Kiiremini kui brauser!
131 suhted: Aa männik, Aas-karukell, Aegna, Aglona, Aidu looduskaitseala, Albaania, Alpi põdrasamblik, Andorra, Angara mäestik, Araneus angulatus, Aruküla Aedlinna Heakorra Selts, Aruküla männik, Ökoloogia mõisteid, Õpiringi kivid, Bogd han uuli biosfäärikaitseala, Eesti kiviaeg, Eesti majandus, Enamuspuuliik, Eoste Ristimägi, Gauja rahvuspark, Grīnise looduskaitseala, Harilaid (poolsaar), Harilik esparsett, Harilik küüvits, Harilik keerik, Harilik leesikas, Harilik mänd, Harilik põdramokk, Harilik pohl, Harilik rästik, Heinlaid, Hiidheinik, Hoburästas, Hunditubakas, Ilves, Jampil (Donetski oblast), Järve luitestik, Jussi loodusrada, Kadakas (perekond), Kapa männik, Karepa, Karula kõrgustik, Karvane naistepuna, Karvasjalg-kakk, Kääpa maastikukaitseala, Käosulane, Kösti org, Kõdusoo, Kõver mets, Kerinci, ..., Kevadkogrits, Kiigemäe männik, Kink-aruhein, Kivimurru männik, Koer-kibuvits, Koivisto saarestik, Koorküla, Laanemetsad, Laiksaare männik, Lamba-aruhein, Laulasmaa pank, Leesikaloo kasvukohatüüp, Lehmatatik, Lepakose rändrahn, Lepalind, Lepiku (Tallinn), Malluste männikud, Mägi-piimputk, Männi-käbilind, Männi-kivipuravik, Männiheinik, Männimetsa, Männiriisikas, Metsapõleng, Metsastepp, Mustamäe, Musträhn, Narva-Jõesuu rand, Norra, Okasmets, Oore männikud, Osara lagendikud, Paepealsed mullad, Palu-härghein, Palu-karukell, Paluküla (Hiiumaa), Palumännik, Palupuravik, Peipsi järv, Pelgulinna asum, Petkeljärvi rahvuspark, Pidevkehalised, Pikassilla palu, Pillapalu Kivijärv, Pirita valgustatud terviserajad, Porgandriisikas, Puiskarjamaa, Puistangumets, Punane kärbseseen, Punane mets, Punane tolmpea, Rabapüü, Raeküla männikud, Raiesmik, Rähkmuld, Rørosi vald, Reiu männikud, Riidaja männikud, Rikuzentakata, Rohukonn, Seepheinik, Sellerheinik, Senja, Soostunud metsad, Tahkuna poolsaar, Taigatihane, Tammiski nukk, Tõstamaa luitestik, Tilga maastikukaitseala, Tonja-Karisilla-Värska looduspark, Tupp-villpea, Tutt-tihane, Uulu rannamännikud, Vaitka männik, Vanamõisa männik, Värbkakk, Võitatik, Võnsi männik, Võru, Verev kurereha, Veririisikas. Laienda indeks (81 rohkem) »
Aa männik
Aa männik on looduskaitsealune põline männik ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Aa külas Aa pargist kirde pool.
Uus!!: Männik ja Aa männik · Näe rohkem »
Aas-karukell
Äraõitsenud aas-karukell Roomassaares Aas-karukell (Pulsatilla pratensis) on tulikaliste sugukonda karukella perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Männik ja Aas-karukell · Näe rohkem »
Aegna
Aegna (1929–1939 Äigna, ka Eigna, saksa keeles Wulf, rootsi keeles Ulfsö) on saar Tallinna lahe kirdeküljel.
Uus!!: Männik ja Aegna · Näe rohkem »
Aglona
Aglona basiilika Aglona on küla (lielciems) Lätis Preiļi piirkonnas, Aglona valla halduskeskus.
Uus!!: Männik ja Aglona · Näe rohkem »
Aidu looduskaitseala
Must-toonekurg on praeguse Aidu looduskaitseala territooriumil pesitsenud üle 20 aasta Aidu looduskaitseala on looduskaitseala Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.
Uus!!: Männik ja Aidu looduskaitseala · Näe rohkem »
Albaania
Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Uus!!: Männik ja Albaania · Näe rohkem »
Alpi põdrasamblik
Alpi põdrasamblik (Cladonia stellaris; sünonüümid Cladina stellaris (Opiz) Brodo, Cladonia alpestris) on põdrasambliku perekonda kuuluv samblikuliik.
Uus!!: Männik ja Alpi põdrasamblik · Näe rohkem »
Andorra
Andorra (Andorra Vürstiriik) on merepiirita riik Lääne-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Pürenee mägedes.
Uus!!: Männik ja Andorra · Näe rohkem »
Angara mäestik
Angara mäestik (vene keeles Ангарский кряж) on mäestik Aasias Venemaa Irkutski oblastis.
Uus!!: Männik ja Angara mäestik · Näe rohkem »
Araneus angulatus
Araneus angulatus, rahvapärase nimetusega Kõpu must, on Euroopa ja ühtlasi Eesti üks suuremad ämblikke.
Uus!!: Männik ja Araneus angulatus · Näe rohkem »
Aruküla Aedlinna Heakorra Selts
Aruküla Aedlinna Heakorra Selts oli 1932.
Uus!!: Männik ja Aruküla Aedlinna Heakorra Selts · Näe rohkem »
Aruküla männik
Aruküla männik Lagedi–Aruküla–Peningi tee Aruküla männikus Aruküla männik on männik Harju maakonnas Raasiku vallas Aruküla lõuna- ja lääneosas.
Uus!!: Männik ja Aruküla männik · Näe rohkem »
Ökoloogia mõisteid
Siin on loetletud ökoloogiaalaseid üldmõisteid.
Uus!!: Männik ja Ökoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Õpiringi kivid
Õpiringi Suurkivi Õpiringi Väikekivi Õpiringi kivid on kaks lähestikku paiknevat rabakivirahnu Tallinnas Nõmme–Mustamäe maastikukaitsealal, Kuusiku parkmetsas.
Uus!!: Männik ja Õpiringi kivid · Näe rohkem »
Bogd han uuli biosfäärikaitseala
Vaade Ulaanbaatari poolt Bogd Khan Uuli biosfäärikaitseala on looduskaitseala Mongoolia pealinnast Ulaanbaatarist lõunas, Hentij mäestikus ning mille juurde kuulub Bogd Khani mägi.
Uus!!: Männik ja Bogd han uuli biosfäärikaitseala · Näe rohkem »
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Uus!!: Männik ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »
Eesti majandus
Eesti majandus on kõrge sissetulekuga turumajandus Euroopa Liidu siseturul.
Uus!!: Männik ja Eesti majandus · Näe rohkem »
Enamuspuuliik
Enamuspuuliik on puistu esimese rinde suurima tagavaraga puuliik.
Uus!!: Männik ja Enamuspuuliik · Näe rohkem »
Eoste Ristimägi
Eoste Ristimägi Maausuliste sõlmitud lõngad Eoste Ristimäe männil Eoste Ristimägi on muistne kalmistu Võrumaal Põlva kihelkonnas, nüüdse haldusjaotuse järgi Põlva maakonna Põlva valla Eoste külas.
Uus!!: Männik ja Eoste Ristimägi · Näe rohkem »
Gauja rahvuspark
Gauja rahvuspark (läti keeles Gaujas nacionālais parks) on Läti suurim ja vanim rahvuspark.
Uus!!: Männik ja Gauja rahvuspark · Näe rohkem »
Grīnise looduskaitseala
Grīnise looduskaitseala on looduskaitseala (dabas rezervāts) Lätis Kuramaal Lõuna-Kuramaa piirkonnas Saka vallas.
Uus!!: Männik ja Grīnise looduskaitseala · Näe rohkem »
Harilaid (poolsaar)
Harilaid on poolsaar Saaremaa looderannikul Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Männik ja Harilaid (poolsaar) · Näe rohkem »
Harilik esparsett
Harilik esparsett (Onobrychis viciifolia) on taim liblikõieliste sugukonnast esparseti perekonnast.
Uus!!: Männik ja Harilik esparsett · Näe rohkem »
Harilik küüvits
Harilik küüvits (Andromeda polifolia) on taimeliik kanarbikuliste sugukonnast küüvitsa perekonnast.
Uus!!: Männik ja Harilik küüvits · Näe rohkem »
Harilik keerik
Harilik keerik (Tortula ruralis) on samblaliik pisisamblaliste sugukonnast keeriku perekonnast.
Uus!!: Männik ja Harilik keerik · Näe rohkem »
Harilik leesikas
pisi Harilik leesikas (Arctostaphylos uva-ursi) on kanarbikuliste sugukonda, leesika perekonda kuuluv pohlasarnane puhmastaim.
Uus!!: Männik ja Harilik leesikas · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Männik ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Harilik põdramokk
Harilik põdramokk (Sarcodon imbricatus) on põdramoka perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Männik ja Harilik põdramokk · Näe rohkem »
Harilik pohl
Harilik pohl ehk pohl ehk palukas (Vaccinium vitis-idaea) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas ehk puhmas.
Uus!!: Männik ja Harilik pohl · Näe rohkem »
Harilik rästik
Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.
Uus!!: Männik ja Harilik rästik · Näe rohkem »
Heinlaid
Heinlaid on 149 hektari suurune laid Hiiumaa ranniku lähedal, Heltermaast 5 kilomeetrit kagus.
Uus!!: Männik ja Heinlaid · Näe rohkem »
Hiidheinik
Hiidheinik (Tricholoma colossus) on heiniku perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Männik ja Hiidheinik · Näe rohkem »
Hoburästas
Hoburästas (Turdus viscivorus) on linnuliik rästaslaste sugukonnast rästa perekonnast.
Uus!!: Männik ja Hoburästas · Näe rohkem »
Hunditubakas
Sarik-hunditubakas. Hunditubakas (Hieracium) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Männik ja Hunditubakas · Näe rohkem »
Ilves
Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Männik ja Ilves · Näe rohkem »
Jampil (Donetski oblast)
Jampil (ukraina keeles Ямпіль) on alev Ukrainas Donetski oblasti Kramatorski rajoonis, Lõmanist mõne kilomeetri kaugusel kagus, Zaritšnest 10 km kaugusel lõunas.
Uus!!: Männik ja Jampil (Donetski oblast) · Näe rohkem »
Järve luitestik
Luited Järve luidete maastikukaitsealal Järve luitestik on luitestik Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Männik ja Järve luitestik · Näe rohkem »
Jussi loodusrada
Jussi loodusrada on reljeefse maastikuga looduse õpperada Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal.
Uus!!: Männik ja Jussi loodusrada · Näe rohkem »
Kadakas (perekond)
Kadaka "marjad" Osmussaarel. Kadakas Saaremaal 2005 Kadakas (Juniperus) on igihaljaste kahe- või ühekojaliste okaspuude perekond küpressiliste sugukonnast.
Uus!!: Männik ja Kadakas (perekond) · Näe rohkem »
Kapa männik
Kapa männik (mai 2014) Kapa männik on Kohila alevis asuv männik.
Uus!!: Männik ja Kapa männik · Näe rohkem »
Karepa
Karepa on hajaasustusega rannaküla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Soome lahe ääres.
Uus!!: Männik ja Karepa · Näe rohkem »
Karula kõrgustik
Karula maastik Karula kõrgustik on kuhjekõrgustik, mis asub Lõuna-Eestis Võru ja Valga maakonnas.
Uus!!: Männik ja Karula kõrgustik · Näe rohkem »
Karvane naistepuna
Karvane naistepuna (Hypericum hirsutum) on naistepunaliste sugukonda naistepuna perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Männik ja Karvane naistepuna · Näe rohkem »
Karvasjalg-kakk
Karvasjalg - kakk ehk laanekakk Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) ehk laanekakk on kaklaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Männik ja Karvasjalg-kakk · Näe rohkem »
Kääpa maastikukaitseala
Kääpa maastikukaitseala on maastikukaitseala Jõgeva maakonnas pindalaga 2284 ha.
Uus!!: Männik ja Kääpa maastikukaitseala · Näe rohkem »
Käosulane
Käosulane (Hippolais icterina) on roolindlaste sugukonda sugukonda käosulase perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Männik ja Käosulane · Näe rohkem »
Kösti org
pisi Kösti org on haljasala Viljandis.
Uus!!: Männik ja Kösti org · Näe rohkem »
Kõdusoo
Kõdusoo on metsatüüp, mis on kujunenud madal- või siirdesoodest pikaajalise kuivendamise tulemusel.
Uus!!: Männik ja Kõdusoo · Näe rohkem »
Kõver mets
Kaart Kõver mets (poola keeles Krzywy Las, Krzywy las) on Poola lääneosas Saksamaa piiri lähedal kasvav mets, mille moodustavad moondunud tüvega männid.
Uus!!: Männik ja Kõver mets · Näe rohkem »
Kerinci
Kerinci on tegev kihtvulkaan Indoneesias.
Uus!!: Männik ja Kerinci · Näe rohkem »
Kevadkogrits
Kevadkogrits (Gyromitra esculenta) on kottseente hulka kuuluv seen kogritsa perekonnast.
Uus!!: Männik ja Kevadkogrits · Näe rohkem »
Kiigemäe männik
Kiigemäe männik on männik Tartus Ihaste linnaosas.
Uus!!: Männik ja Kiigemäe männik · Näe rohkem »
Kink-aruhein
Kink-aruhein (Festuca trachyphylla) on rohttaimeliik kõrreliste sugukonna aruheina perekonnast.
Uus!!: Männik ja Kink-aruhein · Näe rohkem »
Kivimurru männik
Kivimurru männik on männimets Jõgevamaal Jõgeva vallas Mustveest ligi 2 km kaugusel loodes vanade liivaaukude ümbruses.
Uus!!: Männik ja Kivimurru männik · Näe rohkem »
Koer-kibuvits
Koer-kibuvits ehk roheliselehine kibuvits (Rosa canina L.) on roosõieliste sugukonna kibuvitsa perekonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste põõsaste liik.
Uus!!: Männik ja Koer-kibuvits · Näe rohkem »
Koivisto saarestik
Koivisto saarestik (soome Koiviston saaret vene Берёзовые острова ehk Berjozovõje ostrova rootsi Björkö otsetõlkes '"Kase saarestik") on Viiburi lahes asetsev Venemaale kuuluv saarte kogum.
Uus!!: Männik ja Koivisto saarestik · Näe rohkem »
Koorküla
Koorküla on küla Valgamaal Tõrva vallas.
Uus!!: Männik ja Koorküla · Näe rohkem »
Laanemetsad
Laanemetsad on viljakatel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Uus!!: Männik ja Laanemetsad · Näe rohkem »
Laiksaare männik
Laiksaare männik on kaitsealune männik Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas.
Uus!!: Männik ja Laiksaare männik · Näe rohkem »
Lamba-aruhein
Lamba-aruhein (Festuca ovina) on rohttaimeliik kõrreliste sugukonna aruheina perekonnast.
Uus!!: Männik ja Lamba-aruhein · Näe rohkem »
Laulasmaa pank
Laulasmaa pank (ka: Tornimäe pank) on pank Põhja-Eesti klindi Lääne-Harju klindilõigus Laulasmaa klindipoolsaarel; halduslikult Harju maakonnas.
Uus!!: Männik ja Laulasmaa pank · Näe rohkem »
Leesikaloo kasvukohatüüp
Leesikaloo (LL) (Arctostaphylos-alvarsite type) on loometsade rühma kõige keerukam ja tuuleõrnem kasvukohatüüp.
Uus!!: Männik ja Leesikaloo kasvukohatüüp · Näe rohkem »
Lehmatatik
Lehmatatik (Suillus bovinus) on tatikuliste sugukonda tatiku perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Männik ja Lehmatatik · Näe rohkem »
Lepakose rändrahn
Lepakose rändrahn on kaitsealune rändrahn Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Uus!!: Männik ja Lepakose rändrahn · Näe rohkem »
Lepalind
Lepalind ehk aed-lepalind (Phoenicurus phoenicurus) on linnuliik rästaslaste sugukonna lepalinnu perekonnast.
Uus!!: Männik ja Lepalind · Näe rohkem »
Lepiku (Tallinn)
Lepiku on asum Tallinnas Pirita linnaosas.
Uus!!: Männik ja Lepiku (Tallinn) · Näe rohkem »
Malluste männikud
Malluste männikud on kaitsealused männikud Valga maakonnas Valga vallas Koiva külas.
Uus!!: Männik ja Malluste männikud · Näe rohkem »
Mägi-piimputk
Mägi-piimputk (Peucedanum oreoselinum) on sarikaliste sugukonda piimputke perekonda kuuluv õistaim.
Uus!!: Männik ja Mägi-piimputk · Näe rohkem »
Männi-käbilind
Männi-käbilinnu muna Männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus) on linnuliik vintlaste sugukonnast käbilinnu perekonnast.
Uus!!: Männik ja Männi-käbilind · Näe rohkem »
Männi-kivipuravik
Männi-kivipuravik (Boletus pinophilus) on puravikuliste sugukonda kivipuraviku perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Männik ja Männi-kivipuravik · Näe rohkem »
Männiheinik
Männiheinik (Tricholoma matsutake, sünonüüm Tricholoma nauseosum) on heiniku perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Männik ja Männiheinik · Näe rohkem »
Männimetsa
Eestis on mitu kohta, mis kannavad Männimetsa nime.
Uus!!: Männik ja Männimetsa · Näe rohkem »
Männiriisikas
Männiriisikas (Lactarius rufus; eesti keeles ka männiseen, paluseen) on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv Eestis laialt levinud seen.
Uus!!: Männik ja Männiriisikas · Näe rohkem »
Metsapõleng
Metsapõleng Metsapõleng ehk metsatulekahju ehk metsapõlemine on metsaalal toimuv põlemine, mis ei ole inimeste kontrolli all.
Uus!!: Männik ja Metsapõleng · Näe rohkem »
Metsastepp
Metsastepp Devíni piirkonnas Metsastepp on bioom, kus jõgedevahelistel aladel niidustepi või stepi alad vahelduvad paremate niisutamisoludega metsaaladega.
Uus!!: Männik ja Metsastepp · Näe rohkem »
Mustamäe
Mustamäe on Tallinna asum, mis moodustab põhiosa halduslikust Mustamäe linnaosast.
Uus!!: Männik ja Mustamäe · Näe rohkem »
Musträhn
Musträhn (Dryocopus martius L.) on tuhm- või läikivmusta värvi rähnlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Männik ja Musträhn · Näe rohkem »
Narva-Jõesuu rand
Narva-Jõesuu rand (juuli 2009) Narva-Jõesuu rand (2008) pisi Narva-Jõesuu rand on rand Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuus.
Uus!!: Männik ja Narva-Jõesuu rand · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Männik ja Norra · Näe rohkem »
Okasmets
Okasmets on okaspuuenamusega mets.
Uus!!: Männik ja Okasmets · Näe rohkem »
Oore männikud
Oore männikud on kaitsealused männikud Valga maakonnas Valga vallas Laanemetsa külas.
Uus!!: Männik ja Oore männikud · Näe rohkem »
Osara lagendikud
Osara lagendikud (soome keeles Osaran aukeat või Osaran aukot) on Soomes Kainuu maakonnas, Põhja-Pohjanmaa maakonnas Pudasjärvi linnas ja Lapi maakonnas Posio vallas paiknevad lageraiealad, mis olid omal ajal Euroopa suurimad.
Uus!!: Männik ja Osara lagendikud · Näe rohkem »
Paepealsed mullad
Paepealsed mullad on peenkivised lubja- ja huumusrikkad õhukesed mullad, mille pael lasuva peeneselise ja/või koreselise mullakihi tüsedus on kokku alla 30 cm ja milles keemine on kõrgemal kui 30 cm.
Uus!!: Männik ja Paepealsed mullad · Näe rohkem »
Palu-härghein
Aedkimalane palu-härgheina tolmeldamas Palu-härghein ehk aas-härghein (Melampyrum pratense) on mailaseliste sugukonna härgheina perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Männik ja Palu-härghein · Näe rohkem »
Palu-karukell
Palu-karukell (Pulsatilla patens) on taimeliik tulikaliste sugukonda karukella perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Männik ja Palu-karukell · Näe rohkem »
Paluküla (Hiiumaa)
Paluküla on Hiiumaa vallas, Kärdlas kagus asuv küla.
Uus!!: Männik ja Paluküla (Hiiumaa) · Näe rohkem »
Palumännik
Marjumäe nõlval Palumännik on kuival ja toitainevaesel pinnasel kasvav valgusküllane männik.
Uus!!: Männik ja Palumännik · Näe rohkem »
Palupuravik
Palupuravik ehk rebasepuravik (Leccinum vulpinum) on puravikuliste sugukonda puraviku perekonda kuuluv söögiseen.
Uus!!: Männik ja Palupuravik · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Männik ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Pelgulinna asum
Pelgulinn on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas.
Uus!!: Männik ja Pelgulinna asum · Näe rohkem »
Petkeljärvi rahvuspark
Petkeljärvi rahvuspark (soome keeles Petkeljärven kansallispuisto) on rahvuspark Soomes Põhja-Karjalas Ilomantsis.
Uus!!: Männik ja Petkeljärvi rahvuspark · Näe rohkem »
Pidevkehalised
Pidevkehalised (Symphyta) on alamselts kiletiivaliste seltsist, kuhu kuuluvad putukad, kelle rindmik on tagakehaga laialt ja jäigalt ühendatud.
Uus!!: Männik ja Pidevkehalised · Näe rohkem »
Pikassilla palu
Pikassilla palu (ka Pikasilla palu) on kaitsealune männik Valga maakonnas Tõrva vallas.
Uus!!: Männik ja Pikassilla palu · Näe rohkem »
Pillapalu Kivijärv
Kivijärv (ka Pillapalu Kivijärv, Koitjärve Kivijärv) on järv Harjumaal Anija vallas Pillapalu külas.
Uus!!: Männik ja Pillapalu Kivijärv · Näe rohkem »
Pirita valgustatud terviserajad
Pirita valgustatud terviserajad on Pirita jõe kaldal asuvad 7,2 kilomeetri kogupikkusega ühendatud terviserajad. Rajad võeti suusa- ja terviseradadena kasutusele 1997.
Uus!!: Männik ja Pirita valgustatud terviserajad · Näe rohkem »
Porgandriisikas
Porgandriisikas (Lactarius deliciosus) on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Männik ja Porgandriisikas · Näe rohkem »
Puiskarjamaa
Puiskarjamaa ehk metsakarjamaa on suhteliselt hõre puistu, kus pidevalt karjatatakse loomi.
Uus!!: Männik ja Puiskarjamaa · Näe rohkem »
Puistangumets
Kohtla-Nõmme aherainemägi ja selle nõlval kasvav puistangumets Puistangumets on puistangul kasvav mets.
Uus!!: Männik ja Puistangumets · Näe rohkem »
Punane kärbseseen
Punane kärbseseen (''Amanita muscaria'') Punane kärbseseen (Amanita muscaria) on kärbseseeneliste sugukonda kärbseseene perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Männik ja Punane kärbseseen · Näe rohkem »
Punane mets
Tšornobõli ohutsoonis Ukrainas Mahajäetud küla Prõpjati lähedal Punane mets (ukraina keeles Рудий ліс, ka Іржавий ліс, Червоний ліс; vene keeles Рыжий лес, ka Ржавый лес, Красный лес) on 10 km² suurune metsaga kaetud maa-ala Tšornobõli tuumaelektrijaama katastroofi tagajärjel tekkinud radioaktiivse reostusega ohutsoonis Prõpjati lähedal Ukrainas.
Uus!!: Männik ja Punane mets · Näe rohkem »
Punane tolmpea
Punane tolmpea (Cephalanthera rubra) on käpaliste sugukonna tolmpea perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.
Uus!!: Männik ja Punane tolmpea · Näe rohkem »
Rabapüü
Rabapüü (Lagopus lagopus) on kanaliste seltsi faasanlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Männik ja Rabapüü · Näe rohkem »
Raeküla männikud
Raeküla männikud on männikud Pärnu linna kagupiiril.
Uus!!: Männik ja Raeküla männikud · Näe rohkem »
Raiesmik
Raiesmik Laupa külas 2023. aastal Raiesmik ehk raiestik ehk kännustik (inglise clear cut area) on valdavalt metsanduses kasutatav termin metsamaa kohta, mis jääb järele pärast metsa lageraiet kuni uue metsapõlvkonna võrade liitumiseni.
Uus!!: Männik ja Raiesmik · Näe rohkem »
Rähkmuld
Saaremaal kujunes rähkmulla peal puisniit Rähkmuld Väike-Pakri saarel Rähkmuld (Solo aspero) on mulla liik, rähkse rendsiina rahvapärane nimetus.
Uus!!: Männik ja Rähkmuld · Näe rohkem »
Rørosi vald
Rørosi vald asub Norras Trøndelagi maakonnas.
Uus!!: Männik ja Rørosi vald · Näe rohkem »
Reiu männikud
Reiu männikud on kaitsealused männikud, mis asuvad Häädemeeste valla territooriumil.
Uus!!: Männik ja Reiu männikud · Näe rohkem »
Riidaja männikud
Riidaja männikud on kaitsealused männikud Valga maakonnas Tõrva vallas.
Uus!!: Männik ja Riidaja männikud · Näe rohkem »
Rikuzentakata
Rikuzentakata raekoda enne 2011. aasta tsunamit Laine on purustanud maja ja kandnud selle tippu auto. Rikuzentakata on Jaapanis Iwate prefektuuris Vaikse ookeani ääres asuv linn.
Uus!!: Männik ja Rikuzentakata · Näe rohkem »
Rohukonn
Rohukonn Prandi külas Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aasta kevadel Kõrvemaal Rohukonn (Rana temporaria) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Männik ja Rohukonn · Näe rohkem »
Seepheinik
Seepheinik (Tricholoma saponaceum) on heiniku perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Männik ja Seepheinik · Näe rohkem »
Sellerheinik
Sellerheinik (Tricholoma apium) on heiniku perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Männik ja Sellerheinik · Näe rohkem »
Senja
Senja (põhjasaami keeles Sážža) on saar Norras Troms og Finnmargi maakonnas.
Uus!!: Männik ja Senja · Näe rohkem »
Soostunud metsad
Soostunud metsad ehk soovikumetsad on perioodiliselt liigniisketel muldadel kasvavad metsad.
Uus!!: Männik ja Soostunud metsad · Näe rohkem »
Tahkuna poolsaar
Tahkuna poolsaar on Hiiumaa põhjapoolseim poolsaar.
Uus!!: Männik ja Tahkuna poolsaar · Näe rohkem »
Taigatihane
Taigatihane (Parus cinctus, sünonüüm Poecile cinctus) on linnuliik tihaslaste sugukonnas tihase perekonnas.
Uus!!: Männik ja Taigatihane · Näe rohkem »
Tammiski nukk
Tammiski nukk suvel 2006 Kassari lahele. Tammiski nukk (saksa keeles Tammiskoots) on Muhu saare põhjaosa loodepoolseim neem.
Uus!!: Männik ja Tammiski nukk · Näe rohkem »
Tõstamaa luitestik
Tõstamaa luitestik on luidete rühm Pärnu maakonnas Pärnu linnas.
Uus!!: Männik ja Tõstamaa luitestik · Näe rohkem »
Tilga maastikukaitseala
Tilga maastikukaitseala on maastikukaitseala Hiiu maakonnas.
Uus!!: Männik ja Tilga maastikukaitseala · Näe rohkem »
Tonja-Karisilla-Värska looduspark
Tonja-Karisilla-Värska looduspark (ka: Tonja-Värska kaitseala) on looduspark Võru maakonnas Setomaa vallas.
Uus!!: Männik ja Tonja-Karisilla-Värska looduspark · Näe rohkem »
Tupp-villpea
Tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) on lõikheinaliste sugukonda villpea perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Männik ja Tupp-villpea · Näe rohkem »
Tutt-tihane
Tutt-tihane (Parus cristatus (L.), syn. Lophophanes cristatus) on linnuliik tihaslaste sugukonnast tihase perekonnast.
Uus!!: Männik ja Tutt-tihane · Näe rohkem »
Uulu rannamännikud
Uulu rannamännikud (ka Surju rannametsad) on kaitsealused männikud Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas rannamaastikul.
Uus!!: Männik ja Uulu rannamännikud · Näe rohkem »
Vaitka männik
Vaitka männik on kaitsealune männik Valga maakonnas Valga vallas Koiva külas.
Uus!!: Männik ja Vaitka männik · Näe rohkem »
Vanamõisa männik
Vanamõisa männik on kaitsealune männik Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas.
Uus!!: Männik ja Vanamõisa männik · Näe rohkem »
Värbkakk
Värbkaku muna Värbkakk (Glaucidium passerinum) on umbes kuldnokasuurune kakuline.
Uus!!: Männik ja Värbkakk · Näe rohkem »
Võitatik
thumb Võitatik (Suillus luteus) on tatikuliste sugukonda tatiku perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Männik ja Võitatik · Näe rohkem »
Võnsi männik
pisi pisi Võnsi männik on kaitsealune männik Harju maakonnas Kuusalu vallas Kuusalu külas.
Uus!!: Männik ja Võnsi männik · Näe rohkem »
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Uus!!: Männik ja Võru · Näe rohkem »
Verev kurereha
Verev kurereha (Geranium sanguineum) on kuni 50 cm kõrgune kurerehaliste sugukonda kurereha perekonda kuuluv taim, mis on kaetud pikkade harali karvadega.
Uus!!: Männik ja Verev kurereha · Näe rohkem »
Veririisikas
Veririisikas (Lactarius sanguifluus) on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Männik ja Veririisikas · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Männikud, Männimets, Männimetsad.
