Kiiremini kui brauser!
115 suhted: Absoluutne viljakus, Aed-mustköömne seemned, Akrosomaalreaktsioon, Anatoomia mõisteid, Andrei Sõritsa, Arüülsüsivesinike retseptor, Arengubioloogia, Asendusemadus, Ühekojaline taim, Üheksavöölane, Baribal, Benno Richard Ottow, Bioloogia mõisteid, Detsidualiseerumine, Dolly (lammas), Downi sündroom, Emamõju, Emane, Embrüo, Embrüogenees, Embrüoloogia, Embrüosiirdamine, Endomeetriumi retseptiivsus, Eostus, Follikulaarvedelik, Ftalaadid, Gameet, Geen, Geneetiliselt muundatud hiir, Haplotüüp, Hüpogonadism, Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg, Hedgehogi signaalirada, Helviksammaltaimed, Heteroplasmia, Homoloogiline rekombinatsioon, Idand, Imetajate rakutüüpide loetelu, Implanteerumine, Kahepaiksed, Kaksikud, Kalamari, Karl Ernst von Baer, Kloonimine, Konnarohulised, Kopulatsioon, Krüptosporidioos, Kuukala, Lambiharikromosoom, Lõigustumine, ..., LGBT lapsevanemad, Liigiteke, Linnud, Mari (täpsustus), Meditsiiniõigus, Menstruatsioon, Mereselgrootud, Meripõis, Metsakäharik, Mitmikisadus, Mitmikud, Mitokondriaalne DNA, Mitokondriaalsed nukleoidid, Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid, Moorula, Muna, Muna (täpsustus), Munajuhalehter, Munasari, Munasarja folliikul, Mutatsioonimäär, Naissugu, Ohtene sõnajalg, Okaspuutaimed, Onkogenoomika, Ontogenees, Ovogenees, Ovulatsioon, Partenogenees, Pikkuste suurusjärgud, Ploidsus, Proteaasid, Puberteet, Rakk, Raku potents, Rakubioloogia mõisteid, Rasedus, Rebane, Rebu, Roomajad, Rudolf Wagner, Sammaltaimed, Süüfilis, Sügoot, Seemnealge, Seemnetaimed, Seksuoloogia mõisteid, Siiami kaksikud, Siugkonnalised, Speculum. De l'autre femme, Sperm, Suguühe, Suguline valik, Sugunääre, Taimemorfoloogia, Tüvirakk, Tiinus, Transvaginaalne folliikulipunktsioon, Tuberkuloos, Turneri sündroom, Varbuss, Vili, Viljastamine katseklaasis, Viljatusravi, 5S ribosomaalne RNA. Laienda indeks (65 rohkem) »
Absoluutne viljakus
Absoluutse viljakus on maksimaalne viljastumisvõimeliste marjaterade ehk munarakkude arv ühe emase kohta.
Uus!!: Munarakk ja Absoluutne viljakus · Näe rohkem »
Aed-mustköömne seemned
Aed-mustköömne seemned (Nigellae sativae semen) nimetatakse aed-mustköömne täisküpsenud viljadest saadusi, mida kasutatakse väga erinevatel eesmärkidel ja valmistusviisidel nii töönduslikult, kodumajapidamistes, kulinaarias kui ka taimravis ja farmakognoosias.
Uus!!: Munarakk ja Aed-mustköömne seemned · Näe rohkem »
Akrosomaalreaktsioon
merisiilikul. Akrosomaalreaktsioon on üks spermi munarakku tungimise etappidest.
Uus!!: Munarakk ja Akrosomaalreaktsioon · Näe rohkem »
Anatoomia mõisteid
Siin on loetletud inimese ja teiste selgroogsete loomade morfoloogia, anatoomia, embrüoloogia ja histoloogia mõisteid.
Uus!!: Munarakk ja Anatoomia mõisteid · Näe rohkem »
Andrei Sõritsa
Andrei Sõritsa (sündinud 25. novembril 1961 Kaasanis Tatari ANSV-s) on Eesti naistearst ja endine vehkleja.
Uus!!: Munarakk ja Andrei Sõritsa · Näe rohkem »
Arüülsüsivesinike retseptor
Arüülsüsivesinike retseptor ehk AHR on heterodimeerne valk.
Uus!!: Munarakk ja Arüülsüsivesinike retseptor · Näe rohkem »
Arengubioloogia
Arengubioloogia on bioloogia haru, mis uurib kõiki muutusi organismis kogu elutsükli vältel ehk viljastumisest surmani.
Uus!!: Munarakk ja Arengubioloogia · Näe rohkem »
Asendusemadus
Asendusemadus ehk surrogaatemadus (ka surrogaatlus, vahendussünnitus) on Eesti Naistearstide Seltsi definitsiooni järgi olukord, milles naine kannab rasedust ja sünnitab lapse paarile, kus naine ei ole võimeline sünnitama kaasasündinud emakaanomaalia, omandatud emakaanomaaliate või selle tõttu, et rasedus on vastunäidustatud.
Uus!!: Munarakk ja Asendusemadus · Näe rohkem »
Ühekojaline taim
Hall lepp on ühekojaline taim Ühekojaline ehk monoöötsiline ehk liitsuguline taim on taim, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil.
Uus!!: Munarakk ja Ühekojaline taim · Näe rohkem »
Üheksavöölane
Üheksavöölane (Dasypus novemcinctus) on loom vöölaste sugukonda rüüvöölase perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Munarakk ja Üheksavöölane · Näe rohkem »
Baribal
Baribal (Ursus americanus) on Põhja-Ameerikast pärinev karu perekonda kuuluv loom.
Uus!!: Munarakk ja Baribal · Näe rohkem »
Benno Richard Ottow
Benno Richard Ottow (14. mai 1884 Kärdla – 29. mai 1975 Stockholm) oli baltisakslasest Eesti arstiteadlane, günekoloog, meditsiini- ja teadusloolane.
Uus!!: Munarakk ja Benno Richard Ottow · Näe rohkem »
Bioloogia mõisteid
Siin on loetletud üldbioloogia mõisteid.
Uus!!: Munarakk ja Bioloogia mõisteid · Näe rohkem »
Detsidualiseerumine
kontratseptiivis sisalduva progesterooni toimel detsidualiseerunud endomeetrium: koe hematoksüliin-eosiinvärving. Detsidualiseerumine on emakat vooderdava limaskesta (endomeetriumi) muutus hormoonide või embrüo poolt eritatavate faktorite toimel, mis valmistab emakat ette embrüo pesastumiseks ja edasiseks raseduseks.
Uus!!: Munarakk ja Detsidualiseerumine · Näe rohkem »
Dolly (lammas)
Dolly topis Šotimaa Muuseumis Dolly (inglise keeles ka Dolly the Lamb; 5. juuli 1996 – 14. veebruar 2003) oli emane lammas, esimene imetaja, keda klooniti täiskasvanud isendi keharaku tuuma baasil.
Uus!!: Munarakk ja Dolly (lammas) · Näe rohkem »
Downi sündroom
Nii naise kui mehe 21. kromosoomi trisoomia Downi sündroom ehk trisoomia 21 (lühend DS) on inimese kõige levinum kromosoomhaigus.
Uus!!: Munarakk ja Downi sündroom · Näe rohkem »
Emamõju
Emamõjuks ehk maternaalseks mõjuks nimetatakse nähtust, kus lisaks organismi enda genotüübile ja tema kasvukeskkonnale mõjutavad tema väljakujunevat fenotüüpi ka organismi ema genotüüp ja kasvukeskkond.
Uus!!: Munarakk ja Emamõju · Näe rohkem »
Emane
Rooma jumala Venuse peegel tähistab emast sugu Emane on lahksuguliste loomade munarakke moodustav sugupool.
Uus!!: Munarakk ja Emane · Näe rohkem »
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Uus!!: Munarakk ja Embrüo · Näe rohkem »
Embrüogenees
Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.
Uus!!: Munarakk ja Embrüogenees · Näe rohkem »
Embrüoloogia
Embrüoloogia (embryon ladina 'loode' ja logos 'õpetus') ehk arenemisõpetus ehk lootelugu on teadus loote arenemisest, mis algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestadest (roomajad ja linnud).
Uus!!: Munarakk ja Embrüoloogia · Näe rohkem »
Embrüosiirdamine
Embrüosiirdamine (inglise embryo transfer) on viljastatud munaraku viimine (siirdamine) organismi (naise, veise jne) emakasse.
Uus!!: Munarakk ja Embrüosiirdamine · Näe rohkem »
Endomeetriumi retseptiivsus
Endomeetriumi retseptiivsuse ehk endomeetriumi vastuvõtlikkuse ehk implantatsiooniakna all peetakse harilikult silmas osadel elussünnitajatel emasloomadel (sh naistel) teatud perioodilisusega korduvat unikaalsete, valdavalt molekulaartasandi muutuste jada, protsessi või seisundit, mis muudab emaka endomeetriumi embrüo(te) kinnitumisele vastuvõtlikuks ja võimaldab blastotsüsti-endomeetriumi vastastikust suhtlemist nii, et oleks tagatud loote areng emakas.
Uus!!: Munarakk ja Endomeetriumi retseptiivsus · Näe rohkem »
Eostus
Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemneraku ehk spermatosoidiga, sellest algab naise rasedus.
Uus!!: Munarakk ja Eostus · Näe rohkem »
Follikulaarvedelik
Follikulaarvedelik on vedelik, mis täidab munasarja antraalse folliikuli õõnsust ehk antrumi ja ümbritseb munarakku.
Uus!!: Munarakk ja Follikulaarvedelik · Näe rohkem »
Ftalaadid
Ftalaadid on ftaalhappe estrid.
Uus!!: Munarakk ja Ftalaadid · Näe rohkem »
Gameet
Gameet on organismi sugurakk.
Uus!!: Munarakk ja Gameet · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Munarakk ja Geen · Näe rohkem »
Geneetiliselt muundatud hiir
Transgeenne hiir, kellel on karvakasvu mõjutav geen välja lülitatud (vasakul). Tema kõrval on tavaline hiir Geneetiliselt muundatud hiir ehk transgeenne hiir on koduhiir, kelle genoomi on muudetud, kasutades geenitehnoloogiat.
Uus!!: Munarakk ja Geneetiliselt muundatud hiir · Näe rohkem »
Haplotüüp
Haplotüüp on desoksüribonukleiinhappe mutatsioonide kogum, mis pärandub üheskoos järglastele.
Uus!!: Munarakk ja Haplotüüp · Näe rohkem »
Hüpogonadism
Hüpogonadism on gonaadide ehk sugunäärmete funktsionaalse aktiivsuse vähenemine.
Uus!!: Munarakk ja Hüpogonadism · Näe rohkem »
Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg
Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg ehk HPG. Praktiliselt kõik HPG telje hormoonidest esinevad nii meestel kui naistel, kuigi steroidhormoonide kontsentratsioonid on oluliselt erinevad. ''Hypothalamus'', hüpotalamus; GnRH, gonadotropiine vabastav hormoon; ''anterior pituitary'', hüpofüüsi eessagar; LH, luteiniseeriv hormoon; FSH, folliikuleid stimuleeriv hormoon; ''gonads'', sugunäärmed; ''male testes'', munandid; ''female ovaries'', munasarjad; ''sex hormones'', suguhormoonid; ''testosterone'', testosteroon; ''estradiol'', östradiool; ''progesterone'', progesteroon. Plussiga on tähistatud tootmise stimuleerimine ja miinusega negatiivne tagasiside (tootmise mahasurumine). Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg (inglise hypothalamus-pituitary-gonad axis ehk lühendina HPG axis ehk HPG telg) on mudel, mis kirjeldab inimese reproduktiivsüsteemiga seotud hormoonide hierarhilist funktsioneerimist.
Uus!!: Munarakk ja Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg · Näe rohkem »
Hedgehogi signaalirada
Hedgehogi signaalirada on põhiline regulaator paljudes selgroogsete embrüonaalse arengu protsessides, tüvirakkude säilitamises, rakkude diferentseerumises ja kiires kasvus.
Uus!!: Munarakk ja Hedgehogi signaalirada · Näe rohkem »
Helviksammaltaimed
Helviksammaltaimed (ebasoovitatav nimetus on maksasammaltaimed; teaduslik ladinakeelne nimetus Marchantiophyta) on hõimkond taimi, kes ehituselt on samblad.
Uus!!: Munarakk ja Helviksammaltaimed · Näe rohkem »
Heteroplasmia
Heteroplasmia on olukord, kus ühes rakus või indiviidis esineb korraga kaks või rohkem tüüpi kloroplasti genoomi või mitokondriaalset DNAd (mtDNA) – korraga eksisteerib normaalne wild-type ehk metsiktüüpi ja mutanteerunud genoom.
Uus!!: Munarakk ja Heteroplasmia · Näe rohkem »
Homoloogiline rekombinatsioon
Meioosis võib homoloogiline rekombinatsioon moodustada uusi geenide kombinatsioone kahest erinevast kromosoomist, pildil on kujutatud inimese esimest kromosoomi. Homoloogiline rekombinatsioon on protsess, kus kaks sarnast või identset DNA molekuli vahetavad nukleotiidseid järjestusi.
Uus!!: Munarakk ja Homoloogiline rekombinatsioon · Näe rohkem »
Idand
Hariliku hobukastani idand Idand ehk tõuse on idanev taim, mis toitub põhiliselt seemnes (või viljas) olevaist varuainetest.
Uus!!: Munarakk ja Idand · Näe rohkem »
Imetajate rakutüüpide loetelu
Siia nimekirja palume kanda imetajate rakutüüpe ja nende eelvorme ja/või alaliike.
Uus!!: Munarakk ja Imetajate rakutüüpide loetelu · Näe rohkem »
Implanteerumine
Implanteerumine ehk pesastumine ehk implantatsioon ehk nidatsioon on protsess, mille käigus blastotsüst kinnitub emaka limaskestale – toimub 5–6 päeva pärast viljastumist.
Uus!!: Munarakk ja Implanteerumine · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Munarakk ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Kaksikud
Inimkaksikuid kandva emaka läbilõikeline illustratsioon Kaksikud on samast rasedusest sündinud kaks järglast.
Uus!!: Munarakk ja Kaksikud · Näe rohkem »
Kalamari
Eri lootestaadiumeis lõhe mari Kalamari on emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas.
Uus!!: Munarakk ja Kalamari · Näe rohkem »
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Uus!!: Munarakk ja Karl Ernst von Baer · Näe rohkem »
Kloonimine
Kloonimine (tuletatud vanakreeka sõnast κλών (klõn) – 'oksake') on geneetiliselt identsete organismide saamine sugulise või mittesugulise (sealhulgas ka vegetatiivse) paljunemise tulemusena.
Uus!!: Munarakk ja Kloonimine · Näe rohkem »
Konnarohulised
Konnarohulised (Alismataceae) on üheiduleheliste klassi konnarohulaadsete seltsi kuuluv rohttaimede sugukond.
Uus!!: Munarakk ja Konnarohulised · Näe rohkem »
Kopulatsioon
Harilike toakärbeste kopulatsioon Kopulatsioon on sugulisel teel paljunevate loomade suguelundite ühtimine seemendamiseks ja munaraku viljastamiseks.
Uus!!: Munarakk ja Kopulatsioon · Näe rohkem »
Krüptosporidioos
Krüptosporidioos on zoonoos, mis kahjustab inimese seedetrakti, sapiteede ja hingamisteede limaskesta ning ohustab ka teisi imetajaid, linde, kahepaikseid, roomajaid ja kalu.
Uus!!: Munarakk ja Krüptosporidioos · Näe rohkem »
Kuukala
Kuukala (Mola mola) on kuukalalaste sugukonda kuukala perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Munarakk ja Kuukala · Näe rohkem »
Lambiharikromosoom
ootsüüdi kromosoom Lambiharikromosoom (inglise lampbrush chromosome) on kromosoomi suuremõõtmeline erivorm, mis esineb mitmete selgroogsete ja selgrootute loomade primaarsetes ootsüütides ning Drosophila spermatotsüütide meioosi esimese profaasi keskosa diploteenis.
Uus!!: Munarakk ja Lambiharikromosoom · Näe rohkem »
Lõigustumine
Lõigustumine on sügoodi jagunemine mitoosi teel ilma rakkude kasvamiseta.
Uus!!: Munarakk ja Lõigustumine · Näe rohkem »
LGBT lapsevanemad
LGBT lapsevanemad viitab lesbidele, geidele, biseksuaalsetele ja transsoolistele (LGBT) inimestele, kes kasvatavad last või lapsi bioloogilise või kasuvanemana.
Uus!!: Munarakk ja LGBT lapsevanemad · Näe rohkem »
Liigiteke
Liigiteke ehk spetsiatsioon on evolutsiooniprotsess, mille tulemusena tekivad uued liigid.
Uus!!: Munarakk ja Liigiteke · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Munarakk ja Linnud · Näe rohkem »
Mari (täpsustus)
Sõnal "mari" on mitu tähendust.
Uus!!: Munarakk ja Mari (täpsustus) · Näe rohkem »
Meditsiiniõigus
Meditsiiniõigus on õiguse osa, mis hõlmab meditsiinitöötajate ja patsientide õigusi ja kohustusi.
Uus!!: Munarakk ja Meditsiiniõigus · Näe rohkem »
Menstruatsioon
Menstruatsioon ehk menses ehk menorröa ehk menorraagia (varem ka kuupuhastus), argikeeles ka päevad, on naisel (ka emasahvi), vastavalt menstruaaltsüklile, tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna.
Uus!!: Munarakk ja Menstruatsioon · Näe rohkem »
Mereselgrootud
Mereselgrootu on meres elav hulkrakne organism, kel puudub selgroog.
Uus!!: Munarakk ja Mereselgrootud · Näe rohkem »
Meripõis
Meripõis (Physalia) on hüdraloomade klassi putkloomaliste seltsi kuuluv ainuõõssete perekond.
Uus!!: Munarakk ja Meripõis · Näe rohkem »
Metsakäharik
Metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus) kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda laanikulised ja perekonda käharik.
Uus!!: Munarakk ja Metsakäharik · Näe rohkem »
Mitmikisadus
Mitmikisaduseks(inglise keeles multiple paternity) loetakse tavaliselt loomadel (putukad, kalad, roomajad, linnud ja imetajad) polügaamia (sh polüandria) tulemusel sündinud järglaste erilist geneetilist kooslust, kus järglaste geenid (ja/või teised molekulaarsed markerid) on seostatavad mitme isase geenidega.
Uus!!: Munarakk ja Mitmikisadus · Näe rohkem »
Mitmikud
Esimesed teadaolevad täisikka jõudnud viisikud (Dionne'i viisikõed) Naine, kes kandis kokku 20 last (esimene kord 9 ning teine kord 11), Conrad Lycosthenesi illustratsioon 1557. aasta meditsiinikogumikus ''Prodigiorum ac ostentorum chronicon'' Mitmikud on sama ema korraga sünnitatud järglased.
Uus!!: Munarakk ja Mitmikud · Näe rohkem »
Mitokondriaalne DNA
Inimese mtDNA Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru. Iborra et al., 2004. Mitokondriaalne DNA (mtDNA) on mitokondrites asuv DNA (enamik eukarüootse raku DNAst paikneb rakutuumas).
Uus!!: Munarakk ja Mitokondriaalne DNA · Näe rohkem »
Mitokondriaalsed nukleoidid
Mitokondriaalsed nukleoidid on DNA-valk kompleksid, mis esinevad mitokondrites.
Uus!!: Munarakk ja Mitokondriaalsed nukleoidid · Näe rohkem »
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Molekulaarbioloogia ja geneetika mõistete loend koondab molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid.
Uus!!: Munarakk ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Näe rohkem »
Moorula
Lõigustumise etapid: a. kaherakuline, b. neljarakuline, c. kaheksarakuline, d. ja e. '''moorula''' Moorula ehk kobarloode on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku (sügoodi) lõigustumisel tekkiv rakukobarake.
Uus!!: Munarakk ja Moorula · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Munarakk ja Muna · Näe rohkem »
Muna (täpsustus)
* Muna, koorega kaetud viljastatud munarakk (linnud ja roomajad) või kestaga kaetud munarakk (lülijalgsed).
Uus!!: Munarakk ja Muna (täpsustus) · Näe rohkem »
Munajuhalehter
Munajuhalehter (ladina infundibulum tubae uterinae) on paljudel emastel selgroogsetel loomadel (sh naistel) kuse-suguelundkonda kuuluva sisesuguelundi munajuha osa.
Uus!!: Munarakk ja Munajuhalehter · Näe rohkem »
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Uus!!: Munarakk ja Munasari · Näe rohkem »
Munasarja folliikul
Munasarja folliikul on munasarja struktuurne üksus, milles areneb munarakk.
Uus!!: Munarakk ja Munasarja folliikul · Näe rohkem »
Mutatsioonimäär
Mutatsioonimäär on sagedus, millega geen muutub metsiktüübist spetsiifiliseks mutandiks.
Uus!!: Munarakk ja Mutatsioonimäär · Näe rohkem »
Naissugu
Naissoo tunnuseks on lapse sünnitamine ja piimaga toitmine Naissugu on inimese sugu, mille isendid sünnitavad lapsi.
Uus!!: Munarakk ja Naissugu · Näe rohkem »
Ohtene sõnajalg
Ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana L.) on sõnajalaliste sugukonda sõnajala perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Munarakk ja Ohtene sõnajalg · Näe rohkem »
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Uus!!: Munarakk ja Okaspuutaimed · Näe rohkem »
Onkogenoomika
pmid.
Uus!!: Munarakk ja Onkogenoomika · Näe rohkem »
Ontogenees
Inimese embrüogenees Ontogenees ehk isendiareng ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani.
Uus!!: Munarakk ja Ontogenees · Näe rohkem »
Ovogenees
Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.
Uus!!: Munarakk ja Ovogenees · Näe rohkem »
Ovulatsioon
Munaraku küpsemine munasarjas ja ovulatsioon (4) Ovulatsioon ehk munairre (ladina ovulatio) on küpsenud munasarjanääpsu ümbritseva folliikulikesta (theca folliculi) puhkemine (rebenemine) ja follikulaarvedeliku valla pääsemine.
Uus!!: Munarakk ja Ovulatsioon · Näe rohkem »
Partenogenees
Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev aseksuaalne paljunemisviis, mille puhul embrüod kasvavad elujõuliseks ilma viljastamata.
Uus!!: Munarakk ja Partenogenees · Näe rohkem »
Pikkuste suurusjärgud
Järgnev loetelu sisaldab suurusi vahemikus 1,6×10–35 kuni 1,3×1053 meetrit.
Uus!!: Munarakk ja Pikkuste suurusjärgud · Näe rohkem »
Ploidsus
Ploidsus (inglise keeles ploidy) on samatüübiliste ehk homoloogiliste kromosoomide või liigiomaste kromosoomikomplektide kordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.
Uus!!: Munarakk ja Ploidsus · Näe rohkem »
Proteaasid
Papaiini kristallstruktuuri lihtsustatud kujutis Proteaasid ehk peptidaasid või proteinaasid on ensüümid, mis lagundavad valke.
Uus!!: Munarakk ja Proteaasid · Näe rohkem »
Puberteet
Puberteediks nimetatakse füsioloogias inimese sugulise küpsemise perioodi, mille käigus arenevad välja sugunäärmed, valmivad esimesed sugurakud ning kujunevad välja kõik sootunnused.
Uus!!: Munarakk ja Puberteet · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Munarakk ja Rakk · Näe rohkem »
Raku potents
Raku potents on raku võime diferentseeruda eri tüüpi rakkudeks.
Uus!!: Munarakk ja Raku potents · Näe rohkem »
Rakubioloogia mõisteid
Siin on loetletud rakubioloogia ja tsütoloogia mõisteid.
Uus!!: Munarakk ja Rakubioloogia mõisteid · Näe rohkem »
Rasedus
Raseduse lõppstaadiumis naine Naine 26. rasedusnädalal Rasedus ehk gestatsioon on naise füsioloogiline seisund eostuse ja sünnituse vahel.
Uus!!: Munarakk ja Rasedus · Näe rohkem »
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Munarakk ja Rebane · Näe rohkem »
Rebu
Rebu on loomade (sh inimese) munaraku varuaine.
Uus!!: Munarakk ja Rebu · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Munarakk ja Roomajad · Näe rohkem »
Rudolf Wagner
Rudolf Friedrich Johann Heinrich Wagner (30. juuli 1805 – 13. mai 1864) oli saksa füsioloog ja anatoom.
Uus!!: Munarakk ja Rudolf Wagner · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Munarakk ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Süüfilis
Süüfilis ehk luues ehk prantsuse haigus (ladina keeles syphilis, morbus gallicus, lues venerea) on peamiselt inimestel esinev infektsioonhaigus, pikka aega kestev põletikuline seisund, mis võib avalduda nii kliiniliselt aktiivse haiguse kui latentse nakkusena ja mille tekitajaks on bakter Treponema pallidum pallidum.
Uus!!: Munarakk ja Süüfilis · Näe rohkem »
Sügoot
Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.
Uus!!: Munarakk ja Sügoot · Näe rohkem »
Seemnealge
Seemnealgeks (ovulum; vanem nimetus seemnepung) nimetatakse seemnetaimede emaka sigimikus olevat rakkude kogumit, paljasseemnetaimedel asuvad seemnealgmed aga käbisoomuste vahel.
Uus!!: Munarakk ja Seemnealge · Näe rohkem »
Seemnetaimed
Harilik mänd Magnoolia õisik Seemnetaimed (Spermatophyta) on soontaimede ülemhõimkond (või hõimkond), kuhu kuuluvad taimed, kes paljunevad seemnete abil, erinevalt eostaimedest, kes paljunevad eostega.
Uus!!: Munarakk ja Seemnetaimed · Näe rohkem »
Seksuoloogia mõisteid
Seksuoloogia mõisteid See on seksuoloogia mõistete loend, mis hõlmab ka seksuaalanatoomia, paljunemisbioloogia, androloogia, günekoloogia, sünnitusabi jm mõisteid.
Uus!!: Munarakk ja Seksuoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Siiami kaksikud
Siiami kaksikud on viljastunud munarakust väga hilisel (13.–15. päeval) jagunemisel, mis ei jõuagi lõpule, tekkinud kokkukasvanud kaksikud.
Uus!!: Munarakk ja Siiami kaksikud · Näe rohkem »
Siugkonnalised
Siugkonnaliste eellane ''Eocaecilia'' Siugkonnalised (Apoda ehk Gymnophiona) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Uus!!: Munarakk ja Siugkonnalised · Näe rohkem »
Speculum. De l'autre femme
"Speculum.
Uus!!: Munarakk ja Speculum. De l'autre femme · Näe rohkem »
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Uus!!: Munarakk ja Sperm · Näe rohkem »
Suguühe
Nii kujutati suguühet umbes 2,5 aastatuhandet tagasi Suguühe ehk suguakt ehk koitus (ladina keeles coitus) kitsamas mõistes on inimeste kopulatsioon.
Uus!!: Munarakk ja Suguühe · Näe rohkem »
Suguline valik
Suguline valik on liigisisene valik, mis toimib kehalistele tunnustele ning tekib ühe sugupoole esindajate paljunemisedukuse varieeruvuse tõttu.
Uus!!: Munarakk ja Suguline valik · Näe rohkem »
Sugunääre
Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.
Uus!!: Munarakk ja Sugunääre · Näe rohkem »
Taimemorfoloogia
Miks on taimed sellised, nagu nad on? Vastust sellele küsimusele otsibki taimemorfoloogia Taimemorfoloogia ehk fütomorfoloogia on õpetus taimede kujust ja välisstruktuuridest, nende paiknemisest ja muutumisest ontogeneesis ja fülogeneesis.
Uus!!: Munarakk ja Taimemorfoloogia · Näe rohkem »
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Uus!!: Munarakk ja Tüvirakk · Näe rohkem »
Tiinus
Tiine emalõvi Tiinus on imetajast emaslooma füsioloogiline seisund, mis algab emassugurakkude (munarakkude) viljastumisega ja lõpeb tiinuse enneaegse katkemise või poegimisega.
Uus!!: Munarakk ja Tiinus · Näe rohkem »
Transvaginaalne folliikulipunktsioon
Transvaginaalne folliikulipunktsioon (inglise ovum pick up, lühendatult OPU) on tehnoloogia, mida kasutatakse ''in vitro'' viljastamise jaoks doonorilt munarakkude saamiseks.
Uus!!: Munarakk ja Transvaginaalne folliikulipunktsioon · Näe rohkem »
Tuberkuloos
Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc) ehk tiisikus on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse.
Uus!!: Munarakk ja Tuberkuloos · Näe rohkem »
Turneri sündroom
Jalalabade turse Turneri sündroomiga imikul Turneri sündroom (ladina keeles syndroma Turner), ka 45,X, on naiste kaasasündinud haigus, kus üks kahest sugukromosoomist puudub täielikult või osaliselt.
Uus!!: Munarakk ja Turneri sündroom · Näe rohkem »
Varbuss
Liikuv varbuss Varbuss (ka sireuss; Caenorhabditis elegans; lühend C. elegans) on mullas elav nematood ehk ümaruss, kes on laialdaselt kasutusel mudelorganismina.
Uus!!: Munarakk ja Varbuss · Näe rohkem »
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Uus!!: Munarakk ja Vili · Näe rohkem »
Viljastamine katseklaasis
Viljastamine katseklaasis (inglise keeles in vitro fertilisation, lühend IVF) ehk munaraku kehaväline viljastamine on protsess, mille käigus viiakse munarakk ja seemnevedelik kokku katseklaasis ning emakasse siiratakse embrüo.
Uus!!: Munarakk ja Viljastamine katseklaasis · Näe rohkem »
Viljatusravi
Viljatusravi protseduur viljakuskliinikus Fertility Clinic Nordic Viljatusravi on meditsiiniline protseduur, mille eesmärk on saavutada rasestumine neil, kellel on see loomulikul viisil raskendatud.
Uus!!: Munarakk ja Viljatusravi · Näe rohkem »
5S ribosomaalne RNA
Krüoelektronmikroskoopia põhjal koostatud kujutis ''Escherichia coli'' 5S rRNA molekulist Ribosoom 5S ribosomaalne RNA (5S rRNA) on nii prokarüootide (50S) kui ka eukarüootide (60S) suurte ribosomaalsete alaühikute komponent.
Uus!!: Munarakk ja 5S ribosomaalne RNA · Näe rohkem »
