Kiiremini kui brauser!
21 suhted: Almagest, Gravitatsioonilääts, Hubble'i ülisüvavaade, Johannes Kepler, Kaaresekund, Kolvikesed, Kraad (geomeetria), Lüüra beeta, Mõõtühikute loend, Meremiil, Mikołaj Kopernik, Minut, Orbiidi kalle, Otsetõus, Põhjanael, Piesomootor, SI-süsteemi ühikud, SN 1572, Snaiperrelv, Tycho Brahe, WISE.
Almagest
Ptolemaiose maailmasüsteemi kujutis (1661) "Almagest" on Aleksandria astronoomi Ptolemaiose ja kogu vanakreeka astronoomia peateos, antiikastronoomia tähtsaim allikas.
Uus!!: Minut (geomeetria) ja Almagest · Näe rohkem »
Gravitatsioonilääts
Kaugest objektist tuleneva valguse murdumine massiivse keha mõjul. Kollased nooled näitavad allikate näivat asukohta, valged nooled allikate tegelikku paiknemist Gravitatsioonilääts on massiivne keha (planeet või täht) või kehade süsteem (galaktika või galaktikaparv), mis asub vaatleja ja kauge valgusallika vahel ning oma gravitatsiooniväljaga kallutab allikast tuleva valguse levimise suunda.
Uus!!: Minut (geomeetria) ja Gravitatsioonilääts · Näe rohkem »
Hubble'i ülisüvavaade
Hubble'i ülisüvavaade Hubble'i ülisüvavaade (Hubble Ultra-Deep Field) on Hubble'i kosmoseteleskoobi foto Ahju tähtkujus asuvast piirkonnast.
Uus!!: Minut (geomeetria) ja Hubble'i ülisüvavaade · Näe rohkem »
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Uus!!: Minut (geomeetria) ja Johannes Kepler · Näe rohkem »
Kaaresekund
Sekund ehk nurgasekund ehk kaaresekund on mittesüsteemne nurgaühik ja kaareühik.
Uus!!: Minut (geomeetria) ja Kaaresekund · Näe rohkem »
Kolvikesed
Kolvikese joonis Kolvikesed ehk koonusrakud on inimese ja mitmete teiste loomade (sealhulgas imetajate) silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud (retseptor-rakud), mis on seotud värvuste nägemisega.
Uus!!: Minut (geomeetria) ja Kolvikesed · Näe rohkem »
Kraad (geomeetria)
1 kraad, märgitud punasega ja 89 kraadi sinisega Kraad ehk kaarekraad ehk nurgakraad (tähis °) on ringjoone kaare või sellele vastava kesknurga mittesüsteemne mõõtühik.
Uus!!: Minut (geomeetria) ja Kraad (geomeetria) · Näe rohkem »
Lüüra beeta
pisi Lüüra beeta (β Lyr, β Lyrae) ehk Sheliak (araabiakeelsest nimest الشلياق (Ash-Shiliyāq)) on Lüüra tähtkuju heleduselt kolmas täht Veega ja Lüüra gamma järel.
Uus!!: Minut (geomeetria) ja Lüüra beeta · Näe rohkem »
Mõõtühikute loend
See artikkel loetleb mõõtühikuid.
Uus!!: Minut (geomeetria) ja Mõõtühikute loend · Näe rohkem »
Meremiil
Meremiil ehk geograafiline miil on põhiühik kauguste mõõtmiseks merenduses ja lennunduses.
Uus!!: Minut (geomeetria) ja Meremiil · Näe rohkem »
Mikołaj Kopernik
Koperniku portree. Puulõige Nicolaus Reusneri raamatust "Icones" (1578), mille valmistas arvatavasti Tobias Stimmer Koperniku väidetava autoportree järgi. See portree on eeskujuks paljudele puulõigetele, vaselõigetele ja maalidele. Mikołaj Kopernik (postuumselt poolapärastatud nimi; õieti Niklas Koppernigk; ladinapärastatult Nicolaus Copernicus või Nicolaus Coppernicus; seksapäraselt Nikolaus Kopernikus; 19. veebruar 1473 Toruń, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik – 24. mai 1543 Frombork, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik) poola astronoom, matemaatik, kartograaf arst ja Ermlandi piiskopkonna toomhärra, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, heliotsentrilise maailmasüsteemi alusepanija.
Uus!!: Minut (geomeetria) ja Mikołaj Kopernik · Näe rohkem »
Minut
Minut on aja mõõtühik ja SI põhiühikuga sekund seotud mittedetsimaalne kordühik (kuuekümnendsüsteemis).
Uus!!: Minut (geomeetria) ja Minut · Näe rohkem »
Orbiidi kalle
tiirleb ümber suurema taevakeha B. Väiksema taevakeha orbiit lõikab baastasandit sõlmede joonel, mis on joonisel kujutatud rohelise joonega. A – taevakeha B – keskne taevakeha C – baastasand D – orbiidi tasand''i'' – orbiidi kalle Taevakeha orbiidi kaldeks ehk inklinatsiooniks nimetatakse taevamehaanikas selle taevakeha orbiidi tasandi ja mõne teise tasandi (baastasandi) vahelist nurka.
Uus!!: Minut (geomeetria) ja Orbiidi kalle · Näe rohkem »
Otsetõus
Otsetõus ehk rektastsensioon (tähis RA või &alpha) on astronoomias taevasfääril paikneva punkti üks koordinaatidest ekvatoriaalses koordinaatide süsteemis.
Uus!!: Minut (geomeetria) ja Otsetõus · Näe rohkem »
Põhjanael
Põhjanaela (ka ''Stella Polaris ja Polaris Borealis'') leidmine tähistaevas Tähtede näiv liikumine ümber Põhjanaela taeva põhjapooluse vahetus läheduses Põhjanael (harvem nimetatud ka Põhjatäheks) on Väikese Karu tähtkuju (Eesti tähistaevas Väikese Vankri) heledaim täht.
Uus!!: Minut (geomeetria) ja Põhjanael · Näe rohkem »
Piesomootor
Piesoelektriline mootor ehk piesomootor on elektrimootor, mis põhineb piesoelektriliste materjalide kujumuutusel elektrivälja muutudes.
Uus!!: Minut (geomeetria) ja Piesomootor · Näe rohkem »
SI-süsteemi ühikud
SI-süsteemi ühikud ehk rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) ning nendest tuletatud ühikuteks.
Uus!!: Minut (geomeetria) ja SI-süsteemi ühikud · Näe rohkem »
SN 1572
SN 1572 (ka Tycho supernoova või lihtsalt Tycho noova), "B Kassiopeia" (B Cas) või 3C 10 oli Ia tüüpi supernoova Kassiopeia tähtkujus.
Uus!!: Minut (geomeetria) ja SN 1572 · Näe rohkem »
Snaiperrelv
M10.338 Lapua Magnumhttp://www.sako.fi/rifles/sako-trg/trg-m10 SAKO TRG M10 Snaiperrelv (ka snaiperkarabiin, snaipervintpüss) on tulirelvast täpsusrelva mõiste sõjanduses ja õigusaktides, mida kasutatakse suurema täpsuse saamiseks pikematel laskekaugustel.
Uus!!: Minut (geomeetria) ja Snaiperrelv · Näe rohkem »
Tycho Brahe
Tycho Brahe (õieti Tyge Ottesen Brahe; 14. detsember 1546 Skåne, Knutstorpi linnus (taani Knudstrup) – 24. oktoober 1601 Praha) oli taani astronoom, astroloog ja alkeemik.
Uus!!: Minut (geomeetria) ja Tycho Brahe · Näe rohkem »
WISE
WISE (inglise keeles Wide-field Infrared Survey Explorer 'laia vaateväljaga infrapunase jälgimise teel avastaja') on NASA infrapunaspektris töötav lairibakosmoseteleskoop.
Uus!!: Minut (geomeetria) ja WISE · Näe rohkem »
