Sisukord
52 suhted: Are Kont, Eesti loodus, Geomorfoloogia, Geomorfoloogia mõisteid, Holstre mäed, Jõgeva maakond, Jussi loodusrada, Kaiu mõhnastik, Kariste järv, Karula kõrgustik, Karula pikk jalgsimatkarada, Kassinurme mõhnastik, Kõrvemaa, Kivinõmme maastikukaitseala, Kurtna mõhnastik, Läsna mõhnastik, Liustikujärvesete, Liustikusete, Maateaduste mõisteid (M), Mägede mõhnastik, Männikvälja mõhnastik, Mõdriku-Paasvere oosistik, Metsatüüp, Moreenküngas, Mustoja mõhnastik, Muti-Mäeküla sandurmõhnastik, Neeruti maastikukaitseala, Oos, Orienteerumine, Padakõrve looduskaitseala, Paganamaa maastikukaitseala, Palo-Lauksilla oosmõhnastik, Palumägede matkarada, Paluniit, Pandivere kõrgustik, Pandivere servamoodustiste vöönd, Pangodi, Pangodi maastikukaitseala, Põhja-Kõrvemaa liustikuveetekkelised pinnavormid, Reljeefitüüp, Sürjametsad, Selgise mäed, Suur Munamägi, Taganurga mõhnastik, Tartu maakond, Toljase mäed, Ugandi lavamaa, Vällamägi, Verevi järv, Viitna mõhnastik, ... Laienda indeks (2 rohkem) »
Are Kont
Are Kont (sündinud 25. mail 1952) on eesti geograaf ja ökoloog.
Vaata Mõhn ja Are Kont
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest.
Vaata Mõhn ja Eesti loodus
Geomorfoloogia
Erosiooni tekitatud looduslik kaar Jebel Kharazas Jordaanias Maapinna reljeef, kõrgemad kohad on näidatud punasega Geomorfoloogia (kr γῆ, ge- "maa"; μορφή, morfé- "kuju"; ja λόγος, logos- "õpetus") on teadus, mis uurib pinnavorme ja neid kujundavad geoloogilisi protsesse.
Vaata Mõhn ja Geomorfoloogia
Geomorfoloogia mõisteid
Siin on loetletud geomorfoloogiaga seotud mõisteid.
Vaata Mõhn ja Geomorfoloogia mõisteid
Holstre mäed
Holstre mäed (ka Laki mäed) on kaitsealune mõhnastik Sakala kõrgustiku idaosas, Viljandi maakonnas Viljandi vallas Holstre küla kirdeosas.
Vaata Mõhn ja Holstre mäed
Jõgeva maakond
Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Mõhn ja Jõgeva maakond
Jussi loodusrada
Jussi loodusrada on reljeefse maastikuga looduse õpperada Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal.
Vaata Mõhn ja Jussi loodusrada
Kaiu mõhnastik
Kaiu mõhnastik on mõhnastik Jõgeva maakonna idaosas Mustvee vallas.
Vaata Mõhn ja Kaiu mõhnastik
Kariste järv
Kariste järv (ka Vana-kariste järv) on looduslik järv Sakala kõrgustiku edelanõlval, Viljandi maakonnas Abja-Paluoja linna loodepiiril.
Vaata Mõhn ja Kariste järv
Karula kõrgustik
Karula maastik Karula kõrgustik on kuhjekõrgustik, mis asub Lõuna-Eestis Võru ja Valga maakonnas.
Vaata Mõhn ja Karula kõrgustik
Karula pikk jalgsimatkarada
Karula pikk jalgsimatkarada asub Karula rahvuspargis Lõuna-Eestis Võrumaal.
Vaata Mõhn ja Karula pikk jalgsimatkarada
Kassinurme mõhnastik
Kassinurme mõhnastik (ka: Kassinurme mäed) on mõhnastik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.
Vaata Mõhn ja Kassinurme mõhnastik
Kõrvemaa
Metsatee Põhja-Kõrvemaal Kõrvemaa (ka Vahe-Eesti madalik, ka Kõrvemaa tasandik) on Eesti maastikurajoon.
Vaata Mõhn ja Kõrvemaa
Kivinõmme maastikukaitseala
Kivinõmme maastikukaitseala on maastikukaitseala Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata Mõhn ja Kivinõmme maastikukaitseala
Kurtna mõhnastik
Kurtna mõhnastik on mõhnastik Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata Mõhn ja Kurtna mõhnastik
Läsna mõhnastik
Läsna mõhnastik on mõhnastik Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Vaata Mõhn ja Läsna mõhnastik
Liustikujärvesete
Liustikujärvesete ehk limnoglatsiaalne sete on jääpaisjärves ja jääjärves settinud sete.
Vaata Mõhn ja Liustikujärvesete
Liustikusete
Liustikusete ehk glatsiaalne sete on liustiku ja tema sulavete poolt kokkukuhjatud purdosakeste settimisel tekkinud sete.
Vaata Mõhn ja Liustikusete
Maateaduste mõisteid (M)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad M-tähega. Maa (planeet) – Maa ekvaator – Maa gravitatsiooniväli – Maa kuju – Maa magnetism – Maa magnetpoolus – Maa magnetväli – Maa paisumise hüpotees – Maa poolused – Maa süsteemi teadus – teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile Maa tuum – Maa vahevöö – Maa vanus – maabriis – maagaas – orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan maagikest – maagikivim – maailmameri – maailmaruum – maak – mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas maakitsus – maakmineraal – maakoor – maalihe – maanina – maaparandus – maapind – maapinnaudu – maarjas – maarjaskilt – maapõu – maapõuevara – maar – maardla – maarijärv – maaroom – maastik – maastikuallprovints – maastikupaikkond – maastikuprovints – maastikurajoon – maastikusfäär – maastikuteadus – maastikuvaldkond – maastikuökoloogia – maastikuüksus – maasäär – maateadus – maavara – maavarade geoloogia – maavesi – maavoole – maaväline elu – maavärin – maavärina intensiivsus – maavärina intensiivsusaste – maavärina kese – maavärina kolle – maavärina magnituud – madal – madala astme moondekivim – madalik – madalrõhkkond – madalsoo turvas – madalsoo – madalvesi – maetud karst – magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰ magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur magmakivim – magmaline faatsies – magmaline intrusioon – magmaline kompleks – magmaline tsükkel – magmatism – magneesium – magnesiit – magnetiit – magnetiline anomaalia – magnetiliste anomaaliate kaart – magnetiline deklinatsioon – magnetiline inklinatsioon – magnetilisus – magnetomeeter – magnetomeetria – magnetomeetriline otsing – magnetpoolus – magnetresonantskuvamine – magnettorm – maismaa – majandusgeoloogia – makroreljeef – malahhiit – mammut – mandelkivi – mandelkivitekstuur – mandrijalam – mandrijää – mandrijäätumine – mandrilava – mandriline maakoor – mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp mandriline kliima – mandriline paraskliima – mandriline riftivöönd – mandriliustik – mandrinõlv – mandririft – mandrisete – mandrite triiv – mandrite triivi hüpotees – mandri tuum – manganiit – manganoliidid – mangroov – manner – manner (geoloogia) – margariit – marginaaloos – markasiit – marmor – Marsi kliima – Marsi laavatunnelid – marš – maru (tuul) – massibilanss – massiivne tekstuur – mastodon – Mastogloiameri – mattumine – mattunud karst – mattunud org – Maunderi miinimum – meandreerumine – mega-aasta – megaantiklinoorium – megareljeef – megasünklinoorium – melanokraatne kivim – melanokraatne mineraal – Mercalli skaala – merebriis – merefüüsika – meregeoloogia – merejää – merekeemia – mereline kliima – mereline paraskliima – meremuda – meresete – merevaik – merevesi – mergel – peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim meri – meridiaan – meromiktiline veekogu – Mesoarhaikum – mesopaus – Mesoproterosoikum – mesoreljeef – mesosfäär – Mesosoikum – Metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise metalne läige – metamorfism – metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis meteoor – meteoorkeha – meteoorne vesi – meteoriidikraater – meteoriidikraatri vall – meteoriit – meteoriitika – meteoroloogia – meteoroloogiainstrumendid – mets – metsatustamine – metsatustumine – miarooliline tekstuur – süvakivimi tekstuur, mille puhul vesiikulite seinad kattuvad sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim milleriit – mikrofossiil – mikrokliima – mikrokliin – mikropaleontoloogia – mikroreljeef – mikroteraline struktuur – Milankovići hüpotees – Milleri indeksid – mineraal – mineraalide klassifikatsioon – mineraalmaa – mineraalmuld – mineraalsoon – mineraalsuletis – mineraalvesi – mineraliseerumine – mineraloid – mineraloogia – Miotseen – miraaž – Mississippi ajastik – mistraal – mitmevärvilisus – mitmikintrusioon – mittemetalne maavara – mobilismihüpoteesid – moho – Mohorovičići eralduspind – Mohsi astmik – molass – moldorg – molübdeniit – monatsiit – mondhaldeiit – monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra monokliinne süngoonia – monoklinaal – monoklinaalne kallakus – monoklinaalne kivim – monoklinaalne sümmeetria – monoklinaalne süngoonia – monokristall – terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera monoliit – monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim moondeaste – moondefaatsies – moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim moondekivimi struktuur – moondekompleks – moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis moreen – sorteerumata liustikusete moreenküngas – moreentasandik – mosasaurus – muda – veega segunenud, kleepuv, savikas-aleuriitne sete mudaline struktuur – mudavool – mudavulkaan – mugeariit – muguljas tekstuur – muld – mull – mulla klassifikatsioon – mullageograafia – mullahingamine – mullahorisont – mullalahus – mullaniiskus – mullastik – mullastruktuur – mullateadus – mullateke – mullatekketegur – mullatüüp – mullavesi – murd – murdlaine – murdlusvool – murdumisnäitaja – murdumisnäitaja dispersioon – murend – murendmaterjal – murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmine osa mureneb murenemiskoorik – murdepind – murrang – lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes murrangliikumine – murrangrike – murrangu amplituud – murrangujoon – murrangukompleks – murranguline astang – murrangulõhe – murranguorg – murrangupind – murrangusüsteem – murrutus – murrutusjärsak – murrutuskulbas – murrutuslava – murrutusrand – murrutusrannik – murrutustasandik – murrutusterrass – muskoviit – mussoon – püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale mussoonkliima – mussoonparaskliima – mustmuld – must tossutaja – muutumine (geoloogia) – mõhn – mõhnastik – Mõniste kerge – mõõdukas tuul – mäeahelik – mäeeraldis – mäehari – mäekristall – mäekuru – mäemassiiv – mäendus – mäendusgeoloogia – mäestik – mäeteke – mäetipp – M.
Vaata Mõhn ja Maateaduste mõisteid (M)
Mägede mõhnastik
Vaade Valgehobuse mäe tornist, 2003 Vaade Valgehobuse mäelt suusakeskuse suunas Mägede mõhnastik (vananenud kirjanduses: Punamäed) on Järva maakonnas Mägede küla lähedal olev mandrijää sulamisvete poolt moodustunud mõhnastik.
Vaata Mõhn ja Mägede mõhnastik
Männikvälja mõhnastik
Männikvälja mõhnastik on suurim Pandivere kõrgustiku mõhnastik; halduslikult Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas (vaadatud 02.05.2013).
Vaata Mõhn ja Männikvälja mõhnastik
Mõdriku-Paasvere oosistik
Mõdriku-Paasvere oosistik on Lääne-Virumaal Vinni vallas paiknev oosistik.
Vaata Mõhn ja Mõdriku-Paasvere oosistik
Metsatüüp
Metsatüüp ehk metsaelupaigatüüp on metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi.
Vaata Mõhn ja Metsatüüp
Moreenküngas
Moreenküngas on mandrijää sulamisel tekkinud moreenist koosnev küngas.
Vaata Mõhn ja Moreenküngas
Mustoja mõhnastik
Mustoja mõhnastik on mõhnastik Võru maakonnas Setomaa vallas.
Vaata Mõhn ja Mustoja mõhnastik
Muti-Mäeküla sandurmõhnastik
Muti-Mäeküla sandurmõhnastik on sandurmõhnastik; halduslikult Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Vaata Mõhn ja Muti-Mäeküla sandurmõhnastik
Neeruti maastikukaitseala
Neeruti Eesjärv Neeruti maastikukaitseala paikneb Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Vaata Mõhn ja Neeruti maastikukaitseala
Oos
pisi Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist.
Vaata Mõhn ja Oos
Orienteerumine
Orienteeruja kontrollpunktis Orienteerumine ehk suunistus on Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni määratluse järgi spordiala, kus võistleja iseseisvalt liikudes läbib maastikul märgitud kontrollpunktid, kasutades orienteerumiskaarti ja kompassi.
Vaata Mõhn ja Orienteerumine
Padakõrve looduskaitseala
Padakõrve looduskaitseala ja Alatskivi maastikukaitseala. Padakõrve looduskaitseala asub Peipsiääre valla territooriumil.
Vaata Mõhn ja Padakõrve looduskaitseala
Paganamaa maastikukaitseala
Mõisamõtsa loodusala ja Paganamaa maastikukaitseala Paganamaa maastikukaitseala on maastikukaitseala Võrumaal Rõuge vallas Pähni, Tagakolga, Liguri ja Paganamaa külas.
Vaata Mõhn ja Paganamaa maastikukaitseala
Palo-Lauksilla oosmõhnastik
Palo-Lauksilla oosmõhnastik on ooside ja mõhnastikega vahelduv kompleksne pinnavorm; halduslikult Valga maakonnas Valga vallas (vaadatud 14.05.2013).
Vaata Mõhn ja Palo-Lauksilla oosmõhnastik
Palumägede matkarada
Palumägede matkarada on Tartu maakonnas Kambja vallas asuv matkarada.
Vaata Mõhn ja Palumägede matkarada
Paluniit
Paluniidud on kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest, neid on ka varem põlluna kasutatud aladel.
Vaata Mõhn ja Paluniit
Pandivere kõrgustik
Vaade Ebavere mäelt Pandivere kõrgustik on Põhja-Eesti kõrgustik ja maastikurajoon.
Vaata Mõhn ja Pandivere kõrgustik
Pandivere servamoodustiste vöönd
Pandivere servamoodustiste vöönd on umbes 12 000 14C-aastat tagasi viimase mandrijää taandumise ajal liustiku pealetungil tekkinud pinnavormide vöönd Eesti aladel.
Vaata Mõhn ja Pandivere servamoodustiste vöönd
Pangodi
Pangodi järv maanteelt. Pangodi on küla Tartu maakonnas Kambja vallas.
Vaata Mõhn ja Pangodi
Pangodi maastikukaitseala
Kivijärvele ehk Suurele Kodijärvele Pangodi maastikukaitsealal. Kaitsealune harilik käokuld Pangodi maastikukaitsealal. Pangodi järve edelakaldal Pangodi maastikukaitseala on maastikukaitseala Tartu maakonnas Kambja vallas.
Vaata Mõhn ja Pangodi maastikukaitseala
Põhja-Kõrvemaa liustikuveetekkelised pinnavormid
Põhja-Kõrvemaa liustikuveetekkelised pinnavormid on viimase mandrijää sulamisel tekkinud pinnavormid, mis jäävad praeguse Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala piiresse.
Vaata Mõhn ja Põhja-Kõrvemaa liustikuveetekkelised pinnavormid
Reljeefitüüp
Reljeefitüüp on teatud alal levivate, tekkeloolt sarnaste pinnavormide kogum.
Vaata Mõhn ja Reljeefitüüp
Sürjametsad
Sürjametsad on õhukestel ja kuivadel lubjarikkail muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Vaata Mõhn ja Sürjametsad
Selgise mäed
Selgise mäed on mõhnastik Tartu maakonnas.
Vaata Mõhn ja Selgise mäed
Suur Munamägi
Suur Munamägi on kõrgendik (küngas) Võrumaal Haanja kõrgustikul Haanja külas.
Vaata Mõhn ja Suur Munamägi
Taganurga mõhnastik
Taganurga mõhnastik (ka: Vetla-Taganurga mõhnastik) on mõhnastik Harju maakonnas Anija vallas.
Vaata Mõhn ja Taganurga mõhnastik
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Mõhn ja Tartu maakond
Toljase mäed
Toljase mäed on ulatuslik mõhnastik Jõgeva maakonna kaguosas Sõõru ümbruses Vooremaal.
Vaata Mõhn ja Toljase mäed
Ugandi lavamaa
Ugandi lavamaa ehk Kagu-Eesti lavamaa on Eesti maastikurajoon.
Vaata Mõhn ja Ugandi lavamaa
Vällamägi
Vällamägi on Haanja kõrgustikul asuv Eesti kõrguselt teine küngas.
Vaata Mõhn ja Vällamägi
Verevi järv
Verevi järv (ka Elva järv, Elva Suurjärv) on järv Tartumaal Elva linnas.
Vaata Mõhn ja Verevi järv
Viitna mõhnastik
Viitna mõhnastik on mõhnade ja ooside kompleks; halduslikult Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas (vaadatud 04.05.2013).
Vaata Mõhn ja Viitna mõhnastik
Vooremaa maastikukaitseala
Vooremaa maastikukaitseala asub peamiselt Jõgevamaal, lõunaservas ka Tartumaal.
Vaata Mõhn ja Vooremaa maastikukaitseala
Voorepalu mõhnastik
Voorepalu mõhnastik on mõhnastik Otepää kõrgustiku kirdeosas; halduslikult Põlva maakonnas Kanepi vallas (vaadatud 14.05.2013).
Vaata Mõhn ja Voorepalu mõhnastik
Tuntud ka kui Mõhnad, Mõhnastik.