Kiiremini kui brauser!
56 suhted: Adjektiivne võrdlustarind, Afiks, Aglutinatsioon, Ainu keel, Analüütiline keel, André Martinet, Antimeetod, Arabela keel, Armeenia kiri, Šona keel, Dolgaani keel, Elsassi murre, Fataluku keel, Fleksioon, Foneem, Grammatiline kategooria, Grammatiseerumine, Hassaniija keel, Hiina keel, Hiina kiri, Infiks, Keeletüpoloogia, Keeleteaduse mõisteid, Kiri (keeleteadus), Klassifikaator (keeleteadus), Koosa keel, Lekseem, Liidik, Müteem, Michael Halliday, Minose kultuur, Morf, Morfonoloogia, Museem, Nama keel, Polüsünteetiline keel, Poonpei keel, Post-, Praiming, Prefiks, Rahvaetümoloogia, Samojeedi keeled, Sarnassõna, Sõna, Sõnamoodustus, Semantika, Sorbi tähestik, Sotho keel, Sufiks, Suulu keel, ..., Taajori keel, Tšerokii keel, Topeltartikulatsioon, Tsirkumfiks, Tuvalu keel, Wāw. Laienda indeks (6 rohkem) »
Adjektiivne võrdlustarind
Võrdlustarind on see võrdluslause osa, mida saame kõrvutada näiteks määraadverbiga ning kasutada muude intensiivistamisvahenditega.
Uus!!: Morfeem ja Adjektiivne võrdlustarind · Näe rohkem »
Afiks
Afiks ehk liide on morfeem, mis ei esine iseseisva sõnana, vaid ainult sõna koostises, liitudes kas vahetult juurele või siis juurele, millele on juba liidetud afiks või afiksid.
Uus!!: Morfeem ja Afiks · Näe rohkem »
Aglutinatsioon
Aglutinatsioon on sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades.
Uus!!: Morfeem ja Aglutinatsioon · Näe rohkem »
Ainu keel
Ainu keel (ainu keeles アイヌ イタㇰ aynu itak) on isolaatkeel, mida kõneldakse Jaapanis Hokkaidō prefektuuri lõunaosas Kuriili ja Tsishima saartel.
Uus!!: Morfeem ja Ainu keel · Näe rohkem »
Analüütiline keel
Analüütiline keel on keeletüpoloogias sellist tüüpi keel, milles iga sõna lauses koosneb vaid ühest morfeemist.
Uus!!: Morfeem ja Analüütiline keel · Näe rohkem »
André Martinet
André Martinet (12. aprill 1908 Châtenay-Malabry – 16. juuli 1999) oli prantsuse keeleteadlane, strukturalistliku keeleteaduse esindaja.
Uus!!: Morfeem ja André Martinet · Näe rohkem »
Antimeetod
Antimeetod (eesliide “anti-” Vana-Kreeka keelest pärinev aktiivne morfeem tähenduses vastu-, vastas-, vastand-) on uute meetodite loomise asemel eksisteerivate meetodite ning nende kasutamiseks vajalike tingimustekriitline vaatlemine, kirjutas muusikateooria professor Kevin Korsyn.
Uus!!: Morfeem ja Antimeetod · Näe rohkem »
Arabela keel
Arabela keel on peaaegu täielikult hääbunud Peruu põliskeel, mida kõneletakse vaid kahes külas riigi põhjaosas.
Uus!!: Morfeem ja Arabela keel · Näe rohkem »
Armeenia kiri
14. sajandi tekst bolorgiris Vanaarmeenia käsikiri 5. või 6. sajandist Varakeskaegne käsikiri Käsikiri 1193. aastast. Waltersi Kunstimuuseum 17. sajandi käsikiri. Getty muuseum Armeenia kiri on häälikkiri, mille lõi aastatel 405–406 Mesrop Maštotsh.
Uus!!: Morfeem ja Armeenia kiri · Näe rohkem »
Šona keel
Šona keel on Nigeri-Kordofani hõimkonna Bantu S-rühma keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Zimbabwes.
Uus!!: Morfeem ja Šona keel · Näe rohkem »
Dolgaani keel
Dolgaani keel on väiksearvulise kõnelejate hulgaga turgi keel Venemaal.
Uus!!: Morfeem ja Dolgaani keel · Näe rohkem »
Elsassi murre
Elsassi murre ehk elsassi keel (elsassi ja alemanni murretes Elsässerditsch (otsetõlkes "elsassisaksa (keel)"), prantsuse keeles Alsacien, saksa keeles Elsässisch või Elsässerdeutsch) on alemanni alamsaksa keele murre, mida kõneldakse suuremas osas Alsace'ist ehk Elsassist, Ida-Prantsusmaa piirkonnast, mis on aegade vältel olnud vaheldumisi Saksa ja Prantsuse mõjusfääris.
Uus!!: Morfeem ja Elsassi murre · Näe rohkem »
Fataluku keel
Fataluku keel on paapua keel, mis kuulub Lääne-Uus-Guinea keelte hulka.
Uus!!: Morfeem ja Fataluku keel · Näe rohkem »
Fleksioon
Fleksioon (ladina sõnast flexio 'paindumine') ehk fusioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks.
Uus!!: Morfeem ja Fleksioon · Näe rohkem »
Foneem
Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.
Uus!!: Morfeem ja Foneem · Näe rohkem »
Grammatiline kategooria
Grammatiline kategooria on hulk üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mis vastanduvad üksteisele ja mida väljendatakse kindlate vormiüksuste ehk tarinditega.
Uus!!: Morfeem ja Grammatiline kategooria · Näe rohkem »
Grammatiseerumine
Grammatiseerumine on asju ja tegevust tähistavate sõnade teisenemises pigem süntaktilisteks morfeemideks (afiksid, prepositsioonid jt).
Uus!!: Morfeem ja Grammatiseerumine · Näe rohkem »
Hassaniija keel
Hassaniija keel on araabia keele murre, mis on Mauritaania araabiakeelsete elanike, enamasti beduiinide emakeel.
Uus!!: Morfeem ja Hassaniija keel · Näe rohkem »
Hiina keel
hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.
Uus!!: Morfeem ja Hiina keel · Näe rohkem »
Hiina kiri
Hànzì traditsioonilises (must) ja lihtsustatud kirjas (punane) Hiina kiri ehk hani kiri ehk hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (hànzì), jaapani keeles 漢字 (kanji) on üle 3500 aasta vanune piktogrammidest ja ideogrammidest arenenud logograafiline kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte, samuti jaapani keele kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka korea keele kirjutamiseks. Vanimad hiina kirja meenutavad märgid on juba 8 tuhat aastat vanad. Näiteks Ningxia autonoomses piirkonnas asuvas Damaidis on leitud kaljujooniseid, kus 3172 kohas on 8453 kujundit. Huanghe orus Xi'anist idas avastati 1953. aastal 5600–6700 aasta vanune asulapaik, millest leitud keraamikal oli hieroglüüfisarnaseid märke, kokku leiti 113 potikillul 22 erinevat sümbolit. Osa teadlasi peab neid hieroglüüfide eellasteks, teiste arvates võisid need olla lihtsalt peremärgid või valmistaja tunnus, millel puudus side keelega. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et need märgid esinevad alati ühekaupa, mitte mitmekaupa nagu kirjamärkidelt oodata võiks. Keegi pole neid rahuldavalt dešifreerida suutnud ja pole üksmeelt selles, kas see üldse võimalikki on. Shangi dünastia ajast pärinev oraakliluu kirjamärkidega Vanimad kindlad tõendid hiina kirja kasutamise kohta pärinevad Shangi dünastia (1600–1046 e.m.a) lõpuperioodist. Selleks on oraakliluud, mida kasutati tuleviku ennustamiseks. Nendel on kujutatud palju hieroglüüfe, millest enamik on seni dešifreerimata, kuigi mõnedki, eriti loomi kujutavad, on dešifreeritud. Oraakliluudel kasutati vanahiina keelt. Tänapäeva hiina kiri põlvneb oraakliluudel kasutatud kirjast. Hiina kiri on alates Shangi dünastia ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. Vanahiina kirjakeele sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest. Hieroglüüfide arv ei ole ajas püsiv. Kogu aeg luuakse uusi hieroglüüfe, näiteks ettevõtted võivad neid luua oma toodetele, kui neile tundub, et ühtki sobivat selleks seni ei ole. Hiina kiri on põhimõtteliselt lahtine hulk ja igaüks võib luua uusi kirjamärke, kui ta seda soovib. Ametlikesse sõnaraamatutesse need siiski tavaliselt ei jõua. Prominentsetes sõnastikes olevate hieroglüüfide arv on 20. sajandi jooksul järjest suurenenud, olles 1916. aasta väljaandes 48 000 (see vastas enam-vähem kogu eelmise aastatuhande sõnastikes olevate hieroglüüfide arvule), aga 1989. aastal 54 678, 1994. aastal 85 568 ja 2004. aastal 106 230. Et kirjamärke ei kasutatud üksnes mõistemärkidena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks Xiongnu rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nende keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta. Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule märkidest vastab vaid üks silp, mil on teatav põhitähendus. Sõnad moodustuvad ühest või (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest või (enamasti) mitmest märgist. Üldjoontes vastavad märgid morfeemidele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes kümnendikus sõnadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat tähendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi märkidena. Mõned märgid või ligatuurid tähistavad mitmesilbilisi sõnu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud. Kuna hiina kiri sobib põhimõtteliselt teistegi keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud näiteks kitani keele, tšurtšeni keele, mõne tiibeti-birma keele, korea, jaapani ja vietnami keele jaoks. Nõrk seos hääldusega võimaldab kasutada sama kirjapilti eri murrete jaoks, milles hääldus on erinev. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. Näiteks on Hunani provintsis alates 15. sajandist kasutatud naistekirja nüshu. Lisaks hiina kirjale on nii putonghua kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel Hanyu Pinyin.
Uus!!: Morfeem ja Hiina kiri · Näe rohkem »
Infiks
Infiks ehk siseliide on morfeem, mida kasutatakse sõnajuure siseselt.
Uus!!: Morfeem ja Infiks · Näe rohkem »
Keeletüpoloogia
Keeletüpoloogia on keeleteaduse haru, mis tegeleb keelte liigitamisega nende ehituse alusel.
Uus!!: Morfeem ja Keeletüpoloogia · Näe rohkem »
Keeleteaduse mõisteid
Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.
Uus!!: Morfeem ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »
Kiri (keeleteadus)
Kiri on märgisüsteem teksti ülesmärkimiseks nähtavate või kombitavate märkide abil.
Uus!!: Morfeem ja Kiri (keeleteadus) · Näe rohkem »
Klassifikaator (keeleteadus)
Klassifikaator on keeleteaduses sõna või morfeem, mis mõnes keeles lisatakse nimisõnale, et klassifitseerida seda sõna vastavalt tema tähendusele.
Uus!!: Morfeem ja Klassifikaator (keeleteadus) · Näe rohkem »
Koosa keel
Koosa keel on bantu keelte hulka kuuluv toonikeel, mida kõneldakse Lõuna-Aafrika Vabariigi rannikuäärses Transkei ja KwaZulu-Natal piirkonnas ning ka Botswanas ja Lesothos.
Uus!!: Morfeem ja Koosa keel · Näe rohkem »
Lekseem
Lekseem tuleb kreeka sõnast lexis 'sõna' ja on keeleteaduses mitmetähenduslik termin.
Uus!!: Morfeem ja Lekseem · Näe rohkem »
Liidik
Liidik ehk kliitik ehk liidepartikkel on morfeem, mis käitub grammatiliselt nagu sõna, kuid ei kanna sõnarõhku, vaid liitub häälduses mõne sõnaga ega kanna ise sõnarõhku.
Uus!!: Morfeem ja Liidik · Näe rohkem »
Müteem
Müteem on müüdi vähim iseseisev muutumatu tähenduslik koostiselement.
Uus!!: Morfeem ja Müteem · Näe rohkem »
Michael Halliday
Michael Alexander Kirkwood Halliday (13. aprill 1925 Leeds, Suurbritannia – 15. aprill 2018 Uus-Lõuna-Wales, Austraalia) oli inglise päritoluga Austraalia lingvist.
Uus!!: Morfeem ja Michael Halliday · Näe rohkem »
Minose kultuur
Minose kultuuri mõjusfäär mükeenelaste invasiooni ajal Minose kultuur (ka minoiline kultuur või Kreeta kultuur) oli pronksiaegne kultuur, mis kujunes Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel.
Uus!!: Morfeem ja Minose kultuur · Näe rohkem »
Morf
Morf on üksus, mis on sõnavormi segment.
Uus!!: Morfeem ja Morf · Näe rohkem »
Morfonoloogia
Morfonoloogia (ka morfofoneemika) on keeleteaduse haru.
Uus!!: Morfeem ja Morfonoloogia · Näe rohkem »
Museem
Museem (inglise keeles museme) on muusikasemiootikas väikseim muusikalist tähendust kandev üksus ("... museme is the smallest unit embodying meaning in music.").
Uus!!: Morfeem ja Museem · Näe rohkem »
Nama keel
Nama keel, Khoekhoegowab (endise nimetusega hotentoti või damara keel, mõnedes allikates khoekhoe keel) kuulub khoisani keelkonda keskkhoisani keelte hulka.
Uus!!: Morfeem ja Nama keel · Näe rohkem »
Polüsünteetiline keel
Polüsünteetiline keel on keel, mille sõnad koosnevad väga paljudest morfeemidest.
Uus!!: Morfeem ja Polüsünteetiline keel · Näe rohkem »
Poonpei keel
Poonpei keel (pohnpei keel) kuulub Austroneesia hõimkonna Kesk-Ida-Austroneesia keelkonna Mikroneesia keelte hulka.
Uus!!: Morfeem ja Poonpei keel · Näe rohkem »
Post-
Post- on eesliide, mis tähistab millegi järel, pärast, hiljem olemist.
Uus!!: Morfeem ja Post- · Näe rohkem »
Praiming
Praiming ehk praimimine (eesti keeles kasutatakse ka sõna "kruntimine", inglise keeles priming) on mälunähtus, kus tegu muutub hõlpsamaks seetõttu, et objekt, millele tegu on suunatud, on varem esinenud.
Uus!!: Morfeem ja Praiming · Näe rohkem »
Prefiks
Prefiksid ehk eesliited on morfeemid, mis lisatakse sõna algusse juure või tüve ette.
Uus!!: Morfeem ja Prefiks · Näe rohkem »
Rahvaetümoloogia
Rahvaetümoloogia ehk vale etümoloogia ehk nime reinterpreteerimineLaansalu, Tiina, Alas, Marit, Kallasmaa, Marja.
Uus!!: Morfeem ja Rahvaetümoloogia · Näe rohkem »
Samojeedi keeled
Samojeedi keeled on Uurali keelkonda kuuluvate keelte rühm.
Uus!!: Morfeem ja Samojeedi keeled · Näe rohkem »
Sarnassõna
Sarnassõnad ehk paronüümid on kõlalt sarnased, sageli morfeemkoosseisu poolest osaliselt kattuvad sõnad, mis keeletarvitajal võivad segi minna.
Uus!!: Morfeem ja Sarnassõna · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Morfeem ja Sõna · Näe rohkem »
Sõnamoodustus
Sõnamoodustus on grammatika osa, mis kirjeldab sõnade morfeemkoosseisu.
Uus!!: Morfeem ja Sõnamoodustus · Näe rohkem »
Semantika
Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse haru, mis uurib.
Uus!!: Morfeem ja Semantika · Näe rohkem »
Sorbi tähestik
Sorbi tähestiku alus on ISO põhiline ladina tähestik, kuid kasutatakse ka diakriitikuid (nt akuutne aktsent ja haak), mis sarnanevad tšehhi ja poola tähestikus olevatega.
Uus!!: Morfeem ja Sorbi tähestik · Näe rohkem »
Sotho keel
Sotho keel ehk lõunasotho ehk suuto keel on Nigeri-Kongo hõimkonna Bantu keelte S-rühma Lõuna-Bantu, Sotho-Tswana keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Morfeem ja Sotho keel · Näe rohkem »
Sufiks
Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.
Uus!!: Morfeem ja Sufiks · Näe rohkem »
Suulu keel
Suulu keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mis on üks 11 ametlikust Lõuna-Aafrika Vabariigi keelest.
Uus!!: Morfeem ja Suulu keel · Näe rohkem »
Taajori keel
Taajori keele nimetus pärineb kuuk thaayorre keelest, millest nimisõna kuuk tähendab keelt ning thaayorre viitab omakorda omadussõnale või endanimetusele (viidates thaayorre elanikele või kultuurile).
Uus!!: Morfeem ja Taajori keel · Näe rohkem »
Tšerokii keel
Tšerokii keel (ᏣᎳᎩ ᎦᏬᏂᎯᏍᏗ Tsalagi Gawonihisdi) on irokeesi keelkonna lõunarühma kuuluv ohustatud keel, mida kõnelevad emakeelena Ameerika Ühendriikides Oklahomas ja Põhja-Carolinas elavad tšerokiid.
Uus!!: Morfeem ja Tšerokii keel · Näe rohkem »
Topeltartikulatsioon
Topeltartikulatsioon on keelte struktuuri üldine omadus, mis seisneb kahe tasandi ühikute olemasolus.
Uus!!: Morfeem ja Topeltartikulatsioon · Näe rohkem »
Tsirkumfiks
Tsirkumfiks on afiksi liik, kus prefiks ehk eesliide ja sufiks ehk järelliide kuuluvad kokku ning kumbki ei moodusta eraldi tähendust.
Uus!!: Morfeem ja Tsirkumfiks · Näe rohkem »
Tuvalu keel
Tuvalu keel (tuvalu keeles te nganana a te tuvalu) on Austroneesia hõimkonda Polüneesia keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Morfeem ja Tuvalu keel · Näe rohkem »
Wāw
Wāw (ka vāv) on araabia kirja täht, tänapäeva araabia tähestiku 27.
Uus!!: Morfeem ja Wāw · Näe rohkem »
