Kiiremini kui brauser!
95 suhted: Akagera rahvuspark, Alam-Pedja looduskaitseala, Alaotra järv, Ameerika alligaator, Araali meri, Avaveeline märgala, Avigliana järved, Ķemeri rahvuspark, Čyrvonaje järv, Ökosüsteemsed teenused, Õõtsik, Burundi, Canterno järv, Clemens XII, Dominica, Doonau delta, Fondi, Gösselsdorfi järv, Giacomo Puccini, Gliwice, Haapsalu-Noarootsi märgala, Harilik jõhvikas, Harilik kärnkonn, Hüdroloogia mõisteid, Hõbevaher, Huntämbliklased, India, Indoneesia, Kaiseri mäed, Karst, Kõrge pisarviljak, Kinburni säär, Kobras, Koldjas selaginell, Koorunõmme looduskaitseala, Kurtuvėnai regionaalpark, Lagunemisreaktsioon, Laidevahe looduskaitseala, Landsat, Lõikheinalised, Lidar, Liepāja järv, Limnoloogia, Linnuvaatlusturism, Maagaas, Maateaduste mõisteid (M), Madagaskari pirk, Massaciuccoli järv, Matinkylä, Märe, ..., Metaanibakterid, Minnesota, Moos in Passeier, Mukri raba, Nandu, Natroni järv, Nemunase delta regionaalpark, Oklahoma, Padur, Päideroog, Põhja-masksäälik, Pinnavee hüdroloogia, Polesine, Puhtu-Laelatu looduskaitseala, Ramsari konventsioon, Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad, Reoveepuhastus, Roosna-Alliku külmaallikate ala, Rootsi rahvuspargid, Ruiklased, Säde jõgi, Serengeti, Slavoonia, Sookaitseala, Sookuivendus, Sooraud, Sooteadus, Stõr, Suur Vallrahu, Suur-konnakotkas, Taastamisökoloogia, Tarn, Tehismärgala, Ujur, Umbjärv, Väike-konnakotkas, Võrtsjärve madalik, Veebioom, Veelind, Veneetsia laguun, Vesipaju, Virvatuli, Waddenzee, 1848. aasta Valahhia revolutsioon, 2010. aasta Venemaa maastikupõlengud. Laienda indeks (45 rohkem) »
Akagera rahvuspark
Satelliidipilt 2004. aastast Topid Akagera rahvuspargis Akagera rahvuspark Akagera rahvuspark on rahvuspark Rwanda idaosas Tansaania piiri ääres.
Uus!!: Märgala ja Akagera rahvuspark · Näe rohkem »
Alam-Pedja looduskaitseala
Alam-Pedja looduskaitseala on looduskaitseala Võrtsjärvest kirdes.
Uus!!: Märgala ja Alam-Pedja looduskaitseala · Näe rohkem »
Alaotra järv
Satelliidifoto Alaotra järv on järv Madagaskaril Toamasina provintsis 300 km kaugusel Madagaskari saare idarannikust.
Uus!!: Märgala ja Alaotra järv · Näe rohkem »
Ameerika alligaator
Ameerika alligaator ehk mississippi alligaator (Alligator mississippiensis) on suur roomaja krokodilliliste seltsist.
Uus!!: Märgala ja Ameerika alligaator · Näe rohkem »
Araali meri
Araali meri ehk Araal on umbjärv Kesk-Aasias, mis jääb Kasahstani ja Usbekistani (Karakalpakkia) territooriumile.
Uus!!: Märgala ja Araali meri · Näe rohkem »
Avaveeline märgala
Avaveelise tehismärgala skeem Avaveeline märgala ehk vabaveeline märgala (ingl free water surface wetland või surface flow wetland) kujutab endast kõrgemate veetaimedega kaetud madalat tiiki ning sarnaneb välimuselt looduslike soodega.
Uus!!: Märgala ja Avaveeline märgala · Näe rohkem »
Avigliana järved
Suur Avigliana järv Avigliana järved (itaalia keeles Laghi di Avigliana) on kaks väikest liustikujärve Loode-Itaalias Piemonte maakonnas Torino provintsis Aviglianas.
Uus!!: Märgala ja Avigliana järved · Näe rohkem »
Ķemeri rahvuspark
Ķemeri rahvuspark (läti keeles Ķemeru nacionālais parks) on rahvuspark Lätis.
Uus!!: Märgala ja Ķemeri rahvuspark · Näe rohkem »
Čyrvonaje järv
Čyrvonaje järv ehk Tšõrvonaje järv (valgevene keeles Чырвонае возера, vene keeles Червоное ehk Tšervonoje) on järv Valgevenes Homieli oblastis Žytkavičy rajooni Čyrvonaje külanõukogus.
Uus!!: Märgala ja Čyrvonaje järv · Näe rohkem »
Ökosüsteemsed teenused
Ökosüsteemsed teenused ehk ökosüsteemi teenused ehk keskkonnateenused ehk loodushüved (inglise ecosystem services) on inimese jaoks vajalikud ökosüsteemide omadused.
Uus!!: Märgala ja Ökosüsteemsed teenused · Näe rohkem »
Õõtsik
Õõtsik Pinhook Bogis USA-s Õõtsik ehk õõtskamar ehk õõtssoo ehk õõtsiksoo on märgaladele iseloomulik taimekooslus, kus kamar on moodustunud kas mudas või vees kasvavate taimede läbipõimunud taimejuurtest, sammaldest, turbast ja risoomidest.
Uus!!: Märgala ja Õõtsik · Näe rohkem »
Burundi
Burundi on merepiirita riik Kesk-Aafrikas ekvaatorist veidi lõunas.
Uus!!: Märgala ja Burundi · Näe rohkem »
Canterno järv
Canterno järv (itaalia keeles Lago di Canterno) on karstijärv Kesk-Itaalias Lazio maakonnas Frosinone provintsis.
Uus!!: Märgala ja Canterno järv · Näe rohkem »
Clemens XII
Clemens XII (Lorenzo Corsini, 7. aprill 1652 – 6. veebruar 1740) oli paavst aastatel 1730–1740.
Uus!!: Märgala ja Clemens XII · Näe rohkem »
Dominica
Dominica (ametlikult Dominica Ühendus, inglise keeles Commonwealth of Dominica) on samanimelisel saarel paiknev saareriik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel Ida-Kariibi regioonis Väikestes Antillides.
Uus!!: Märgala ja Dominica · Näe rohkem »
Doonau delta
Doonau delta kaart Doonau delta (rumeenia keeles Delta Dunării, ukraina keeles Дельта Дунаю) on Musta merre suubuva Doonau mitmeharuline jõesuu.
Uus!!: Märgala ja Doonau delta · Näe rohkem »
Fondi
Fondi (ladinakeelne nimi Fundi) on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Lazio maakonnas Latina provintsis.
Uus!!: Märgala ja Fondi · Näe rohkem »
Gösselsdorfi järv
Gösselsdorfi järv (saksa: Gösselsdorfer See; sloveeni: Goslinsko jezero) on järv Austria Kärnteni liidumaal.
Uus!!: Märgala ja Gösselsdorfi järv · Näe rohkem »
Giacomo Puccini
Giacomo Puccini Puccini "Boheem" Enrico Caruso ja Nellie Melba esituses 1907. aastal New Yorgis Giacomo Antonio Domenico Michele Secondo Maria Puccini (22. detsember 1858 Lucca – 29. november 1924 Brüssel) oli itaalia helilooja.
Uus!!: Märgala ja Giacomo Puccini · Näe rohkem »
Gliwice
Gliwice (saksa keeles Gleiwitz) on maakonnaõigustega linn Lõuna-Poolas Sileesia vojevoodkonnas Ülem-Sileesia linnastus.
Uus!!: Märgala ja Gliwice · Näe rohkem »
Haapsalu-Noarootsi märgala
Haapsalu-Noarootsi märgala on Ramsari märgalade nimekirja kuuluv rahvusvahelise tähtsusega märgala Loode-Eestis Lääne maakonnas.
Uus!!: Märgala ja Haapsalu-Noarootsi märgala · Näe rohkem »
Harilik jõhvikas
Harilik jõhvikas ehk kuremari (Oxycoccus palustris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest.
Uus!!: Märgala ja Harilik jõhvikas · Näe rohkem »
Harilik kärnkonn
Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn (Bufo bufo) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv konn.
Uus!!: Märgala ja Harilik kärnkonn · Näe rohkem »
Hüdroloogia mõisteid
Siin on loetletud hüdroloogia, okeanograafia, hüdrogeoloogia, glatsioloogia, geokrüoloogia ja meregeoloogiaga seotud mõisteid.
Uus!!: Märgala ja Hüdroloogia mõisteid · Näe rohkem »
Hõbevaher
Hõbevaher (Acer saccharinum) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puuliik.
Uus!!: Märgala ja Hõbevaher · Näe rohkem »
Huntämbliklased
Huntämbliklased (Lycosidae) on ämblikuliste seltsi kuuluv sugukond.
Uus!!: Märgala ja Huntämbliklased · Näe rohkem »
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Uus!!: Märgala ja India · Näe rohkem »
Indoneesia
Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest.
Uus!!: Märgala ja Indoneesia · Näe rohkem »
Kaiseri mäed
Kaiseri mäed vaadatuna lõunast Kaiseri mäed (saksa: Kaisergebirge, tõlkes 'Keisrimäed') või lihtsalt Kaiser on mäestik Põhja-Lubjakivialpides ja Ida-Alpides.
Uus!!: Märgala ja Kaiseri mäed · Näe rohkem »
Karst
Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.
Uus!!: Märgala ja Karst · Näe rohkem »
Kõrge pisarviljak
Kõrge pisarviljak ehk kõrge kivijugapuu ehk kahikatea (Dacrycarpus dacrydioides) on Uus-Meremaal endeemne okaspuu kivijugapuuliste sugukonna pisarviljaku perekonnast.
Uus!!: Märgala ja Kõrge pisarviljak · Näe rohkem »
Kinburni säär
Kinburni sääre rannik Kinburni säär on maasäär Ukrainas Mõkolajivi oblast Mõkolajivi rajoonis.
Uus!!: Märgala ja Kinburni säär · Näe rohkem »
Kobras
Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.
Uus!!: Märgala ja Kobras · Näe rohkem »
Koldjas selaginell
Koldjas selaginell (Niitvälja soo) Koldjas selaginell (Selaginella selaginoides) on selaginelliliste sugukonda kuuluv samblataoline sõnajalgtaim.
Uus!!: Märgala ja Koldjas selaginell · Näe rohkem »
Koorunõmme looduskaitseala
Koorunõmme looduskaitseala on looduskaitseala Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Märgala ja Koorunõmme looduskaitseala · Näe rohkem »
Kurtuvėnai regionaalpark
Pustlaukise sulglohk Kurtuvėnai regionaalpark (leedu keeles Kurtuvėnų regioninis parkas) on regionaalpark Leedus Šiauliai ja Kelmė rajoonis.
Uus!!: Märgala ja Kurtuvėnai regionaalpark · Näe rohkem »
Lagunemisreaktsioon
Keemilise lagunemisreaktsiooni animatsioon Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.
Uus!!: Märgala ja Lagunemisreaktsioon · Näe rohkem »
Laidevahe looduskaitseala
Laidevahe looduskaitseala on kaitseala Lõuna-Saaremaal, mis jääb Saaremaa valla territooriumile.
Uus!!: Märgala ja Laidevahe looduskaitseala · Näe rohkem »
Landsat
Landsat-1 Landsat on seeria tehiskaaslasi, mis on Maa seire satelliidid.
Uus!!: Märgala ja Landsat · Näe rohkem »
Lõikheinalised
Lõikheinalised (Cyperaceae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond, kuhu kuulub umbes 70 perekonda 4000 liigiga.
Uus!!: Märgala ja Lõikheinalised · Näe rohkem »
Lidar
Lidar (ehk LIDAR või LiDAR, inglise light detection and ranging) on laserskaneerimisseade.
Uus!!: Märgala ja Lidar · Näe rohkem »
Liepāja järv
Liepāja järv on järv Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Uus!!: Märgala ja Liepāja järv · Näe rohkem »
Limnoloogia
Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "Aerjalgsete teadus (copepodology) ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.
Uus!!: Märgala ja Limnoloogia · Näe rohkem »
Linnuvaatlusturism
Linnuvaatlustorn Kabli looduskaitsealal Pärnu maakonnas Linnuvaatlusturism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda eesmärgiga vaadelda linde.
Uus!!: Märgala ja Linnuvaatlusturism · Näe rohkem »
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Uus!!: Märgala ja Maagaas · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (M)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad M-tähega. Maa (planeet) – Maa ekvaator – Maa gravitatsiooniväli – Maa kuju – Maa magnetism – Maa magnetpoolus – Maa magnetväli – Maa paisumise hüpotees – Maa poolused – Maa süsteemi teadus – teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile Maa tuum – Maa vahevöö – Maa vanus – maabriis – maagaas – orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan maagikest – maagikivim – maailmameri – maailmaruum – maak – mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas maakitsus – maakmineraal – maakoor – maalihe – maanina – maaparandus – maapind – maapinnaudu – maarjas – maarjaskilt – maapõu – maapõuevara – maar – maardla – maarijärv – maaroom – maastik – maastikuallprovints – maastikupaikkond – maastikuprovints – maastikurajoon – maastikusfäär – maastikuteadus – maastikuvaldkond – maastikuökoloogia – maastikuüksus – maasäär – maateadus – maavara – maavarade geoloogia – maavesi – maavoole – maaväline elu – maavärin – maavärina intensiivsus – maavärina intensiivsusaste – maavärina kese – maavärina kolle – maavärina magnituud – madal – madala astme moondekivim – madalik – madalrõhkkond – madalsoo turvas – madalsoo – madalvesi – maetud karst – magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰ magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur magmakivim – magmaline faatsies – magmaline intrusioon – magmaline kompleks – magmaline tsükkel – magmatism – magneesium – magnesiit – magnetiit – magnetiline anomaalia – magnetiliste anomaaliate kaart – magnetiline deklinatsioon – magnetiline inklinatsioon – magnetilisus – magnetomeeter – magnetomeetria – magnetomeetriline otsing – magnetpoolus – magnetresonantskuvamine – magnettorm – maismaa – majandusgeoloogia – makroreljeef – malahhiit – mammut – mandelkivi – mandelkivitekstuur – mandrijalam – mandrijää – mandrijäätumine – mandrilava – mandriline maakoor – mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp mandriline kliima – mandriline paraskliima – mandriline riftivöönd – mandriliustik – mandrinõlv – mandririft – mandrisete – mandrite triiv – mandrite triivi hüpotees – mandri tuum – manganiit – manganoliidid – mangroov – manner – manner (geoloogia) – margariit – marginaaloos – markasiit – marmor – Marsi kliima – Marsi laavatunnelid – marš – maru (tuul) – massibilanss – massiivne tekstuur – mastodon – Mastogloiameri – mattumine – mattunud karst – mattunud org – Maunderi miinimum – meandreerumine – mega-aasta – megaantiklinoorium – megareljeef – megasünklinoorium – melanokraatne kivim – melanokraatne mineraal – Mercalli skaala – merebriis – merefüüsika – meregeoloogia – merejää – merekeemia – mereline kliima – mereline paraskliima – meremuda – meresete – merevaik – merevesi – mergel – peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim meri – meridiaan – meromiktiline veekogu – Mesoarhaikum – mesopaus – Mesoproterosoikum – mesoreljeef – mesosfäär – Mesosoikum – Metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise metalne läige – metamorfism – metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis meteoor – meteoorkeha – meteoorne vesi – meteoriidikraater – meteoriidikraatri vall – meteoriit – meteoriitika – meteoroloogia – meteoroloogiainstrumendid – mets – metsatustamine – metsatustumine – miarooliline tekstuur – süvakivimi tekstuur, mille puhul vesiikulite seinad kattuvad sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim milleriit – mikrofossiil – mikrokliima – mikrokliin – mikropaleontoloogia – mikroreljeef – mikroteraline struktuur – Milankovići hüpotees – Milleri indeksid – mineraal – mineraalide klassifikatsioon – mineraalmaa – mineraalmuld – mineraalsoon – mineraalsuletis – mineraalvesi – mineraliseerumine – mineraloid – mineraloogia – Miotseen – miraaž – Mississippi ajastik – mistraal – mitmevärvilisus – mitmikintrusioon – mittemetalne maavara – mobilismihüpoteesid – moho – Mohorovičići eralduspind – Mohsi astmik – molass – moldorg – molübdeniit – monatsiit – mondhaldeiit – monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra monokliinne süngoonia – monoklinaal – monoklinaalne kallakus – monoklinaalne kivim – monoklinaalne sümmeetria – monoklinaalne süngoonia – monokristall – terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera monoliit – monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim moondeaste – moondefaatsies – moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim moondekivimi struktuur – moondekompleks – moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis moreen – sorteerumata liustikusete moreenküngas – moreentasandik – mosasaurus – muda – veega segunenud, kleepuv, savikas-aleuriitne sete mudaline struktuur – mudavool – mudavulkaan – mugeariit – muguljas tekstuur – muld – mull – mulla klassifikatsioon – mullageograafia – mullahingamine – mullahorisont – mullalahus – mullaniiskus – mullastik – mullastruktuur – mullateadus – mullateke – mullatekketegur – mullatüüp – mullavesi – murd – murdlaine – murdlusvool – murdumisnäitaja – murdumisnäitaja dispersioon – murend – murendmaterjal – murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmine osa mureneb murenemiskoorik – murdepind – murrang – lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes murrangliikumine – murrangrike – murrangu amplituud – murrangujoon – murrangukompleks – murranguline astang – murrangulõhe – murranguorg – murrangupind – murrangusüsteem – murrutus – murrutusjärsak – murrutuskulbas – murrutuslava – murrutusrand – murrutusrannik – murrutustasandik – murrutusterrass – muskoviit – mussoon – püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale mussoonkliima – mussoonparaskliima – mustmuld – must tossutaja – muutumine (geoloogia) – mõhn – mõhnastik – Mõniste kerge – mõõdukas tuul – mäeahelik – mäeeraldis – mäehari – mäekristall – mäekuru – mäemassiiv – mäendus – mäendusgeoloogia – mäestik – mäeteke – mäetipp – M.
Uus!!: Märgala ja Maateaduste mõisteid (M) · Näe rohkem »
Madagaskari pirk
Madagaskari pirk (Sarothrura insularis) on kureliste seltsi kuuluv lind.
Uus!!: Märgala ja Madagaskari pirk · Näe rohkem »
Massaciuccoli järv
Massaciuccoli järv (itaalia lago di Massaciuccoli) on rannikujärv Itaalias Lucca provintsis.
Uus!!: Märgala ja Massaciuccoli järv · Näe rohkem »
Matinkylä
Matinkylä (rootsi keeles Mattby) on Espoo linnaosa.
Uus!!: Märgala ja Matinkylä · Näe rohkem »
Märe
Märe on märg maismaakoht, kus vesi on mingi ajaperioodi (enamasti vähemalt mitu kuud) maapinna tasemel.
Uus!!: Märgala ja Märe · Näe rohkem »
Metaanibakterid
Metaanibakterid ehk metanogeenid on mikroorganismid (täpsemalt arhed), kel elutegevuse käigus anaerobioosis tekib anaeroobilise lagunemise käigus kõrvalsaadusena metaan.
Uus!!: Märgala ja Metaanibakterid · Näe rohkem »
Minnesota
Minnesota on osariik Ameerika Ühendriikide Kesk-Lääne regioonis.
Uus!!: Märgala ja Minnesota · Näe rohkem »
Moos in Passeier
Moos in Passeieri valla paiknemine Lõuna-Tiroolis Moos in Passeier (itaalia: Moso in Passiria) on vald (comune) Passeieri orus.
Uus!!: Märgala ja Moos in Passeier · Näe rohkem »
Mukri raba
Mukri raba Mukri raba on soo Lõuna-Raplamaal Kehtna vallas, selle lähim alevik on Eidapere.
Uus!!: Märgala ja Mukri raba · Näe rohkem »
Nandu
Nandu (Rhea americana; varasem eestikeelne nimetus suurnandu) on lennuvõimetu lind, kes elutseb Lõuna-Ameerikas.
Uus!!: Märgala ja Nandu · Näe rohkem »
Natroni järv
Discovery tehtud foto Natroni järv (Lake Natron) on soolajärv Tansaania põhjaosas Arusha piirkonnas, Ida-Aafrika rifti idapoolse haru kohal.
Uus!!: Märgala ja Natroni järv · Näe rohkem »
Nemunase delta regionaalpark
Üks Nemunase harudest - Atmata Uostadvarise tuletorn Nemunase delta regionaalpark (leedu keeles Nemuno deltos regioninis parkas) on regionaalpark Leedus Šilutė rajoonis.
Uus!!: Märgala ja Nemunase delta regionaalpark · Näe rohkem »
Oklahoma
Oklahoma (tšerokii keeles Asgaya gigageyi; pooni keeles Uukuhuúwa; kajuka keeles Gahnawiyo‘geh) on osariik Ameerika Ühendriikide keskosas.
Uus!!: Märgala ja Oklahoma · Näe rohkem »
Padur
Mageveeline padur Floridas Padur (ka marš, maršimaa, padurannik) on mere või suure järvega külgnev märgala, mis on perioodiliselt veega kaetud.
Uus!!: Märgala ja Padur · Näe rohkem »
Päideroog
Päideroog ehk harilik paelrohi (Phalaris arundinacea) on kõrreliste sugukonda paelrohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Märgala ja Päideroog · Näe rohkem »
Põhja-masksäälik
Emaslind Põhja-masksäälik (Geothlypis trichas) on sääliklaste sugukonda masksääliku perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Märgala ja Põhja-masksäälik · Näe rohkem »
Pinnavee hüdroloogia
Pinnavee hüdroloogia on hüdroloogia valdkond, mis hõlmab pinnavee liikumise ja pinnavee jaotuse uurimist ruumis ja ajas.
Uus!!: Märgala ja Pinnavee hüdroloogia · Näe rohkem »
Polesine
Tänapäevase Polesine asukoht Itaalia kaardil Polesine (veneti keeles Połéxine) on Itaalia kirdeosas asuv geograafiline ja ajalooline piirkond, mille piire on läbi sajandite muudetud.
Uus!!: Märgala ja Polesine · Näe rohkem »
Puhtu-Laelatu looduskaitseala
Kevadine Puhtu salumets. Laelatu puisniit. Puhtu-Laelatu looduskaitseala (varem Virtsu-Laelatu-Puhtu kaitseala) on kaitsealune piirkond Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Pivarootsi, Rame ja Hanila külas ning Virtsu alevikus.
Uus!!: Märgala ja Puhtu-Laelatu looduskaitseala · Näe rohkem »
Ramsari konventsioon
Ramsari konventsioon (ka veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine.
Uus!!: Märgala ja Ramsari konventsioon · Näe rohkem »
Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad
Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad ehk Ramsari (märg)alad on Ramsari konventsiooni alusel kaitstavad märgalad.
Uus!!: Märgala ja Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad · Näe rohkem »
Reoveepuhastus
Fragment reoveepuhasti taristust Paljassaare reoveepuhastusjaam 1987. aastal Reoveepuhastus ehk reoveekäitlus on veepuhastuse liik, mille korral reoained ja soovimatud organismid kõrvaldatakse reoveest, kasutades mehaanilisi, bioloogilisi, füüsikalisi ja keemilisi võtteid ning sageli ka desinfektsiooni.
Uus!!: Märgala ja Reoveepuhastus · Näe rohkem »
Roosna-Alliku külmaallikate ala
Roosna-Alliku külmaallikate ala (ka Eipre allikad) paikneb Järva maakonnas Paide linnas Pandivere kõrgustiku lääneosas.
Uus!!: Märgala ja Roosna-Alliku külmaallikate ala · Näe rohkem »
Rootsi rahvuspargid
Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 7381 km².
Uus!!: Märgala ja Rootsi rahvuspargid · Näe rohkem »
Ruiklased
Ruiklased on suur sugukond kureliste seltsist, kuhu kuuluvad väikese kuni keskmise suurusega linnud.
Uus!!: Märgala ja Ruiklased · Näe rohkem »
Säde jõgi
Sild üle Säde jõe Valmiera ja Ruhja vahelisel maanteel. Säde jõgi ka Seda jõgi, (läti k. Sedas upe; saksa k. Sedde Fluss) on 60 km pikkune jõgi Läti põhjaosas, Vidzemes, mis suubub Burtnieki ehk Asti järve (ka Astijärv, Astigerwe).
Uus!!: Märgala ja Säde jõgi · Näe rohkem »
Serengeti
Sebrad Serengetis Serengeti ökosüsteem on geograafiline piirkond Ida-Aafrikas.
Uus!!: Märgala ja Serengeti · Näe rohkem »
Slavoonia
Baranja Horvaatias Slavoonia (horvaadi Slavonija) on Dalmaatsia, Kesk-Horvaatia ja Istria kõrval üks neljast Horvaatia ajaloolisest piirkonnast.
Uus!!: Märgala ja Slavoonia · Näe rohkem »
Sookaitseala
Sookaitseala on looduskaitsealuse territooriumi tüüp, mis võeti Eestis kasutusele 1981.
Uus!!: Märgala ja Sookaitseala · Näe rohkem »
Sookuivendus
Sookuivendus on maaparandusvõtete kogum, mille eesmärk on märgalalt liigvee ärajuhtimine.
Uus!!: Märgala ja Sookuivendus · Näe rohkem »
Sooraud
Sooraud Sooraud ehk soorauamaak on soisel alal rauarikkast põhjaveest humiinainete lagunemise ja nende kontsentratsiooni vähenemise tagajärjel nõrgkihina sadestunud raudhüdroksiidide harilikult mullataoline, terajas või muguljas kogum.
Uus!!: Märgala ja Sooraud · Näe rohkem »
Sooteadus
Sooteadus ehk telmatoloogia (kreeka keelest telma 'soo') on teadusharu, mis tegeleb soode ehk märgalade arengu ja iseärasuste uurimisega.
Uus!!: Märgala ja Sooteadus · Näe rohkem »
Stõr
Stõr voolab Dnepri valgla lääneosas. Stõr talvel. Kuznetsovsk Stõr talvel. Kuznetsovsk Stõr suvel. Kuznetsovsk Stõr suvel. Kuznetsovsk Stõr (valgevene keeles Стыр, ukraina keeles Стир) on jõgi Valgevenes ja Ukrainas.
Uus!!: Märgala ja Stõr · Näe rohkem »
Suur Vallrahu
Satelliidipilt Suure Vallrahu põhjaosast Meritäht korallil. Turistid pildistavad sageli riffide ilu Suur Vallrahu (inglise Great Barrier Reef) on korallrahude süsteem või korallrahu Austraalia kirdeosas paikneva Queenslandi ranniku lähedal Korallimeres.
Uus!!: Märgala ja Suur Vallrahu · Näe rohkem »
Suur-konnakotkas
Suur-konnakotkas (Clanga clanga, varem Aquila clanga) on tumepruun haugaslaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Märgala ja Suur-konnakotkas · Näe rohkem »
Taastamisökoloogia
alt.
Uus!!: Märgala ja Taastamisökoloogia · Näe rohkem »
Tarn
Tarn (Carex) on kõrreliselaadsete seltsi kuuluva lõikheinaliste sugukonna liigirikkaim perekond.
Uus!!: Märgala ja Tarn · Näe rohkem »
Tehismärgala
Kolm märgalatüüpi: a) avaveeline tehismärgala, b) maa-alune horisontaalvooluga tehismärgala, c) maa-alune vertikaalvooluga tehismärgala Tehismärgalaks nimetatakse kunstlikku märgala, sood või mülgast, mis on loodud kas täiesti uueks või taastatud elukeskkonnaks kohalikele liikidele või võõrliikidele, inimtekkelise reovee, sadevee või reoveepuhasti jäätmete töötlemiseks (nimetatakse ka märgalapuhastiks), maaparanduseks pärast kaevandamist või mõne teise ökoloogilise häiringu kõrvaldamiseks.
Uus!!: Märgala ja Tehismärgala · Näe rohkem »
Ujur
Ujur (Dytiscus) on röövtoiduliste mardikaliste perekond ujurlaste sugukonnast.
Uus!!: Märgala ja Ujur · Näe rohkem »
Umbjärv
Umbjärv on järv, millel puudub nähtav pindmine sisse- ja väljavool; ka umbjärv kitsamas mõistes.
Uus!!: Märgala ja Umbjärv · Näe rohkem »
Väike-konnakotkas
Väike-konnakotkas (Clanga pomarina) on haugaslaste sugukonda kotka perekonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Märgala ja Väike-konnakotkas · Näe rohkem »
Võrtsjärve madalik
Võrtsjärve madalik on Eesti maastikurajoon.
Uus!!: Märgala ja Võrtsjärve madalik · Näe rohkem »
Veebioom
Veebioom on bioom, mis koosneb peaaegu täielikult veest, ehkki täpsemini viitab see sellele bioomile, mis sõltub veest.
Uus!!: Märgala ja Veebioom · Näe rohkem »
Veelind
Valgepõsk-lagle ja vööthani Veelind on lind, kelle elutegevus on tihedas seoses veekogudega.
Uus!!: Märgala ja Veelind · Näe rohkem »
Veneetsia laguun
Laguun 2001. aasta detsembris Vaade õhust Veneetsia laguunile ja selle paljudele saartele. Taga keskel Veneetsia koos seda maismaaga ühendava sillaga. Veneetsia laguun on laguun Aadria mere Veneetsia lahe loodekaldal.
Uus!!: Märgala ja Veneetsia laguun · Näe rohkem »
Vesipaju
Vesipaju ehk loogapaju (Salix triandra) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Märgala ja Vesipaju · Näe rohkem »
Virvatuli
Virvatuli on valgusnähtus, mis on täheldatav tavaliselt öösiti märgaladel, eriti soodes ja rabades.
Uus!!: Märgala ja Virvatuli · Näe rohkem »
Waddenzee
Waddenzee ehk Wattenmeer (hollandi keeles Waddenzee, saksa keeles Wattenmeer, alamsaksa keeles Wattensee, taani keeles Vadehavet ja läänefriisi keeles Waadzee, kõik tähenduses 'mudameri') on Põhjamere osa, mis eraldab Friisi saari Euroopa mandrist ja IJsselmeerist.
Uus!!: Märgala ja Waddenzee · Näe rohkem »
1848. aasta Valahhia revolutsioon
Rumeenia trikoloori 1848.
Uus!!: Märgala ja 1848. aasta Valahhia revolutsioon · Näe rohkem »
2010. aasta Venemaa maastikupõlengud
Metsapõlengud Altai krais Šeremetjevo lennujaamas Moskvas 7. augustil 2010 Piirkonnad 31. juuli seisuga, kus metsatulekahjud laienesid 2010.
Uus!!: Märgala ja 2010. aasta Venemaa maastikupõlengud · Näe rohkem »
