Kiiremini kui brauser!
202 suhted: A (muusika), A due, Absoluutne kuulmine, Ad libitum, Aerofonid, Akolaad, Akordion, Akustiline muusika, Ambitus, Angoola tiibviljak, Aplikatuur, Avelinius-Friedemann Tõnisson, Üheksavöölane, Ühemehebänd, Bass (pill), Bassivõti, Basskitarrist, Bütsants, Beatbox, Bubingapuu, C (muusika), Cantigas de Santa Maria, D (muusika), Dalbergia, David Bowie, David Sanford, Diapasoon, Discantus, Dudukk, E (muusika), Egil Hovland, Elastne keha, Elektrikitarr, Elektronmuusika mõisteid, Elektroonilised muusikainstrumendid, Engelmanni kuusk, Esiaja muusika, Esituspraktika, F (muusika), Fantaasia (muusika), Fiidel, G (muusika), Gabon, Gamelan, Glissando, Gregoriuse koraal, Grindcore, Guide des Objets Sonores, H (muusika), Hang (muusika), ..., Harfist, Harilik kadakas, Harilik vaher, Harmoonium, Harry Partch, Hästitempereeritud klaviir, Heliallikas, Helikõrgus, Heliobjekt, Helipilt, Helistik, Heliteos, Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus, Hornpipe, Idakuusk, Impressionism (muusika), Instrumentaalmuusika, Instrumentalist, Jaapani muusika, Jauram, John Cage, Joseph Bodin de Boismortier, Kammermuusika, Kampol, Kanada kuusk, Kannel, Kariljon, Kõlapulgad, Kõrgusparandus, Keel (täpsustus), Keelpillid, Kell (helitekitaja), Kimmo Pohjonen, Kinnor, Kitara, Klahvakordion, Klahvpillid, Klarnetist, Klaver, Klavessiin, Klavikord, Kordofonid, Korpus, Kristlik muusika, Kuljus, Laul, Laulja, Lauluhääl, Löökpillid, Lüüra, Lõõtspill, Lõõtspillipidu "Harmoonika", Live-elektroonika, Madalmaade koolkond, Marsiorkester, Múm, Müra, Mehaaniline muusikainstrument, Meloodia, Merikarp, MIDI, Mopaanipuu, Musica syllabica, Must eebenipuu, Must pähklipuu, Muusika, Muusika ajalugu, Muusika mõisteid, Muusikaakustika, Muusikaelu, Muusikainstrumentide liigitus, Muusikainstrumentide loend, Muusikainstrumentide süstemaatiline loend, Muusikaline objekt, Muusikamatemaatika, Muusikatarkvara, Nüüdismuusika mõisteid, Noodikiri, Oboe, Octobass, Oktett (žanr), Ooper, Orel, Orkester, Orkestratsioon, Oskar Heine, Parmupill, Partii, Partii (muusika), Partituur, Pähklipuu, Pärlmutter, Philipp II (Baden-Baden), Pianist, Pillikeel, Pillimeister, Pillitundmine, Plokkflööt, Poogen (muusika), Post-rock, Prantsuse muusika, Psalteerium, Puhkpillid, Punane kuusk, Rahvakannel, Rahvalik muusika, Rahvapill, Rahvapilliorkester, Register (helikõrguspiirkond), Register (täpsustus), Resonants, Rokkmuusika, Romantism (muusika), Sambia, Samburud, Sampler, Sarved, Süntesaator, Süntesaator (täpsustus), Seeder, Sekstett (žanr), Setu kannel, Sireen, Sonaat, Soul (muusikastiil), Suur trumm, Suurkudu, Sving, Taldrikud, Tšellosonaat, Tämber, Teremin, Toon, Torupill, Transponeeriv muusikainstrument, Trompetist, Tsam, Tuuba, Uusvokalism, Valgepöök, Vanaaja muusika, Vanakreeka muusika, Vanamuusika, Vanamuusikaansambel, Vanarooma muusika, Varajane muusika, Vaskpuhkpillid, Väärispuit, Võrdtempereeritud 12-helisüsteem, Vestlusjuht, Vilepill, Yuri Landman. Laienda indeks (152 rohkem) »
A (muusika)
oktavites A (tähtnimetus) ehk la (silpnimetus) on c-ga algava diatoonilise helirea kuues heli.
Uus!!: Muusikainstrument ja A (muusika) · Näe rohkem »
A due
A due (itaalia keeles), prantsuse keeles a deux, lühendina a 2, eesti keeles 'kahele', on muusika noodikirjas juhend esitada partituuri ühele noodijoonestikule kirjutatud kahe muusikainstrumendi partiid unisoonis.
Uus!!: Muusikainstrument ja A due · Näe rohkem »
Absoluutne kuulmine
Absoluutne kuulmine on inimese võime määrata helikõrgust kuulmise järgi, muusikariista abita.
Uus!!: Muusikainstrument ja Absoluutne kuulmine · Näe rohkem »
Ad libitum
Ad libitum (lühend ad lib; ladina keeles 'soovi kohaselt') on noodikirja märgistus, mis lubab heliteose ettekandjal valida kogu teoses või teatud lõigus oma soovi järgi tempot ja/või rütmi, improviseerida meloodiat ettekirjutatud harmooniale, jätta ära mõne mitte tingimata vajaliku pilli või, kui kasutatud fraasis "korrata ad libitum", korrata teoselõiku enda valitud arv kordi.
Uus!!: Muusikainstrument ja Ad libitum · Näe rohkem »
Aerofonid
Aerofonid ehk õhkpillid on Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigituse 4.
Uus!!: Muusikainstrument ja Aerofonid · Näe rohkem »
Akolaad
Akolaad (prantsuse keeles accolade "embus, klamber") on noodijoonestikke süsteemi ühendav klamber.
Uus!!: Muusikainstrument ja Akolaad · Näe rohkem »
Akordion
Akordion on käeshoitav lestkeeltega pill, kus heli tekitavad häälestatud teraslehekesed, mis võnguvad, kui lõõtsad suruvad õhu nende vahelt läbi.
Uus!!: Muusikainstrument ja Akordion · Näe rohkem »
Akustiline muusika
Akustiline muusika on muusika, mille ettekandmisel ei ole kasutatud elektroonilisi helitekitamis- või võimendusvahendeid.
Uus!!: Muusikainstrument ja Akustiline muusika · Näe rohkem »
Ambitus
Ambitus (ladina sõnast ambitus, 'piir') on muusikalise struktuuri kõrgeima ja madalaima heli intervall.
Uus!!: Muusikainstrument ja Ambitus · Näe rohkem »
Angoola tiibviljak
Angoola tiibviljak (Pterocarpus angolensis) on liblikõieliste sugukonda tiibviljaku perekonda kuuluv puuliik.
Uus!!: Muusikainstrument ja Angoola tiibviljak · Näe rohkem »
Aplikatuur
Aplikatuur ehk sõrmeseade ehk sõrmestus on sõrmede järjestus ja sobitus muusikariistal mängides.
Uus!!: Muusikainstrument ja Aplikatuur · Näe rohkem »
Avelinius-Friedemann Tõnisson
Avelinius-Friedemann Tõnisson (20. jaanuar 1878 Vana-Vändra, Pärnumaa – 4. aprill 1959 Türi, Järvamaa) oli eesti kaupmees, fotograaf ja kandlemeister.
Uus!!: Muusikainstrument ja Avelinius-Friedemann Tõnisson · Näe rohkem »
Üheksavöölane
Üheksavöölane (Dasypus novemcinctus) on loom vöölaste sugukonda rüüvöölase perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Muusikainstrument ja Üheksavöölane · Näe rohkem »
Ühemehebänd
Chris Lejeune, 2007 Ühemehebänd ehk ühemeheorkester (saksa keeles Ein-Mann-Orchester) on muusikas mitme eri tüüpi muusikainstrumentide kooslus, mida üks muusik mängib üheaegselt või salvestab järgemööda samaks teoseks.
Uus!!: Muusikainstrument ja Ühemehebänd · Näe rohkem »
Bass (pill)
Kontrabassi diapasoon Bass on madalamat registrit mängiv muusikainstrument orkestris või ansamblis.
Uus!!: Muusikainstrument ja Bass (pill) · Näe rohkem »
Bassivõti
Bassivõti on noodivõti, mis määrab väikese oktavi F-noodi noodijoonestiku neljandale joonele.
Uus!!: Muusikainstrument ja Bassivõti · Näe rohkem »
Basskitarrist
Basskitarrist Robert Trujillo Basskitarrist ehk basskitarrimängija on instrumentalist, kelle mängitavaks pilliks on basskitarr.
Uus!!: Muusikainstrument ja Basskitarrist · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Muusikainstrument ja Bütsants · Näe rohkem »
Beatbox
Beatbox, ka human beatbox, on suu abil pilli- ja muude helide jäljendamine.
Uus!!: Muusikainstrument ja Beatbox · Näe rohkem »
Bubingapuu
Bubingapuu (Guibourtia) on igihaljaste lehtpuude perekond liblikõieliste sugukonnast.
Uus!!: Muusikainstrument ja Bubingapuu · Näe rohkem »
C (muusika)
oktavites C (tähtnimetus) ehk do (silpnimetus) on noodinimed.
Uus!!: Muusikainstrument ja C (muusika) · Näe rohkem »
Cantigas de Santa Maria
Käsikirja E illustratsioon: muusikud mängimas ''vihuela de arco'''t ja ''vihuela de péñola'''t Rataslüüramängijad käsikirja E illustratsioonil Jõululaul "Pois que dos Reys Nostro Sennor" Toledo käsikirjas Käsikirja T (''Códice Rico'') narratiivne illustratsioon 12 miniatuuriga illustratsioon käsikirjas T, foto faksiimileväljaandest Käsikiri F teksti, illustratsiooni ja tühjade noodijoontega "Cantigas de Santa Maria" (galeegi:,, 'Laulud neitsi Maarjale') on 13.
Uus!!: Muusikainstrument ja Cantigas de Santa Maria · Näe rohkem »
D (muusika)
D (tähtnimetus) ehk re (silpnimetus) on noodinimed.
Uus!!: Muusikainstrument ja D (muusika) · Näe rohkem »
Dalbergia
Dalbergia (Dalbergia) on puittaimede perekond liblikõieliste sugukonnast.
Uus!!: Muusikainstrument ja Dalbergia · Näe rohkem »
David Bowie
David Bowie (kodanikunimega David Robert Jones; 8. jaanuar 1947 London – 10. jaanuar 2016 New York) oli inglise laulja, näitleja, muusikaprodutsent ja arranžeerija.
Uus!!: Muusikainstrument ja David Bowie · Näe rohkem »
David Sanford
David H. Sanford (sündinud 13. detsembril 1937 Detroitis Michigani osariigis) on USA päritolu filosoof.
Uus!!: Muusikainstrument ja David Sanford · Näe rohkem »
Diapasoon
Diapasoon ehk helikõrguslik ulatus on muusikas muusikainstrumendi, sealhulgas inimhääle kõigi võimalike tekitatavate helikõrguste hulk madalaimast kõrgeimani.
Uus!!: Muusikainstrument ja Diapasoon · Näe rohkem »
Discantus
Discantus (tuletis kreekakeelsest sõnast diaphonia, ladina keeles 'lahku laulma' (singing apart)) on keskaja muusika kompositsioonimeetod ja polüfoonilise faktuuri tüüp, mille puhul.
Uus!!: Muusikainstrument ja Discantus · Näe rohkem »
Dudukk
Dudukk Dudukk (armeenia keeles դուդուկ duduk; ծիրանափող tsiranap’vogh – vanaaega tagasi ulatuv nimetus) on puupuhkpillide hulka kuuluv Armeenia traditsiooniline muusikainstrument.
Uus!!: Muusikainstrument ja Dudukk · Näe rohkem »
E (muusika)
oktavites E (tähtnimetus) ehk mi (silpnimetus) on noodinimed.
Uus!!: Muusikainstrument ja E (muusika) · Näe rohkem »
Egil Hovland
Egil Hovland (18. oktoober 1924 Råde vald – 5. veebruar 2013 Fredrikstad) oli norra helilooja.
Uus!!: Muusikainstrument ja Egil Hovland · Näe rohkem »
Elastne keha
Elastne keha on keha, mis välise jõu toimel muudab oma kuju ning selle lakkamisel taastab oma endise kuju.
Uus!!: Muusikainstrument ja Elastne keha · Näe rohkem »
Elektrikitarr
Fenderi elektrikitarr Elektrikitarr on muusikainstrument, kordofon.
Uus!!: Muusikainstrument ja Elektrikitarr · Näe rohkem »
Elektronmuusika mõisteid
Siin on loetletud elektronmuusika mõisteid. Loendi täiendamine ja täpsustamine on osa vikiprojektist "Nüüdismuusika oskuskeel".
Uus!!: Muusikainstrument ja Elektronmuusika mõisteid · Näe rohkem »
Elektroonilised muusikainstrumendid
Elektroonilised muusikainstrumendid ehk elektrofonid on muusikainstrumendid, mille heli tekib elektroonilisest signaalist.
Uus!!: Muusikainstrument ja Elektroonilised muusikainstrumendid · Näe rohkem »
Engelmanni kuusk
Engelmanni kuusk (Picea engelmannii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Muusikainstrument ja Engelmanni kuusk · Näe rohkem »
Esiaja muusika
Esiaja muusika ehk eelajalooline muusika ehk ürgaja muusika on muusika, mida tehti esiajal.
Uus!!: Muusikainstrument ja Esiaja muusika · Näe rohkem »
Esituspraktika
Esituspraktika (saksa keeles Aufführungspraxis, inglise keeles performance practice) on muusikas kogum omadusi, kuidas muusikat esitatakse ning on varem esitatud.
Uus!!: Muusikainstrument ja Esituspraktika · Näe rohkem »
F (muusika)
oktavites F (tähtnimetus) ehk fa (silpnimetus) on noodinimed.
Uus!!: Muusikainstrument ja F (muusika) · Näe rohkem »
Fantaasia (muusika)
Fantaasia (muusika) on muusikažanr.
Uus!!: Muusikainstrument ja Fantaasia (muusika) · Näe rohkem »
Fiidel
Hans Memlingi maalil kujutatud fiidli tänapäevane rekonstruktsioon Fiidel (vanaülemsaksa keeles fidula, keskülemsaksa keeles fidel, fyddel, videl; inglise keeles vielle; prantsuse keeles viele, vielle; ladina keeles viela, viella) oli keskajal Euroopas laialdaselt levinud poogenkeelpill.
Uus!!: Muusikainstrument ja Fiidel · Näe rohkem »
G (muusika)
oktavites G (tähtnimetus) ehk sol (silpnimetus) on noodinimed.
Uus!!: Muusikainstrument ja G (muusika) · Näe rohkem »
Gabon
Gaboni kaart Vihmamets Gabonis Gabon on riik Kesk-Aafrika läänerannikul.
Uus!!: Muusikainstrument ja Gabon · Näe rohkem »
Gamelan
Gamelan on Indoneesias (peamiselt Bali ja Jaava saarel) kasutatav kindla olemusega instrumentide kogum ehk ansambel, milles on esindatud metallofonid, ksülofonid, trummid ja gongid; bambusflöödid, poognaga mängitavad ja näppe-keelpillid.
Uus!!: Muusikainstrument ja Gamelan · Näe rohkem »
Glissando
noodikirjas Glissando (itaalia keeles 'libisemine') on pillimängutehnika, kus pillil libisetakse mingil kindlal helil peatumata ühelt helilt teisele üles või alla suunas.
Uus!!: Muusikainstrument ja Glissando · Näe rohkem »
Gregoriuse koraal
Gregorius Suur dikteerib koraali, mida talle Püha Vaimu läbi – pildil kujutatud tuvina – on sisendatud. Kirjutaja ees vahatahvlil on näha neumad. "Hartkeri antifonaarium". Sankt-Galleni klooster, umbes 1000 pKr Gregoriuse koraal ehk gregoriuse laul, varem ka gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul (ladina keeles cantus gregorianus) on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on saanud nimetuse paavst Gregorius Suure järgi.
Uus!!: Muusikainstrument ja Gregoriuse koraal · Näe rohkem »
Grindcore
Grindcore, lühendatult lihtsalt grind, on ekstreem-metal'i alaliik, mis tekkis 1980.
Uus!!: Muusikainstrument ja Grindcore · Näe rohkem »
Guide des Objets Sonores
"Guide des Objets Sonores" ('teejuht heliobjektideni') on Michel Chioni 1995.
Uus!!: Muusikainstrument ja Guide des Objets Sonores · Näe rohkem »
H (muusika)
bassivõtmes erinevates oktavites H (tähtnimetus) ehk si (silpnimetus) on noodinimed.
Uus!!: Muusikainstrument ja H (muusika) · Näe rohkem »
Hang (muusika)
Hang on idiofonide hulka liigitatav muusikainstrument.
Uus!!: Muusikainstrument ja Hang (muusika) · Näe rohkem »
Harfist
Harfist Harfist ehk harfimängija on instrumentalist, kelle mängitavaks pilliks on harf.
Uus!!: Muusikainstrument ja Harfist · Näe rohkem »
Harilik kadakas
Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Muusikainstrument ja Harilik kadakas · Näe rohkem »
Harilik vaher
Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Muusikainstrument ja Harilik vaher · Näe rohkem »
Harmoonium
Harmoonium on pneumaatiline klahvpill.
Uus!!: Muusikainstrument ja Harmoonium · Näe rohkem »
Harry Partch
Harry Partch (24. juuni 1901 – 3. september 1974) oli USA avangardistlik helilooja ja publitsist, kelle looming on avaldanud mõju paljudele 20. sajandi heliloojatele.
Uus!!: Muusikainstrument ja Harry Partch · Näe rohkem »
Hästitempereeritud klaviir
"Hästitempereeritud klaviir" (lühidalt HTK, ka "Hästitempereeritud klaver", sks "Das wohltemperierte Klavier"; BWV 846–893) on Johann Sebastian Bachi kirjutatud 48 prelüüdist ja fuugast koosnev kogumik, avaldatud kahes raamatus (aastatel 1722 ja 1742).
Uus!!: Muusikainstrument ja Hästitempereeritud klaviir · Näe rohkem »
Heliallikas
Heliallikas võib olla iga nähtus, mis kiirgab keskkonda seal levivaid helilaineid.
Uus!!: Muusikainstrument ja Heliallikas · Näe rohkem »
Helikõrgus
Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis sõltub helisageduse tajumisest.
Uus!!: Muusikainstrument ja Helikõrgus · Näe rohkem »
Heliobjekt
Heliobjekt (prantsuse keeles objet sonore) on muusikas prantsuse helilooja Pierre Schaefferi kontseptsiooni kohaselt algsest helitekitajast sõltumatu heli.
Uus!!: Muusikainstrument ja Heliobjekt · Näe rohkem »
Helipilt
Helipilt ehk kõlapilt, ka saund (ingliskeelesest sõnast sound) on helile, pillile, helisalvestisele või ansamblile iseloomulik kõla.
Uus!!: Muusikainstrument ja Helipilt · Näe rohkem »
Helistik
Helistik on muusikas mistahes helikõrguselt ehitatud duur- või moll-helilaad.
Uus!!: Muusikainstrument ja Helistik · Näe rohkem »
Heliteos
Heliteos ehk muusikateos ehk helitöö (Hermann, Kasemets 1918) ehk helind (Visnapuu 1923) ehk kompositsioon on muusikaline teos, mis kujutab endast kindlakujulist muusikaliste väljendusvahenditega määratud helide kogumit.
Uus!!: Muusikainstrument ja Heliteos · Näe rohkem »
Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus
Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus on saksa etnomusikoloogide Erich Moritz von Hornbosteli ja Curt Sachsi loodud muusikainstrumentide liigitamise süsteem, mille kohaselt muusikainstrumendid on liigitatud heli tekitamise viisi järgi.
Uus!!: Muusikainstrument ja Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus · Näe rohkem »
Hornpipe
Hornpipe võib olenevalt kontekstist tähistada üht järgnevatest.
Uus!!: Muusikainstrument ja Hornpipe · Näe rohkem »
Idakuusk
Idakuusk (Picea orientalis) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Muusikainstrument ja Idakuusk · Näe rohkem »
Impressionism (muusika)
Impressionism (prantsuskeelsest sõnast impression, mulje) on maalikunsti ja kirjanduse eeskujul muusika kirjeldamiseks kasutatud muusikastiil, mida on püütud iseloomustada selliste üldiste tunnustega nagu keskendumine muusika meeleolule ja atmosfäärile, ebamäärasus, passiivsus.
Uus!!: Muusikainstrument ja Impressionism (muusika) · Näe rohkem »
Instrumentaalmuusika
Instrumentaalmuusika on muusika liik, milles heliteos esitatakse muusikainstrumentidega.
Uus!!: Muusikainstrument ja Instrumentaalmuusika · Näe rohkem »
Instrumentalist
Instrumentalist ehk pillimängija on muusik, kes kasutab improviseerimiseks ja heliloomingu esitamiseks mingit pilli.
Uus!!: Muusikainstrument ja Instrumentalist · Näe rohkem »
Jaapani muusika
Jaapani muusika on Jaapani traditsiooniline ja moodne muusika.
Uus!!: Muusikainstrument ja Jaapani muusika · Näe rohkem »
Jauram
Jauram (ka: umba, sokupill, soku-loku) on muusikariist (idiofon), ühtlasi eesti rahvapill.
Uus!!: Muusikainstrument ja Jauram · Näe rohkem »
John Cage
John Cage (5. september 1912 Los Angeles – 12. august 1992) oli Ameerika Ühendriikide avangardistlik helilooja, pianist, saatejuht ja publitsist.
Uus!!: Muusikainstrument ja John Cage · Näe rohkem »
Joseph Bodin de Boismortier
Joseph Bodin de Boismortier Joseph Bodin de Boismortier (23. detsember 1689 Thionville – 28. oktoober 1755 Roissy-en-Brie) oli prantsuse barokkhelilooja.
Uus!!: Muusikainstrument ja Joseph Bodin de Boismortier · Näe rohkem »
Kammermuusika
Kammermuusika on muusika ühele instrumendile, vokaalansamblile või väikesele (sageli ilma dirigendita) orkestrile.
Uus!!: Muusikainstrument ja Kammermuusika · Näe rohkem »
Kampol
Abietiinhappe struktuur, põhikomponent kampolis Kampol (ladina keeles pix græca) ehk kolofoonium on tahke mass, mis saadakse männi ja mõne muu taime (peamiselt paljasseemnetaimede) vaigust.
Uus!!: Muusikainstrument ja Kampol · Näe rohkem »
Kanada kuusk
Kanada kuusk ehk valge kuusk (Picea glauca) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu, mis levib laialdasel alal Põhja-Ameerika põhjaosas Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini.
Uus!!: Muusikainstrument ja Kanada kuusk · Näe rohkem »
Kannel
38 keelega kannel 280px Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument.
Uus!!: Muusikainstrument ja Kannel · Näe rohkem »
Kariljon
Kariljonikellad 56 kellaga kariljoni mängupult Isemängiva kariljoni juhttrummel. Nahkribad ühendavad trumlit kelli löövate vasaratega Ameerika Ühendriikides Bloomfield Hillsis on maailma suurim Liikuvkariljon Kariljon (prantsuse quadrillon, 'neli kella') ehk kellamäng (saksa Glockenspiel) on erinevatele helikõrgustele häälestatud kellukakujulistest pronkskelladest koosnev löökpill (idiofon), mida mängitakse käsitsi klaviatuuri abil ja mis asub harilikult kiriku või raekoja kellatornis.
Uus!!: Muusikainstrument ja Kariljon · Näe rohkem »
Kõlapulgad
Kõlapulgad (itaalia keeles claves) on muusikainstrument, löökpill, mis kuulub ebamäärase helikõrgusega puust idiofonide hulka.
Uus!!: Muusikainstrument ja Kõlapulgad · Näe rohkem »
Kõrgusparandus
440x440px 440x440px Kõrgusparandus (inglise keeles pitch correction) on audiosignaali intonatsiooni (helikõrguse) muutmine nii, et kõik noodid on võrdselt tempereeritud (näiteks nootide helikõrgused klaveril).
Uus!!: Muusikainstrument ja Kõrgusparandus · Näe rohkem »
Keel (täpsustus)
"Keel" on sõna, mis on kasutusel mitmes tähenduses.
Uus!!: Muusikainstrument ja Keel (täpsustus) · Näe rohkem »
Keelpillid
Hiina muusikapoe keelpillide väljapanek Keelpillitrio esitab Beethoveni pala Trio nr 1 G, Op 9 I Adago Allegro con brio Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heli tekitab pillikeele võnkumine.
Uus!!: Muusikainstrument ja Keelpillid · Näe rohkem »
Kell (helitekitaja)
Oskar Kallis, "Kalevipoeg kellukest helistamas" (1914–1915). Tartu Kunstimuuseum Kell on heliseade, milles heli tekib kellas rippuva kellatila löökidest vastu kella pirni-, koonuse- vms kujulist ülalt suletud ja alt avatud korpust.
Uus!!: Muusikainstrument ja Kell (helitekitaja) · Näe rohkem »
Kimmo Pohjonen
Kimmo Pohjonen (sündinud 16. augustil 1964) on soome akordionist, kes on tuntud oma avangardilise ja eksperimentaalse loomingu poolest, mida ta esitab eritellimusel valmistatud elektrilisel ja kohandatud pillil.
Uus!!: Muusikainstrument ja Kimmo Pohjonen · Näe rohkem »
Kinnor
Kinnor oli muusikainstrument antiikajal.
Uus!!: Muusikainstrument ja Kinnor · Näe rohkem »
Kitara
Apollon kitaraga Kitara oli muusikainstrument vanaajal.
Uus!!: Muusikainstrument ja Kitara · Näe rohkem »
Klahvakordion
Klahvakordion Klahvakordion on akordion, mille ühel poolel on klaviatuur ja registrid ning teisel pool on bassid ja bassiregistrid.
Uus!!: Muusikainstrument ja Klahvakordion · Näe rohkem »
Klahvpillid
Klaver Bandoonium Klahvpillid on muusikainstrumendid, mida mängitakse klaviatuuri ehk klahvistiku abil.
Uus!!: Muusikainstrument ja Klahvpillid · Näe rohkem »
Klarnetist
Klarnetist Klarnetist ehk klarnetimängija on instrumentalist, kelle mängitavaks pilliks on klarnet.
Uus!!: Muusikainstrument ja Klarnetist · Näe rohkem »
Klaver
Henriëtte Ronner-Knip (1897) Klaver on klahvpill.
Uus!!: Muusikainstrument ja Klaver · Näe rohkem »
Klavessiin
Klavessiin (ka tšembalo; prantsuse keeles clavecin, itaalia keeles clavicembalo, cembalo, inglise keeles harpsichord) on muusikainstrument (klahvkeelpill, näppekeelpill), mille heli tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida klahvidele vajutamisega näpitakse plektroniga (sulerootsuga).
Uus!!: Muusikainstrument ja Klavessiin · Näe rohkem »
Klavikord
Klavikord on Euroopa klahvpill.
Uus!!: Muusikainstrument ja Klavikord · Näe rohkem »
Kordofonid
Kordofonid - Cornelis Sachtleven. Duett. 1635 Kordofonid on muusikainstrumendid, kus heli tekitab pinguldatud võnkuv keel.
Uus!!: Muusikainstrument ja Kordofonid · Näe rohkem »
Korpus
"Korpus" on ladina algupäraga sõna, mille eri tähendused saavad kõik alguse mõistest 'keha', mida sõna corpus algselt väljendas.
Uus!!: Muusikainstrument ja Korpus · Näe rohkem »
Kristlik muusika
Kristlik muusika on muusika, mis on seotud kristliku usundiga.
Uus!!: Muusikainstrument ja Kristlik muusika · Näe rohkem »
Kuljus
Kuljus on väike heliavadega varustatud õõnes metallkuul, milles lahtiselt asetsev metalli- v. luutükike rappumisel tekitab heli.
Uus!!: Muusikainstrument ja Kuljus · Näe rohkem »
Laul
Laul (soome Laulu, inglise keeles song, saksa keeles Lied) on muusikas üldmõiste vokaalmuusika žanritele, millesse kuuluvad heliteosed on loodud laulmiseks või mida esitatakse lauldes.
Uus!!: Muusikainstrument ja Laul · Näe rohkem »
Laulja
Sade laulmas 2011. aasta kontserttuuril “Once in a Lifetime Tour” Laulja ehk vokalist on loovisik, kes kasutab oma häält muusika interpreteerimiseks.
Uus!!: Muusikainstrument ja Laulja · Näe rohkem »
Lauluhääl
Lauluhääl ehk hääl on laulmisel tekitatav inimhääl.
Uus!!: Muusikainstrument ja Lauluhääl · Näe rohkem »
Löökpillid
Löökpill ja uud araabia pillipoes Keralas 2012. aastal Löökpillid on muusikainstrumendid, mille heli tekitatakse löögi abil.
Uus!!: Muusikainstrument ja Löökpillid · Näe rohkem »
Lüüra
Lüüra on keelpill, mida kasutati juba Antiik-Kreekas.
Uus!!: Muusikainstrument ja Lüüra · Näe rohkem »
Lõõtspill
Teppo lõõts aastast 1912. Lõõtspill on vaba ehk läbilööva keelega (keele üks ots on kinnitatud ja teine lahtine) vabade aerofonide (st pillikorpus ei piira võnkuvat õhusammast) rühma kuuluv kaasaskantav muusikariist.
Uus!!: Muusikainstrument ja Lõõtspill · Näe rohkem »
Lõõtspillipidu "Harmoonika"
Lõõtspillipidu "Harmoonika" ” on iga-aastane traditsiooniline lõõtspilli laulu- ja pillipidu, mis toimub Põlva Intsikurmu parkmetsas ja lauluväljakul.
Uus!!: Muusikainstrument ja Lõõtspillipidu "Harmoonika" · Näe rohkem »
Live-elektroonika
Live-elektroonika on muusikainstrumentide kõla elektrooniline transformeerimine muusikateose ettekandmise ajal.
Uus!!: Muusikainstrument ja Live-elektroonika · Näe rohkem »
Madalmaade koolkond
Madalmaade koolkond (inglise keeles ka Franco-Flemish School, Netherlandish School, Burgundian School, Low Countries School, Flemish School, Dutch School või Northern School), ka franko-flaami koolkond on muusikastiil, mis ühendab aastatel 1420–1620 loodud renessanssmuusikat ja seda kirjutanud heliloojaid.
Uus!!: Muusikainstrument ja Madalmaade koolkond · Näe rohkem »
Marsiorkester
Marsiorkester oli peamiselt marsimuusikat esitav orkestriliik, mis tekkis kodusõjaaegses Ameerikas ja mida peamiselt instrumendivaliku tõttu loetakse üheks džässmuusika eelkäijaks teiste afroameerika muusikastiilide (bluus, gospel, ragtime, minstrelite muusika) kõrval.
Uus!!: Muusikainstrument ja Marsiorkester · Näe rohkem »
Múm
múm (hääldatakse muːm) on eksperimentaalne Islandi bänd, kelle muusikat iseloomustavad mahe vokaal, elektroonilised glitš-biidid ja efektid ning valik traditsioonilisi ja ebatraditsioonilisi instrumente.
Uus!!: Muusikainstrument ja Múm · Näe rohkem »
Müra
Müra on akustikas, raadiotehnikas ja andmesides ilmnevad (juhuslikud) akustilised või elektrilised võnkumised, mis häirivad signaali vastuvõttu.
Uus!!: Muusikainstrument ja Müra · Näe rohkem »
Mehaaniline muusikainstrument
Mehaaniline muusikainstrument on muusikainstrument, mis mängib sellesse sisestatud muusikapala.
Uus!!: Muusikainstrument ja Mehaaniline muusikainstrument · Näe rohkem »
Meloodia
Meloodia (kreeka keeles μελωδία, melos + odé) ehk viis on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus.
Uus!!: Muusikainstrument ja Meloodia · Näe rohkem »
Merikarp
Erisuguseid merikarpe Merikarp ehk merekarp on merelise eluviisiga teo või karbi suuremamõõtmeline välisskelett ehk koda.
Uus!!: Muusikainstrument ja Merikarp · Näe rohkem »
MIDI
Noodi nimed ja MIDI noodi numbrid oktavites MIDI süsteemis MIDI (akronüüm ingliskeelsest fraasist Musical Instrument Digital Interface, muusikainstrumendi digitaalne liides) on 1981.
Uus!!: Muusikainstrument ja MIDI · Näe rohkem »
Mopaanipuu
Mopanipuu seemned Mopaanipuu (Colophospermum mopane) on puu liblikõieliste sugukonnast, mopaanipuu perekonna ainuke liik.
Uus!!: Muusikainstrument ja Mopaanipuu · Näe rohkem »
Musica syllabica
"Musica syllabica" (ka "Opus 12") on eesti helilooja Arvo Pärdi 1964.
Uus!!: Muusikainstrument ja Musica syllabica · Näe rohkem »
Must eebenipuu
Must eebenipuu ehk tseiloni eebenipuu ehk eebenidiospüür (Diospyros ebenum) on lehtpuuliik eebenipuu (diospüüri) perekonnast.
Uus!!: Muusikainstrument ja Must eebenipuu · Näe rohkem »
Must pähklipuu
Must pähklipuu (Juglans nigra), teise nimetusega Ameerika pähkel, on üks haruldasemaid ja hinnatumaid lehtpuid.
Uus!!: Muusikainstrument ja Must pähklipuu · Näe rohkem »
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Uus!!: Muusikainstrument ja Muusika · Näe rohkem »
Muusika ajalugu
Muusika ajalugu (inglise keeles history of music) on muusika seos inimkonna ajalooga.
Uus!!: Muusikainstrument ja Muusika ajalugu · Näe rohkem »
Muusika mõisteid
Siin on tähestikuliselt loetletud muusikaga seotud mõisteid.
Uus!!: Muusikainstrument ja Muusika mõisteid · Näe rohkem »
Muusikaakustika
Muusikaakustika on distsipliin, mis käsitleb muusikaga seotud akustikanähtusi.
Uus!!: Muusikainstrument ja Muusikaakustika · Näe rohkem »
Muusikaelu
Muusikaelu on muusikaga seotud kultuuri osa.
Uus!!: Muusikainstrument ja Muusikaelu · Näe rohkem »
Muusikainstrumentide liigitus
Muusikainstrumentide liigitamisel on palju variante.
Uus!!: Muusikainstrument ja Muusikainstrumentide liigitus · Näe rohkem »
Muusikainstrumentide loend
Siin on alfabeetiliselt loetletud muusikainstrumente.
Uus!!: Muusikainstrument ja Muusikainstrumentide loend · Näe rohkem »
Muusikainstrumentide süstemaatiline loend
Siin on süstemaatiliselt loetletud muusikainstrumente. Süstematiseerimise alused.
Uus!!: Muusikainstrument ja Muusikainstrumentide süstemaatiline loend · Näe rohkem »
Muusikaline objekt
Muusikaline objekt on muusikas tunnetatud entiteet.
Uus!!: Muusikainstrument ja Muusikaline objekt · Näe rohkem »
Muusikamatemaatika
Muusikamatemaatika (ladina keeles musica mathematica) on rakendusmatemaatika haru, milles tegeldakse muusika loomiseks ja analüüsimiseks vajalike matemaatiliste mudelite väljatöötamise ja uurimisega.
Uus!!: Muusikainstrument ja Muusikamatemaatika · Näe rohkem »
Muusikatarkvara
Muusikatarkvara on spetsiaalselt muusika või heli loomiseks, salvestamiseks ja/või töötlemiseks loodud tarkvara (noodigraafika ja helitöötluse tarkvara).
Uus!!: Muusikainstrument ja Muusikatarkvara · Näe rohkem »
Nüüdismuusika mõisteid
Siin on loetletud nüüdismuusika mõisteid. Palun salvestada puuduv eestikeelne sõna Tõlkimist vajavate nüüdismuusika mõistete loendis.
Uus!!: Muusikainstrument ja Nüüdismuusika mõisteid · Näe rohkem »
Noodikiri
Noodikiri ehk muusika notatsioon on muusika kirjapanemiseks kasutatav märgisüsteem.
Uus!!: Muusikainstrument ja Noodikiri · Näe rohkem »
Oboe
Oboe Oboe (prantsuse sõnast haut-bois – 'kõrge (lärmikas) puu', itaalia keeles oboe) on kaasaegse orkestri instrument, topeltlesthuuliku ehk trostiga puupuhkpill.
Uus!!: Muusikainstrument ja Oboe · Näe rohkem »
Octobass
19. sajandi octobass. Octobass on viiuli perekonna suurim ja madalaima kõlaga pill.
Uus!!: Muusikainstrument ja Octobass · Näe rohkem »
Oktett (žanr)
Oktett on heliteos kaheksale esitajale (pillile või häälele).
Uus!!: Muusikainstrument ja Oktett (žanr) · Näe rohkem »
Ooper
ooperiteatri fuajee Pariisis (Louis Béroud' maalil aastast 1877) Ooper (itaalia keele sõnast opera ehk 'teos') on muusikateatrižanr, mille puhul kogu sõnatekst esitatakse enamasti lauldes.
Uus!!: Muusikainstrument ja Ooper · Näe rohkem »
Orel
Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.
Uus!!: Muusikainstrument ja Orel · Näe rohkem »
Orkester
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Stockholmis (2008) Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.
Uus!!: Muusikainstrument ja Orkester · Näe rohkem »
Orkestratsioon
Orkestratsioon ehk orkestreering ehk instrumentatsioon on muusikas heliteose seade orkestrile või ansamblile.
Uus!!: Muusikainstrument ja Orkestratsioon · Näe rohkem »
Oskar Heine
Oskar Heine (29. september 1892 Kuressaare – 28. aprill 1956 Toronto) oli eesti klaverimeister, klaveri- ja mööblivabriku omanik ja tegevjuht.
Uus!!: Muusikainstrument ja Oskar Heine · Näe rohkem »
Parmupill
Parmupill (ka huulepill, konnapill, kärsapill, suukannel) on arvatavalt üks vanemaid muusikainstrumente maailmas.
Uus!!: Muusikainstrument ja Parmupill · Näe rohkem »
Partii
Partii (prantsuse keeles partie, ladina keeles pars) on terviklik osa millestki.
Uus!!: Muusikainstrument ja Partii · Näe rohkem »
Partii (muusika)
Partii, varem ka hääl, on ansambli-, koori- või orkestrimuusikas ühe laulja või lauljate rühma (häälerühma), ühe muusikainstrumendi või instrumentide rühma poolt esitatav muusikaline materjal või selle väljakirjutus.
Uus!!: Muusikainstrument ja Partii (muusika) · Näe rohkem »
Partituur
Partituur (inglise keeles musical score, itaalia keeles partitura, saksa keeles Partitur) on muusikas heliteose kõigi muusikainstrumentide partiide üksikasjaline üleskirjutus ülestikku noodijoonestikel.
Uus!!: Muusikainstrument ja Partituur · Näe rohkem »
Pähklipuu
Pähklipuu (Juglans L.) pöögilaadsete seltsi pähklipuuliste sugukonda kuuluv puude perekond.
Uus!!: Muusikainstrument ja Pähklipuu · Näe rohkem »
Pärlmutter
Pärlmutri mikrostruktuuri skeem rasterelektronmikroskoobi all Pärlmutter (saksa keelest Perlmutter, ladinakeelsest nimetusest mater perlarum) on limuste (karpide, paljude tigude, mõne peajalgse) koja sisemine, mantliga külgnev ja mantliepiteeli eritatud kiht.
Uus!!: Muusikainstrument ja Pärlmutter · Näe rohkem »
Philipp II (Baden-Baden)
Philipp II Badenist (19. veebruar 1559, Baden-Baden – 7. juuni 1588, Baden-Baden) oli Baden-Badeni markkrahv aastatel 1571-1588.
Uus!!: Muusikainstrument ja Philipp II (Baden-Baden) · Näe rohkem »
Pianist
Ferenc Liszt Pianist ehk klaverimängija on instrumentalist, kelle mängitav pill on klaver.
Uus!!: Muusikainstrument ja Pianist · Näe rohkem »
Pillikeel
Mähisega keeled Pillikeel ehk lihtsalt keel on kordofoni (keeltega muusikainstrumendi) osa, mis võnkumisel tekitab heli.
Uus!!: Muusikainstrument ja Pillikeel · Näe rohkem »
Pillimeister
Kitarri valmistamine Pillimeister ehk pilliehitaja on käsitööline, kes valmistab muusikainstrumente.
Uus!!: Muusikainstrument ja Pillimeister · Näe rohkem »
Pillitundmine
Pillitundmine on muusikateaduse aladistsipliin, mis käsitleb muusikainstrumentide ehitust, akustilisi omadusi ja väljendusvõimalusi.
Uus!!: Muusikainstrument ja Pillitundmine · Näe rohkem »
Plokkflööt
Plokkflööt on puupuhkpill.
Uus!!: Muusikainstrument ja Plokkflööt · Näe rohkem »
Poogen (muusika)
Tšello poogen Poogna osad Poogen on vahend, millega muusikainstrumendi teatud osa vastu hõõrumisel tekib vibratsioon, mille pill muudab heliks.
Uus!!: Muusikainstrument ja Poogen (muusika) · Näe rohkem »
Post-rock
Post-rock on alternatiivroki ja progressiivse roki allsuund, milles kasutatakse küll rokkmuusikas tavalisi pille, kuid selle rütmika ja muusika tekstuur ei ole traditsioonilisele rokile iseloomulikud.
Uus!!: Muusikainstrument ja Post-rock · Näe rohkem »
Prantsuse muusika
Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud.
Uus!!: Muusikainstrument ja Prantsuse muusika · Näe rohkem »
Psalteerium
Psalteerium. Boëthius, "De Musica", 14. saj. Psalteerium on keelpill, mida mängiti linnusulest plektroniga.
Uus!!: Muusikainstrument ja Psalteerium · Näe rohkem »
Puhkpillid
Erke Puhkpillid ehk aerofonid on laiemas tähenduses muusikainstrumendid, mille heli tekib õhusamba võnkumisel.
Uus!!: Muusikainstrument ja Puhkpillid · Näe rohkem »
Punane kuusk
Punane kuusk (Picea rubens) on igihaljas okaspuuliik kuuse perekonnast.
Uus!!: Muusikainstrument ja Punane kuusk · Näe rohkem »
Rahvakannel
Rahvakannel on kannelde ja keelpillide hulka kuuluv muusikainstrument, mida kasutatakse nii soolo-, ansambli- kui ka orkestriteoste esitamiseks.
Uus!!: Muusikainstrument ja Rahvakannel · Näe rohkem »
Rahvalik muusika
Rahvalik muusika (saksa keeles Volkstümliche Musik), kõnekeeles irooniliselt ka süldimuusika ehk sült on muusikažanr, millesse kuulub kodustes tingimustes, seltskondlikel ja rahvalikel üritustel osalejate poolt lauldav või mängitav eri muusikastiilidest ja muusikažanritest pärinev muusika.
Uus!!: Muusikainstrument ja Rahvalik muusika · Näe rohkem »
Rahvapill
Rahvapill on mingi rahva (nt eesti talurahva) enda loodud põline muusikariist.
Uus!!: Muusikainstrument ja Rahvapill · Näe rohkem »
Rahvapilliorkester
Rahvapilliorkester on muusikakollektiiv (orkester), kus pillidena kasutatakse ainult vanu rahvapille, nt kannel, torupill, parmupill.
Uus!!: Muusikainstrument ja Rahvapilliorkester · Näe rohkem »
Register (helikõrguspiirkond)
Register on muusikainstrumendi diapasooni osa, mida esindab teatud helikõrguspiirkond.
Uus!!: Muusikainstrument ja Register (helikõrguspiirkond) · Näe rohkem »
Register (täpsustus)
Register (.
Uus!!: Muusikainstrument ja Register (täpsustus) · Näe rohkem »
Resonants
Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse.
Uus!!: Muusikainstrument ja Resonants · Näe rohkem »
Rokkmuusika
Rokkmuusika on laialdane ja varieeruv levimuusika liik, milles meloodilist vokaali saadavad enamasti kitarr, trummid ja sageli ka basskitarr.
Uus!!: Muusikainstrument ja Rokkmuusika · Näe rohkem »
Romantism (muusika)
Romantism on muusikastiil, mida iseloomustab romantismi tunnuste avaldumine muusikas.
Uus!!: Muusikainstrument ja Romantism (muusika) · Näe rohkem »
Sambia
Kaart Sambia (ametlikult Sambia Vabariik) on merepiirita riik Aafrika lõunaosas.
Uus!!: Muusikainstrument ja Sambia · Näe rohkem »
Samburud
Samburu mehed tuld tegemas Samburu tantsijad 2016. aastal ''Moran'' Samburu maakonna asukoht Keenias Samburud on rahvas Aafrikas Keenia põhjaosas.
Uus!!: Muusikainstrument ja Samburud · Näe rohkem »
Sampler
Sampler (argikeeles ka sämpler; inglise keeles sampler) on riistvaraline või tarkvaraline elektrooniline muusikainstrument, mille helitekitamise aluseks on sämplid ja/või sämplimine ning mis on lähedalt seotud (sämplipõhiste) süntesaatoritega (nii helitekitamine kui ka töötlemine on sarnased).
Uus!!: Muusikainstrument ja Sampler · Näe rohkem »
Sarved
Thomsoni gaselli sarved Sarvest tehtud muusikariist Sarved on luukoest või sarvainest moodustised mõnede loomade, enamasti sõraliste peas.
Uus!!: Muusikainstrument ja Sarved · Näe rohkem »
Süntesaator
Süntesaator (sõna on tuletis kreekakeelsest sõnast syntithetai VCF->VCA signaalivooga (VCO->VCF->VCA signal flow) mõjutanud kuni tänapäevani peaaegu kõiki olulisemaid süntesaatoreid. 1970. aastatel muutusid süntesaatorid portatiivseteks, kõiki vajalikke komponente koondavateks ühes tükis instrumentideks. Sealt alates on süntesaatoreid kasutatud ka elavas ettekandes. Chicory Tipi looga "Minu isa poeg" ("Son of my Father"), mis kujunes esimeseks süntesaatorile tuginevaks hitiks, olid süntesaatorid muutunud levimuusika ettekandmise standardseks osaks. 1970. aastatest alates hakati kasutama PCM sünteesi, algul bitiarvuga 1–32, kuid tänapäeval on kõige tavalisemad formaadid 16 ja 24 bitti, kasutades 32 bitti vaid kõrgema kvaliteediastme saavutamiseks. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses oli suhteliselt lihtne ehitada oma süntesaator. Jooniseid avaldati elektroonikaharrastajate ajakirjades (näiteks Elektor avaldatud formantmoodulsüntesaator DIY, mis oli Moogi süsteemi klooniks) ning toodeti terveid konstruktoreid, näiteks firmade Paia (USA) ja Maplin Electronics (UK) poolt. Kuigi tihti oli nende konstruktsiooniideed üle võetud algselt harrastajate konstrueeritud süntesaatoritelt. Näiteks Maplin 5600 oli tegelikult austraalia teadlase Trevor Marshalli looming.
Uus!!: Muusikainstrument ja Süntesaator · Näe rohkem »
Süntesaator (täpsustus)
Süntesaator võib tähendada.
Uus!!: Muusikainstrument ja Süntesaator (täpsustus) · Näe rohkem »
Seeder
Seeder (Cedrus) on männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Uus!!: Muusikainstrument ja Seeder · Näe rohkem »
Sekstett (žanr)
Sekstett on heliteos kuuele esitajale (pillile või häälele).
Uus!!: Muusikainstrument ja Sekstett (žanr) · Näe rohkem »
Setu kannel
Setu kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument.
Uus!!: Muusikainstrument ja Setu kannel · Näe rohkem »
Sireen
Sireen on seade, millega saab tekitada tugevat heli.
Uus!!: Muusikainstrument ja Sireen · Näe rohkem »
Sonaat
Sonaat on instrumentaalmuusika žanr.
Uus!!: Muusikainstrument ja Sonaat · Näe rohkem »
Soul (muusikastiil)
Soul on popmuusika žanr, mis on pärit Ameerika Ühendriikide afroameerika kogukondadest 1950. aastate lõpust.
Uus!!: Muusikainstrument ja Soul (muusikastiil) · Näe rohkem »
Suur trumm
Suur trumm ehk aerotrumm (inglise keeles bass drum, itaalia keeles grancassa, prantsuse keeles grosse caisse, saksa keeles Große Trommel) on löökpill, mis kuulub ebamäärase helikõrgusega membranofonide hulka.
Uus!!: Muusikainstrument ja Suur trumm · Näe rohkem »
Suurkudu
Suurkudu (Tragelaphus strepsiceros) on veislaste sugukonda võsapuki perekonda kuuluv liik.
Uus!!: Muusikainstrument ja Suurkudu · Näe rohkem »
Sving
Count Basie Sving (ka svingmuusika; inglise keeles swing, swing music) on džässmuusika stiil, mis sai alguse 1930. aastatel.
Uus!!: Muusikainstrument ja Sving · Näe rohkem »
Taldrikud
Taldrikud on ebamäärase helikõrgusega löökpillid.
Uus!!: Muusikainstrument ja Taldrikud · Näe rohkem »
Tšellosonaat
Tšellosonaat on muusikas sonaat, mis on tavaliselt kirjutatud tšellole ja klaverile või muule muusikainstrumendile või ka soolotšellole.
Uus!!: Muusikainstrument ja Tšellosonaat · Näe rohkem »
Tämber
Tämber ehk kõlavärv (prantsuse keeles timbre; psühhoakustikas kasutatakse pigem saksakeelse sõna Klangfarbe (inglise keeles tone-colour) vastet 'kõlavärv' ehk 'kõlavärving') on muusikas üldmõiste muusikaliste parameetrite kogumile, mille eri väärtuste korral kuulaja tajub sama helikõrguse, helitugevuse ja helivältusega helisid erinevalt.
Uus!!: Muusikainstrument ja Tämber · Näe rohkem »
Teremin
Barbara Buchholz teremini mängimas Rootsi bänd Detektivbyrån Teremin (vene k терменвокс) on Lev Termeni (vene Лев Сергеевич Термен, ingl Leon Theremin) 1919.
Uus!!: Muusikainstrument ja Teremin · Näe rohkem »
Toon
Toon on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Muusikainstrument ja Toon · Näe rohkem »
Torupill
Torupillimängija (2004) Torupill on puupuhkpillide hulka kuuluv muusikainstrument.
Uus!!: Muusikainstrument ja Torupill · Näe rohkem »
Transponeeriv muusikainstrument
Transponeeriv muusikainstrument on muusikainstrument, mille kõlav helikõrgus erineb noodikirjas märgitud helikõrgusest teatud intervalli võrra.
Uus!!: Muusikainstrument ja Transponeeriv muusikainstrument · Näe rohkem »
Trompetist
Trompetist ehk trompetimängija on instrumentalist, kelle mängitavaks pilliks on trompet.
Uus!!: Muusikainstrument ja Trompetist · Näe rohkem »
Tsam
Tsam on Tiibeti budismis rituaalne tants, mida tantsitakse maskides ja ornamentidega kaunistatud kostüümides.
Uus!!: Muusikainstrument ja Tsam · Näe rohkem »
Tuuba
Tuuba (itaalia keeles tuba) on vaskpillirühma suurim ja madalaim pill.
Uus!!: Muusikainstrument ja Tuuba · Näe rohkem »
Uusvokalism
Uusvokalism (inglise keeles new vocalism) on muusikas 1950-ndatel tekkinud suundumus, mille all mõisteti inimhääle kasutamise uudset esteetikat ja vokaaltehnikaid.
Uus!!: Muusikainstrument ja Uusvokalism · Näe rohkem »
Valgepöök
Valgepöök (Carpinus L.) on puude perekond kaseliste sugukonnas.
Uus!!: Muusikainstrument ja Valgepöök · Näe rohkem »
Vanaaja muusika
Vanaaja muusika on muusika vanaajal.
Uus!!: Muusikainstrument ja Vanaaja muusika · Näe rohkem »
Vanakreeka muusika
Vanakreeka muusika on muusika Vana-Kreekas.
Uus!!: Muusikainstrument ja Vanakreeka muusika · Näe rohkem »
Vanamuusika
Vanamuusika (inglise keeles early music, saksa keeles Alte Musik, soome keeles vanha musiikki) on muusikas mitmetähenduslik mõiste.
Uus!!: Muusikainstrument ja Vanamuusika · Näe rohkem »
Vanamuusikaansambel
Keskaja muusika ansambli liikmed pillidega Vanamuusikaansambel on muusikaansambel, mis on spetsialiseerunud Euroopa varajase muusika – keskaja, renessanss- ja barokkmuusika esitamisele.
Uus!!: Muusikainstrument ja Vanamuusikaansambel · Näe rohkem »
Vanarooma muusika
Vanarooma muusika on muusika Vana-Roomas.
Uus!!: Muusikainstrument ja Vanarooma muusika · Näe rohkem »
Varajane muusika
Varajane muusika on muusikaajastu keskajast barokini.
Uus!!: Muusikainstrument ja Varajane muusika · Näe rohkem »
Vaskpuhkpillid
pisi Vaskpuhkpillid on puhkpillide hulka kuuluvad muusikainstrumendid, millel tekib heli, kui pilli resonaatortorus hakkab õhk võnkuma pillimängija huulte vibreerimise toimel.
Uus!!: Muusikainstrument ja Vaskpuhkpillid · Näe rohkem »
Väärispuit
Väärispuit on hästi töödeldav ning omapärase värvusega ja tekstuuriga puit.
Uus!!: Muusikainstrument ja Väärispuit · Näe rohkem »
Võrdtempereeritud 12-helisüsteem
Võrdtempereeritud 12-helisüsteem, lühend 12vjo ("kaheteistkümneks võrdseks jagatud oktav"), ka võrdtempereeritud häälestus on muusikas helisüsteem, milles oktav jagatakse kaheteistkümneks võrdseks pooltooniks sagedussuhtega Võrdtempereeritud 12-helisüsteemis häälestatud muusikainstrumendil ei leidu peale oktavi ühtegi helisageduste naturaalarvulise suhtega puhtas häälestuses intervalli.
Uus!!: Muusikainstrument ja Võrdtempereeritud 12-helisüsteem · Näe rohkem »
Vestlusjuht
Väitlejad ja vestlusjuht Vestlusjuht, ka moderaator, (inglise keeles discussion moderator) on vestlusringi, arutelu või muude selliste suuliste/sõnaliste etteastete kulgu juhtiv isik koosolekul, konverentsil, infopäeval vms üritusel.
Uus!!: Muusikainstrument ja Vestlusjuht · Näe rohkem »
Vilepill
Pajukoorest valmistatud vilepill ehk pajupill Vilepill on torujas huuliku ja sõrmeaukudega puidust, metallist, savist või plastist valmistatud muusikariist.
Uus!!: Muusikainstrument ja Vilepill · Näe rohkem »
Yuri Landman
Moodswinger Yuri Landman (sündinud 1. veebruaril 1973) on Hollandi avangardistlik helilooja, laulja, instrumentalist, publitsist, muusikaõpetaja ja pillimeister.
Uus!!: Muusikainstrument ja Yuri Landman · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Muusikainstrumendid, Muusikariist, Pill, Pillid.
