Kiiremini kui brauser!
52 suhted: Are Kont, Eesti loodus, Geomorfoloogia, Geomorfoloogia mõisteid, Holstre mäed, Jõgeva maakond, Jussi loodusrada, Kaiu mõhnastik, Kariste järv, Karula kõrgustik, Karula pikk jalgsimatkarada, Kassinurme mõhnastik, Kõrvemaa, Kivinõmme maastikukaitseala, Kurtna mõhnastik, Läsna mõhnastik, Liustikujärvesete, Liustikusete, Maateaduste mõisteid (M), Mägede mõhnastik, Männikvälja mõhnastik, Mõdriku-Paasvere oosistik, Metsatüüp, Moreenküngas, Mustoja mõhnastik, Muti-Mäeküla sandurmõhnastik, Neeruti maastikukaitseala, Oos, Orienteerumine, Padakõrve looduskaitseala, Paganamaa maastikukaitseala, Palo-Lauksilla oosmõhnastik, Palumägede matkarada, Paluniit, Pandivere kõrgustik, Pandivere servamoodustiste vöönd, Pangodi, Pangodi maastikukaitseala, Põhja-Kõrvemaa liustikuveetekkelised pinnavormid, Reljeefitüüp, Sürjametsad, Selgise mäed, Suur Munamägi, Taganurga mõhnastik, Tartu maakond, Toljase mäed, Ugandi lavamaa, Vällamägi, Verevi järv, Viitna mõhnastik, ..., Vooremaa maastikukaitseala, Voorepalu mõhnastik. Laienda indeks (2 rohkem) »
Are Kont
Are Kont (sündinud 25. mail 1952) on eesti geograaf ja ökoloog.
Uus!!: Mõhn ja Are Kont · Näe rohkem »
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.
Uus!!: Mõhn ja Eesti loodus · Näe rohkem »
Geomorfoloogia
Erosiooni tekitatud looduslik kaar Jebel Kharazas Jordaanias Maapinna reljeef, kõrgemad kohad on näidatud punasega Geomorfoloogia (kr γῆ, ge- "maa"; μορφή, morfé- "kuju"; ja λόγος, logos- "õpetus") on teadus, mis uurib pinnavorme ja neid kujundavad geoloogilisi protsesse.
Uus!!: Mõhn ja Geomorfoloogia · Näe rohkem »
Geomorfoloogia mõisteid
Siin on loetletud geomorfoloogiaga seotud mõisteid.
Uus!!: Mõhn ja Geomorfoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Holstre mäed
Holstre mäed (ka Laki mäed) on kaitsealune mõhnastik Sakala kõrgustiku idaosas, Viljandi maakonnas Viljandi vallas Holstre küla kirdeosas.
Uus!!: Mõhn ja Holstre mäed · Näe rohkem »
Jõgeva maakond
Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Mõhn ja Jõgeva maakond · Näe rohkem »
Jussi loodusrada
Jussi loodusrada on reljeefse maastikuga looduse õpperada Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal.
Uus!!: Mõhn ja Jussi loodusrada · Näe rohkem »
Kaiu mõhnastik
Kaiu mõhnastik on mõhnastik Jõgeva maakonna idaosas Mustvee vallas.
Uus!!: Mõhn ja Kaiu mõhnastik · Näe rohkem »
Kariste järv
Kariste järv (ka Vana-kariste järv) on looduslik järv Sakala kõrgustiku edelanõlval, Viljandi maakonnas Abja-Paluoja linna loodepiiril.
Uus!!: Mõhn ja Kariste järv · Näe rohkem »
Karula kõrgustik
Karula maastik Karula kõrgustik on kuhjekõrgustik, mis asub Lõuna-Eestis Võru ja Valga maakonnas.
Uus!!: Mõhn ja Karula kõrgustik · Näe rohkem »
Karula pikk jalgsimatkarada
Karula pikk jalgsimatkarada asub Karula rahvuspargis Lõuna-Eestis Võrumaal.
Uus!!: Mõhn ja Karula pikk jalgsimatkarada · Näe rohkem »
Kassinurme mõhnastik
Kassinurme mõhnastik (ka: Kassinurme mäed) on mõhnastik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.
Uus!!: Mõhn ja Kassinurme mõhnastik · Näe rohkem »
Kõrvemaa
Metsatee Põhja-Kõrvemaal Kõrvemaa (ka Vahe-Eesti madalik, ka Kõrvemaa tasandik) on Eesti maastikurajoon.
Uus!!: Mõhn ja Kõrvemaa · Näe rohkem »
Kivinõmme maastikukaitseala
Kivinõmme maastikukaitseala on maastikukaitseala Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Uus!!: Mõhn ja Kivinõmme maastikukaitseala · Näe rohkem »
Kurtna mõhnastik
Kurtna mõhnastik on mõhnastik Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Uus!!: Mõhn ja Kurtna mõhnastik · Näe rohkem »
Läsna mõhnastik
Läsna mõhnastik on mõhnastik Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Uus!!: Mõhn ja Läsna mõhnastik · Näe rohkem »
Liustikujärvesete
Liustikujärvesete ehk limnoglatsiaalne sete on jääpaisjärves ja jääjärves settinud sete.
Uus!!: Mõhn ja Liustikujärvesete · Näe rohkem »
Liustikusete
Liustikusete ehk glatsiaalne sete on liustiku ja tema sulavete poolt kokkukuhjatud purdosakeste settimisel tekkinud sete.
Uus!!: Mõhn ja Liustikusete · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (M)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad M-tähega. Maa (planeet) – Maa ekvaator – Maa gravitatsiooniväli – Maa kuju – Maa magnetism – Maa magnetpoolus – Maa magnetväli – Maa paisumise hüpotees – Maa poolused – Maa süsteemi teadus – teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile Maa tuum – Maa vahevöö – Maa vanus – maabriis – maagaas – orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan maagikest – maagikivim – maailmameri – maailmaruum – maak – mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas maakitsus – maakmineraal – maakoor – maalihe – maanina – maaparandus – maapind – maapinnaudu – maarjas – maarjaskilt – maapõu – maapõuevara – maar – maardla – maarijärv – maaroom – maastik – maastikuallprovints – maastikupaikkond – maastikuprovints – maastikurajoon – maastikusfäär – maastikuteadus – maastikuvaldkond – maastikuökoloogia – maastikuüksus – maasäär – maateadus – maavara – maavarade geoloogia – maavesi – maavoole – maaväline elu – maavärin – maavärina intensiivsus – maavärina intensiivsusaste – maavärina kese – maavärina kolle – maavärina magnituud – madal – madala astme moondekivim – madalik – madalrõhkkond – madalsoo turvas – madalsoo – madalvesi – maetud karst – magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰ magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur magmakivim – magmaline faatsies – magmaline intrusioon – magmaline kompleks – magmaline tsükkel – magmatism – magneesium – magnesiit – magnetiit – magnetiline anomaalia – magnetiliste anomaaliate kaart – magnetiline deklinatsioon – magnetiline inklinatsioon – magnetilisus – magnetomeeter – magnetomeetria – magnetomeetriline otsing – magnetpoolus – magnetresonantskuvamine – magnettorm – maismaa – majandusgeoloogia – makroreljeef – malahhiit – mammut – mandelkivi – mandelkivitekstuur – mandrijalam – mandrijää – mandrijäätumine – mandrilava – mandriline maakoor – mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp mandriline kliima – mandriline paraskliima – mandriline riftivöönd – mandriliustik – mandrinõlv – mandririft – mandrisete – mandrite triiv – mandrite triivi hüpotees – mandri tuum – manganiit – manganoliidid – mangroov – manner – manner (geoloogia) – margariit – marginaaloos – markasiit – marmor – Marsi kliima – Marsi laavatunnelid – marš – maru (tuul) – massibilanss – massiivne tekstuur – mastodon – Mastogloiameri – mattumine – mattunud karst – mattunud org – Maunderi miinimum – meandreerumine – mega-aasta – megaantiklinoorium – megareljeef – megasünklinoorium – melanokraatne kivim – melanokraatne mineraal – Mercalli skaala – merebriis – merefüüsika – meregeoloogia – merejää – merekeemia – mereline kliima – mereline paraskliima – meremuda – meresete – merevaik – merevesi – mergel – peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim meri – meridiaan – meromiktiline veekogu – Mesoarhaikum – mesopaus – Mesoproterosoikum – mesoreljeef – mesosfäär – Mesosoikum – Metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise metalne läige – metamorfism – metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis meteoor – meteoorkeha – meteoorne vesi – meteoriidikraater – meteoriidikraatri vall – meteoriit – meteoriitika – meteoroloogia – meteoroloogiainstrumendid – mets – metsatustamine – metsatustumine – miarooliline tekstuur – süvakivimi tekstuur, mille puhul vesiikulite seinad kattuvad sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim milleriit – mikrofossiil – mikrokliima – mikrokliin – mikropaleontoloogia – mikroreljeef – mikroteraline struktuur – Milankovići hüpotees – Milleri indeksid – mineraal – mineraalide klassifikatsioon – mineraalmaa – mineraalmuld – mineraalsoon – mineraalsuletis – mineraalvesi – mineraliseerumine – mineraloid – mineraloogia – Miotseen – miraaž – Mississippi ajastik – mistraal – mitmevärvilisus – mitmikintrusioon – mittemetalne maavara – mobilismihüpoteesid – moho – Mohorovičići eralduspind – Mohsi astmik – molass – moldorg – molübdeniit – monatsiit – mondhaldeiit – monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra monokliinne süngoonia – monoklinaal – monoklinaalne kallakus – monoklinaalne kivim – monoklinaalne sümmeetria – monoklinaalne süngoonia – monokristall – terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera monoliit – monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim moondeaste – moondefaatsies – moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim moondekivimi struktuur – moondekompleks – moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis moreen – sorteerumata liustikusete moreenküngas – moreentasandik – mosasaurus – muda – veega segunenud, kleepuv, savikas-aleuriitne sete mudaline struktuur – mudavool – mudavulkaan – mugeariit – muguljas tekstuur – muld – mull – mulla klassifikatsioon – mullageograafia – mullahingamine – mullahorisont – mullalahus – mullaniiskus – mullastik – mullastruktuur – mullateadus – mullateke – mullatekketegur – mullatüüp – mullavesi – murd – murdlaine – murdlusvool – murdumisnäitaja – murdumisnäitaja dispersioon – murend – murendmaterjal – murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmine osa mureneb murenemiskoorik – murdepind – murrang – lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes murrangliikumine – murrangrike – murrangu amplituud – murrangujoon – murrangukompleks – murranguline astang – murrangulõhe – murranguorg – murrangupind – murrangusüsteem – murrutus – murrutusjärsak – murrutuskulbas – murrutuslava – murrutusrand – murrutusrannik – murrutustasandik – murrutusterrass – muskoviit – mussoon – püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale mussoonkliima – mussoonparaskliima – mustmuld – must tossutaja – muutumine (geoloogia) – mõhn – mõhnastik – Mõniste kerge – mõõdukas tuul – mäeahelik – mäeeraldis – mäehari – mäekristall – mäekuru – mäemassiiv – mäendus – mäendusgeoloogia – mäestik – mäeteke – mäetipp – M.
Uus!!: Mõhn ja Maateaduste mõisteid (M) · Näe rohkem »
Mägede mõhnastik
Vaade Valgehobuse mäe tornist, 2003 Vaade Valgehobuse mäelt suusakeskuse suunas Mägede mõhnastik (vananenud kirjanduses: Punamäed) on Järva maakonnas Mägede küla lähedal olev mandrijää sulamisvete poolt moodustunud mõhnastik.
Uus!!: Mõhn ja Mägede mõhnastik · Näe rohkem »
Männikvälja mõhnastik
Männikvälja mõhnastik on suurim Pandivere kõrgustiku mõhnastik; halduslikult Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas (vaadatud 02.05.2013).
Uus!!: Mõhn ja Männikvälja mõhnastik · Näe rohkem »
Mõdriku-Paasvere oosistik
Mõdriku-Paasvere oosistik on Lääne-Virumaal Vinni vallas paiknev oosistik.
Uus!!: Mõhn ja Mõdriku-Paasvere oosistik · Näe rohkem »
Metsatüüp
Metsatüüp ehk metsaelupaigatüüp on metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi.
Uus!!: Mõhn ja Metsatüüp · Näe rohkem »
Moreenküngas
Moreenküngas on mandrijää sulamisel tekkinud moreenist koosnev küngas.
Uus!!: Mõhn ja Moreenküngas · Näe rohkem »
Mustoja mõhnastik
Mustoja mõhnastik on mõhnastik Võru maakonnas Setomaa vallas.
Uus!!: Mõhn ja Mustoja mõhnastik · Näe rohkem »
Muti-Mäeküla sandurmõhnastik
Muti-Mäeküla sandurmõhnastik on sandurmõhnastik; halduslikult Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Uus!!: Mõhn ja Muti-Mäeküla sandurmõhnastik · Näe rohkem »
Neeruti maastikukaitseala
Neeruti Eesjärv Neeruti maastikukaitseala paikneb Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Uus!!: Mõhn ja Neeruti maastikukaitseala · Näe rohkem »
Oos
pisi Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist.
Uus!!: Mõhn ja Oos · Näe rohkem »
Orienteerumine
Orienteeruja kontrollpunktis Orienteerumine ehk suunistus on Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni määratluse järgi spordiala, kus võistleja iseseisvalt liikudes läbib maastikul märgitud kontrollpunktid, kasutades orienteerumiskaarti ja kompassi.
Uus!!: Mõhn ja Orienteerumine · Näe rohkem »
Padakõrve looduskaitseala
Padakõrve looduskaitseala ja Alatskivi maastikukaitseala. Padakõrve looduskaitseala asub Peipsiääre valla territooriumil.
Uus!!: Mõhn ja Padakõrve looduskaitseala · Näe rohkem »
Paganamaa maastikukaitseala
Mõisamõtsa loodusala ja Paganamaa maastikukaitseala Paganamaa maastikukaitseala on maastikukaitseala Võrumaal Rõuge vallas Pähni, Tagakolga, Liguri ja Paganamaa külas.
Uus!!: Mõhn ja Paganamaa maastikukaitseala · Näe rohkem »
Palo-Lauksilla oosmõhnastik
Palo-Lauksilla oosmõhnastik on ooside ja mõhnastikega vahelduv kompleksne pinnavorm; halduslikult Valga maakonnas Valga vallas (vaadatud 14.05.2013).
Uus!!: Mõhn ja Palo-Lauksilla oosmõhnastik · Näe rohkem »
Palumägede matkarada
Palumägede matkarada on Tartu maakonnas Kambja vallas asuv matkarada.
Uus!!: Mõhn ja Palumägede matkarada · Näe rohkem »
Paluniit
Paluniidud on kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest, neid on ka varem põlluna kasutatud aladel.
Uus!!: Mõhn ja Paluniit · Näe rohkem »
Pandivere kõrgustik
Vaade Ebavere mäelt Pandivere kõrgustik on Põhja-Eesti kõrgustik ja maastikurajoon.
Uus!!: Mõhn ja Pandivere kõrgustik · Näe rohkem »
Pandivere servamoodustiste vöönd
Pandivere servamoodustiste vöönd on umbes 12 000 14C-aastat tagasi viimase mandrijää taandumise ajal liustiku pealetungil tekkinud pinnavormide vöönd Eesti aladel.
Uus!!: Mõhn ja Pandivere servamoodustiste vöönd · Näe rohkem »
Pangodi
Pangodi järv maanteelt. Pangodi on küla Tartu maakonnas Kambja vallas.
Uus!!: Mõhn ja Pangodi · Näe rohkem »
Pangodi maastikukaitseala
Kivijärvele ehk Suurele Kodijärvele Pangodi maastikukaitsealal. Kaitsealune harilik käokuld Pangodi maastikukaitsealal. Pangodi järve edelakaldal Pangodi maastikukaitseala on maastikukaitseala Tartu maakonnas Kambja vallas.
Uus!!: Mõhn ja Pangodi maastikukaitseala · Näe rohkem »
Põhja-Kõrvemaa liustikuveetekkelised pinnavormid
Põhja-Kõrvemaa liustikuveetekkelised pinnavormid on viimase mandrijää sulamisel tekkinud pinnavormid, mis jäävad praeguse Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala piiresse.
Uus!!: Mõhn ja Põhja-Kõrvemaa liustikuveetekkelised pinnavormid · Näe rohkem »
Reljeefitüüp
Reljeefitüüp on teatud alal levivate, tekkeloolt sarnaste pinnavormide kogum.
Uus!!: Mõhn ja Reljeefitüüp · Näe rohkem »
Sürjametsad
Sürjametsad on õhukestel ja kuivadel lubjarikkail muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Uus!!: Mõhn ja Sürjametsad · Näe rohkem »
Selgise mäed
Selgise mäed on mõhnastik Tartu maakonnas.
Uus!!: Mõhn ja Selgise mäed · Näe rohkem »
Suur Munamägi
Suur Munamägi on kõrgendik (küngas) Võrumaal Haanja kõrgustikul Haanja külas.
Uus!!: Mõhn ja Suur Munamägi · Näe rohkem »
Taganurga mõhnastik
Taganurga mõhnastik (ka: Vetla-Taganurga mõhnastik) on mõhnastik Harju maakonnas Anija vallas.
Uus!!: Mõhn ja Taganurga mõhnastik · Näe rohkem »
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Mõhn ja Tartu maakond · Näe rohkem »
Toljase mäed
Toljase mäed on ulatuslik mõhnastik Jõgeva maakonna kaguosas Sõõru ümbruses Vooremaal.
Uus!!: Mõhn ja Toljase mäed · Näe rohkem »
Ugandi lavamaa
Ugandi lavamaa ehk Kagu-Eesti lavamaa on Eesti maastikurajoon.
Uus!!: Mõhn ja Ugandi lavamaa · Näe rohkem »
Vällamägi
Vällamägi on Haanja kõrgustikul asuv Eesti kõrguselt teine küngas.
Uus!!: Mõhn ja Vällamägi · Näe rohkem »
Verevi järv
Verevi järv (ka Elva järv, Elva Suurjärv) on järv Tartumaal Elva linnas.
Uus!!: Mõhn ja Verevi järv · Näe rohkem »
Viitna mõhnastik
Viitna mõhnastik on mõhnade ja ooside kompleks; halduslikult Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Mõhn ja Viitna mõhnastik · Näe rohkem »
Vooremaa maastikukaitseala
Vooremaa maastikukaitseala asub peamiselt Jõgevamaal, lõunaservas ka Tartumaal.
Uus!!: Mõhn ja Vooremaa maastikukaitseala · Näe rohkem »
Voorepalu mõhnastik
Voorepalu mõhnastik on mõhnastik Otepää kõrgustiku kirdeosas; halduslikult Põlva maakonnas Kanepi vallas (vaadatud 14.05.2013).
Uus!!: Mõhn ja Voorepalu mõhnastik · Näe rohkem »
