Kiiremini kui brauser!
101 suhted: Adolf Erik Nordenskiöld, Aini Oja, Al-Bīrūnī, Albert Streckeisen, Aleksandr Karpinski, Aleksandr Ozerski, Alexander Postels, Alexander von Humboldt, Alexander von Schrenck, Alexandre Brongniart, Alexis von der Pahlen, Alfred Reier, Andesiit, Asta Oraspõld, Astenosfäär, Astronoomia, Carl Friedrich von Ledebour, Carl Zeiss, Constantin von Grewingk, Dünaamiline geoloogia, Eduard Gustav von Toll, Einar Klaamann, Enn Pärnama, Epitaksia, Erim, Ernst Hofmann, Ferdinand de Saussure, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, Fluorestsents, Franz Loewinson-Lessing, Freibergi mäeakadeemia, Friedrich Schmidt, Götiit, Gemmoloogia, Geoloog, Geoloogia, Geoloogia-mineraloogiadoktor, Georg Heinrich von Langsdorff, Georgi Mihhailovski, Georgius Agricola, Gooti teooria, Gustav Rose, Halogeniidid, Helge Backlund, Henri de Saussure, Herzberg am Harz, Islandiit, James Dwight Dana, Jöns Jacob Berzelius, Jüri Nemliher, ..., Jevlampijus Laškovas, Johann (ertshertsog), Johann Benedict Listing, John Milne, Juozas Paškevičius, Justus Roth, Kalju Ojaste, Kaoliniit, Karl Eduard von Eichwald, Kaugseire, Kõvadus, Kondriidid, Koorküla Valgjärve järveasula, Kristallograafia, Lavretsovide nimeline Narva linnamuuseum, Leonid Kulik, Leonidia Orviku, Lihv, Liivakivi, Maateadus, Maateaduste mõisteid (M), Mati Niin, Mineraal, Mineraalide loend, Mineraloogia mõisteid, Mohsi astmik, Nikkel, Norman Levi Bowen, Otto Wilhelm Hermann von Abich, Petras Lapinskas, Petrograafia, Petroloogia, Polarisatsioonimikroskoop, Röntgendifraktsioonanalüüs, Röntgenfotoelektronspektroskoopia, René Just Haüy, Rudolf Steiner, Süsinikkondriidid, Tarandkalme, Tõnu Pani, Transmissioonelektronmikroskoop, Valentin Haüy, Vassili Tarassenko, Venemaa Teaduste Akadeemia (1917–1925), Vincentas Korkutis, Vivianiit, Vladimir Vernadski, Volli Kalm, Walter Ehrenreich Tröger, Wilhelm Ramsay, 24. märts. Laienda indeks (51 rohkem) »
Adolf Erik Nordenskiöld
Parun (Nils) Adolf Erik Nordenskiöld (ˈnuːrdenʃɶld) (ka A. E. Nordenskioeld; 18. november 1832 Helsingi, Soome – 12. august 1901 Dalbyö, Södermanland, Rootsi) oli soome parun, geoloog, mineraloog ja polaaruurija.
Uus!!: Mineraloogia ja Adolf Erik Nordenskiöld · Näe rohkem »
Aini Oja
Aini Oja (sündinud 24. veebruaril 1941 Kasepää vallas Tartumaal) on eesti mullateadlane.
Uus!!: Mineraloogia ja Aini Oja · Näe rohkem »
Al-Bīrūnī
Abū ar-Rayḩān Muḩammad ibn Aḩmad al-Bīrūnī (973 Kath, Horezm – 1048 või pärast 1050. aastat Ghaznī) oli araabiakeelne pärsia matemaatik, astronoom, füüsik, kronoloog, geograaf ja kultuuriloolane, polühistor, üks islamimaailma tähtsamaid ja mitmekülgsemaid õpetlasi, maailma esimene võrdlev kultuuriuurija.
Uus!!: Mineraloogia ja Al-Bīrūnī · Näe rohkem »
Albert Streckeisen
Albert Ludwig Streckeisen (8. november 1901 Basel – 29. september 1998 Bern) oli Šveitsi geoloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Albert Streckeisen · Näe rohkem »
Aleksandr Karpinski
Aleksandr Karpinski, teadusakadeemia president 1917–1936 Aleksandr Karpinski (vene keeles Александр Петрович Карпинский, 7. jaanuar 1847 (vkj. 26. detsember 1846) – 15. juuli 1936) oli vene geoloog ja mineraloog, akadeemik.
Uus!!: Mineraloogia ja Aleksandr Karpinski · Näe rohkem »
Aleksandr Ozerski
Aleksandr Dmitrijevitš Ozerski (21. september (9. september vkj) 1813 Tšernigovi kubermang – 1. oktoober (19. september vkj) 1880 Peterburi) oli vene geoloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Aleksandr Ozerski · Näe rohkem »
Alexander Postels
Alexander Johann Gustav Postels (24. august 1801 Helme pastoraat – 28. juuni 1871 Viiburi) oli Venemaa mineraloog, maadeuurija ja pedagoog.
Uus!!: Mineraloogia ja Alexander Postels · Näe rohkem »
Alexander von Humboldt
Alexander von Humboldt, kodanikunimega Friedrich Wilhelm Heinrich Alexander von Humboldt (14. september 1769 Berliin, Preisi kuningriik – 6. mai 1859 Berliin, Preisi kuningriik) oli saksa loodusteadlane, füüsilise geograafia rajaja, polühistor.
Uus!!: Mineraloogia ja Alexander von Humboldt · Näe rohkem »
Alexander von Schrenck
Alexander Gustav von Schrenk Alexander Gustav von Schrenck (ka Schrenk; 4. veebruar 1816, Triznovo, Tula kubermang – 25. juuni 1876, Tartu) oli baltisaksa päritolu mineraloog, tuntud Siberi-uurija, hilisem Tartu ülikooli õppejõud ja Tartu Loodusuurijate Seltsi asutajaid.
Uus!!: Mineraloogia ja Alexander von Schrenck · Näe rohkem »
Alexandre Brongniart
Alexandre Brongniart Alexandre Brongniart (10. veebruar 1770 Pariis – 7. oktoober 1847 Pariis, Prantsusmaa) oli prantsuse keemik, mineraloog ja zooloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Alexandre Brongniart · Näe rohkem »
Alexis von der Pahlen
Alexis Magnus Hans von der Pahlen (23. mai / 4. juuni 1850 Palmse mõis – 7. august 1925 Stettin) oli baltisaksa päritolu Eesti geoloog ja paleontoloog, vabahärra.
Uus!!: Mineraloogia ja Alexis von der Pahlen · Näe rohkem »
Alfred Reier
Alfred Herman Reier (20. märts 1921 Tallinn – 30. november 1998 Tallinn) oli Eesti mineraloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Alfred Reier · Näe rohkem »
Andesiit
Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.
Uus!!: Mineraloogia ja Andesiit · Näe rohkem »
Asta Oraspõld
Asta Oraspõld (kuni 3. veebruarini 1939 Asta Sollmann; 14. jaanuar 1926 Tartu – 15. veebruar 2022 Tartu) oli eesti geoloog, paleontoloog ja litoloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Asta Oraspõld · Näe rohkem »
Astenosfäär
tuum (''core''), '''astenosfäär''' (''asthenosphere''), välimine tuum (''outer core''), sisetuum (''inner core'') Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht.
Uus!!: Mineraloogia ja Astenosfäär · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Mineraloogia ja Astronoomia · Näe rohkem »
Carl Friedrich von Ledebour
Carl Friedrich von Ledebour Carl Christian Friedrich von Ledebour (8. juuli 1785 Stralsund – 4. juuli 1851 München) oli saksa botaanik, Rootsi sõjaväeametniku poeg.
Uus!!: Mineraloogia ja Carl Friedrich von Ledebour · Näe rohkem »
Carl Zeiss
thumb Carl Zeissi haud Jenas Carl Zeiss (11. september 1816 Weimar – 3. detsember 1888 Jena) oli saksa optik ja peenmehaanik.
Uus!!: Mineraloogia ja Carl Zeiss · Näe rohkem »
Constantin von Grewingk
Constantin von Grewingk (umbes 1850–1869) Caspar Andreas Constantin von Grewingk (vene keeles Константин Иванович Гревингк; 14. (vkj. 2.) jaanuar 1819 Viljandi – 30. (vkj. 18.) juuni 1887 Tartu) oli baltisaksa päritolu Liivimaa geoloog ja arheoloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Constantin von Grewingk · Näe rohkem »
Dünaamiline geoloogia
Dünaamiline geoloogia ehk füüsikaline geoloogia ehk füüsiline geoloogia on geoloogia osa, mis tegeleb Maa ehituse ning teda mõjutavate protsesside uurimisega.
Uus!!: Mineraloogia ja Dünaamiline geoloogia · Näe rohkem »
Eduard Gustav von Toll
Eduard Gustav von Toll Parun Eduard Gustav Toll (Эдуард Васильевич Толль, 14. märts (vkj 2. märts) 1858 Tallinn – 1902 Ida-Siberi meri) oli baltisaksa päritolu Venemaa geoloog ja polaaruurija.
Uus!!: Mineraloogia ja Eduard Gustav von Toll · Näe rohkem »
Einar Klaamann
Einar Klaamann (26. märts 1933 Rakvere – 11. juuli 1986 Tallinn) oli eesti geoloog ja paleontoloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Einar Klaamann · Näe rohkem »
Enn Pärnama
Enn Pärnama (perekonnanime rööpkuju: Pärnamaa, 27. september 1929 Märjamaa, Läänemaa – 15. november 1988 São Paulo, Brasiilia) oli eesti mineraloog ja keemik.
Uus!!: Mineraloogia ja Enn Pärnama · Näe rohkem »
Epitaksia
Epitaksia on materjaliteaduses kristallilise materjali kasvamine, mille käigus kasvav materjal järgib alusmaterjali kristallstruktuuri.
Uus!!: Mineraloogia ja Epitaksia · Näe rohkem »
Erim
Erim on mineraali või kivimi kitsamalt defineeritud vorm.
Uus!!: Mineraloogia ja Erim · Näe rohkem »
Ernst Hofmann
Ernst Hofmann Ernst Reinhold Hofmann (ka von Hofmann ja Hoffmann; 20. jaanuar 1801 Paistu kirikumõis – 4. juuni 1871 Tartu) oli baltisaksa geoloog ja mineraloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Ernst Hofmann · Näe rohkem »
Ferdinand de Saussure
Ferdinand de Saussure Ferdinand de Saussure (26. november 1857 Genf – 22. veebruar 1913 Vufflens-le-Château) oli Šveitsi keeleteadlane, semiootik ja strukturalismi rajajaid.
Uus!!: Mineraloogia ja Ferdinand de Saussure · Näe rohkem »
Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia
"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.
Uus!!: Mineraloogia ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »
Fluorestsents
Fluorestseeruv orgaaniline ühend nimega eskuliin Valik fluorestseeruvaid aineid UV-valguses Fluorestseeruv rodamiin Fluorestsents (sõna tuleneb mineraalist fluoriit; seda mineraali uurides avastati fluorestsents) on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV-kiirgusega või nähtava valgusega.
Uus!!: Mineraloogia ja Fluorestsents · Näe rohkem »
Franz Loewinson-Lessing
Franz Juljevitš Loewinson-Lessing Franz (Fjodor) Juljevitš Loewinson-Lessing (9. märts / 25. veebruar 1861 Peterburi – 25. oktoober 1939 Leningrad) oli geoloog, teoreetilise ja eksperimentaalpetrograafia rajaja.
Uus!!: Mineraloogia ja Franz Loewinson-Lessing · Näe rohkem »
Freibergi mäeakadeemia
Logo Freibergi Mäeakadeemia (saksa keeles Technische Universität Bergakademie Freiberg, lühend TUBAF) on tehnikaülikool Saksamaal Freibergis.
Uus!!: Mineraloogia ja Freibergi mäeakadeemia · Näe rohkem »
Friedrich Schmidt
Friedrich Schmidt Carl Friedrich Schmidt (ka Fjodor Schmidt, vene: Фёдор Богданович Шмидт, 15. jaanuar 1832 Kaisma, Liivimaa – 8. november 1908 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa Keisririigi akadeemik, geoloog, paleontoloog, stratigraaf ja botaanik.
Uus!!: Mineraloogia ja Friedrich Schmidt · Näe rohkem »
Götiit
Götiit on rauda sisaldav hüdroksiidne mineraal.
Uus!!: Mineraloogia ja Götiit · Näe rohkem »
Gemmoloogia
Gemmoloogia (ladina – gemma 'vääriskivi' jt) on ehtekivide teadus.
Uus!!: Mineraloogia ja Gemmoloogia · Näe rohkem »
Geoloog
Carl Spitzwegi maal "Geoloog" Põhjamaade geoloogide grupp lähenemas konteinerile, mis sisaldab puurauku DH-GAP04 ja tema aparatuuri. Gröönimaa jääkilp Kangerlussuaqi lähedal Geoloog on aktiivselt geoloogiaga tegelev inimene.
Uus!!: Mineraloogia ja Geoloog · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Mineraloogia ja Geoloogia · Näe rohkem »
Geoloogia-mineraloogiadoktor
Geoloogia-mineraloogiadoktor (vene keeles доктор геолого-минералогическихнаук; bulgaaria keeles доктор по геоложки и минералогични науки) on geoteaduste valdkonnas antav teaduskraad (teaduste doktor) mitmes riigis, sealhulgas Venemaa Föderatsioonis ja Bulgaarias.
Uus!!: Mineraloogia ja Geoloogia-mineraloogiadoktor · Näe rohkem »
Georg Heinrich von Langsdorff
Georg Heinrich von Langsdorff (vene Григорий Иванович Лангсдорф; 18. aprill 1774 Wöllstein – 29. juuni 1852 Freiburg) oli saksa päritolu Venemaa loodusteadlane ja etnograaf, Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia liige ja korrespondent (1821).
Uus!!: Mineraloogia ja Georg Heinrich von Langsdorff · Näe rohkem »
Georgi Mihhailovski
Georgi Mihhailovski (1906) Georgi Pavlovitš Mihhailovski (28. aprill 1870 (vkj 10. mai) Singurõ, Žitomiri maakond, Volõõnia kubermang, Venemaa – 18. detsember (vkj. 31. detsember) 1912 Tartu) oli vene geoloog, Tartu Ülikooli geoloogia professor 1905–1912.
Uus!!: Mineraloogia ja Georgi Mihhailovski · Näe rohkem »
Georgius Agricola
Georgius Agricola Georgius Agricola, kodanikunimega Georg Pawer (24. märts 1494 Glauchau – 21. november 1555 Chemnitz) oli saksa arst ja loodusteadlane, mineraloogia ja metallurgia rajaja.
Uus!!: Mineraloogia ja Georgius Agricola · Näe rohkem »
Gooti teooria
Gooti teooria oli esimene teaduslik Eesti ja Põhja-Läti ala etnilise ajaloo käsitlus, mille kohaselt elas 2.–4.
Uus!!: Mineraloogia ja Gooti teooria · Näe rohkem »
Gustav Rose
Gustav Rose (18. märts 1798 Berliin – 15. juuli 1873 Berliin) oli saksa mineraloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Gustav Rose · Näe rohkem »
Halogeniidid
Halogeniidid ehk haliidid on keemilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut halogeeni aatomit.
Uus!!: Mineraloogia ja Halogeniidid · Näe rohkem »
Helge Backlund
Helge Götrik Backlund (vene keeles Хельге Гётрик Баклунд; 13. september (vkj 3. september) 1878 Tartu – 29. jaanuar 1958 Uppsala) oli rootsi päritolu Venemaa ja Rootsi geoloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Helge Backlund · Näe rohkem »
Henri de Saussure
Henri de Saussure Henri Louis Frédéric de Saussure (27. november 1829 Genf – 20. veebruar 1905 Genf) oli Šveitsi entomoloog ja mineraloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Henri de Saussure · Näe rohkem »
Herzberg am Harz
Vaade lossist Herzberg am Harz on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Göttingeni kreisis.
Uus!!: Mineraloogia ja Herzberg am Harz · Näe rohkem »
Islandiit
Islandiit on vulkaaniline kivim.
Uus!!: Mineraloogia ja Islandiit · Näe rohkem »
James Dwight Dana
James Dwight Dana (12. veebruar 1813 – 14. aprill 1895) oli ameerika geoloog, mineraloog ja zooloog.
Uus!!: Mineraloogia ja James Dwight Dana · Näe rohkem »
Jöns Jacob Berzelius
Jöns Jakob Berzelius Jöns Jacob Berzelius (20. august 1779 Väversunda, Östergötland – 7. august 1848 Stockholm) oli rootsi keemik ja mineraloog, keemiliste elementide sümbolite autor ning tseeriumi, seleeni ja tooriumi avastaja.
Uus!!: Mineraloogia ja Jöns Jacob Berzelius · Näe rohkem »
Jüri Nemliher
Jüri Nemliher (5. märtsil 1965 Tallinn – 21. märts 2021 Tallinn) oli Eesti geoloog ja mineraloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Jüri Nemliher · Näe rohkem »
Jevlampijus Laškovas
Jevlampijus Laškovas (sündinud 10. septembril 1932 Rokiškises) on leedu geoloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Jevlampijus Laškovas · Näe rohkem »
Johann (ertshertsog)
Johann Babtist Joseph Fabian Sebastian (20. jaanuar 1782, Firenze–11. mai 1859, Graz) oli Austria ertshertsog ja feldmarssal, kes osales Prantsuse revolutsioonisõdades ja Napoleoni sõdades.
Uus!!: Mineraloogia ja Johann (ertshertsog) · Näe rohkem »
Johann Benedict Listing
Johann Benedict Listing Johann Benedict Listing (25. juuli 1808 Frankfurt – 24. detsember 1882 Göttingen) oli saksa matemaatik ja füüsik.
Uus!!: Mineraloogia ja Johann Benedict Listing · Näe rohkem »
John Milne
pisi John Milne (30. detsember 1850 – 31. juuli 1913) oli Suurbritannia geoloog ja mäeinsener.
Uus!!: Mineraloogia ja John Milne · Näe rohkem »
Juozas Paškevičius
Juozas Paškevičius (24. juuli 1924 Anykščiai rajoon – 26. märts 2023 Vilnius) oli leedu geoloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Juozas Paškevičius · Näe rohkem »
Justus Roth
Justus Ludwig Adolf Roth (15. september 1818 Hamburg – 1. aprill 1892) oli saksa geoloog ja mineraloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Justus Roth · Näe rohkem »
Kalju Ojaste
Kalju Ojaste (21. detsember 1927 Saaluse vald Võrumaa – 8. november 2019) oli eesti mäeinsener ja tehnikateadlane.
Uus!!: Mineraloogia ja Kalju Ojaste · Näe rohkem »
Kaoliniit
Kaoliniit on savimineraal, mille keemiline valem on Al2Si2O5(OH)4 ja mis kuulub tööstuslike mineraalide rühma.
Uus!!: Mineraloogia ja Kaoliniit · Näe rohkem »
Karl Eduard von Eichwald
Karl Eduard von Eichwald Karl Eduard von Eichwald (vene keeles Эдуард Иванович Эйхвальд; 4. juuli 1795 Jelgava, Kuramaa kubermang – 10. november 1876 Peterburi) oli baltisaksa geoloog ja arst.
Uus!!: Mineraloogia ja Karl Eduard von Eichwald · Näe rohkem »
Kaugseire
Satelliidipilt Eestist (2004) Kaugseire on eemal asuvate objektide kohta informatsiooni hankimine mittekontaktsete meetoditega.
Uus!!: Mineraloogia ja Kaugseire · Näe rohkem »
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Uus!!: Mineraloogia ja Kõvadus · Näe rohkem »
Kondriidid
Grasslandi kondriitmeteoriidi L4 kondrid Phnom Penh Kondriitmeteoriit L6 – 1868 Kondriitmeteoriidid ehk kondriidid on kivimeteoriitide hulka kuuluvad meteoriidid, milles sisalduvad ümarad agregaadid, mida nimetatakse kondriteks.
Uus!!: Mineraloogia ja Kondriidid · Näe rohkem »
Koorküla Valgjärve järveasula
Koorküla Valgjärve järveasula on kunagine asulakoht Koorküla Valgjärves.
Uus!!: Mineraloogia ja Koorküla Valgjärve järveasula · Näe rohkem »
Kristallograafia
See artikkel annab lühiülevaate kristallograafiast; kristallograafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Kristallograafia mõisteid. ---- Väävli kristallid Kristallograafia on teadusharu, mille uurimisobjekt on kristallid.
Uus!!: Mineraloogia ja Kristallograafia · Näe rohkem »
Lavretsovide nimeline Narva linnamuuseum
Lavretsovide maja (paremal) Peeter I maja juures Lavretsovide nimeline Narva linnamuuseum ehk G. ja S. Lavretsovi nimeline Narva Linnamuuseum oli Narvas kuni Teise maailmasõja märtsipommitamiseni 1944 kohaliku kaupmehe ja metseeni Sergei Lavretsovi endises majas aadressil Rüütli tänav 28 asunud muuseum.
Uus!!: Mineraloogia ja Lavretsovide nimeline Narva linnamuuseum · Näe rohkem »
Leonid Kulik
Leonid Kulik (vene Леонид Алексеевич Кулик; 1. september 1883 (ukj) Tartu – 14. aprill 1942 Spass-Demensk) oli Venemaa mineraloog ja meteoriidiuurija.
Uus!!: Mineraloogia ja Leonid Kulik · Näe rohkem »
Leonidia Orviku
Leonidia Orviku (ka Leonydia Orviku, aastani 1932 Saar; 9. oktoober 1903 Gattšina, Peterburi kubermang – 13. detsember 1996 Tallinn) oli eesti loodusteadlane ja geoloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Leonidia Orviku · Näe rohkem »
Lihv
Lihv võib olenevalt valdkonnast tähendada erinevaid asju.
Uus!!: Mineraloogia ja Lihv · Näe rohkem »
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Uus!!: Mineraloogia ja Liivakivi · Näe rohkem »
Maateadus
Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.
Uus!!: Mineraloogia ja Maateadus · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (M)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad M-tähega. Maa (planeet) – Maa ekvaator – Maa gravitatsiooniväli – Maa kuju – Maa magnetism – Maa magnetpoolus – Maa magnetväli – Maa paisumise hüpotees – Maa poolused – Maa süsteemi teadus – teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile Maa tuum – Maa vahevöö – Maa vanus – maabriis – maagaas – orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan maagikest – maagikivim – maailmameri – maailmaruum – maak – mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas maakitsus – maakmineraal – maakoor – maalihe – maanina – maaparandus – maapind – maapinnaudu – maarjas – maarjaskilt – maapõu – maapõuevara – maar – maardla – maarijärv – maaroom – maastik – maastikuallprovints – maastikupaikkond – maastikuprovints – maastikurajoon – maastikusfäär – maastikuteadus – maastikuvaldkond – maastikuökoloogia – maastikuüksus – maasäär – maateadus – maavara – maavarade geoloogia – maavesi – maavoole – maaväline elu – maavärin – maavärina intensiivsus – maavärina intensiivsusaste – maavärina kese – maavärina kolle – maavärina magnituud – madal – madala astme moondekivim – madalik – madalrõhkkond – madalsoo turvas – madalsoo – madalvesi – maetud karst – magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰ magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur magmakivim – magmaline faatsies – magmaline intrusioon – magmaline kompleks – magmaline tsükkel – magmatism – magneesium – magnesiit – magnetiit – magnetiline anomaalia – magnetiliste anomaaliate kaart – magnetiline deklinatsioon – magnetiline inklinatsioon – magnetilisus – magnetomeeter – magnetomeetria – magnetomeetriline otsing – magnetpoolus – magnetresonantskuvamine – magnettorm – maismaa – majandusgeoloogia – makroreljeef – malahhiit – mammut – mandelkivi – mandelkivitekstuur – mandrijalam – mandrijää – mandrijäätumine – mandrilava – mandriline maakoor – mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp mandriline kliima – mandriline paraskliima – mandriline riftivöönd – mandriliustik – mandrinõlv – mandririft – mandrisete – mandrite triiv – mandrite triivi hüpotees – mandri tuum – manganiit – manganoliidid – mangroov – manner – manner (geoloogia) – margariit – marginaaloos – markasiit – marmor – Marsi kliima – Marsi laavatunnelid – marš – maru (tuul) – massibilanss – massiivne tekstuur – mastodon – Mastogloiameri – mattumine – mattunud karst – mattunud org – Maunderi miinimum – meandreerumine – mega-aasta – megaantiklinoorium – megareljeef – megasünklinoorium – melanokraatne kivim – melanokraatne mineraal – Mercalli skaala – merebriis – merefüüsika – meregeoloogia – merejää – merekeemia – mereline kliima – mereline paraskliima – meremuda – meresete – merevaik – merevesi – mergel – peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim meri – meridiaan – meromiktiline veekogu – Mesoarhaikum – mesopaus – Mesoproterosoikum – mesoreljeef – mesosfäär – Mesosoikum – Metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise metalne läige – metamorfism – metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis meteoor – meteoorkeha – meteoorne vesi – meteoriidikraater – meteoriidikraatri vall – meteoriit – meteoriitika – meteoroloogia – meteoroloogiainstrumendid – mets – metsatustamine – metsatustumine – miarooliline tekstuur – süvakivimi tekstuur, mille puhul vesiikulite seinad kattuvad sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim milleriit – mikrofossiil – mikrokliima – mikrokliin – mikropaleontoloogia – mikroreljeef – mikroteraline struktuur – Milankovići hüpotees – Milleri indeksid – mineraal – mineraalide klassifikatsioon – mineraalmaa – mineraalmuld – mineraalsoon – mineraalsuletis – mineraalvesi – mineraliseerumine – mineraloid – mineraloogia – Miotseen – miraaž – Mississippi ajastik – mistraal – mitmevärvilisus – mitmikintrusioon – mittemetalne maavara – mobilismihüpoteesid – moho – Mohorovičići eralduspind – Mohsi astmik – molass – moldorg – molübdeniit – monatsiit – mondhaldeiit – monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra monokliinne süngoonia – monoklinaal – monoklinaalne kallakus – monoklinaalne kivim – monoklinaalne sümmeetria – monoklinaalne süngoonia – monokristall – terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera monoliit – monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim moondeaste – moondefaatsies – moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim moondekivimi struktuur – moondekompleks – moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis moreen – sorteerumata liustikusete moreenküngas – moreentasandik – mosasaurus – muda – veega segunenud, kleepuv, savikas-aleuriitne sete mudaline struktuur – mudavool – mudavulkaan – mugeariit – muguljas tekstuur – muld – mull – mulla klassifikatsioon – mullageograafia – mullahingamine – mullahorisont – mullalahus – mullaniiskus – mullastik – mullastruktuur – mullateadus – mullateke – mullatekketegur – mullatüüp – mullavesi – murd – murdlaine – murdlusvool – murdumisnäitaja – murdumisnäitaja dispersioon – murend – murendmaterjal – murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmine osa mureneb murenemiskoorik – murdepind – murrang – lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes murrangliikumine – murrangrike – murrangu amplituud – murrangujoon – murrangukompleks – murranguline astang – murrangulõhe – murranguorg – murrangupind – murrangusüsteem – murrutus – murrutusjärsak – murrutuskulbas – murrutuslava – murrutusrand – murrutusrannik – murrutustasandik – murrutusterrass – muskoviit – mussoon – püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale mussoonkliima – mussoonparaskliima – mustmuld – must tossutaja – muutumine (geoloogia) – mõhn – mõhnastik – Mõniste kerge – mõõdukas tuul – mäeahelik – mäeeraldis – mäehari – mäekristall – mäekuru – mäemassiiv – mäendus – mäendusgeoloogia – mäestik – mäeteke – mäetipp – M.
Uus!!: Mineraloogia ja Maateaduste mõisteid (M) · Näe rohkem »
Mati Niin
Mati Niin (sündinud 31. augustil 1941 Anija vallas Harjumaal) on Eesti geoloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Mati Niin · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Mineraloogia ja Mineraal · Näe rohkem »
Mineraalide loend
Siin on loetletud mineraale ja nende erimeid.
Uus!!: Mineraloogia ja Mineraalide loend · Näe rohkem »
Mineraloogia mõisteid
Siin on loetletud mineraloogia ja gemmoloogiaga seotud mõisteid.
Uus!!: Mineraloogia ja Mineraloogia mõisteid · Näe rohkem »
Mohsi astmik
Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.
Uus!!: Mineraloogia ja Mohsi astmik · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Mineraloogia ja Nikkel · Näe rohkem »
Norman Levi Bowen
Norman Levi Bowen pisi Norman Levi Bowen (21. juuni 1887 Kingston – 11. september 1956 Washington) oli Kanada geoloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Norman Levi Bowen · Näe rohkem »
Otto Wilhelm Hermann von Abich
thumb Otto Wilhelm Hermann von Abich (11. detsember 1806 Berliin – 1. juuli 1886 Viin) oli saksa geoloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Otto Wilhelm Hermann von Abich · Näe rohkem »
Petras Lapinskas
Petras Lapinskas (sündinud 24. aprillil 1936 Varėnas) on leedu geoloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Petras Lapinskas · Näe rohkem »
Petrograafia
Petrograafia on kristalsete kivimite kirjeldamisega tegelev teadusharu.
Uus!!: Mineraloogia ja Petrograafia · Näe rohkem »
Petroloogia
Petroloogia on teadusharu, mis uurib kivimeid.
Uus!!: Mineraloogia ja Petroloogia · Näe rohkem »
Polarisatsioonimikroskoop
Polarisatsioonimikroskoop ehk petrograafiline mikroskoop on valgusmikroskoop, mida kasutatakse valgust polariseerivate objektide mikroskoopiliseks uurimiseks.
Uus!!: Mineraloogia ja Polarisatsioonimikroskoop · Näe rohkem »
Röntgendifraktsioonanalüüs
Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto Röntgendifraktsioonanalüüs (XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis; ka XRD ehk "röntgenikiirte difraktsioon") on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.
Uus!!: Mineraloogia ja Röntgendifraktsioonanalüüs · Näe rohkem »
Röntgenfotoelektronspektroskoopia
Monokromaatse RFS-süsteemi põhikomponendid Röntgenfotoelektronspektroskoopia (RFS; ingliskeelne lühend XPS (X-ray photoelectron spectroscopy)) on kvantitatiivne spektroskoopiline tehnika, mille abil selgitatakse välja uuritava materjali elemendiline koostis, empiiriline keemiline valem, keemiline olek ja elektronide seisund.
Uus!!: Mineraloogia ja Röntgenfotoelektronspektroskoopia · Näe rohkem »
René Just Haüy
René Just Haüy René Just Haüy (28. veebruar 1743 Saint-Just-en-Chaussée – 1. juuni 1822 Pariis) oli prantsuse mineraloog.
Uus!!: Mineraloogia ja René Just Haüy · Näe rohkem »
Rudolf Steiner
Rudolf Steiner umbes 1905. aastal Rudolf Joseph Lorenz Steiner (25. veebruar 1861 Donji Kraljevec, Austria-Ungari (praegune Horvaatia) – 30. märts 1925 Dornach, Šveits) oli Austria esoteerik, filosoof, antroposoof, alternatiivpedagoog ja alternatiivmeditsiini propageerija.
Uus!!: Mineraloogia ja Rudolf Steiner · Näe rohkem »
Süsinikkondriidid
Süsinikkondriidid on kondriitmeteoriitide klass, mis hõlmab kaheksat kondriitmeteoriitide rühma ja mõnda rühmitamata meteoriiti.
Uus!!: Mineraloogia ja Süsinikkondriidid · Näe rohkem »
Tarandkalme
Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala.
Uus!!: Mineraloogia ja Tarandkalme · Näe rohkem »
Tõnu Pani
"Teadusfoto 2012" lõpuüritusel Tõnu Pani (sündinud 29. juunil 1956 Elvas) on eesti geoloog ja museoloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Tõnu Pani · Näe rohkem »
Transmissioonelektronmikroskoop
nm ''Mycobacterium tuberculosis'' Transmissioonielektronmikroskoop ehk läbivalgustav elektronmikroskoop ehk läbivkiirguse elektronmikroskoop (transmission electron microscope, TEM) on mikroskoop, mis võimaldab kujutise saada tänu uuritavat proovi läbivale elektronide voole.
Uus!!: Mineraloogia ja Transmissioonelektronmikroskoop · Näe rohkem »
Valentin Haüy
Haüy koos oma esimese õpilase François de Lezyuer´ga Valentin Haüy, tagaplaanil seisab tema vend René Just Haüy. Valentin Haüy (13. november 1745 Saint-Just-en-Chaussée – 19. märts 1822 Pariis) oli prantsuse filantroop ja pedagoog, tüflopedagoogika rajaja.
Uus!!: Mineraloogia ja Valentin Haüy · Näe rohkem »
Vassili Tarassenko
Vassili Tarassenko Vassili Jefimovitš Tarassenko (7. märts 1859 Odessa – 25. juuli 1926 Voronež) oli vene mineraloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Vassili Tarassenko · Näe rohkem »
Venemaa Teaduste Akadeemia (1917–1925)
Venemaa Teaduste Akadeemia logo (1917) Aleksandr Karpinski, akadeemia president 1917–1936 Venemaa Teaduste Akadeemia (vene keeles Российская академия наук) oli Venemaa Vabariigi, Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nõukogude Liidu teadusakadeemia aastatel 1917–1925.
Uus!!: Mineraloogia ja Venemaa Teaduste Akadeemia (1917–1925) · Näe rohkem »
Vincentas Korkutis
Vincentas Korkutis (sündinud 24. juulil 1931 Varėnas) on leedu geoloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Vincentas Korkutis · Näe rohkem »
Vivianiit
Vivianiit on mineraal keemilise valemiga Fe3(PO4)2×8H2O.
Uus!!: Mineraloogia ja Vivianiit · Näe rohkem »
Vladimir Vernadski
Vladimir Ivanovitš Vernadski (vene keeles Владимир Иванович Вернадский) (12. märts (vkj 28. veebruar) 1863 Peterburi – 6. jaanuar 1945 Moskva) oli ukraina mineraloog ja geokeemik.
Uus!!: Mineraloogia ja Vladimir Vernadski · Näe rohkem »
Volli Kalm
Volli Kalm 2015. aastal Tartu Ülikooli nõukogu aruteluseminaril. Paremal Kersti KaljulaidVolli Kalm 2017. aastal Tartu ülikooli aulas pärast rektoriks tagasivalimist kõnet pidamas Tartu ülikooli aula enne Volli Kalmu ärasaatmistseremooniat Volli Kalm (10. veebruar 1953 Aluste, Vändra rajoon – 23. detsember 2017 Kääriku) oli eesti geoloog, 1.
Uus!!: Mineraloogia ja Volli Kalm · Näe rohkem »
Walter Ehrenreich Tröger
Walter Ehrenreich Tröger (18. jaanuar 1901 Dresden, Saksamaa – 13. jaanuar 1963 Freiburg, Saksamaa) oli saksa geoloog, mineraloog ja petroloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Walter Ehrenreich Tröger · Näe rohkem »
Wilhelm Ramsay
Wilhelm Ramsay (1915) Wilhelm Ramsay (20. jaanuar 1865 Dragsfjärdi vald – 8. jaanuar 1928 Helsingi) oli soome geoloog.
Uus!!: Mineraloogia ja Wilhelm Ramsay · Näe rohkem »
24. märts
24.
Uus!!: Mineraloogia ja 24. märts · Näe rohkem »
