raud, Rāhu, Saturn, Sodiaak, Spordiklubi Mercury, Taevakeha, Taevakehade loend, Teadusrevolutsioonide struktuur, Veenus, Vulkaan (planeet), Walter Baade, 18. märts, 1859, 1974, 2004, 2011, 2018, 2020, 9. november. Laienda indeks (38 rohkem) »

Aleksandr Puškin

Orest Kiprenski. ''Aleksandr Puškini portree''. 1827. Aleksandr Sergejevitš Puškin (vene keeles Александр Сергеевич Пушкин; 6. juuni (vkj 26. mai) 1799 Moskva – 10. veebruar (vkj 29. jaanuar) 1837 Peterburi) oli vene romantiline luuletaja, prosaist ja näitekirjanik, üks moodsa vene kirjanduse rajajatest.

Uus!!: Merkuur ja Aleksandr Puškin · Näe rohkem »

Almagest

Ptolemaiose maailmasüsteemi kujutis (1661) "Almagest" on Aleksandria astronoomi Ptolemaiose ja kogu vanakreeka astronoomia peateos, antiikastronoomia tähtsaim allikas.

Uus!!: Merkuur ja Almagest · Näe rohkem »

Ambur (märk)

Õhku lendav nool sümboliseerib seda tähemärki tagantkihutavat otsirännakut Ambur (ladina keeles Sagittarius) (sümbol ♐︎) on üheksas sodiaagimärk.

Uus!!: Merkuur ja Ambur (märk) · Näe rohkem »

Andesiit

Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.

Uus!!: Merkuur ja Andesiit · Näe rohkem »

Apollodoros Damaskusest

Apollodoros Damaskusest Apollodoros Damaskusest (kreeka keeles: Ἀπολλόδωρος) oli süüria-kreeka päritolu vanarooma insener ja arhitekt (akme 2. sajandi algus).

Uus!!: Merkuur ja Apollodoros Damaskusest · Näe rohkem »

Astronoomiamärgid

Astronoomiamärgid on enamasti vana- ja keskajast pärinevad sümbolid, mis astronoomiakirjanduses, eriti kalendreis (kalendrimärk), tähistavad taevakeha, tema aspekti ja faasi ning kuulumist zodiaaki, taevasfääri erilisi punkte ja nädalapäevi.

Uus!!: Merkuur ja Astronoomiamärgid · Näe rohkem »

Astronoomiline ühik

Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest.

Uus!!: Merkuur ja Astronoomiline ühik · Näe rohkem »

Bai Juyi

''Bai Juyi'' Bai Juyi ehk Bo Juyi või Po Chü-i (白居易), tuntud ka kui Bai Letian ehk Bo Letian (白乐天), Bai Xiangshan ehk Bo Xiangshan (白香山) (772 Xinzheng — 846), oli Tangi dünastia aegne hiina luuletaja, Bai Xingjiani vend.

Uus!!: Merkuur ja Bai Juyi · Näe rohkem »

BepiColombo

BepiColombo on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja Jaapani kosmoseagentuuri JAXA ühismissioon, mis suundub uurima Merkuuri.

Uus!!: Merkuur ja BepiColombo · Näe rohkem »

Bode seadus

Bode seadus ehk Titiuse-Bode seadus ehk Titius-Bode reegel oli hüpotees, mille kohaselt kõikide Päikesesüsteemi planeetide orbiitide suured poolteljed Päikesesüsteemis on seotud teatava lihtsa seaduspäraga.

Uus!!: Merkuur ja Bode seadus · Näe rohkem »

Boniniit

Boniniit on vulkaaniline kivim.

Uus!!: Merkuur ja Boniniit · Näe rohkem »

Callisto (Jupiteri kaaslane)

Kallisto ehk Jupiter IV on planeedi Jupiter kaaslane.

Uus!!: Merkuur ja Callisto (Jupiteri kaaslane) · Näe rohkem »

Discovery programm

Discovery programmi kodulehe päis (2017) Discovery on üks NASA programme Päikesesüsteemi uurimiseks.

Uus!!: Merkuur ja Discovery programm · Näe rohkem »

Eksosfäär

Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht.

Uus!!: Merkuur ja Eksosfäär · Näe rohkem »

Enstatiitkondriidid

Enstantiitkondriidi läbilõige Enstatiitkondriidid on haruldased meteoriidid, mis moodustavad umbes 2% kõikidest kondriitmeteoriitidest, mis Maa peale kukuvad.

Uus!!: Merkuur ja Enstatiitkondriidid · Näe rohkem »

Esimene kosmiline kiirus

Esimene kosmiline kiirus on vähim kiirus, mille peab omandama lendav keha, et jõuda jäädavalt ringikujulisele orbiidile ümber planeedi, mille pinnalt ta oma lennuteekonda alustas.

Uus!!: Merkuur ja Esimene kosmiline kiirus · Näe rohkem »

Eudoxos

Eudoxos Knidosest (410 või 408 eKr – 355 või 347 eKr) oli Vana-Kreeka astronoom ja matemaatik.

Uus!!: Merkuur ja Eudoxos · Näe rohkem »

Frans Hals

Frans Hals (1580 või 1581 Antwerpen – 26. august 1666 Haarlem) oli Hollandi maalikunstnik, barokiajastu suurimaid portretiste.

Uus!!: Merkuur ja Frans Hals · Näe rohkem »

Gabro

Interferentsvärvustes mikrofoto gabrost. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 0,5 cm Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim.

Uus!!: Merkuur ja Gabro · Näe rohkem »

Ganymedes (kuu)

Ganymedes on üks planeedi Jupiter kuudest.

Uus!!: Merkuur ja Ganymedes (kuu) · Näe rohkem »

Gliese 581 c

Gliese 581 c on Päikesesüsteemi-väline planeet, mis tiirleb ümber punase kääbuse nimega Gliese 581, milles oli varem juba avastatud hiidplaneet Gliese 581 b. Gliese 581 c avastamine tõi endaga kaasa Gliese 581 d oletatava avastamise.

Uus!!: Merkuur ja Gliese 581 c · Näe rohkem »

Gravitatsioon

Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.

Uus!!: Merkuur ja Gravitatsioon · Näe rohkem »

Hermes

Hermese kuju muuseumis Hermes ('piirikivide hunnik') oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele.

Uus!!: Merkuur ja Hermes · Näe rohkem »

Horoskoop

Horoskoop on astroloogias semiootiline skeem, mis kujutab planeetide ja teiste taevakehade asendit mingi sündmuse, näiteks inimese sünni hetkel.

Uus!!: Merkuur ja Horoskoop · Näe rohkem »

Igavese valguse tipp

Igavese valguse tipp (ingl a peak of eternal light (PEL)) on punkt Päikesesüsteemi taevakehal, mis pidevalt on päikesevalguses.

Uus!!: Merkuur ja Igavese valguse tipp · Näe rohkem »

Igor Stravinski

Igor Stravinski (prantsuse ja inglise keeles kasutatakse nimekuju Stravinsky, saksa keeles nimekujusid Strawinsky või Strawinski; vene keeles Игорь Фёдорович Стравинский; 17. juuni (vana kalendri järgi 5. juuni) 1882 Oranienbaum (praegu Lomonossov) – 6. aprill 1971 Los Angeles) oli vene, Prantsusmaa (kodanik aastast 1934) ja Ameerika Ühendriikide (kodanik aastast 1945) helilooja, dirigent ja pianist.

Uus!!: Merkuur ja Igor Stravinski · Näe rohkem »

Impaktstruktuur

Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.

Uus!!: Merkuur ja Impaktstruktuur · Näe rohkem »

InSight

InSight (Interior Exploration using Seismic Investigations, Geodesy and Heat Transport) oli NASA maandur (kosmoseaparaat), mille eesmärk oli uurida Marsi sisemust ja geoloogilist evolutsiooni.

Uus!!: Merkuur ja InSight · Näe rohkem »

Johannes Kepler

Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.

Uus!!: Merkuur ja Johannes Kepler · Näe rohkem »

Jupiter

Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.

Uus!!: Merkuur ja Jupiter · Näe rohkem »

Kaksikud (märk)

Rooma number II esindab Kaksikute kaksikloomust Kaksikud (ladina keeles Gemini) (♊) on kolmas sodiaagimärk.

Uus!!: Merkuur ja Kaksikud (märk) · Näe rohkem »

Kalad (märk)

Kaks vastassuunas ujuvat kala, kes on keskelt kokku seotud, esindavad Kalade kõikuvat ja ebapüsivat loomust Kalad (ladina keeles Pisces) (♓) on kaheteistkümnes sodiaagimärk.

Uus!!: Merkuur ja Kalad (märk) · Näe rohkem »

Keemia ajalugu

Keemia ajalooks võib pidada perioodi vanaajast kuni tänapäevani.

Uus!!: Merkuur ja Keemia ajalugu · Näe rohkem »

Kepleri seadused

Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1. (2) Kaks tumedamat sektorit ''A''1 ja ''A''2 on võrdsete pindaladega. Aeg, mis kulub planeedil 1, et katta sektorit ''A''1, on võrdne ajaga, mis kulub, et katta sektor ''A''2. (3) Orbitaalperioodide suhe planeedi 1 ja planeedi 2 jaoks on ''a''13/2: ''a''23/2. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.

Uus!!: Merkuur ja Kepleri seadused · Näe rohkem »

Kolmapäev

Kolmapäev ehk kesknädal on nädalapäev, mis järgneb teisipäevale ja eelneb neljapäevale.

Uus!!: Merkuur ja Kolmapäev · Näe rohkem »

Konjunktsioon (astronoomia)

Kuust ülevalpool on näha Merkuuri ja Veenuse konjunktsiooni Konjunktsioon ehk ühendus (märk ☌) on Päikesesüsteemi kahe keha asend taevasfääril, kui nende geotsentriline ekliptiline pikkus on võrdne (või ligilähedane).

Uus!!: Merkuur ja Konjunktsioon (astronoomia) · Näe rohkem »

Kosmosesond

Kosmosesond on automaatne ja mehitamata kosmoseaparaat, mis on määratud kosmoses lendamiseks Maa orbiidi väljas ja muude taevakehade uurimiseks.

Uus!!: Merkuur ja Kosmosesond · Näe rohkem »

Lagrange'i punktid

Rohelise värviga on märgitud viie Lagrange'i punkti paiknemine kahe keha (sinine ja kollane) liikuvas süsteemis Pöörlevas taustsüsteemis gravitatsioonilise jõu ja tsentrifugaaljõu poolt põhjustatud samaväärtuspinnad kahe keha süsteemis. Nooled näitavad potentsiaalide gradiente L-punktide ümbruses – nende poole (punased) või neist eemale (sinised) Lagrange'i punktid ehk L-punktid on asukohad ruumis, kus väikese massiga keha saab kahe, teineteise ümber tiirleva, suure massiga keha suhtes paigal püsida.

Uus!!: Merkuur ja Lagrange'i punktid · Näe rohkem »

Läti rahvausund

Läti rahvausundi all mõistetakse tavaliselt läti rahva ristiusustamiseelset muinasusundit; laiemalt kõiki läti rahvale omaseid pärimuslikke usulisi kujutelmi.

Uus!!: Merkuur ja Läti rahvausund · Näe rohkem »

Looduse ühetaolisus

Looduse ühetaolisus (inglise keeles uniformity of nature) on hüpoteetiline olukord, mis seisneb selles, et mis tahes sündmus mis tahes ajal toimub mõne universaalse, eranditeta loodusseaduse avaldusena.

Uus!!: Merkuur ja Looduse ühetaolisus · Näe rohkem »

Maa tüüpi planeedid

Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.

Uus!!: Merkuur ja Maa tüüpi planeedid · Näe rohkem »

Maandur (kosmoseaparaat)

Apollo 16 maandur Maandur on kosmoseaparaat, mis on mõeldud maandumiseks taevakehale.

Uus!!: Merkuur ja Maandur (kosmoseaparaat) · Näe rohkem »

Magnetosfäär

Maa magnetosfääri välja renderdatud magnetvälja joonedMagnetosfäär on astronoomilist eset ümbritsev kosmose piirkond, kus selle objekti magnetväli manipuleerib või mõjutab laetud osakesi.

Uus!!: Merkuur ja Magnetosfäär · Näe rohkem »

Mariner 10

Mariner 10 oli Marineri programmi viimane kosmoseaparaat, mis startis 3. novembril 1973.

Uus!!: Merkuur ja Mariner 10 · Näe rohkem »

Marineri programm

Mariner 1'te kandva kanderaketi Atlas-Agena 5 start 22. juulil 1962 Marineri programm on USA kosmoseprogramm, mille raames saadeti kosmosesse sari planeetidevahelisi automaatjaamu Marsi, Veenuse ja Merkuuri uurimiseks.

Uus!!: Merkuur ja Marineri programm · Näe rohkem »

Marss

Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.

Uus!!: Merkuur ja Marss · Näe rohkem »

Märts 2011

Märts 2011, kroonika 2011.

Uus!!: Merkuur ja Märts 2011 · Näe rohkem »

Mercurius

Mercurius on vanarooma kaubanduse-, kasu- ja ärijumal.

Uus!!: Merkuur ja Mercurius · Näe rohkem »

Mercury

Mercury võib tähistada.

Uus!!: Merkuur ja Mercury · Näe rohkem »

Merkuur (astroloogia)

Merkuuri astroloogiline sümbol Merkuur kuulub tänapäeva Lääne astroloogias viie isikliku planeedi hulka.

Uus!!: Merkuur ja Merkuur (astroloogia) · Näe rohkem »

MESSENGER

MESSENGER (MErcury Surface, Space ENvironment, GEochemistry and Ranging ('Merkuuri pind, kosmosekeskkond, geokeemia ja korrastamine') oli NASA kosmosesond, mis startis 3. augustil 2004 Delta II raketi pardal, et uurida orbiidilt planeedi Merkuur omadusi ja keskkonda. Eesmärgiks oli uurida Merkuuri pinna keemilist koostist, planeedi geoloogilist ajalugu, tema magnetvälja allikat, Merkuuri tuuma mõõtmeid ja olekut, Merkuuri pooluste lenduvat ainet ning planeedi eksosfääri ja magnetosfääri loomust orbiidilt. Missiooni kestuseks oli ette nähtud üks Maa aasta. See oli esimene Merkuuri külastus rohkem kui 30 aasta jooksul. Varem oli Merkuuri juures käinud ainult Mariner 10, mille töö lõppes märtsis 1975. MESSENGER-i skannimisvõime oli tunduvalt parem. Kaamerate lahutusvõime oli 18 m (Mariner 10-l 1,6 km). Samuti oli MESSENGER-il võimalik pildistada kogu planeeti (Mariner 10-l oli võimalik vaadelda ainult seda poolkera, mis oli tema möödalendude ajal valgustatud. MESSENGER-i nimi tähendab otsetõlkes ka sõnumitoojat. See on vihje jumalate sõnumitoojale Mercuriusele vanarooma mütoloogias. Sond sisenes Merkuuri orbiidile 18. märtsil 2011. 30. aprillil 2015 tabas MESSENGER Merkuuri pinda, millega lõppes sondi kaks korda pikenenud missioon.

Uus!!: Merkuur ja MESSENGER · Näe rohkem »

Mikołaj Kopernik

Koperniku portree. Puulõige Nicolaus Reusneri raamatust "Icones" (1578), mille valmistas arvatavasti Tobias Stimmer Koperniku väidetava autoportree järgi. See portree on eeskujuks paljudele puulõigetele, vaselõigetele ja maalidele. Mikołaj Kopernik (postuumselt poolapärastatud nimi; õieti Niklas Koppernigk; ladinapärastatult Nicolaus Copernicus või Nicolaus Coppernicus; seksapäraselt Nikolaus Kopernikus; 19. veebruar 1473 Toruń, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik – 24. mai 1543 Frombork, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik) poola astronoom, matemaatik, kartograaf arst ja Ermlandi piiskopkonna toomhärra, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, heliotsentrilise maailmasüsteemi alusepanija.

Uus!!: Merkuur ja Mikołaj Kopernik · Näe rohkem »

Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?

"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.

Uus!!: Merkuur ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »

Mnemoonika

Gregoriuse kalendri kuude pikkuse meeldejätmiseks on levinud sõrmenukkide mnemoonika, kus iga nukk tähistab 31-päevast kuud Mnemoonika (tuntud ka kui mälutehnika ja mälukunst, mnemotehniliste võtete kogum, mnemotehnika või mnemovõtete kogum) on reeglid või võtted teadmiste meelespidamise või meenutamise hõlbustamiseks.

Uus!!: Merkuur ja Mnemoonika · Näe rohkem »

Mysterium Cosmographicum

thumb thumb "Mysterium Cosmographicum" ("Kosmograafiline müsteerium") on Johannes Kepleri astronoomiaalane teos.

Uus!!: Merkuur ja Mysterium Cosmographicum · Näe rohkem »

NASA

Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.

Uus!!: Merkuur ja NASA · Näe rohkem »

Neitsi (märk)

Neitsi glüüf kujutab nisupäid hoidvat neitsit, mis sümboliseerib tähemärgi viljakat loomust Neitsi (ladina keeles Virgo; sümbol ♍︎) on kuues sodiaagimärk.

Uus!!: Merkuur ja Neitsi (märk) · Näe rohkem »

Nikolai Kozõrev

Nikolai Aleksandrovitš Kozõrev (vene Николай Александрович Козырев; 2. september (vana kalendri järgi 20. august) 1908 Peterburi – 27. veebruar 1983) oli vene astronoom.

Uus!!: Merkuur ja Nikolai Kozõrev · Näe rohkem »

Orbiidi ekstsentrilisus

Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.

Uus!!: Merkuur ja Orbiidi ekstsentrilisus · Näe rohkem »

Orbiidi kalle

tiirleb ümber suurema taevakeha B. Väiksema taevakeha orbiit lõikab baastasandit sõlmede joonel, mis on joonisel kujutatud rohelise joonega. A – taevakeha B – keskne taevakeha C – baastasand D – orbiidi tasand''i'' – orbiidi kalle Taevakeha orbiidi kaldeks ehk inklinatsiooniks nimetatakse taevamehaanikas selle taevakeha orbiidi tasandi ja mõne teise tasandi (baastasandi) vahelist nurka.

Uus!!: Merkuur ja Orbiidi kalle · Näe rohkem »

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Uus!!: Merkuur ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »

Päikesesüsteemi objektide loend

* Tsentraalne keha - Päike.

Uus!!: Merkuur ja Päikesesüsteemi objektide loend · Näe rohkem »

Päikesesüsteemi teke ja areng

protoplanetaarsest kettast Animatsioon tähe ja planeetide moodustumisest Päikesesüsteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve väike osa iseenda raskuse all kokku langes.

Uus!!: Merkuur ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Näe rohkem »

Pelasgid

Pelasgideks (vanakreeka keeles Πελασγοί Pelasgoí) nimetati antiikajal üht müütilist muistset rahvast Vana-Kreekas.

Uus!!: Merkuur ja Pelasgid · Näe rohkem »

Philolaos

Philolaos ehk Philolaos Krotonist (vanakreeka Φιλόλαος, ladina Philolaus; u 480...475 eKr – u 405...385 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes arvatakse pütaagorlaste ja Sokratese-eelsete filosoofide hulka.

Uus!!: Merkuur ja Philolaos · Näe rohkem »

Planeedi definitsioon

Planeedi definitsiooni üle on mõnda aega ägedalt vaieldud.

Uus!!: Merkuur ja Planeedi definitsioon · Näe rohkem »

Planeedi kaaslane

Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.

Uus!!: Merkuur ja Planeedi kaaslane · Näe rohkem »

Planeet

Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Uus!!: Merkuur ja Planeet · Näe rohkem »

Punane hiid

Punane hiid Aldebaran võrrelduna Päikesega Punane hiid on oma arengu lõppfaasi jõudnud täht, mis on oma esialgsest suurusest mitu korda suuremaks paisunud.

Uus!!: Merkuur ja Punane hiid · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Merkuur ja Raud · Näe rohkem »

Rāhu

Rāhu tähistab tõusvat kuusõlme taevas.

Uus!!: Merkuur ja Rāhu · Näe rohkem »

Saturn

Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.

Uus!!: Merkuur ja Saturn · Näe rohkem »

Sodiaak

Sodiaak 6. sajandi mosaiiksillutisel Beit Alpha sünagoogis Sodiaak ehk zodiaak (ladina keeles zodiacus; vanakreeka terminist ζωδιακός κύκλος (zōdiakos kuklos) 'loomaring') on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil ehk ekliptikat.

Uus!!: Merkuur ja Sodiaak · Näe rohkem »

Spordiklubi Mercury

Spordiklubi Mercury (lühend: SK Mercury) on Tallinnas tegutsev orienteerumisklubi.

Uus!!: Merkuur ja Spordiklubi Mercury · Näe rohkem »

Taevakeha

Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.

Uus!!: Merkuur ja Taevakeha · Näe rohkem »

Taevakehade loend

Siin on loetletud taevakehi. Sellesse loendisse ei kuulu tähtkujud ja inimese valmistatud kosmoseaparaadid.

Uus!!: Merkuur ja Taevakehade loend · Näe rohkem »

Teadusrevolutsioonide struktuur

"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.

Uus!!: Merkuur ja Teadusrevolutsioonide struktuur · Näe rohkem »

Veenus

Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.

Uus!!: Merkuur ja Veenus · Näe rohkem »

Vulkaan (planeet)

Vulkaan on hüpoteetiline planeet, mille orbiit on Merkuuri omast seespool, Päikesele lähemal.

Uus!!: Merkuur ja Vulkaan (planeet) · Näe rohkem »

Walter Baade

Wilhelm Heinrich Walter Baade (4. märts 1893 Schröttinghausen – 25. juuni 1960 Göttingen) oli saksa astronoom, kes 1931 emigreerus USA-sse.

Uus!!: Merkuur ja Walter Baade · Näe rohkem »

18. märts

18.

Uus!!: Merkuur ja 18. märts · Näe rohkem »

1859

1859.

Uus!!: Merkuur ja 1859 · Näe rohkem »

1974

1974.

Uus!!: Merkuur ja 1974 · Näe rohkem »

2004

2004.

Uus!!: Merkuur ja 2004 · Näe rohkem »

2011

2011.

Uus!!: Merkuur ja 2011 · Näe rohkem »

2018

2018.

Uus!!: Merkuur ja 2018 · Näe rohkem »

2020

2020.

Uus!!: Merkuur ja 2020 · Näe rohkem »

9. november

9.

Uus!!: Merkuur ja 9. november · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »