Kiiremini kui brauser!
129 suhted: Abja plutoon, Albiit, Allaniit, Aluskivim, Aluskord, Aluspõhi, Alutaguse kompleks, Amfiboliit, Amfiboolid, Anateksis, Andalusiit, Andesiit, Antarktis, Apatiit, Araabia-Nuubia kilp, Aragoniit, Arhaikum, Bütauniit, Berüll, Bretša, Budinaaž, Dateerimine, Eesti Loodusmuuseum, Eklogiit, Fatra-Tatra piirkond, Fennoskandia kilp, Fenokristall, Geoloogiline kompass, Gneiss, Granaadid, Graniidikiht, Graniidistumine, Granitoid, Granuliit, Graptoliitargilliit, Hall mänd, Hall nulg, Harilik ebatsuuga, Häme daikiparv, Himaalaja, Ilmeniit, Isostaasia, Jaapani mänd, Jägala kompleks, Kaltsium, Karbonaatkivim, Karbonaatsed mineraalid, Küünekivi, Kildad, Kilt, ..., Kivim, Kivimite loend, Kivimite ringe, Kiviraiumine, Kloriit, Kollane mänd, Koralpe, Kristalne kivim, Krndija, Kvarts, Kvartsiit, Läätseline porfüroblast, Lähtekivim, Lähtekivim (petroloogia), Leelispäevakivi, Maa, Maateaduste mõisteid (A), Maateaduste mõisteid (E), Maateaduste mõisteid (G), Maateaduste mõisteid (K), Maateaduste mõisteid (M), Maateaduste mõisteid (P), Maateaduste mõisteid (S), Magnetiit, Mandri tuum, Mandriline maakoor, Marmor, Mäestik, Müloniit, Metabasiit, Metakivim, Migmatiit, Mineraloogia, Monoliit, Monte Rosa, Moondefaatsies, Moone (geoloogia), Muda, Murend, Murenemine, Norra, Oligoklass, Orogeenne vöönd, Põhja-Baikali mägismaa, Pedosfäär, Peeneteraline struktuur, Pegmatiit, Petrograafia, Petroloogia, Petroloogia mõisteid, Portugal, Proterosoikum, Ptigmatiit, Raudkvartsiit, Rändrahn, Rohekilt, Rutiil, Samaariumi-neodüümi meetod, Sarvkivi, Savikilt, Savikivimid, Serpentiin (mineraal), Settekivim, Sill, Sinikilt, Spannageli koobas, Stratigraafia, Struktuurigeoloogia mõisteid, Suunatud tekstuur, Suursaar, Takistuse meetod, Tardkivim, Torghatten, Tremoliit-ferroaktinoliit, Trinidad ja Tobago, Tsirkoon, Värviindeks (petroloogia), Võrdteraline struktuur, Vulkaaniline kaar. Laienda indeks (79 rohkem) »
Abja plutoon
Abja plutoon on Lõuna-Eesti aluskorras paiknev aluselise koostisega süvakivimeist koosnev štokk.
Uus!!: Moondekivim ja Abja plutoon · Näe rohkem »
Albiit
Albiit ehk naatriumpäevakivi on päevakivide hulka kuuluv mineraal.
Uus!!: Moondekivim ja Albiit · Näe rohkem »
Allaniit
Allaniit on epidoodi rühma mineraal.
Uus!!: Moondekivim ja Allaniit · Näe rohkem »
Aluskivim
Loomuldadel on kaks mullahorisonti – huumushorisont ja aluskivim Aluskivim ehk D-horisont on tard-, moonde- ja settekivimid, mille peale kujuneb muld ja mida ei muuda mulda kujundavad protsessid.
Uus!!: Moondekivim ja Aluskivim · Näe rohkem »
Aluskord
Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.
Uus!!: Moondekivim ja Aluskord · Näe rohkem »
Aluspõhi
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Aluspõhja paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluskorra suhtes illustreeriv skeem Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate.
Uus!!: Moondekivim ja Aluspõhi · Näe rohkem »
Alutaguse kompleks
Alutaguse kompleks on Kirde-Eesti aluskorra kurrutatud moondekivimite stratigraafiline üksus.
Uus!!: Moondekivim ja Alutaguse kompleks · Näe rohkem »
Amfiboliit
Amfiboliit mikroskoobi all Amfiboliit on sätendav tume moondekivim.
Uus!!: Moondekivim ja Amfiboliit · Näe rohkem »
Amfiboolid
ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Moondekivim ja Amfiboolid · Näe rohkem »
Anateksis
Osaliselt ülessulanud kivim ehk migmatiit Norras Geirangeri fjordi lähedal Anateksis on kivimite osaline sulamine.
Uus!!: Moondekivim ja Anateksis · Näe rohkem »
Andalusiit
Andalusiit on silikaatne mineraal.
Uus!!: Moondekivim ja Andalusiit · Näe rohkem »
Andesiit
Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.
Uus!!: Moondekivim ja Andesiit · Näe rohkem »
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Uus!!: Moondekivim ja Antarktis · Näe rohkem »
Apatiit
Apatiidikristallid Apatiit on kaltsiumit ja fosforit sisaldav mineraalirühm.
Uus!!: Moondekivim ja Apatiit · Näe rohkem »
Araabia-Nuubia kilp
Aafrika põhjaosa. Araabia-Nuubia kilp on üleval paremal Araabia-Nuubia kilp on kilp Põhja-Aafrikas ja Araabia poolsaarel.
Uus!!: Moondekivim ja Araabia-Nuubia kilp · Näe rohkem »
Aragoniit
Aragoniit on karbonaatne mineraal.
Uus!!: Moondekivim ja Aragoniit · Näe rohkem »
Arhaikum
Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.
Uus!!: Moondekivim ja Arhaikum · Näe rohkem »
Bütauniit
Bütauniit Bütauniit on plagioklasside hulka kuuluv silikaatne mineraal.
Uus!!: Moondekivim ja Bütauniit · Näe rohkem »
Berüll
Berüll on silikaatne heksagonaalse süngooniaga mineraal.
Uus!!: Moondekivim ja Berüll · Näe rohkem »
Bretša
epidoodist Ristna neemel (Harjumaa) Bretša on ümardumata kivitükkidest ja neid liitvast tsemendist koosnev kivim.
Uus!!: Moondekivim ja Bretša · Näe rohkem »
Budinaaž
Budinaaž on venituspingete väljas õhenenud ja kohati katkenud kivimkiht või -keha.
Uus!!: Moondekivim ja Budinaaž · Näe rohkem »
Dateerimine
Dateerimine on aja kindlaks määramine.
Uus!!: Moondekivim ja Dateerimine · Näe rohkem »
Eesti Loodusmuuseum
2017. aasta muuseumiöö Eesti Loodusmuuseumis Eesti Loodusmuuseum on loodusteaduslik muuseum Tallinnas aadressil Lai tänav 29a.
Uus!!: Moondekivim ja Eesti Loodusmuuseum · Näe rohkem »
Eklogiit
Eklogiit on punast ja rohelist värvi kõrge astme moondekivim.
Uus!!: Moondekivim ja Eklogiit · Näe rohkem »
Fatra-Tatra piirkond
Fatra-Tatra piirkonna asukoht Väike-Fatra Fatra-Tatra piirkond (slovaki keeles Fatransko-tatranská oblasť) on mäestik Slovakkia lääneosas, Austria idaosas ja Poola lõunaosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest.
Uus!!: Moondekivim ja Fatra-Tatra piirkond · Näe rohkem »
Fennoskandia kilp
Fennoskandia kilp Fennoskandia kilp ehk Balti kilp on kilp Põhja-Euroopas.
Uus!!: Moondekivim ja Fennoskandia kilp · Näe rohkem »
Fenokristall
Fenokristall on tardkivimi koostises olev mineraalitera, mis on kivimi põhimassi moodustavatest teradest oluliselt suurem.
Uus!!: Moondekivim ja Fenokristall · Näe rohkem »
Geoloogiline kompass
Klassikaline geoloogiline kompass (tootja Brunton), külgvaade Klassikaline geoloogiline kompass (tootja Brunton), pealtvaade Geoloogiline kompass on kompass, mida peamiselt kasutatakse kivi struktuuri ruumilise paigutuse määramiseks, aga ka geoloogilistel kaardistamistel ja maastikul orienteerumiseks.
Uus!!: Moondekivim ja Geoloogiline kompass · Näe rohkem »
Gneiss
Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur Silmisgneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.
Uus!!: Moondekivim ja Gneiss · Näe rohkem »
Granaadid
See artikkel on mineraalirühmast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Granaat ---- Granaadid on kivimit moodustavad mineraalid, mille üldine keemiline valem on A3B2(SiO4)3, kus A on Ca, Mg, Fe2+ või Mn ning B on Al, Fe3+, Mn3+, V3+ või Cr3+.
Uus!!: Moondekivim ja Granaadid · Näe rohkem »
Graniidikiht
Graniidikiht ehk sial ehk siial on maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6 km/s.
Uus!!: Moondekivim ja Graniidikiht · Näe rohkem »
Graniidistumine
Graniidistumine (inglise granitization) on granitoidse kivimi moodustumine läbi moondeprotsesside.
Uus!!: Moondekivim ja Graniidistumine · Näe rohkem »
Granitoid
QAPF-diagrammil hõlmavad granitoidid ülemisest kolmnurgast ala, mis jääb 20% ja 60% kvartsisisalduse (Q) vahele Granitoid on põhiliselt kvartsist ja päevakivist koosnev faneriitse struktuuriga tardkivim.
Uus!!: Moondekivim ja Granitoid · Näe rohkem »
Granuliit
Keskmiseteraline granuliit Granuliit on kõrgekvaliteediline heledavärviline moondekivim, mis on tekkinud graniidi moondumisel sügaval maakoores kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu.
Uus!!: Moondekivim ja Granuliit · Näe rohkem »
Graptoliitargilliit
Graptoliitargilliit, mille peal olevad põõsataolised moodustised on graptoliitide (''Rhabdinopora flabelliformis'') kolooniad. Pakri pank, graptoliitargilliit on pruunikas kiht rohelistest põõsastest allpool. Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveerised). Graptoliitargilliit (rahvapäraselt ka konnatahvel, vananenud nimetusena ka diktüoneemaargilliit, diktüoneemakilt ehk diktüoneema) on tumepruun orgaanikarikas argilliit ehk kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savikivim.
Uus!!: Moondekivim ja Graptoliitargilliit · Näe rohkem »
Hall mänd
Hall mänd (Pinus banksiana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Moondekivim ja Hall mänd · Näe rohkem »
Hall nulg
Hall nulg (Abies concolor) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Uus!!: Moondekivim ja Hall nulg · Näe rohkem »
Harilik ebatsuuga
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast ebatsuuga perekonnast.
Uus!!: Moondekivim ja Harilik ebatsuuga · Näe rohkem »
Häme daikiparv
Häme daikiparv on Soome aluskorras paiknev aluselise koostisega daikiparv.
Uus!!: Moondekivim ja Häme daikiparv · Näe rohkem »
Himaalaja
Himaalaja Video Himaalajast Indias Himaalaja on kurdmäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani territooriumil, kõrgeim mäestik ning suurim ja noorim kurdmäestik Maal.
Uus!!: Moondekivim ja Himaalaja · Näe rohkem »
Ilmeniit
Ilmeni mägedest Miassi lähistel Ilmeniit on rauda ja titaani sisaldav mineraal.
Uus!!: Moondekivim ja Ilmeniit · Näe rohkem »
Isostaasia
Isostaasia on litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal.
Uus!!: Moondekivim ja Isostaasia · Näe rohkem »
Jaapani mänd
Jaapani mänd (Pinus parviflora) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Moondekivim ja Jaapani mänd · Näe rohkem »
Jägala kompleks
Jägala kompleks on Põhja-Eesti aluskorra moondekivimite stratigraafiline üksus.
Uus!!: Moondekivim ja Jägala kompleks · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Moondekivim ja Kaltsium · Näe rohkem »
Karbonaatkivim
Karbonaatkivim on kivim, mille koostisest üle 50% moodustavad karbonaatsed mineraalid.
Uus!!: Moondekivim ja Karbonaatkivim · Näe rohkem »
Karbonaatsed mineraalid
Karbonaatsed mineraalid on mineraalid, mis sisaldavad karbonaatiooni (CO32–) ning metallikatiooni.
Uus!!: Moondekivim ja Karbonaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Küünekivi
Küünekivi on amfiboolide hulka kuuluv kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Moondekivim ja Küünekivi · Näe rohkem »
Kildad
Paljanduv kristalne kilt Šotimaal Kildad on kivimid, mida iseloomustab kildalisus ehk kildaline tekstuur.
Uus!!: Moondekivim ja Kildad · Näe rohkem »
Kilt
Kloriitkilt. Kilt on kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim.
Uus!!: Moondekivim ja Kilt · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Moondekivim ja Kivim · Näe rohkem »
Kivimite loend
Siin on loetletud kivimeid.
Uus!!: Moondekivim ja Kivimite loend · Näe rohkem »
Kivimite ringe
moondumine; 8 – moondekivimid; 9 – sulamine Kivimite ringe on järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist.
Uus!!: Moondekivim ja Kivimite ringe · Näe rohkem »
Kiviraiumine
Skulptor vormib kivi Püha Johannese katedraalis New Yorgis, 1909. Kivi raiumine on loodusliku kivi vormimine sellest kivitükkide eemaldamise abil.
Uus!!: Moondekivim ja Kiviraiumine · Näe rohkem »
Kloriit
Kloriit on rohelise värvusega silikaatne monokliinne savimineraal.
Uus!!: Moondekivim ja Kloriit · Näe rohkem »
Kollane mänd
Kollane mänd (Pinus ponderosa) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Moondekivim ja Kollane mänd · Näe rohkem »
Koralpe
Koralpe keskosa koos Große Speikkogeliga vaadatuna läänest Koralpe (sloveeni: Golica või Gola planina), mida nimetatakse ka Koralmiks, on mäestik Lõuna-Austrias, mis eraldab Kärnteni liidumaa idaosa Steiermargi liidumaa lõunaosast.
Uus!!: Moondekivim ja Koralpe · Näe rohkem »
Kristalne kivim
Kristalseteks kivimiteks nimetatakse kokkuvõtvalt tard- ja moondekivimeid, eristades neid settekivimeist.
Uus!!: Moondekivim ja Kristalne kivim · Näe rohkem »
Krndija
Orahovica klooster Krndijas Krndija on mäestik, mis asub Horvaatias Slavoonias.
Uus!!: Moondekivim ja Krndija · Näe rohkem »
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Moondekivim ja Kvarts · Näe rohkem »
Kvartsiit
Siim. Siim Ordoviitsiumi kvartsiit Utah's Kvartsiit on peamiselt kvartsist koosnev teraline moondekivim.
Uus!!: Moondekivim ja Kvartsiit · Näe rohkem »
Läätseline porfüroblast
Leelispäevakivi läätseliste porfüroblastidega silmisgneiss Läätseline porfüroblast (inglise augen) on ovaalse kujuga porfüroblast.
Uus!!: Moondekivim ja Läätseline porfüroblast · Näe rohkem »
Lähtekivim
"Lähtekivim" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Moondekivim ja Lähtekivim · Näe rohkem »
Lähtekivim (petroloogia)
Moondekivimi lähtekivim on kivim, mille moondumise tagajärjel vastav moondekivim tekkis.
Uus!!: Moondekivim ja Lähtekivim (petroloogia) · Näe rohkem »
Leelispäevakivi
Leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid (inglise alkali feldspar) on päevakivide hulka kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Moondekivim ja Leelispäevakivi · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Moondekivim ja Maa · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (A)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad A-tähega. A.
Uus!!: Moondekivim ja Maateaduste mõisteid (A) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (E)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad E-tähega. E.
Uus!!: Moondekivim ja Maateaduste mõisteid (E) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (G)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad G-tähega. gaas – gabro – aluselise koostisega süvakivim Gaia hüpotees – gaiot – galeniit – ganiit – Gauja lade – geiser – perioodilise pursketsükliga kuuma vee ja auru allikas, mis paikneb geotermiliselt aktiivses piirkonnas gemmoloogia – genees (geoloogia) – geobaariline aste – geoelement – geofüüsika – geognoosia – geograaf – geograafia – geograafiline asend – geograafiline vööde – geograafilised koordinaadid – geohüdroloogia – geoid – geokeemia – geokronoloogia – geokronoloogiline skaala – geokronoloogiline üksus – ajavahemik geoloogilises ajas geokronomeetria – geokronoloogia haru, mis tegeleb geoloogilise aja mõõtmisega absoluutsetes ajaühikutes geokrüoloogia – geokronomeetriline üksus – ajavahemik geoloogilises ajas, mis ei põhine stratigraafial geokrüoloogia – geolitoraal – geoloog – aktiivselt geoloogiaga tegelev inimene geoloogia – Maa, eriti maakoore koostist, ehitust ja arengut käsitlev teadus geoloogiline aeg – ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni geoloogiline kaardistamine – geoloogiline kaart – geoloogiline kompass – geoloogiline korrelatsioon – geoloogiline läbilõige – geoloogiline materjal – geoloogiline meetod – geoloogiline profiil – geoloogiline struktuur – kivimkeha või kivimkehi lahutav pind, millel on kirjeldatav kuju ning ulatus geoloogilised ohud – geoloogi vasar – spetsiaalse ehituse ning disainiga vasar, mis on suurema osa geoloogide põhiline töövahend välitingimustes geomagnetism – geomeer – geomorfoloogia – geomorfoloogiline meetod – geood – georadar – geosfäär – geosünklinaal – geosüsteem – geotektoonika – teadusharu, mis uurib Maa välisosa suuremõõtmelist ehitust, arengut ja teket geotermaalenergia – geotermiline aste – geotermiline gradient – gibsiit – giga-aasta – glatsiaalsete – glatsiofluviaalne sete – glatsioisostaasia – glatsiokarst – glatsioloogia – glaukofaan – glaukofaankildafaatsies – glaukoniit – gleihorisont – gleimuld – gleistumine – gleistunud muld – globaalne soojenemine – globaalne õhuringlus – globaalprobleem – globaaltektoonika – globaalökoloogia – Glomar Challenger – glooria – gneisiline tekstuur – gneiss – gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim Goldschmidti reeglid – Golitsõni piirpind – Gondwana – manner, mis eksisteeris Mesosoikumis umbes 200 Ma goniomeeter – gradatsiooniline kihilisus – gradientjõud – grafiit – granaat (mineraal) – granaatkilt – graniidikiht – maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6 km/s graniidistumine – granitoidse kivimi moodustumine läbi moondeprotsesside graniit – ränidioksiidirikas süvakivim graniitgneiss – graniitpegmatiit – graniitporfüür – granitoid – põhiliselt kvartsist ja päevakivist koosnev faneriitse struktuuriga tardkivim granodioriit – granuliidifaatsies – granuliit – granulomeetriline koostis – graptoliidid – grauvakk – gravimeeter – gravimeetria – gravimeetriline uurimine – gravitatsiooniline diferentseerumine – gravitatsioonivesi – greisen – griiva – grossulaar – grüneriit – guaano – Guadalup (geoloogia) – götiit – G.
Uus!!: Moondekivim ja Maateaduste mõisteid (G) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (K)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad K-tähega. K.
Uus!!: Moondekivim ja Maateaduste mõisteid (K) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (M)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad M-tähega. Maa (planeet) – Maa ekvaator – Maa gravitatsiooniväli – Maa kuju – Maa magnetism – Maa magnetpoolus – Maa magnetväli – Maa paisumise hüpotees – Maa poolused – Maa süsteemi teadus – teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile Maa tuum – Maa vahevöö – Maa vanus – maabriis – maagaas – orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan maagikest – maagikivim – maailmameri – maailmaruum – maak – mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas maakitsus – maakmineraal – maakoor – maalihe – maanina – maaparandus – maapind – maapinnaudu – maarjas – maarjaskilt – maapõu – maapõuevara – maar – maardla – maarijärv – maaroom – maastik – maastikuallprovints – maastikupaikkond – maastikuprovints – maastikurajoon – maastikusfäär – maastikuteadus – maastikuvaldkond – maastikuökoloogia – maastikuüksus – maasäär – maateadus – maavara – maavarade geoloogia – maavesi – maavoole – maaväline elu – maavärin – maavärina intensiivsus – maavärina intensiivsusaste – maavärina kese – maavärina kolle – maavärina magnituud – madal – madala astme moondekivim – madalik – madalrõhkkond – madalsoo turvas – madalsoo – madalvesi – maetud karst – magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰ magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur magmakivim – magmaline faatsies – magmaline intrusioon – magmaline kompleks – magmaline tsükkel – magmatism – magneesium – magnesiit – magnetiit – magnetiline anomaalia – magnetiliste anomaaliate kaart – magnetiline deklinatsioon – magnetiline inklinatsioon – magnetilisus – magnetomeeter – magnetomeetria – magnetomeetriline otsing – magnetpoolus – magnetresonantskuvamine – magnettorm – maismaa – majandusgeoloogia – makroreljeef – malahhiit – mammut – mandelkivi – mandelkivitekstuur – mandrijalam – mandrijää – mandrijäätumine – mandrilava – mandriline maakoor – mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp mandriline kliima – mandriline paraskliima – mandriline riftivöönd – mandriliustik – mandrinõlv – mandririft – mandrisete – mandrite triiv – mandrite triivi hüpotees – mandri tuum – manganiit – manganoliidid – mangroov – manner – manner (geoloogia) – margariit – marginaaloos – markasiit – marmor – Marsi kliima – Marsi laavatunnelid – marš – maru (tuul) – massibilanss – massiivne tekstuur – mastodon – Mastogloiameri – mattumine – mattunud karst – mattunud org – Maunderi miinimum – meandreerumine – mega-aasta – megaantiklinoorium – megareljeef – megasünklinoorium – melanokraatne kivim – melanokraatne mineraal – Mercalli skaala – merebriis – merefüüsika – meregeoloogia – merejää – merekeemia – mereline kliima – mereline paraskliima – meremuda – meresete – merevaik – merevesi – mergel – peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim meri – meridiaan – meromiktiline veekogu – Mesoarhaikum – mesopaus – Mesoproterosoikum – mesoreljeef – mesosfäär – Mesosoikum – Metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise metalne läige – metamorfism – metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis meteoor – meteoorkeha – meteoorne vesi – meteoriidikraater – meteoriidikraatri vall – meteoriit – meteoriitika – meteoroloogia – meteoroloogiainstrumendid – mets – metsatustamine – metsatustumine – miarooliline tekstuur – süvakivimi tekstuur, mille puhul vesiikulite seinad kattuvad sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim milleriit – mikrofossiil – mikrokliima – mikrokliin – mikropaleontoloogia – mikroreljeef – mikroteraline struktuur – Milankovići hüpotees – Milleri indeksid – mineraal – mineraalide klassifikatsioon – mineraalmaa – mineraalmuld – mineraalsoon – mineraalsuletis – mineraalvesi – mineraliseerumine – mineraloid – mineraloogia – Miotseen – miraaž – Mississippi ajastik – mistraal – mitmevärvilisus – mitmikintrusioon – mittemetalne maavara – mobilismihüpoteesid – moho – Mohorovičići eralduspind – Mohsi astmik – molass – moldorg – molübdeniit – monatsiit – mondhaldeiit – monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra monokliinne süngoonia – monoklinaal – monoklinaalne kallakus – monoklinaalne kivim – monoklinaalne sümmeetria – monoklinaalne süngoonia – monokristall – terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera monoliit – monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim moondeaste – moondefaatsies – moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim moondekivimi struktuur – moondekompleks – moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis moreen – sorteerumata liustikusete moreenküngas – moreentasandik – mosasaurus – muda – veega segunenud, kleepuv, savikas-aleuriitne sete mudaline struktuur – mudavool – mudavulkaan – mugeariit – muguljas tekstuur – muld – mull – mulla klassifikatsioon – mullageograafia – mullahingamine – mullahorisont – mullalahus – mullaniiskus – mullastik – mullastruktuur – mullateadus – mullateke – mullatekketegur – mullatüüp – mullavesi – murd – murdlaine – murdlusvool – murdumisnäitaja – murdumisnäitaja dispersioon – murend – murendmaterjal – murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmine osa mureneb murenemiskoorik – murdepind – murrang – lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes murrangliikumine – murrangrike – murrangu amplituud – murrangujoon – murrangukompleks – murranguline astang – murrangulõhe – murranguorg – murrangupind – murrangusüsteem – murrutus – murrutusjärsak – murrutuskulbas – murrutuslava – murrutusrand – murrutusrannik – murrutustasandik – murrutusterrass – muskoviit – mussoon – püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale mussoonkliima – mussoonparaskliima – mustmuld – must tossutaja – muutumine (geoloogia) – mõhn – mõhnastik – Mõniste kerge – mõõdukas tuul – mäeahelik – mäeeraldis – mäehari – mäekristall – mäekuru – mäemassiiv – mäendus – mäendusgeoloogia – mäestik – mäeteke – mäetipp – M.
Uus!!: Moondekivim ja Maateaduste mõisteid (M) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (P)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad P-tähega. Paadla lade – paakjää – padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool padumere rannik – padur – paduvihm – paekallas – paekivi – paepealne muld – pagi – pagodiit – pagurand – paguvesi – pahoehoe – siledapinnaline laavavool paigas – paik – pakane – Pakerordi lade – palagoniit – Palearktis – Paleoarhaikum – paleobotaanika – Paleogeen – paleogeograafia – paleokliima – paleoklimatoloogia – paleolimnoloogia – paleomagnetism – paleontoloogia – teadusharu, mis uurib geoloogilise mineviku eluvorme paleontoloogiline meetod – Paleoproterosoikum – Paleosoikum – Fanerosoikumi vanim aegkond paleozooloogia – Paleotroopis – Paleotseen – paleotsönoos – paleoökoloogia – Palivere staadium – paljand – paljandumine – paljaskarst – palõgorskiit – palünoloogia – palünoloogiline analüüs – pampa – Pandivere staadium – Pangaea – pangas – pangasmäestik – pank (geoloogia) – pankrannik – Panthalassa – paraboolluide – paragoniit – paralleelkihilisus – parasiitkraater – parasvöö – parasvööde – parasvöötme kliima – parasvöötme õhumass – pareiasaurus – paroksüsm – kiire ja väga võimas looduslike jõudude avaldumine passaat – passaathoovused – peajalgsed – pealenihe – pealiskord – setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral pedoloogia – pedon – pedosfäär – peenar (soo) – peenes – peeneteraline struktuur – pegmatiit – pehme lumi – peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad pektoliit – pelaagiline faatsies – pelaagisete – Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad peliit – peneplaan – Pennsylvania ajastik – pentlandiit – peridotiit – ultraaluseline süvakivim perluuvium – Perm (geoloogia) – perovskiit – pertiidistumine – perv – petrofüüsika – petrogenees – petrograafia – kivimite mikro- ja makroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu petrograafiline provints – petrokeemia – petroloogia – teadusharu, mille uurimisobjektiks on kivimid petrotektoonilised kooslused – pidevate reaktsioonide rida – piemontiit – piesoisohüps – pigatasandik – Pihkva alamlade – piirdkõrgendik – pikilaine – pikioos – pikiprofiil – pikne – pillirooturvas – pilv – pilvemets – igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast pilvisus – pimss – vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim pingo – igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm pinnaerosioon – pinnahoovus – pinnakate – pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal pinnalained – pinnamoe profiiljoon – pinnamood – ehk reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnas – pinnase lihe – pinnase nihe – pinnase varisemine – pinnase voolamine – pinnasevesi – pinnatuisk – pinnaveekogu – pinnavesi – pinnavorm – mistahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist pinnuline murre – Pirgu lade – pirunkirkko – plaaž – plaatina – keemiline element järjenumbriga 78 plaatjas agregaat – plaatjas kristall – plaatjas lõhelisus – plaatjas tekstuur – plagioklass – päevakivide gruppi kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv p-lained – planeedi atmosfäär – planeetide geoloogia – planetaargeoloogia – planetesimaal – plasma – platoo – tasase pinnaga ja järskude nõlvadega pinnavorm platvorm (geoloogia) – ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist Pļaviņase lade – Pleistotseen – pleokroism – mõnede anisotroopsete mineraalide omadus muuta värvust, sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist pliimeetod – plintiit – Pliotseen – plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool plutoniit – sügaval maapõues kristalliseerunud tardkivim plutonism – plutoon – pluviaal – pneumatolüüt – pneumatolüütiline moone – polaaralad – polaarjoon – polaarpäev – polaarsed idatuuled – polaarsed stratosfääripilved – polaarvöönd – polaaröö – polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses polder – polesje – polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra polügonaalpinnas – polümorfism – keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul ponoor – poolestusaeg – aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus poolklaasjas struktuur – poolkõrb – poolmetalne läige – poolsaar – poolsüvakivim – madalal maapõues kristalliseerunud tardkivim pooluste liikumine – pooriruum – poorne tekstuur – poorsus – porfüriit – porfüroblast – porfüroblastiline struktuur – porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid Porkuni lade – porsumine – kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine positiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem potamoloogia – preboreaalne kliimastaadium – preeria – prekambrium – geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni Přidoli ajastik – primaarne struktuur – progressiivne moone – proksimaalsus – pronksiaja kliimaoptimum – Proterosoikum – prustiit – pruunsüsi – pseudokarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine pseudokromaatsus – pseudolitoraal – pseudomorfoos – pseudovoor – voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm psilomelaan – psühromeeter – ptigmatiit – moondekivim, migmatiidi erim puaas – pudedus – puhandusorg – puhang – puisniit – puistangutasandik – pulsatsioonihüpotees – punamullad – punane lumi – punktigrupp – purdkivim – purdosakestest koosnev settekivim purdmineraal – purdosake – üksik tera murenenud kivimist purdsete – purdosakestest koosnev sete purdsetend – purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim purunemispiir – purustusmoone – purustussfäär – purustusstruktuur – purustustsoon – purustusvöönd – pusta – puudulukulised – puuraugu geoloogiline läbilõige – puurauk – puurimislaev – puurplatvorm – puursüdamik – puurtorn – puutemoone – põhi – peamine ilmakaar lõuna vastas põhi – jõesängi või veekogu kõige alumine osa põhikliimavööde – põhimass – põhimoreen – Põhja-Atlandi ostsillatsioon – Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas Põhja-Eesti paekallas – Eesti põhjarannikul paiknev Balti klindi osa põhjaerosioon – põhjapoolkera – ekvaatorist põhja pool asuv osa Maast põhjapoolus – põhjasetted – põhjauuristus – põhjaveekiht – põhjaveelahe – põhjaveepind – põhjaveetase – põhjavesi – põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte põikmadal – põikne katkestuspind – põikoos – põiksoon – põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind põimjaskihiline tekstuur – põlevkivi – kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim põuavine – põud – päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm Päikesesüsteem – Päikesest ja selle ümber tiirlevaist kehadest koosnev süsteem pälk – pärastjääaeg – pärisaruniit – pärlmutriläige – Pärnu lade – pääsusabakaksikud – püha Elmo tuli – pürargüriit – püriit – püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment püroklastiline kivim – püroklastiline materjal – pürokseen – pürokseen-sarvkivi faatsies – pürokseniit – püroksenoidid – püroop – pürrotiin – püünis (geoloogia) – P.
Uus!!: Moondekivim ja Maateaduste mõisteid (P) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (S)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad S-tähega. Saale jäätumine – saar – saarestik – saarkaar – saarkõrgustik – saarmägi – saarsilikaadid – sademed – sademete hulk – sadul (geoloogia) – Sahara jäätumine – Sakala staadium – sakalaviit – salajõgi – Salaspilsi lade – salm – salpeeter – sals – saltatsioon – samaariumi-neodüümi meetod – isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümiumi isotoobiks 143Nd samakõrgusjoon – samarõhujoon – samasajujoon – samasügavusjoon – sammalloomad – samuum – San Andrease murrang – sanakiit – Sandby lade – sandur – sanidiin – sanidiniidifaatsies – santoriniit – santoriniit (andesiit) – sanukiit – sapropeel – sapropeliit – sarder – sarvkivi – saurus – savann – savi – valdavalt savimineraalidest koosnev sete savifaatsies – savikilt – muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim savikivim – savikivimid – savikõrb – saviliiv – savimineraalid – mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm savistumine – sedimentatsioon (geoloogia) – protsesside kogum, mis hõlmab kivimite murenemist, setete transporti, settimist ja settekivimite moodustumist sedimentogenees – sedimentoloogia – teadusharu, mis käsitleb sedimentatsiooni segameteoriit – seismilised lained – lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda seismilised pinnalained – seismilisus – seismogramm – seismoloogia – teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks nii looduslikke kui ka tehislikke seismilisi laineid seismomeeter – instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid seismomeetria – seisuveekogu – sekretsioon (geoloogia) – sekundaarne sooldumine – sekundaarne struktuur – seleniit – selenograafia – selenoloogia – seli – seljak – seljandik – SEM – septembri keskmine õhutemperatuur – serak – seritsiitkilt – serpentiin (mineraal) – on magneesiumi ja rauda sisaldavatest sekundaarsetest silikaatsetest mineraalidest koosnev mineraalirühm sete – enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena setend – setete diagenees – setete pikiränne – setete ristiränne – setete ränne – setete transport – sette kuhjumine – settebassein – settekivim – settekompleks – setteline bretša – setteline tekstuur – settelünk – katkestus setete ladestumises või ajavahemik, mille jooksul settinud setted või neist moodustunud settekivimid pole säilinud settetransport – tuule, voolava vee vms loodusliku teguri poolt teostatud setteosakeste ümberpaigutamine settevool – settimine (geoloogia) – settimise kiirus – sfaagnumiturvas – sfaleriit – sfäärul – sialliitne murenemine – Sider – sideriit – Signori-Lippsi efekt – siidiläige – siirdemoone – siirdeveed – silekalju – silikaadid (mineraloogia) – mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit sill – plaatjas intrusioon, mis on paralleelne moondekivimite kildalisuse või settekivimite kihilisusega, millesse ta on tunginud sillimaniit – silm – silmis-gneiss – Silur – Siluri klint – singelsilikaadid – singelstruktuur – sinikildafaatsies – sinikilt – kildaline moondekivim, mis koosneb peamiselt glaukofaanist ning tekkis kõrge rõhu, kuid suhteliselt madala temperatuuri tingimusis basaltse lähtekivimi moondumisel sinisavi – siroko – Sise-Eesti kliimavaldkond – sisetuum – siseveed – siseveekogu – sise-äravooluala – sisseuhtehorisont – skapoliit – skarn – skolekodondid – skäär – skäärrannik – S-laine – smaragd – Smithi reegel – smitsoniit – Snetnaya Gora alamlade – sodaliit – soe front – solaarkonstant – solfataar – väävlirikkaid gaase eraldav fumarool solifluktsioon – solonets – somma – soo – ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana soogaas – soojarekord – soojusmoone – soojusvöö – soolajärv – soolak – soolakas vesi – soolakuppel – sooldumine – soolsus – vees lahustunud soolade hulk soomets – soomuld – soone hari – soostunud mets – soon (geoloogia) – soonbretša – soonintrusioon – soonkivim – sooraud – soostik – soostumine – soostunud ala – soot – soovesi – sopka – sorteeritus – sorteerituse tegur – speleoloogia – speleoteem – spinell – spinelli seadus – spodumeen – spreeding – stalagmiit – koopa laest tilkuva vee aurumisel koopa põrandale tekkinud kuhikukujuline tilkekivi stalaktiit – koopa laest allarippuv tilkekivi Stather – stauroliidi seadus – stauroliit – stegosaurus – Steno seadus – stepp – stibniit – stokk – stoll – stratigraafia – geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust stratigraafiline järjestus – stratigraafiline korrelatsioon – läbilõigete rööbistamine sarnaste üksuste vastavusse seadmise kaudu stratigraafiline liigestamine – sarnaste omadustega lõikude eristamine üksikus läbilõikes stratigraafiline läbilõige – stratigraafiline lünk - – stratopaus – stratosfäär – stratotüüp – stromatoliidid – stromatopoorid – struktuurigeoloogia – struktuurikorrus – subatlantiline kliimastaadium – subboreaalne kliimastaadium – subduktsioon – ookeanilise maakooreploki sukeldumine vahevöösse subfossiil – subkontinent – sudu – sufosioon – suhteline kõrgus – suhteline vanus – suhtelise vanuse määramine – suhteline õhuniiskus – suir – suitsukvarts – sulailm – sulak – suldeniit – suletis – suletis (purskekivimis) – suletiste printsiip – geoloogiline seaduspärasus, mille kohaselt saavad kivimi koostises esineda vaid vanema kivimi fragmendid sulfaadid (mineraloogia) – sulfiidsed mineraalid – sulglohk – sulgpilved – superpositsiooniprintsiip – suspensioon – suubumisjärv – suue – suunatud tekstuur – suur magmaprovints – suur põiksus – Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum – suurvesi – suusakujulised kiudpilved – svekofenni kurrutus – sõmerlumi – säilunud struktuur – sälkorg – sängifaatsies – sängilooge – sängimeander – sängorg – söebassein – bassein, mis sisaldab kaevandamisväärses koguses kivisütt söll – südamikpuurimine – süeniit – süeviit – sülvaniit – sülviin – sümmeetriaelement – sümmeetrialiik – sümmeetriaoperatsioon – sümmeetriatasand – sümmeetriatelg – sündmus (geoloogia) – sünekliis – suure ulatusega, nõgus platvormse aluskorra struktuur süngenees – süngeneetiline konkretsioon – süngoonia – sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass sünklinaal – sünklinaalimurrang – sünklinoorium – süsinikdioksiid – süsinikuringe – süvahoovus – süvaintrusioon – süvakivim – süvameresete – süvamoone – süvamurrang – süvasäng – süvavahevöö – süvavee savi – süvik – piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas S.
Uus!!: Moondekivim ja Maateaduste mõisteid (S) · Näe rohkem »
Magnetiit
Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.
Uus!!: Moondekivim ja Magnetiit · Näe rohkem »
Mandri tuum
Mandri tuumaks nimetatakse mandrilise maakoore väga vana osa, millega on hiljem liitunud nooremad mandriosad.
Uus!!: Moondekivim ja Mandri tuum · Näe rohkem »
Mandriline maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp.
Uus!!: Moondekivim ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »
Marmor
Paljanduv marmor Karjalas Hall marmor Uuralites Roosa marmor Hakassias Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.
Uus!!: Moondekivim ja Marmor · Näe rohkem »
Mäestik
Tatrad Poola lõunaosas Pamiiri mäestik Mäestik on enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm.
Uus!!: Moondekivim ja Mäestik · Näe rohkem »
Müloniit
Müloniit on rõhumoondel tektoonilises rikkevööndis pulbristunud ja osaliselt ümberkristalliseerunud tihe ränirikas, vöölise või voolutekstuuriga ja kataklastilise ehitusega moondekivim.
Uus!!: Moondekivim ja Müloniit · Näe rohkem »
Metabasiit
Metabasiit on moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim.
Uus!!: Moondekivim ja Metabasiit · Näe rohkem »
Metakivim
Metakivim on moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise.
Uus!!: Moondekivim ja Metakivim · Näe rohkem »
Migmatiit
Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim.
Uus!!: Moondekivim ja Migmatiit · Näe rohkem »
Mineraloogia
See artikkel annab lühiülevaate mineraloogiast; mineraloogiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Mineraloogia mõisteid. ---- Mineraloogia tegeleb mineraalide uurimisega Mineraloogia on teadusharu, mille uurimisobjektiks on mineraalid.
Uus!!: Moondekivim ja Mineraloogia · Näe rohkem »
Monoliit
Augustuse mägi (Burringurrah), tõenäoliselt maailma suurim monoliit Monoliit (ladina keeles monolithus kreeka keelest μονόλιθος) on geoloogiline moodustis, mis kujutab endast tervet kivimitest koosnevat rahnu.
Uus!!: Moondekivim ja Monoliit · Näe rohkem »
Monte Rosa
Monte Rosa (itaalia: massiccio del Monte Rosa; saksa: Monte Rosa-Massiv; prantsuse: massif du Mont Rose) on mäemassiiv Penniini Alpide idaosas.
Uus!!: Moondekivim ja Monte Rosa · Näe rohkem »
Moondefaatsies
Moondefaatsies on temperatuuri- ning rõhuväli, kus moodustuvad vastavale faatsiesele iseloomulikud mineraalid.
Uus!!: Moondekivim ja Moondefaatsies · Näe rohkem »
Moone (geoloogia)
Moone ehk metamorfism on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis.
Uus!!: Moondekivim ja Moone (geoloogia) · Näe rohkem »
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Uus!!: Moondekivim ja Muda · Näe rohkem »
Murend
Murend on materjal, mis tekib tard-, moonde- ja settekivimite murenemise käigus.
Uus!!: Moondekivim ja Murend · Näe rohkem »
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Uus!!: Moondekivim ja Murenemine · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Moondekivim ja Norra · Näe rohkem »
Oligoklass
Oligoklass on kivimit moodustav mineraal, mis kuulub päevakivide plagioklassi rühma.
Uus!!: Moondekivim ja Oligoklass · Näe rohkem »
Orogeenne vöönd
Orogeenne vöönd ehk orogeen on kokkusurvepingete väljas tekkinud ulatuslik piklik kurrutatud ja deformeeritud geoloogiline struktuur.
Uus!!: Moondekivim ja Orogeenne vöönd · Näe rohkem »
Põhja-Baikali mägismaa
Põhja-Baikali mägismaa (vene keeles Северо-Байкальское нагорье) on mägismaa Venemaa kaguosas Baikali järve ääres Irkutski oblastis ja Burjaatias.
Uus!!: Moondekivim ja Põhja-Baikali mägismaa · Näe rohkem »
Pedosfäär
Pedosfäär ehk maakera muldkate on õhuke mitmesuguse koostise ja tihedusega geosfäär.
Uus!!: Moondekivim ja Pedosfäär · Näe rohkem »
Peeneteraline struktuur
Peeneteralise struktuuriga kloriitkilt Peeneteralise struktuuriga Gauja lademe liivakivi Peeneteraline struktuur (inglise fine-grained texture) on kivimi makrokristalliline struktuur, mis tähendab kivimi koosnemist kristalliteradest suurusega alla ühe millimeetri.
Uus!!: Moondekivim ja Peeneteraline struktuur · Näe rohkem »
Pegmatiit
soon moondekivimeis. Punakas mineraal on kaaliumpäevakivi, valge on kvarts. Pegmatiidid on väga jämedateralised tardkivimid.
Uus!!: Moondekivim ja Pegmatiit · Näe rohkem »
Petrograafia
Petrograafia on kristalsete kivimite kirjeldamisega tegelev teadusharu.
Uus!!: Moondekivim ja Petrograafia · Näe rohkem »
Petroloogia
Petroloogia on teadusharu, mis uurib kivimeid.
Uus!!: Moondekivim ja Petroloogia · Näe rohkem »
Petroloogia mõisteid
Siin on loetletud nn kristalsete kivimite petroloogia ja vulkanoloogiaga seotud mõisteid; litoloogia mõisted on artiklis Sedimentoloogia mõisteid; kristallooptika mõisted on artiklis Kristallograafia mõisteid.
Uus!!: Moondekivim ja Petroloogia mõisteid · Näe rohkem »
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Uus!!: Moondekivim ja Portugal · Näe rohkem »
Proterosoikum
Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.
Uus!!: Moondekivim ja Proterosoikum · Näe rohkem »
Ptigmatiit
Ptigmatiit (kreeka sõnast ptigma 'kurd') on migmatiidi kurrutatud erim.
Uus!!: Moondekivim ja Ptigmatiit · Näe rohkem »
Raudkvartsiit
Tumedad kihid koosnevad rauda sisaldavast mineraalist, heledad kvartsiidist Üle kaheksa tonni kaaluv 2,1 miljardi aasta vanune raudkvartsiidi rahn Raudkvartsiit on vöödilise tekstuuriga moondekivim.
Uus!!: Moondekivim ja Raudkvartsiit · Näe rohkem »
Rändrahn
migmatiidist Rändrahn on rahn (ümbermõõt üle 3 mPirrus (2009), lk 15.), mis on liustiku poolt aluspõhjast lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud.
Uus!!: Moondekivim ja Rändrahn · Näe rohkem »
Rohekilt
Rohekilt, mille täpsem nimetus on kloriitkilt Rohekilt on roheka värvuse ja kildalise tekstuuriga moondekivim.
Uus!!: Moondekivim ja Rohekilt · Näe rohkem »
Rutiil
Rutiil Šveitsist (mõõtmed: 2,0 × 1,6 × 0,8 cm) Rutiil on oksiidne mineraal, titaani oksiid (titaandioksiid TiO2).
Uus!!: Moondekivim ja Rutiil · Näe rohkem »
Samaariumi-neodüümi meetod
Samaariumi-neodüümi meetod on isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümi isotoobiks 143Nd.
Uus!!: Moondekivim ja Samaariumi-neodüümi meetod · Näe rohkem »
Sarvkivi
Sarvkivi on peeneteraline moondekivim, mis koosneb eelistatud orientatsioonita peamiselt võrdteralistest kontaktmoonde läbi tekkinud mineraalidest.
Uus!!: Moondekivim ja Sarvkivi · Näe rohkem »
Savikilt
Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveeris). Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim.
Uus!!: Moondekivim ja Savikilt · Näe rohkem »
Savikivimid
Savikivimid (inglise argillaceous rocks) on peamiselt savist ja aleuriidist koosnevad settekivimid.
Uus!!: Moondekivim ja Savikivimid · Näe rohkem »
Serpentiin (mineraal)
Serpentiin on magneesiumi ja rauda sisaldavatest sekundaarsetest silikaatsetest mineraalidest koosnev mineraalirühm.
Uus!!: Moondekivim ja Serpentiin (mineraal) · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Moondekivim ja Settekivim · Näe rohkem »
Sill
Sill Edinburghis Šotimaal Sill on plaatjas tardunud intrusioon, mis on paralleelne moondekivimite kildalisuse või settekivimite kihilisusega, millesse ta on tunginud.
Uus!!: Moondekivim ja Sill · Näe rohkem »
Sinikilt
Sinikilt Türgist. Sinikilt on kildaline moondekivim, mis koosneb peamiselt glaukofaanist ning tekkis kõrge rõhu, kuid suhteliselt madala temperatuuri tingimustes basaltse lähtekivimi moondumisel.
Uus!!: Moondekivim ja Sinikilt · Näe rohkem »
Spannageli koobas
''Kolkgangi'' galerii Spannageli koobas (saksa: Spannagelhöhle) on näitusekoobas Hintertuxi lähedal Zillertali Alpides Austria Tirooli liidumaal.
Uus!!: Moondekivim ja Spannageli koobas · Näe rohkem »
Stratigraafia
See artikkel annab lühiülevaate stratigraafiast; stratigraafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Stratigraafia mõisteid. ---- kihid Salta provintsis ArgentinasStratigraafia on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust.
Uus!!: Moondekivim ja Stratigraafia · Näe rohkem »
Struktuurigeoloogia mõisteid
Siin on loetletud struktuurigeoloogiaga seotud mõisteid; siia kuuluvad ka geotektoonika ja Maa siseehitusega seotud mõisted.
Uus!!: Moondekivim ja Struktuurigeoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Suunatud tekstuur
Suunatud tekstuur on mitmetele moonde- ja tardkivimeile omane tekstuur, mis väljendub kivimi koostiselises kihistumises, plaatjate või tulpjate mineraalide eelistatud orientatsioonis, vesiikulite väljavenitatuses jne.
Uus!!: Moondekivim ja Suunatud tekstuur · Näe rohkem »
Suursaar
Suursaar Madalikule sõitnud Apraksin Suursaare all (1900) Suursaar (ka Kotkasaar, Kõrgesaar; soome Suursaari, rootsi Hogland, vene Гогланд, Gogland) on Venemaale kuuluv saar Soome lahes, 180 km Peterburist läänes ja 120 km Viiburist edelas, kaugus Eesti rannikust 55 km ja Soome rannikust (Kotkast) 40 km.
Uus!!: Moondekivim ja Suursaar · Näe rohkem »
Takistuse meetod
Takistuse meetod kuulub elektromeetriliste geofüüsikaliste meetodite hulka, kus maapinnalt uuritakse maa-aluseid struktuure nende eritakistuste põhjal.
Uus!!: Moondekivim ja Takistuse meetod · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Moondekivim ja Tardkivim · Näe rohkem »
Torghatten
Torghatten on mägi Norras Nordlandis Brønnøy vallas Torgeti saarel.
Uus!!: Moondekivim ja Torghatten · Näe rohkem »
Tremoliit-ferroaktinoliit
Tremoliit-ferroaktinoliit on amfiboolide hulka kuuluv mineraal, mis moodustab magneesiumi ja raua ioonide asendumise tõttu isomorfse rea, mis on kokkuleppeliselt jaotatud kolmeks osaks.
Uus!!: Moondekivim ja Tremoliit-ferroaktinoliit · Näe rohkem »
Trinidad ja Tobago
Trinidad ja Tobago on saareriik Kariibi mere kaguosas Lõuna-Ameerika põhjarannikul Väikeste Antillide saarestikus.
Uus!!: Moondekivim ja Trinidad ja Tobago · Näe rohkem »
Tsirkoon
Mikrofoto umbes 250 mikromeetri pikkusest tsirkoonikristallist Tsirkoon on saarsilikaatide hulka kuuluv silikaatne mineraal.
Uus!!: Moondekivim ja Tsirkoon · Näe rohkem »
Värviindeks (petroloogia)
Värviindeks (inglise colo(u)r index) on kristalse kivimi värviliste mineraalide sisaldust näitav suhtarv (%).
Uus!!: Moondekivim ja Värviindeks (petroloogia) · Näe rohkem »
Võrdteraline struktuur
Võrdteraline struktuur (inglise equigranular texture) on kivimi struktuur, mis tähendab kivimi koosnemist enam-vähem ühesuurustest mineraaliteradest.
Uus!!: Moondekivim ja Võrdteraline struktuur · Näe rohkem »
Vulkaaniline kaar
Mariaani saared on tüüpiline vulkaaniline kaar Vulkaaniline kaar on subduktsiooniga seotud vulkaanide ahelik.
Uus!!: Moondekivim ja Vulkaaniline kaar · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Metamorfiit, Metamorfne kivim, Moondekivimid.
