Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Mitmus

Index Mitmus

Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.

102 suhted: Aachen, Aacheni murre, Adõgee keel, Adonai, Ainesõna, Ainsus, Ainu keel, Aleuudi keel, Alpid, Alus (keeleteadus), Aluseta lause, Alutaguse murre, Alutiigi keel, Arabela keel, Arv (keeleteadus), Arvsõna, Asjasõna, Autobahn, Ühildumine, Öeldis, Öeldistäide, Belau keel, Burušaski keel, Dakotad ja lakotad, Eesti keele grammatika, Elohim, Eve keel, Eveeni keel, Evengi keel, Grammatiline kategooria, Hassiidide lood, Hausa keel, Havai keel, Hüüumärk, Hea ja kurja pildid (1), Heebrea keel, Hiina keel, Horvaatia liidus Ungariga, Ibani keel, Idaaranda keel, Ido, Inari saami keel, Injupiaki keel, Inuktituti keel, Isik (keeleteadus), Isikuline asesõna, Islandi keel, Jaanuar, Järellisand, Kado keeled, ..., Kaksus, Kantseliit, Kara keel, Käskiv kõneviis, Keeleteaduse mõisteid, Keskinglise keel, Keskjupiki keel, Kirderannikumurde idarühm, Kromaatilisus, Lauseeitus, Lääne-Kanada inuktituti keel, Läti keel, Lüganuse murrak, Lingala keel, Lisand (keeleteadus), Mara keel, Morfoloogia, Munandid, Na'vi keel, Nafaanra keel, Nama keel, Ngambai keel, Nimisõna, Norfuki keel, Nunivaki tšupiki murre, Omastavaline täiend, Osaalus, Põhjasaami keel, Pierre Abélard, Pirahã keel, Poonpei keel, Saamid, Samoa keel, Santali keel, Seisundimäärus, Semi keeled, Sete, Sihitisesõnastik, Sindhi keel, Sireniki keel, Species sensibilis, Tšekeholo keel, Tühi hulk, Türgi keel, Telugu keel, Torrese väina kreoolkeel, Tuvalu keel, Ume saami keel, Vahhi keel, Vaivara murrakud, Vanapõhja keel, Vokaalmitmus. Laienda indeks (52 rohkem) »

Aachen

pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.

Uus!!: Mitmus ja Aachen · Näe rohkem »

Aacheni murre

Oche murre ehk Aacheni murre (Öcher Platt) on Aachenis (Oche murdes Oche) kõneldav saksa keele murre, mis kuulub ripuaari murderühma.

Uus!!: Mitmus ja Aacheni murre · Näe rohkem »

Adõgee keel

Adõgee keel (varem eesti keeles tšerkessi keel, adõõgi keel; adõgee keeles адыгабзэ) on üks kahest Adõgee Vabariigi riigikeelest Venemaal (teine on vene keel).

Uus!!: Mitmus ja Adõgee keel · Näe rohkem »

Adonai

Adonai (אֲדֹנָי) on heebreakeelne sõna, mis tähendab 'isand' (sõna-sõnalt 'minu isandad') ning üks Jumala nimesid Vanas Testamendis.

Uus!!: Mitmus ja Adonai · Näe rohkem »

Ainesõna

Ainesõnad ehk loendamatud (nimi)sõnad või jaotatavad (nimi)sõnad on ainsuslikud mitteloendatavad sõnad.

Uus!!: Mitmus ja Ainesõna · Näe rohkem »

Ainsus

Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale: naine, laud, vihik.

Uus!!: Mitmus ja Ainsus · Näe rohkem »

Ainu keel

Ainu keel (ainu keeles アイヌ イタㇰ aynu itak) on isolaatkeel, mida kõneldakse Jaapanis Hokkaidō prefektuuri lõunaosas Kuriili ja Tsishima saartel.

Uus!!: Mitmus ja Ainu keel · Näe rohkem »

Aleuudi keel

Aleuudi keel (aleuudi Unangam Tunuu / Унангам тунуу) on Venemaal ja Alaska põhjaosas räägitav eskimo-aleuudi keel.

Uus!!: Mitmus ja Aleuudi keel · Näe rohkem »

Alpid

Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.

Uus!!: Mitmus ja Alpid · Näe rohkem »

Alus (keeleteadus)

Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.

Uus!!: Mitmus ja Alus (keeleteadus) · Näe rohkem »

Aluseta lause

Aluseta lause on lause, mis ei sisalda alust.

Uus!!: Mitmus ja Aluseta lause · Näe rohkem »

Alutaguse murre

Alutaguse murre (ka kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.

Uus!!: Mitmus ja Alutaguse murre · Näe rohkem »

Alutiigi keel

Alutiigi keel (alutiigi keeles sugcestun, sugt'stun, sugtestun) on Alaskal räägitav jupiki keel.

Uus!!: Mitmus ja Alutiigi keel · Näe rohkem »

Arabela keel

Arabela keel on peaaegu täielikult hääbunud Peruu põliskeel, mida kõneletakse vaid kahes külas riigi põhjaosas.

Uus!!: Mitmus ja Arabela keel · Näe rohkem »

Arv (keeleteadus)

Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).

Uus!!: Mitmus ja Arv (keeleteadus) · Näe rohkem »

Arvsõna

Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga.

Uus!!: Mitmus ja Arvsõna · Näe rohkem »

Asjasõna

Asjasõna on nimisõna, mis on hulgaliselt ehk arvuliselt ehk kvantitatiivselt piiritletud ja loendatav ning viitab selgete piiridega entiteedile ehk referendile.

Uus!!: Mitmus ja Asjasõna · Näe rohkem »

Autobahn

Autobahn (saksa keeles Autobahn, mitmuses Autobahnen) on Saksamaa kiirteedesüsteem.

Uus!!: Mitmus ja Autobahn · Näe rohkem »

Ühildumine

Ühildumine ehk kongruents on üks moodustajate grammatilise seose liike.

Uus!!: Mitmus ja Ühildumine · Näe rohkem »

Öeldis

Öeldis ehk predikaat ehk grammatiline predikaat on lauseliige, mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele mida teeb?.

Uus!!: Mitmus ja Öeldis · Näe rohkem »

Öeldistäide

Öeldistäide ehk predikatiiv on verbi olema laiend, mis näitab, kes, mis või missugune on alusega tähistatu.

Uus!!: Mitmus ja Öeldistäide · Näe rohkem »

Belau keel

Belau keel (ka palau keel) kuulub Austroneesia keelkonda ning Malai-Polüneesia keelerühma.

Uus!!: Mitmus ja Belau keel · Näe rohkem »

Burušaski keel

Burušaski keel on teadaolevate sugulaskeelteta ehk isoleeritud keel Pakistanis ja Indias.

Uus!!: Mitmus ja Burušaski keel · Näe rohkem »

Dakotad ja lakotad

Dakotad ja lakotad (ka siuud) on rühm peamiselt Põhja-Ameerika kesktasandike rohtlates elavaid hõime, kes kõnelevad sarnaseid murdeid ning keda ühendab sarnane kultuur ja ajalugu.

Uus!!: Mitmus ja Dakotad ja lakotad · Näe rohkem »

Eesti keele grammatika

Esimene eesti keele grammatika ("''Anführung zu der Esthnischen Sprach''", 1637) Eesti keele grammatika on eesti keele grammatika.

Uus!!: Mitmus ja Eesti keele grammatika · Näe rohkem »

Elohim

Elohim (אלהים) on üks Jumala nimedest heebrea Piiblis (Tanahis).

Uus!!: Mitmus ja Elohim · Näe rohkem »

Eve keel

Eve keelt, mida nimetatakse ka ewe või éwé keeleks, kõneldakse Aafrikas, täpsemalt Togos ja Ghana kaguosas.

Uus!!: Mitmus ja Eve keel · Näe rohkem »

Eveeni keel

Eveeni keel on tunguusi keel, mida kõnelevad eveenid Venemaal Sahhas, Magadani oblastis, Tšuktšimaal ja Habarovski krais.

Uus!!: Mitmus ja Eveeni keel · Näe rohkem »

Evengi keel

Evengi keel on tunguusi-mandžu keel, millel on 16 800 kõnelejat Venemaal, Hiinas ja Mongoolias.

Uus!!: Mitmus ja Evengi keel · Näe rohkem »

Grammatiline kategooria

Grammatiline kategooria on hulk üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mis vastanduvad üksteisele ja mida väljendatakse kindlate vormiüksuste ehk tarinditega.

Uus!!: Mitmus ja Grammatiline kategooria · Näe rohkem »

Hassiidide lood

"Hassiidide lood" (ingl "Tales of Hasidim") on Martin Buberi teos, mis lõplikult valmis 1947.

Uus!!: Mitmus ja Hassiidide lood · Näe rohkem »

Hausa keel

Hausa keel on afroaasia keelkonna Lääne-Tšaadi keelte rühma kuuluv keel, mida räägitakse peamiselt Nigeerias ja Nigeris, aga ka Ghanas, Beninis, Kamerunis, Elevandiluurannikul, Sudaanis ja Togos.

Uus!!: Mitmus ja Hausa keel · Näe rohkem »

Havai keel

Havai keel on Austroneesia keelte hulka kuuluv keel, mida räägivad Hawaii saarte polüneeslastest põliselanikud.

Uus!!: Mitmus ja Havai keel · Näe rohkem »

Hüüumärk

Hüüumärk Hüüumärk (!) on kirjavahemärk, mida kasutatakse tavaliselt lause lõpus lause rõhutamiseks.

Uus!!: Mitmus ja Hüüumärk · Näe rohkem »

Hea ja kurja pildid (1)

Hea ja kurja pildid (1) Kokkuvõte Martin Buberi raamatu Hea ja kurja pildid esimesest osast Algus: Eessõna.

Uus!!: Mitmus ja Hea ja kurja pildid (1) · Näe rohkem »

Heebrea keel

Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.

Uus!!: Mitmus ja Heebrea keel · Näe rohkem »

Hiina keel

hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.

Uus!!: Mitmus ja Hiina keel · Näe rohkem »

Horvaatia liidus Ungariga

Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Hrvatsko kraljevstvo või Kraljevina Hrvatska) astus pärast Trpimirovićite ja Svetoslavićite dünastiatest kuningate valitsemist ja pärimiskriisi pärast kuningas Dmitar Zvonimiri surma aastal 1102 liitu Ungari kuningriigiga.

Uus!!: Mitmus ja Horvaatia liidus Ungariga · Näe rohkem »

Ibani keel

Ibani keel (jaku Iban) on austroneesia keel, mida räägivad ibanid Kalimantani saarel Malaisias, Indoneesias ja Bruneis.

Uus!!: Mitmus ja Ibani keel · Näe rohkem »

Idaaranda keel

Idaaranda keel on Põhja-Austraalias, Alice Springs'i piirkonnas kõneldav keel.

Uus!!: Mitmus ja Idaaranda keel · Näe rohkem »

Ido

Ido on tehiskeel, esperanto keele reformitud versioon.

Uus!!: Mitmus ja Ido · Näe rohkem »

Inari saami keel

Inari saami keele põline levikupiirkond on tähistatud kaardil numbriga 7. Lehekülg E. W. Borgi kirjutatud 1859. aastal ilmunud Inari-saamikeelsest aabitsast Inari saami keel (Inari saami keeles anarâškielâ) on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 400 inimest Soomes Inari järve ümbruses.

Uus!!: Mitmus ja Inari saami keel · Näe rohkem »

Injupiaki keel

Inglise (''Welcome to Barrow'') ja injupiaki (''Paġlagivsigiñ Utqiaġvigmun'') Injupiaki või injupiki keel (injupiaki Iñupiatun) on Põhja- ja Loode-Alaskal räägitav eskimo-aleuudi keelkonda kuuluv inuiti keel.

Uus!!: Mitmus ja Injupiaki keel · Näe rohkem »

Inuktituti keel

Inuktitut või Ida-Kanada inuiti keel (ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ, murdeti ka Inuktitut, Inuttitut, Inuktitun, Inuinnaqtun, Inuttut) on Kanadas räägitav inuiti keel.

Uus!!: Mitmus ja Inuktituti keel · Näe rohkem »

Isik (keeleteadus)

Isik on üks öeldise grammatiline kategooria.

Uus!!: Mitmus ja Isik (keeleteadus) · Näe rohkem »

Isikuline asesõna

Isikuline asesõna ehk personaalpronoomen esitab lauses kõneleja või kuulaja isiku.

Uus!!: Mitmus ja Isikuline asesõna · Näe rohkem »

Islandi keel

Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.

Uus!!: Mitmus ja Islandi keel · Näe rohkem »

Jaanuar

Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.

Uus!!: Mitmus ja Jaanuar · Näe rohkem »

Järellisand

Järellisand on lisand, mis asub nimisõnafraasis nimisõna järel ja täpsustab või seletab seda: Kohtusin Heleniga, oma kursusekaaslasega.

Uus!!: Mitmus ja Järellisand · Näe rohkem »

Kado keeled

Kado keeled moodustavad keelkonna Põhja-Ameerikas, mis 20. sajandi alguseks jagunes viieks keeleks.

Uus!!: Mitmus ja Kado keeled · Näe rohkem »

Kaksus

Kaksus ehk duaal on grammatiline arv, mis esineb mõnes keeles kõrvu ainsuse ja mitmusega.

Uus!!: Mitmus ja Kaksus · Näe rohkem »

Kantseliit

Kantseliit (moodustatud vene sõna канцелярит eeskujul sõnast kantselei) on ametnike keelele omane kohmakas stiil (kantseleilik keelepruuk), mis on levinud ka teistesse keelekasutusvaldkondadesse.

Uus!!: Mitmus ja Kantseliit · Näe rohkem »

Kara keel

Kara keel on austroneesia keel, mida räägivad karad Paapua Uus-Guineas Uus-Iirimaa provintsis Uus-Iirimaa saare loodeosas.

Uus!!: Mitmus ja Kara keel · Näe rohkem »

Käskiv kõneviis

Käskiv kõneviis ehk imperatiiv on tegusõna kõneviis, mille ülesanne on väljendada käskimist, keelamist või lubamist ja suunata keegi sedasi mingile tegevusele.

Uus!!: Mitmus ja Käskiv kõneviis · Näe rohkem »

Keeleteaduse mõisteid

Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.

Uus!!: Mitmus ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »

Keskinglise keel

Keskinglise keel (Middle English) on inglise keele vorm, mida kõneldi 11.–15.

Uus!!: Mitmus ja Keskinglise keel · Näe rohkem »

Keskjupiki keel

Keskjupiki keel või Alaska jupiki keel (jupiki Yugtun ja Cugtun) on Alaskal räägitav jupiki keel.

Uus!!: Mitmus ja Keskjupiki keel · Näe rohkem »

Kirderannikumurde idarühm

Kirderannikumurde idarühm on ühe käsitluse järgi Alutagusel ning põhja- ja idapoolses Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde murrakurühm.

Uus!!: Mitmus ja Kirderannikumurde idarühm · Näe rohkem »

Kromaatilisus

Kromaatilisus (kreeka keelest χρώμα, khrōma 'värv', mitmuses khrōmata) tähistab, otse või kaudselt värvi või värvinguga seostudes, erinevaid mõisteid füüsikas, värviteoorias ja muusikas.

Uus!!: Mitmus ja Kromaatilisus · Näe rohkem »

Lauseeitus

Lauseeitus on üks kahest kõneliigist (jaatav ja eitav kõneliik), mida laiemalt mõistetakse ühe tegusõna grammatilise kategooriana.

Uus!!: Mitmus ja Lauseeitus · Näe rohkem »

Lääne-Kanada inuktituti keel

inglise: '''Welcome to Tuktoyaktuk'''inuvialuktun: '''Aqana Tuktuuyaqtuumukkabsi''' Lääne-Kanada inuktituti keel (enda nimi Inuvialuktun) on Kanadas räägitav inuiti keel või inuktituti keele murre.

Uus!!: Mitmus ja Lääne-Kanada inuktituti keel · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Mitmus ja Läti keel · Näe rohkem »

Lüganuse murrak

Lüganuse murrak on Lüganuse kihelkonnas kõneldud Jõhvi rannamurrakule lähedane murrak, mis on Alutaguse murrakuist suutnud kõige kauem (kuni 1930. aastateni) keskmurde ja koolihariduse tasandavale mõjule vastu panna.

Uus!!: Mitmus ja Lüganuse murrak · Näe rohkem »

Lingala keel

Lingala keel ehk ngala keel (varasem eestikeelne nimetus bangala keel) kuulub bantu keelte hulka ning on laialt levinud Kongo DV Bandundu provintsis, Ekvaatoriprovintsis ja Idaprovintsis (välja arvatud provintsi kaguosa) ja Kongo Vabariigis.

Uus!!: Mitmus ja Lingala keel · Näe rohkem »

Lisand (keeleteadus)

Lisand ehk apositsioon on nimisõna täiend, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mida nimisõnafraasi põhisõna, kuid täpsustab ja seletab seda: president Ilves, onu Juhan.

Uus!!: Mitmus ja Lisand (keeleteadus) · Näe rohkem »

Mara keel

Mara keel (ka marra keel) on väljasuremisohus keel, mida traditsiooniliselt kõnelesid marad Austraalia Põhjaterritooriumil Arnhemi maal.

Uus!!: Mitmus ja Mara keel · Näe rohkem »

Morfoloogia

Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.

Uus!!: Mitmus ja Morfoloogia · Näe rohkem »

Munandid

Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.

Uus!!: Mitmus ja Munandid · Näe rohkem »

Na'vi keel

Na'vi keel on kunstlik keel, mis on loodud Pandoral elavate na’vide jaoks filmis "Avatar".

Uus!!: Mitmus ja Na'vi keel · Näe rohkem »

Nafaanra keel

Nafaanra keel on Nigeri-Kordofani hõimkonda guri keelkonda senufo keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Mitmus ja Nafaanra keel · Näe rohkem »

Nama keel

Nama keel, Khoekhoegowab (endise nimetusega hotentoti või damara keel, mõnedes allikates khoekhoe keel) kuulub khoisani keelkonda keskkhoisani keelte hulka.

Uus!!: Mitmus ja Nama keel · Näe rohkem »

Ngambai keel

Ngambai keel on Niiluse-Sahara hõimkonda Kesk-Sudaani keelkonda kuuluv keel.

Uus!!: Mitmus ja Ngambai keel · Näe rohkem »

Nimisõna

Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.

Uus!!: Mitmus ja Nimisõna · Näe rohkem »

Norfuki keel

Norfuki keel (ka Pitcairn-Norfolk, Norfolkese ja Pitcairn English) on inglise keele põhine Vaikse ookeani kreoolkeel.

Uus!!: Mitmus ja Norfuki keel · Näe rohkem »

Nunivaki tšupiki murre

Nunivaki tšupiki murre (tšupiki Cugtun) on Alaskal Nunivaki saarel räägitav keskjupiki keele murre.

Uus!!: Mitmus ja Nunivaki tšupiki murre · Näe rohkem »

Omastavaline täiend

Omastavaline täiend ehk genitiivatribuut on lauses omastava käände vormis esinev nimisõnaline täiend, nt minu auto.

Uus!!: Mitmus ja Omastavaline täiend · Näe rohkem »

Osaalus

Osaaluseks ehk partsiaalsubjektiks nimetatakse eesti keeles osastavas käändes olevat alust.

Uus!!: Mitmus ja Osaalus · Näe rohkem »

Põhjasaami keel

Põhjasaami keel (varasemad nimetused põhjalapi keel, norralapi keel; põhjasaami keeles davvisámegiella, sámegiella) on uurali keelkonda kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 30 000 inimest Soomes, Rootsis ja Norras.

Uus!!: Mitmus ja Põhjasaami keel · Näe rohkem »

Pierre Abélard

Jean Vignaud. Abélard ja Héloïse Fulberti poolt üllatatuna. Õli lõuendil, 1819 Abélard ja Héloïse ühes "Roosiromaani" käsikirjas, Chantilly, musée Condé (14. sajand) Pierre Abélard (ladinapäraselt Petrus Abaelardus; umbes 1079 Le Pallet Nantes'i lähedal – 21. aprill 1142 Saint-Marceli klooster Chalon-sur-Saône'i lähedal) oli prantsuse skolastiline filosoof ja teoloog.

Uus!!: Mitmus ja Pierre Abélard · Näe rohkem »

Pirahã keel

Pirahã keel (ehk pirahani keel) on mura keele ainus säilinud dialekt.

Uus!!: Mitmus ja Pirahã keel · Näe rohkem »

Poonpei keel

Poonpei keel (pohnpei keel) kuulub Austroneesia hõimkonna Kesk-Ida-Austroneesia keelkonna Mikroneesia keelte hulka.

Uus!!: Mitmus ja Poonpei keel · Näe rohkem »

Saamid

Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).

Uus!!: Mitmus ja Saamid · Näe rohkem »

Samoa keel

Samoa keel on Polüneesias Samoa saartel räägitav polüneesia keel.

Uus!!: Mitmus ja Samoa keel · Näe rohkem »

Santali keel

Santali keel on Austroaasia hõimkonda munda keelkonda kuuluv keel.

Uus!!: Mitmus ja Santali keel · Näe rohkem »

Seisundimäärus

Seisundimäärus on määrus, mis väljendab lauses aluse või sihitise referendi füüsilist, psüühilist, sotsiaalset vm seisundit.

Uus!!: Mitmus ja Seisundimäärus · Näe rohkem »

Semi keeled

Semi keeled ehk semiidi keeled on üks afroaasia keelkonna kuuest harust.

Uus!!: Mitmus ja Semi keeled · Näe rohkem »

Sete

liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.

Uus!!: Mitmus ja Sete · Näe rohkem »

Sihitisesõnastik

Sihitisesõnastik on Eesti Keele Instituudi elektroonilises sõnastikusüsteemis EELex koostatud verbirektsioonide sõnastik.

Uus!!: Mitmus ja Sihitisesõnastik · Näe rohkem »

Sindhi keel

Sindhi keel (Sindhī, सिन्धी) on indoeuroopa keelkonna India ehk indoaaria rühma Sindhi alarühma kuuluv keel, mida kõneldakse põhiliselt Pakistanis Sindhi provintsi kaguosas ja Indias.

Uus!!: Mitmus ja Sindhi keel · Näe rohkem »

Sireniki keel

Sireniki jupiki keel (omakeelne nimetus Uqeghllistun) oli Venemaal Tšuktši poolsaarel Sireniki (Сиӷы́ныӽ) külas räägitud jupiki keel.

Uus!!: Mitmus ja Sireniki keel · Näe rohkem »

Species sensibilis

Species sensibilis (mitmuses species sensibiles) ehk tajuspeetsies on skolastilises filosoofias puhtmeelelise tajuga seotud species intentionalis.

Uus!!: Mitmus ja Species sensibilis · Näe rohkem »

Tšekeholo keel

Tšekeholo keel (Cheke holo) on Austroneesia hõimkonda kuuluv keel, mida kõneldakse Vaikses ookeanis asuvas Saalomoni Saarte saareriiki kuuluval Santa Isabeli saarel.

Uus!!: Mitmus ja Tšekeholo keel · Näe rohkem »

Tühi hulk

Tühi hulk ehk tühihulk on hulk, millel pole ühtegi elementi.

Uus!!: Mitmus ja Tühi hulk · Näe rohkem »

Türgi keel

Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.

Uus!!: Mitmus ja Türgi keel · Näe rohkem »

Telugu keel

Telugu keel (తెలుగు) on lõunakeskdraviidi keel, mida räägitakse peamiselt Indias Andhra Pradeshi osariigis, kus see on ametlikuks keeleks.

Uus!!: Mitmus ja Telugu keel · Näe rohkem »

Torrese väina kreoolkeel

Torrese väina kreoolkeel kuulub inglise keelel põhinevate Vaikse ookeani kreoolkeelte hulka.

Uus!!: Mitmus ja Torrese väina kreoolkeel · Näe rohkem »

Tuvalu keel

Tuvalu keel (tuvalu keeles te nganana a te tuvalu) on Austroneesia hõimkonda Polüneesia keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Mitmus ja Tuvalu keel · Näe rohkem »

Ume saami keel

Ume saami keel on saami keel, mida räägitakse Rootsis ja varem ka Norras.

Uus!!: Mitmus ja Ume saami keel · Näe rohkem »

Vahhi keel

Vahhi keel on pamiiri keelerühma vahhi rahva keel, mida kõneleb umbes 9100 inimest Pakistanis, 9566 Afganistanis (2000. a), 6000 Hiinas ja 7000 Tadžikistanis.

Uus!!: Mitmus ja Vahhi keel · Näe rohkem »

Vaivara murrakud

Vaivara murrakud on Vaivara kihelkonnas kõneldud murrakud, mida on ühendatud rannamurdega.

Uus!!: Mitmus ja Vaivara murrakud · Näe rohkem »

Vanapõhja keel

germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.

Uus!!: Mitmus ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »

Vokaalmitmus

Vokaalmitmus on koos ''de''-mitmusega üheks põhiliseks mitmuse väljendamise viisiks.

Uus!!: Mitmus ja Vokaalmitmus · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Pluural.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »