Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Märtsiküüditamine

Index Märtsiküüditamine

Märtsiküüditamine oli 1949.

121 suhted: Ageeda Paavel, Aigi Rahi-Tamm, Ain Siimann, Aleksander Resev, Aleksandr Mihhailov, Alfred Oja (omavalitsustegelane), Andres Mustonen, Antanas Sniečkus, Anton Raadik, Ants Kraut, Ants Laaneots, Arnold Meri, Arthur Ruusmaa, August Kolk, Ülo Altermanni salk, Äratus, Balti riikide okupeerimine, Boris Kumm, Dmitri Taevere, Edgar V. Saks, Eduard Hintser, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti kaitsejõudude ajalugu, Eesti kaitsevägi, Eesti kolhooside loend, Eesti kunst, Eesti lähiajalugu, Eesti maalikunst, Eesti NSV, Eesti NSV majandus, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond, Eestikeelsed piiblitõlked, Eestimaa Kommunistlik Partei, Elmar Arula, Elsbet Parek, Elva raudteejaam, Ferdinand Rei, Gustav Ladva, Heino Liiv, Heino Lipp (metsavend), Heino Väli, Helgi Sildever, Herbert Raidna, Hiiumaa, Hillar Lauri, II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks, Immigrant, Impressum (meediaklubi), Inara Luigas, ..., Inimsusvastane kuritegu, Jaan Akenpärg, Jõhvi raudteejaam, Juhan Smuul, Juta Siirak, Juuniküüditamine, Kahala (Kuusalu), Kalev Külv, Kalev Tõll, Kalle Kurg, Kawe kelder, Küüditamine, Keeni raudteejaam, Kolhoos, Kollektiviseerimine, Kulak, Kuno Raude, Lagle Parek, Lehti Metsaalt, Leinapäev, Linda (skulptuur), Lindamägi, Malle Salupere, Maruta Varrak, Mati Nuude, Märts 2015, Märtsiküüditamine Hiiumaal, Märtsiküüditamine Võrumaal, Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Nõukogude väeosad Eestis, Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941, Nikolai Karotamm, Oleg Kotšenovski, Olev Subbi, Olga Lauristin, Operatsioon Priboi, Paldiski raudteejaam, Pavel Anissimov, Põlva raudteejaam, Puka raudteejaam, Ralf Männil, Richard Saaliste, Rihards Muciņš, Rudolf Sisask, S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos, Saarde vald (2005), Samuel Onno, Sõpruse Puiestee, Silvi Salupere, Silvia Raudvee, Tallinn, Tallinna ajalugu, Tapa raudteejaam, Tartu ajalugu, Tartu Muinsuskaitse Ühendus, Türi Vabadussõja mälestussammas, Tõnu Kibena, Tõrva, Tõrva vald, Tiiu Trisberg, Valter Lang, Vastupanutegevus Eesti NSVs, Võru raudteejaam, Venemaa eestlased, Viktor Vaht, Vladimir Iljaševitš, Vladimir Vedejev, 1949, 1989, 20. sajand Eestis, 25. märts. Laienda indeks (71 rohkem) »

Ageeda Paavel

Ageeda-Andrea Paavel (15. august 1930 – 1. november 2023Silja Paavle,, Õhtuleht, 2. november 2023 (vaadatud 02.11.2023)) oli eesti koolitüdruk, kes 15-aastaselt lasi koos kooliõde Aili Jürgensoniga 8. mail 1946 õhku Tõnismäel asunud Tallinna vallutamisel langenud punaarmeelastele pühendatud ajutise puust monumendi.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Ageeda Paavel · Näe rohkem »

Aigi Rahi-Tamm

Aigi Rahi-Tamm (aastani 1987 Petrova, 1987–2004 Rahi, sündinud 3. augustil 1965 Võrus) on Eesti ajaloolane,Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Aigi Rahi-Tamm · Näe rohkem »

Ain Siimann

Ain Siimann (sündinud 25. augustil 1940) on eesti pedagoog ja koolijuht.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Ain Siimann · Näe rohkem »

Aleksander Resev

Aleksander Resev (vene keeles Александр Иоганесович Резев; 23. jaanuar 1905 Gattšina, Peterburi kubermang – 24. oktoober 1970 Tallinn) oli Eesti NSV riigiametnik, Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar ja Eesti NSV siseminister, miilitsakindralmajor (1945).

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Aleksander Resev · Näe rohkem »

Aleksandr Mihhailov

Aleksandr Mihhailov (1909 Peterburi – 1977 Tšeljabinsk) oli Nõukogude julgeolekutöötaja, Eesti NSV julgeolekuministri asetäitja 1944–1950, polkovnik.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Aleksandr Mihhailov · Näe rohkem »

Alfred Oja (omavalitsustegelane)

Alfred Oja (16. juuni 1872 Koigera, Erastvere vald, Võrumaa – 29. detsember 1949 Tšeremhovo, Irkutski oblast, Vene NFSV) oli alates 1896.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Alfred Oja (omavalitsustegelane) · Näe rohkem »

Andres Mustonen

Andres Mustonen 1984. aastal Andres Mustonen (sündinud 1. septembril 1953 Tallinnas) on eesti viiuldaja, ansamblijuht ja dirigent.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Andres Mustonen · Näe rohkem »

Antanas Sniečkus

Antanas Sniečkus (1970) Antanas Sniečkus (7. jaanuar 1903 Būbleliai Šakiai lähedal – 22. jaanuar 1974 Druskininkai) oli Leedu kommunist ja poliitik, Leedu Kommunistliku Partei I sekretär.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Antanas Sniečkus · Näe rohkem »

Anton Raadik

Anton Raadik (15. jaanuar 1917 Raikküla vald, Harjumaa – 13. märts 1999 Chicago, Illinois' osariik, USA) oli eesti poksija.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Anton Raadik · Näe rohkem »

Ants Kraut

Ants Kraut (sündinud 19. septembril 1955 Ordžonikidze (alates 1993. aastast Ordžonikidzevskoje), Ordžonikidze rajoon, Hakassi AO, Vene NFSV) on eesti arheoloog ja muinsuskaitsetegelane.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Ants Kraut · Näe rohkem »

Ants Laaneots

Ants Laaneots (sündinud 16. jaanuaril 1948 Kilingi-Nõmmes) on Eesti erukindral ja poliitik.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Ants Laaneots · Näe rohkem »

Arnold Meri

Arnold Meri (1. juuli 1919 Tallinn – 27. märts 2009 Tallinn) oli eestlasest II maailmasõja veteran ja Eesti NSV poliitikategelane.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Arnold Meri · Näe rohkem »

Arthur Ruusmaa

Arthur Ruusmaa (eesnimi ka Artur; 20. oktoober 1956 Tšanõ rajoon, Novosibirski oblast, Vene NFSV – 15. jaanuar 2019 Võru) oli eesti ajaloolane, koduloolane, giid ja muinsuskaitsja.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Arthur Ruusmaa · Näe rohkem »

August Kolk

August Kolk (23. detsember 1924 Venemaa Novgorodi kubermang – 15. november 2021) oli Nõukogude Liidu riigiametnik, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi töötaja, kes mõisteti süüdi inimsusvastastes kuritegudes (1949. aasta märtsiküüditamine).

Uus!!: Märtsiküüditamine ja August Kolk · Näe rohkem »

Ülo Altermanni salk

Ülo Altermanni salk oli Eesti metsavendade salk, mis tegutses 1948-1954 varem Eesti Leegioni kuulunud Ülo Altermanni juhtimisel.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Ülo Altermanni salk · Näe rohkem »

Äratus

"Äratus" on 1989.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Äratus · Näe rohkem »

Balti riikide okupeerimine

*Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918).

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Balti riikide okupeerimine · Näe rohkem »

Boris Kumm

Boris Kumm (1. september 1897 Pärnu – 21. november 1958 Tallinn) oli Eesti poliitik, stalinliku terroripoliitika peamisi teostajaid Eesti NSV-s, 1941.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Boris Kumm · Näe rohkem »

Dmitri Taevere

Dmitri Taevere (5 jaanuar 1905 Peterburi –?) oli nõukogude julgeolekutöötaja, kes juhtis okupeeritud Eestis vastupanuliikumise lämmatamist ja võttis juhtivalt osa 1949. aasta märtsiküüditamisest.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Dmitri Taevere · Näe rohkem »

Edgar V. Saks

Edgar Valter Saks (25. jaanuar 1910 Tartu – 11. aprill 1984 Montréal, Kanada) oli Eesti poliitik, publitsist, majandustegelane, harrastusajaloolane ja kirjanik, haridusminister eksiilis 8.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Edgar V. Saks · Näe rohkem »

Eduard Hintser

Eduard-Johannes Hintser (20. märts 1886 Vooreküla, Suure-Kambja vald, Võrumaa – 22. juuli 1965 Tartu) oli eesti omavalitsustegelane.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Eduard Hintser · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti kaitsejõudude ajalugu

Eesti kaitsejõudude ajalugu on ülevaade Eesti kaitsejõudude arengust.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Eesti kaitsejõudude ajalugu · Näe rohkem »

Eesti kaitsevägi

Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Eesti kaitsevägi · Näe rohkem »

Eesti kolhooside loend

Eesti kolhooside loend loetleb Eesti NSV-s asunud kolhoose.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Eesti kolhooside loend · Näe rohkem »

Eesti kunst

Eesti kunsti all võidakse mõista nii Eestis kui ka eestlaste loodud kunsti.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Eesti kunst · Näe rohkem »

Eesti lähiajalugu

Eesti lähiajalooks nimetatakse perioodi Eesti ajaloos alates 20. sajandi algusest.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Eesti lähiajalugu · Näe rohkem »

Eesti maalikunst

Eesti maalikunsti all võidakse mõista nii Eestis kui ka eestlaste loodud maalikunsti.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Eesti maalikunst · Näe rohkem »

Eesti NSV

Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Eesti NSV · Näe rohkem »

Eesti NSV majandus

Töö Saku Õlletehases 1987. aastal Tarbeklaas tegutses aastatel 1940–1993 Eesti NSV majandus käsitleb Eesti NSV liiduvabariigi majanduselu.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Eesti NSV majandus · Näe rohkem »

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond oli Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlik asutus Tartu linnas, mis asus aadressil Vanemuise 19.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond · Näe rohkem »

Eestikeelsed piiblitõlked

Järgnev artikkel kajastab alates 16.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Eestikeelsed piiblitõlked · Näe rohkem »

Eestimaa Kommunistlik Partei

Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Eestimaa Kommunistlik Partei · Näe rohkem »

Elmar Arula

Elmar Arula (kuni 25. märtsini 1935 Elmar Altermann; 11. märts 1917 Mariküla, Paasvere vald, Simuna kihelkond, Virumaa – 21. jaanuar 2000 Rakvere) oli eesti agronoom, Eesti NSV teeneline agronoom (1964).

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Elmar Arula · Näe rohkem »

Elsbet Parek

Elsbet Parek (aastani 1930 Elsbet Markus; 10. juuli (vkj)/ 23. juuli 1902 Tallinn – 9. juuni 1985 Pärnu) oli eesti kunstiajaloolane.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Elsbet Parek · Näe rohkem »

Elva raudteejaam

Elva raudteejaam (saksa keeles Bahnhof Elwa) on raudteejaam Tartu–Valga raudteeliinil Tartumaal Elvas.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Elva raudteejaam · Näe rohkem »

Ferdinand Rei

Ferdinand Rei (24. veebruar 1896 Kabala vald − 20. jaanuar 1977) oli eesti ajakirjanik, poliitik ja põllumees.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Ferdinand Rei · Näe rohkem »

Gustav Ladva

Gustav Ladva (22. august 1929 – 23. juuni 1968 Tartu) oli eesti poksija.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Gustav Ladva · Näe rohkem »

Heino Liiv

Heino Liiv (7. september 1930 Kiuma, Võrumaa – 23. märts 2021) oli eesti keeleteadlane, inglise filoloog.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Heino Liiv · Näe rohkem »

Heino Lipp (metsavend)

Heino Lipp (kuni 1936. aastani Härman-Karl Lipp; on kasutatud ka nimekuju Hermann Lipp; 30. detsember 1910 Metsavälja talu, Uniküla, Maidla vald, Virumaa – 18. november 1949 Nurme talu, Arvila, Mäetaguse vald, Virumaa) oli Virumaa tuntumaid metsavendi.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Heino Lipp (metsavend) · Näe rohkem »

Heino Väli

Heino Väli haud Metsakalmistul Heino Väli (11. august 1928 Tallinn – 23. november 1990 Tallinn) oli eesti laste- ja proosakirjanik.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Heino Väli · Näe rohkem »

Helgi Sildever

Helgi Sildever (31. märts 1935 – 23. oktoober 2001) oli eesti rahvamuusik, koorijuht ja muusikapedagoog.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Helgi Sildever · Näe rohkem »

Herbert Raidna

Herbert Voldemar Raidna VR II/3 (kuni 1936 Herbert Voldemar Freiberg; 23. märts 1897 Koigi mõis, Järvamaa – 29. juuni 1942 Norillag, Norilsk hukati) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1939).

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Herbert Raidna · Näe rohkem »

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Hiiumaa · Näe rohkem »

Hillar Lauri

Hillar Lauri (7. veebruar 1928 – 26. mai 2014) oli eesti merenduspedagoog.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Hillar Lauri · Näe rohkem »

II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks

Teises maailmasõjas hukkunute memoriaal Tartus. Skulptor Ants Mölder, arhitekt Rein Luup (1975) Memoriaali visuaalne dominant: graniidist püsttahukad ja langetatud peaga sõduri pronksist rinnakuju II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks, tuntud ka kui Raadi punamonument, oli Teises maailmasõjas langenute ja terroriohvrite ühishaud ja hauatähis Tartus Raadi järve ääres Raadi pargis.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks · Näe rohkem »

Immigrant

Immigrant ehk sisserännanu on inimene, kes on mingisse riiki teisest riigist alaliselt või pikaks ajaks elama asunud.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Immigrant · Näe rohkem »

Impressum (meediaklubi)

Impressum (vene keeles Международный медиа-клуб (ММК) "Импрессум") on rahvusvaheline meediaklubi, mis asutati oktoobris 2008 ja on registreeritud mittetulundusühinguna Eestis.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Impressum (meediaklubi) · Näe rohkem »

Inara Luigas

Inara Luigas (neiupõlves Labe) (sündinud 13. jaanuaril 1959 Verh-Krasnojarkas Novosibirski oblastis) on endine Riigikogu liige.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Inara Luigas · Näe rohkem »

Inimsusvastane kuritegu

Inimsusvastane kuritegu (inglise keeles crime against humanity) on ükskõik missugune tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjastamine, küüditamine, deporteerimine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muu inimsusvastane tegu, mis on toime pandud relvakonflikti ajal; samuti tagakiusamine poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal sõjakuritegude või rahuvastaste kuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Inimsusvastane kuritegu · Näe rohkem »

Jaan Akenpärg

Jaan Akenpärg (kuni 10. mai 1935 Jaan Akerberg; 14. (vkj)/26. veebruar 1874 Penuja vald, Halliste kihelkond, Pärnumaa – 1952 Krasnojarski krai, Vene NFSV) oli eesti põllumees.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Jaan Akenpärg · Näe rohkem »

Jõhvi raudteejaam

Juuniküüditamise mälestuskivi Jõhvi raudteejaama ees Jõhvi jaamahoone Jõhvi raudteejaam on raudteejaam Ida-Virumaal Jõhvis.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Jõhvi raudteejaam · Näe rohkem »

Juhan Smuul

Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhu saar – 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Juhan Smuul · Näe rohkem »

Juta Siirak

Juta Siirak (neiuna Juta Vilk; 10. mai 1929 Ontika – 24. juuli 2016) oli eesti keemik ja vaimulik.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Juta Siirak · Näe rohkem »

Juuniküüditamine

Juuniküüditamine oli 14.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Juuniküüditamine · Näe rohkem »

Kahala (Kuusalu)

Kahala on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Kahala (Kuusalu) · Näe rohkem »

Kalev Külv

Kalev Külv (sündinud 28. augustil 1953 Kormilovka rajoonis Omski oblastis Vene NFSV-s) on Eesti endine kergejõustiklane, kelle põhiala oli kettaheide.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Kalev Külv · Näe rohkem »

Kalev Tõll

Kalev Tõll (sündinud 27. detsembril 1942; Mägi-Kurdla küla, Laimjala vald, Saaremaa) on eesti endine veemootorisportlane.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Kalev Tõll · Näe rohkem »

Kalle Kurg

Kalle Kurg aastal 2014 Kalle Kurg (sündinud 25. mail 1942 Tartus) on eesti kirjanik, kriitik, tõlkija ja toimetaja.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Kalle Kurg · Näe rohkem »

Kawe kelder

Kawe keldri hoone Tallinnas aadressil Pärnu maantee 22 (2011) Kawe kelder oli Tallinnas aadressil Pärnu maantee 22 asunud Eesti Politsei Tallinna-Harju Prefektuuri ja hiljem Eesti NSV SARK-i Tallinna Miilitsavalitsuse kinnipidamisasutus (arestimaja), šokolaadivabriku Kawe endine laohoone.  Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid olid tunnistatud ajaloomälestiseks aastatel 1995–2002.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Kawe kelder · Näe rohkem »

Küüditamine

Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Küüditamine · Näe rohkem »

Keeni raudteejaam

Keeni raudteejaam on raudteejaam Valgamaal Otepää vallas Keeni külas, umbes 3 km kaugusel Keeni keskusest.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Keeni raudteejaam · Näe rohkem »

Kolhoos

Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Kolhoos · Näe rohkem »

Kollektiviseerimine

Kollektiviseerimine (ka: sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Kollektiviseerimine · Näe rohkem »

Kulak

Kulak (vene keeles кулак 'rusikas') on pejoratiiv, mida Nõukogude Liidu poliitilises sõnavaras kasutati inimeste kohta, kes oli kuulutatud rahvavaenlasteks, sest nad olid rikkamad kui teised.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Kulak · Näe rohkem »

Kuno Raude

Kuno Raude (sündinud 13. aprillil 1941) on eesti arhitekt, poliitik ja ühiskonnategelane.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Kuno Raude · Näe rohkem »

Lagle Parek

Lagle Parek Pätsi monumendi avamisel 2022. aastal Lagle Parek (sündinud 17. aprillil 1941 Pärnus) on Eesti ühiskonnategelane ja poliitik.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Lagle Parek · Näe rohkem »

Lehti Metsaalt

Lehti Metsaalt (7. juuli 1933 – 8. oktoober 2003) oli eesti literaat ja ajakirjanik.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Lehti Metsaalt · Näe rohkem »

Leinapäev

Leinapäev on mälestuspäev, mil inimene või grupp inimesi mälestab, meenutab ja leinab traagilises sündmuses osaks saanud inimest või inimesi.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Leinapäev · Näe rohkem »

Linda (skulptuur)

August Weizenbergi Linda monument. Pronks, graniit. 1920. "Linda" on Tallinnas Lindamäel asuv August Weizenbergi 1920.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Linda (skulptuur) · Näe rohkem »

Lindamägi

Lindamägi on haljasala (park) Tallinna Kesklinnas Vanalinna asumis Falgi tee ja Hirvepargi vahelisel alal, Toompeast edelasuunal.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Lindamägi · Näe rohkem »

Malle Salupere

Malle Salupere (aastani 1962 Malle Tungal; 17. veebruar 1931 Tartu – 8. juuni 2023) oli eesti ajaloolane, kultuuriloolane, arhivist ja vasakpoolne poliitik.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Malle Salupere · Näe rohkem »

Maruta Varrak

Maruta Varrak 2012. aastalFoto: Jaan Künnap Maruta Varrak (sündinud 9. aprillil 1942 Alūksnes) on Eesti ajaloolane ja museoloog, Tallinna Linnamuuseumi direktor aastatel 1995–2013.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Maruta Varrak · Näe rohkem »

Mati Nuude

Mati Nuude (18. veebruar 1941 – 10. märts 2001) oli eesti tõstja ja laulja.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Mati Nuude · Näe rohkem »

Märts 2015

Märts 2015, kroonika 2015.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Märts 2015 · Näe rohkem »

Märtsiküüditamine Hiiumaal

Märtsiküüditamine Hiiumaal on ülevaade Hiiumaal 1949.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Märtsiküüditamine Hiiumaal · Näe rohkem »

Märtsiküüditamine Võrumaal

Märtsiküüditamine Võrumaal oli Nõukogude Liidu okupatsioonivõimude poolt läbi viidud massiline elanike vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda 1949.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Märtsiküüditamine Võrumaal · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Näe rohkem »

Nõukogude väeosad Eestis

Siin on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil aastatel 1944–1994 paiknenud NSV Liidu relvajõudude (mille hulka kuulusid Nõukogude armee, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu Piirivalve ja NSV Liidu Siseministeeriumi siseväed) väeosade ja nende asukohtade kohta. Nõukogude Eestis oli ligi 800 paigas 1565 sõjaväeobjekti kogupindalaga 87 147 hektarit, mis moodustas ligikaudu 1,9% kogu Eesti territooriumist.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Nõukogude väeosad Eestis · Näe rohkem »

Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941

Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941 on ülevaade Eestis Nõukogude võimu repressiivpoliitikat ja inimsusvastaseid kuritegusid okupeeritud Eestis toime pannud ja läbiviinud asutustest ning nende tegevuse süsteemist alates Eesti okupeerimisest kuni Saksa okupatsiooniperioodi alguseni.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941 · Näe rohkem »

Nikolai Karotamm

Nikolai Karotamm (vene keeles Каротамм Николай Георгиевич) (23. oktoober 1901 Pärnu, Liivimaa kubermang – 21. september 1969 Moskva NSV Liit) oli Eesti NSV parteijuht ja majandusteadlane.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Nikolai Karotamm · Näe rohkem »

Oleg Kotšenovski

Oleg Kotšenovski (27. jaanuar 1929 Tallinn – 31. august 2014) oli eesti arhitekt ja arhitektuuriteoreetik.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Oleg Kotšenovski · Näe rohkem »

Olev Subbi

Olev Subbi (7. märts 1930 Tartu – 19. august 2013) oli eesti kunstnik.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Olev Subbi · Näe rohkem »

Olga Lauristin

Olga Lauristin ja Johannes Lauristin 24. juulil 1940 Olga Lauristin (sündinud Olga Künnapuu; 28. aprillil 1903 Kolga vald – 25. juuni 2005) oli eesti kommunist.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Olga Lauristin · Näe rohkem »

Operatsioon Priboi

Operatsioon Priboi (eesti keeles 'murdlaine') ehk märtsiküüditamine oli Eesti NSV-s, Läti NSV-s ning Leedu NSV-s 1949.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Operatsioon Priboi · Näe rohkem »

Paldiski raudteejaam

Paldiski raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Paldiskis.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Paldiski raudteejaam · Näe rohkem »

Pavel Anissimov

Pavel Anissimov (15. august / 28. august 1904 Petrajeva-Gorka küla, Belozerski maakond, Vologda kubermang – 26. november 1981 Tallinn) oli Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane, siseteenistuse polkovnik (1964).

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Pavel Anissimov · Näe rohkem »

Põlva raudteejaam

Põlva raudteejaam (saksa keeles Pölwe) on raudteejaam Põlvamaal Põlvas.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Põlva raudteejaam · Näe rohkem »

Puka raudteejaam

Puka raudteejaam (saksa keeles Bockenhof) on raudteejaam Valgamaal Otepää vallas Pukal.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Puka raudteejaam · Näe rohkem »

Ralf Männil

Ralf Männil (eesnimi ka Ralph; 24. oktoober 1924 Tallinn – 27. september 1990 Tallinn) oli eesti geoloog.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Ralf Männil · Näe rohkem »

Richard Saaliste

Richard Ottomar Saaliste (23. juuli 1916 Nurtu küla, Läänemaa – 14. detsember 1949 Vändra metsas) oli Eesti (lipnik) ja Saksa (leitnant) ohvitser ning metsavend-luuraja.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Richard Saaliste · Näe rohkem »

Rihards Muciņš

Rihards Muciņš (sündinud 1968) on Läti diplomaat.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Rihards Muciņš · Näe rohkem »

Rudolf Sisask

Rudolf Sisask (26. veebruar 1926 Venemaa, Kuibõševi oblast – 12. mai 2017) oli Eesti NSV operatiivvolinik.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Rudolf Sisask · Näe rohkem »

S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos

valgumarja tsehh Omedus (2014) S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos (Tööpunalipu ordeniga S. M. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos) oli kalurikolhoos Harju rajoonis Haabneemes.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos · Näe rohkem »

Saarde vald (2005)

Saarde kirik. Lodja postijaama postipoiste elamu maanteepoolne ots Lodja postijaama kelder Saarde vald oli vald Pärnumaa kaguosas.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Saarde vald (2005) · Näe rohkem »

Samuel Onno

Samuel Onno (19. jaanuar vkj /1. veebruar 1911 ukj, Navi küla, Võrumaa – 11. juuni 1992 Võru) oli eesti muusikapedagoog ja orkestridirigent.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Samuel Onno · Näe rohkem »

Sõpruse Puiestee

Sõpruse Puiestee (Friendship Boulevard) on Eesti ansambel, mis alustas aktiivset tegevust 2002.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Sõpruse Puiestee · Näe rohkem »

Silvi Salupere

Silvi Salupere (vasakul) ja Kalevi Kull eestikeelse õpiku "Semiootika" esitlusel Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis, 20. veebruar 2018 Silvi Salupere (kuni 1962 Silvi Tungal; sündinud 11. mail 1956 Jermakovskoje rajoonis Krasnojarski krai Vene NFSV-s) on eesti kultuurisemiootik"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Silvi Salupere · Näe rohkem »

Silvia Raudvee

Silvia Raudvee (21. august 1927 Lehtse – 1. oktoober 2021) oli eesti klaasikunstnik.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Silvia Raudvee · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna ajalugu

Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Tallinna ajalugu · Näe rohkem »

Tapa raudteejaam

Tapa raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Tapal.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Tapa raudteejaam · Näe rohkem »

Tartu ajalugu

Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Tartu ajalugu · Näe rohkem »

Tartu Muinsuskaitse Ühendus

Tartu Muinsuskaitse Ühendus (TMÜ) oli aastatel 1987-1994 Tartus tegutsenud kultuuriselts, Eesti Muinsuskaitse Seltsi osakond.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Tartu Muinsuskaitse Ühendus · Näe rohkem »

Türi Vabadussõja mälestussammas

Türi Vabadussõja mälestussammas (2023) Türi Vabadussõja mälestussammas on Järva maakonnas Türi Kesklinna kalmistul asuv Vabadussõjas langenute mälestuseks püstitatud mälestussammas.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Türi Vabadussõja mälestussammas · Näe rohkem »

Tõnu Kibena

Tõnu Kibena (26. september 1937 Koolitare küla, Aleksandri vald, Võrumaa – 13. märts 2021 Võru) oli Eesti võrkpallur ja võrkpalli edendaja.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Tõnu Kibena · Näe rohkem »

Tõrva

Tõrva on linn Lõuna-Eestis, Tõrva valla keskus.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Tõrva · Näe rohkem »

Tõrva vald

Tõrva vald on 2017.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Tõrva vald · Näe rohkem »

Tiiu Trisberg

Tiiu Trisberg (15. november 1942 Soodla) on eesti õpetaja ja koolijuht.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Tiiu Trisberg · Näe rohkem »

Valter Lang

Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Valter Lang · Näe rohkem »

Vastupanutegevus Eesti NSVs

Vastupanutegevus okupeeritud Eestis oli valitsevate võimude vastane tegevus okupeeritud Eestis.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Vastupanutegevus Eesti NSVs · Näe rohkem »

Võru raudteejaam

Võru raudteejaam on raudteejaam Võru maakonnas Võru linna lõunaservas.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Võru raudteejaam · Näe rohkem »

Venemaa eestlased

Venemaa keisririik 1886. aasta piirides "Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree", Johann Köler 1886 Johann Köler – autoportree (1859) Peterburi Jaani kirik 20. sajandi alguses Eestlased Venemaal on Venemaal elanud või elavad eestlased.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Venemaa eestlased · Näe rohkem »

Viktor Vaht

Viktor Vaht (vene keeles Виктор Александрович Вахт; 10. veebruar 1929 Gattšina – 15. jaanuar 2011) oli Eesti NSV riigitegelane ja EKP funktsionäär.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Viktor Vaht · Näe rohkem »

Vladimir Iljaševitš

Vladimir Nikolajevitš Iljaševitš (ka Illjaševitš; vene keeles Владимир Николаевич Илляшевич; sündinud 18. veebruaril 1954 Tallinnas) on Eestis tegutsev eesti-ukraina-poola päritolu ajakirjanik ja kirjanik.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Vladimir Iljaševitš · Näe rohkem »

Vladimir Vedejev

Vladimir Vedejev (1914 Rasskazovo, Venemaa – 1966) oli NSV Liidu julgeolekutöötaja.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja Vladimir Vedejev · Näe rohkem »

1949

1949.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja 1949 · Näe rohkem »

1989

1989.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja 1989 · Näe rohkem »

20. sajand Eestis

20.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja 20. sajand Eestis · Näe rohkem »

25. märts

25.

Uus!!: Märtsiküüditamine ja 25. märts · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

1949. aasta märtsiküüditamine.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »