Side

669 suhted: Aarne Pärnpuu, Aaskannike, Aatom, Aatomifüüsika, Aatomiraadius, Aatomkihtsadestamine, Aatommassiühik, Aatomrefraktsioon, Abstsiishape, Adeniin, Adenosiintrifosfaat, Adhesioon, Adsorptsioon, Aerosool, Afiinsus (biokeemia), Agregaatolek, Ahela ülekanne, Ahela kasv, Ahelpolümerisatsioon, Ahelreaktsioon, Ahelreaktsioon (keemia), Aine, Aine omadused, Aineosake, Aja mõõtmine, Aktivatsioonienergia, Aktseptor (keemia), Alfaviirus, Alitsüklilised ühendid, Alkaani 1-monooksügenaas, Alkaanid, Alküülhaliidid, Alküülkloriidid, Alküülrühm, Alküünid, Alkeenide metatees, Alkoholid, Alkoksürühm, Allotroopia, Alumiiniumoksiid, Amedeo Avogadro, Amiinid, Aminoglükosiidid, Ammoniaak, Ammoonium, Amorfne aine, Anabolism, Analüütiline keemia, Antagonist (farmakoloogia), Antikeha antigeeni siduv fragment, ..., Antioksüdant, Arvutuskeemia, Asümmeetriline süntees, Asümmeetriline süsinik, Asbest, Asendusrühm, Asendusreaktsioon, Askorbiinhape, Astmeline polümerisatsioon, Atmosfäär, Atsüülrühm, Atsetüülimine, Atsetüülrühm, Atsetoksüülrühm, Aufbau printsiip, Avogadro arv, Šokk, Ülipeenstruktuur, Õhuniiskus, Bakterid, Barmah Foresti viirus, Benny Shanon, Bensüülrühm, Bensoüülrühm, Bert Sakmann, Bifunktsionaalne ühend, Bioanorgaaniline keemia, Biokiip, Bioloogia, Biomembraan, Biomolekul, Biosemiootika, Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust, Bisubstraatsed inhibiitorid, Broom, Broomimine, Browni liikumine, Butüülrühm, Cis-trans-isomeeria, Conus consors, Dekaan (süsivesinik), Dekanool, Deprotoneerimine, Derivatiseerimine, Destilleerimine, Diamagnetism, Diarseentrioksiid, Diastereomeer, Dielektriline polarisatsioon, Difusioon, Difusioonlimiteeritud reaktsioon, Dihapnik, Dikloor, Dimensioonita suurus, Dioksiinid, Dioolid, Dipool, Dissotsiatsioon (keemia), Dissotsiatsiooniaste, Divesinik, DNA, DNA replikatsioon, Dogmadeta teadus, Doonor (keemia), Doosi-vastuse seos, Ebola viirus, Edward Abraham, Eeterlikud õlid, Eetrid, EGb 761, Eksemplar-lause, Eksklusioonkromatograafia, Elektrijuht, Elektrilahendus, Elektrofüsioloogia, Elektrofiilne asendusreaktsioon, Elektroforees, Elektrokeemia, Elektrokromatograafia, Elektrolüüt, Elektrolüütiline dissotsiatsioon, Elektromagnetiline vastastikmõju, Elektronegatiivsus, Elektroni paramagnetresonantsspektroskoopia, Elektronkate, Elektronkonfiguratsioon, Elektronmuusika mõisteid, Elektronvolt, Elektropihustusionisatsioon, Elektrostaatiline induktsioon, Elementaarlüli, Elementaarreaktsioon, Elimineerimisreaktsioon, Elu, Elu muusika, Elueerimine, Empiiriline valem, Endometrioos, Endorfiinid, Energiatase (kvantfüüsika), Enhanser-RNA, Enooleetrid, Enoolid, Ensüümiinhibiitor, Erütrotsüüt, Ergastatud olek, Eristamatud osakesed, Etüülatsetaat, Etüülrühm, Evolutsiooniline majandusteooria, Föön (tehnika), Füüsika, Füüsikaliste suuruste loend, Femtotehnoloogia, Fenüülalaniin, Fenüülrühm, Fentanüül, Feofütiin, Ficki difusiooniseadused, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, Flavonoidid, Fluor, Fluorestsentsmikroskoop, Fluorofoor, Follikulaarvedelik, Fosfolipiidid, Fosforiringe, Fotoionisatsioon, Fotoluminestsents, Fotoluminestsentsi kustutamine, Fotosüntees, Fourier' spektroskoopia, Francis Crick, Friedeli-Craftsi alküülimine, Friedeli-Craftsi atsüülimine, Friedrich August Kekulé, Fruktooligosahhariidide puhastamine, Funktsionaalrühm, Furaan, G-valguga seotud retseptorid, Gaas, Gay-Lussaci seadus, Geel, Geen, Geneetika, Geneetiline kood, Geokeemia mõisteid, Geopolümeerid, Gramnegatiivsed bakterid, Gripp, Half-Life 2, Halobakterid, Halogeenimine, Halogeniidid, Haplogrupp, Hapnik, Hapnikhapped, Happeanhüdriidid, Happeline oksiid, Harilik hernes, Hüdraadid, Hüdriidid, Hüdrofiilsus, Hüdrogeenimine, Hüdroksübensüülalkoholid, Hüperitsiin, Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg, Heksaan, Helikaasid, Heptaan, Hermann von Helmholtz, Heteroaatom, Heterolüüs, Heterosfäär, Hobusepea udu, Homöopaatia, Homogeenne süsteem, Homolüüs, Homopolümeer, Homosidrunhape, Humoraalne immuunsus, Ideaalne gaas, Immuunsüsteem, Impulsslasersadestus, Indeks (keemia), Informatsiooni-RNA, Inimese Genoomi Projekt, Initsieerimisreaktsioon, Instrumentaalanalüüs, Interkalatsioon (keemia), Interleukiin-10, Intramolekulaarne reaktsioon, Io (kuu), Ionisatsioon, Ionisatsioonienergia, Ionosfäär, Ioon, Iooniloendur, Ioonivahetuskromatograafia, Ioonmootor, Ioonne vedelik, Ioonpolümeer-metallkomposiit, IPS-paneel, Isomeerid, Isomerisatsioon, Itaalia, Jöns Jacob Berzelius, John Dalton, John Fenn, Jood, Juhuslik protsess, Jupiter, Juveniilne vesi, Kahe ookeani saladus, Kaitserühm, Kaksikioon, Kaksikside, Kalevi Kull, Kapillaarelektroforees, Kapillaarsus, Karbapeneemid, Karbiidset päritolu süsinik, Karboksüülhapped, Karboksürühm, Katioonne polümerisatsioon, Küllastunud ja küllastumata ühendid, Kõrgmolekulaarsed ühendid, Kõrgsurvevedelikkromatograafia, Keemia mõisteid, Keemiaseadused, Keemiline afiinsus, Keemiline aine, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline kineetika, Keemiline reaktsioon, Keemiline struktuur, Keemiline valem, Kell, Kemosüntees, Kemosorptsioon, Keskkonna happelisus, Kiirgus, Kiirus, Kiraalne molekul, Kiraalsus, Kitiin, Klaster, Kloneerimisvektor, Kloonimine, Kloor, Kloorimine, Kloorlubi, Klorofüll, Kohesioon, Kolvikesed, Kompleksühend, Kondensatsioon, Kondensatsioonireaktsioon, Kondenseerunud tsüklitega molekulid, Konformatsioon, Konjugeerunud sidemed, Kontsentratsioon, Koondlümfifolliikul, Kooskõlareaktsioon, Kopolümeer, Korpuskulaar-laineline dualism, Kovalentne side, Krakkimine, Kristall, Kristallivõre, Kromatiid, Kromatograafia, Krotüülrühm, Kuivdestillatsioon, Kvantfüüsika, Kvantmehaanika, Kvantpõimumine, Lagunemine, Lagunemisreaktsioon, Lahkuv rühm, Lahus, Lahustamine, Lahustunud aine, Laminiinid, Lantanoidid, Laser, Lämmastik, Lämmastikoksiid, Lükopeen, Lümfiteed, Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud, Leek, Lenduvus, Lennard-Jonesi potentsiaal, Levaanid, Ligand, Ligandi sidumiskatse, Ligeerimine, Liim, Liitumispolümerisatsioon, Liitumisreaktsioon, Limaskestabarjäär, Lineaarne molekul, Lipiidne kaksikkiht, Lipinski viie reegel, Lisand, Lisand (keemia), Ljubov Rebane, Loimurid, Luteiniseeriv hormoon, Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud, Maateaduste mõisteid (R), Maatriks (täpsustus), Maatriksi assisteeritud laserdesorptsioon-ionisatsioon, Magneesium, Magnetiline moment, Magnetresonantstomograafia, Makromolekul, Maltoos, Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas, Maolised, Mario Bunge, Markasiit, Markovnikovi reegel, Marsi atmosfäär, Massispektromeetria, Märgumine, Mürkmadu, Meeter, Membraanipotentsiaal, Merkuur, Metaan, Metüülrühm, Metoksürühm, Mikrobioom, Mikrofüüsika, MikroRNA-203, Mikrovedelikundus, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Mitmekomponentne reaktsioon, Mitokonder, Mitokondriaalne hingamisahel, Mittemolekulaarne aine, Modifitseeritud tärklis, Molaarmass, Molaarruumala, Molekulaarüksus, Molekulaarbioloogia, Molekulaardünaamika, Molekulaardestillatsioon, Molekulaarelektroonika, Molekulaarkineetiline teooria, Molekulaarne aine, Molekulaarorbitaalide teooria, Molekulaarsus, Molekuli konfiguratsioon, Molekuli polaarsus, Molekuli steeriline pinge, Molekulide kontsentratsioon, Molekulipilv, Molekulivalem, Molekulmass, Monomeer, Monosahhariidid, Mool, Mutsiinid, N-V-tsentrid teemandis, Nafta, Nanoelektroonika, Nanomeditsiin, Nanoosake, Nanorobot, Nanosensor, Nanotehnoloogia, Nanotraat, Närviimpulss, Neomura, Neuron, Neurulatsioon, Neutrofiil, Neutronkiirgus, Newmani projektsioon, Newtoni seadused, Nitreerimine, Nitriidid, Nitrorühm, Nitrotselluloosid, Nixie toru, Nonaan, Normaalvõnkumine, Nukleofiilne asendusreaktsioon, Oksiidid, Oktaan, Oligomeer, Oligomerisatsioon, Oligosahhariidid, Orbitaal, Orgaaniline analüüs, Orgaaniline keemia, Orgaaniline süntees, Orgaanilised ühendid, Orgaanilised pooljuhid, Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur, Osake, Osakeste loendur, Osoon, Osooniauk, Osoonikiht, Pagaripärmi adhesiinid, Parafiin, Paraguai suhkruleht, Paramagnetism, Püüdurretseptorid, Püha Elmo tuli, Püridiin, Pürolüüs, Põhiolek, Põrkeionisatsioon, Peitetehnoloogia, Pentaan, Pentüülrühm, Peptidoglükaan, Peptiidid, Peptiidisüntees, Peroksiidid, Peter Debye, Philosophy of Mathematics: An Introduction, Philosophy of Science: A Contemporary Approach, Pierre Gassendi, Piirpind, Pikomeeter, Pindpinevus, Pinnanähtused, Plasmonid, Pleegitamine, Polümeeride keemia, Polümerisatsioon, Polümerisatsiooniaste, Polüsahhariidid, Polüsoom, Pooljuht, Preeklampsia, Prenüülrühm, Primaarne süsinikuaatom, Prooksüdant, Propüülrühm, Prostaglandiinid, Proteoomika, Protolüütiline teooria, Protoneerimine, Protoonne lahusti, Pseudomonas aeruginosa, Puriin, Puriinid, Radikaal, Radikaal (täpsustus), Radikaalinitsiaator, Radioaktiivne kiirgus, Radiolüüs, Rakk, Rakumembraan, Ramachandrani graafik, Ramani hajumine, Raske nafta, Ratsemaat, Raud, Raud(II)oksiid, Raud(III)oksiid, Rayleigh' hajumine, Räni, Ränidioksiid, Ränist küllastatuse aste, Röntgenstruktuurianalüüs, Readers of the Book of Life, Reagent, Reaktsioonivõrrand, Regioselektiivsus, Replisoom, Resonants (keemia), Retentsiooniindeks, Retinoidid, Retroviirused, RNA maailma hüpotees, Rodopsiin, Sadenemine, Sahhariidid, Sümmeetriline Universum, Süsihape, Süsihappegaas, Süsiniknanotoru, Süsinikskelett, Süsivesinikud, Süsteemne omandatud resistentsus, Schrödingeri võrrand, Sekundaarne virgatsaine, Sensormolekul, SI-süsteemi ühikud, Sibula juure biomolekulid ja mineraalsed toiteained, Signaaliülekanne, Sinine, SiRNA, Siseenergia, SN1-reaktsioon, SN2 reaktsioon, Soe-kuum galaktikatevaheline keskkond, Sonokeemia, Soojus, Spekter, Spektrijoon, Spektriklass, Spektromeeter, Spektroskoopia, Spinn, Splaissosoom, Spontaanne kiirgus, Statiinid, Statsionaarne faas, Stöhhiomeetria, Steeriline efekt, Stereoisomeer, Stereokeemia, Stereokese, Stereoselektiivsus, Struktuuriisomeer, Struktuurivalem, Suhkrud, Supramolekulaarkeemia, Suur Rebenemine, Svedberg, T-lümfotsüüdid, T-rakkude retseptorid, Tahkis, Tanniinid, Tautomeerid, Tavaline nohu, Tähtedevaheline keskkond, Tüümus, Tüümuse epiteelirakud, Tülakoid, Tüviühend, Tõeline lahus, Tõnu Reinot, Teaduslik pilt, Teaduslik visualiseerimine, Teadusrevolutsioonide struktuur, Telomerisatsioon, Temperatuur, Teraviknanolitograafia, Termiline energia, Termodünaamika, Termoionisatsioon, Termokeemiline muundamine, Termolüüs, Termoluminestsents, Terpeenid, Tertsiaarne süsinikuaatom, Tetraetüülplii, Theodor Svedberg, Tihedusfunktsionaali teooria, Tioolid, Torma prügila, Transkriptsioonifaktor, Transpordi-RNA, Transrasvad, Trükivärv, Triatsetüültselluloos, Trimeer, TRPM8, Tsüaan, Tsüklilised ühendid, Tsükloalkaanid, Tsüklodekstriinid, Tsütosool, Tselluloos, Tsement, Tsentrifuugimine, Tsooniteooria, Tujoon, Tuli, Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid, Tuumamagnetresonants, Tyndalli efekt, Uraan (planeet), Vaba radikaal, Vaktsiinia viirus, Valentssidemete teooria, Valgud, Valgusüntees prokarüootides, Valguse neeldumine, Valgusreaktsioonid, Valgustundlikud kaitserühmad, Väärisgaasid, Vääveldioksiid, Vääveltrioksiid, Väliselektronkiht, Väljatransistor, Võõrustaja-külalise kompleks, Vedelikkromatograafia-massispektromeetria, Vedelkristall, Vee magestamine, Vesi, Vesiikul (bioloogia), Vesinik, Vesinikeksponent, Vesinikkloriid, Vesinikside, Vihma lõhn, Viirused, Vinüülkloriid, Vinüülrühm, Vingugaas, Viroidid, Visualiseerimine, Vulkaanipurse, Wnt signaalirada, Youngi katse, 1935, 28. juuni. Laienda indeks (619 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aarne Pärnpuu

Aarne Pärnpuu (12. märtsil 1938 Martna vald Läänemaa – 22. aprill 2004) oli eesti päritolu Nõukogude Liidu ja Venemaa matemaatik.

Uus!!: Molekul ja Aarne Pärnpuu · Näe rohkem »

Aaskannike

Aaskannike ehk käoorvik (Viola tricolor) on kannikeseliste sugukonda kannikese perekonda kuuluv üheaastane, harvem kaheaastane rohttaim.

Uus!!: Molekul ja Aaskannike · Näe rohkem »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Molekul ja Aatom · Näe rohkem »

Aatomifüüsika

Aatomifüüsika on füüsika haru, mis uurib üksikuid aatomeid.

Uus!!: Molekul ja Aatomifüüsika · Näe rohkem »

Aatomiraadius

Aatomiraadius on suurus, mis on avaldatav naaberaatomite omavahelise kauguse kaudu aines.

Uus!!: Molekul ja Aatomiraadius · Näe rohkem »

Aatomkihtsadestamine

Aatomkihtsadestamine (inglise keeles atomic layer deposition, lühendatult ALD) on meetod õhukeste tahkisekilede kasvatamiseks ühe aatomkihi kaupa.

Uus!!: Molekul ja Aatomkihtsadestamine · Näe rohkem »

Aatommassiühik

Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.

Uus!!: Molekul ja Aatommassiühik · Näe rohkem »

Aatomrefraktsioon

Aatomrefraktsioon on molekulrefraktsiooni komponent, mis vastab molekuli ühele aatomile.

Uus!!: Molekul ja Aatomrefraktsioon · Näe rohkem »

Abstsiishape

Abstsiishappe põhjustatud lehtede abstsissioon ehk langemine sügisel Abstsiishape (lühend ABA; inglise abscisic acid; tuntud ka kui abstsisiin II ja dormiin) on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid).

Uus!!: Molekul ja Abstsiishape · Näe rohkem »

Adeniin

Adeniini valem Adeniini molekuli skeem Adeniin ehk 6-aminopuriin on lämmastikalus (puriinalus), üks neljast tähtsamast nukleiinalusest nii DNA kui ka RNA koosseisus.

Uus!!: Molekul ja Adeniin · Näe rohkem »

Adenosiintrifosfaat

Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.

Uus!!: Molekul ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »

Adhesioon

Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine.

Uus!!: Molekul ja Adhesioon · Näe rohkem »

Adsorptsioon

Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.

Uus!!: Molekul ja Adsorptsioon · Näe rohkem »

Aerosool

Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu.

Uus!!: Molekul ja Aerosool · Näe rohkem »

Afiinsus (biokeemia)

Biotiinil (kujutatud värviliste sfääridena) on kõrge afiinsus streptavidiini (kujutatud siniste sekundaarstruktuuridena) suhtes. Kristallstruktuuri koordinaatide allikas: PDB 1STP. Afiinsus (biokeemias), ka seostumise afiinsus või seondumise afiinsus on molekuli või iooni iseloomustav võime luua mittekovalentseid vastastikmõjusid teise, enamasti looduses leiduva molekuliga (näiteks valgu või nukleiinhappega) või selle analoogiga (näiteks valguga, mida kodeerib sünteetiline nukleotiidijärjestus).

Uus!!: Molekul ja Afiinsus (biokeemia) · Näe rohkem »

Agregaatolek

Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.

Uus!!: Molekul ja Agregaatolek · Näe rohkem »

Ahela ülekanne

Ahela ülekanne on ahelpolümerisatsiooni protsessis esinev konkureeriv reaktsioon, milles kasvava polümeeriahela (P*) aktiivsus kantakse üle mingile teisele molekulile.

Uus!!: Molekul ja Ahela ülekanne · Näe rohkem »

Ahela kasv

Ahela kasv ehk ahela kasvuetapp (chain growth) on ahelreaktsiooni korduv elementaarreaktsioon, mis viib makromolekuli või polümeerse molekuli tekkele.

Uus!!: Molekul ja Ahela kasv · Näe rohkem »

Ahelpolümerisatsioon

Ahelpolümerisatsiooniks nimetatakse polümerisatsioonireaktsiooni, milles kaksiksidet sisaldavad või tsüklilised monomeeri molekulid liituvad üksteisega kaksiksideme või tsükli katkemise läbi ja moodustavad kõrgmolekulaarsed molekulid.

Uus!!: Molekul ja Ahelpolümerisatsioon · Näe rohkem »

Ahelreaktsioon

Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi.

Uus!!: Molekul ja Ahelreaktsioon · Näe rohkem »

Ahelreaktsioon (keemia)

Keemiline ahelreaktsioon on protsess, mille elementaarreaktsioonide käigus tekivad ja pidevalt regenereeritakse väga aktiivsed osakesed (enamasti vabad radikaalid või ioonid).

Uus!!: Molekul ja Ahelreaktsioon (keemia) · Näe rohkem »

Aine

*Aine on füüsikas mateeria, millest koosnevad kõik kehad.

Uus!!: Molekul ja Aine · Näe rohkem »

Aine omadused

Aine omadused on sellele iseloomulikud keemilised ja füüsikalised omadused.

Uus!!: Molekul ja Aine omadused · Näe rohkem »

Aineosake

Aineosake on aine väike osa, millel on mass, ruumala ja muud iseloomulikud omadused.

Uus!!: Molekul ja Aineosake · Näe rohkem »

Aja mõõtmine

Aja mõõtmine on ajavahemike kestuste mõõtmine.

Uus!!: Molekul ja Aja mõõtmine · Näe rohkem »

Aktivatsioonienergia

Süsteemi energia muutus reaktsiooni käigus katalüsaatoriga (punane) ja ilma (must) Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks.

Uus!!: Molekul ja Aktivatsioonienergia · Näe rohkem »

Aktseptor (keemia)

Keemias on aktseptor selline aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis võib endaga liita elektronipaari või aineosakesi nagu, ioon, aatom või aatomite rühma.

Uus!!: Molekul ja Aktseptor (keemia) · Näe rohkem »

Alfaviirus

Alfaviirus (Alphavirus) on viiruste perekond sugukonnast Togaviridae (togaviirused).

Uus!!: Molekul ja Alfaviirus · Näe rohkem »

Alitsüklilised ühendid

Tsüklopropaan dieen 1,2-dimetüültsüklopentaani ''cis-'' (vasakul) ja ''trans-''isomeer (paremal) Alitsüklilised ühendid on sellised tsüklilised (orgaanilised) ühendid, mis ei sisalda aromaatseid rühmi.

Uus!!: Molekul ja Alitsüklilised ühendid · Näe rohkem »

Alkaani 1-monooksügenaas

Alkaani hüdroksülaas (EC 1.14.15.3; süstemaatiline nimi alkaan,redutseeritud-rubredoksiin:hapnik 1-oksüdoreduktaas, kuid kasutatakse ka järgnevaid sünonüüme: alkaani 1-monooksügenaas, alkaani 1-hüdroksülaas, oomega-hüdroksülaas, rasvhape oomega-hüdroksülaas, alkaani monooksügenaas, 1-hüdroksülaas, alkaani monooksügenaas) on mitmekülgne biokatalüsaator, mis viib läbi erinevaid kasulikke oksüdatsiooniprotsesse, mille hulgas on ka aeroobne alkaanide lagundamine.

Uus!!: Molekul ja Alkaani 1-monooksügenaas · Näe rohkem »

Alkaanid

Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.

Uus!!: Molekul ja Alkaanid · Näe rohkem »

Alküülhaliidid

Alküülhaliidid ehk alküülhalogeniidid ehk haloalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, mida võib vaadelda tuletatuna alkaanidest, nii et üks või enam vesiniku aatomit on asendatud halogeeni (F, Cl, Br, I) aatomi(te)ga, see tähendab sisaldavad süsinik-halogeen sidet (tähistatakse C–Hlg või C–X).

Uus!!: Molekul ja Alküülhaliidid · Näe rohkem »

Alküülkloriidid

''tert''-butüülkloriid ehk 2-kloro-2-metüülpropaan Klorotsüklopentaan Alküülkloriidid ehk kloroalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, mida võib vaadelda tuletatuna alkaanidest, nii et üks või enam vesiniku aatomit on asendatud kloori aatomi(te)ga, see tähendab sisaldavad vähemalt ühe süsinik-kloor kovalentse sideme (C–Cl).

Uus!!: Molekul ja Alküülkloriidid · Näe rohkem »

Alküülrühm

Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.

Uus!!: Molekul ja Alküülrühm · Näe rohkem »

Alküünid

Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside.

Uus!!: Molekul ja Alküünid · Näe rohkem »

Alkeenide metatees

Alkeenide metateesireaktsiooni põhimõtteline mehhanism. Metateesireaktsiooni on võrreldud ka "Perekonnavalsiga", kus tantsijad (alkeenide struktuuriosad) vahetavad omavahel partnereid Alkeenide metatees (ingl olefin metathesis) on orgaaniline reaktsioon, mille käigus toimub alkeeni kaksiksideme lõhestumine ja tekkinud fragmentide statistiline ümberpaigutumine.

Uus!!: Molekul ja Alkeenide metatees · Näe rohkem »

Alkoholid

Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.

Uus!!: Molekul ja Alkoholid · Näe rohkem »

Alkoksürühm

Alkoksürühmasid Arüüloksürühmad Terminit alkoksürühm kasutatakse orgaanilises keemias tähistamaks rühma R–O– (kus R on alküülrühm) kas funktsionaalrühma või molekuli osa tähenduses.

Uus!!: Molekul ja Alkoksürühm · Näe rohkem »

Allotroopia

Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.

Uus!!: Molekul ja Allotroopia · Näe rohkem »

Alumiiniumoksiid

Alumiiniumoksiid Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt, Tartu Ülikool Alumiiniumoksiid (keemiline valem Al2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest alumiiniumi ja kolmest hapniku aatomist.

Uus!!: Molekul ja Alumiiniumoksiid · Näe rohkem »

Amedeo Avogadro

Amedeo Avogadro "Mémoire" Lorenzo Romano Amedeo Carlo Avogadro, Quareqa ja Carreto krahv (9. august 1776 Torino – 9. juuli 1856 Torino) oli itaalia füüsik ja keemik.

Uus!!: Molekul ja Amedeo Avogadro · Näe rohkem »

Amiinid

Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.

Uus!!: Molekul ja Amiinid · Näe rohkem »

Aminoglükosiidid

Aminoglükosiidid on molekulid, mis koosnevad kahest või enamast aminosuhkrust, mis on glükosiidsidemetega seotud aminotsüklitooltuumaga.

Uus!!: Molekul ja Aminoglükosiidid · Näe rohkem »

Ammoniaak

Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Uus!!: Molekul ja Ammoniaak · Näe rohkem »

Ammoonium

Ammooniumi lihtsustatud struktuurkujutis elementide "pallidest" Ammoonium ehk ammooniumioon (keemiline valem NH4+) on ammoniaagi (NH3) ja vesiniku iooniga reageerimisel (protoneerimisel) tekkinud väga ebapüsiv ioon, mis moodustab tavaliselt hapetega ammooniumi sooli.

Uus!!: Molekul ja Ammoonium · Näe rohkem »

Amorfne aine

Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.

Uus!!: Molekul ja Amorfne aine · Näe rohkem »

Anabolism

Anabolism ehk assimilatsioon on organismis aset leidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid.

Uus!!: Molekul ja Anabolism · Näe rohkem »

Analüütiline keemia

tiitrimise oluline tarvik Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb ainete koostise, struktuuri ja koguse määramisega.

Uus!!: Molekul ja Analüütiline keemia · Näe rohkem »

Antagonist (farmakoloogia)

retseptormolekulil, inhibeerides sellega retseptor-agonisti loodud signaali Retseptori antagonist on retseptori ligandi tüüp või ravim, mis seostudes vaadeldava retseptoriga ei anna bioloogilist signaali, seega nõrgestab või blokeerib täielikult agonist-vahendatud toimet.

Uus!!: Molekul ja Antagonist (farmakoloogia) · Näe rohkem »

Antikeha antigeeni siduv fragment

Antikeha antigeeni siduv fragment (erialakirjanduses tähistatakse sageli Fab, inglisekeelsest fragment ja antigen-binding) on antikeha molekuli osa, mis vastutab organismi suhtes võõra molekuli ehk antigeeni tuvastamise ja sidumise eest.

Uus!!: Molekul ja Antikeha antigeeni siduv fragment · Näe rohkem »

Antioksüdant

Antioksüdant (kreeka keeles 'anti' vastu ja 'oxys' hapu) on keemiline ühend, mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide ja prooksüdantide oksüdatsiooni.

Uus!!: Molekul ja Antioksüdant · Näe rohkem »

Arvutuskeemia

Arvutuskeemia on teoreetilise keemia haru, mis püüab lahendada keemia probleeme arvutisimulatsioonide abil.

Uus!!: Molekul ja Arvutuskeemia · Näe rohkem »

Asümmeetriline süntees

Enantioselektiivse sünteesi põhimõtteline skeem Asümmeetriline süntees (ka enantioselektiivne süntees) on keemiline reaktsioon või reaktsioonide jada, mille tulemusel genereeritakse uus kiraalsuskese ja stereoisomeersed produktid (enantiomeerid või diastereomeerid) moodustuvad ebavõrdsetes kogustes.

Uus!!: Molekul ja Asümmeetriline süntees · Näe rohkem »

Asümmeetriline süsinik

Asümmeetrilise süsiniku näide enantiomeerina. Kahe stereokeskmega molekul saab esineda nelja stereoisomeerina Asümmeetriline süsiniku aatom (asümmeetriline süsinik) on nelja erineva aatomi või aatomite rühmaga seotud süsiniku aatom.

Uus!!: Molekul ja Asümmeetriline süsinik · Näe rohkem »

Asbest

Asbestiks nimetatavad mineraalid esinevad pikkade painduvate kiududena Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale.

Uus!!: Molekul ja Asbest · Näe rohkem »

Asendusrühm

''n''-propüül-, ''i''-propüül- ja tsüklopropüülrühmad Vinüülrühm ja allüülrühm Asendusrühm ehk asendaja (nimetatakse ka rühm, grupp) on orgaaniliste molekulide struktuuriga seotud mõiste – see on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit.

Uus!!: Molekul ja Asendusrühm · Näe rohkem »

Asendusreaktsioon

Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.

Uus!!: Molekul ja Asendusreaktsioon · Näe rohkem »

Askorbiinhape

L-Askorbiinhape Askorbiinhappe molekuli mudel. Must on süsinik, punane hapnik ja valge vesinik Askorbiinhappe optilised isomeerid Askorbiinhape on keemiline ühend molekulivalemiga, mida enamasti samastatakse C-vitamiiniga.

Uus!!: Molekul ja Askorbiinhape · Näe rohkem »

Astmeline polümerisatsioon

Astmeliseks polümerisatsiooniks nimetatakse polümeeri tekkimist monomeeri molekulide funktsionaalsete rühmade reaktsioonis osalemise kaudu.

Uus!!: Molekul ja Astmeline polümerisatsioon · Näe rohkem »

Atmosfäär

Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.

Uus!!: Molekul ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Atsüülrühm

Atsüülrühm Atsüülrühmaks ehk alkanoüülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias rühma RC(.

Uus!!: Molekul ja Atsüülrühm · Näe rohkem »

Atsetüülimine

Atsetüülimine (IUPAC-i nomenklatuuri järgi etanoüülimine) on keemiline reaktsioon, mille tulemusena viiakse molekuli atsetüülrühm CH3C(.

Uus!!: Molekul ja Atsetüülimine · Näe rohkem »

Atsetüülrühm

Atsetüülrühm Atsetüülrühm ehk etanoüülrühm on orgaanilises keemias rühm CH3C(.

Uus!!: Molekul ja Atsetüülrühm · Näe rohkem »

Atsetoksüülrühm

Atsetoksüülrühm Atsetoksüülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias rühma CH3C(.

Uus!!: Molekul ja Atsetoksüülrühm · Näe rohkem »

Aufbau printsiip

Aufbau printsiip ütleb, et orbitaalid hakkavad elektronidega täituma, alustades madalaima energiaga orbitaalist.

Uus!!: Molekul ja Aufbau printsiip · Näe rohkem »

Avogadro arv

Avogadro arv ehk Avogadro konstant (tähis N_\mathrm) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas.

Uus!!: Molekul ja Avogadro arv · Näe rohkem »

Šokk

Šokk ehk tsirkulatoorne kollaps on vereringega loomadel, sealhulgas inimestel esinev kliiniline sündroom, mis tekib keha kõikide kudede ebapiisava verega varustamise tagajärjel.

Uus!!: Molekul ja Šokk · Näe rohkem »

Ülipeenstruktuur

Vesiniku aatomi peenstruktuur ja ülipeenstruktuur Ülipeenstruktuur on aatomite, molekulide ja ioonide energiatasemete (vastavalt nende spektrijoonte) struktuur, mis tekib tuuma magnetilise dipoolmomendi ja elektronide magnetvälja vastastikusel mõjul.

Uus!!: Molekul ja Ülipeenstruktuur · Näe rohkem »

Õhuniiskus

Õhuniiskus on õhus olev veeauru sisaldus.

Uus!!: Molekul ja Õhuniiskus · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Molekul ja Bakterid · Näe rohkem »

Barmah Foresti viirus

Barmah Foresti viirus (BFV) on Togaviridae sugukonda alfaviiruste perekonda kuuluv viirus, mis isoleeriti esmakordselt 1974.

Uus!!: Molekul ja Barmah Foresti viirus · Näe rohkem »

Benny Shanon

Benny Shanon (heebrea keeles בני שנון; sündinud 1948 Tel Avivis) on Iisraeli psühholoog.

Uus!!: Molekul ja Benny Shanon · Näe rohkem »

Bensüülrühm

Bensüülrühm Terminit "bensüülrühm" kasutatakse orgaanilises keemias, tähistamaks rühma C6H5CH2– kas asendusrühma või molekuli osa tähenduses.

Uus!!: Molekul ja Bensüülrühm · Näe rohkem »

Bensoüülrühm

Terminit "bensoüülrühm" (ka benseenkarbonüülrühm) kasutatakse orgaanilises keemias, tähistamaks rühma C6H5C(O)– kas asendusrühma või molekuli osa tähenduses.

Uus!!: Molekul ja Bensoüülrühm · Näe rohkem »

Bert Sakmann

Bert Sakmann (sündinud 12. juunil 1942 Stuttgardis) on saksa arstiteadlane, bioloog ja biofüüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Molekul ja Bert Sakmann · Näe rohkem »

Bifunktsionaalne ühend

Orgaaniline ühend on bifunktsionaalne, kui selle molekulis esineb kaks erinevat funktsionaalrühma ja vastavalt on sellel ühendil kahesugused mõlemale funktsionaalrühmale karakteersed omadused.

Uus!!: Molekul ja Bifunktsionaalne ühend · Näe rohkem »

Bioanorgaaniline keemia

Bioanorgaaniline keemia uurib metallide rolli bioloogias.

Uus!!: Molekul ja Bioanorgaaniline keemia · Näe rohkem »

Biokiip

Molekulaarbioloogias on biokiibid sisuliselt miniatuursed laborid, mis suudavad läbi viia sadu või tuhandeid üheaegselt toimuvaid biokeemilisi reaktsioone.

Uus!!: Molekul ja Biokiip · Näe rohkem »

Bioloogia

Bioloogia uurib eluga seotut.

Uus!!: Molekul ja Bioloogia · Näe rohkem »

Biomembraan

Raku membraan Bioloogiline membraan ehk biomembraan on membraan, mis ümbritseb rakukompartmenti või eraldab rakumembraanina raku siseruumi välisruumist.

Uus!!: Molekul ja Biomembraan · Näe rohkem »

Biomolekul

Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.

Uus!!: Molekul ja Biomolekul · Näe rohkem »

Biosemiootika

Biosemiootika on semiootika haru, mis tegeleb märgiprotsessidega elussüsteemides.

Uus!!: Molekul ja Biosemiootika · Näe rohkem »

Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust

"Biosemotik: En afhandling om livets tegn og tegnenes liv" ("Biosemiotics: An Examination into the Signs of Life and the Life of Signs"; "Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust") on Jesper Hoffmeyeri raamat biosemiootikast.

Uus!!: Molekul ja Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust · Näe rohkem »

Bisubstraatsed inhibiitorid

Bisubstraatsed inhibiitorid on ained, mis koosnevad kahest konjugeeritud fragmendist, kus kumbki fragment on suunatud erinevale ensüümi substraati siduvale aktiivtsentrile.

Uus!!: Molekul ja Bisubstraatsed inhibiitorid · Näe rohkem »

Broom

Broom on keemiline element järjenumbriga 35.

Uus!!: Molekul ja Broom · Näe rohkem »

Broomimine

Tsükloheksaani broomimine, kasutades valgust, et kiirendada reaktsiooni Broomimine (varem ka bromeerimine) on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse broomi aatom(id) aine molekuli koostisesse.

Uus!!: Molekul ja Broomimine · Näe rohkem »

Browni liikumine

soojusliikumises Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (nn Browni osakeste) pidevat korrapäratut liikumist.

Uus!!: Molekul ja Browni liikumine · Näe rohkem »

Butüülrühm

''n''-butüülrühm ''i''-butüülrühm ''sec''-butüülrühm ''tert''-butüülrühm tsüklobutüülrühm Butüülrühm on molekuli osa (substituent), mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja kus on 4 süsiniku aatomit.

Uus!!: Molekul ja Butüülrühm · Näe rohkem »

Cis-trans-isomeeria

''cis''-2-buteen ehk Z-buteen ''trans''-2-buteen ehk E-buteen Cis-trans-isomeeria ehk tsiss-trans-isomeeria ehk vananenud väljendiga geomeetriline isomeeria on orgaanilises keemias stereoisomeeria vorm, mis johtub aatomite või aatomirühmade asetusest molekulis sisalduva kaksiksideme või tsüklitasandi suhtes.

Uus!!: Molekul ja Cis-trans-isomeeria · Näe rohkem »

Conus consors

Conus consors on koonuskodalaste sugukonda koonuskodalase perekonda kuuluv mollusk.

Uus!!: Molekul ja Conus consors · Näe rohkem »

Dekaan (süsivesinik)

Graafiline struktuurivalem Dekaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on kümme süsinikuaatomit.

Uus!!: Molekul ja Dekaan (süsivesinik) · Näe rohkem »

Dekanool

Dekanool on värvitu, viskoosne, tugeva lõhnaga vees lahustumatu alkohol.

Uus!!: Molekul ja Dekanool · Näe rohkem »

Deprotoneerimine

Deprotoneerimine on vesinikiooni ehk prootoni eemaldamine (äravõtmine) molekulist või ioonist.

Uus!!: Molekul ja Deprotoneerimine · Näe rohkem »

Derivatiseerimine

Derivatiseerimine (ehk funktsionaalrühma modifitseerimine) on keemias kasutatav võte, kui keemilise ühendi üks funktsionaalrühm asendatakse teise ainele vajalikke spetsiifilisi omadusi andva rühmaga: Derivatiseerimisel tuleb arvestada, et.

Uus!!: Molekul ja Derivatiseerimine · Näe rohkem »

Destilleerimine

vaakumpumbaga, 10 – allonž (piip), 11-13 – küttekeha koos temperatuuri ja segamiskiiruse regulaatoritega, 14 – õli- (või liiva- või vee-)vann, 15 – magnetsegaja (või muud inertsed lisandid ühtlase keemise tagamiseks), 16 – jahutusnõu Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse.

Uus!!: Molekul ja Destilleerimine · Näe rohkem »

Diamagnetism

Diamagnetilise materjali magnetdomeenid reageerimas välisele magnetväljale Diamagnetism on materjali omadus tekitada välises magnetväljas sellele vastu töötavat magnetvälja.

Uus!!: Molekul ja Diamagnetism · Näe rohkem »

Diarseentrioksiid

Diarseentrioksiid ehk arseen(III)oksiid ehk arseenik (ka arseentrioksiid) on valge tahke anorgaaniline aine keemilise valemiga As2O3.

Uus!!: Molekul ja Diarseentrioksiid · Näe rohkem »

Diastereomeer

Diastereomeerid ''vs'' enantiomeerid Diastereomeerid (ka diastereoisomeerid) on stereoisomeerid, mille molekulis esineb kaks või enam stereokeset (kiraalset tsentrit), kuid mis ei ole enantiomeerid (ei ole teineteise peegelpildid).

Uus!!: Molekul ja Diastereomeer · Näe rohkem »

Dielektriline polarisatsioon

Dielektriline polarisatsioon kui füüsikaline nähtus seisneb selles, et välise elektrivälja mõjul nihkuvad erinimelised, omavahel seotud elektrilaengud (nt molekulis) tasakaaluasendist välja ja moodustuvad dipoolid (elektriline dipool on süsteem, kus positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed ei ühti).

Uus!!: Molekul ja Dielektriline polarisatsioon · Näe rohkem »

Difusioon

Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.

Uus!!: Molekul ja Difusioon · Näe rohkem »

Difusioonlimiteeritud reaktsioon

Difusioonlimiteeritud reaktsiooni korral määrab protsessi üldise kiiruse ainete liikumine (transport) reaktsiooni keskkonnas (tavaliselt lahuses).

Uus!!: Molekul ja Difusioonlimiteeritud reaktsioon · Näe rohkem »

Dihapnik

Dihapnik ehk molekulaarne hapnik (O2) on hapniku kui lihtaine kõige levinum allotroopne vorm, milles molekul koosneb kahest aatomist.

Uus!!: Molekul ja Dihapnik · Näe rohkem »

Dikloor

Dikloor ehk molekulaarne kloor on lihtaine, mille molekul koosneb kahest kloori aatomist.

Uus!!: Molekul ja Dikloor · Näe rohkem »

Dimensioonita suurus

Dimensioonita suurus ehk ühikuta suurus on dimensionalanalüüsis füüsikaline suurus, millel puudub dimensioon, ehk skalaarne suurus dimensiooniga üks millele vastab rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõtühik üks (või 1) mida enamasti ei märgita.

Uus!!: Molekul ja Dimensioonita suurus · Näe rohkem »

Dioksiinid

Dioksiinide üldine struktuurivalem, milles kloori indeksid "n" ja "m" võivad omada väärtusi 0-st 4-ni Polüklooritud dibensodioksiinid (inglise polychlorinated dibenzodioxins, lühendina PCDD) ehk lühemalt dioksiinid (inglise dioxines) on grupp orgaanilisi polühalogeenitud ühendeid, mis kuuluvad keskkonnas levinud saasteainete hulka.

Uus!!: Molekul ja Dioksiinid · Näe rohkem »

Dioolid

Dioolid on orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub kaks hüdroksüülrühma (-OH).

Uus!!: Molekul ja Dioolid · Näe rohkem »

Dipool

Dipool (kreeka keele sõnadest dis kaks korda + polos telg, poolus) on kahest võrdsest lähestikku asetsevast, kuid vastandmärgilisest elektrilaengust või kahest magnetpoolusest (põhja- ja lõunapoolusest) koosnev süsteem.

Uus!!: Molekul ja Dipool · Näe rohkem »

Dissotsiatsioon (keemia)

Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks.

Uus!!: Molekul ja Dissotsiatsioon (keemia) · Näe rohkem »

Dissotsiatsiooniaste

Dissotsiatsiooniaste ehk dissotsiatsioonimäär on keemias dissotsieerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhe.

Uus!!: Molekul ja Dissotsiatsiooniaste · Näe rohkem »

Divesinik

Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.

Uus!!: Molekul ja Divesinik · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Molekul ja DNA · Näe rohkem »

DNA replikatsioon

DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.

Uus!!: Molekul ja DNA replikatsioon · Näe rohkem »

Dogmadeta teadus

"Dogmadeta teadus: Uuriva vaimu vabastamine" on Rupert Sheldrake'i raamat.

Uus!!: Molekul ja Dogmadeta teadus · Näe rohkem »

Doonor (keemia)

Keemias on doonor aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis keemilises protsessis võib ära anda elektronipaari või aineosakese nagu, ioon, aatom või aatomite rühm.

Uus!!: Molekul ja Doonor (keemia) · Näe rohkem »

Doosi-vastuse seos

tsütokroomi CYP1A1 aktiivsust erineva geneetilise taustaga hiirtes (näidatutud erinevate värvidena ning tähistatud B6 või D2). Doosi-vastuse seoseid esitatakse sageli kujul, kus x-teljel olev suurus (antud juhul TCDD kontsentratsioon) on logaritmitud. Doosi-vastuse seos ehk annuse-vastuse seos on eksperimentaalselt või modelleerimise teel saadud punktide kogum, mis näitab mõõdetava suuruse (vastuse) sõltuvust varieeritava parameetri (muutuja) kogusest (doosist).

Uus!!: Molekul ja Doosi-vastuse seos · Näe rohkem »

Ebola viirus

Ebola viirus ehk Zaire Ebola viirus (lühend ZEBOV, EBOV, EBO-Z) on viiruseliik.

Uus!!: Molekul ja Ebola viirus · Näe rohkem »

Edward Abraham

Sir Edward Penley Abraham (10. juuni 1913 Inglismaa, Southampton – 8. mai 1999) oli inglise biokeemik.

Uus!!: Molekul ja Edward Abraham · Näe rohkem »

Eeterlikud õlid

Eeterlikud õlid on taimedes esinevad õlikad (hüdrofoobsed) vedelikud, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8–15 süsiniku aatomit:...C8...C15...

Uus!!: Molekul ja Eeterlikud õlid · Näe rohkem »

Eetrid

Eetri üldvalem Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on hapnikuaatomi kaudu teineteisega seotud kaks alküülrühma või ka muud asendusrühma, välja arvatud funktsionaalrühmad.

Uus!!: Molekul ja Eetrid · Näe rohkem »

EGb 761

EGb 761 ka Ginkgo biloba ekstrakt 761 (extract of Ginkgo biloba 761) on kuivatatud hõlmikpuulehe standardiseeritud ekstrakti kodeeritud nimetus, millel on mõnedele organismidele bioaktiivne toime ja see on mitmete hõlmikpuuleheravimite koostises.

Uus!!: Molekul ja EGb 761 · Näe rohkem »

Eksemplar-lause

Eksemplar-lause ehk lauseeksemplar on lause selles mõttes, nagu me ütleme: "Esimese lause keskel jäi ta toppama" või: "Tahvli peal olev lause on halvasti kirjutatud".

Uus!!: Molekul ja Eksemplar-lause · Näe rohkem »

Eksklusioonkromatograafia

Eksklusioonkromatograafia ehk suuruseralduskromatograafia (SEC või HPSEC) on keemias kasutatav kromatograafiline meetod, mille puhul lahuses olevad molekulid lahutatakse vastavalt molekuli suurusele (mitte vastavalt molekulmassile).

Uus!!: Molekul ja Eksklusioonkromatograafia · Näe rohkem »

Elektrijuht

Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.

Uus!!: Molekul ja Elektrijuht · Näe rohkem »

Elektrilahendus

Elektrilahendus on laengukandjate suunatud liikumine läbi gaasikeskkonna, vedeliku või tahkise.

Uus!!: Molekul ja Elektrilahendus · Näe rohkem »

Elektrofüsioloogia

Elektrofüsioloogia on teadus, mis uurib rakkude ja kudede elektrilisi omadusi, mõõtes ja mõjutades pinget ja elektrivoolu nii üksiku raku skaalal kui ka tervetes elundites.

Uus!!: Molekul ja Elektrofüsioloogia · Näe rohkem »

Elektrofiilne asendusreaktsioon

Elektrofiilne asendusreaktsioon on keemiline protsess, kui substraadi molekulis mingi aatom või rühm asendatakse elektrofiilse reagendi poolt mingi teise aatomi või rühmaga.

Uus!!: Molekul ja Elektrofiilne asendusreaktsioon · Näe rohkem »

Elektroforees

Laetud osakese elektriväljas liikumisele mõjuvad jõud Elektroforees (elektro + kr phoros kandev) on elektriliselt laetud osakeste liikumine vedelikus elektrivälja mõjul: positiivsed osakesed katoodile ja negatiivsed osakesed anoodile.

Uus!!: Molekul ja Elektroforees · Näe rohkem »

Elektrokeemia

Elektrokeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid.

Uus!!: Molekul ja Elektrokeemia · Näe rohkem »

Elektrokromatograafia

Elektrokromatograafia ehk elektrokineetiline kromatograafia on keemiliste ühendite lahutamise kombineeritud meetod, milles kromatograafia kolonnile rakendatakse elektrivälja.

Uus!!: Molekul ja Elektrokromatograafia · Näe rohkem »

Elektrolüüt

Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ning on seetõttu hea elektrijuht.

Uus!!: Molekul ja Elektrolüüt · Näe rohkem »

Elektrolüütiline dissotsiatsioon

Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud osakesteks – ioonideks.

Uus!!: Molekul ja Elektrolüütiline dissotsiatsioon · Näe rohkem »

Elektromagnetiline vastastikmõju

Elektromagnetiline vastastikmõju ehk elektromagnetiline interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.

Uus!!: Molekul ja Elektromagnetiline vastastikmõju · Näe rohkem »

Elektronegatiivsus

400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Uus!!: Molekul ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »

Elektroni paramagnetresonantsspektroskoopia

pisi Elektroni paramagnetresonantsspektroskoopia (EPR) on meetod, mida kasutatakse (eelkõige) orgaanilises keemias molekulide struktuuride määramiseks, üks moodsamaid ainete uurimismeetodeid.

Uus!!: Molekul ja Elektroni paramagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »

Elektronkate

Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.

Uus!!: Molekul ja Elektronkate · Näe rohkem »

Elektronkonfiguratsioon

Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias käsitletav elektronide paiknemine aatomis, molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.

Uus!!: Molekul ja Elektronkonfiguratsioon · Näe rohkem »

Elektronmuusika mõisteid

Siin on loetletud elektronmuusika mõisteid. Loendi täiendamine ja täpsustamine on osa vikiprojektist "Nüüdismuusika oskuskeel".

Uus!!: Molekul ja Elektronmuusika mõisteid · Näe rohkem »

Elektronvolt

Elektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.

Uus!!: Molekul ja Elektronvolt · Näe rohkem »

Elektropihustusionisatsioon

Elektropihustusionisatsioon (ESI) on üks paljudest massispektromeetrias kasutatavatest ionisatsioonitehnikatest, mille abil tekitatakse ioone.

Uus!!: Molekul ja Elektropihustusionisatsioon · Näe rohkem »

Elektrostaatiline induktsioon

pisi Elektrostaatiline induktsioon on füüsikaline nähtus, kus elektrilaenguga keha mõjutab laengute paiknemist läheduses olevates kehades – neis toimub laengute ruumiline nihe.

Uus!!: Molekul ja Elektrostaatiline induktsioon · Näe rohkem »

Elementaarlüli

Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel.

Uus!!: Molekul ja Elementaarlüli · Näe rohkem »

Elementaarreaktsioon

Elementaarreaktsioon ehk reaktsiooni elementaaretapp on keemilise reaktsiooni üks staadium, milles üks või kaks (harva kolm) keemilist osakest – aatomit, molekuli, iooni või radikaali – reageerivad.

Uus!!: Molekul ja Elementaarreaktsioon · Näe rohkem »

Elimineerimisreaktsioon

väävelhappe juuresolekul Elimineerimisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mille käigus aine (substraadi) molekulist eralduvad (elimineeruvad) kõrvutiasetsevate süsinikuaatomite juurest kas mingi aatom või aatomite rühm ja tulemuseks on kaksiksideme moodustumine.

Uus!!: Molekul ja Elimineerimisreaktsioon · Näe rohkem »

Elu

Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.

Uus!!: Molekul ja Elu · Näe rohkem »

Elu muusika

"Elu muusika: Bioloogia teispool geene" ("The Music of Life: Biology Beyond the Genes") on Denis Noble'i bioloogiaraamat, mis ilmus originaalis 2006 Oxford University Pressi väljaandel ning 2016.

Uus!!: Molekul ja Elu muusika · Näe rohkem »

Elueerimine

Elueerimine on keemias kasutatav protseduur, mille korral rakendatakse täidiskolonnis toimuvaid sorptsiooni ja desorptsiooni protsesse kasutades eluendi (gaas, vedelik) kolonni täidisest läbivoolutamist.

Uus!!: Molekul ja Elueerimine · Näe rohkem »

Empiiriline valem

Empiiriline valem on keemilise ühendi molekuli koostisse kuuluvate keemiliste elementide suhteline sisaldus väikseimates täisarvudes.

Uus!!: Molekul ja Empiiriline valem · Näe rohkem »

Endometrioos

Endometrioos (ladina keeles endometriosis) on valdavalt viljakas eas naistel esinev kas healoomuline seisund või ka krooniline günekoloogiline haigus, mille korral ektoopiline endomeetriumitaoline kude (limaskest, endomeetriumi rakud) ehk endometrioosikolle kasvab ja toimib väljaspool emakat.

Uus!!: Molekul ja Endometrioos · Näe rohkem »

Endorfiinid

Endorfiinid (inglise keeles endorphines) on paljude loomade närvisüsteemis neuronite sünteesitud ja vabastatavad looduslikud (endogeensed) (opioid)neuropeptiidid, mis seonduvad opioidiretseptoritega, ja arvatakse, et harilikult need pärsivad (vaigistavad) orgaanilise valu edastamist närvikiududes.

Uus!!: Molekul ja Endorfiinid · Näe rohkem »

Energiatase (kvantfüüsika)

Energiatase ehk energianivoo on mikroosakeste (molekuli, aatomi, aatomituuma) ja nende süsteemide võimalik energia diskreetses (mittepidevas, pidetus) statsionaarses olekus.

Uus!!: Molekul ja Energiatase (kvantfüüsika) · Näe rohkem »

Enhanser-RNA

Enhanser-RNA (eRNA) on väike (paarsada kuni mõni tuhat aluspaari pikk) mittekodeeriv RNA molekul, mis on transkribeeritud ehk sünteesitud sellele vastavast enhanser-järjestusest.

Uus!!: Molekul ja Enhanser-RNA · Näe rohkem »

Enooleetrid

Enooleetrid on küllastumata orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub alkoksürühm (–OR) kaksiksidemega seotud süsinikuaatomi juures.

Uus!!: Molekul ja Enooleetrid · Näe rohkem »

Enoolid

Enoolid (ka alkenoolid) on alkeenid, mille molekulis sisaldub hüdroksüülrühm kaksiksidemega seotud süsiniku aatomi juures.

Uus!!: Molekul ja Enoolid · Näe rohkem »

Ensüümiinhibiitor

Rotanoviir inhibeerib HIV proteaasi kompleksi. Proteaasi struktuur on näidatud punaste, siniste ja kollaste lintide abil. Inhibiitor on näidatud palli-pulkade struktuurina üpris proteaasi keskel. PDB http://www.rcsb.org/pdb/explore.do?structureId.

Uus!!: Molekul ja Ensüümiinhibiitor · Näe rohkem »

Erütrotsüüt

Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.

Uus!!: Molekul ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »

Ergastatud olek

Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).

Uus!!: Molekul ja Ergastatud olek · Näe rohkem »

Eristamatud osakesed

Eristamatud osakesed ehk identsed osakesed on kvantmehaanikas osakesed, mis ei ole mingil viisil üksteisest eristatavad teatud omaduste põhjal, mida nende konkreetne olek ei mõjuta.

Uus!!: Molekul ja Eristamatud osakesed · Näe rohkem »

Etüülatsetaat

Üldist NimiEtüülatsetaat, etüületanaat Joonis180px 180px Keemiline valemCH3COOCH2CH3 VälimusLäbipaistev, värvusetu vedelik Füüsikalised omadused Molaarmass88,11 g mol−1 Sulamis-temperatuur−83,6 °C (−118,5 °F; 189,6 K) Keemis-temperatuur77,1 °C (170,8 °F; 350,2 K) Tihedus0,897 g/cm³ Lahustuvus vees8,3 g/100 mL (20 °C) Lahustuvus etanoolis, atsetoonis, dietüüleetris, benseenisSeguneb Happelisus (pKa)25 Viskoossus 426 μPa s (0,426 cP)(25 °C) Murdumisnäitaja(ND)1,3720 Etüülatsetaat, süstemaatilise nime järgi etüületanaat (tihti lühendiga EtOAc või EA), on orgaaniline ühend keemilise valemiga CH3-COO-CH2-CH3.

Uus!!: Molekul ja Etüülatsetaat · Näe rohkem »

Etüülrühm

Etüülrühm on etaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom, vastav ühevalentne rühm.

Uus!!: Molekul ja Etüülrühm · Näe rohkem »

Evolutsiooniline majandusteooria

Evolutsiooniline majandusteooria (ka evolutsiooniline majandusteadus; inglise evolutionary economics) on osa peavoolu majandusest.

Uus!!: Molekul ja Evolutsiooniline majandusteooria · Näe rohkem »

Föön (tehnika)

Föön on elektriline aparaat, mis tekitab sooja õhku juuste, käte või muu kuivatamiseks.

Uus!!: Molekul ja Föön (tehnika) · Näe rohkem »

Füüsika

Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.

Uus!!: Molekul ja Füüsika · Näe rohkem »

Füüsikaliste suuruste loend

Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimetused ja tähised.

Uus!!: Molekul ja Füüsikaliste suuruste loend · Näe rohkem »

Femtotehnoloogia

Femtotehnoloogia on mõiste, mille on kasutusele võtnud futuroloogid, kirjeldamaks hüpoteetilist tehnoloogiat, kus ainega manipuleerimine toimub femtomeetri suurusjärgus üksuste (nt nukleonide) tasemel.

Uus!!: Molekul ja Femtotehnoloogia · Näe rohkem »

Fenüülalaniin

Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.

Uus!!: Molekul ja Fenüülalaniin · Näe rohkem »

Fenüülrühm

Fenüülrühm (märgitud punasega) Terminit fenüülrühm (ka fenüülgrupp või lihtsalt fenüül või ka fenüültuum) kasutatakse orgaanilises keemias, tähistamaks rühma C6H5– kas asendusrühma või molekuli osa tähenduses.

Uus!!: Molekul ja Fenüülrühm · Näe rohkem »

Fentanüül

Fentanüül on sünteetiline opioid, mida kasutatakse koos teiste ravimitega anesteesias valu leevendamiseks.

Uus!!: Molekul ja Fentanüül · Näe rohkem »

Feofütiin

Feofütiin (lühend Pheo) on keemiline ühend, mis on esimene vahepealne elektronkandja fotosüsteem II-s (lühend PSII) elektrontransportahelas ja purpurbakterite fotosünteesi reaktsioonitsentriks (RC P870).

Uus!!: Molekul ja Feofütiin · Näe rohkem »

Ficki difusiooniseadused

soojusliikumise tõttu laiali valguma, et täita kogu ruun võimalikult ühtlaselt (mikroskoopiline difusioon)All: aineosakesed liiguvad süstemaatiliselt kõrgema kontsentratsiooniga ruumiosast madalama poole (makroskoopiline difusioon). Seda sujuvat aineosakeste liikumist kirjeldavadki Ficki seadused Ficki difusiooniseadused kirjeldavad difusiooni ja need avaldas Adolf Fick 1855.

Uus!!: Molekul ja Ficki difusiooniseadused · Näe rohkem »

Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia

"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.

Uus!!: Molekul ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »

Flavonoidid

Flavoon Flavonoidid ehk bioflavonoidid on fütokemikaalid, mis on flavooni (2-fenüülkromooni) derivaadid või sellesarnased ained.

Uus!!: Molekul ja Flavonoidid · Näe rohkem »

Fluor

Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.

Uus!!: Molekul ja Fluor · Näe rohkem »

Fluorestsentsmikroskoop

Fluorestsentsmikroskoobi näide. Olympus BX61-l on fluorestsentsi filtreerimiskuubikute torn paigutatud objektiivi kohale. Süsteemis on ka digitaalne kaamera Fluorestsentsmikroskoop on optiline mikroskoop, mida kasutatakse orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite omaduste uurimiseks, lähtudes pigem fluorestsentsist ja fosforestsentsist kui peegeldumisest ja absorptsioonist, aga samas ei välista nende koos kasutamist.

Uus!!: Molekul ja Fluorestsentsmikroskoop · Näe rohkem »

Fluorofoor

Erinevate fluorofooride vesilahused UV-valguse all Fluorofoor on keemiline ühend, mis ergastamisel kiirgab valgust emissiooni teel tagasi.

Uus!!: Molekul ja Fluorofoor · Näe rohkem »

Follikulaarvedelik

Follikulaarvedelik on vedelik, mis täidab munasarja antraalse folliikuli õõnsust ehk antrumi ja ümbritseb munarakku.

Uus!!: Molekul ja Follikulaarvedelik · Näe rohkem »

Fosfolipiidid

Fosfolipiidi struktuur Fosfolipiidid on fosfaatrühma sisaldavad amfifiilsed lipiidid.

Uus!!: Molekul ja Fosfolipiidid · Näe rohkem »

Fosforiringe

Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris.

Uus!!: Molekul ja Fosforiringe · Näe rohkem »

Fotoionisatsioon

Fotoinisatsiooniks nimetatakse aatomite või molekulide ioniseerumist valguse toimel.

Uus!!: Molekul ja Fotoionisatsioon · Näe rohkem »

Fotoluminestsents

Kolm luminestseeruvat ainet UV-kiirguses Fotoluminestsents on protsess, mille käigus toimub valguse (footoni, valguskvandi) kiirgumine materjalist pärast lühilainelisema nähtava valguse või ultraviolettkiirguse neeldumist aines.

Uus!!: Molekul ja Fotoluminestsents · Näe rohkem »

Fotoluminestsentsi kustutamine

söögisoola. Fotoluminestsentsi kustutamine ehk fotoluminestsentsi summutamine on nähtus, mille tulemusena väheneb valguse kiirgumine (emissioon) fluorestseeruvast või fosforestseeruvast molekulist või kristallist.

Uus!!: Molekul ja Fotoluminestsentsi kustutamine · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Molekul ja Fotosüntees · Näe rohkem »

Fourier' spektroskoopia

Fourier' spektroskoopia on mõõtemeetod, milles rakendatakse matemaatilist operaatorit Fourier' teisendust.

Uus!!: Molekul ja Fourier' spektroskoopia · Näe rohkem »

Francis Crick

Francis Harry Compton Crick (8. juuni 1916 Weston Favell, Northamptonshire – 28. juuli 2004 San Diego, California) oli Briti molekulaarbioloog ja füüsik, üks DNA struktuuri kindlakstegijatest, kes pälvis koos James Watsoni ja Maurice Wilkinsiga 1962.

Uus!!: Molekul ja Francis Crick · Näe rohkem »

Friedeli-Craftsi alküülimine

Friedeli-Craftsi alküülimine on keemiline protsess, milles happelise katalüsaatori osalusel viiakse substraadi aromaatsesse tuuma ühe (või enama) vesiniku aatomi asemele alküülrühm.

Uus!!: Molekul ja Friedeli-Craftsi alküülimine · Näe rohkem »

Friedeli-Craftsi atsüülimine

Esimene samm Teine samm Kolmas samm Friedeli-Craftsi atsüülimine on keemiline protsess, milles happelise katalüsaatori osalusel viiakse substraadi aromaatsesse tuuma vesiniku aatomi asemele atsüülrühm, saadakse arüülketoonid.

Uus!!: Molekul ja Friedeli-Craftsi atsüülimine · Näe rohkem »

Friedrich August Kekulé

Friedrich August Kekulé von Stradonitz (7. september 1829 Darmstadt – 13. juuli 1896 Bonn) oli saksa organokeemik, üks orgaaniliste ühendite struktuuri teooria rajajaid.

Uus!!: Molekul ja Friedrich August Kekulé · Näe rohkem »

Fruktooligosahhariidide puhastamine

Fruktooligosahhariidide puhastamine on protsess, mille käigus tuleb FOSi siirupist eemaldada suure glükeemilise indeksiga mono- ja disahhariidid (glükoos, fruktoos ja sahharoos).

Uus!!: Molekul ja Fruktooligosahhariidide puhastamine · Näe rohkem »

Funktsionaalrühm

Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.

Uus!!: Molekul ja Funktsionaalrühm · Näe rohkem »

Furaan

Furaan on heterotsükliline orgaaniline ühend, mis kuulub aromaatsete ühendite klassi.

Uus!!: Molekul ja Furaan · Näe rohkem »

G-valguga seotud retseptorid

Melanokortiin-4 retseptori struktuur, kus on näha G-valguga seotud retseptoritele iseloomulikud seitse membraani läbivat domeeni G-valguga seotud retseptorid (ingl k G protein-coupled receptors (GPCR)) moodustavad suure osa valguliste retseptorite perekonnast, mis tuvastavad rakuväliseid molekule ja aktiveerivad rakusiseseid signaaliülekande radasid, mille tagajärjel saavutatakse bioloogiline vastus (igasugune muutus raku olekus või aktiivsuses, näiteks liikumine, ainete sekreteerimine, ensüümide tootmine, geenide ekspressioon jne.). GPCR-id on membraanisisesed valgud, millel on seitse membraani läbivat domeeni (transmembraanset heeliksit).

Uus!!: Molekul ja G-valguga seotud retseptorid · Näe rohkem »

Gaas

Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Molekul ja Gaas · Näe rohkem »

Gay-Lussaci seadus

Gay-Lussaci seadus on prantsuse füüsiku Joseph Louis Gay-Lussaci järgi nimetatud loodusseadus, mis käsitleb gaaside omadusi.

Uus!!: Molekul ja Gay-Lussaci seadus · Näe rohkem »

Geel

Geel ehk tarre on aine või materjal, mille omadused on vedela ja tahke oleku vahepealsed.

Uus!!: Molekul ja Geel · Näe rohkem »

Geen

aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.

Uus!!: Molekul ja Geen · Näe rohkem »

Geneetika

DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.

Uus!!: Molekul ja Geneetika · Näe rohkem »

Geneetiline kood

"Koodipäike" Geneetiline kood on kindel vastavus nukleiinhapete (RNA) koodonite ja valke moodustavate aminohapete vahel.

Uus!!: Molekul ja Geneetiline kood · Näe rohkem »

Geokeemia mõisteid

Siin on loetletud geokeemia ja isotoopgeoloogiaga seotud mõisteid.

Uus!!: Molekul ja Geokeemia mõisteid · Näe rohkem »

Geopolümeerid

Geopolümeerid on klass anorgaanilisi polümeere, mis on harilikult sünteesitud leeliselise lahuse ja alumosilikaadi allika vahelisel reaktsioonil.

Uus!!: Molekul ja Geopolümeerid · Näe rohkem »

Gramnegatiivsed bakterid

Gramnegatiivne ''Pseudomonas aeruginosa'' (punased pulkbakterid) mikroskoobi all Gramnegatiivsed bakterid (tähistatakse G(–) või GN) on bakterid, mis erinevalt grampositiivsetest bakteritest kaotavad Grami meetodiga uurimisel pärast etanooliga loputamist aluselist värvust (kristallvioletti).

Uus!!: Molekul ja Gramnegatiivsed bakterid · Näe rohkem »

Gripp

Gripp (influentsa) on äge viiruslik haigus, mida tekitavad ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad gripiviirused.

Uus!!: Molekul ja Gripp · Näe rohkem »

Half-Life 2

"Half-Life 2" on ulmeline FPS (First-person shooter) arvutimäng ehk esimeses isikus tulistamismäng ja kõrgelt tunnustatud mängu "Half-Life" järg.

Uus!!: Molekul ja Half-Life 2 · Näe rohkem »

Halobakterid

''Halobacteria'' sp. koloonia, iga rakk on umbes 5 μm pikk. Halobakterid ehk halofiilsed bakterid (Halobacteria) on arhedeRaik-Hiio Mikelsaar.

Uus!!: Molekul ja Halobakterid · Näe rohkem »

Halogeenimine

Halogeenimine on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse halogeeni aatom(id) aine molekuli koostisesse.

Uus!!: Molekul ja Halogeenimine · Näe rohkem »

Halogeniidid

Halogeniidid ehk haliidid on keemilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut halogeeni aatomit.

Uus!!: Molekul ja Halogeniidid · Näe rohkem »

Haplogrupp

Haplogrupp on molekulaarses evolutsioonis sarnaste DNA variantide (haplotüüpide) kogum, mis omab ühist üksiku nukleotiidi polümorfismiga esivanemat.

Uus!!: Molekul ja Haplogrupp · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Molekul ja Hapnik · Näe rohkem »

Hapnikhapped

Hapnikhapped on happed, mille molekuli koostisse kuulub hapniku aatomeid.

Uus!!: Molekul ja Hapnikhapped · Näe rohkem »

Happeanhüdriidid

Karboksüülhappeanhüdriidide üldine struktuur. Tavaliselt on karboksüülhappeanhüdriididel jäägid R ja R' ühesugused. Kui R≠R', siis on tegu segatud karboksüülhappeanhüdriididega Happeanhüdriidid (ka lihtsalt anhüdriidid) on hapnikhapete derivaatide hulka kuuluvad keemilised ühendid.

Uus!!: Molekul ja Happeanhüdriidid · Näe rohkem »

Happeline oksiid

Happeline oksiid on oksiid, mis reageerib kas.

Uus!!: Molekul ja Happeline oksiid · Näe rohkem »

Harilik hernes

Harilik hernes (Pisum sativum) on liblikõieliste sugukonda herne perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.

Uus!!: Molekul ja Harilik hernes · Näe rohkem »

Hüdraadid

Hüdraadid on keemilised ühendid, mille koostisse kuulub vee molekul või molekulid, näiteks kristallvett sisaldavad soolad.

Uus!!: Molekul ja Hüdraadid · Näe rohkem »

Hüdriidid

150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.

Uus!!: Molekul ja Hüdriidid · Näe rohkem »

Hüdrofiilsus

Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega.

Uus!!: Molekul ja Hüdrofiilsus · Näe rohkem »

Hüdrogeenimine

Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus.

Uus!!: Molekul ja Hüdrogeenimine · Näe rohkem »

Hüdroksübensüülalkoholid

Hüdroksübensüülalkoholid ehk metüloolfenoolid on ainerühm, mille liikmed on ühtaegu bensüülalkoholi ja fenooli derivaadid.

Uus!!: Molekul ja Hüdroksübensüülalkoholid · Näe rohkem »

Hüperitsiin

Hüperitsiini struktuurivalem pisi Hüperitsiin on bioaktiivne molekul, mis kuulub naftodiantroonide klassi.

Uus!!: Molekul ja Hüperitsiin · Näe rohkem »

Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg

Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg ehk HPG. Praktiliselt kõik HPG telje hormoonidest esinevad nii meestel kui naistel, kuigi steroidhormoonide kontsentratsioonid on oluliselt erinevad. ''Hypothalamus'', hüpotalamus; GnRH, gonadotropiine vabastav hormoon; ''anterior pituitary'', hüpofüüsi eessagar; LH, luteiniseeriv hormoon; FSH, folliikuleid stimuleeriv hormoon; ''gonads'', sugunäärmed; ''male testes'', munandid; ''female ovaries'', munasarjad; ''sex hormones'', suguhormoonid; ''testosterone'', testosteroon; ''estradiol'', östradiool; ''progesterone'', progesteroon. Plussiga on tähistatud tootmise stimuleerimine ja miinusega negatiivne tagasiside (tootmise mahasurumine). Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg (inglise hypothalamus-pituitary-gonad axis ehk lühendina HPG axis ehk HPG telg) on mudel, mis kirjeldab inimese reproduktiivsüsteemiga seotud hormoonide hierarhilist funktsioneerimist.

Uus!!: Molekul ja Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg · Näe rohkem »

Heksaan

Graafiline kujutis thumb Heksaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on kuus süsinikuaatomit.

Uus!!: Molekul ja Heksaan · Näe rohkem »

Helikaasid

''E. coli'' helikaasi RuvA struktuur Helikaasid on kõigile elusorganismidele iseloomulikud elutähtsad ensüümid.

Uus!!: Molekul ja Helikaasid · Näe rohkem »

Heptaan

thumb thumb Heptaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on seitse süsinikuaatomit.

Uus!!: Molekul ja Heptaan · Näe rohkem »

Hermann von Helmholtz

Hermann von Helmholtz Hermann von Helmholtz (sünninimega Hermann Ludwig Ferdinand Helmholtz; 31. august 1821 Potsdam, Preisimaa, Saksamaa – 8. september 1894 Charlottenburg, Berliin, Saksamaa) oli saksa teadlane ja filosoof.

Uus!!: Molekul ja Hermann von Helmholtz · Näe rohkem »

Heteroaatom

Heteroaatom on orgaanilise ühendi molekulis esinev mis tahes muu elemendi aatom peale süsiniku ja vesiniku.

Uus!!: Molekul ja Heteroaatom · Näe rohkem »

Heterolüüs

Heterolüüs tähendab millegi jagunemist erinevateks osadeks (kr heteros 'teine, muu' + lysis 'lahustumine, jagunemine').

Uus!!: Molekul ja Heterolüüs · Näe rohkem »

Heterosfäär

Heterosfäär on atmosfääri osa, mis paikneb homosfääri kohal, kõrgemal kui 95–100 km maapinnast.

Uus!!: Molekul ja Heterosfäär · Näe rohkem »

Hobusepea udu

Ülesvõte Hobusepea udust teleskoobiga Very Large Telescope nähtavas spektriosas. Hobusepea kuju joonistub välja taustal oleva punase helendusega emissioonudu IC 434 ees Hobusepea udu on Orioni tähtkujus paiknev tume udu.

Uus!!: Molekul ja Hobusepea udu · Näe rohkem »

Homöopaatia

Homöopaatia (vanakreeka keeles ὅμοιος hómoios 'sarnane' + πάθος páthos 'kannatus') on alternatiivmeditsiini haru, mis lähtub põhimõttest "Sarnane ravib sarnast".

Uus!!: Molekul ja Homöopaatia · Näe rohkem »

Homogeenne süsteem

Homogeenne süsteem on ainult ühest faasist koosnev süsteem.

Uus!!: Molekul ja Homogeenne süsteem · Näe rohkem »

Homolüüs

Cl–Cl sideme '''homolüüs'''(nooled näitavad elektronide liikumist sideme katkemisel) Homolüüs (kr lysis 'lahustumine, jagunemine' + homo 'võrdne, ühesugune') tähendab millegi jagunemist sarnasteks osadeks.

Uus!!: Molekul ja Homolüüs · Näe rohkem »

Homopolümeer

Homopolümeer on ühe lähteaine (monomeeri) polümerisatsioonil moodustuv polümeer.

Uus!!: Molekul ja Homopolümeer · Näe rohkem »

Homosidrunhape

Homosidrunhape on orgaaniline ühend (trikarboksüülhape), mis on oluline õhulämmastiku bioloogilise sidumise protsessis.

Uus!!: Molekul ja Homosidrunhape · Näe rohkem »

Humoraalne immuunsus

Humoraalseks immuunsuseks ehk humoraalseks immuniteediks ehk humoraalseks immuunvastuseks nimetatakse paljude selgrootute ja selgroogsete loomade immuunsuse liiki.

Uus!!: Molekul ja Humoraalne immuunsus · Näe rohkem »

Ideaalne gaas

Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on gaas, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte.

Uus!!: Molekul ja Ideaalne gaas · Näe rohkem »

Immuunsüsteem

Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.

Uus!!: Molekul ja Immuunsüsteem · Näe rohkem »

Impulsslasersadestus

Impulsslasersadestus. Laseriga aurustatakse alumiiniumoksiidist (Al2O3) koosnevat ketast (pildil nähaolev valge ketas, mille kohal on lillakates toonides plasmapilv). Nii sadenevad selle alumiiniumiosakesed õhukese kilena pildi ülaosas nähtavale strontsiontitanaadist (SrTiO3) plaadile. Substraat on kuumutatud 650 °C juurde, et soodustada alumiiniumkihi kristallatsiooni. Adam Andersen Læssøe foto. Impulsslasersadestus (inglise pulsed laser deposition, lühend PLD) on õhukeste kilede kasvatuse meetod.

Uus!!: Molekul ja Impulsslasersadestus · Näe rohkem »

Indeks (keemia)

Indeks on keemilise aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis.

Uus!!: Molekul ja Indeks (keemia) · Näe rohkem »

Informatsiooni-RNA

Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.

Uus!!: Molekul ja Informatsiooni-RNA · Näe rohkem »

Inimese Genoomi Projekt

Inimese Genoomi Projekti logo Inimese Genoomi Projekt (HGP, inglise keeles Human Genome Project) oli rahvusvaheline uurimisprojekt, mida koordineeris Inimese Genoomi Organisatsioon (HUGO, inglise keeles Human Genome Organisation).

Uus!!: Molekul ja Inimese Genoomi Projekt · Näe rohkem »

Initsieerimisreaktsioon

Initsieerimisreaktsioon ehk keemilise reaktsiooni initsieerimine on esmane keemiline reaktsioon, mis reaktsiooni keskkonnas moodustab aktiivsed osakesed.

Uus!!: Molekul ja Initsieerimisreaktsioon · Näe rohkem »

Instrumentaalanalüüs

küvetis, c) tajur, d) signaaliprotsessor, e) tulemuse registreerimine isekirjuti või arvutiga Instrumentaalanalüüs on analüütilise keemia valdkond, mis uurib ainete koostist ja struktuuri mitmesuguste instrumentide ja aparaatide abil.

Uus!!: Molekul ja Instrumentaalanalüüs · Näe rohkem »

Interkalatsioon (keemia)

Metalli aatomite interkalatsioon grafiiditasandite vahel Interkalatsioon (ladina keeles intercalare vahele paigutama) tähendab keemias molekulide, ioonide (harvemini aatomite) ladestamist keemilistes ühendites, ilma et ühendi struktuur seejuures märkimisväärselt muutuks.

Uus!!: Molekul ja Interkalatsioon (keemia) · Näe rohkem »

Interleukiin-10

Interleukiin-10 ehk IL-10 on paljude selgroogsete loomade mitmete lümfisüsteemi rakkude poolt teatud sündmuste korral vabastatavad endogeensed lühiajalised valgulised signaalmolekulid, mis vahendavad tõenäoliselt põletikuvastaseid jaimmunosupressiivseid toimeid (immuunvastuse pidurdamine) ning mis liigitatakse põletikuvastaste tsütokiinide hulka.

Uus!!: Molekul ja Interleukiin-10 · Näe rohkem »

Intramolekulaarne reaktsioon

Intramolekulaarne reaktsioon (ehk sisemolekulaarne reaktsioon) on keemiline protsess, mis toimub ühe kindla molekuli siseselt, seejuures saab see võimalikuks tänu selle molekuli spetsiifilisele struktuurile.

Uus!!: Molekul ja Intramolekulaarne reaktsioon · Näe rohkem »

Io (kuu)

Io ehk Jupiter I on Jupiteri üks kuudest ja planeedile läheduselt viies kuu.

Uus!!: Molekul ja Io (kuu) · Näe rohkem »

Ionisatsioon

Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.

Uus!!: Molekul ja Ionisatsioon · Näe rohkem »

Ionisatsioonienergia

350px Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt).

Uus!!: Molekul ja Ionisatsioonienergia · Näe rohkem »

Ionosfäär

Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.

Uus!!: Molekul ja Ionosfäär · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Molekul ja Ioon · Näe rohkem »

Iooniloendur

Ioonloendur on mõõteseade, mida kasutatakse atmosfääri ioonide ehk aeroioonide uurimiseks.

Uus!!: Molekul ja Iooniloendur · Näe rohkem »

Ioonivahetuskromatograafia

Ioonikromatograafiliselt saadud kromatogramm Ioonivahetuskromatograafia ehk ioonikromatograafia on keemias ja biokeemias kasutatav meetod, mis võimaldab lahutada ioone ja polaarseid molekule olenevalt nende elektrilisest laengust.

Uus!!: Molekul ja Ioonivahetuskromatograafia · Näe rohkem »

Ioonmootor

NASA 2,3 kW NSTAR ioonmootori testimine Deep Space 1 kosmosesüstiku küljes Jet Propulsioni laboris Ioonmootor on kosmosetehnikas kasutatav mootor, mis tekitab tõukejõu väljapaisatud kiirendatud ioonide reaktiivjõuga.

Uus!!: Molekul ja Ioonmootor · Näe rohkem »

Ioonne vedelik

1-butüül-3-metüülimidasool (BuMeIm) ja heksafluorofosfaat Enamkasutatavad katioonid ioonsete vedelike kontekstis Ioonne vedelik on vedelas olekus sool.

Uus!!: Molekul ja Ioonne vedelik · Näe rohkem »

Ioonpolümeer-metallkomposiit

Pilt 1.0a: IPMK paigal (pole ühendatud vooluvõrku) Pilt 1.0b: IPMK kõverdunult (rakendatud pinge 3 V) Ioonpolümeer-metallkomposiit (lühendina IPMK) on sünteetiline komposiitmaterjal, mis elektrivoolu rakendamisel reageerib kui tehislihas.

Uus!!: Molekul ja Ioonpolümeer-metallkomposiit · Näe rohkem »

IPS-paneel

IPS-paneel on LCD TFT ekraani tüüp, mille tehnoloogia töötas välja Hitachi 1995.

Uus!!: Molekul ja IPS-paneel · Näe rohkem »

Isomeerid

Isomeeride klassifikatsioon Keemias on isomeerid ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.

Uus!!: Molekul ja Isomeerid · Näe rohkem »

Isomerisatsioon

Keemias tähendab isomerisatsioon aine molekulis aatomite omavahelist ümberpaiknemist, nii et moodustub uus molekul täpselt nendestsamadest aatomitest.

Uus!!: Molekul ja Isomerisatsioon · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Uus!!: Molekul ja Itaalia · Näe rohkem »

Jöns Jacob Berzelius

Jöns Jakob Berzelius Jöns Jacob Berzelius (20. august 1779 Väversunda, Östergötland – 7. august 1848 Stockholm) oli rootsi keemik ja mineraloog, keemiliste elementide sümbolite autor ning tseeriumi, seleeni ja tooriumi avastaja.

Uus!!: Molekul ja Jöns Jacob Berzelius · Näe rohkem »

John Dalton

John Dalton Manchesteri raekojas John Dalton (6. september 1766 Cumberland – 27. juuli 1844 Manchester) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid.

Uus!!: Molekul ja John Dalton · Näe rohkem »

John Fenn

John Bennett Fenn (15. juuni 1917 New York – 10. detsember 2010 Richmond) oli USA keemik.

Uus!!: Molekul ja John Fenn · Näe rohkem »

Jood

Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.

Uus!!: Molekul ja Jood · Näe rohkem »

Juhuslik protsess

Juhuslik protsess ehk stohhastiline protsess on protsess, mille kulg sõltub juhusest ja mille puhul on vähemalt põhimõtteliselt võimalik leida seda juhuslikkust kirjeldavad jaotused.

Uus!!: Molekul ja Juhuslik protsess · Näe rohkem »

Jupiter

Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.

Uus!!: Molekul ja Jupiter · Näe rohkem »

Juveniilne vesi

Juveniilne vesi ehk juveniilvesi on magmalise päritoluga vesi.

Uus!!: Molekul ja Juveniilne vesi · Näe rohkem »

Kahe ookeani saladus

"Kahe ookeani saladus" (vene keeles "Тайна двухокеанов") on Grigori Adamovi ulmeromaan Nõukogude allveelaeva Pioneer reisist Leningradist Vladivostokki.

Uus!!: Molekul ja Kahe ookeani saladus · Näe rohkem »

Kaitserühm

alkoholiks ja 3) kaitserühma (bloki) eemaldamine. Taandamine ilma kaitserühmata annab dialkoholi Kaitserühm (ka kaitsev rühm; blokeeriv rühm) on funktsionaalne rühm, mis tekitatakse orgaanilise ühendi molekulis oleva esialgse funktsionaalse rühma asemele, kusjuures kaitserühma ülesanne on välistada järgnevas sünteesietapis selle tsentri reaktsioon.

Uus!!: Molekul ja Kaitserühm · Näe rohkem »

Kaksikioon

Kaksikiion Kaksikioon ehk tsvitterioon on neutraalne hübriidioon, mis sisaldab katiooni ja aniooni ning moodustab molekuli.

Uus!!: Molekul ja Kaksikioon · Näe rohkem »

Kaksikside

'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.

Uus!!: Molekul ja Kaksikside · Näe rohkem »

Kalevi Kull

Kalevi Kull näituse "Lotmani koolkond tänapäeval" avamisel Tartu Ülikooli raamatukogus 28. veebruaril 2012 Silvi Salupere ja Kalevi Kull eestikeelse õpiku "Semiootika" esitlusel Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis, 20. veebruar 2018 Kalevi Kull (paremal) 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal (temast vasemal Rainis Haller ja Oliver Laas) Kalevi Kull (sündinud 12. augustil 1952 Tartus) on eesti bioloog ja semiootik.

Uus!!: Molekul ja Kalevi Kull · Näe rohkem »

Kapillaarelektroforees

Kapillaarelektroforeesi süsteem skemaatiliselt elektroosmootse voo suund anoodi ja katoodi vahel ning liikuv ja liikumatu kiht Kapillaarelektroforees (lühend KE või CE – capillary electrophoresis) on analüütilises keemias kasutatav elektriliselt laetud (ioonsete) osakeste lahutamise meetod, mis töötati välja 1960.

Uus!!: Molekul ja Kapillaarelektroforees · Näe rohkem »

Kapillaarsus

Vedelikusamba meniskite kujud eri vedelikes Kapillaarsus on mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides.

Uus!!: Molekul ja Kapillaarsus · Näe rohkem »

Karbapeneemid

Karbapeneemi struktuur Tienamütsiini struktuur Karbapeneemid on beetalaktaamantibiootikumid, mis on aktiivsed nii grampositiivsete kui gramnegatiivsete organismide suhtes.

Uus!!: Molekul ja Karbapeneemid · Näe rohkem »

Karbiidset päritolu süsinik

Karbiidset päritolu süsinik (CDC, inglise keeles Carbide-derived carbon) saadakse karbiididest, mis muudetakse puhtaks süsinikuks füüsikaliste (näiteks termiline lagundamine) ja keemiliste (näiteks halogeenimine) protsessidega.

Uus!!: Molekul ja Karbiidset päritolu süsinik · Näe rohkem »

Karboksüülhapped

homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).

Uus!!: Molekul ja Karboksüülhapped · Näe rohkem »

Karboksürühm

Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse valemiga –C(.

Uus!!: Molekul ja Karboksürühm · Näe rohkem »

Katioonne polümerisatsioon

Vinüülmonomeeride reaktsioonivõime: metoksüeteen (ehk metüülvinüüleeter) > ''p''-metoksüstüreen > stüreen > isobuteen > 1,3-butadieen (ehk divinüül) Heterotsükliliste monomeeride näiteid: oksiraan (ehk etüleenoksiid), thietane, tetrahüdrofuraan, oksasoliin, 1,3-dioksepaan, oksetaan-2-oon Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (siin aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Katioonne polümerisatsioon ehk katioonpolümerisatsioon on üks ahelpolümerisatsiooni viisidest, milles aktiivsete osakestena osalevad monomeeri molekulidest moodustunud katioonset tüüpi intermediaadid.

Uus!!: Molekul ja Katioonne polümerisatsioon · Näe rohkem »

Küllastunud ja küllastumata ühendid

Keemias nimetatakse küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega.

Uus!!: Molekul ja Küllastunud ja küllastumata ühendid · Näe rohkem »

Kõrgmolekulaarsed ühendid

Keemias ja biokeemias on kõrgmolekulaarsed ühendid suure molekulmassiga, makromolekulaarsed ühendid.

Uus!!: Molekul ja Kõrgmolekulaarsed ühendid · Näe rohkem »

Kõrgsurvevedelikkromatograafia

HPLC aparatuuri skemaatiline ehitus, kus 1 – pudelid eluentidega, 2 – eluendi degasaator, 3 – gradientkraan, 4 – eluendi sisestamise nõu, 5 – kõrgsurvepump, 6 – kraan sisestamise asendis, 6’ – kraani laadimisasend, 7 – silmus, 8 – eelkolonn, 9 – kromatograafiline kolonn, 10 – detektor, 11 – arvuti, 12 – jääkide või fraktsiooni koguja. Kõrgsurvevedelikkromatograafia ehk kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (high-performance liquid chromatography, HPLC) on kromatograafiline meetod, kus kasutatakse statsionaarse faasina kromatograafilise kolonni tahket peeneteralist täidist ning liikuva faasina vedelikku ehk eluenti.

Uus!!: Molekul ja Kõrgsurvevedelikkromatograafia · Näe rohkem »

Keemia mõisteid

Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.

Uus!!: Molekul ja Keemia mõisteid · Näe rohkem »

Keemiaseadused

Keemiaseadused on keemiavaldkonnaga seotud loodusseadused.

Uus!!: Molekul ja Keemiaseadused · Näe rohkem »

Keemiline afiinsus

Afiinsus keemias iseloomustab aine või funktsionaalrühma võimet reageerida mingi teise ainega.

Uus!!: Molekul ja Keemiline afiinsus · Näe rohkem »

Keemiline aine

Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.

Uus!!: Molekul ja Keemiline aine · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Molekul ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Molekul ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiline kineetika

Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega.

Uus!!: Molekul ja Keemiline kineetika · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Molekul ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Keemiline struktuur

Amitriptüliini molekuli keemilise struktuuri graafiline esitlus, see on skelettvalem Keemiline struktuur tähendab aatomite ruumilist paigutust molekulis.

Uus!!: Molekul ja Keemiline struktuur · Näe rohkem »

Keemiline valem

Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.

Uus!!: Molekul ja Keemiline valem · Näe rohkem »

Kell

Kell Päikesekell Varssavis Veekell Kell on seade aja mõõtmiseks.

Uus!!: Molekul ja Kell · Näe rohkem »

Kemosüntees

Kemosüntees on bioloogilis-keemiline protsess, mille käigus ühest või mitmest süsinikumolekulist (milleks on tavaliselt CO2 ja metaan) ja mineraaltoiteainetest sünteesitakse orgaanilisi ühendeid.

Uus!!: Molekul ja Kemosüntees · Näe rohkem »

Kemosorptsioon

Kemosorptsioon on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või kogunemine tahke aine pinnale keemilise reaktsiooni tulemusena, seega uute keemiliste sidemete moodustumise läbi.

Uus!!: Molekul ja Kemosorptsioon · Näe rohkem »

Keskkonna happelisus

Keskkonna happelisus ühendab nii Brønstedi happelisust, vesiniksideme donoorsust kui ka Lewise happelisust.

Uus!!: Molekul ja Keskkonna happelisus · Näe rohkem »

Kiirgus

Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.

Uus!!: Molekul ja Kiirgus · Näe rohkem »

Kiirus

Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.

Uus!!: Molekul ja Kiirus · Näe rohkem »

Kiraalne molekul

Aminohappe kaks mitteühitatavat käelist molekuli: L- ja D-enantiomeerid (NB! rühmad R on suunatud tasapinnast ettepoole ning rühmad NH2 ja COOH tahapoole) Asümmeetriline C-aatom, millega on seotud neli erinevat rühma: OH, CHO, CH2OH ja H, mis asuvad piltlikult tetraeedri tippudes Keemias tähendab kiraalsus molekuli struktuuris sümmeetria puudumisega seotud omadust, mistõttu kiraalne molekul (ehk käeline molekul) ei ole ühildatav tema peegelpildile vastava konfiguratsiooniga molekuliga.

Uus!!: Molekul ja Kiraalne molekul · Näe rohkem »

Kiraalsus

Kiraalsus ehk käelisus on üks asümmeetria (sümmeetria puudumise) viis, mille puhul objekt või süsteem ei ole identne oma peegelpildiga.

Uus!!: Molekul ja Kiraalsus · Näe rohkem »

Kitiin

Kitiin (C8H13NO5)n on pikk biopolümeer, polüsahhariid, glükoosi derivaat.

Uus!!: Molekul ja Kitiin · Näe rohkem »

Klaster

Klaster (inglise keeles cluster, eesti keeles 'kobar', 'kimp'), üldises tähenduses kogum ühesuguseid või omavahel seotud objekte, on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Molekul ja Klaster · Näe rohkem »

Kloneerimisvektor

Joonis plasmiidsest vektorist pBluescript II KS Molekulaarbioloogias mõistetakse kloneerimisvektori all ümberkorraldatud DNA molekuli, mille abil saab biotehnoloogilistel eesmärkidel transportida võõraid DNA lõike rakku.

Uus!!: Molekul ja Kloneerimisvektor · Näe rohkem »

Kloonimine

Kloonimine (tuletatud vanakreeka sõnast κλών (klõn) – 'oksake') on geneetiliselt identsete organismide saamine sugulise või mittesugulise (sealhulgas ka vegetatiivse) paljunemise tulemusena.

Uus!!: Molekul ja Kloonimine · Näe rohkem »

Kloor

Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.

Uus!!: Molekul ja Kloor · Näe rohkem »

Kloorimine

Kloorimine (varem ka kloreerimine) on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse kloori aatom(id) aine molekuli koostisse.

Uus!!: Molekul ja Kloorimine · Näe rohkem »

Kloorlubi

Kloorlubi ehk pleeklubi ehk kaltsiumkloriidhüpoklorit on segasoolade hulka kuuluv anorgaaniline ühend valemiga (CaCl)OCl ehk CaCl2 ∙ Ca(OCl)2.

Uus!!: Molekul ja Kloorlubi · Näe rohkem »

Klorofüll

Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.

Uus!!: Molekul ja Klorofüll · Näe rohkem »

Kohesioon

Elavhõbedatilka hoiavad koos tugevad kohesioonijõud. Adhesioonijõud (klaasi suhtes) on nõrgemad ja seetõttu ei valgu tilk klaasnõus laiali Kohesioon ehk nidusus on molekulaarjõududest tingitud seos ühe ja sama aine molekulide vahel.

Uus!!: Molekul ja Kohesioon · Näe rohkem »

Kolvikesed

Kolvikese joonis Kolvikesed ehk koonusrakud on inimese ja mitmete teiste loomade (sealhulgas imetajate) silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud (retseptor-rakud), mis on seotud värvuste nägemisega.

Uus!!: Molekul ja Kolvikesed · Näe rohkem »

Kompleksühend

B12-vitamiin on kompleksühend Kompleksühend on keemiline ühend, kus keskne aatom või ioon (tsentraalaatom või -ioon, enamasti metall) on seotud ligandidega koordinatiivsete ehk doonor-aktseptorsidemete kaudu.

Uus!!: Molekul ja Kompleksühend · Näe rohkem »

Kondensatsioon

Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).

Uus!!: Molekul ja Kondensatsioon · Näe rohkem »

Kondensatsioonireaktsioon

Kahe aminohappe molekuli kondensatsioon peptiidsideme (punane) moodustumisega Dieckmanni kondensatsioonireaktsioon Kondensatsioonireaktsioon on keemiline reaktsioon, milles kaks orgaanilise aine molekuli ühinevad produktiks, kusjuures reaktsiooni kõrvalsaaduseks on mingi väike molekul, näiteks vesi, vesinikkloriid, metanool või äädikhape.

Uus!!: Molekul ja Kondensatsioonireaktsioon · Näe rohkem »

Kondenseerunud tsüklitega molekulid

Spiro2.2pentaan, spirotsükliline molekul Dekaliin ehk bitsüklo4.4.0dekaan Norbornaan ehk bitsüklo2.2.1heptaan Kondenseerunud tsüklitega molekulid ehk kondenseerunud tsüklid (fused rings) on polütsüklilised ühendid, mida iseloomustab tsüklitele ühiste aatomite esinemine molekulis.

Uus!!: Molekul ja Kondenseerunud tsüklitega molekulid · Näe rohkem »

Konformatsioon

Mõned konformatsioonid n-butaani molekulis. Kõverdatud nool näitab pöörlemist (ingl k ''rotation'') ümber üksiksideme Konformatsioon on keemiavaldkonda kuuluv mõiste, mis on seotud mitmeaatomilise molekuli ruumilise kujuga – täpsemalt molekuli moodustavate aatomite ja/või funktsionaalrühmade paigutusega üksteise suhtes.

Uus!!: Molekul ja Konformatsioon · Näe rohkem »

Konjugeerunud sidemed

Konjugeerunud sidemed, ehk konjugeerunud süsteemid (kõige sagedamini konjugeeritud kaksiksidemed) esinevad orgaanilistes ühendites, kui (süsiniku) aatomite vaheliste kovalentsete sidemete süsteemis esineb valentselektronide delokalisatsioon ("laialimäärimine") üle kogu konjugeerunud süsteemi.

Uus!!: Molekul ja Konjugeerunud sidemed · Näe rohkem »

Kontsentratsioon

Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.

Uus!!: Molekul ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »

Koondlümfifolliikul

Niudesoole läbilõige; koondlümfifolliikul on märgitud punasega Koondlümfifolliikulid ehk Peyeri naastud (ladina noduli lymphoidei aggregati) on paljude selgroogsete peensoole (inimestel eriti niudesoole) limaskestas paiknevad lümfifolliikulitest koosnevad naastud.

Uus!!: Molekul ja Koondlümfifolliikul · Näe rohkem »

Kooskõlareaktsioon

Kooskõlareaktsioon (concerted reaction) tähendab sellist keemilist reaktsiooni, milles kõik keemiliste sidemete katkemised ja uute keemiliste sidemete moodustumised toimuvad ühes reaktsiooni staadiumis.

Uus!!: Molekul ja Kooskõlareaktsioon · Näe rohkem »

Kopolümeer

Kopolümeer ehk heteropolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid.

Uus!!: Molekul ja Kopolümeer · Näe rohkem »

Korpuskulaar-laineline dualism

Korpuskulaar-laineline dualism ehk laine-osakese dualism puhul on kvantmehaanikas kontseptsioon, mis ütleb, et iga osake või kvant omab nii laine kui ka osakese omadusi.

Uus!!: Molekul ja Korpuskulaar-laineline dualism · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Molekul ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Krakkimine

Krakkimine on nafta või naftafraktsioonide destruktiivne töötlemine kõrgel temperatuuril kergete fraktsioonide saagise suurendamiseks või kvaliteedi parandamiseks.

Uus!!: Molekul ja Krakkimine · Näe rohkem »

Kristall

Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Uus!!: Molekul ja Kristall · Näe rohkem »

Kristallivõre

Kuubikujuliste elementaarrakkudega kristallivõre Kristallivõre on kristalli koosseisu kuuluvate aatomite, ioonide või molekulide tasakaalulisele asetusele vastavate ruumipunktide kogum, mida iseloomustab perioodiline korduvus ruumis.

Uus!!: Molekul ja Kristallivõre · Näe rohkem »

Kromatiid

Joonis: 1) kromatiid 2) tsentromeer 3) lühem osa parempoolsest kromatiidist 4) pikem osa parempoolsest kromatiidist Kromatiid on geneetiliselt identse informatsiooniga koopia kromosoomist, mis on ühendatud sellesama kromosoomiga tsentromeeri kaudu.

Uus!!: Molekul ja Kromatiid · Näe rohkem »

Kromatograafia

paber- ja õhukese kihi kromatograafia on skemaatiliselt sarnased): 1 – eluent, 2 – kromatograafiline paber või plaat, 3 – ainete segu komponentide liikumine alt üles, 4 – üksikkomponentide (standardite) liikumine alt üles, 5 – eluendi liikumine alt üles, 6 – joon, millele olid kantud proovid enne eluenti asetamist Kromatogramm: detekteeritud ioonid süsteemist väljumise järjestuses Kromatograafia on üldmõiste mitmesuguste laboratoorsete füüsikalis-keemiliste meetodite kohta, mida kasutatakse uuritavate ainete segu komponentide lahutamiseks paljukordse sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes.

Uus!!: Molekul ja Kromatograafia · Näe rohkem »

Krotüülrühm

Krotüülrühm on orgaanilises keemias molekuli osa, nelja süsiniku aatomit sisaldav allüülset tüüpi rühm СН3–CH.

Uus!!: Molekul ja Krotüülrühm · Näe rohkem »

Kuivdestillatsioon

Kuivdestillatsioon ehk kuivdestilleerimine on tahke materjali kuumutamine, et saada vedelad ja/või gaasilised (võivad edasi kondenseeruda) saadused.

Uus!!: Molekul ja Kuivdestillatsioon · Näe rohkem »

Kvantfüüsika

Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.

Uus!!: Molekul ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »

Kvantmehaanika

tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.

Uus!!: Molekul ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »

Kvantpõimumine

kristalli. Kvantpõimumine, põimitus ehk põimolek (inglise keeles quantum entanglement) on kvantfüüsikaline nähtus, mille korral ei ole võimalik süsteemi moodustavatel osakestel määrata üksikut kvantolekut, vaatamata, et osakesed ei viibi samas ruumis ja võivad olla väga suurtel kaugustel.

Uus!!: Molekul ja Kvantpõimumine · Näe rohkem »

Lagunemine

Männikjärve raba vana laudtee, mis on lagunenud Lagunemine on millegi jagunemine väiksemateks osadeks.

Uus!!: Molekul ja Lagunemine · Näe rohkem »

Lagunemisreaktsioon

Keemilise lagunemisreaktsiooni animatsioon Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.

Uus!!: Molekul ja Lagunemisreaktsioon · Näe rohkem »

Lahkuv rühm

Keemias tähistab mõiste "lahkuv rühm" orgaanilise molekuli osa, mis keemilise reaktsiooni käigus eraldub (lahkub) molekulist koos elektronpaariga; see on keemilise sideme heterolüütilise katkemise protsess.

Uus!!: Molekul ja Lahkuv rühm · Näe rohkem »

Lahus

Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.

Uus!!: Molekul ja Lahus · Näe rohkem »

Lahustamine

Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse).

Uus!!: Molekul ja Lahustamine · Näe rohkem »

Lahustunud aine

Lahustunud aine ehk solvaat on keemiline aine, mis on lahustis jaotunud üliväikeste osakestena: aatomite, molekulide või ioonidena.

Uus!!: Molekul ja Lahustunud aine · Näe rohkem »

Laminiinid

Laminiinid (lamina – lad õhuke plaat, kiht) on peamised basaalmembraani valgud, mis kuuluvad heterotrimeersete glükoproteiinide hulka, koosnevad kolmest polüpeptiidahelast (α, β ja γ) ning seovad rakke ja ekstratsellulaarset maatriksit (adhesioonivalk).

Uus!!: Molekul ja Laminiinid · Näe rohkem »

Lantanoidid

Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini järjekorranumbritega 57–71.

Uus!!: Molekul ja Lantanoidid · Näe rohkem »

Laser

Laser Laser Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.

Uus!!: Molekul ja Laser · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Molekul ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lämmastikoksiid

Lämmastikoksiidi Lewis'e struktuur. Lämmastikoksiid on binaarne ühend valemiga NO.

Uus!!: Molekul ja Lämmastikoksiid · Näe rohkem »

Lükopeen

Lükopeen ehk lükopiin on karotenoidide hulka kuuluv pigment, mida leidub rohkesti küpsetes tomatites ja mis on nende punase värvuse peamine põhjus.

Uus!!: Molekul ja Lükopeen · Näe rohkem »

Lümfiteed

Lümfiteedeks nimetatakse paljude selgroogsete lümfisüsteemi ja selle elundeid ühendavat ning lümfi sisaldavat lümfisoonte võrgustikku.

Uus!!: Molekul ja Lümfiteed · Näe rohkem »

Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud

Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud (lüh LTi, inglise lymphoid tissue inducer cells) on paljude selgroogsete loomade lümfoid(-immuun)süsteemi lümfirakkude tüüp.

Uus!!: Molekul ja Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud · Näe rohkem »

Leek

Kivisöe leek Küünlaleek Eri soolade leegid on erineva värvusega Leek on tule nähtav (valgust kiirgav) gaasiline osa.

Uus!!: Molekul ja Leek · Näe rohkem »

Lenduvus

Lenduvus on mingi aine (keemilise ühendi) omadus, mis näitab, kui kergesti see aine aurustub.

Uus!!: Molekul ja Lenduvus · Näe rohkem »

Lennard-Jonesi potentsiaal

Graafik potentsiaalse energia sõltuvusest kaugusest 12-6 Lennard-Jonesi potentsiaali korral Lennard-Jones potentsiaal (teised nimetused L-J potentsiaal, 6-12 potentsiaal, või 12-6 potentsiaal) on matemaatiliselt lihtne mudel, lähendamaks kahe neutraalse aatomi või molekuli vastastikust mõju.

Uus!!: Molekul ja Lennard-Jonesi potentsiaal · Näe rohkem »

Levaanid

Levaani monomeer Levaan on homopolüsahhariid, mis koosneb β-(2,6)glükosiidsidemega ühendatud D-fruktofuranosüüljääkidest.

Uus!!: Molekul ja Levaanid · Näe rohkem »

Ligand

HCo(CO)4 viie ligandiga Ligand on ioon või molekul (funktsionaalrühm), mis seondub keskse metalliaatomiga (kompleksühendi tuumaga), moodustades kompleksühendi.

Uus!!: Molekul ja Ligand · Näe rohkem »

Ligandi sidumiskatse

Ligandi sidumiskatse on katse või analüütiline protseduur, mis põhineb ligandimolekulide seostumisel antikehade, retseptorite ja muude makromolekulidega.

Uus!!: Molekul ja Ligandi sidumiskatse · Näe rohkem »

Ligeerimine

Ligeerimine on protsess, mille käigus kaks nukleiinhappejääki liituvad ensüümi kaasabiga.

Uus!!: Molekul ja Ligeerimine · Näe rohkem »

Liim

Nitrotselluloosliim tuubist väljas Liim on vedel või poolvedel ainete segu, millega saab liimida või liita esemeid kokku.

Uus!!: Molekul ja Liim · Näe rohkem »

Liitumispolümerisatsioon

Liitumispolümeriastsioon: vinüülkloriidi polümerisatsioon Liitumispolümerisatsioon on polümerisatsioon, milles monomeeri molekulide liitumise tulemusena moodustuvad polümeersed molekulid ilma kõrvalproduktideta.

Uus!!: Molekul ja Liitumispolümerisatsioon · Näe rohkem »

Liitumisreaktsioon

Liitumisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, milles kaks või enam molekuli ühinevad üheks suuremaks molekuliks.

Uus!!: Molekul ja Liitumisreaktsioon · Näe rohkem »

Limaskestabarjäär

Limaskestabarjäär (inglise keeles mucosal barrier) on epiteelirakkude membraanil ja nendevahelistel tiheliidustel põhinev limaskesta ioonide, molekulide, bakterite jm läbivust blokeeriv või pärssiv omadus.

Uus!!: Molekul ja Limaskestabarjäär · Näe rohkem »

Lineaarne molekul

Lineaarne molekul tähendab mittehargnenud ahelaga molekuli, kuigi aatomid selles molekulis ei asetse lineaarselt ühel joonel.

Uus!!: Molekul ja Lineaarne molekul · Näe rohkem »

Lipiidne kaksikkiht

Läbilõige lipiidsest kaksikkihist Kolm võimalikku struktuuri, mida fosfolipiidid lahuses moodustada võivad: liposoom ehk suletud kaksikkiht, mitsell ja lipiidne kaksikkiht Lipiidne kaksikkiht (eestikeelne varasem nimetus bilipiidne kiht) on õhuke rakumembraan, mille moodustavad kaks vastakuti paiknevat lipiidsete molekulide kihti polaarses keskkonnas, kui rasvhapejääkide hüdrofoobsed osad koonduvad keskmesse ja polaarsed osad jäävad kaksikkihi välispinnale.

Uus!!: Molekul ja Lipiidne kaksikkiht · Näe rohkem »

Lipinski viie reegel

keel.

Uus!!: Molekul ja Lipinski viie reegel · Näe rohkem »

Lisand

Lisand on miski, mis on lisatud.

Uus!!: Molekul ja Lisand · Näe rohkem »

Lisand (keemia)

Lisand võib olla ka soovimatu. Näiteks siin peaks saagiseks olema valge kristalne aine, kuid reaktsioonisegu liigne kuumutamine tekitas juurde hulgaliselt kollase värvusega lisandit. Lisand on teine aine, mille molekulid esinevad põhiliselt ühe aine molekulidest koosnevas materjalis või võõras keemiline element, mille aatomid asendavad aineomaseid mõne keemilise aine kristallvõres.

Uus!!: Molekul ja Lisand (keemia) · Näe rohkem »

Ljubov Rebane

Ljubov Rebane (1953. aastani Šagalova; 6. september 1929 Leningrad – 13. juuni 1991) oli Eesti füüsik.

Uus!!: Molekul ja Ljubov Rebane · Näe rohkem »

Loimurid

Loimurid ehk tardigraadid (Tardigrada) on loomade hõimkond.

Uus!!: Molekul ja Loimurid · Näe rohkem »

Luteiniseeriv hormoon

Luteiniseeriv hormoon (LH, tuntud ka kui lutropiin) on hormoon, mida toodab eesmine ajuripats.

Uus!!: Molekul ja Luteiniseeriv hormoon · Näe rohkem »

Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud

Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud (inglise search for extraterrestrial intelligence ehk lühendina SETI) on katsed leida tõendeid maaväliste tsivilisatsioonide (või mis tahes maaväliste eluvormide) kohta.

Uus!!: Molekul ja Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (R)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad R-tähega. raba – rabakivi – rabaturvas – rabedus – rabenemine – kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine radiaaloos – radioaktiivne meetod – radiosüsinikumeetod – radiolaarmuda – radionukliid – radiosüsiniku aasta – rahe – rahn – rahu – Rahvusvaheline Geoloogiaühing – Raikküla lade – rakendusgeoloogia – Rakvere lade – rand – randla – rannabarr – rannageoloogia – rannajoon – rannak – rannakusete – rannamoodustis – rannanõlv – rannaprotsessid – rannasete – rannavall – tormi(de) poolt mererannale heidetud, peamiselt klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm rannavöönd – rannik – rannikufaatsies – rannikuluide – rannikumadalik – rannikumeri – rannikusete – rasked mineraalid – raske nafta – rasvaläige – rauaaja kliimapessimum – rauamaak – kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv raua-mangaanikonkretsioon – raud – raudmeteoriit – ravimuda – realgaar – rebendkurrutus – rebendrike – reeper – refuugium – regionaalgeoloogia – geoloogia osa, mis käsitleb mingi piirkonna geoloogilist ehitust ja arengut regionaalne kivim – kivim, mis saab levida vaid teatud kindlas piirkonnas regoliit – regressiivne seeria – regressioon (geoloogia) – rekultiveerimine – relikt (biogeograafia) – reljeef – reljeef – reljeefielement – reljeefitüüp – reljeefivorm – Rēzekne lade – retrograadne moone – Rhyac – riasrannik – ribekiit – Richteri skaala – riff – rift – riftiahelik – riftiorg – riftistumine – riftivöönd – Riia plutoon – Läti ja Eesti aluskorras paiknev süvakivimeist koosnev plutoon riikkond – riimvesi – vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18‰ rike (geoloogia) – rikkevöönd – ringdaik – rippliustik – ripporg – Rissi jäätumine – ristlaine – ristlõige – rodoniit – rohekilda faatsies – rohekilt – rohekivim – roheline kiir – rohtla – rombiline sümmeetria – rombiline süngoonia – Rooma kliimaoptimum – roosakvarts – Rootsiküla lade – Rossby lained – rubiin – rugoosid – ruhiorg – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org rusu – rusukalle – rusukuhik – rusuvool – rutiil – ruumigrupp – rõhkkond – rõhtkihiline tekstuur – rõhtkihilisus – rõhumoone – rõngasdaik – rõngassaar – rõngassilikaadid – räbukoonus – rähk – rändkivi – liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi rändluide – rändpangas – rändrahn – räni – ränidioksiid – keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest räni ja kahest hapniku aatomist ränikilt – ränikivi – peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim ränirikas kivim – ränist küllastatuse aste – tardkivimite suhtelist ränisisaldust iseloomustav suurus ränistunud puu – ränivetikad – röntgendifraktsioon – röntgenkristallograafia – röntgenspektroskoopia – rööpintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, on enam-vähem paralleelne kildalisus- või kihilisuspindadega rööplasumus – selliste kivimkehade lasumus, mille vahel ei ole põiksust rünkpilv – rünksajupilved – rüoliit – rüsijää – rüükalad – R.

Uus!!: Molekul ja Maateaduste mõisteid (R) · Näe rohkem »

Maatriks (täpsustus)

Maatriks (ladina keeles mātrix, emakas) on mitme tähendusega sõna.

Uus!!: Molekul ja Maatriks (täpsustus) · Näe rohkem »

Maatriksi assisteeritud laserdesorptsioon-ionisatsioon

MALDI-TOF massispektromeeter Maatriksi assisteeritud laserdesorptsioon-ionisatsioon (MALDI) on pehme ionisatsioonitehnika, mida kasutatakse massispektromeetrias.

Uus!!: Molekul ja Maatriksi assisteeritud laserdesorptsioon-ionisatsioon · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Molekul ja Magneesium · Näe rohkem »

Magnetiline moment

Magnetiline moment ehk magnetmoment ehk magnetiline dipoolmoment on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse mitmesuguste objektide ja süsteemide (elektron, molekul, magnet, planeet) ning ka elektrivoolusüsteemi magnetilisi omadusi.

Uus!!: Molekul ja Magnetiline moment · Näe rohkem »

Magnetresonantstomograafia

Meditsiiniline magnetresonantstomograaf Magnetresonantstomograafia (MRT) (inglise keeles magnetic resonance imaging; lühend MRI), ka tuumamagnetresonantstomograafia (TMRT) (nuclear magnetic resonance imaging), on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides.

Uus!!: Molekul ja Magnetresonantstomograafia · Näe rohkem »

Makromolekul

Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.

Uus!!: Molekul ja Makromolekul · Näe rohkem »

Maltoos

Maltoos ehk linnasesuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest glükoosi molekulist, mis on ühendatud α(1→4) sidemega.

Uus!!: Molekul ja Maltoos · Näe rohkem »

Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas

Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas (MnSOD), ka mitokondriaalne superoksiidi dismutaas ja superoksiidi dismutaas 2 (SOD2), on ensüüm, mida leidub peamiselt mitokondrites.

Uus!!: Molekul ja Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas · Näe rohkem »

Maolised

Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Uus!!: Molekul ja Maolised · Näe rohkem »

Mario Bunge

Mario Bunge 2007. aastal. Mario Augusto Bunge (21. september 1919 Buenos Aires – 25. veebruar 2020 Montreal) oli Argentina päritolu filosoof, kes tegutses kaua Kanadas.

Uus!!: Molekul ja Mario Bunge · Näe rohkem »

Markasiit

Markasiit on mineraal, mille koostiseks on raudsulfiid (FeS2).

Uus!!: Molekul ja Markasiit · Näe rohkem »

Markovnikovi reegel

Markovnikovi reegli (ehk Markovnikovi seaduspärasuse) järgi toimub orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– liitumine alkeenidele või alküünidele.

Uus!!: Molekul ja Markovnikovi reegel · Näe rohkem »

Marsi atmosfäär

Marsi õhuke atmosfäär planeedi horisondi kohal Marsi atmosfäär on planeeti Marss ümbritsev gaaside kiht.

Uus!!: Molekul ja Marsi atmosfäär · Näe rohkem »

Massispektromeetria

Skeem massispektromeetri põhilistest osadest Massispektromeetria (MS) on analüütilise keemia meetod, millega on võimalik mõõta osakeste massi ja elektrilaengu suhet (m/z, kus m on iooni mass, z on iooni laeng).

Uus!!: Molekul ja Massispektromeetria · Näe rohkem »

Märgumine

Veetilgad puitu märgamas Märgumine on pinnanähtus, mille korral vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahkise pinnaga ühendusse ehk valgub laiali.

Uus!!: Molekul ja Märgumine · Näe rohkem »

Mürkmadu

Looduses elav ja maokasvandustes peetav harilik rästik kuulub Euroopas meditsiiniliselt ja farmakoloogiliselt oluliste mürkmadude hulka Mürkmadu on madu, kes saakloomade püüdmisel ja enesekaitseks röövloomade ehk vaenlaste vastu eritab, valdavalt hammustuse ajal, lõualuudel paiknevate mürgihammaste kaudu mürgist süljenäärmete eritist – sülge.

Uus!!: Molekul ja Mürkmadu · Näe rohkem »

Meeter

Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel. 1 meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi (s) jooksul: kus.

Uus!!: Molekul ja Meeter · Näe rohkem »

Membraanipotentsiaal

Membraanipotentsiaal on rakumembraani eri külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast kontsentratsioonist kummalgi pool membraani.

Uus!!: Molekul ja Membraanipotentsiaal · Näe rohkem »

Merkuur

Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.

Uus!!: Molekul ja Merkuur · Näe rohkem »

Metaan

Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.

Uus!!: Molekul ja Metaan · Näe rohkem »

Metüülrühm

Metüülrühm Metüülrühm on metaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom, vastav ühevalentne rühm.

Uus!!: Molekul ja Metüülrühm · Näe rohkem »

Metoksürühm

Metoksürühmad (märgitud sinisega) Terminit metoksürühm kasutatakse orgaanilises keemias tähistamaks rühma CH3–O– kas funktsionaalrühma või molekuli osa tähenduses.

Uus!!: Molekul ja Metoksürühm · Näe rohkem »

Mikrobioom

Mikrobioom on kommensiaalsete, sümbiootiliste ja patogeensete mikroorganismide ökoloogiline kooslus, mille elukeskkond on taimede või loomade peal ja sees.

Uus!!: Molekul ja Mikrobioom · Näe rohkem »

Mikrofüüsika

Mikrofüüsika ehk mikroskoopiline füüsika on füüsika valdkond, milles käsitletakse aatomeid, molekule, aatomituumi ja elementaarosakesi ning ühtlasi uurib mikromaailmas valitsevaid seadusi ja seaduspärasusi.

Uus!!: Molekul ja Mikrofüüsika · Näe rohkem »

MikroRNA-203

MikroRNA-203 sekundaarstruktuur MikroRNA-203 (miRNA-203, miR-203, microRNA-203) on lühike mitte-kodeeriv RNA molekul.

Uus!!: Molekul ja MikroRNA-203 · Näe rohkem »

Mikrovedelikundus

Mikrovedelikundus (inglise keeles microfluidics) on teadusharu, mis tegeleb seadmetega, milles on voolis mikroskoopilises koguses.

Uus!!: Molekul ja Mikrovedelikundus · Näe rohkem »

Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?

"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.

Uus!!: Molekul ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »

Mitmekomponentne reaktsioon

Mitmekomponentne reaktsioon on keemiline protsess, milles osaleb kolm või enam lähteühendit (komponenti), mis moodustavad ühe produkti.

Uus!!: Molekul ja Mitmekomponentne reaktsioon · Näe rohkem »

Mitokonder

Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.

Uus!!: Molekul ja Mitokonder · Näe rohkem »

Mitokondriaalne hingamisahel

Mitokondriaalse elektrontransportahela üldskeem Mitokondriaalne hingamisahel ehk mitokondriaalne elektronide transpordiahel on eukarüootsete rakkude mitokondri sisemembraanis toimuv redoksprotsesside jada, mille käigus kanduvad elektrondoonorite elektronid üle elektronaktseptoritele.

Uus!!: Molekul ja Mitokondriaalne hingamisahel · Näe rohkem »

Mittemolekulaarne aine

Mittemolekulaarne aine on keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Molekul ja Mittemolekulaarne aine · Näe rohkem »

Modifitseeritud tärklis

Modifitseeritud tärklis, mida nimetatakse ka tärklise derivaadiks, on tavaline tärklis, mida on töödeldud keemiliselt, füüsikaliselt või ensümaatiliselt selleks, et muuta tema omadusi.

Uus!!: Molekul ja Modifitseeritud tärklis · Näe rohkem »

Molaarmass

Molaarmass on aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass: kus Molaarmassi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm mooli kohta (kg/mol), keemias aga üldiselt grammi mooli kohta (g/mol).

Uus!!: Molekul ja Molaarmass · Näe rohkem »

Molaarruumala

Molaarruumala on ainet iseloomustav suurus, mis on arvuliselt võrdne ühe mooli selle aine osakeste ruumalaga.

Uus!!: Molekul ja Molaarruumala · Näe rohkem »

Molekulaarüksus

Molekulaarüksus (ingl molecular entity) on koondmõiste, mis hõlmab muu hulgas aatomit, molekuli, iooni ning konformeeri.

Uus!!: Molekul ja Molekulaarüksus · Näe rohkem »

Molekulaarbioloogia

Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.

Uus!!: Molekul ja Molekulaarbioloogia · Näe rohkem »

Molekulaardünaamika

Molekulaardünaamika (MD) on aatomite ja molekulide füüsikalisi liikumisi kirjeldav arvutisimulatsioon.

Uus!!: Molekul ja Molekulaardünaamika · Näe rohkem »

Molekulaardestillatsioon

Molekulaardestillatsioon ehk molekulaarne destillatsioon on vaakumdestillatsioon rõhul alla 0,01 torri.

Uus!!: Molekul ja Molekulaardestillatsioon · Näe rohkem »

Molekulaarelektroonika

Molekulaarelektroonika ehk ühe molekuli elektroonika on nanotehnoloogia teadusharu, mis kasutab elektroonikakomponentidena üksikuid molekule või nanoskaalas üksikute molekulide kogumit.

Uus!!: Molekul ja Molekulaarelektroonika · Näe rohkem »

Molekulaarkineetiline teooria

Molekulaarkineetiline teooria uurib aine ehitust ja omadusi, lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad aatomitest ja molekulidest.

Uus!!: Molekul ja Molekulaarkineetiline teooria · Näe rohkem »

Molekulaarne aine

Molekulaarne aine on molekulidest koosnev keemiline aine.

Uus!!: Molekul ja Molekulaarne aine · Näe rohkem »

Molekulaarorbitaalide teooria

Molekulaarorbitaalide teooria (edaspidi MO teooria) on meetod molekuli elektronstruktuuri kirjeldamiseks, mille kohaselt ei paikne elektronid kindlatel keemilistel sidemetel vaid on delokaliseeritud molekulaarorbitaalidele, mis katavad tervet molekuli.

Uus!!: Molekul ja Molekulaarorbitaalide teooria · Näe rohkem »

Molekulaarsus

Molekulaarsuseks nimetatakse keemias elementaarreaktsioonis põrkuvate osakeste (aatomite, molekulide, ioonide, radikaalide) arvu, st ühes reaktsiooni elementaarstaadiumis osalevate osakeste arvu.

Uus!!: Molekul ja Molekulaarsus · Näe rohkem »

Molekuli konfiguratsioon

Keemias tähendab konfiguratsioon aatomite ja aatomirühmade vastastikust asetust molekulis.

Uus!!: Molekul ja Molekuli konfiguratsioon · Näe rohkem »

Molekuli polaarsus

Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.

Uus!!: Molekul ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »

Molekuli steeriline pinge

Keemias tähendab steeriline pinge ehk molekuli pingestatus kõrgemat molekulisisest energiat, mis tuleneb molekuli struktuurist, kui aatomid on üksteise suhtes mitte kõige soodsamas ruumilises paigutuses.

Uus!!: Molekul ja Molekuli steeriline pinge · Näe rohkem »

Molekulide kontsentratsioon

Molekulide kontsentratsioon (tähis n või N) on molekulide arv ühes ruumalaühikus (SI-süsteemi järgi kuupmeetris).

Uus!!: Molekul ja Molekulide kontsentratsioon · Näe rohkem »

Molekulipilv

tähed, mis lähima mitme miljoni aasta jooksul oma intensiivse valgusega hävitavad selle molekulipilve Molekulipilv ehk molekulaarpilv (inglise keeles molecular cloud) on tähtedevahelise pilve tüüp, mille tihedus ja suurus võimaldavad, et selles moodustuksid molekulid, tavaliselt molekulaarne vesinik (H2).

Uus!!: Molekul ja Molekulipilv · Näe rohkem »

Molekulivalem

Molekulivalem ehk molekulaarvalem (ka molekulvalem) on keemiline valem, mis näitab molekuli koostist, kasutades keemiliste elementide sümboleid ja allindekseid, mis näitavad elemendi aatomite arvu molekulis.

Uus!!: Molekul ja Molekulivalem · Näe rohkem »

Molekulmass

Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).

Uus!!: Molekul ja Molekulmass · Näe rohkem »

Monomeer

Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.

Uus!!: Molekul ja Monomeer · Näe rohkem »

Monosahhariidid

Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud ehk monoosid on orgaaniliste ühendite klass.

Uus!!: Molekul ja Monosahhariidid · Näe rohkem »

Mool

Mool (tähis mol) on ainehulga mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Uus!!: Molekul ja Mool · Näe rohkem »

Mutsiinid

Mutsiinid (MUC) on suured valgud, mis katavad ja kaitsevad epiteeli.

Uus!!: Molekul ja Mutsiinid · Näe rohkem »

N-V-tsentrid teemandis

Lämmastik-vakantstsenter teemandi kristallvõres Lämmastik-vakantstsenter ehk N-V-tsenter on levinuim paljudest defektidest teemandis.

Uus!!: Molekul ja N-V-tsentrid teemandis · Näe rohkem »

Nafta

Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Uus!!: Molekul ja Nafta · Näe rohkem »

Nanoelektroonika

CPU arhitektuur Nanoelektroonika on nanotehnoloogia alaliik, mis hõlmab nanotehnoloogia kasutamist elektroonikakomponentides, eelkõige transistorides.

Uus!!: Molekul ja Nanoelektroonika · Näe rohkem »

Nanomeditsiin

Nanomeditsiin tähendab nanotehnoloogia kasutamist meditsiinis.

Uus!!: Molekul ja Nanomeditsiin · Näe rohkem »

Nanoosake

Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt (d), millele vastab (b). Nanoosake ehk ultrapeen osake on füüsikaline osake mõõtmetega suurusjärgus 1–100 nanomeetrit.

Uus!!: Molekul ja Nanoosake · Näe rohkem »

Nanorobot

Nanorobot (ka nanobot) on seni nanotehnoloogia abil valmistatud robot, mille mõõtmed on nanomeetri suurusjärgus ja mis suudab sooritada ülitäpseid mikroskoopilisi operatsioone (näiteks parandada inimese organismis vigastusi ja hälbeid raku kuni molekuli tasandil).

Uus!!: Molekul ja Nanorobot · Näe rohkem »

Nanosensor

Nanosensorid on bioloogilised, keemilised või kirurgilised sensoorsed punktid, mida kasutatakse nanoosakeste kohta informatsiooni edasi kandmiseks makroskoopilises maailmas.

Uus!!: Molekul ja Nanosensor · Näe rohkem »

Nanotehnoloogia

Nanotehnoloogia on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb väga väikeste (umbes nanomeetri suurusjärgus mõõtmetega) materjalide ja masinate, sealhulgas nanorobotite uurimise ja loomisega.

Uus!!: Molekul ja Nanotehnoloogia · Näe rohkem »

Nanotraat

Elektrokeemiliselt alumiiniumoksiidi sisse sünteesitud hõbedast traadid, mis on loodud uuritakse nende võimalikke rakendusi sensorite valmistamisel. Pilt: Maido Merisalu / Tartu Ülikool Ränioksiidiga kaetud hõbenanotraadi (diameetriga u 100 nm) kuumutamisel 600 °C-ni hakkab madalama sulamistemperatuuriga hõbe (pildil heledamas toonis materjal) ränioksiidi kestast välja paisuma, lõhkudes kesta ja kuhjates hõbedat traadi otsa (moodustades „suitsupilve“). Ränioksiidi kesta paksus on vaid u 30 nm, mistõttu on see elektronide jaoks peaaegu läbipaistev ning on näha, et osa hõbedast asub veel kestas. Pilt on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis kasutades skaneerivat elektronmikroskoopi (FEI Nova NanoSEM 450). Pildi autor on Mikk Vahtrus. Nanotraat (inglise keeles nanowire) on metalliline või pooljuhtnanostruktuur, mille diameeter on kümneid nanomeetreid ja pikkus tüüpiliselt mitusada mikromeetrit.

Uus!!: Molekul ja Nanotraat · Näe rohkem »

Närviimpulss

Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise.

Uus!!: Molekul ja Närviimpulss · Näe rohkem »

Neomura

Neomura klaadi kuuluvad sõsarrühmad eukarüoodid ja arhed.

Uus!!: Molekul ja Neomura · Näe rohkem »

Neuron

Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.

Uus!!: Molekul ja Neuron · Näe rohkem »

Neurulatsioon

Neurulatsioon on selgroogsete loomade embrüogeneesi varane staadium, mille käigus kujuneb neuraalplaat, mis volditakse neuraaltoruks.

Uus!!: Molekul ja Neurulatsioon · Näe rohkem »

Neutrofiil

Neutrofiil segmenteerunud tuumaga Neutrofiil (neutrophilus) on paljude imetajate kehas ringlev segmenttuumaga rakk, mis liigitatakse granulotsüütide ehk polümorfonukleaarsete leukotsüütide hulka, olles kõige arvukamalt esindatud leukotsüüt.

Uus!!: Molekul ja Neutrofiil · Näe rohkem »

Neutronkiirgus

Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid.

Uus!!: Molekul ja Neutronkiirgus · Näe rohkem »

Newmani projektsioon

1-bromo-2-kloroetaani Newmani projektsioon (paremal). Vasakpoolne ja keskmine joonis näitavad molekuli ruumilist kuju, kusjuures vasakpoolsel joonisel on noolega näidatud suund, kust vaatleja molekuli vaatab esitatud projektsiooni saamiseks. Newmani projektsioon on keemias molekuli kujutamise viis, mis annab infot ühe keemilise sideme koosseisu kuuluvate aatomite asendajate ruumilise paigutuse kohta.

Uus!!: Molekul ja Newmani projektsioon · Näe rohkem »

Newtoni seadused

"Principia" esmatrüki tiitelleht (1687) Isaac Newton Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist loodusseadust, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu klassikalisele mehaanikale.

Uus!!: Molekul ja Newtoni seadused · Näe rohkem »

Nitreerimine

Nitreerimine on keemiline protsess nitrorühma (-NO2) sisseviimiseks orgaanilise ühendi molekuli.

Uus!!: Molekul ja Nitreerimine · Näe rohkem »

Nitriidid

Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Molekul ja Nitriidid · Näe rohkem »

Nitrorühm

Nitrorühm on orgaanilise ühendi molekuli osa, selles esinev funktsionaalrühm –NO2.

Uus!!: Molekul ja Nitrorühm · Näe rohkem »

Nitrotselluloosid

Trinitrotselluloos Nitrotseluloos põleb äärmisel kiiresti ja selle jäädvustamiseks on vaja väga lühikest säriaega Nitrotselluloos ehk tselluloosnitraat on üldnimetus tselluloosi lämmastikhappeestritele.

Uus!!: Molekul ja Nitrotselluloosid · Näe rohkem »

Nixie toru

Kümme GN-4 toru numbrit Nixie toru on huumlahendusel põhinev elektrooniline külmkatoodseade või -lamp, mis on loodud kuvamaks numbreid, kuid vahel ka muid sümboleid.

Uus!!: Molekul ja Nixie toru · Näe rohkem »

Nonaan

thumb thumb Nonaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on üheksa süsinikuaatomit.

Uus!!: Molekul ja Nonaan · Näe rohkem »

Normaalvõnkumine

Normaalvõnkumine ehk normaalmood on võnkuva süsteemi võnkevorm, mille puhul kõik süsteemi osad võnguvad lihtharmooniliselt ehk samal sagedusel.

Uus!!: Molekul ja Normaalvõnkumine · Näe rohkem »

Nukleofiilne asendusreaktsioon

Nukleofiilne asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus vaba elektronpaari omav reagent – nukleofiil – atakeerib substraadi molekuli, millel on elektronodefitsiitne tsenter, ning tulemusena substraadi molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.

Uus!!: Molekul ja Nukleofiilne asendusreaktsioon · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Molekul ja Oksiidid · Näe rohkem »

Oktaan

thumb thumb thumb Oktaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on kaheksa süsinikuaatomit.

Uus!!: Molekul ja Oktaan · Näe rohkem »

Oligomeer

Keemias on oligomeer piiratud arvust monomeeri (M) elementaarlülidest koosnev molekul.

Uus!!: Molekul ja Oligomeer · Näe rohkem »

Oligomerisatsioon

Oligomerisatsiooniks nimetatakse keemilist reaktsiooni, milles monomeer konverteeritakse madala polümerisatsiooniastmega produktiks.

Uus!!: Molekul ja Oligomerisatsioon · Näe rohkem »

Oligosahhariidid

Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mille molekul sisaldab suhteliselt väikese arvu (2–10) monosahhariididele (lihtsuhkrutele) vastavaid lülisid.

Uus!!: Molekul ja Oligosahhariidid · Näe rohkem »

Orbitaal

Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).

Uus!!: Molekul ja Orbitaal · Näe rohkem »

Orgaaniline analüüs

Orgaaniline analüüs on analüütilise keemia haru, mis tegeleb orgaanilise aine koostise kindlakstegemise või orgaaniliste ühendite identifitseerimisega kasutades keemilisi ja füüsikalisi meetodeid.

Uus!!: Molekul ja Orgaaniline analüüs · Näe rohkem »

Orgaaniline keemia

tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.

Uus!!: Molekul ja Orgaaniline keemia · Näe rohkem »

Orgaaniline süntees

Orgaaniline süntees on orgaanilise ühendi (produkti) saamiseks kasutatav orgaaniline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.

Uus!!: Molekul ja Orgaaniline süntees · Näe rohkem »

Orgaanilised ühendid

Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.

Uus!!: Molekul ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »

Orgaanilised pooljuhid

Orgaanilised pooljuhid on pooljuhi omadustega orgaanilised materjalid.

Uus!!: Molekul ja Orgaanilised pooljuhid · Näe rohkem »

Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur

Tsükloheksanool IUPACi nimetused küllastumata ühenditele Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur ehk lihtsalt orgaanilise keemia nomenklatuur on ühendite nimetuste süsteem, mille järgi igale struktuurile vastab kindel reeglipärane nimetus ja igale nimetusele vastab kindel struktuur.

Uus!!: Molekul ja Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur · Näe rohkem »

Osake

Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.

Uus!!: Molekul ja Osake · Näe rohkem »

Osakeste loendur

Osakeste loendur ehk osakeste detektor on seade vabade liikuvate molekulide, aatomite ja elementaarosakeste registreerimiseks (detekteerimiseks, loendamiseks, mõõtmiseks) selle järgi, milliseid optilisi või elektrilisi impulsse nad esile kutsuvad.

Uus!!: Molekul ja Osakeste loendur · Näe rohkem »

Osoon

Osooni molekul Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.

Uus!!: Molekul ja Osoon · Näe rohkem »

Osooniauk

Osooniauk Antarktika kohal, NASA foto Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud.

Uus!!: Molekul ja Osooniauk · Näe rohkem »

Osoonikiht

Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.

Uus!!: Molekul ja Osoonikiht · Näe rohkem »

Pagaripärmi adhesiinid

Adhesiinid on molekulid rakupinnal, mis vahendavad adhesiooni ehk kinnitumist nii abiootilistele pindadele kui ka teistele rakkudele.

Uus!!: Molekul ja Pagaripärmi adhesiinid · Näe rohkem »

Parafiin

Parafiin on naftast deparafiinimisel eralduv värvitu vahataoline saadus.

Uus!!: Molekul ja Parafiin · Näe rohkem »

Paraguai suhkruleht

Paraguai suhkruleht (Stevia rebaudiana) on korvõieliste sugukonna suhkrulehe perekonna taimeliik.

Uus!!: Molekul ja Paraguai suhkruleht · Näe rohkem »

Paramagnetism

Ülevaateks vaata Magnetism. Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest Paramagnetism on magnetismi vorm, mille korral paramagnetilises aines paardumata, samasuunalise spinniga valentselektronid orienteeruvad välises magnetväljas magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda.

Uus!!: Molekul ja Paramagnetism · Näe rohkem »

Püüdurretseptorid

Püüdurretseptorid ehk raisaretseptorid (ka koristusretseptorid; inglise keeles scavenger receptors, lühend SR) on paljude loomade immuunrakkudel (nagu fagotsüüdid ja makrofaagid) toimivad retseptorid (klassidest A-J), mis tunnevad ära oksüdeeritud või atsetüleeritud LDL-osakesed.

Uus!!: Molekul ja Püüdurretseptorid · Näe rohkem »

Püha Elmo tuli

Püha Elmo tuli laevamastide otstes Püha Elmo tuli ehk Elmo tuli ehk Elmo tuled on nähtus, mille korral teravate esemete ümber tekib koroonalahenduse tõttu helendav plasma.

Uus!!: Molekul ja Püha Elmo tuli · Näe rohkem »

Püridiin

Püridiin on orgaaniline ühend, mis kuulub mittebensoidsete aromaatsete ühendite klassi.

Uus!!: Molekul ja Püridiin · Näe rohkem »

Pürolüüs

Pürolüüs on aine muundumine kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta (või vähese õhu juuresolekul).

Uus!!: Molekul ja Pürolüüs · Näe rohkem »

Põhiolek

Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.

Uus!!: Molekul ja Põhiolek · Näe rohkem »

Põrkeionisatsioon

Põrkeionisatsioon on aatomite või molekulide ionisatsioon, mida põhjustab nende põrkumine kiiresti liikuvate osakestega.

Uus!!: Molekul ja Põrkeionisatsioon · Näe rohkem »

Peitetehnoloogia

Tuvastusvahendite eest varjamiseks on ründelennuki F-117 konstruktsioonis kasutatud peitetehnoloogiat Peitetehnoloogia (ka vargtehnoloogia, stealth-tehnoloogia) on tehnoloogilised meetodid, mida kasutatakse peamiselt sõja-asjanduses laevade, lennukite, rakettide varjamiseks elektromagnetilist kiirgust tuvastavate seadmete eest.

Uus!!: Molekul ja Peitetehnoloogia · Näe rohkem »

Pentaan

thumb thumb Pentaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on viis süsinikuaatomit.

Uus!!: Molekul ja Pentaan · Näe rohkem »

Pentüülrühm

Pentüülrühma võimalikud isomeerid: ''n''-pentüül- (amüül-), ''s''-pentüül-, 3-pentüül-, 2-metüülbutüül-, ''i''-pentüül- (''i''-amüül-), 3-metüülbut-2-üül-, 2-metüülbut-2-üül- (''t''-amüül-), 2,2-dimetüülpropüül- (neopentüül-) Pentüülrühm on orgaanilise molekuli osa (substituent), mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja milles on 5 süsiniku aatomit.

Uus!!: Molekul ja Pentüülrühm · Näe rohkem »

Peptidoglükaan

Peptidoglükaan ehk mureiin (ladina sõnast murus 'müür, vall, kaitse') on lineaarne polümeer (makromolekul), mis koosneb suhkrutest ja aminohapetest, moodustades võrgustiku paljude bakterite plasmamembraani peal (rakukestas) (arhedel mureiin puudub).

Uus!!: Molekul ja Peptidoglükaan · Näe rohkem »

Peptiidid

Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.

Uus!!: Molekul ja Peptiidid · Näe rohkem »

Peptiidisüntees

amiin aminohapet Peptiidisüntees on orgaanilise keemia alla kuuluv orgaanilise sünteesi liik, mida kasutatakse peptiidide sünteesiks.

Uus!!: Molekul ja Peptiidisüntees · Näe rohkem »

Peroksiidid

Peroksiidide näiteid (peroksürühm on märgitud sinisega; ühendid ülalt alla): peroksiidioon, orgaaniline peroksiid, hüdroperoksiid, perhape Peroksiidid (vananenud nimetusega ülihapendid) on teatud klass keemilisi ühendeid, mille molekulis esineb hapnik–hapnik-üksikside (-O-O-) või peroksiidanioon (O22-). Aatomite rühma O-O nimetatakse peroksürühmaks või peroksiidrühmaks.

Uus!!: Molekul ja Peroksiidid · Näe rohkem »

Peter Debye

Peter Joseph William Debye (24. märts 1884 – 2. november 1966) oli hollandi-ameerika füüsik ja füsikokeemik, Londoni Kuningliku Seltsi välisliige, Nobeli keemiaauhinna laureaat.

Uus!!: Molekul ja Peter Debye · Näe rohkem »

Philosophy of Mathematics: An Introduction

"Philosophy of Mathematics: An Introduction" on David Bostocki filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.

Uus!!: Molekul ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Näe rohkem »

Philosophy of Science: A Contemporary Approach

"Philosophy of Science: A Contemporary Approach" ("Teadusfilosoofia: tänapäevane lähenemine") on Alex Rosenbergi raamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse.

Uus!!: Molekul ja Philosophy of Science: A Contemporary Approach · Näe rohkem »

Pierre Gassendi

Pierre Gassendi (sünninimi Pierre Gassend, ladinapärane nimi Petrus Gassendi; 22. jaanuar 1592 Champtercier Digne'i lähedal, Provence – 24. oktoober 1655 Pariis) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja astronoom.

Uus!!: Molekul ja Pierre Gassendi · Näe rohkem »

Piirpind

Piirpind on erinevate keskkondade (faaside) kokkupuutepind.

Uus!!: Molekul ja Piirpind · Näe rohkem »

Pikomeeter

Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.

Uus!!: Molekul ja Pikomeeter · Näe rohkem »

Pindpinevus

Pindpinevus on pinnanähtus, mis esineb aine kahe faasi, harilikult vedeliku (näiteks vee) ja gaasi (näiteks õhu) piirpinnal ja avaldub vedeliku pinnakihi püüdes võimalikult kokku tõmbuda.

Uus!!: Molekul ja Pindpinevus · Näe rohkem »

Pinnanähtused

Pinnanähtused on füüsikalised nähtused, mis ilmnevad keha pinnal või selle mõne molekuli paksuses pinnakihis ja samuti aine eri faaside piirpinnal.

Uus!!: Molekul ja Pinnanähtused · Näe rohkem »

Plasmonid

Plasmoniks nimetatakse plasma võnkumiste kvanti.

Uus!!: Molekul ja Plasmonid · Näe rohkem »

Pleegitamine

Pleegitamine ehk pleegitus (inglise bleaching) on mingi materjali või eseme heledamaks või värvusetuks muutmine.

Uus!!: Molekul ja Pleegitamine · Näe rohkem »

Polümeeride keemia

Polümeeride keemia on keemia haru, mis tegeleb polümeeride ja makromolekulide sünteesi ja omaduste uurimisega.

Uus!!: Molekul ja Polümeeride keemia · Näe rohkem »

Polümerisatsioon

Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.

Uus!!: Molekul ja Polümerisatsioon · Näe rohkem »

Polümerisatsiooniaste

Polümerisatsiooniaste (tähis n) on elementaarlülide arv polümeeri molekulis.

Uus!!: Molekul ja Polümerisatsiooniaste · Näe rohkem »

Polüsahhariidid

Tselluloosi struktuur Polüsahhariidid ehk polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena, mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest (eraldunud on H2O).

Uus!!: Molekul ja Polüsahhariidid · Näe rohkem »

Polüsoom

Polüsoom ehk polüribosoom on ühe ja sama valgu molekule sünteesivate ribosoomide kogum, mis on seotud ühe mRNA molekuliga.

Uus!!: Molekul ja Polüsoom · Näe rohkem »

Pooljuht

Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul.

Uus!!: Molekul ja Pooljuht · Näe rohkem »

Preeklampsia

Preeklampsia (ka pre-eklampsia) on rasedusaegne haigus, millele on iseloomulik vererõhu tõus ning neerude töö häirumisest tingitud valgu eritumine uriiniga.

Uus!!: Molekul ja Preeklampsia · Näe rohkem »

Prenüülrühm

Prenüülrühm on orgaanilises keemias molekuli osa, viit süsiniku aatomit sisaldav allüülset tüüpi rühm СН3–С(СН3).

Uus!!: Molekul ja Prenüülrühm · Näe rohkem »

Primaarne süsinikuaatom

Primaarne süsinikuaatom orgaanilise ühendi molekulis on seotud vaid ühe kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas kolme vesinikuaatomiga või kahe vesinikuaatomi ja funktsionaalrühmaga.

Uus!!: Molekul ja Primaarne süsinikuaatom · Näe rohkem »

Prooksüdant

Prooksüdant on keemiline aine, mille molekul on võimeline sobivate tingimuste korral eukarüootsetes organismides oksüdatiivset stressi indutseerima.

Uus!!: Molekul ja Prooksüdant · Näe rohkem »

Propüülrühm

Propüülrühm on molekuli osa (substituent), mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja milles on 3 süsiniku aatomit.

Uus!!: Molekul ja Propüülrühm · Näe rohkem »

Prostaglandiinid

Prostaglandiin E1 reguleerib silelihaste kontraktsioone Prostatsükliin I2 Eikosanoidide biosüntees Prostaglandiinid on rühm füsioloogiliselt aktiivseid hormoonisarnaseid lipiide.

Uus!!: Molekul ja Prostaglandiinid · Näe rohkem »

Proteoomika

Proteoomika (ingl. k. proteomics) tähistab nii loodusteaduste haru, mis keskendub proteoomi (ehk valkude koosluse) uurimisele, kui ka teadustöös kasutatavate meetodite kogumit, mis võimaldab proteoomi eri viisidel ja keerukuse tasemetel uurida.

Uus!!: Molekul ja Proteoomika · Näe rohkem »

Protolüütiline teooria

Protolüütiline teooria (inglise keeles Brønsted-Lowry theory) on keemias kasutatav happe-aluse reaktsiooni teooria, mis ilmus 1923.

Uus!!: Molekul ja Protolüütiline teooria · Näe rohkem »

Protoneerimine

Keemias tähendab protoneerimine (ka protoonimine) vesinikiooni ehk prootoni H+ liitumist mingi aatomi, molekuli või iooniga.

Uus!!: Molekul ja Protoneerimine · Näe rohkem »

Protoonne lahusti

Protoonne lahusti on selline lahusti, mis võib kergesti loovutada reagendile prootoni (H+).

Uus!!: Molekul ja Protoonne lahusti · Näe rohkem »

Pseudomonas aeruginosa

Pseudomonas aeruginosa on gramnegatiivne aeroobne kepikujuline bakter.

Uus!!: Molekul ja Pseudomonas aeruginosa · Näe rohkem »

Puriin

Puriini struktuurivalem Puriin (tähis R) on bitsükliliste heteroaromaatsete ühendite hulka kuuluv keemiline aine, mille molekulis on neli lämmastikuaatomit.

Uus!!: Molekul ja Puriin · Näe rohkem »

Puriinid

Puriinid on puriini derivaadid.

Uus!!: Molekul ja Puriinid · Näe rohkem »

Radikaal

Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.

Uus!!: Molekul ja Radikaal · Näe rohkem »

Radikaal (täpsustus)

"Radikaal" (ld sõnast radicalis 'juure-, juurmine') on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Molekul ja Radikaal (täpsustus) · Näe rohkem »

Radikaalinitsiaator

Etüleeni radikaalreaktsioon klooriga Radikaalinitsiaator on keemiline aine, mille molekul kergesti laguneb radikaalideks (homolüüs) ja käivitab (initsieerib) radikaalreaktsiooni.

Uus!!: Molekul ja Radikaalinitsiaator · Näe rohkem »

Radioaktiivne kiirgus

3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.

Uus!!: Molekul ja Radioaktiivne kiirgus · Näe rohkem »

Radiolüüs

Radiolüüs on molekulide lõhustamine radioaktiivse kiirgusega.

Uus!!: Molekul ja Radiolüüs · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Molekul ja Rakk · Näe rohkem »

Rakumembraan

Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.

Uus!!: Molekul ja Rakumembraan · Näe rohkem »

Ramachandrani graafik

pmid.

Uus!!: Molekul ja Ramachandrani graafik · Näe rohkem »

Ramani hajumine

Ramani hajumine ehk Ramani efekt on valguse mitteelastne hajumine valguse interaktsiooni tõttu molekulide ja kristallide võnkemoodidega.

Uus!!: Molekul ja Ramani hajumine · Näe rohkem »

Raske nafta

Raske nafta on nafta, mille API-indeks on väiksem kui 20.

Uus!!: Molekul ja Raske nafta · Näe rohkem »

Ratsemaat

Ratsemaat ehk ratseemiline segu on kiraalsete isomeersete molekulide (enantiomeeride) segu võrdsetes hulkades.

Uus!!: Molekul ja Ratsemaat · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Molekul ja Raud · Näe rohkem »

Raud(II)oksiid

Raud(II)oksiid Raud(II)oksiid (keemiline valem FeO) on keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest raua ja ühest hapniku aatomist.

Uus!!: Molekul ja Raud(II)oksiid · Näe rohkem »

Raud(III)oksiid

Raud(III)oksiid Raud(III)oksiid (keemiline valem Fe2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest raua ja kolmest hapniku aatomist.

Uus!!: Molekul ja Raud(III)oksiid · Näe rohkem »

Rayleigh' hajumine

Rayleigh' hajumine on põhjuseks, miks taevas on päeval sinakas ja päikeseloojangud punakad Rayleigh' hajumine on paremini jälgitav pärast päikeseloojangut. See pilt on tehtud tund pärast päikeseloojangut 500 m kõrguselt, vaatega horisondi suunas, kuhu päike loojus Roheline laserkiir on nähtav öösel osaliselt just Rayleigh' hajumise tõttu õhus olevate osakeste ja molekulide pealt Rayleigh' hajumine on elektromagnetkiirguse, eelkõige valguse, elastne hajumine osakestelt, mille mõõtmed on palju väiksemad vastava kiirguse lainepikkusest.

Uus!!: Molekul ja Rayleigh' hajumine · Näe rohkem »

Räni

Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.

Uus!!: Molekul ja Räni · Näe rohkem »

Ränidioksiid

Kvartsist küvett Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit.

Uus!!: Molekul ja Ränidioksiid · Näe rohkem »

Ränist küllastatuse aste

Ränist küllastatuse aste (inglise degree of silica saturation) on tardkivimite suhtelist ränisisaldust iseloomustav suurus.

Uus!!: Molekul ja Ränist küllastatuse aste · Näe rohkem »

Röntgenstruktuurianalüüs

Röntgenikiirte kasutusvõimalused ja neile vastavad elektromagnetspektri osad Röntgenstruktuurianalüüs (inglise keeles x-ray crystallography) on analüüsi valdkond täppisteaduses, kus kasutatakse röntgenikiirguse interaktsiooni ainega, et määrata selle atomaarset ja molekulaarset struktuuri, elemendilist ja molekulilist koostist, samuti faasilist koostist ja paljusid füüsikalisi omadusi.

Uus!!: Molekul ja Röntgenstruktuurianalüüs · Näe rohkem »

Readers of the Book of Life

"Readers of the Book of Life: Contextualizing Developmental Evolutionary Biology" ("Eluraamatu lugejad: arengulise evolutsioonibioloogia kontekstualiseerimine") on Anton Markoši raamat, mille andis välja Oxford University Press 2002.

Uus!!: Molekul ja Readers of the Book of Life · Näe rohkem »

Reagent

Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.

Uus!!: Molekul ja Reagent · Näe rohkem »

Reaktsioonivõrrand

Reaktsioonivõrrand ehk keemiline võrrand on keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ja nende osakeste arvu (või arvude suhet).

Uus!!: Molekul ja Reaktsioonivõrrand · Näe rohkem »

Regioselektiivsus

Regioselektiivsus (regioselektiivne reaktsioon) on keemilise sideme valikuline moodustumine või katkemine valdavalt ühes suunas (teatud aatomi juures), nii et saadakse põhiliselt üks struktuuriisomeer teiste võimalike isomeersete produktidega võrreldes.

Uus!!: Molekul ja Regioselektiivsus · Näe rohkem »

Replisoom

Replisoom: 1. mahajääv ahel 2. juhtiv ahel 3. DNA-polümeraas (Pol α) 4. DNA-ligaas 5. RNA-praimer 6. DNA-praimaas 7. Okazaki fragment 8. DNA-polümeraas (Pol δ) 9. Helikaas 10. SSB Replisoom on valgukomplekside kooslus, mis viib läbi DNA replikatsiooni.

Uus!!: Molekul ja Replisoom · Näe rohkem »

Resonants (keemia)

Lämmastikdioksiidi resonantspiirstruktuurid Resonantsiks nimetatakse elektronide delokalisatsiooni keemiliselt sidemelt ning delokaliseerunud elektronstruktuuri kirjeldamist.

Uus!!: Molekul ja Resonants (keemia) · Näe rohkem »

Retentsiooniindeks

Retentsiooniindeks ehk Kovatsi indeks on orgaanilist ühendit iseloomustav suurus, mis arvutatakse välja selle aine gaasikromatograafilise kolonni läbimise suhtelise aja (suhtelise retentsiooniaja) põhjal.

Uus!!: Molekul ja Retentsiooniindeks · Näe rohkem »

Retinoidid

Esimese ja teise põlvkonna retinoidid Retinoidid on A-vitamiini looduslikud ja sünteetilised vormid.

Uus!!: Molekul ja Retinoidid · Näe rohkem »

Retroviirused

Retroviirused (Retroviridae) on viiruste sugukond, mille genoom koosneb kahest RNA molekulist ja mille genoomis kodeeritud revertaasi ehk pöördtranskriptaasi abil kopeerib viirus end DNA vormi ja suudab integraasi abil liituda peremeesorganismi pärilikkusainega.

Uus!!: Molekul ja Retroviirused · Näe rohkem »

RNA maailma hüpotees

RNA maailma hüpotees on teooria, mille kohaselt oli praeguse, desoksüribonukleiinhappel (DNA), ribonukleiinhappel (RNA) ja valkudel põhineva elu eelkäijaks isereplitseeruvatel RNA molekulidel baseerunud elu.

Uus!!: Molekul ja RNA maailma hüpotees · Näe rohkem »

Rodopsiin

Rodopsiin ehk nägemispurpur on üks selgroogsete silmade võrkkesta ja selgrootute fotoretseptorite nägemispigmentidest.

Uus!!: Molekul ja Rodopsiin · Näe rohkem »

Sadenemine

Sadenemine on lahuses, suspensioonis või segus mittelahustuvate ja lahustist suurema tihedusega osakeste (aatomite või molekulide) langemine sademena põhja.

Uus!!: Molekul ja Sadenemine · Näe rohkem »

Sahhariidid

Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.

Uus!!: Molekul ja Sahhariidid · Näe rohkem »

Sümmeetriline Universum

"Sümmeetriline Universum" ("Симметричная Вселенная") on Gustav Naani artikkel, mis ilmus 1964.

Uus!!: Molekul ja Sümmeetriline Universum · Näe rohkem »

Süsihape

Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3.

Uus!!: Molekul ja Süsihape · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Molekul ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Süsiniknanotoru

Süsiniknanotorud Süsiniknanotoru (CNT – carbon nanotube) on silindrilise nanostruktuuriga süsiniku allotroop.

Uus!!: Molekul ja Süsiniknanotoru · Näe rohkem »

Süsinikskelett

Süsinikskelett näitab orgaanilise ühendi molekuli struktuuri, see on aatomite paigutust molekulis.

Uus!!: Molekul ja Süsinikskelett · Näe rohkem »

Süsivesinikud

Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.

Uus!!: Molekul ja Süsivesinikud · Näe rohkem »

Süsteemne omandatud resistentsus

Süsteemne omandatud resistentsus ehk süsteemselt omandatud resistentsus (inglise keeles systemic acquired resistance, lüh SAR), ka kestev resistentsus, on enamiku taimede (sh katteseemnetaimed) taimeimmuunsuse liik, mille aktivatsioon, immuunvastus ja toime ning signaaliedastussüsteem põhineb organismi eelneval kokkupuutel patogeeniga.

Uus!!: Molekul ja Süsteemne omandatud resistentsus · Näe rohkem »

Schrödingeri võrrand

Schrödingeri võrrand on lineaarne osatuletisega diferentsiaalvõrrand, mis võimaldab arvutada kvantmehaanilise süsteemi osakese lainefunktsiooni.

Uus!!: Molekul ja Schrödingeri võrrand · Näe rohkem »

Sekundaarne virgatsaine

Sekundaarsete virgatsainete roll signaaliülekandes. Rakk on näidatud hulknurgana, retseptor sinise ristkülikuna, sekundaarset virgatsainet tootev ensüüm rohelise ristkülikuna ja sekundaarne virgatsaine punaste ringidena. Sekundaarne virgatsaine omakorda aktiveerib nn efektoreid (nt rakusiseseid ensüüme) Sekundaarne virgatsaine (ehk teisene virgatsaine; ingl k second messenger) on üsna väikese molekulmassiga (tüüpiliselt alla 1500 Da) bioloogiliselt aktiivne molekul, mida toodetakse rakkude sees vastusena plasmamembraanil paiknevate retseptorite kaudu saabunud impulsile.

Uus!!: Molekul ja Sekundaarne virgatsaine · Näe rohkem »

Sensormolekul

Sensormolekul on selline molekul, mida saab kasutada mingite kindlate teiste molekulide või ioonide määramiseks lahusest.

Uus!!: Molekul ja Sensormolekul · Näe rohkem »

SI-süsteemi ühikud

SI-süsteemi ühikud ehk rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) ning nendest tuletatud ühikuteks.

Uus!!: Molekul ja SI-süsteemi ühikud · Näe rohkem »

Sibula juure biomolekulid ja mineraalsed toiteained

Selles artiklis on toodud ära hariliku sibula juure biomolekulid ja mineraalsed toiteained.

Uus!!: Molekul ja Sibula juure biomolekulid ja mineraalsed toiteained · Näe rohkem »

Signaaliülekanne

rakuväline maatriks; ''Death factors'', rakusurma käivitavad faktorid. Signaaliülekanne on bioloogiliste molekulide tasemel toimuv sündmuste jada, mis võimaldab kanda edasi infot algse impulsi saabumise kohta ja kindlustada elusorganismide rakkude reageerimist väliskeskkonna muutustele.

Uus!!: Molekul ja Signaaliülekanne · Näe rohkem »

Sinine

Siniste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud B-ga Sinine on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~440–495 nanomeetrit ja paikneb violetse ja rohelise vahel.

Uus!!: Molekul ja Sinine · Näe rohkem »

SiRNA

RNA interferents looma rakus Väike interfereeriv ehk sekkuv RNA (siRNA), mida tuntakse ka nimetustega lühike interfereeruv RNA ja vaigistav RNA, on kaheahelaline RNA molekul, mille pikkuseks on 20–25 aluspaari.

Uus!!: Molekul ja SiRNA · Näe rohkem »

Siseenergia

Siseenergia (tähis U) on termodünaamilises süsteemis sisalduv kogu energia, seega süsteemi energia see osa, mis sõltub ainult süsteemi sisemisest olekust mikroskoopilisel tasemel.

Uus!!: Molekul ja Siseenergia · Näe rohkem »

SN1-reaktsioon

Orgaanilises keemias tähendab SN1-reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub esimest järku nukleofiilse asendusena (unimolecular (1) nucleophilic (N) substitution (S)).

Uus!!: Molekul ja SN1-reaktsioon · Näe rohkem »

SN2 reaktsioon

Orgaanilises keemias tähendab SN2 reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub kooskõlamehhanismi järgi, s.t. teist järku nukleofiilse asendusena (bimolecular (2) nucleophilic (N) substitution (S)).

Uus!!: Molekul ja SN2 reaktsioon · Näe rohkem »

Soe-kuum galaktikatevaheline keskkond

Arvutisimulatsioon, mis näitab sooja-kuuma galaktikavahelise gaasi levimust Soe-kuum galaktikatevaheline keskkond (inglise keeles warm-hot intergalactic medium; lühend WHIM) on hõrendatud plasma temperatuuriga 105–107 K, mis kosmoloogide arvates eksisteerib galaktikatevahelistes ruumides ja sisaldab tänapäevases epohhis 40–50% universumi barüonainest (so "tavamateeria", mis erinevalt tumeainest eksisteerib plasma, aatomite, molekulide kujul).

Uus!!: Molekul ja Soe-kuum galaktikatevaheline keskkond · Näe rohkem »

Sonokeemia

Sonokeemia on keemia haru, mis uurib ultraheli toimel vedelikes tekkivast akustilisest kavitatsioonist tingitud keemilise aktiivsuse initsieerimist või selle kasvu.

Uus!!: Molekul ja Sonokeemia · Näe rohkem »

Soojus

Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.

Uus!!: Molekul ja Soojus · Näe rohkem »

Spekter

Spekter (algallikas ladina sõna spectrum 'kujutlus; kummitus') on mitmes teadusharus lähedastes tähendustes kasutatav mõiste.

Uus!!: Molekul ja Spekter · Näe rohkem »

Spektrijoon

Õhu neeldumisspekter päikesevalguse ja atmosfäärist hajunud valguse käes Spektrijoon on spektri peaaegu monokromaatiline diskreetne komponent.

Uus!!: Molekul ja Spektrijoon · Näe rohkem »

Spektriklass

Tähtede spektriklassid on astronoomias kasutatav jaotus, mis klassifitseerib tähed spektraalsete tunnuste alusel.

Uus!!: Molekul ja Spektriklass · Näe rohkem »

Spektromeeter

Spektromeeter on elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse ja lainepikkuse vahelise sõltuvuse määramise riist.

Uus!!: Molekul ja Spektromeeter · Näe rohkem »

Spektroskoopia

spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.

Uus!!: Molekul ja Spektroskoopia · Näe rohkem »

Spinn

Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.

Uus!!: Molekul ja Spinn · Näe rohkem »

Splaissosoom

Splaissosoom on suur ja keerukas RNA/valk-kompleks, mis lõikab eukarüootide tuumageenide primaarsetest transkriptidest välja intronid (seda protsessi nimetatakse splaissimiseks).

Uus!!: Molekul ja Splaissosoom · Näe rohkem »

Spontaanne kiirgus

''E''2 – ''E''1.

Uus!!: Molekul ja Spontaanne kiirgus · Näe rohkem »

Statiinid

Statiinid on liigkolesterooliveresuse raviks kasutatavate ravimite klassi kuuluvad ravimid, mida tarvitatakse paljudel loomadel (sh inimestel) ka vereplasma lipoproteiinide näitajate alandamiseks ja südamepuudulikkusega seotud haiguslike seisundite teraapias.

Uus!!: Molekul ja Statiinid · Näe rohkem »

Statsionaarne faas

Statsionaarne faas ehk liikumatu faas on kromatograafilises süsteemis fikseeritud tahke aine (sorbent, geel, kolonni sisesein) või selle pinnale kantud spetsiaalne vedelik, mis interakteerub keemiliste ühenditega erinevalt ning seetõttu eluendi voolus ainete segu komponendid lahutuvad üksteisest.

Uus!!: Molekul ja Statsionaarne faas · Näe rohkem »

Stöhhiomeetria

Stöhhiomeetria on keemia osa, mis käsitleb keemiliste valemite ja reaktsioonivõrrandite tuletamist ning nendel valemitel ja võrranditel põhinevaid ainehulkade arvutusi.

Uus!!: Molekul ja Stöhhiomeetria · Näe rohkem »

Steeriline efekt

Tri-(''tert''-butüül)amiini reaktsioonid on steeriliselt takistatud, kuna atakk lämmastiku aatomile (näidatud sinisega) on raskendatud Steeriline efekt tähendab keemilise reaktsiooni kiiruse muutust, mille põhjustab reaktsioonis osaleva molekuli reaktsioonitsentri ekraneeritus naabruses olevate (suuremahuliste) asendusrühmade poolt.

Uus!!: Molekul ja Steeriline efekt · Näe rohkem »

Stereoisomeer

Stereoisomeerid (ehk ruumilised isomeerid) on sellised isomeersed molekulid, mille atomaarne koostis ja aatomite seosed molekulis on identsed, kuid need isomeerid erinevad teineteisest aatomite ruumilise orientatsiooni (konfiguratsiooni) poolest.

Uus!!: Molekul ja Stereoisomeer · Näe rohkem »

Stereokeemia

Stereokeemia on keemia haru, mis tegeleb aatomite ruumilise paigutusega molekulis ja vastavate manipulatsioonidega.

Uus!!: Molekul ja Stereokeemia · Näe rohkem »

Stereokese

Ühe stereokeskmega molekul Kahe stereokeskmega molekul Stereokeemias tähendab stereokese (ehk kiraalsuskese ehk kiraalsustsenter) aatomit, millega seotud rühmade (täpsemini aatomite või aatomite rühmade) asukoha omavaheline vahetamine annab stereoisomeerse molekuli.

Uus!!: Molekul ja Stereokese · Näe rohkem »

Stereoselektiivsus

Stereoselektiivne reaktsioon (stereoselektiivsus) on keemiline protsess, milles moodustuvad stereoisomeerid oluliselt erinevates hulkades.

Uus!!: Molekul ja Stereoselektiivsus · Näe rohkem »

Struktuuriisomeer

Keemias on struktuuriisomeerid ehk seoseisomeerid ühesuguse atomaarse koostise (sama molekulaarvalemi) ja molekulmassiga molekulid, kuid aatomid molekulis on ühendatud erinevas järjestuses.

Uus!!: Molekul ja Struktuuriisomeer · Näe rohkem »

Struktuurivalem

Isobutaani struktuurivalem Struktuurivalem on keemiline valem, mis näitab lihtsustatult ja piltlikult molekuli moodustavate aatomite vastastikust asetust, aatomitevaheliste keemiliste sidemete iseloomu ja aatomite osalaenguid.

Uus!!: Molekul ja Struktuurivalem · Näe rohkem »

Suhkrud

Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.

Uus!!: Molekul ja Suhkrud · Näe rohkem »

Supramolekulaarkeemia

Supramolekulaarkeemia on keemia haru, mis tegeleb molekulide assotsieerumisega süsteemideks (supramolekulaarkompleksideks), mille osapooled on seotud spetsiifilistest struktuursetest (3D) iseärasustest tulenevate põhiliselt mittekovalentsete interaktsioonidega.

Uus!!: Molekul ja Supramolekulaarkeemia · Näe rohkem »

Suur Rebenemine

Suur Rebenemine on hüpoteetiline kosmoloogiline mudel, kus käsitletakse universumi ühte võimalikku lõplikku saatust, milles universumi mateeria (galaktikatest ja tähtedest aatomite ning subatomaatiliste osakesteni) rebitakse järk-järgult üksteisest eemale ehk see laguneb universumi eksponentsiaalselt kiireneva paisumise tõttu. Kosmoloogia standardmudeli kohaselt on universumi mastaabi tegur kiirenevalt kasvav. Kuna paisumine on sarnane iga ajahetkega (kohaliku mahu paisumine toimub sama arv kordi sama ajavahemiku jooksul) ning seda iseloomustab väärtuselt väike muutumatu Hubble'i konstant, siis väiksemad gravitatsiooniliselt seotud kosmilised struktuurid ei ole sellest palju mõjutatud. Siin ongi Suure Rebenemise stsenaariumi omapära, et Hubble'i konstant hoopis kiirenevalt suureneb ja kasvab lõpmatuseni piiratud aja jooksul. Uus ruum osakeste vahele hakkab tekkima nii kiiresti, et ükski jõud ei suuda enam midagi koos hoida. Seejärel lagunevadki alguses universumi suuremastaabilised struktuurid (galaktikate superparved, galaktikaparved), liikudes järk-järgult väiksemate struktuurideni (galaktikad, planeedisüsteemid) kuni väiksemate osakesteni välja (molekulid, aatomid). Hubble'i konstant muutub lõpmatuseks ja areneb välja universumi konstantne olek, kus miski ei saa interakteerida.

Uus!!: Molekul ja Suur Rebenemine · Näe rohkem »

Svedberg

Sedimentatsioonil ehk sadestamisel kasutatav ultratsentrifuug Svedberg (sümbol S, mõnikord Sv) on ühik, mis ei kuulu SI-süsteemi ja millega antakse sedimentatsiooni koefitsient ehk sadestumiskoefitsient, mis näitab, kui kiiresti mingi osake settib ehk sadestub ja mis annab ka ettekujutuse osakese suurusest.

Uus!!: Molekul ja Svedberg · Näe rohkem »

T-lümfotsüüdid

skaneeriva elektronmikroskoobi all T-lümfotsüüdid ehk T-rakud (lymphocytus T) on imetajatel, sealhulgas inimesel, immuunvastuse andmises osalevate leukotsüütide rühm.

Uus!!: Molekul ja T-lümfotsüüdid · Näe rohkem »

T-rakkude retseptorid

CD3 ja ζ-ahela molekuliga T-rakkude retseptorid (ingl T-cell receptors, TCR, ka TcR) on lümfoid(-immuun)süsteemiga loomadel T-rakkude membraanil paiknevad valkude kompleksid ja immuunretseptorid, mille ülesandeks on antigeenide äratundmine üksnes läbi organismiomaste MHC-molekulide ja immuunvastuse regulatsioon.

Uus!!: Molekul ja T-rakkude retseptorid · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Uus!!: Molekul ja Tahkis · Näe rohkem »

Tanniinid

Tanniinid on taimedes leiduvad vees lahustuvad polüfenoolid ja neid leidub paljudes taimsetes toitudes.

Uus!!: Molekul ja Tanniinid · Näe rohkem »

Tautomeerid

Tuntumad tautomeersed tasakaalud: enool–ketoon, laktaam–laktiim, amiid–imiidhape, amiin (enamiin)–imiin Tautomeerid on isomeersed orgaanilised ühendid, mis lähevad kergesti üksteiseks üle tasakaalulise aatomi või rühma migreerumise tõttu.

Uus!!: Molekul ja Tautomeerid · Näe rohkem »

Tavaline nohu

Tavaline nohu ehk nina-neelupõletik ehk äge nasofarüngiit on ülemiste hingamisteede viiruslik nakkushaigus.

Uus!!: Molekul ja Tavaline nohu · Näe rohkem »

Tähtedevaheline keskkond

Tähtedevaheline keskkond (inglise keeles interstellar medium) on keskkond galaktikates tähesüsteemide vahelises ruumis koos selles eksisteeriva aine ja kiirgusega.

Uus!!: Molekul ja Tähtedevaheline keskkond · Näe rohkem »

Tüümus

Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.

Uus!!: Molekul ja Tüümus · Näe rohkem »

Tüümuse epiteelirakud

Tüümuse epiteelirakud (inglise keeles thymic epithelial cells) on paljude selgroogsete valdavalt tüümuse mikrokeskonna toeskoes leiduv ja toimiv rakutüüp.

Uus!!: Molekul ja Tüümuse epiteelirakud · Näe rohkem »

Tülakoid

Graana on paksemate ketaste (graanatülakoidide) kuhi ja peened ning lapikud on strooma tülakoidid, mida nimetatakse ka lamellideks Tülakoidid on kloroplasti stroomas asuvad kettakujulised membraanistruktuurid, mis moodustavad omavahel ühendatud siseruumi, mida nimetatakse luumeniks.

Uus!!: Molekul ja Tülakoid · Näe rohkem »

Tüviühend

2,2,4-Trimetüülpentaan Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa, mis on aluseks orgaaniliste ühendite süstemaatiliste nimetuste tuletamisel vastavalt IUPAC-i reeglitele.

Uus!!: Molekul ja Tüviühend · Näe rohkem »

Tõeline lahus

Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 10−9m.

Uus!!: Molekul ja Tõeline lahus · Näe rohkem »

Tõnu Reinot

Tõnu Reinot (sündinud 7. märtsil 1961 Pärnus) on eesti füüsik.

Uus!!: Molekul ja Tõnu Reinot · Näe rohkem »

Teaduslik pilt

"The Scientific Image" ("Teaduslik pilt") on Bas van Fraasseni raamat.

Uus!!: Molekul ja Teaduslik pilt · Näe rohkem »

Teaduslik visualiseerimine

Teaduslik visualisatsioon Rayleigh'-Taylori ebapüsivusest, mille põhjustas simulatsioon kahe vedeliku kokkusegamisest Teaduslik visualiseerimine on interdistsiplinaarne teadusharu, mis Friendly ja Denise (2001) sõnul on "põhiliselt kolmemõõtmeliste andmete (arhitektuurilised, meteoroloogilised, bioloogilised jne) visualiseerimine, kus rõhk on mahu, pinna ja valgusallikate realistlikus esitusviisis, milles võib esineda dünaamilist (aja)komponenti." Teaduslikku visualiseerimist peetakse arvutigraafika, mis on omakorda informaatika haru, alamosaks.

Uus!!: Molekul ja Teaduslik visualiseerimine · Näe rohkem »

Teadusrevolutsioonide struktuur

"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.

Uus!!: Molekul ja Teadusrevolutsioonide struktuur · Näe rohkem »

Telomerisatsioon

Telomerisatsioon on keemiline ahelreaktsioon, mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme monomeeri (M) molekuli kohta ühineb reeglina üks reaktsiooniahela kasvu piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul.

Uus!!: Molekul ja Telomerisatsioon · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Molekul ja Temperatuur · Näe rohkem »

Teraviknanolitograafia

Klassikaline DPN mehhanism. Molekulaarne tint difundeerub nanomõõtmetes teravikult alusele läbi veemeniski Teraviknanolitograafia (Dip pen nanolithography, DPN) on skaneeriva kiire nanolitograafia meetod, mille puhul kasutatakse aatomijõumikroskoobi (AFM) teravikku, et sadestada mustreid erinevate materjalide pinnale.

Uus!!: Molekul ja Teraviknanolitograafia · Näe rohkem »

Termiline energia

Animatsioon gaasiosakeste vastastikmõjulisest liikumisest Termiline energia on aine aatomite, molekulide vm osakeste kineetiline energia, s.t osakeste korrapäratu liikumise energia.

Uus!!: Molekul ja Termiline energia · Näe rohkem »

Termodünaamika

kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.

Uus!!: Molekul ja Termodünaamika · Näe rohkem »

Termoionisatsioon

Termoionisatsiooniks nimetatakse ioonide tekkimist gaasis kõrgel temperatuuril aatomite ja molekulide vaheliste põrgete tõttu.

Uus!!: Molekul ja Termoionisatsioon · Näe rohkem »

Termokeemiline muundamine

Termokeemiline muundamine (thermochemical conversion) tähendab keemiatehnoloogias mingi toorme kõrgel temperatuuril töötlemist, mille käigus tahked või vedelad ained muundatakse väärtuslikeks tahketeks, vedelateks või gaasilisteks saadusteks.

Uus!!: Molekul ja Termokeemiline muundamine · Näe rohkem »

Termolüüs

Termolüüs ehk termiline lagundamine on protsess, milles aine kõrge temperatuuri toimel laguneb kaheks või enamaks aineks.

Uus!!: Molekul ja Termolüüs · Näe rohkem »

Termoluminestsents

Fluoriidi termoluminestsents Termoluminestsents on üks luminestsentsi vorme, mis on täheldatav mõne kristallilise materjali juures.

Uus!!: Molekul ja Termoluminestsents · Näe rohkem »

Terpeenid

Terpeenid on looduslike süsivesinike klass üldvalemiga (C5H8)n, mille molekulis sisaldub 2 või enam isopreeni molekulist tulenevat lüli: n.

Uus!!: Molekul ja Terpeenid · Näe rohkem »

Tertsiaarne süsinikuaatom

Tertsiaarne süsinikuaatom tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kolme kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas vesinikuaatomiga või funktsionaalrühmaga.

Uus!!: Molekul ja Tertsiaarne süsinikuaatom · Näe rohkem »

Tetraetüülplii

Tetraetüülplii on metallorgaaniliste ühendite klassi kuuluv väga mürgine kergesti lenduv vedelik, mis on eelkõige tuntud bensiini lisandina.

Uus!!: Molekul ja Tetraetüülplii · Näe rohkem »

Theodor Svedberg

Theodor Svedberg (30. august 1884 – 25. veebruar 1971) oli rootsi keemik, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Molekul ja Theodor Svedberg · Näe rohkem »

Tihedusfunktsionaali teooria

Tihedusfunktsionaali teooria (Density functional theory − DFT) on kvantmehaanikal põhinev füüsikas, keemias ja materjaliteaduses kasutusel olev modelleerimismeetod, mille abil on võimalik uurida mitme-elektroonsete süsteemide, näiteks aatomite, molekulide ja tahkiste elektronstruktuuri, millest omakorda on võimalik ennustada huvi pakkuva süsteemi füüsikalisi omadusi.

Uus!!: Molekul ja Tihedusfunktsionaali teooria · Näe rohkem »

Tioolid

Tiooli üldvalem Tioolid ehk merkaptaanid on orgaanilised ühendid, mille iseloomulik funktsionaalrühm (tioolrühm, varem ka sulfhüdrüülrühm) koosneb ühest vesiniku ja ühest väävli aatomist.

Uus!!: Molekul ja Tioolid · Näe rohkem »

Torma prügila

Torma valla asukoht. Prügila asub valla idapoolses küljes. Torma prügila avasilt Torma prügila on Jõgevamaal Mustvee vallas Võtikvere külas asuv prügila, mis avati 2001.

Uus!!: Molekul ja Torma prügila · Näe rohkem »

Transkriptsioonifaktor

TFIIB (transkriptsiooni faktor 2 beeta alaühik) kompleksis DNA molekuliga Transkriptsioonifaktoriks nimetatakse molekulaarbioloogias ja geneetikas valku, mis seondub spetsiifilistele DNA järjestustele, kontrollides seeläbi mRNA molekulide transkriptsiooni kiirust DNA-lt.

Uus!!: Molekul ja Transkriptsioonifaktor · Näe rohkem »

Transpordi-RNA

tRNA molekuli ruumiline struktuur Transport-RNA ehk tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse.

Uus!!: Molekul ja Transpordi-RNA · Näe rohkem »

Transrasvad

Transrasvad Transrasvadeks nimetatakse mono- või polüküllastumata rasvu, mis sisaldavad transisomeerseid rasvhappeid.

Uus!!: Molekul ja Transrasvad · Näe rohkem »

Trükivärv

Trükivärv on vedel või poolvedel segu, mida kasutatakse trükkimiseks/printimiseks, joonistamiseks või kirjutamiseks.

Uus!!: Molekul ja Trükivärv · Näe rohkem »

Triatsetüültselluloos

Triatsetüültselluloos ehk triatsetaattselluloos on tselluloosi keemilisel modifitseerimisel saadav polümeerne saadus põhiliselt kiud- ja kilematerjalide tootmiseks.

Uus!!: Molekul ja Triatsetüültselluloos · Näe rohkem »

Trimeer

Trimeer on keemias kolme identse molekuli (monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.

Uus!!: Molekul ja Trimeer · Näe rohkem »

TRPM8

Mööduva retseptorpotentsiaaliga katioonkanal, M-alaperekonna liige 8 (inglise Transient receptor potential cation channel subfamily M member 8 ehk TRPM8) on ioonkanali mööduva retseptorpotentsiaaliga katioonkanali (TRP) perekonna liige, millel on palju funktsioone nii selgroogsetes kui ka selgrootutes.

Uus!!: Molekul ja TRPM8 · Näe rohkem »

Tsüaan

Tsüaani struktuurivalem Tsüaan ehk etaandinitriil (keemiline valem (CN)2) on keemiline aine, mille molekul koosneb kahest tsüanorühmast, mis on kovalentse üksiksideme abil ühendatud süsinikuaatomite kaudu.

Uus!!: Molekul ja Tsüaan · Näe rohkem »

Tsüklilised ühendid

Tsükliliste ühendite (tsükliliste homoloogide) üldistav kujutamine (n > 2). Siin asatsükloalkaanide valem Tsüklilised ühendid ehk tsükkelühendid on enamasti orgaanilised ühendid, mille molekulis mingi hulk aatomeid on ühendatud suletud ringina ehk tsüklina.

Uus!!: Molekul ja Tsüklilised ühendid · Näe rohkem »

Tsükloalkaanid

Spiro2.2pentaan (spirotsükliline molekul) Dekaliin ehk bitsüklo4.4.0dekaan Norbornaan ehk bitsüklo2.2.1heptaan (sildstruktuuriga molekul) Tsükloalkaanid on orgaanilised ühendid, küllastunud süsivesinikud, mille molekulis mingi hulk süsiniku aatomeid on ühendatud ühe või mitme suletud ringina ehk tsüklina.

Uus!!: Molekul ja Tsükloalkaanid · Näe rohkem »

Tsüklodekstriinid

γ-tsüklodekstriini molekuli ruumiline struktuur, mis sarnaneb koonilise toruga Tsüklodekstriinid on rühm tsüklilisi oligosahhariide (süsivesikuid), mis saadakse tärklise ensümaatilisel hüdrolüüsil.

Uus!!: Molekul ja Tsüklodekstriinid · Näe rohkem »

Tsütosool

Tsütosool ehk põhiaine ehk rakuvedelik ehk tsütoplasmaatiline maatriks ehk maatriks on raku vedelad koostisosad.

Uus!!: Molekul ja Tsütosool · Näe rohkem »

Tselluloos

Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.

Uus!!: Molekul ja Tselluloos · Näe rohkem »

Tsement

Tsemendi segamine Kundas toodetud tsement Tsement (ka portlandtsement; saksa keeles Zement 2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga. Kristalliseerumise tulemusena tekivad vees lahustumatud hüdrosilikaadid.

Uus!!: Molekul ja Tsement · Näe rohkem »

Tsentrifuugimine

kooreks ja lõssiks Tsentrifuugimine on üks meetoditest, mis võimaldab mittehomogeenseid süsteeme (vedelik-vedelik, vedelik-tahked osakesed) lahutada komponentideks nn tsentrifugaaljõu väljas.

Uus!!: Molekul ja Tsentrifuugimine · Näe rohkem »

Tsooniteooria

Tsooniteooria on kvantmehaanika teooria, mis kirjeldab elektronide energiaolekuid ja liikumist kristallistruktuuriga tahkises.

Uus!!: Molekul ja Tsooniteooria · Näe rohkem »

Tujoon

Tujoon on aine (molekulvalemiga C10H16O), mille molekuli struktuur põhineb monoterpeenil ja ketoonil ning looduslikult esineb see kahes diastereomeerses vormis: (−)-α-tujoon ja (+)-β-tujoon.

Uus!!: Molekul ja Tujoon · Näe rohkem »

Tuli

pisi Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust.

Uus!!: Molekul ja Tuli · Näe rohkem »

Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid

Tuum-kest-struktuuriga nanokristall. ''Core'' – tuum, ''shell'' – kest Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid ehk TKPNK-d (inglise keeles core-shell semiconducting nanocrystals) on materjalide rühm, mille omadused on makroskoopilise aine ning üksikute molekulide omaduste vahepeal.

Uus!!: Molekul ja Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid · Näe rohkem »

Tuumamagnetresonants

alt.

Uus!!: Molekul ja Tuumamagnetresonants · Näe rohkem »

Tyndalli efekt

Vees suspendeeritud jahu näib sinine, kuna sinine valgus hajub jahuosakestelt rohkem kui punane valgus Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuse süsteemis (tolmune õhk, udus jt) hajub.

Uus!!: Molekul ja Tyndalli efekt · Näe rohkem »

Uraan (planeet)

Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.

Uus!!: Molekul ja Uraan (planeet) · Näe rohkem »

Vaba radikaal

Vaba radikaal on keemias aatom, ioon või molekul millel on vähemalt üks paardumata elektron.

Uus!!: Molekul ja Vaba radikaal · Näe rohkem »

Vaktsiinia viirus

Vaktsiinia viirus (VACV või VV) on poksviiruste hulka kuuluv tsütoplasmas replitseeruv membraaniga viirus.

Uus!!: Molekul ja Vaktsiinia viirus · Näe rohkem »

Valentssidemete teooria

Valentssidemete teooria (ingl k valence bond theory; VB-teooria) ja molekulaarorbitaalide teooria on kaks põhilist teooriat keemias, mis selgitavad keemilist sidet kvantmehaanika meetodite kaudu.

Uus!!: Molekul ja Valentssidemete teooria · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Molekul ja Valgud · Näe rohkem »

Valgusüntees prokarüootides

Valgusüntees ribosoomides. ''Small subunit'' – väike alaühik; ''large subunit'' – suur alaühik; ''amino acids'' – aminohapped; ''P-site'' – P-sait; ''A-site'' – A-sait; ''newly born protein'' – sünteesitud valk. Valgusüntees ehk translatsioon prokarüootides on protsess, mille käigus sünteesitakse eeltuumsetes organismides aminohapetest koosnevaid peptiidahelaid ehk valke.

Uus!!: Molekul ja Valgusüntees prokarüootides · Näe rohkem »

Valguse neeldumine

Valguse neeldumine on protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast.

Uus!!: Molekul ja Valguse neeldumine · Näe rohkem »

Valgusreaktsioonid

Valgusreaktsioonid on fotosünteesi esimene reaktsioonide jada, kus toimub valgusenergia neeldumine ja muutumine keemiliseks energiaks.

Uus!!: Molekul ja Valgusreaktsioonid · Näe rohkem »

Valgustundlikud kaitserühmad

520pxValgustundlik kaitserühm on molekuli osa, millega saab funktsionaalrühma keemilist või bioloogilist aktiivsust blokeerida ning mis eemaldub valgusega kiiritades (üldiselt UV-kiirgus).

Uus!!: Molekul ja Valgustundlikud kaitserühmad · Näe rohkem »

Väärisgaasid

Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Uus!!: Molekul ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Vääveldioksiid

Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.

Uus!!: Molekul ja Vääveldioksiid · Näe rohkem »

Vääveltrioksiid

Vääveltrioksiid ehk väävel(VI)oksiid (keemiline valem SO3) on ühest väävli ja kolmest hapniku aatomist koosneva molekuliga väävli kõrgeim oksiid, aatomite vahel on kovalentne polaarne side.

Uus!!: Molekul ja Vääveltrioksiid · Näe rohkem »

Väliselektronkiht

Väliselektronkiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht.

Uus!!: Molekul ja Väliselektronkiht · Näe rohkem »

Väljatransistor

Väljatransistor (ka välitransistor, kanaltransistor) on pingega tüüritav transistor.

Uus!!: Molekul ja Väljatransistor · Näe rohkem »

Võõrustaja-külalise kompleks

p-ksüleendiammoniumi ja kukurbituriili võõrustaja-külaline kompleks, see on sulgühend (Freeman in Acta. Crystallogr. B, 1984, 382-387) Supramolekulaarkeemias on võõrustaja-külalise kompleks (host-guest complex) selline kahe (või enama) molekuli või iooni ühendus, mille osapooled on seotud spetsiifilistest struktuursetest (3D) iseärasustest tulenevate interaktsioonidega, aga mitte kovalentsete keemiliste sidemetega.

Uus!!: Molekul ja Võõrustaja-külalise kompleks · Näe rohkem »

Vedelikkromatograafia-massispektromeetria

Vedelikkromatograafia-massispektromeetria (lühendatult LC/MS) on analüütilises keemias kasutatav meetod, mis hõlmab vedelikkromatograafia (LC või HPLC) võimekust aineid üksteisest füüsiliselt eraldada ning massispektromeetria (MS) võimet tuvastada aineid massi ja laengu suhte (m/z) järgi.

Uus!!: Molekul ja Vedelikkromatograafia-massispektromeetria · Näe rohkem »

Vedelkristall

Kolesterooli vedelkristallidel põhinevate termokaartide valmistamine Mikrotilkades paikneva vedelkristalli erinevate faaside optilised kujutised polariseeritud valguses 40x suurendusega Optilise mikroskoobi kujutis vedelkristalli tilkadest klaasis 100x suurendusega Vedelkristall on piklike molekulidega (pikkus 1–3 nm, läbimõõt 0,5–1,0 nm) orgaaniline aine, mis ei muutu temperatuuri tõstmisel tahkest olekust kohe vedelaks, vaid püsib suures temperatuurivahemikus (ligikaudu −10 °C kuni +70 °C) vedelkristallilises olekus.

Uus!!: Molekul ja Vedelkristall · Näe rohkem »

Vee magestamine

Ševtšenko veemagestustehas Kaspia mere kaldal Pöördosmoosi põhimõttel töötav veemagestustehas Vee magestamine on vee soolsuse vähendamine.

Uus!!: Molekul ja Vee magestamine · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Molekul ja Vesi · Näe rohkem »

Vesiikul (bioloogia)

Fosfolipiidse kaksikkihiga ümbritsetud vesiikul vesilahuses Vesiikul on suhteliselt väike tavaliselt veega täidetud põieke raku tsütoplasmas.

Uus!!: Molekul ja Vesiikul (bioloogia) · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Molekul ja Vesinik · Näe rohkem »

Vesinikeksponent

Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).

Uus!!: Molekul ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »

Vesinikkloriid

Vesinikkloriid (ehk kloorvesinik) on vesiniku ja kloori ühend keemilise valemiga HCl.

Uus!!: Molekul ja Vesinikkloriid · Näe rohkem »

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Uus!!: Molekul ja Vesinikside · Näe rohkem »

Vihma lõhn

Pinnase ja veeosakeste õhkupaiskumine vihmapiisa kokkupõrkel pinnasega Vihmalõhn ehk petrikoor on iseloomulik aroom, mis tekib vihmasajul teatud tingimuste kokkulangemisel.

Uus!!: Molekul ja Vihma lõhn · Näe rohkem »

Viirused

Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.

Uus!!: Molekul ja Viirused · Näe rohkem »

Vinüülkloriid

Vinüülkloriidi struktuurivalem Vinüülkloriid ehk kloroeteen, keemilise valemiga CH2.

Uus!!: Molekul ja Vinüülkloriid · Näe rohkem »

Vinüülrühm

Vinüülrühm Vinüülrühmaks (IUPAC-i nimetus etenüülrühm) nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest ning sisaldab kaksiksidet.

Uus!!: Molekul ja Vinüülrühm · Näe rohkem »

Vingugaas

Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.

Uus!!: Molekul ja Vingugaas · Näe rohkem »

Viroidid

Viroidid on väikseimad teadaolevad patogeenid.

Uus!!: Molekul ja Viroidid · Näe rohkem »

Visualiseerimine

Visualiseerimise näide: auto deformeerumine asümmeetrilise kokkupõrke korral Visualiseerimine (inglise keeles visualization) üldisemas mõistes on meetod, mille tulemusena teave on esitatud optilisel kujul (näiteks piltide, diagrammide, graafikute, skeemide, kaartide, tabelitena jne).

Uus!!: Molekul ja Visualiseerimine · Näe rohkem »

Vulkaanipurse

Stromboli tegutsemas Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.

Uus!!: Molekul ja Vulkaanipurse · Näe rohkem »

Wnt signaalirada

Wnt signaalirada on valkude võrgustik, mis vahendab signaale raku pinnaretseptorite ja tuumas aset leidva geeniekspressiooni vahel.

Uus!!: Molekul ja Wnt signaalirada · Näe rohkem »

Youngi katse

Youngi katse ehk kahe pilu katse on optikas eksperiment, mis demonstreerib asjaolu, et valgusel võivad olla nii laine kui ka osakese omadused, ning viitab ka kvantmehaaniliste nähtuste olemasolule.

Uus!!: Molekul ja Youngi katse · Näe rohkem »

1935

1935.

Uus!!: Molekul ja 1935 · Näe rohkem »

28. juuni

28.

Uus!!: Molekul ja 28. juuni · Näe rohkem »

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva