Sisukord
35 suhted: Alssosi, Apo, Ökoloogia mõisteid, Corda porella, Hall hundiseenik, Harilik ungrukold, Helleri ebatähtlehik, Karukuklane, Kolmehõlmaline batsaania, Kroonliudik, Kummeli-võtmehein, Kurdõhik, Lainjas põikkupar, Lammimets, Lepa-kärbseseen, Liivakuklane, Männisinelane, Mets, Metsanduse mõisteid, Metsatüpoloogia, Must hundiseenik, Palukuklane, Pangametsad, Pääsküla raba, Põlismets, Purpur-maakeel, Sale katiksammal, Salumetsad, Süstjas skapaania, Sinisammal, Sireli-lambaseenik, Suur sagarsammal, Suurelehine porella, Tamarisk-kariksammal, Vitsosi.
Alssosi
Alssosi Alssosi (Equisetum scirpoides) on osjaliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaim.
Vaata Metsatüüp ja Alssosi
Apo
Apo on vulkaan Filipiinidel Mindanao saarel SOCCSKSARGENi ja Davao provintsi piiril.
Vaata Metsatüüp ja Apo
Ökoloogia mõisteid
Siin on loetletud ökoloogiaalaseid üldmõisteid.
Vaata Metsatüüp ja Ökoloogia mõisteid
Corda porella
Corda porella Eisenerzer Reichenstein, Steiermark, Austrias Corda porella (Porella cordaeana) on porellaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Metsatüüp ja Corda porella
Hall hundiseenik
Hall hundiseenik (Boletopsis grisea) on seeneliik.
Vaata Metsatüüp ja Hall hundiseenik
Harilik ungrukold
Harilik ungrukold Harilik ungrukold Harilik ungrukold (Huperzia selago) on kollaliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaim.
Vaata Metsatüüp ja Harilik ungrukold
Helleri ebatähtlehik
Helleri ebatäheliku kasv Helleri ebatähtlehik (Anastrophyllum hellerianum) on kulbikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Metsatüüp ja Helleri ebatähtlehik
Karukuklane
Karukuklane (Formica lugubris) on sipelglaste sugukonda kuklase perekonda kuuluv putukas.
Vaata Metsatüüp ja Karukuklane
Kolmehõlmaline batsaania
Kolmehõlmaline batsaania Kolmehõlmaline batsaania (Bazzania trilobata) on soomikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Metsatüüp ja Kolmehõlmaline batsaania
Kroonliudik
Kroonliudik (Sarcosphaera coronaria) on seeneliik.
Vaata Metsatüüp ja Kroonliudik
Kummeli-võtmehein
Kummeli-võtmehein Kummeli-võtmehein (Botrychium multifidum) on maokeeleliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaim.
Vaata Metsatüüp ja Kummeli-võtmehein
Kurdõhik
Kurdõhik Kurdõhik (Exsertotheca crispa, varem Neckera crispa) on õhikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Metsatüüp ja Kurdõhik
Lainjas põikkupar
Lainjas põikkupar Lainjas põikkupar (Plagiothecium undulatum) on põikkupraliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Metsatüüp ja Lainjas põikkupar
Lammimets
Lammimets on jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel vooluvee kohalekantud setteil kasvav metsatüüp, mis perioodiliselt on tulvavee poolt üleujutatudÖkoloogialeksikon.
Vaata Metsatüüp ja Lammimets
Lepa-kärbseseen
Lepa-kärbseseen (Amanita friabilis) on kärbseseeneliste sugukonda kärbseseene perekonda kuuluv seeneliik.
Vaata Metsatüüp ja Lepa-kärbseseen
Liivakuklane
Liivakuklase pea Liivakuklane. Umbes 160 pildist tehtud fookuskuhu. 4x suurendus. Mikroskoopi ei ole kasutatud Liivakuklane (ka salukuklane, Formica pratensis) on sipelglaste sugukonda kuklase perekonda kuuluv putukas.
Vaata Metsatüüp ja Liivakuklane
Männisinelane
Männisinelane Männisinelane (Boros schneideri) on süsiklaste sugukonda kuuluv mardikas.
Vaata Metsatüüp ja Männisinelane
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Vaata Metsatüüp ja Mets
Metsanduse mõisteid
Siin on loetletud metsanduse mõisteid.
Vaata Metsatüüp ja Metsanduse mõisteid
Metsatüpoloogia
Metsatüpoloogia on metsateaduse haru, mis tegeleb eri metsaüksuste tüpiseerimisega ehk liigitamisega.
Vaata Metsatüüp ja Metsatüpoloogia
Must hundiseenik
Must hundiseenik (Boletopsis leucomelaena) on seeneliik.
Vaata Metsatüüp ja Must hundiseenik
Palukuklane
Palukuklane (Formica polyctena) on sipelglaste sugukonda kuklase perekonda kuuluv putukas.
Vaata Metsatüüp ja Palukuklane
Pangametsad
Ontika Pangamets Ida-Virumaal Pangamets on metsatüüp, mis asub panga rusukaldel ja jalamil.
Vaata Metsatüüp ja Pangametsad
Pääsküla raba
Looklev mänd Pääsküla raba matkarajal Pääsküla raba on raba, mis asub Tallinna linna ja Saku valla territooriumil.
Vaata Metsatüüp ja Pääsküla raba
Põlismets
Poruni jõgi voolamas läbi Poruni põlismetsa Põlismets on ilma inimmõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem (kliimaks-kooslus), mille puistu koosneb eri vanuses (sealhulgas eakatest) puudest ning kus leidub eri kõdunemisastmes lamatüvesid.
Vaata Metsatüüp ja Põlismets
Purpur-maakeel
Purpur-maakeel (Geoglossum atropurpureum) on seeneliik.
Vaata Metsatüüp ja Purpur-maakeel
Sale katiksammal
Sale katiksammal (Pterogonium gracile) on hiissamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Metsatüüp ja Sale katiksammal
Salumetsad
Sügisene salumets Puhtulaiul. Salumets Kübassaare maastikukaitsealal. Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi.
Vaata Metsatüüp ja Salumetsad
Süstjas skapaania
Süstjas skapaania (Scapania apiculata) on skapaanialiste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Metsatüüp ja Süstjas skapaania
Sinisammal
Sinisammal Lungaus, Austrias Sinisammal (Saelania glaucescens) on jõhvsamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Metsatüüp ja Sinisammal
Sireli-lambaseenik
Sireli-lambaseenik (Xanthoporus syringae) on lambaseenikuliste sugukonda kuuluv seeneliik.
Vaata Metsatüüp ja Sireli-lambaseenik
Suur sagarsammal
Suur sagarsammal St.Gallen, Steiermark, Austrias Suur sagarsammal (Tritomaria quinquedentata) on kulbikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Metsatüüp ja Suur sagarsammal
Suurelehine porella
Suurelehine porella Suurelehine porella (Porella platyphylla) on porellaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Metsatüüp ja Suurelehine porella
Tamarisk-kariksammal
Tamarisk-kariksammal Tamarisk-kariksammal (Frullania tamarisci) on kariksamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Metsatüüp ja Tamarisk-kariksammal
Vitsosi
Vitsosi Vitsosi (Equisetum × moorei) on osjaliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaim.
Vaata Metsatüüp ja Vitsosi
Tuntud ka kui Metsaelupaigatüüp, Metsatüübid.