Side

389 suhted: Aadu Hint, Abielukott, Adjanina, Ahelaid, Ahjuluud, Albert Repson, Aleksander Klaas, Aleksander Koit, Aleksei Allik, Alexander Schmidt, Alisa Jakobi, Amandus Adamson, Andrei Prii, Ankrurahu, Anton Abe, Antoni Pärtel, Anu Pallas, Argitanu, Arnold Wilhelm Nerling, Arseni Jefimov, Arseni Mölder, Arukäpp, Atlandi tuur, August 2009, August Heinrich Vick, August Jansen, Üügu allikad, Üügu maastikukaitseala, Ülle Jaakma, Õlgkatus, Õun, Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse, Bottengarn, Brest-Litovski rahuleping, Bruno Pao, Claus von Ungern, Coop Väikepood, Dmitri Golubjatnikov, Eemu tuulik, Eesti šotlased, Eesti õigeusu koguduste loend, Eesti dokumentaalfilmide loend, Eesti esiajalugu, Eesti Esimeses maailmasõjas, Eesti haldusjaotus, Eesti kolhooside loend, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta, Eesti loodus, Eesti loopealsed, ..., Eesti maastikuline liigestus, Eesti mitmekeelne kohanimede loend, Eesti Noorte Mereklubi, Eesti Põhjala Ühing, Eesti pronksiaeg, Eesti rahvarõivad, Eesti rahvusväeosad, Eesti rootsikeelsed kohanimed, Eesti saared, Eesti saarte loend, Eesti saksakeelsete kohanimede loend, Eesti Teises maailmasõjas, Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord, Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu, Eesti venekeelsed kohanimed, Eestimaa kubermang, Eestirootsi keel, Eestkäibija, Einvald Nõulik, Enda Naaber, Erna, Ernst Glück, Eva Gerda Perneder, Evangeelne luterlik kirik Eestis, FC Kuressaare U21, Ferdinand-Voldemar Tõnso, Friedrich Schmidt, Fuksiaroosa, Gottfried, Gottlieb Alexander von Schmidt, Gudrun Sjödén, Haapsalu ajalugu, Hanerahu, Hanila vald, Hanipäev, Harilik sarapuu, Harilik särasamblik, Harjutanu, Harku ja Murru vangla, Heimar Peremees, Heinrich Vick, Heinrich Vick noorem, Heinrich von Knorring, Helen Kauksi, Hellamaa (Hiiumaa), Hellamaa külanõukogu, Hellamaa raamatukogu, Herman (Aav), Herman Heinla, Hiie sõber, Hiiekivi (täpsustus), Hiiumaa, Hiiumaa ajalugu, Hiiumaa laiud, Hilda Tammsalu, Hugo Laur, Ilmar Noor, Ivo Linna, Jaagarahu lade, Jaani lade, Jaanipäev, Jaanituli, Jakob Munner, Janika Oras, Jäätee, Jüri Kann, Jüri Kolk (ihtüoloog), Jüri Räim, Johannes Pääsuke, Joosep Meeri, Joosep Saat, Juhan Smuul, Juhan Smuuli monument, Juu Jääb, Juudikselaid, Juuni 2014, Juuni 2017, Kaarma õpetajate seminar, Kadakas (perekond), Kaeratangupuder, Kaitseliidu Saaremaa malev, Kaljo Jõekalda, Kalju Reitel, Kaljuvoor, Kallaste (täpsustus), Kalmari sõda, Kangakudumine, Kapukas, Karl Fromhold Glöckner, Karl Pajos, Kassari laht, Katsikud, Käänivõrk, Käsnjas lohksamblik, Kühmnokk-luik, Küklaadid, Külmking, Kõinastu laid, Kõinastu lee, Kõverlaid, Kõvik, Keila Linnaorkester, Kesse alumine tulepaak, Kesse ülemine tulepaak, Kesse pank, Kesselaid, Kessu päevamärk, Kikk-kõrvamüts, Kirstumees, Kitsarööpmeline raudtee, Kitsarööpmeline raudtee Eestis, Kiutpõll, Klaus Kursell, Kliburannik, Knorring, Kodar (ree osa), Koguva Hansken, Koguva murd, Kompassi madal, Koroonapandeemia Eestis, Koroonapandeemia kronoloogia Eestis, Koroonapandeemia kronoloogia Eestis 2020. aastal, Kuivastu sadam, Kuivastu–Virtsu laevaliin, Kumari kanal, Kumari laevatee, Kumari laid, Kumari lee, Kuno Raude, Kuramaa lahingud, Kuressaare kreis, Laoküla merelaager, Lääne-Eesti saarestik, Läänemereprovintsid, Lääneranna vald, Lõetsa soo, Lõks (püünis), Lõpemeri, Lecanora andrewii, Leedutuli, Leemetikare, Leivaküna, Lepana, Lepanina (Muhu), Liisu Mägi, Liiva (Muhu), Liiva külanõukogu (Orissaare rajoon), Liivi laht, Liivimaa kubermang, Linik (riietus), Linnutee tuuled, Loopealne, Ludwig Nathanael Vick, Maalinn, Maasi, Maastikurajoon, Maavaba talupoeg, Madde Kalda, Maere Reidla, Maie Kalda, Mall Noormets, Maria (kala), Marika Rauk, Matthias Diether, Mäla, Märjamaa lahing, Märts 2013, Märts 2020, Märtsiküüditamine, Mõisaküla (Muhu), Mehed ei nuta, Meinhard Saarkoppel, Mihhail Zinovjev, Mihkel Jüris, Mihkel Kõvamees, Muhu dessant, Muhu Katariina kogudus, Muhu külanõukogu, Muhu kihelkond, Muhu kihistu, Muhu kirik, Muhu lahing, Muhu monoloogid, Muhu murrak, Muhu Muuseum, Muhu Pagarid, Muhu Põhikool, Muhu vald, Muhu vald (1939), Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kirik, Muhu-Rinsi Neitsi Maria Kaasani pühakuju kirik, Muhulane, Muhumaa radarijaam, Must Mart, Must mänd, MyHits, Nandu, Nõiakivi, Nõmmküla (Muhu), Neeme Korv, Niidukoosluse taimestiku taastamine, Nikolai von Bünting, Nooriku tantsitamine, November 2010, Olaus Kellmann, Ole Golubjatnikov, Operatsioon Albion, Operatsioon Beowulf, Orissaare rajoon, Paadrema Püha Kolmainu kirik, Panga pank, Papilaid, Paramaja kihistik, Passi kivi, Paul Raud, Paul Ruus, Päälda maalinn, Pätt (jalanõu), Pöördnoot, Pühati mägi, Püssina pank, Püssinina, Põhjamaade seitsmeaastane sõda, Peamine Muhu väina laevatee, Peedu, Peeter Suure merekindlus, Piiri 8-klassiline Kool, Plenäär, Pollak, Poola-Rootsi sõda (1600–1629), Pronksiaeg, Pruudiaasta, Pruudipõll, Puise, Raadio Kadi, Radar, Raissa Kõvamees, Raivo Vokk, Raku, Rannakaitsepatarei nr 317, Rannaniidi pangad, Rannapatarei nr 36, Raugi madal, Rääts (korv), Reheahi, Rehealune, Richard Saaliste, Ringvall-linnus, Rootsi aeg, Rootsi dominioonid, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saaremaa (maakond), Saaremaa ajalugu, Saaremaa mäss, Saaremaa mõisate loend, Saaremaa Meetootjate Ühing, Saaremaa sild, Saarepealne Koda, Saarnaki laid, Saarte Liinid, Saarte murre, Saarte värvid, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Salinõmme, Sääri, Säärised, Sõjategevus Eestis (1944), Sõjategevus Eestis 1941. aastal, Seanina, Seanina (täpsustus), Seanina tulepaak, Sepa mägi, Siin me oleme!, Silur, Sipelgarahu, Slava, Soemüür, Stackelberg, Stensby leping, Stepi-naastsamblik, Sumbküla, Suur väin, Suuremõisa mõis, Suurlaid, Tammiski mustkivi, Tammiski nukk, Tann (anum), Tanni Kents, Tõmmu käpp, Tõnu Ling, Tõrsa allikad, Tillunire, Timo Eichfuss, Timotheus Kuusik, Tooder, Tool, Toomas Saat, Torgu Apostel Johannese kogudus, Trapetsiaalsed hauaplaadid, Tsink Plekk Pang, Tunnuslause, Tupenurme pank, Tuuleveski, Uiema alumine päevamärk, Uiema ülemine päevamärk, Umbaed, Valdek Kulbach, Valdemar Väli, Valjala maalinn, Valtsnoorik, Vassili Ristkok, Väike väin, Väikesaar, Väikese väina tamm, Väinakari, Väinamere saared, Väinameri, Võilaid, VI üldtantsupidu, Viilork, Viinakari, Viire takka, Viirelaid, Villem Alttoa, Villem Grünthal-Ridala, Villu Veski, Virtsu, Virtsu–Kuivastu laevatee, Virve Kiple, Wilhelm Adolf Nikolai Nerling, Yves Le Lay, 1. Eesti jalaväepolk, 1. juuli, 13. sajand Eestis, 14. september, 17. sajand Eestis, 17. september, 1941. Laienda indeks (339 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aadu Hint

Aadu Hint (õieti Adolf Edmund Hint; 28. detsember 1909 / 10. jaanuar 1910 Igaküla, Muhu-Suure vald, Muhu kihelkond – 26. oktoober 1989 Tallinn) oli eesti kirjanik ja ühiskonnategelane.

Uus!!: Muhu ja Aadu Hint · Näe rohkem »

Abielukott

Abielukott oli eesti talupojapulmas noorpaari jaoks mõeldud kott.

Uus!!: Muhu ja Abielukott · Näe rohkem »

Adjanina

Adjanina on maanina Saare maakonnas Muhu vallas Muhu saare lõunaosas.

Uus!!: Muhu ja Adjanina · Näe rohkem »

Ahelaid

Muhu saarelt Ahelaid on 25,7 hektari suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus.

Uus!!: Muhu ja Ahelaid · Näe rohkem »

Ahjuluud

Ahjuluud oli Eesti talurahva majapidamises väike luud, mis tehti varre külge takuse nööriga seotud kasevihast.

Uus!!: Muhu ja Ahjuluud · Näe rohkem »

Albert Repson

Albert Repson (venepäraselt Альберт Густавович Репсон; 4. november 1921; Moloma küla, Nikolski maakond, Põhja-Dvina kubermang (endine Vologda kubermang), Nõukogude Venemaa; praegu Oparino linnapiirkond, Oparino rajoon, Kirovi oblast, Venemaa – 22. august 1995 Tallinn) oli NSV Liidu sõjaväelane (major) ja Eesti NSV tööstustegelane.

Uus!!: Muhu ja Albert Repson · Näe rohkem »

Aleksander Klaas

Aleksander (Andres) Klaas (8. september 1868 Hellamaa – 31. juuli 1935 Tornimäe) oli eesti õigeusu vaimulik: köster-kooliõpetaja, diakon, preester, ülempreester. .

Uus!!: Muhu ja Aleksander Klaas · Näe rohkem »

Aleksander Koit

Aleksander Koit (9. veebruar 1891 – 15. märts 1919) oli 1918.

Uus!!: Muhu ja Aleksander Koit · Näe rohkem »

Aleksei Allik

Aleksei Allik (9. oktoober 1853 Kõrkküla, Mõnnuste vald – 24. mai 1932 Rinsi, Muhu) oli eesti õigeusu vaimulik: köster-kooliõpetaja, diakon, preester, ülempreester, praost.

Uus!!: Muhu ja Aleksei Allik · Näe rohkem »

Alexander Schmidt

Hermann Adolf Alexander Schmidt Hermann Adolf Alexander Schmidt (27. mai 1831 Muhu saar – 22. aprill 1894 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane ja füsioloog.

Uus!!: Muhu ja Alexander Schmidt · Näe rohkem »

Alisa Jakobi

Alisa Jakobi  on Eesti kunstnik ja näitleja.

Uus!!: Muhu ja Alisa Jakobi · Näe rohkem »

Amandus Adamson

Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Uuga-Rätsepa talu, Pakri poolsaar – 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti skulptor, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid.

Uus!!: Muhu ja Amandus Adamson · Näe rohkem »

Andrei Prii

Andrei Prii (5. oktoober 1938 Mäla küla Muhu saar – 25. detsember 2022) oli eesti poliitik ja majandusjuht.

Uus!!: Muhu ja Andrei Prii · Näe rohkem »

Ankrurahu

Ankrurahu asukoha kaart Ankrurahu on 0,29 hektari suurune rahu Väinameres Hiiumaa valla Salinõmme küla territooriumil.

Uus!!: Muhu ja Ankrurahu · Näe rohkem »

Anton Abe

Anton Abe (27. august 1921 Paenase – 30. märts 2015) oli eesti agronoom ja põllumajandusteadlane.

Uus!!: Muhu ja Anton Abe · Näe rohkem »

Antoni Pärtel

Antoni Pärtel (8. veebruar 1912 Muhu, Saaremaa – 24. aprill 1942 Sevurallag, Sverdlovski oblast) oli Eesti sõjaväelane (nooremleitnant).

Uus!!: Muhu ja Antoni Pärtel · Näe rohkem »

Anu Pallas

Anu Pallas (sündinud 12. septembril 1960 Pallasmaa külas Muhumaal) on eesti ajakirjanik.

Uus!!: Muhu ja Anu Pallas · Näe rohkem »

Argitanu

Argitanu on ajalooliselt valgest linasest riidest väike igapäevane tanu, mida kandsid eeskätt Muhu naised.

Uus!!: Muhu ja Argitanu · Näe rohkem »

Arnold Wilhelm Nerling

Arnold Wilhelm Nerling (27. veebruar 1837 Riia – 28. november 1902 Muhu) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Muhu ja Arnold Wilhelm Nerling · Näe rohkem »

Arseni Jefimov

Arseni Jefimov (23. jaanuar/4. veebruar 1895 – 16. veebruar 1919) oli Eesti sõjaväelane (lipnik).

Uus!!: Muhu ja Arseni Jefimov · Näe rohkem »

Arseni Mölder

Aleksander Abergi büst (1981) Arseni Mölder (18. juuni 1919 Võlla, Muhu saar – 18. august 2009) oli eesti skulptor, ehtekunstnik ja pedagoog.

Uus!!: Muhu ja Arseni Mölder · Näe rohkem »

Arukäpp

Arukäpa õied Arukäpp ehk poirohi (Orchis morio) on käpaliste sugukonda käpa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Muhu ja Arukäpp · Näe rohkem »

Atlandi tuur

Atlandi tuur ehk läänetuur (Acipenser sturio) on kala tuurlaste sugukonnast.

Uus!!: Muhu ja Atlandi tuur · Näe rohkem »

August 2009

August 2009, kroonika 2009.

Uus!!: Muhu ja August 2009 · Näe rohkem »

August Heinrich Vick

August Heinrich Vick (1717 Muhu – 1755 Muhu) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Muhu ja August Heinrich Vick · Näe rohkem »

August Jansen

August Jansen (24. september (vkj)/ 6. oktoober 1881 Allikukivi, Voltveti vald, Pärnumaa – 23. jaanuar 1957 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.

Uus!!: Muhu ja August Jansen · Näe rohkem »

Üügu allikad

Üügu allikad on rühm langeallikaid Muhu saarel Kallaste külas.

Uus!!: Muhu ja Üügu allikad · Näe rohkem »

Üügu maastikukaitseala

Üügu pank Üügu maastikukaitsealal Üügu maastikukaitseala on maastikukaitseala Muhu saarel.

Uus!!: Muhu ja Üügu maastikukaitseala · Näe rohkem »

Ülle Jaakma

Ülle Jaakma 2022. aasta suvel Ülle Jaakma (varem Ülle Lahke; sündinud 1. oktoobril 1957) on eesti põllumajandusteadlane, alates 1. jaanuarist 2023 Eesti Maaülikooli rektor.

Uus!!: Muhu ja Ülle Jaakma · Näe rohkem »

Õlgkatus

Õlgkatusega hoone Õlgkatus on õlgedest kattega katus.

Uus!!: Muhu ja Õlgkatus · Näe rohkem »

Õun

Erinevaid õunu Mets-õunapuu viljad 'Rubin' 'Red Delicious' 'Golden Delicious' 'Granny Smith' 'Royal Gala' 'Braeburn' Kanzi ehk 'Nicoter' 'Fuji' Õun on õunapuu vili, botaanilises mõttes õunvili.

Uus!!: Muhu ja Õun · Näe rohkem »

Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse

Punalipulise Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse (vene keeles береговая оборона Балтийского района (БОБР) КБФ) oli Lätis, Eestis ja NSV Liidu Leningradi oblastis rannikualal paiknenud Punalipulise Balti laevastiku mereväebaaside kaitsesüsteem Teises maailmasõjas, mille juhtorganiks oli Läänemere rajooni rannakaitse staap.

Uus!!: Muhu ja Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse · Näe rohkem »

Bottengarn

Bottengarn (rootsi bottengarn – ‘põhjavõrk’) on suur angerjamõrd, millega püütakse kuni 10 m sügavuses rannavees.

Uus!!: Muhu ja Bottengarn · Näe rohkem »

Brest-Litovski rahuleping

Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.

Uus!!: Muhu ja Brest-Litovski rahuleping · Näe rohkem »

Bruno Pao

veeskamisel laupäeval, 20. juuli 2013 Kuivastu sadamas Muhus Bruno Pao (sündinud 22. augustil 1931 Hiiumaal) on eesti publitsist, mereajaloolane ja munitsipaalpoliitik.

Uus!!: Muhu ja Bruno Pao · Näe rohkem »

Claus von Ungern

Claus von Ungern (surnud 7. oktoobril 1577 Danzigis) oli Taani teenistuses olnud Saaremaa aadlik ja sõjaväelane.

Uus!!: Muhu ja Claus von Ungern · Näe rohkem »

Coop Väikepood

Orava A ja O Coop Väikepood (varem A ja O) on Coop Eesti üks kauplusekettidest.

Uus!!: Muhu ja Coop Väikepood · Näe rohkem »

Dmitri Golubjatnikov

Dmitri Golubjatnikov (ka Dimitri Golubjatnikov; 1. november 1896 Narva – 10. august 1942 Norillagi vangilaager, Krasnojarski krai) oli vene rahvusest Eesti arst.

Uus!!: Muhu ja Dmitri Golubjatnikov · Näe rohkem »

Eemu tuulik

Eemu tuulik (2009) Eemu tuulik on pukktuulik Muhu saarel Linnuse külashttp://www.saaremaa.ee/index.php?option.

Uus!!: Muhu ja Eemu tuulik · Näe rohkem »

Eesti šotlased

Eesti šotlased on üks rahvusvähemusi Eestis.

Uus!!: Muhu ja Eesti šotlased · Näe rohkem »

Eesti õigeusu koguduste loend

Eesti õigeusu koguduste loend esitab alfabeetilise nimekirja Eesti aladel nii tänapäeval eksisteerivatest kui ka minevikus eksisteerinud õigeusu kogudustest, sõltumata nende kanoonilisest kuuluvusest.

Uus!!: Muhu ja Eesti õigeusu koguduste loend · Näe rohkem »

Eesti dokumentaalfilmide loend

Siin on loetletud kronoloogilises järjekorras Eestis valminud dokumentaalfilme.

Uus!!: Muhu ja Eesti dokumentaalfilmide loend · Näe rohkem »

Eesti esiajalugu

Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Uus!!: Muhu ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »

Eesti Esimeses maailmasõjas

Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.

Uus!!: Muhu ja Eesti Esimeses maailmasõjas · Näe rohkem »

Eesti haldusjaotus

Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.

Uus!!: Muhu ja Eesti haldusjaotus · Näe rohkem »

Eesti kolhooside loend

Eesti kolhooside loend loetleb Eesti NSV-s asunud kolhoose.

Uus!!: Muhu ja Eesti kolhooside loend · Näe rohkem »

Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Kunstiakadeemia (lühend EKA) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas.

Uus!!: Muhu ja Eesti Kunstiakadeemia · Näe rohkem »

Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta

Eesti laulu ja tantsu juubeliaastaks kuulutati Eesti kultuuriministeeriumi algatusel ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA eestvedamisel 2019.

Uus!!: Muhu ja Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta · Näe rohkem »

Eesti loodus

Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.

Uus!!: Muhu ja Eesti loodus · Näe rohkem »

Eesti loopealsed

Loopealne Keilas Loopealsed ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.

Uus!!: Muhu ja Eesti loopealsed · Näe rohkem »

Eesti maastikuline liigestus

Eesti maastikuline liigestus on Eesti territooriumi jaotamine maastike (pinnamoe, mullastiku, veestiku ja taimestiku) erinevuste alusel.

Uus!!: Muhu ja Eesti maastikuline liigestus · Näe rohkem »

Eesti mitmekeelne kohanimede loend

Siin on esitatud Eesti mitmekeelne kohanimede loend, kus on saksa-, vene-, rootsi- poola- ja lätikeelseid nimesid.

Uus!!: Muhu ja Eesti mitmekeelne kohanimede loend · Näe rohkem »

Eesti Noorte Mereklubi

Eesti Noorte Mereklubi on Eestis NSV Liidu okupatsiooni ajal asutatud ja peamiselt Tallinnas tegutsenud merendushuvilistele noortele mõeldud riiklik huvikool, kus sügisest kevadeni toimus õppetöö ja suviti toimusid merelaagrid rannas ning sõidud õppelaevadel.

Uus!!: Muhu ja Eesti Noorte Mereklubi · Näe rohkem »

Eesti Põhjala Ühing

Eesti Põhjala Ühing (rootsi Föreningen Norden i Estland, inglise Norden Association of Estonia) on 20. oktoobril 1989 asutatud mittetulundusühing, mille eesmärk on arendada Eesti ja Põhjamaade rahvaste koostööd ja ühistegevust nende ajaloo, ühiste huvide ning kultuuritraditsioonide alusel.

Uus!!: Muhu ja Eesti Põhjala Ühing · Näe rohkem »

Eesti pronksiaeg

Kaali kindlustatud asula rauasulatuskoht, kus on leitud 8.–6. sajandisse eKr dateeritud leide Eesti pronksiaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 1800–500 eKr.

Uus!!: Muhu ja Eesti pronksiaeg · Näe rohkem »

Eesti rahvarõivad

Muhu rahvarõivad Seto rahvarõivad Paistu tüdruk Pärnu-Jaagupi mees Eesti rahvarõivad ehk rahvariided on koondnimetus ajaloolistele Eesti talupojarõivastele, mis hõlmab nii igapäevariietust kui pidulikke rõivaid.

Uus!!: Muhu ja Eesti rahvarõivad · Näe rohkem »

Eesti rahvusväeosad

Eesti rahvusväeosad olid 1917.

Uus!!: Muhu ja Eesti rahvusväeosad · Näe rohkem »

Eesti rootsikeelsed kohanimed

Eesti rootsikeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eesti rootsikeelsetes kohanimedes.

Uus!!: Muhu ja Eesti rootsikeelsed kohanimed · Näe rohkem »

Eesti saared

Suur-Pakri, Eesti saartest suuruselt kaheksas saar Eesti saared on Eesti alal asuvad saared.

Uus!!: Muhu ja Eesti saared · Näe rohkem »

Eesti saarte loend

Eesti saarte loend loetleb Eesti saared, mis piirnevad mere või siseveekoguga.

Uus!!: Muhu ja Eesti saarte loend · Näe rohkem »

Eesti saksakeelsete kohanimede loend

NB! SEDA LOENDIT MITTE TÄIENDADA-PARANDADA, OLEMAS ON Eesti mitmekeelne kohanimede loend Eesti saksakeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eesti saksakeelsetes kohanimedes.

Uus!!: Muhu ja Eesti saksakeelsete kohanimede loend · Näe rohkem »

Eesti Teises maailmasõjas

Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes idarindel ja Karjala rindel.

Uus!!: Muhu ja Eesti Teises maailmasõjas · Näe rohkem »

Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord

Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord on esimene Eesti Vabariigi põhiseadus, mis võeti vastu Asutava Kogu poolt 4.

Uus!!: Muhu ja Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord · Näe rohkem »

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu on 2010.

Uus!!: Muhu ja Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu · Näe rohkem »

Eesti venekeelsed kohanimed

NB! SEDA LOENDIT MITTE TÄIENDADA-PARANDADA, OLEMAS ON Eesti mitmekeelne kohanimede loend Eesti venekeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eestis Venemaa keisririigi ajal kasutatud venekeelsetes kohanimedes.

Uus!!: Muhu ja Eesti venekeelsed kohanimed · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Uus!!: Muhu ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Eestirootsi keel

1930. aastatel välja antud rootsikeelne Eesti loode- ja lääneranniku kaart Maria Murman (9. märts 1911 Broas-gården, Sviby, Vormsi – 3. veebruar 2004 Hullo hooldekodu, Vormsi), neiupõlvenimega Appelblom, mängib laupäeval, 14. augustil 1993 oma kodusaarel Vormsil kannelt ja laulab oma väikest klassikalist meloodiat "''Du hemmets jord''" ("''Mu kodupaik''"). Pilt on tehtud Söderby külas Vormsil, kus ta elas suurema osa oma elust. Eestirootslased Pakri saartelt, kes evakueeriti 1940. aasta sügisel Rootsi. Eestirootsi keel ehk rannarootsi keel (ka rannarootslaste keel; rootsi keeles estlandssvenska) on Eestis keskajast kuni 1944.

Uus!!: Muhu ja Eestirootsi keel · Näe rohkem »

Eestkäibija

Eestkäibija, ka esikäibija, oli eesti talupojapulmale eelnenud abiajamisel ehk hundihännaajamisel pruudi saatja.

Uus!!: Muhu ja Eestkäibija · Näe rohkem »

Einvald Nõulik

Einvald Nõulik (26. november 1928 Lümanda vald, Karala - 1. november 2023 Järvakandi, Raplamaa) oli eesti koduloolane.

Uus!!: Muhu ja Einvald Nõulik · Näe rohkem »

Enda Naaber

Enda Naaber (ka Enda Naaber Nipsust; sündinud 1. septembril 1938 Kuressaares) on eesti ajakirjanik ja kirjanik.

Uus!!: Muhu ja Enda Naaber · Näe rohkem »

Erna

Erna retke mälestusmärk Muuksi linnamäel Erna (saksa keeles Unternehmung Erna) oli Teise maailmasõja ajal operatsiooni Barbarossa alguses Soome sõjaväeluure ja Saksa sõjaväeluure Abwehri koostöös moodustatud eriüksus.

Uus!!: Muhu ja Erna · Näe rohkem »

Ernst Glück

Ernst Glücki mälestuskivi Glücki tamme juures Alūksnes Johann Ernst Glück (ka Ernst Glükk, läti keeles Ernsts Gliks; vene keeles Эрнст Глюк; 18. mai 1654 Wettin Halle juures – 5. mai 1705 Moskva) oli baltisaksa haritlane ja peamine Piibli läti keelde tõlkija.

Uus!!: Muhu ja Ernst Glück · Näe rohkem »

Eva Gerda Perneder

Eva Gerda Perneder (aastani 1939 Scheibe, 8. veebruar 1908 Tallinn – 3. mai 2004) oli Eesti geograaf ning Krusensternide ja Kotzebue'de perekonnaloo uurija.

Uus!!: Muhu ja Eva Gerda Perneder · Näe rohkem »

Evangeelne luterlik kirik Eestis

Evangeelne luterlik kirik Eestis on artikkel evangeelse luterliku kiriku ajaloost praeguse Eesti alal.

Uus!!: Muhu ja Evangeelne luterlik kirik Eestis · Näe rohkem »

FC Kuressaare U21

FC Kuressaare II on Eesti jalgpalliklubi FC Kuressaare duubelmeeskond, mis mängib Esiliiga B-s.

Uus!!: Muhu ja FC Kuressaare U21 · Näe rohkem »

Ferdinand-Voldemar Tõnso

Ferdinand Voldemar Tõnso VR I/3 (1. detsember 1890 Tallinn - 8. detsember 1973 Tallinn) oli Eesti piirivalvur, sõjaväelane (kolonelleitnant, 1935) ja sporditegelane.

Uus!!: Muhu ja Ferdinand-Voldemar Tõnso · Näe rohkem »

Friedrich Schmidt

Friedrich Schmidt Carl Friedrich Schmidt (ka Fjodor Schmidt, vene: Фёдор Богданович Шмидт, 15. jaanuar 1832 Kaisma, Liivimaa – 8. november 1908 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa Keisririigi akadeemik, geoloog, paleontoloog, stratigraaf ja botaanik.

Uus!!: Muhu ja Friedrich Schmidt · Näe rohkem »

Fuksiaroosa

Fuksiaroosa ehk fuksiapunane on keskmise tumedusega lillakaspunane särav värvitoon, mis meenutab ilutaime fuksia (Fuchsia) õite värvust.

Uus!!: Muhu ja Fuksiaroosa · Näe rohkem »

Gottfried

Gottfried oli esimene katoliiklik Saaremaa piiskop.

Uus!!: Muhu ja Gottfried · Näe rohkem »

Gottlieb Alexander von Schmidt

Gottlieb Alexander von Schmidt (28. detsember 1794 / 8. jaanuar 1795 Valjala – 24. juuli / 5. august 1871 Muhu) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Muhu ja Gottlieb Alexander von Schmidt · Näe rohkem »

Gudrun Sjödén

Gudrun Sjödén (neiupõlvenimi Rådevik; sündinud 5. juuni 1941) on rootsi moekunstnik ja ettevõtja, omanimelise kaubamärgi looja.

Uus!!: Muhu ja Gudrun Sjödén · Näe rohkem »

Haapsalu ajalugu

Ülevaade Haapsalu linna ajaloost.

Uus!!: Muhu ja Haapsalu ajalugu · Näe rohkem »

Hanerahu

Hanerahu idarannik suvel Hanerahu ehk Anerahu on asustamata laid Väinameres Hiiumaast kagus.

Uus!!: Muhu ja Hanerahu · Näe rohkem »

Hanila vald

Hanila vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Lääne maakonnas, mis liitus 2017.

Uus!!: Muhu ja Hanila vald · Näe rohkem »

Hanipäev

Hanipäev ehk kadrilaupäev on 24. november, kadripäevale eelnev päev.

Uus!!: Muhu ja Hanipäev · Näe rohkem »

Harilik sarapuu

Noored pähklid Emasõisik Harilik sarapuu (Corylus avellana) on kaseliste sugukonda sarapuu perekonda kuuluv heitlehine põõsas.

Uus!!: Muhu ja Harilik sarapuu · Näe rohkem »

Harilik särasamblik

Harilik särasamblik (Fulgensia bracteata) on samblik.

Uus!!: Muhu ja Harilik särasamblik · Näe rohkem »

Harjutanu

Harjutanu on ajalooliselt linasest riidest pappalusel toestatud esikülje ja kaarja ülaäärega, kuni 25 cm kõrge tanu.

Uus!!: Muhu ja Harjutanu · Näe rohkem »

Harku ja Murru vangla

Harku ja Murru vangla (varem Harku vangla) oli kuni 2016. aastani tegutsenud vangla Harju maakonnas Harku alevis. Harku vanglaga liideti 15. jaanuaril 2011 Murru vangla, Harku ja Murru Vanglaks. 2016. aasta jaanuaris oli vanglas kokku 165 vangi, neist naisi 87 ja alaealisi 2. Vanglas võisid viibida koos emaga ka kuni nelja-aastased lapsed, neile on kohandatud eraldi osakond. Alates 2010. aasta algusest paigutati Harkusse ka eakamad meesvangid. Eraldi rehabilitatsiooniprogrammiga osakond on uimastiprobleemidega vangidele. Justiitsministeeriumi vanglateenistuse koduleht (vaadatud 21. jaanuaril 2016) 1. juunil 2016 liideti Harku ja Murru vangla Tallinna vanglaga ning Harku alevikus asuvate vanglahoonete kasutamine lõpetati. Naisvangid paigutati Tallinna vangla eraldi hoonesse ning meesvangid Tallinna, Tartu ja Viru vanglasse.

Uus!!: Muhu ja Harku ja Murru vangla · Näe rohkem »

Heimar Peremees

Heimar Peremees (28. juuni 1930 Muhu – 14. juuli 2017) oli eesti majandusteadlane ja teadusorganisaator, aastatel 1970–1990 Eesti NSV kõrg- ja keskhariduse ministri asetäitja.

Uus!!: Muhu ja Heimar Peremees · Näe rohkem »

Heinrich Vick

Heinrich Vick (8. detsember 1687 Artlenburg – 1741 Muhu) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Muhu ja Heinrich Vick · Näe rohkem »

Heinrich Vick noorem

Heinrich Vick (ka August Heinrich Vick; 15. juuli 1725 Muhu – 28. august 1795 Urvaste) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Muhu ja Heinrich Vick noorem · Näe rohkem »

Heinrich von Knorring

Heinrich von Knorring (10. juuli 1595 – 3. juuni 1679 Tallinn) oli Rootsi sõjaväelane.

Uus!!: Muhu ja Heinrich von Knorring · Näe rohkem »

Helen Kauksi

Helen Kauksi (aastani 1983 Feodorova; 18. aprill 1950 Läänemaa, Noarootsi – 22. mai 2008 Tallinn) oli eesti tekstiilikunstnik.

Uus!!: Muhu ja Helen Kauksi · Näe rohkem »

Hellamaa (Hiiumaa)

Hellamaa panoraam Hellamaa on küla Hiiumaa vallas Hellamaa lahe ääres.

Uus!!: Muhu ja Hellamaa (Hiiumaa) · Näe rohkem »

Hellamaa külanõukogu

Hellamaa külanõukogu (ka Hellama külanõukogu) oli külanõukogu Eesti NSV-s aastatel 1945–1960.

Uus!!: Muhu ja Hellamaa külanõukogu · Näe rohkem »

Hellamaa raamatukogu

Hellamaa raamatukogu on külaraamatukogu, mis asub Muhu saarel Hellamaa külas.

Uus!!: Muhu ja Hellamaa raamatukogu · Näe rohkem »

Herman (Aav)

Peapiiskop Herman Herman (kodanikunimega Herman Aav; 2. september 1878 Hellamaa – 14. jaanuar 1961 Kuopio) oli eesti õigeusu vaimulik, aastatel 1925–1960 Soome Õigeusu Kiriku peapiiskop.

Uus!!: Muhu ja Herman (Aav) · Näe rohkem »

Herman Heinla

Herman Heinla (kuni 1937 Herman Hobustkoppel; 22. juuli 1921 Pärase küla, Muhumaa – 29. detsember 1996) oli eesti kunstnik.

Uus!!: Muhu ja Herman Heinla · Näe rohkem »

Hiie sõber

Hiie sõber on Maavalla Koja poolt alates 2008.

Uus!!: Muhu ja Hiie sõber · Näe rohkem »

Hiiekivi (täpsustus)

Hiiekivi on hiies asuv ohvrikivi.

Uus!!: Muhu ja Hiiekivi (täpsustus) · Näe rohkem »

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Uus!!: Muhu ja Hiiumaa · Näe rohkem »

Hiiumaa ajalugu

Hiiumaa ajalugu on ülevaade Hiiumaa ajaloost.

Uus!!: Muhu ja Hiiumaa ajalugu · Näe rohkem »

Hiiumaa laiud

390px Hiiumaa laiud on laiustik Väinameres Hiiumaa (Salinõmme ja Sarve poolsaare) ja Muhu vahel.

Uus!!: Muhu ja Hiiumaa laiud · Näe rohkem »

Hilda Tammsalu

Hilda Tammsalu (kuni 1977 Hilda Pruul; 6. november 1928 Muhu saar – 6. juuni 2006 Tartu) oli eesti loomakasvatusteadlane.

Uus!!: Muhu ja Hilda Tammsalu · Näe rohkem »

Hugo Laur

Hugo Laur (20. märts 1893 Kärus – 30. detsember 1977) oli eesti näitleja.

Uus!!: Muhu ja Hugo Laur · Näe rohkem »

Ilmar Noor

Ilmar Noor (sündinud 23. juulil 1941 Muhul) on eesti kaugsõidukapten, Eesti Mereakadeemia õppejõud.

Uus!!: Muhu ja Ilmar Noor · Näe rohkem »

Ivo Linna

Ivo Linna 1974. aastalFoto: Jaan Künnap Ivo Linna (sündinud 12. juunil 1949 Kuressaares) on eesti poplaulja.

Uus!!: Muhu ja Ivo Linna · Näe rohkem »

Jaagarahu lade

Lademe stratotüüp asub Jaagarahu karjääris Jaagarahu lade on siluri ladestu Wenlocki ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).

Uus!!: Muhu ja Jaagarahu lade · Näe rohkem »

Jaani lade

Jaani lade on siluri ladestu Wenlocki ladestiku kronostratigraafiline üksus (lade).

Uus!!: Muhu ja Jaani lade · Näe rohkem »

Jaanipäev

Jaanituli Altjal (2009) Amandus Adamsoni "Jaanituli" 1906. aastast Jaanituli Arukülas (2013) Jaanipäev on Eestis 24. juunil tähistatav püha.

Uus!!: Muhu ja Jaanipäev · Näe rohkem »

Jaanituli

"Jaanituli". Amandus Adamsoni maal, 1906 Jaanituli (Lõuna-Eestis jaanik, Lääne-Eestis ja Harjumaal jaanis(te)tuli) on jaanilaupäeva õhtul süüdatav suurem tuli; pidu selle ümber.

Uus!!: Muhu ja Jaanituli · Näe rohkem »

Jakob Munner

Jakob Munner VR II/3 (26. jaanuar 1895 Kuigatsi vald, Valgamaa – 7. märts 1936) oli Eesti sõjaväelane (kapten).

Uus!!: Muhu ja Jakob Munner · Näe rohkem »

Janika Oras

Janika Oras (aastani 1983 Janika Taukar; sündinud 28. novembril 1963 Rakveres) on eesti rahvaluule- ja -muusikateadlane.

Uus!!: Muhu ja Janika Oras · Näe rohkem »

Jäätee

Jäätee Hiiumaa ja mandri vahel (2003) Jäätee on üle jäätunud veekogu kulgev tee, mis olenevalt jää paksusest võib olla ette nähtud inimeste, erineva raskusega autode või muude liiklusvahendite liikluseks.

Uus!!: Muhu ja Jäätee · Näe rohkem »

Jüri Kann

Jüri Kann 2013. aastal Jüri Kann (sündinud 15. septembril 1938 Rässa külas Muhu vallas) on eesti keemiateadlane ja emeriitprofessor.

Uus!!: Muhu ja Jüri Kann · Näe rohkem »

Jüri Kolk (ihtüoloog)

Jüri Kolk (27. juuni 1940 – 24. detsember 2010) oli eesti ihtüoloog ja õpetaja.

Uus!!: Muhu ja Jüri Kolk (ihtüoloog) · Näe rohkem »

Jüri Räim

Jüri Räim (18. aprill 1933 – 18. aprill 1995) oli Eesti nõukogude parteitegelane.

Uus!!: Muhu ja Jüri Räim · Näe rohkem »

Johannes Pääsuke

Johannes Pääsuke (vkj 18. märts / ukj 30. märts 1892 Tartu – vkj 26. detsember 1917 / ukj 8. jaanuar 1918 Orša, Valgevene) oli eesti fotograaf, filmioperaator ja Eesti esimene filmitegija.

Uus!!: Muhu ja Johannes Pääsuke · Näe rohkem »

Joosep Meeri

Joosep Meeri (4. veebruar 1870 Viljandimaa – 23. oktoober 1929 Reigi) oli eesti vaimulik.

Uus!!: Muhu ja Joosep Meeri · Näe rohkem »

Joosep Saat

Joosep Saat (30. juuli 1900 Muhu, Hellamaa vald – 16. jaanuar 1977 Tallinn) oli eesti ajaloolane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1951), karikaturist, ajakirjanik ja poliitik.

Uus!!: Muhu ja Joosep Saat · Näe rohkem »

Juhan Smuul

Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhu saar – 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja.

Uus!!: Muhu ja Juhan Smuul · Näe rohkem »

Juhan Smuuli monument

Vaade monumendile mere poolt pisi Juhan Smuuli monument on 1990.

Uus!!: Muhu ja Juhan Smuuli monument · Näe rohkem »

Juu Jääb

"Juu Jääb" on Muhus alates 1997.

Uus!!: Muhu ja Juu Jääb · Näe rohkem »

Juudikselaid

Juudikselaid (ka Juudikse laid) on Saare maakonda Muhu valda jääv saar (laid).

Uus!!: Muhu ja Juudikselaid · Näe rohkem »

Juuni 2014

Juuni 2014, kroonika 2014.

Uus!!: Muhu ja Juuni 2014 · Näe rohkem »

Juuni 2017

Juuni 2017, kroonika 2017.

Uus!!: Muhu ja Juuni 2017 · Näe rohkem »

Kaarma õpetajate seminar

Kaarma õpetajate seminar (vene keeles Кармельская учительская семинария) oli Saaremaal Kaarmal asunud pedagoogikaõppeasutus, mis tegutses aastail 1871–1910.

Uus!!: Muhu ja Kaarma õpetajate seminar · Näe rohkem »

Kadakas (perekond)

Kadaka "marjad" Osmussaarel. Kadakas Saaremaal 2005 Kadakas (Juniperus) on igihaljaste kahe- või ühekojaliste okaspuude perekond küpressiliste sugukonnast.

Uus!!: Muhu ja Kadakas (perekond) · Näe rohkem »

Kaeratangupuder

Kaeratangupuder on kaeratangudest tehtud tangupuder.

Uus!!: Muhu ja Kaeratangupuder · Näe rohkem »

Kaitseliidu Saaremaa malev

Kaitseliit Saaremaa malev on Kaitseliidu territoriaalne üksus, mis tegutseb Saare maakonnas.

Uus!!: Muhu ja Kaitseliidu Saaremaa malev · Näe rohkem »

Kaljo Jõekalda

Kaljo Jõekalda (19. veebruar 1937 – 5. oktoober 2018) oli eesti televisiooni- ja filmioperaator.

Uus!!: Muhu ja Kaljo Jõekalda · Näe rohkem »

Kalju Reitel

Kristjan Raua monumenti Tallinna Hirvepargis peetakse Reiteli üheks paremaks tööks Kristjan Raua monumendi tagaküljel kujutas Reitel stseene Raua illustratsioonidest Eesti rahvuseeposele "Kalevipoeg" Kalju Reitel (11. veebruar 1921 Tapa – 10. september 2004 Tallinn) oli eesti skulptor.

Uus!!: Muhu ja Kalju Reitel · Näe rohkem »

Kaljuvoor

Kaljuvoor ehk paevoor, ka paekaljuvoor, on mandrijää kulutusel aluspõhjakivimitest tekkinud liustiku liikumise suunaline ovaalse põhijoonisega positiivne pinnavorm.

Uus!!: Muhu ja Kaljuvoor · Näe rohkem »

Kallaste (täpsustus)

Kallaste on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Muhu ja Kallaste (täpsustus) · Näe rohkem »

Kalmari sõda

Kalmari sõda oli sõda Taani ja Rootsi kuningriigi vahel Põhja-Norras asuva Finnmargi piirkonna kontrolli üle aastatel 1611–1613, mille tulemusel Rootsi oli sunnitud tunnistama Taani-Norra ülemvõimu selles piirkonnas.

Uus!!: Muhu ja Kalmari sõda · Näe rohkem »

Kangakudumine

Kanga kudumine Kangakudumine on üks tekstiili valmistamise viisidest.

Uus!!: Muhu ja Kangakudumine · Näe rohkem »

Kapukas

Kapukas (mitmuses kapukad; saarte murdes ja läänemurdes kapetad, võru murdes kaputad) oli varrastel kootud villane sokk, mida enne sukkade tulekut kanti koos sääriste või ribadegaEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Muhu ja Kapukas · Näe rohkem »

Karl Fromhold Glöckner

Karl Fromhold Glöckner (26. juuli/6. august 1768 Haapsalu – 13. märts/25. märts 1822 Muhu) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Muhu ja Karl Fromhold Glöckner · Näe rohkem »

Karl Pajos

Karl-Eduard Pajos (2. juuli 1894 Tõrma küla, Rakvere vald, Virumaa – 23. mai 1953 Nõroblag, Permi oblast, Vene NFSV) oli Eesti agronoom ja poliitik.

Uus!!: Muhu ja Karl Pajos · Näe rohkem »

Kassari laht

Tammiski nukilt läände Kassari laht (ka Hiiu väin) on Väinamere lääneosa, mereala Hiiumaa, Muhu ja Saaremaa vahel.

Uus!!: Muhu ja Kassari laht · Näe rohkem »

Katsikud

Katsikud (Tartu ja Võru murdes kaejats(e), Virumaal ja Mulgimaal varem ka katseEesti murrete sõnaraamat Vaadatud 09.12.2020) on tänapäevalgi levinud vana etnograafiline komme külastada koos külakostiga vastsündinud lapse emaEesti keele seletav sõnaraamat.

Uus!!: Muhu ja Katsikud · Näe rohkem »

Käänivõrk

Käänivõrk kui keerdpüünis oli pärata tõmbevõrk madalas vees kalade püüdmiseks.

Uus!!: Muhu ja Käänivõrk · Näe rohkem »

Käsnjas lohksamblik

Käsnjas lohksamblik (Solorina spongiosa) on samblik.

Uus!!: Muhu ja Käsnjas lohksamblik · Näe rohkem »

Kühmnokk-luik

Kühmnokk-luik (Cygnus olor) on partlaste sugukonda luige perekonda kuuluv lind, Eesti suurim lind.

Uus!!: Muhu ja Kühmnokk-luik · Näe rohkem »

Küklaadid

Küklaadid (kreeka ja vanakreeka Κυκλάδες (Kyklades)) on saarestik Egeuse mere keskosas.

Uus!!: Muhu ja Küklaadid · Näe rohkem »

Külmking

Külmking on eesti ja liivi rahvausundis (Eestis eelkõige Saaremaal, Muhus ja osalt Hiiumaal) tuntud üleloomulik pahatahtlik olend.

Uus!!: Muhu ja Külmking · Näe rohkem »

Kõinastu laid

Kõinastu laid (ka Keinastu) on 2,66 km² suurune laid Väinameres Väikese väina ja Lõpemere vahel.

Uus!!: Muhu ja Kõinastu laid · Näe rohkem »

Kõinastu lee

Kõinastu lee on saar Väinameres Kõinastu laiu ja Muhu vahel.

Uus!!: Muhu ja Kõinastu lee · Näe rohkem »

Kõverlaid

Kõverlaid on 30 hektari suurune asustamata laid Väinameres Hiiumaa vallas Salinõmme külas.

Uus!!: Muhu ja Kõverlaid · Näe rohkem »

Kõvik

Kõvik on ümbrusega võrreldes vastupidavamaist, kõvemaist kivimeist koosnev positiivne pinnavorm.

Uus!!: Muhu ja Kõvik · Näe rohkem »

Keila Linnaorkester

Keila Linnaorkester on puhkpilliorkester Keilas.

Uus!!: Muhu ja Keila Linnaorkester · Näe rohkem »

Kesse alumine tulepaak

Kessu alumine tulepaak Kessu alumine tulepaak Kesse sihi alumine tulepaak (ka Kessu alumine tulepaak) on tulepaak Kesselaiu edelarannikul Suures väinas Muhu saare ja mandri vahel.

Uus!!: Muhu ja Kesse alumine tulepaak · Näe rohkem »

Kesse ülemine tulepaak

Kessu sihi ülemine tulepaak Kessu sihi ülemine tulepaak Kesse sihi ülemine tulepaak (ka Kessu ülemine tulepaak) on tulepaak Kesselaiu edelarannikul Suures väinas Muhu saare ja mandri vahel.

Uus!!: Muhu ja Kesse ülemine tulepaak · Näe rohkem »

Kesse pank

Kesse pank Kesse pank ehk Kesselaiu pank (ka Kessu pank ja Kessulaiu pank) on pank Kesselaiul Muhu saare ja mandri vahel.

Uus!!: Muhu ja Kesse pank · Näe rohkem »

Kesselaid

Kesselaid (ka Kessulaid, Kessu) on 1,75 km² pindalaga laid Suures väinas Muhu saarest idas ning kuulub Muhu valla koosseisu.

Uus!!: Muhu ja Kesselaid · Näe rohkem »

Kessu päevamärk

Kessu päevamärk Kessu päevamärk Kessu päevamärk on päevamärk Kesselaiu põhjarannikul Suures väinas Muhu saare ja mandri vahel.

Uus!!: Muhu ja Kessu päevamärk · Näe rohkem »

Kikk-kõrvamüts

Kikk-kõrvamüts on punasest või harvem kalevist riidest tehtud pealaega, lambanahast voodriga kõrge müts.

Uus!!: Muhu ja Kikk-kõrvamüts · Näe rohkem »

Kirstumees

Kirstumees oli eesti talupojapulmas pulmategelane.

Uus!!: Muhu ja Kirstumees · Näe rohkem »

Kitsarööpmeline raudtee

Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.

Uus!!: Muhu ja Kitsarööpmeline raudtee · Näe rohkem »

Kitsarööpmeline raudtee Eestis

Raudteed Baltikumis 1902. aastal Kitsarööpmeline raudtee Eestis oli 19. sajandil ja 20. sajandil Eestimaa ja Liivimaa kubermangus ehitatud piirkondlik või tööstusettevõtete majandustegevuseks rajatud kitsarööpmeline raudteetaristu.

Uus!!: Muhu ja Kitsarööpmeline raudtee Eestis · Näe rohkem »

Kiutpõll

Kiutpõll oli 19. sajandil Muhus kasutatud põll.

Uus!!: Muhu ja Kiutpõll · Näe rohkem »

Klaus Kursell

Klaus Kursell (hukatud 3. juunil 1570 Tallinnas) oli Rootsi sõjaväelane (väliooberst).

Uus!!: Muhu ja Klaus Kursell · Näe rohkem »

Kliburannik

Kliburannik Kanaaridel Kliburannik on osa rannikust, mis on kaetud klibuga.

Uus!!: Muhu ja Kliburannik · Näe rohkem »

Knorring

Knorring, varasem nimekuju "Knorr(e)" on vana aadlisuguvõsa.

Uus!!: Muhu ja Knorring · Näe rohkem »

Kodar (ree osa)

Kodar (Saaremaal ja Muhus ka sugar) on ree jalasesse tapitud püstpuu.

Uus!!: Muhu ja Kodar (ree osa) · Näe rohkem »

Koguva Hansken

Wolter von Plettenbergi poolt 1532. aastal Koguva Hanskele antud vabaduskirja originaal. Dokument oli vaatamiseks väljas Muhu Muuseumis 22.-23. juunil 2012 Koguva Hansken (elas 16. sajandil) oli 16. sajandil elanud eesti maavaba talupoegSulev Vahtre, 1997.

Uus!!: Muhu ja Koguva Hansken · Näe rohkem »

Koguva murd

Koguva murd on murd ja ühtlasi paljand Muhu saarel Koguva külas.

Uus!!: Muhu ja Koguva murd · Näe rohkem »

Kompassi madal

Kompassi madal on madal Väinameres Muhu kirderanniku lähedal, Püssininast loodes.

Uus!!: Muhu ja Kompassi madal · Näe rohkem »

Koroonapandeemia Eestis

Koroonapandeemia Eestis on osa 2019.

Uus!!: Muhu ja Koroonapandeemia Eestis · Näe rohkem »

Koroonapandeemia kronoloogia Eestis

Terviseameti külastus 7. märtsil 2020 Nakatumiste ja surmade arvu muutumine pandeemiaperioodil Koroonapandeemia Eestis on osa ülemaailmsest koroonaviirushaiguse pandeemiast, mis on põhjustatud kiiresti levivast SARS-CoV-2 koroonaviirusest.

Uus!!: Muhu ja Koroonapandeemia kronoloogia Eestis · Näe rohkem »

Koroonapandeemia kronoloogia Eestis 2020. aastal

Jüri Ratas Muhu- ja Saaremaa visiidi ajal mais 2020 See artikkel räägib koroonapandeemia kulgemisest Eestis 2020.

Uus!!: Muhu ja Koroonapandeemia kronoloogia Eestis 2020. aastal · Näe rohkem »

Kuivastu sadam

Kuivastu sadam, mai 2007 Foto: Ave Maria Mõistlik Kuivastu sadam, veebruar 2019 Foto: Stefan Hiienurm Kuivastu sadam, september 2010Foto: Ivo Kruusamägi Kuivastu sadam (sadama kood: EE KUI) on sadam Kuivastus, Muhu saare idarannikul, Suure väina läänekaldal.

Uus!!: Muhu ja Kuivastu sadam · Näe rohkem »

Kuivastu–Virtsu laevaliin

Kuivastu sadam, veebruar 2019 Foto: Stefan Hiienurm Praam Piret, veebruar 2019Foto: Stefan Hiienurm Kuivastu–Virtsu laevaliin on regulaarne parvlaevade püsiühendus (laevaliin) Lääneranna vallas asuva Virtsu ja Muhu saarel asuva Kuivastu sadama vahel.

Uus!!: Muhu ja Kuivastu–Virtsu laevaliin · Näe rohkem »

Kumari kanal

Kumari kanali asukoha kaart Kumari kanal on Esimese maailmasõja ajal loodud põhja–lõunasuunaline kanal läbi Väinamere madalate osade.

Uus!!: Muhu ja Kumari kanal · Näe rohkem »

Kumari laevatee

Kumari laevatee on väikelaevadele mõeldud laevatee Väinameres.

Uus!!: Muhu ja Kumari laevatee · Näe rohkem »

Kumari laid

Kumari laid on 17 hektari suurune asustamata laid Väinameres Matsalu rahvuspargi Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis Lääne maakonnas Puise küla territooriumil.

Uus!!: Muhu ja Kumari laid · Näe rohkem »

Kumari lee

Kumari lee on põhja-lõunasuunaline liivane madal (leetseljak) Väinameres Kumari laiust lõunas.

Uus!!: Muhu ja Kumari lee · Näe rohkem »

Kuno Raude

Kuno Raude (sündinud 13. aprillil 1941) on eesti arhitekt, poliitik ja ühiskonnategelane.

Uus!!: Muhu ja Kuno Raude · Näe rohkem »

Kuramaa lahingud

Kuramaa lahingud (tuntud ka kui Kuramaa kott ja Kura kott) toimusid Teise maailmasõja ajal 16. oktoobrist 1944 8. maini 1945 Saksa ja Nõukogude vägede vahel.

Uus!!: Muhu ja Kuramaa lahingud · Näe rohkem »

Kuressaare kreis

Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Uus!!: Muhu ja Kuressaare kreis · Näe rohkem »

Laoküla merelaager

Laoküla merelaager on Paldiski lähedal Pakri lahe kaldal Laokülas suveti korraldatav vahetustega merendusteemaline laste- ja noortelaager.

Uus!!: Muhu ja Laoküla merelaager · Näe rohkem »

Lääne-Eesti saarestik

pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.

Uus!!: Muhu ja Lääne-Eesti saarestik · Näe rohkem »

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Uus!!: Muhu ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Lääneranna vald

Lääneranna vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne-Eestis Pärnu maakonnas.

Uus!!: Muhu ja Lääneranna vald · Näe rohkem »

Lõetsa soo

Lõetsa soo (ka: Muhu soo) on soo Muhu saarel; ühtlasi ainus seal looduslikuna säilinud sooala.

Uus!!: Muhu ja Lõetsa soo · Näe rohkem »

Lõks (püünis)

Lõks on harilikult langeva uksega, langeva raskusega või vedruga kasutatav püünis.

Uus!!: Muhu ja Lõks (püünis) · Näe rohkem »

Lõpemeri

Lõpemeri on laht Saare maakonnas Muhu vallas, Väinamere osa (siselaht).

Uus!!: Muhu ja Lõpemeri · Näe rohkem »

Lecanora andrewii

Lecanora andrewii on Eestis haruldane samblikuliik liudsambliku perekonnast.

Uus!!: Muhu ja Lecanora andrewii · Näe rohkem »

Leedutuli

Leedutuli oli Muhu saarel ja Saaremaal algselt heinamaarjapäeval (2. juuli), ent hiljem jaaniõhtul (jaanituli) tehtud tuli.

Uus!!: Muhu ja Leedutuli · Näe rohkem »

Leemetikare

Leemetikare on kare Muhu juures Seaninast 0,2 km kirdes.

Uus!!: Muhu ja Leemetikare · Näe rohkem »

Leivaküna

Leivaküna Leivaküna oli leivasõtkumise ja hapendamise nõu, mis õõnestati tavaliselt ühest tervikpuust.

Uus!!: Muhu ja Leivaküna · Näe rohkem »

Lepana

Lepana on mitme koha nimi Eestis.

Uus!!: Muhu ja Lepana · Näe rohkem »

Lepanina (Muhu)

Kaart Lepanina (ka Lepana) on väike neem Muhu saare põhjaosas Tammiski nuki ning Seanina vahel.

Uus!!: Muhu ja Lepanina (Muhu) · Näe rohkem »

Liisu Mägi

Liisu Mägi, tuntud ka nime all Puru Liisu, (16. detsember 1831 – 17. jaanuar 1926) oli Mulgimaal ja Lõuna-Viljandimaal tuntud rahvalaulik ja pulma-kaasitaja.

Uus!!: Muhu ja Liisu Mägi · Näe rohkem »

Liiva (Muhu)

Liiva on küla Saare maakonnas Muhu vallas.

Uus!!: Muhu ja Liiva (Muhu) · Näe rohkem »

Liiva külanõukogu (Orissaare rajoon)

Liiva külanõukogu oli külanõukogu Orissaare rajoonis Muhus.

Uus!!: Muhu ja Liiva külanõukogu (Orissaare rajoon) · Näe rohkem »

Liivi laht

Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².

Uus!!: Muhu ja Liivi laht · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Muhu ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Linik (riietus)

Linik, ka pealina, on pikk käterätitaoline linane rätik, mis oli põline abielunaiste pea- ja õlakate Ida-Euroopa rahvastel.

Uus!!: Muhu ja Linik (riietus) · Näe rohkem »

Linnutee tuuled

"Linnutee tuuled" on 1977.

Uus!!: Muhu ja Linnutee tuuled · Näe rohkem »

Loopealne

Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.

Uus!!: Muhu ja Loopealne · Näe rohkem »

Ludwig Nathanael Vick

Ludwig Nathanael Vick (1. jaanuar 1745 Muhu – 9. jaanuar 1810 Karula) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Muhu ja Ludwig Nathanael Vick · Näe rohkem »

Maalinn

Maalinn on eestlaste ringvall-linnuste rahvapärane nimetus Saaremaal, Muhus ja mujal Lääne-Eestis.

Uus!!: Muhu ja Maalinn · Näe rohkem »

Maasi

Maasi küla, august 2009 Maasi küla paikneb Saaremaa vallas Orissaarest neli kilomeetrit loode pool ning oli keskajal Muhu ja Ida-Saaremaa (Maasilinna foogtkonna) halduslik keskus.

Uus!!: Muhu ja Maasi · Näe rohkem »

Maastikurajoon

Maastikurajoon ehk loodusgeograafiline rajoon on maastikuvaldkonna osa, mis tavaliselt hõlmab üht pinnavormi (näiteks madalik, kõrgustik, lavamaa) või loodusobjekti (näiteks saar).

Uus!!: Muhu ja Maastikurajoon · Näe rohkem »

Maavaba talupoeg

Maavaba talupoeg (lühemalt ka: maavaba) oli keskaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria.

Uus!!: Muhu ja Maavaba talupoeg · Näe rohkem »

Madde Kalda

Madde Kalda (aastani 1925 Magdalena Alavina, aastatel 1925–1936 Magdalena Kalda, aastast 1936 Madde Kalda; 10. (vkj)/ 23. august 1903 Põikma, Hageri kihelkond, Harjumaa – 6. aprill 1984 Väike-Maarja) oli eesti kirjanik.

Uus!!: Muhu ja Madde Kalda · Näe rohkem »

Maere Reidla

Maere Reidla (aastani 1988 Maere Vapper, sündinud 24. märtsil 1955 Muhus) on eesti bioloog ja geneetik.

Uus!!: Muhu ja Maere Reidla · Näe rohkem »

Maie Kalda

Maie Kalda (1947. aastani Maie-Liis Kalda; 19. juuni 1929 Väike-Maarja – 8. november 2013) oli eesti kirjandusteadlane ja -kriitik.

Uus!!: Muhu ja Maie Kalda · Näe rohkem »

Mall Noormets

Mall Noormets (kuni 1988 Mall Põldemaa; sündinud 6. aprillil 1966 Orissaares) on eesti koreograaf ja teatriõppejõud, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia lavalise liikumise lektor.

Uus!!: Muhu ja Mall Noormets · Näe rohkem »

Maria (kala)

Atlandi tuura Maria konserveerimine Tuur Maria on teadaolevalt suurim Eesti vetest püütud kala.

Uus!!: Muhu ja Maria (kala) · Näe rohkem »

Marika Rauk

Marika Rauk (sündinud 2. detsembril 1954 Rinsi külas Muhu saarel) on eesti psühholoog ja psühholoogiateadlane.

Uus!!: Muhu ja Marika Rauk · Näe rohkem »

Matthias Diether

Matthias Diether (sündinud 2. detsembril 1974 Berliinis) on saksa kokk.

Uus!!: Muhu ja Matthias Diether · Näe rohkem »

Mäla

Mäla on küla Saare maakonnas Muhu vallas.

Uus!!: Muhu ja Mäla · Näe rohkem »

Märjamaa lahing

Märjamaa lahing peeti Läänemaal Märjamaa ümbruses, 10.–15. juulini 1941 Saksa Wehrmachti ja Punaarmee vahel idarindel Eestis.

Uus!!: Muhu ja Märjamaa lahing · Näe rohkem »

Märts 2013

Märts 2013, kroonika 2013.

Uus!!: Muhu ja Märts 2013 · Näe rohkem »

Märts 2020

Märts 2020, kroonika.

Uus!!: Muhu ja Märts 2020 · Näe rohkem »

Märtsiküüditamine

Märtsiküüditamine oli 1949.

Uus!!: Muhu ja Märtsiküüditamine · Näe rohkem »

Mõisaküla (Muhu)

Mõisaküla on küla Saare maakonnas Muhu vallas.

Uus!!: Muhu ja Mõisaküla (Muhu) · Näe rohkem »

Mehed ei nuta

"Mehed ei nuta" on Eesti Telefilmis 1968.

Uus!!: Muhu ja Mehed ei nuta · Näe rohkem »

Meinhard Saarkoppel

Meinhard Saarkoppel (sündinud 24. jaanuaril 1932 Muhus) on eesti tehnikateadlane.

Uus!!: Muhu ja Meinhard Saarkoppel · Näe rohkem »

Mihhail Zinovjev

Mihhail Aleksejevitš Zinovjev (vene Михаил Алексеевич Зиновьев; 19. veebruar 1838 – 2. detsember 1895 Gattšina) oli Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Muhu ja Mihhail Zinovjev · Näe rohkem »

Mihkel Jüris

Mihkel Jüris (algselt Mihail Jürisson) (11. september 1907 Hellamaa vald, Muhu saar, Saaremaa – 22. oktoober 1997 Stockholm, Rootsi) oli Eesti poliitik ja põllumajandusametnik.

Uus!!: Muhu ja Mihkel Jüris · Näe rohkem »

Mihkel Kõvamees

Mihkel Kõvamees (15. august 1891 Muhu – 20. märts 1983 Stockholm) oli Eesti sõjaväelane (kaptenmajor) ja kaugesõidukapten.

Uus!!: Muhu ja Mihkel Kõvamees · Näe rohkem »

Muhu dessant

Muhu dessant oli Saksa regulaarvägede dessantoperatsioon Muhu saarele 1941.

Uus!!: Muhu ja Muhu dessant · Näe rohkem »

Muhu Katariina kogudus

Muhu Katariina kirik EELK Muhu Katariina kogudus on luterlik kogudus Muhus.

Uus!!: Muhu ja Muhu Katariina kogudus · Näe rohkem »

Muhu külanõukogu

Muhu külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s Kingissepa rajoonis.

Uus!!: Muhu ja Muhu külanõukogu · Näe rohkem »

Muhu kihelkond

Muhu kihelkond (lühend Muh; saksa keeles Kirchspiel Mohn (Moon) in Oesel (inseln Mohn)) oli kihelkond Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis, nüüdse Muhu valla alal.

Uus!!: Muhu ja Muhu kihelkond · Näe rohkem »

Muhu kihistu

Kihistu stratotüüp Üügu pank Muhu kihistu (inglise keeles Muhu Formation) on siluri ladestu Jaagarahu lademe kihistu.

Uus!!: Muhu ja Muhu kihistu · Näe rohkem »

Muhu kirik

Muhu kirik Muhu Katariina kirik on kirik Muhu saarel Liiva külas.

Uus!!: Muhu ja Muhu kirik · Näe rohkem »

Muhu lahing

Muhu lahing (29. jaanuar – 3. veebruar 1227) oli sõjaline kokkupõrge end Muhu linnuses kaitsnud saarlaste ja neid rünnanud riialaste (Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, ristisõdijate, liivlaste, latgalite ja eestlaste) väe vahel.

Uus!!: Muhu ja Muhu lahing · Näe rohkem »

Muhu monoloogid

"Muhu monoloogid" on Juhan Smuuli humoorikas Muhu murrakus lühiproosakogu, mis ilmus esmatrükis 1968.

Uus!!: Muhu ja Muhu monoloogid · Näe rohkem »

Muhu murrak

Muhu murrak on üks eesti keele saarte murde murrakutest.

Uus!!: Muhu ja Muhu murrak · Näe rohkem »

Muhu Muuseum

Muhu Muuseum Muhu Muuseum asub Koguva külas Muhu saarel Saare maakonnas.

Uus!!: Muhu ja Muhu Muuseum · Näe rohkem »

Muhu Pagarid

OÜ Muhu Pagarid on Eesti toiduainetööstusettevõte, mis toodab ja müüb spetsiaalset Muhu leiba.

Uus!!: Muhu ja Muhu Pagarid · Näe rohkem »

Muhu Põhikool

Muhu Põhikool Muhu Põhikool XI noorte laulu- ja tantsupeo rongkäigus Muhu Põhikool on üldhariduskool Muhu saare keskosas Liiva külas.

Uus!!: Muhu ja Muhu Põhikool · Näe rohkem »

Muhu vald

Muhu vald on vald Saare maakonnas.

Uus!!: Muhu ja Muhu vald · Näe rohkem »

Muhu vald (1939)

Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Muhu vald oli vald Saaremaal Muhu saarel aastail 1939–1950.

Uus!!: Muhu ja Muhu vald (1939) · Näe rohkem »

Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kirik

Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kirik (august 2012) Kiriku interjöör Muhu-Hellamaa Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Saare maakonnas Muhu vallas Hellamaa külas.

Uus!!: Muhu ja Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kirik · Näe rohkem »

Muhu-Rinsi Neitsi Maria Kaasani pühakuju kirik

Muhu-Rinsi Neitsi Maria Kaasani pühakuju kirik Muhu-Rinsi Jumalaema Kaasani Ikooni kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Saare maakonnas Muhu vallas Rinsi külas.

Uus!!: Muhu ja Muhu-Rinsi Neitsi Maria Kaasani pühakuju kirik · Näe rohkem »

Muhulane

Muhulane on kord kuus ilmuv ajaleht, mis vahendab peamiselt Muhu saare uudiseid ja kirjutab muhulastega seotust.

Uus!!: Muhu ja Muhulane · Näe rohkem »

Muhumaa radarijaam

Muhumaa radarijaam on Muhu saarel Levalõpme külas asuv Eesti õhuväe Õhuseiredivisjoni hallatav radarijaam, kus paikneb mobiilne keskmaa õhuseireradar Ground Master 403.

Uus!!: Muhu ja Muhumaa radarijaam · Näe rohkem »

Must Mart

Must Mart (ka Must-Mart) on Muhu vägilasmuistendi kangelane.

Uus!!: Muhu ja Must Mart · Näe rohkem »

Must mänd

Must mänd (Pinus nigra) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).

Uus!!: Muhu ja Must mänd · Näe rohkem »

MyHits

MyHits on meediakontserni Duo Media Networksile kuuluv Eesti raadiojaam.

Uus!!: Muhu ja MyHits · Näe rohkem »

Nandu

Nandu (Rhea americana; varasem eestikeelne nimetus suurnandu) on lennuvõimetu lind, kes elutseb Lõuna-Ameerikas.

Uus!!: Muhu ja Nandu · Näe rohkem »

Nõiakivi

Nõiakivi on mitme Eesti tähelepanuväärse kivi (sh rändrahnu) nimi.

Uus!!: Muhu ja Nõiakivi · Näe rohkem »

Nõmmküla (Muhu)

Nõmmküla on küla Saare maakonnas Muhu vallas Liivast 10 kilomeetrit põhja pool.

Uus!!: Muhu ja Nõmmküla (Muhu) · Näe rohkem »

Neeme Korv

Neeme Korv (sündinud 8. veebruaril 1974) on eesti ajakirjanik, oli aastatel 2008–2019 Postimehe arvamustoimetuse juhataja.

Uus!!: Muhu ja Neeme Korv · Näe rohkem »

Niidukoosluse taimestiku taastamine

Looduslik taimestumine (niidu kinnikasvamine).Niidukoosluse taimestiku taastamine on kohaliku ehk pärismaise floora liikide taasasustamine niidule, kust need on kadunud.

Uus!!: Muhu ja Niidukoosluse taimestiku taastamine · Näe rohkem »

Nikolai von Bünting

Nikolai von Bünting Nikolai von Bünting (vene keeles Николай Георгиевич фон Бюнтинг; 15. juuli 1861 Peterburi – 2. märts 1917 Tver) oli Venemaa keisririigi riigitegelane.

Uus!!: Muhu ja Nikolai von Bünting · Näe rohkem »

Nooriku tantsitamine

Nooriku tantsitamine oli pulmatseremoonia osa, mis järgnes tanutamisele ja põlletamisele.

Uus!!: Muhu ja Nooriku tantsitamine · Näe rohkem »

November 2010

November 2010, kroonika 2010.

Uus!!: Muhu ja November 2010 · Näe rohkem »

Olaus Kellmann

Olaus Kellmann (ka Olaus Kellman; 3. jaanuar 1724 Rootsi – 28. detsember 1807/9. jaanuar 1808 Muhu) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Muhu ja Olaus Kellmann · Näe rohkem »

Ole Golubjatnikov

Ole Golubjatnikov (ka Oleg Golubjatnikov; 5. jaanuar 1930 Kuressaare – 4. jaanuar 2004 Syracuse) oli eesti päritolu USA arvutiteadlane.

Uus!!: Muhu ja Ole Golubjatnikov · Näe rohkem »

Operatsioon Albion

Muhu väina lahingu (operatsiooni Albion) skeem Operatsioon Albion ehk Tagalahe dessant oli Saksamaa keisririigi poolt I maailmasõja ajal 1917. aasta oktoobris teostatud meredessant, mille käigus hõivati Lääne-Eesti saared. See oli Saksa vägede suurim ja edukaim meredessantoperatsioon I maailmasõja ajal. 1917. aastal tahtis Venemaa Ajutine Valitsus ka pärast Veebruarirevolutsiooni sõda jätkata. Aleksandr Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias lõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega. Saksamaa ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 130 km tagasi. 3. septembril (ukj) vallutasid sakslased Riia.

Uus!!: Muhu ja Operatsioon Albion · Näe rohkem »

Operatsioon Beowulf

Operatsioon Beowulf sisaldas kaht Saksamaa plaani, et okupeerida II maailmasõjas Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu.

Uus!!: Muhu ja Operatsioon Beowulf · Näe rohkem »

Orissaare rajoon

Orissaare rajoon oli rajoon Eesti NSV-s, mis hõlmas Saaremaa idaosa ja Muhu saare.

Uus!!: Muhu ja Orissaare rajoon · Näe rohkem »

Paadrema Püha Kolmainu kirik

Paadrema Püha Kolmainu kirik Paadrema Püha Kolmainu kirik on aastatel 1888–1889 ehitatud õigeusu kirik Paadremal Pärnu maakonnas.

Uus!!: Muhu ja Paadrema Püha Kolmainu kirik · Näe rohkem »

Panga pank

Panga pank varahommikul Panga pank Panga pank ehk Mustjala pank asub Saaremaa põhjaranniku läänepoolsemas osas, Panga küla lähedal.

Uus!!: Muhu ja Panga pank · Näe rohkem »

Papilaid

Papilaid (1642 Prestholm, 1716 Papenholmen, 1798 Papis Laid) on laid Väinameres Kesselaiust põhjas.

Uus!!: Muhu ja Papilaid · Näe rohkem »

Paramaja kihistik

Paramaja kihistik (inglise Paramaja Member) on siluri ladestu Jaani lademe Jaani kihistu kihistik.

Uus!!: Muhu ja Paramaja kihistik · Näe rohkem »

Passi kivi

Passi kivi (Vanapagana kolmas kivi) on rändrahn Hiiumaal, Pühalepa hoiualal (KLO2000045) hooldataval puisniidul, kaitstavast looduse üksikobjektist Vanapagana kivist (Tõllukivi, KLO4000471) 600 m põhjakirdes.

Uus!!: Muhu ja Passi kivi · Näe rohkem »

Paul Raud

Paul Raud (sünninimi Paulus Raud; 23. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru-Jaagupi kihelkond – 22. november 1930 Tallinn) oli eesti kunstnik.

Uus!!: Muhu ja Paul Raud · Näe rohkem »

Paul Ruus

Paul Ruus 1913. aastal koos kaaslasega Saaremaal vanavara kogumasPaul Ruus (12. oktoober 1891 Keeni vald, Valgamaa – 21. august 1974 Pärnu) oli eesti arst.

Uus!!: Muhu ja Paul Ruus · Näe rohkem »

Päälda maalinn

Arheoloogiamälestise silt Vähesäilinud vall ja siseõu Siseõu Päälda maalinn ehk Päelda maalinn asub Saare maakonnas Muhu saarel.

Uus!!: Muhu ja Päälda maalinn · Näe rohkem »

Pätt (jalanõu)

Pätt on endisaegne nöörist või riidest pastlataoline jalanõu, mida kanti Saaremaal ja MuhusEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Muhu ja Pätt (jalanõu) · Näe rohkem »

Pöördnoot

Pöördnoot, ka pöörinoot (murdeti jalgnoot, taaginoot, vorut) on kurnpüünis, millel on vaid üks tiib või teine tiib on väga lühike.

Uus!!: Muhu ja Pöördnoot · Näe rohkem »

Pühati mägi

Pühati mägi on looduslik pühapaik Muhu Levalõpme külas või Nõmmkülas.

Uus!!: Muhu ja Pühati mägi · Näe rohkem »

Püssina pank

Püssina pank Püssina pank ja vaade sellelt Virtsu-Kuivastu suunas Püssina pank on pank Muhu kirdeosas Lõetsa külas, kõrgeim Rannaniidi pankadest.

Uus!!: Muhu ja Püssina pank · Näe rohkem »

Püssinina

Püssinina lõuna poolt Püssinina (ka Püssina nina) on neem Muhu kirdeosas Lõetsa külas Püssina panga lähedal.

Uus!!: Muhu ja Püssinina · Näe rohkem »

Põhjamaade seitsmeaastane sõda

Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi keeles Nordiska sjuårskriget, taani keeles Den Nordiske Syvårskrig, poola keeles I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.

Uus!!: Muhu ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »

Peamine Muhu väina laevatee

Peamine Muhu väina laevatee on umbes 50 meremiili pikkune põhja–lõunasuunaline faarvaater läbi Väinamere.

Uus!!: Muhu ja Peamine Muhu väina laevatee · Näe rohkem »

Peedu

Peedu võib tähendada järgmist.

Uus!!: Muhu ja Peedu · Näe rohkem »

Peeter Suure merekindlus

Peeter Suure merekindlus (vene keeles Морская крепость Императора Петра Великого) oli osa Peterburi merekaitse rannikupatareide ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ja nende vahelistele saartele aastatel 1912–1918.

Uus!!: Muhu ja Peeter Suure merekindlus · Näe rohkem »

Piiri 8-klassiline Kool

Piiri 8-klassiline Kool oli üldhariduskool Piiri külas Muhumaal.

Uus!!: Muhu ja Piiri 8-klassiline Kool · Näe rohkem »

Plenäär

Plenäär (prantsuse keelest en plein air, 'vabas õhus') ehk vabaõhumaal on maalimisviis, mille puhul pilt valmib õues, motiivi vahetus naabruses.

Uus!!: Muhu ja Plenäär · Näe rohkem »

Pollak

Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Muhu ja Pollak · Näe rohkem »

Poola-Rootsi sõda (1600–1629)

Rootsi-Poola sõda oli pikaajaline sõjaline konflikt Rootsi ja Rzeczpospolita vahel aastail 1600–1629.

Uus!!: Muhu ja Poola-Rootsi sõda (1600–1629) · Näe rohkem »

Pronksiaeg

Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.

Uus!!: Muhu ja Pronksiaeg · Näe rohkem »

Pruudiaasta

Pruudiaasta ehk pruutaasta oli aeg, mil mõrsja pidi kosjade ja pulmade vahelisel ajal mõnel päeval nädalas (teisipäeval, neljapäeval, laupäeval) käima peiuvanemate juures tööl (eriti viljalõikusel, kartulivõtmisel jne), näitamaks oma töökust ja tragidust.

Uus!!: Muhu ja Pruudiaasta · Näe rohkem »

Pruudipõll

Pruudipõll oli 19. sajandi lõpupoole Muhus sealses pulmatraditsioonis kasutatud põll.

Uus!!: Muhu ja Pruudipõll · Näe rohkem »

Puise

Puise on küla Haapsalu linnas Lääne maakonnas.

Uus!!: Muhu ja Puise · Näe rohkem »

Raadio Kadi

Raadio Kadi on Eesti regionaalne raadiojaam, mis tegutseb alates 1992.

Uus!!: Muhu ja Raadio Kadi · Näe rohkem »

Radar

ARPA radar Kwajaleini atollil Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi välibaasis Kihnus, Eesti Energia AS tellimusel, et välja selgitada lindude rännet vähem segavaid merealasid tuuleenergeetika arendamiseks Radar (varem ka RADAR; inglise keeles radio detection and ranging, 'raadiojälgimine ja kauguse määramine') on õhuruumi raadioseireseadeldis ehk raadiolokaator, mis toimib elektromagnetkiirguse, siin raadiolainete levimise põhimõttel ruumis.

Uus!!: Muhu ja Radar · Näe rohkem »

Raissa Kõvamees

Raissa Kõvamees (aastani 1933 Raissa Kesküla; 4. märts 1907 Linnuse, Muhu – 18. aprill 1989 Vancouver) oli Kanada eesti kirjanik.

Uus!!: Muhu ja Raissa Kõvamees · Näe rohkem »

Raivo Vokk

Raivo Vokk (13. oktoober 1949 Viira küla, Muhu vald – 25. november 2023) oli eesti keemiateadlane.

Uus!!: Muhu ja Raivo Vokk · Näe rohkem »

Raku

Honami Kōetsu. "Fujisan", teenõu. Valge raku-põletus. Edo ajastu, 17. sajand. Rahvuslik aare Läänepärane raku-põletus Raku (jaapani keeles 楽焼 rakuyaki, 'raku keraamika') on Jaapanis 17. sajandil välja kujunenud madalkuumuskeraamika põletusviis.

Uus!!: Muhu ja Raku · Näe rohkem »

Rannakaitsepatarei nr 317

Rannakaitsepatarei nr 317 oli Saaremaa põhjarannikule Ninase poolsaarel Ninase küla lähedal rajatud rannakaitsepatarei, mis kuulus Punalipulise Balti laevastiku Tallinna mereväebaasi Läänemere rannikukaitsesüsteemi.

Uus!!: Muhu ja Rannakaitsepatarei nr 317 · Näe rohkem »

Rannaniidi pangad

Rannaniidi pangad on pangad Muhu saarel.

Uus!!: Muhu ja Rannaniidi pangad · Näe rohkem »

Rannapatarei nr 36

Rannapatarei nr 36 oli 1917.

Uus!!: Muhu ja Rannapatarei nr 36 · Näe rohkem »

Raugi madal

Raugi madal on madal Muhu saarest kirdes Raugi küla lähedal.

Uus!!: Muhu ja Raugi madal · Näe rohkem »

Rääts (korv)

Rääts on vitstest, juurtest või peergudest punutud madal hõre korv.

Uus!!: Muhu ja Rääts (korv) · Näe rohkem »

Reheahi

Rehielamu Harju-Jaanis 1890. aastal Reheahi oli kuni 19.

Uus!!: Muhu ja Reheahi · Näe rohkem »

Rehealune

Rehealune (ka rehala, Hiiumaal rehekoda, Võru murdes põhtja) oli rehielamu ühes otsas paiknev kõige suurem ja laiem ruumiosa.

Uus!!: Muhu ja Rehealune · Näe rohkem »

Richard Saaliste

Richard Ottomar Saaliste (23. juuli 1916 Nurtu küla, Läänemaa – 14. detsember 1949 Vändra metsas) oli Eesti (lipnik) ja Saksa (leitnant) ohvitser ning metsavend-luuraja.

Uus!!: Muhu ja Richard Saaliste · Näe rohkem »

Ringvall-linnus

Ringvall-linnus on IV linnustetüüpi kuuluvate linnustega.

Uus!!: Muhu ja Ringvall-linnus · Näe rohkem »

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Uus!!: Muhu ja Rootsi aeg · Näe rohkem »

Rootsi dominioonid

Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.

Uus!!: Muhu ja Rootsi dominioonid · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Uus!!: Muhu ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Uus!!: Muhu ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saaremaa (maakond)

Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.

Uus!!: Muhu ja Saaremaa (maakond) · Näe rohkem »

Saaremaa ajalugu

Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.

Uus!!: Muhu ja Saaremaa ajalugu · Näe rohkem »

Saaremaa mäss

Saaremaa mäss (ka Saaremaa ülestõus) oli Eesti Ajutise Valitsuse ja mõisnikevastane mäss Saare maakonnas 1919.

Uus!!: Muhu ja Saaremaa mäss · Näe rohkem »

Saaremaa mõisate loend

Saaremaa mõisate loend on loetelu Saaremaa ajaloolistest mõisatest.

Uus!!: Muhu ja Saaremaa mõisate loend · Näe rohkem »

Saaremaa Meetootjate Ühing

Saaremaa Meetootjate Ühing on Saaremaa ja Muhumaa mesinikke ühendav ühing.

Uus!!: Muhu ja Saaremaa Meetootjate Ühing · Näe rohkem »

Saaremaa sild

Saaremaa sild on Eestis pikka aega kavandatud sild üle Suure väina Muhu saare ja Mandri-Eesti ühendamiseks.

Uus!!: Muhu ja Saaremaa sild · Näe rohkem »

Saarepealne Koda

Maausuliste Saarepealne Koda (lüh. Saarepealne Koda ühendab Muhu- ja Saaremaa maausulisi. Koda asutati 19 lehekuud 10215 (2002). Sama aasta pärnakuus võeti Saarepealne Koda Maavalla Koja liikmeks ning registreeriti Eesti Vabariigi kirikute ja koguduste registris.

Uus!!: Muhu ja Saarepealne Koda · Näe rohkem »

Saarnaki laid

Saarnaki laid on 143 hektari suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus.

Uus!!: Muhu ja Saarnaki laid · Näe rohkem »

Saarte Liinid

AS Saarte Liinid on Eesti riigiaktsiaselts, mille põhitegevus on sadamate haldamine ja arendamine, et tagada nende kaudu reisija- ja kaubavedu.

Uus!!: Muhu ja Saarte Liinid · Näe rohkem »

Saarte murre

Saarte murre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Kihnus ning neid nelja saart ümbritsevatel väikesaartel.

Uus!!: Muhu ja Saarte murre · Näe rohkem »

Saarte värvid

"Saarte värvid" on 2012.

Uus!!: Muhu ja Saarte värvid · Näe rohkem »

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.

Uus!!: Muhu ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »

Salinõmme

Salinõmme on küla Hiiumaa vallas Suuremõisast edelas Salinõmme poolsaarel.

Uus!!: Muhu ja Salinõmme · Näe rohkem »

Sääri

Sääri saare põhjakallas Sääri (harvem ka Sääre) on 5,7 hektari suurune väikesaar Muhust läänes, Aneninast 300 meetrit loodes.

Uus!!: Muhu ja Sääri · Näe rohkem »

Säärised

Cowboy säärised, Oklahoma rahvusmuuseum Säärised on pahkluust põlveni ulatuvad torukujulised säärekatted Eesti keele seletav sõnaraamat.

Uus!!: Muhu ja Säärised · Näe rohkem »

Sõjategevus Eestis (1944)

Sõjategevus Eestis 1944.

Uus!!: Muhu ja Sõjategevus Eestis (1944) · Näe rohkem »

Sõjategevus Eestis 1941. aastal

Sõjategevus Eestis 1941.

Uus!!: Muhu ja Sõjategevus Eestis 1941. aastal · Näe rohkem »

Seanina

Seanina suvel 2006 Seanina (muhulased kutsuvad ka Seana) on Muhu saare põhjapoolseim neem.

Uus!!: Muhu ja Seanina · Näe rohkem »

Seanina (täpsustus)

* Seanina on neem Muhu saarel.

Uus!!: Muhu ja Seanina (täpsustus) · Näe rohkem »

Seanina tulepaak

Seanina tulepaak Seanina tulepaak on tulepaak, mis asub Muhu saarel Seanina neeme lähedal.

Uus!!: Muhu ja Seanina tulepaak · Näe rohkem »

Sepa mägi

Sepa mägi on kõrgendik Saare maakonnas Muhu vallas Päelda külas; ühtlasi kõrgeim koht Muhu saarel.

Uus!!: Muhu ja Sepa mägi · Näe rohkem »

Siin me oleme!

"Siin me oleme!" on Eesti Telefilmi 1978.

Uus!!: Muhu ja Siin me oleme! · Näe rohkem »

Silur

Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).

Uus!!: Muhu ja Silur · Näe rohkem »

Sipelgarahu

Sipelgarahu on 3,52 hektari suurune asustamata rahu Väinameres.

Uus!!: Muhu ja Sipelgarahu · Näe rohkem »

Slava

Slava (Слава) oli Venemaa Borodino klassi soomuslaev Venemaa keisririigi Balti laevastikus.

Uus!!: Muhu ja Slava · Näe rohkem »

Soemüür

Soemüür on pliidi juurde kuuluv suitsulõõridega tellisehitis, mis pliidi kütmisel kuumeneb ja soojendab ruume.

Uus!!: Muhu ja Soemüür · Näe rohkem »

Stackelberg

Stackelberg on Rootsi, Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Muhu ja Stackelberg · Näe rohkem »

Stensby leping

Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220.

Uus!!: Muhu ja Stensby leping · Näe rohkem »

Stepi-naastsamblik

Stepi-naastsamblik (Psora decipiens) on samblik.

Uus!!: Muhu ja Stepi-naastsamblik · Näe rohkem »

Sumbküla

pisi Sumbküla on külatüüp, kus taluõued paiknevad suhteliselt vaba vormiga kobaras koos.

Uus!!: Muhu ja Sumbküla · Näe rohkem »

Suur väin

Virtsu–Kuivastu laevatee veebruaris 2009 Suur väin on väin Lääne-Eestis Muhu saare ja Mandri-Eesti vahel.

Uus!!: Muhu ja Suur väin · Näe rohkem »

Suuremõisa mõis

Suuremõisa mõis oli mitme mõisa nimi Eestis.

Uus!!: Muhu ja Suuremõisa mõis · Näe rohkem »

Suurlaid

Suurlaid oli madal saar Muhust lõunas Pädaste küla juures, mis 2015 seisuga on liitunud Muhu saarega.

Uus!!: Muhu ja Suurlaid · Näe rohkem »

Tammiski mustkivi

Tammiski mustkivi. Vaade põhja poolt Tammiski mustkivi (ka Musta Mardi kivi) on rändrahn Muhu saare loodetipus Tammiski nukil.

Uus!!: Muhu ja Tammiski mustkivi · Näe rohkem »

Tammiski nukk

Tammiski nukk suvel 2006 Kassari lahele. Tammiski nukk (saksa keeles Tammiskoots) on Muhu saare põhjaosa loodepoolseim neem.

Uus!!: Muhu ja Tammiski nukk · Näe rohkem »

Tann (anum)

Tann on saarte murdes ja läänemurdes pealt kitsam tõrs.

Uus!!: Muhu ja Tann (anum) · Näe rohkem »

Tanni Kents

Tanni Kents (Constancia Kents, neiuna Constancia Grünthal, ka Constancia Pill, Constancia Kents, Constancia Pill-Kents, Tanni Grünthal, Tanni Pill ja Tanni Pill-Kents; 22. juuli 1920 Kuressaare – 17. jaanuar 2005 Toronto) oli jurist ja väliseesti seltskonnategelane, ajakirja Triinu toimetaja aastatel 1985–1995.

Uus!!: Muhu ja Tanni Kents · Näe rohkem »

Tõmmu käpp

Tõmmu käpp (Orchis ustulata) on käpaliste sugukonda, käpa perekonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Muhu ja Tõmmu käpp · Näe rohkem »

Tõnu Ling

Tõnu Ling (sündinud 20. aprillil 1971 Muhu saarel) on eesti loodusfotograaf.

Uus!!: Muhu ja Tõnu Ling · Näe rohkem »

Tõrsa allikad

Tõrsa allikad on allikad Muhu saarel.

Uus!!: Muhu ja Tõrsa allikad · Näe rohkem »

Tillunire

Tillunire Tillunire on Väikses väinas selle Muhu saare poolses küljes Väinatammiga eraldatud väina pooli ühendav süvendatud oja ehk kraav.

Uus!!: Muhu ja Tillunire · Näe rohkem »

Timo Eichfuss

Timo Eichfuss (sündinud 19. novembril 1988 Muhus) on endine Eesti kutseline korvpallur.

Uus!!: Muhu ja Timo Eichfuss · Näe rohkem »

Timotheus Kuusik

Timotheus Kuusik ((vkj. 24. detsember 1862) 5. jaanuar 1863 Lalli, Muhu – 14. mai 1940 Tallinn) oli eesti kooli- ja kirjamees.

Uus!!: Muhu ja Timotheus Kuusik · Näe rohkem »

Tooder

Tooder (harvem ka reimar) on pikk ja suhteliselt väikese läbimõõduga ujuv meremärk.

Uus!!: Muhu ja Tooder · Näe rohkem »

Tool

neoliitikumi perioodist 4750-4700 a. eKr. Leitud Rumeenias. Tool on ühe inimese istumiseks mõeldud mööbliese, millel on jalad ja seljatugi (leen).

Uus!!: Muhu ja Tool · Näe rohkem »

Toomas Saat

Toomas Saat (sündinud 8. märtsil 1954 Muhus) on eesti bioloog, ihtüoloog ja embrüoloog.

Uus!!: Muhu ja Toomas Saat · Näe rohkem »

Torgu Apostel Johannese kogudus

Torgu Apostel Johannese kogudus oli aastatel 1849–1944 Saaremaal Torgu vallas IIde külas tegutsenud õigeusu kogudus.

Uus!!: Muhu ja Torgu Apostel Johannese kogudus · Näe rohkem »

Trapetsiaalsed hauaplaadid

Trapetsiaalsed hauaplaadid on Euroopas ajavahemikust 7. sajandist 14. sajandi alguseni pärinevad kivist hauatähised, mis on peatsist laiemad ja jalutsist kitsamad.

Uus!!: Muhu ja Trapetsiaalsed hauaplaadid · Näe rohkem »

Tsink Plekk Pang

Tsink Plekk Pang oli Tartus aadressil Küütri 6 1999–2014 tegutsenud hiina restoran-pubi.

Uus!!: Muhu ja Tsink Plekk Pang · Näe rohkem »

Tunnuslause

Tunnuslause on lause või fraas, millest tuntakse organisatsiooni, ettevõtet, toodet, kampaaniat vm.

Uus!!: Muhu ja Tunnuslause · Näe rohkem »

Tupenurme pank

Tupenurme pank Muhumaal Tupenurme pank on pank Muhu saarel.

Uus!!: Muhu ja Tupenurme pank · Näe rohkem »

Tuuleveski

Kolm levinumat tuuliku toimimismehhanismi Kuremaa mõisa tuuleveski Aaspere mõisa tuuleveski Tuuleveski ehk tuulik on ajam või ehitis, mis muundab tuule kineetiline energia mehaaniliseks energiaks ehk saab tööks vajaliku energia tuulest.

Uus!!: Muhu ja Tuuleveski · Näe rohkem »

Uiema alumine päevamärk

Uiema alumine päevamärk Uiema sihi alumine päevamärk on endine päevamärk Muhu saare kirdeosas Kautliku panga juures.

Uus!!: Muhu ja Uiema alumine päevamärk · Näe rohkem »

Uiema ülemine päevamärk

Uiema sihi ülemine päevamärk on endine päevamärk Muhu saare kirdeosas.

Uus!!: Muhu ja Uiema ülemine päevamärk · Näe rohkem »

Umbaed

Umbaed oli ajalooliselt Eesti aladel üksik eraldiseisev aiaga piiratud põllulapp.

Uus!!: Muhu ja Umbaed · Näe rohkem »

Valdek Kulbach

Valdek Kulbach (6. aprill 1927 Auvere-Joala vald – 31. jaanuar 2020) oli eesti ehitusteadlane ja ehitusinsener, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1986).

Uus!!: Muhu ja Valdek Kulbach · Näe rohkem »

Valdemar Väli

Valdemar Väli (ka Voldemar Väli; 3. oktoober 1909 Kullamaa, Läänemaa – 17. märts 2007 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, kes sai tuntuks eelkõige portree- ja maastikumaalidega.

Uus!!: Muhu ja Valdemar Väli · Näe rohkem »

Valjala maalinn

Valjala maalinna jäänused Maalinna kõrged nõlvad Maalinna kivised nõlvad Kruse joonis Valjala maalinn (ka Valjala linnus) oli Saare maakonnas Saaremaa vallas asunud muistsete saarlaste ringvall-linnus, mis asus nüüdsest Valjala alevikust umbes 700 meetri kaugusel.

Uus!!: Muhu ja Valjala maalinn · Näe rohkem »

Valtsnoorik

Valtsnoorik (ka kassinoorik, kukenoorik) ehk ebamõrsja oli pulmanali eesti talupojapulmas.

Uus!!: Muhu ja Valtsnoorik · Näe rohkem »

Vassili Ristkok

Vassili Ristkok esimeses reas vasakult teine metropoliit Aleksanderi vastuvõtul Tornimäe kiriku õues 1934 Vassili Ristkok (26. detsember 1877 Hellamaa – 6. jaanuar 1942 Irkutsk) oli õigeusu vaimulik.

Uus!!: Muhu ja Vassili Ristkok · Näe rohkem »

Väike väin

Tamm üle Väikse väina Väike väin on väin Eesti lääneosas.

Uus!!: Muhu ja Väike väin · Näe rohkem »

Väikesaar

Väikesaarteks nimetatakse Eestis suursaartest ehk Saaremaast, Hiiumaast ja Muhust väiksemaid saari.

Uus!!: Muhu ja Väikesaar · Näe rohkem »

Väikese väina tamm

Vaade tammi parkimisplatsilt Saaremaa suunas Vaade tammi parkimisplatsilt Muhu suunas Väikese väina tamm ehk Väinatamm on tamm, mis ühendab Muhu saart Saaremaaga läbi Väikse väina.

Uus!!: Muhu ja Väikese väina tamm · Näe rohkem »

Väinakari

Väinakari lõunatooder 2013. aastal Väinakari on kari (madal) Väinameres Muhu ja Kassari vahel.

Uus!!: Muhu ja Väinakari · Näe rohkem »

Väinamere saared

Auklaid, Öakse laid, Saarnaki laid, Hanikatsi laid Harilaiu põhjaosa Kakrarahu Väinamere saared on Väinameres olevad saared.

Uus!!: Muhu ja Väinamere saared · Näe rohkem »

Väinameri

Väinamere asend Jää Väinamerel päikesetõusu ajal Väinameri (varasema nimega Muhu väin) on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.

Uus!!: Muhu ja Väinameri · Näe rohkem »

Võilaid

Võilaid (Woielaid) on endine saar Liivi lahes Muhust kagus.

Uus!!: Muhu ja Võilaid · Näe rohkem »

VI üldtantsupidu

VI üldtantsupidu toimus Tallinnas Komsomoli-nimelisel staadionil 19.

Uus!!: Muhu ja VI üldtantsupidu · Näe rohkem »

Viilork

Viilork (ka tuulamishark, küüsik) on kühvlitaoline 5–9 laia puupiiga hark teravilja tuulamiseks.

Uus!!: Muhu ja Viilork · Näe rohkem »

Viinakari

Ahelaiu lääneosa. Viinakari on kari (madal) Väinameres Hiiumaa laidude ja Muhu vahel.

Uus!!: Muhu ja Viinakari · Näe rohkem »

Viire takka

"Viire takka" (see tähendab 'Viirelaiu tagant') on eesti rahvalaul, mis räägib Krimmi sõja ajal Riia lahte väisanud aurulaevade dessandist (Baltic fleet) ning nende laevade jõudmisest Arensburgi (Kuressaarde) 23.

Uus!!: Muhu ja Viire takka · Näe rohkem »

Viirelaid

Viirelaid on 87 hektari suurune saar laid Muhu kagurannikul Suures väinas, kuuludes Muhu valda Võiküla küla koosseisu.

Uus!!: Muhu ja Viirelaid · Näe rohkem »

Villem Alttoa

Villem Alttoa (kuni 1934 Villem Alto; 31. oktoober 1898 Karepa, Maria vald, Haljala kihelkond, Virumaa – 3. juuni 1975 Tartu) oli eesti õpetaja, haridustegelane ja kirjandusteadlane.

Uus!!: Muhu ja Villem Alttoa · Näe rohkem »

Villem Grünthal-Ridala

Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu – 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija.

Uus!!: Muhu ja Villem Grünthal-Ridala · Näe rohkem »

Villu Veski

Villu Veski, 2010 Villu Veski esinemas Euroopa päeva tähistamisel Vabaduse väljakul 7. mail 2011 Villu Veski (sündinud 19. jaanuaril 1962 Hellamaa külas Muhus) on Eesti saksofonist, helilooja, muusikaprodutsent ja pedagoog.

Uus!!: Muhu ja Villu Veski · Näe rohkem »

Virtsu

Virtsu on alevik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel.

Uus!!: Muhu ja Virtsu · Näe rohkem »

Virtsu–Kuivastu laevatee

Kuivastu sadam, veebruar 2019 Foto: Stefan Hiienurm Praam Piret, veebruar 2019Foto: Stefan Hiienurm Virtsu–Kuivastu laevatee veebruaris 2009 Virtsu–Kuivastu laevatee on 3,7 meremiili pikkune laevatee mandril asuva Virtsu ja Muhu Kuivastu sadama vahel.

Uus!!: Muhu ja Virtsu–Kuivastu laevatee · Näe rohkem »

Virve Kiple

Virve Kiple (aastast 1951 Virve Parsadanjan, ka Virve Parsadanova; (18. augustil 1927 Mäksa vald – 2. september 2009) oli eesti baleriin, näitleja ja Eesti Televisiooni režissöör. Ta õppis aastatel 1940–1942 Tiina Kapperi tantsustuudios ja aastatel 1942–1944 Vanemuise balletistuudios. Lisaks lõpetas ta aastal 1944 Tartu kaubanduskooli. 1944. aastal debüteeris teatri Vanemuine kordeballetis. Neli aastat hiljem mängis draamas "Suur jõud" ja esimeses nõukogude operetis "Üksteist tundmatut". Aastatel 1948–1953 õppis Moskvas GITIS-e eesti stuudios. Virve Kiple valiti purskkaevu "Rahvaste sõprus" Eestit sümboliseeriva Muhu saare rahvarõivas naisekuju eeskujuks Moskvas endisel NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näitusel. Ta oli aastatel 1953–1956 Draamateatri näitleja ning aastatel 1956–1958 ja 1984–1986 Vanemuise teatri näitleja. Aastatel 1958–1984 töötas ta Eesti Televisioonis režissöörina. Näitleja- ja režissöörikarjääri lõpetamise järel töötas ta eesti keele õpetajana. Virve Kiple-Parsadanjan suri 2. septembril 2009 ja maeti 9. septembril 2009 Metsakalmistule.

Uus!!: Muhu ja Virve Kiple · Näe rohkem »

Wilhelm Adolf Nikolai Nerling

Wilhelm Adolf Nikolai Nerling (9. veebruar 1881 Muhu – 13. mai 1944 Grabow) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Muhu ja Wilhelm Adolf Nikolai Nerling · Näe rohkem »

Yves Le Lay

Yves Christian-François Le Lay (tuntud kui Yves Le Lay) on taani kokk.

Uus!!: Muhu ja Yves Le Lay · Näe rohkem »

1. Eesti jalaväepolk

1.

Uus!!: Muhu ja 1. Eesti jalaväepolk · Näe rohkem »

1. juuli

1.

Uus!!: Muhu ja 1. juuli · Näe rohkem »

13. sajand Eestis

13.

Uus!!: Muhu ja 13. sajand Eestis · Näe rohkem »

14. september

14.

Uus!!: Muhu ja 14. september · Näe rohkem »

17. sajand Eestis

17.

Uus!!: Muhu ja 17. sajand Eestis · Näe rohkem »

17. september

17.

Uus!!: Muhu ja 17. september · Näe rohkem »

1941

1941.

Uus!!: Muhu ja 1941 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Muhu saar, Muhumaa.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva