90 suhted: Alempois, Alistekund, Alulinn, Alutaguse kihelkond, Ambla kihelkond, Askälä, Audru kihelkond, Avaste, Eesti, Eesti esiajalugu, Eesti haldusjaotus, Eesti kihelkondade loend maakonniti, Eesti muinasmaakonnad, Eesti rauaaeg, Eesti viikingiaeg, Eestlased, Haldusjaotus, Harju-Madise kihelkond, Jämaja kihelkond, Järva-Jaani kihelkond, Järvamaa, Jõhvi kihelkond, Jogentagana, Kaitseliidu Pärnumaa malev, Karksi kihelkond, Katoliku kirik Eestis, Keila, Keila kihelkond, Kesk-Eesti väikemaakonnad, Kihelkond, Kikepera malevkond, Koeru kihelkond, Konuvere linnus, Koonga vald, Korbe malevkond, Kotsu, Laiuse kihelkond, Läänemaa, Lüganuse kihelkond, Lüganuse vald, Lõpekund, Lembitu, Lemmu, Lihula muinaskihelkond, Linnusepiirkond, Maalasti, Mahu kihelkond, Malev, Mõhu, Mihkli kihelkond, ..., Muhu kihelkond, Muinaskihelkondade loend maakonniti, Muinasmaakond, Mustjala kihelkond, Muuga (Vinni), Narva ajalugu, Neli kuningat, Nurmekund, Otepää kihelkond, Peetri kihelkond, Raikküla kärajad, Rebala kihelkond (Virumaa), Revala, Ridala muinaskihelkond, Risti kihelkond, Saaremaa ajalugu, Sakala, Sangaste kihelkond, Soontagana, Soopoolitse, Sossolid, Tartu ajalugu, Tartu linnus, Tartu muinaskihelkond, Tartu-Maarja kihelkond, Tartumaa, Türi kihelkond, Tõrma (Rakvere), Torgu vald, Trikāta (ajalooline piirkond), Ugandi, Vaiga, Vald, Valgatabalve, Vändra kihelkond, Võrumaa, Ventava, Vigala kihelkond, Virumaa, Vomentaga. Laienda indeks (40 rohkem) »
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Alempois · Näe rohkem »
Alistekund
Alistekund (Alistegunde, Aliste) on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond (provincia), arvatavasti muinaskihelkond, Sakala lõunaosas.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Alistekund · Näe rohkem »
Alulinn
Alulinn (allikates ka Alolinn) oli kunagine linnus, mille ase on Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas soosaarel Aa küla territooriumil Aa mõisa südamest umbes 1,75 km kagu pool, Tallinna–Narva maanteest umbes 600 m lõuna pool.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Alulinn · Näe rohkem »
Alutaguse kihelkond
Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Alutaguse kihelkond · Näe rohkem »
Ambla kihelkond
Ambla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ampel, lühend Amb) oli ajalooline haldusüksus Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Ambla kihelkond · Näe rohkem »
Askälä
Askälä ehk Askele (Taani hindamisraamatus Askælæ) oli muinaskihelkond ajaloolisel Virumaal.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Askälä · Näe rohkem »
Audru kihelkond
Audru kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Audern) oli ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangus Pärnu kreisis.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Audru kihelkond · Näe rohkem »
Avaste
Avaste küla asub Rapla maakonnas Märjamaa valla edelanurgas samanimelisel mäel ning selle ümbruses.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Avaste · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti haldusjaotus
Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Eesti haldusjaotus · Näe rohkem »
Eesti kihelkondade loend maakonniti
Selles loendis on esitatud Eesti kihelkonnad maakonniti rahvateadustes ning filoloogias tarvitatud traditsioonilises järjekorras.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Eesti kihelkondade loend maakonniti · Näe rohkem »
Eesti muinasmaakonnad
Eesti muinasmaakonnad (vanemas kirjanduses nimetatud ka maad) olid Muinas-Eesti muinaskihelkondade ühendused või üksikkihelkonnad (väikemaakonnad).
Uus!!: Muinaskihelkond ja Eesti muinasmaakonnad · Näe rohkem »
Eesti rauaaeg
Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Eesti rauaaeg · Näe rohkem »
Eesti viikingiaeg
Eesti viikingiaeg on Eesti ajalooperiood aastatel –1050.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Eesti viikingiaeg · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Eestlased · Näe rohkem »
Haldusjaotus
Haldusjaotus ehk administratiivne jaotus on riigi territooriumi jagunemine osadeks (haldusüksusteks) selleks, et hõlbustada territooriumi valitsemist.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Haldusjaotus · Näe rohkem »
Harju-Madise kihelkond
Harju-Madise kihelkond ehk Harju ja Risti kihelkond (lühend HMd, saksa keeles Kirchspiel Lodenrode in Harrien, Kirchspiel Matthias und Kreuz, hiljem Kirchspiel Matthias in Harrien) oli kihelkond Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Harju-Madise kihelkond · Näe rohkem »
Jämaja kihelkond
Jämaja kirik Jämaja kihelkond (lühend Jäm; ka Jamaja kihelkond; saksa keeles Kirchspiel Jamma) oli kihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Jämaja kihelkond · Näe rohkem »
Järva-Jaani kihelkond
Järva-Jaani kirik Järva-Jaani kihelkond (lühend JJn; saksa keeles Kirchspiel St. Johannis) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Järva-Jaani kihelkond · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Järvamaa · Näe rohkem »
Jõhvi kihelkond
Jõhvi kihelkond (lühend Jõh) oli umbes 1250.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Jõhvi kihelkond · Näe rohkem »
Jogentagana
Jogentagana (ka Jõgentagana,Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 409Enn Tarvel. Sakala ja Ugandi kihelkonnad., lk 586–587 Joentaga, Jõetaga,Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion, 1990. Lk 88 Joentagan, Joentagana,Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop. Eesti kohanimeraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. Lk 125–126 Jogentagan, Henriku Liivimaa kroonikas Iogentagania) oli Henriku Liivimaa kroonikas mainitud muinaskihelkond Emajõe põhjakaldal.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Jogentagana · Näe rohkem »
Kaitseliidu Pärnumaa malev
Pärnumaa maleva lipp Kaitseliidu Pärnumaa malev on Kaitseliidu territoriaalne üksus, mis tegutseb Pärnu maakonnas.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Kaitseliidu Pärnumaa malev · Näe rohkem »
Karksi kihelkond
Karksi kirik Karksi kihelkond (lühend Krk; saksa keeles Kirchspiel Karkus in Kreis Pernau) on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Karksi kihelkond · Näe rohkem »
Katoliku kirik Eestis
Roomakatoliku kirik Eestis, ametliku nimega Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis, on roomakatoliku kiriku Eesti alal tegutsev struktuur.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Katoliku kirik Eestis · Näe rohkem »
Keila
Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Keila · Näe rohkem »
Keila kihelkond
Keila kirik Keila kihelkond (lühend Kei, saksa keeles Kirchspiel Kegel) on ajalooline kihelkond Lääne-Harju praostkonnas Harjumaal.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Keila kihelkond · Näe rohkem »
Kesk-Eesti väikemaakonnad
Kesk-Eesti väikemaakonnad oli grupp ühekihelkonnalisi muinasmaakondi 13.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Kesk-Eesti väikemaakonnad · Näe rohkem »
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Kihelkond · Näe rohkem »
Kikepera malevkond
Kikepera malevkond on Kaitseliidu Pärnumaa maleva malevkond.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Kikepera malevkond · Näe rohkem »
Koeru kihelkond
Koeru kirik Koeru kihelkond (ka Maarja-Magdaleena kihelkond, saksa keeles St. Marien-Magdalenen, lühend Koe) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Koeru kihelkond · Näe rohkem »
Konuvere linnus
Konuvere maalinn (nimetatud ka Puenkalle, Paekalle) oli muinasaegne linnus, mille asukoht jääb tänapäeval Rapla maakonna Märjamaa valla Konuvere külla.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Konuvere linnus · Näe rohkem »
Koonga vald
Koonga vald oli vald Pärnu maakonnas.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Koonga vald · Näe rohkem »
Korbe malevkond
Korbe malevkond on Kaitseliidu Pärnumaa maleva malevkond, mis moodustati Kaitseliidu ülema käskkirjaga Pärnumaa maleva juhatuse ettepanekul märtsis 2008.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Korbe malevkond · Näe rohkem »
Kotsu
Kotsu (ka Cozzo) oli muinaskihelkond Läänemaal.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Kotsu · Näe rohkem »
Laiuse kihelkond
Laiuse Püha Jüri kirik Laiuse kihelkond (lühend Lai; saksa keeles Kirchspiel Lais, St. Jürgens Kirchspiel) oli ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis (asehalduskorra ajal 1783–1796 Viljandi kreisis) Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Laiuse kihelkond · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Läänemaa · Näe rohkem »
Lüganuse kihelkond
Lüganuse kirik 1900. aastatel Mälestuskivi Lüganuse kiriku ees Lüganuse kihelkond (lühend Lüg) on eesti ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal ning Viru/Rakvere kreisis, Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Lüganuse kihelkond · Näe rohkem »
Lüganuse vald
Lüganuse vald on vald Ida-Viru maakonna loodeosas Soome lahe kaldal.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Lüganuse vald · Näe rohkem »
Lõpekund
Lõpekund (Loppegunde) oli Järvamaa muinaskihelkond, mis hõlmas hilisema Järva-Jaani kihelkonna ja Koeru kihelkonna ala.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Lõpekund · Näe rohkem »
Lembitu
Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Lembitu · Näe rohkem »
Lemmu
Lemmu (Lemmun, Laemund) on Taani hindamisraamatus mainitud muinaskihelkond ajaloolisel Virumaal 13.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Lemmu · Näe rohkem »
Lihula muinaskihelkond
Lihula muinaskihelkond oli muinaskihelkond Läänemaal.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Lihula muinaskihelkond · Näe rohkem »
Linnusepiirkond
Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Linnusepiirkond · Näe rohkem »
Maalasti
Maalasti küla 1832. aasta topograafilisel kaardil Maalasti (ka Maalaste, Mallaste, Mallast, Mallast) on küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Maalasti · Näe rohkem »
Mahu kihelkond
Mahu kihelkond (Maum, Maholm) oli Virumaa muinaskihelkond.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Mahu kihelkond · Näe rohkem »
Malev
Malev oli Muinas-Eestis sõjaväe koondüksus, mis oli kogutud ühest või mitmest kihelkonnast või maakonnast.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Malev · Näe rohkem »
Mõhu
Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Mõhu · Näe rohkem »
Mihkli kihelkond
Mihkli kirik Mihkli kihelkond (lühend Mih; Kirchspiel St. Michaelis) oli kihelkond Lääne-Eestis, ajaloolisel Läänemaal ja Pärnumaal – Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Mihkli kihelkond · Näe rohkem »
Muhu kihelkond
Muhu kihelkond (lühend Muh; saksa keeles Kirchspiel Mohn (Moon) in Oesel (inseln Mohn)) oli kihelkond Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis, nüüdse Muhu valla alal.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Muhu kihelkond · Näe rohkem »
Muinaskihelkondade loend maakonniti
Selles loendis on esitatud Eesti muinaskihelkonnad maakonniti.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Muinaskihelkondade loend maakonniti · Näe rohkem »
Muinasmaakond
Maakonnaks ehk muinasmaakonnaks nimetatakse sageli muinasaegset (kuni 13. sajand) kihelkonnast ja linnusepiirkonnast suuremat mitteriiklikku territoriaalset üksust tänapäeva Baltikumi alal.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Muinasmaakond · Näe rohkem »
Mustjala kihelkond
Mustjala kirik Mustjala kihelkond (lühend Mus; saksa keeles Kirchspiel Mustel in Oesel) oli kihelkond Saaremaal, Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Mustjala kihelkond · Näe rohkem »
Muuga (Vinni)
Muuga on küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Muuga (Vinni) · Näe rohkem »
Narva ajalugu
Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Narva ajalugu · Näe rohkem »
Neli kuningat
Mälestusmärk neljale kuningale ja nende kolmele sulasele Paide Vallimäel Neli kuningat olid 1343.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Neli kuningat · Näe rohkem »
Nurmekund
Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Nurmekund · Näe rohkem »
Otepää kihelkond
Otepää kirik Otepää kihelkond (lühend Ote; kirikukihelkond, tolleaegses saksa keeles Kirchspiel Odenpäh in Kreis Dorpat, Odenpä) oli kihelkond, mis asus ajaloolisel Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Otepää kihelkond · Näe rohkem »
Peetri kihelkond
Järva-Peetri kirik Peetri kihelkond ka Järva-Peetri kihelkond (lühend Pee; saksa keeles Kirchspiel St. Petri in Jerwen) oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Peetri kihelkond · Näe rohkem »
Raikküla kärajad
Raikküla kärajad olid Henriku Liivimaa kroonika kohaselt igal aastal Harjumaal (arvatavasti Raikkülas või Raelas) toimunud ümbruskonna hõimude nõupidamised ehk kärajad.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Raikküla kärajad · Näe rohkem »
Rebala kihelkond (Virumaa)
Rebala (Taani hindamisraamatus Repel, Henriku Liivimaa kroonikas Revelensis provincia) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Rebala kihelkond (Virumaa) · Näe rohkem »
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Revala · Näe rohkem »
Ridala muinaskihelkond
Ridala muinaskihelkond oli muinaskihelkond Läänemaal.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Ridala muinaskihelkond · Näe rohkem »
Risti kihelkond
Risti kihelkond ehk Harju-Risti kihelkond (lühend Ris, saksa keeles Kirchspiel Crucis in Harrien hiljem Kirchspiel Kreuz in Harrien) oli kihelkond Harjumaa lääneosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Risti kihelkond · Näe rohkem »
Saaremaa ajalugu
Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Saaremaa ajalugu · Näe rohkem »
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Sakala · Näe rohkem »
Sangaste kihelkond
Sangaste kihelkond (lühend San; saksa keeles Kirchspiel Theal) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis, Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Sangaste kihelkond · Näe rohkem »
Soontagana
Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Soontagana · Näe rohkem »
Soopoolitse
Soopoolitse ehk Sobolits oli muinaskihelkond (ja võib-olla omaette väikemaakond) Peipsi läänerannikul Emajõest põhja pool.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Soopoolitse · Näe rohkem »
Sossolid
Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Sossolid · Näe rohkem »
Tartu ajalugu
Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Tartu ajalugu · Näe rohkem »
Tartu linnus
Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Tartu linnus · Näe rohkem »
Tartu muinaskihelkond
Tartu muinaskihelkond (ka Tarbatu muinaskihelkond; ladina keeles provincia Tharbitensis) oli Eesti muinaskihelkond, mis asus tänapäeva Tartumaa lõunaosas.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Tartu muinaskihelkond · Näe rohkem »
Tartu-Maarja kihelkond
Tartu-Maarja kihelkond (lühend TMr; saksa keeles Dorpt Kirchspiel, Kirchspiel St. Marien, varem Kirchspiel St. Johannis) on ajalooline kihelkond Tartumaal Tartu linna ümbruses, Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Tartu-Maarja kihelkond · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Tartumaa · Näe rohkem »
Türi kihelkond
Türi kirik Türi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Turgel, lühend Tür) oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Türi kihelkond · Näe rohkem »
Tõrma (Rakvere)
Tõrma on küla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Tõrma (Rakvere) · Näe rohkem »
Torgu vald
Torgu vald oli vald Saare maakonnas Sõrve poolsaare lõunaosas.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Torgu vald · Näe rohkem »
Trikāta (ajalooline piirkond)
Trikāta (Tricatua) oli 13.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Trikāta (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Ugandi · Näe rohkem »
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Vaiga · Näe rohkem »
Vald
Eestis on vald 2. järgu haldusüksuse ja ühtlasi madalaimat järku haldusüksuse tüüp.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Vald · Näe rohkem »
Valgatabalve
Valgatabalve ehk Walgatabalwe oli Läti Henriku "Liivimaa kroonikas" mainitud paik Ugandis või Ugandi naabruses.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Valgatabalve · Näe rohkem »
Vändra kihelkond
Vändra kihelkond (lühend Vän; sks Kirchspiel Fennern) on kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Vändra kihelkond · Näe rohkem »
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Võrumaa · Näe rohkem »
Ventava
Kuramaa 13. sajandil Ventava oli piirkond 13.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Ventava · Näe rohkem »
Vigala kihelkond
Vigala kirik Vigala kihelkond (lühend Vig; saksa keeles Kirchspiel Fickel, ladina keeles parochia Figalensia) oli haldusüksus Läänemaal.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Vigala kihelkond · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Virumaa · Näe rohkem »
Vomentaga
Vomentaga (ka Vomentagana) oli muinaskihelkond Revalas.
Uus!!: Muinaskihelkond ja Vomentaga · Näe rohkem »