Side

631 suhted: Aakre mõis, Aasovi-Doni Kommertspank, Abimõis, Abitegu, Adavere mõis, Aela mõis, Ageri mõis, Aidamees, Aizkraukle mõis, Aizpute ordulinnus, Aknystose mõis, Alavere mõis, Alūksne, Alūksne loss, Aleksandr Möller-Zakomelski, Alexander Gordon, Alexander von Essen, Alexander von Uexküll-Güldenband (1840−1912), Alu, Aluliina mõis, Anders Eriksson Hästehufvud, Andja mõis, Andrei Širinski-Šihmatov, Andrei Muravjov, Angerja mõis, Anija, Anjala mõis, Anna (eesnimi), Anna Mons, Anne mõis (Urvaste), Annikvere mõis, António de Vieira, Arbavere mõis, Argentina, Arhitektuur, Arkna mõis, Aru mõis (Nõo), Aruküla mõis, Aruküla mõis (Harju-Jaani), Aruküla mõis (Koeru), Arula mõis, Arussaare Issanda Taevaminemise kirik, Aruvalla mõis, Asare mõis, Aseri mõis, Astaf von Transehe-Roseneck, Asundustalu, Atla mõis (Juuru), Audla mõis, Auvere mõis, ..., Axel Oxenstierna, Šaakal, Šampētera mõis, Šarkaŭščyna, Šēnheida mõis, Šlokenbeka mõis, Ēdole mõis, Ērberģe mõis, Õunapuu, Āraiši järvelinnus, Bagge af Boo, Balthasar von Campenhausen (1745–1800), Baltisches historisches Ortslexikon, Balustraad, Bauņi mõis, Bīriņi mõis, Bēne mõis, Bērvircava mõis, Behr, Bellingshausen, Bengt Klasson Horn, Berend Johann von Uexküll (1630–1701), Berend Mellin, Berndt Otto Stackelberg, Bernhard, Biržgaļa mõis, Blankenfelde mõis, Bonifatius IX, Bornsminde mõis, Bruck an der Mur, Brukna mõis, Buddenbrock, Bulduri mõis, Camenca, Carl Gustaf Dücker, Carl Gustaf Nieroth, Carl Julius Albert Paucker, Cīrava mõis, Cesvaine mõis, Ceumern, Christoph Haberland, Claes Tott, Clapier de Colongue, Clodt von Jürgensburg, Dellingshausen, Derfelden, DFW C.V, Diedrik von Essen, Dole mõis, Domus Revaliensis, Dreiliņi mõis (Daugavgrīva kihelkond), Dubingiai, Dundaga piiskopilinnus, Dunte mõis, Dzērbene piiskopilinnus, Ealing, Eķengrāve mõis, Edise mõis, Eesti, Eesti arhitektuur, Eesti asustus, Eesti haldusjaotus, Eesti haridus, Eesti köök, Eesti keskaeg, Eesti kohtusüsteem, Eesti kultuur, Eesti majandus, Eesti mõisate loend, Eesti pulmakombed, Eesti rahvalaul, Eesti rauaaeg, Eesti taluarhitektuur, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa talurahvaseadused, Eleja mõis, Emmaste kirikumõis, Emmaste mõis, Ennu tuulik, Eramõis, Eric Stenbock, Erik Oxenstierna, Ernst Krenkel, Erra mõis, Essen (aadlisuguvõsa), Esseni mõis, Essu mõis, Ewert von Bremen, Fabian Gotthard von Steinheil, Fabian von Tiesenhausen, Franz Ferdinand, Franz Nyenstede, Friedrich Modi, Friedrich Wilhelm von Sivers, Gārsene mõis, Géza Gárdonyi, Göran Boije, Göran von Sperling, Georg von Schwengeln, George Browne, Glasenapp, Gotthard Wilhelm von Budberg-Bönninghausen, Gottlieb Welté, Grave mõis, Grīva, Gregorius II, Gustaf Banér, Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648), Gustav Friedrich von Rosen, Gustav Ränk, Gustav von Mengden, Haakhof, Haeska mõis (Valjala), Haiba mõis, Hallivere mõis, Hans Eriksson, Hans Lepp, Hans von Fersen, Hans von Fersen (surnud 1641), Hans Wachtmeister (surnud 1590), Haritorn, Harku mõis, Härgla mõis, Härrastemaja, Hõbeda mõis, Heinrich Johann von Wrangell, Heinrich von Fick, Heinrich von Rehbinder, Helffreich, Henrik Horn (1618–1693), Henrik Klasson Horn, Herman Jensen Bohn, Herman Persson Fleming, Hilisbarokk, Hingeloendus, Historitsism, Hollandi tuulik, Honorius I, Humala mõis, Hurmi mõis, Ibrahim Hannibal, Ikšķile mõis, Ilga mõis, Ingvar Villido, Jaak Kissa, Jaama, Jaanipäev, Jabara mõis, Jakob Staël von Holstein, Janka Kupala, Jasnaja Poljana, Jaunborne mõis, Jaungulbene mõis, Jaunmokase loss, Jaunpilsi loss, Jaunsvente mõis, Jānis Cimze, Jääger, Järlepa mõis, Järva-Madise kihelkond, Järvere mõis, Józefi tamm, Jürgen Fahrensbach, Jüri, Jüriöö ülestõus, Jõetaguse, Jõgisoo mõis, Jõhvi kihelkond, Joachim Friedrich von Mansfeld, Johann Christoph Petri, Johann Karl Girard de Soucanton, Johann Wilhelm Krause, John Carl Girard de Soucanton, Joseph Cornelius O'Rourke, Jungingeni armukiri, Junnküla, Juuru kihelkond, Kaagvere mõis, Kaarli mõis, Kaavere, Kaavere mõis, Kabala mõis, Kabala mõis (Pilistvere), Kabala mõis (Viru-Nigula), Kabile mõis, Kahemehesaag, Kahkva mõis, Kalkūni mõis, Kalnamuiža mõis, Kalvi mõis, Kamai, Karitsa mõis (Rakvere), Karja kihelkond, Karl Friedrich von Rehbinder, Karl Gustav von Rönne, Karl von Silfwerharnisk, Karl-Siegmund Litzmann, Karlova mõis, Kartul, Kartulikasvatus, Karuse kihelkond, Kasimir von Meyendorff, Kassari mõis, Kasti mõis, Kaucminde mõis, Kautjala mõis, Kavastu, Kazdanga mõis, Kazimiriški mõis, Kazimirvāle mõis, Kazliškis, Käärkast, Käravete mõis, Kärstna Kool, Kümnik, Kõltsi mõis, Kõnnu mõis, Kõrvalmõis, Keemia, Keemia ajalugu Eestis, Keemiatööstus, Kehtna vald (1991), Keila ajalugu, Keila mõis, Keila sillad, Kernavė, Keskvere mõis, Keyserlingk, Kihelkond, Kihlevere mõis, Kilter, Kindlustus, Kinnistu, Kirikukoormised, Kirikumõis, Kirsiaed, Klassitsism, Kloodi mõis, Kloostrimõis, Koeru kihelkond, Kohala mõis, Kohalik omavalitsus, Kohatu mõis, Koikküla mõis, Koila mõis, Koknese mõis, Kolmjalg (etnograafia), Kolu mõis (Kadrina), Kolu mõis (Türi), Konju mõis, Konvere mõis, Koppelmaa, Kostivere mõis, Krāslava mõis, Kriaunos, Krimm, Krimmi eestlased, Krister Klasson Horn af Åminne, Kroņvircava mõis, Krootuse mõis, Kubjas, Kukšase mõis, Kullaaru mõis, Kuressaare rahuleping, Kursi, Kurtna mõis, Kuuendikumaa, Kvoodimaa, La Trobe, Laanemetsa mõis, Laidi mõis, Lara Croft, Lasenbeka mõis, Latter, Lauasaag, Läänemaa mõisate loend, Läti mõisate loend, Lööne mõis, Lümandu mõis (Hageri), Lebjažje (Lomonossovi rajoon), Lehola mõisa valitsejamaja, Lembitu, Lielmēmele mõis, Lielzalve mõis, Liigvalla mõis, Liivi mõis, Liivimaa talurahvaseadused, Lilli-Anne mõis, Linnamõis, Lokulaud, Lossipark, Lubi, Lubjaahi, Ludwig Nicolaus von Allart, Ludwig von Löwenstern, Luste loss, Maaomand, Maapäev (rüütelkond), Maardu mõis, Maaris Aas, Maaseadus, Magnus Gabriel De la Gardie, Magnus Wilhelm von Nieroth (1663–1740), Majoraatmõis, Mantelkorsten, Martin Schultz von Ascheraden, Martinus V, Mārciena mõis, Mädapea mõis, Märss, Märt Uustalu, Mõõdupeeker, Mõisahoone, Mõisakool, Mõisamaa, Mõisapark, Mõisasüda, Mõisateenija, Mõisategu, Mõisavald, Mõisnik, Mõntu mõis, Mõtsu mõis, Mežmuiža mõis, Mereküla, Metsavaht, Miežiškiai, Mihhailovskoje mõis, Moonakamaja, Moonakas, MS, Muraste mõis, Muuga, Narodniklus, Naturaalmajandus, Nädalategu, Neeruti mõis (Kadrina), Neli kuningat, Nereta mõis, Nezdenice, Nieroth, Nikolai Kropotkin, Nikolai von Bünting, Nissi vald, Nobiliteet, Nogale mõis, Nurmuiža mõis, Odziena mõis, Oeküla mõis, Ohtla mõis, Oru loss, Otto Magnus von Stackelberg (1704–1765), Otto Schmidt, Otto von Möller, Otto Wilhelm von Essen, Otto Wilhelm von Fersen, Otto Wilhelm von Königsmarck, Otto Wilhelm von Krusenstierna, Ozoli mõis (Dikļi kihelkond), Pačeriaukštė I, Pagari mõis, Pahlen, Paslepa mõis, Patkul, Pärisorjus, Pörtschach am Wörther See, Pühalepa kihelkond, Põllumeesteselts, Peeri mõis, Peeter Päts, Peetri mõis (Keila), Pelči mõis, Penijõe mõis, Per Hermansson Fleming, Personaalraamat, Peter August Friedrich, Peter Ludwig von der Pahlen, Peter Stenbock, Peter von Sivers, Philipp von Krusenstiern, Philipp von Scheiding, Piigandi mõis, Pikaküla mõis, Pikkvanker, Pikva mõis, Pilar von Pilchau, Pilskalne mõis, Pius II, Plaanvanker, Platon Mussin-Puškin, Poaka mõis, Pokardi mõis, Pontus Fredrik De la Gardie, Poola aeg, Postivahe, Preiļi loss, Prode mõis, Puhkova mõis, Puhtu mõis, Puidutõrv, Puiestee, Punapargi lahing, Purila mõis, Putkaste mõis, Puuriit, Raadi sõjaväelennuväli, Rabivere mõis, Rahkla, Rahkla mõis, Rakvere vald, Ramygala, Rapla kihelkond, Rapla kirikumuusika festival, Rasos, Röa mõis (Hageri), Rüütelkonnamõis, Rüütlimõis, Reņģe mõis, Rehbinder, Rehepapp, Rehepeks, Reherull, Rembert von Funcken (1724–1786), Remte loss, Renda mõis, Rennenkampff, Richter, Ridala kihelkond, Riguldi mõis, Riigimõis, Riisipere mõis, Robert Lichton, Roela mõis (Palamuse), Roodevälja mõis, Rootsi aeg, Roovialune, Roseni deklaratsioon, Rossvärk, Rudbārži mõis, Rudolf von Patkul, Ruila mõis, Rukis, Rzeczpospolita, Saag, Saare mõis (Maarja-Magdaleena), Saaremaa ajalugu, Saksi mõis, Sala mõis (Jēkabpils), Salajane ajalugu, Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente, Prospecte, Münzen, Wappen etc., Saterkuub, Saue mõis, Saulepi mõis, Sausti mõis, Sõir, Seli mõis, Simnas, Sirje Annist, Siugumetsa mõis, Skuodas, Snēpele mõis, Sokrat Dirin, Sollentuna vald, Soodla kivisild, Sorid, Stalbe mõis, Stāmeriena mõis, Stende mõis, Stukmaņi mõis, Sulane, Sulastemaja, Suru mõis, Sutlema mõis, Suur reduktsioon, Suure-Kõpu mõis, Suuremõisa mõis, Tabore mõis, Talu, Talumaa, Talurahvas, Tamme mõis (Kanepi), Taru, Taube, Tönnes Maydell, Türsamäe mõis, Tõnu Walk, Tõrvaahi, Teoorjus, Tertsiaalrent, Tetelminde mõis, Tiisel, Tirza mõis, Tohisoo mõis, Toll (aadlisuguvõsa), Tool, Torma mõis, Trakų Vokė mõis, Tuskulėnai mõis, Tuuleenergia, Tuuleveski, Uexküll, Ukraina ajalugu, Ulrich (Pilkuse), Ulrich Friedrich Woldemar von Löwendahl, Ungern-Sternberg, Uue-Põltsamaa mõis, Uue-Varbla mõis, Uuesalu mõis, Vaali, Vaartu mõis, Vabadik, Vadokliai, Vaiatu, Vaimastvere mõis, Vaiste mõis, Vaivara kihelkond, Vakuraamat, Valga maakond, Valipe mõis, Valkininkai, Vallakohus, Vallaseadus, Valtenbergi mõis, Vana-Auce loss, Vana-Gulbene mõis, Vana-Nõmpa mõis, Vana-Nursi mõis, Vana-Piigaste mõis, Vana-Sõtke mõis, Vana-Varbla mõis, Vana-Varudi mõis, Vanamõisa mõis, Varakeskaeg, Varangu mõis, Väikemõisa mõis, Võduvere, Võimasin, Veclaši mõis, Vecmēmele mõis, Vecsaliena mõis, Veltsi mõis, Vene Talurahva Põllupank, Venevere, Verkiai mõis, Vialacičy, Višķi mõis, Viin (jook), Viinaköök, Viinatööstus, Viljakümnis, Viljandi lennuväli, Viljandi linnavolinike loend, Villa, Villu Kadakas, Vilzēni mõis, Virtin, Viru kreis, Vladimir Surovtsev, Vohnja mõis, Voleri mõis, Voor (transport), Wildfelli härrastemaja rentnik, Wilhelm von Fermor, Wilhelm von Lieven, Wilhelm von Ulrich (1605−1661), Wolmar Yxkull, Zaļenieki, Zaļenieki mõis, Zöge von Manteuffel, Zinaida Serebrjakova, 1373, 17. sajand Eestis, 1722, 1765, 18. sajand Eestis, 1858, 19. sajand Eestis, 1905, 1920, 25. detsember, 29. aprill. Laienda indeks (581 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aakre mõis

Aakre mõisa peahoone Peahoone Aakre mõis oli rüütlimõis (vahepeal riigimõis) Rõngu kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Mõis ja Aakre mõis · Näe rohkem »

Aasovi-Doni Kommertspank

Aasovi-Doni Kommertspank (vene keeles Азовско-Донской коммерческий банк) oli Venemaa pank, mis asutati 1871 Taganrogis.

Uus!!: Mõis ja Aasovi-Doni Kommertspank · Näe rohkem »

Abimõis

Abimõisaks nimetatakse suurema mõisa juurde kuulunud väiksemat mõisa.

Uus!!: Mõis ja Abimõis · Näe rohkem »

Abitegu

Abitegu oli teoorjuse vorm, mille aeg ja maht sõltus mõisa jooksvate tööde vajadustest.

Uus!!: Mõis ja Abitegu · Näe rohkem »

Adavere mõis

Adavere mõisa härrastemaja 2012. aastal Adavere mõisa park Adavere mõisa ait-kuivati Adavere mõis (saksa keeles Addafer) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Mõis ja Adavere mõis · Näe rohkem »

Aela mõis

Aela mõis (ka Aeli, Ahhila mõis; saksa keeles Aela) oli Vana-Harmi mõisa kõrvalmõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 18.05.2015).

Uus!!: Mõis ja Aela mõis · Näe rohkem »

Ageri mõis

Ageri mõis oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Ageri mõis · Näe rohkem »

Aidamees

Aidamees oli mõisas aidas oleva vara hoidja ja järelevaataja.

Uus!!: Mõis ja Aidamees · Näe rohkem »

Aizkraukle mõis

Aizkraukle mõis (läti keeles Aizkraukles muiža, saksa keeles Ascheraden) oli mõis Lätis, nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Aizkraukle piirkonnas Aizkraukle vallas Aizkraukle muiža asulas.

Uus!!: Mõis ja Aizkraukle mõis · Näe rohkem »

Aizpute ordulinnus

Linnuse varemed (2001) Aizpute ordulinnus oli Liivi ordu linnus Aizpute linnas Aizpute kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Aizpute ordulinnus · Näe rohkem »

Aknystose mõis

Aknystose mõisa küün Aknystose mõis (leedu Aknystų dvaras) on endine mõis Leedus Anykščiai rajoonis Debeikiai vallas Aknystose külas.

Uus!!: Mõis ja Aknystose mõis · Näe rohkem »

Alavere mõis

Alavere mõis oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Mõis ja Alavere mõis · Näe rohkem »

Alūksne

Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.

Uus!!: Mõis ja Alūksne · Näe rohkem »

Alūksne loss

Alūksne loss Alūksne loss Alūksne loss ehk Aluliina loss (läti keeles Alūksnes pilsmuiža, Alūksnes Jaunā pils ja Marienburgas pils) on loss Lätis Alūksne piirkonnas Alūksne linnas aadressil Pils iela 74.

Uus!!: Mõis ja Alūksne loss · Näe rohkem »

Aleksandr Möller-Zakomelski

Parun Aleksandr Nikolajevitš Möller-Zakomelski (vene keeles Александр Николаевич Меллер-Закомельский, saksa keeles Alexander Möller-Sakomelsky, läti keeles Aleksandrs Mellers-Zakomeļskis) (1. (ukj 13.) november 1844 Peterburi – 14. aprill 1928 Nice) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane.

Uus!!: Mõis ja Aleksandr Möller-Zakomelski · Näe rohkem »

Alexander Gordon

Alexander Gordon, Auchintouli laird (vene k Александр Гордон; 27. detsember 1669 vkj. – juuli 1752) oli Šotimaalt pärit sõjaväelane Peeter I teenistuses.

Uus!!: Mõis ja Alexander Gordon · Näe rohkem »

Alexander von Essen

Alexander von Esseni ja tema abikaasa Magdalena von Ungerni hauaplaat Niguliste kirikus Alexander von Esseni vappepitaaf Niguliste kirikus Alexander von Essen (3. jaanuar 1595 (vkj 24. detsember 1594) Riia – 11. oktoober (vkj 1. oktoober) 1664 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja diplomaat, Eestimaa aadlik.

Uus!!: Mõis ja Alexander von Essen · Näe rohkem »

Alexander von Uexküll-Güldenband (1840−1912)

Alexander Karl Abraham von Üxküll-Güldenband (1907) Alexander Karl Abraham von Uexküll-Güldenband (ka Üxküll-Gyllenband, Yxkull-Gyllenband; vene Александр Александрович Икскуль фон Гильденбандт; 20. veebruar 1840 Peterburi – 10. juuli 1912 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane, vabahärra.

Uus!!: Mõis ja Alexander von Uexküll-Güldenband (1840−1912) · Näe rohkem »

Alu

Alu on alevik Rapla vallas.

Uus!!: Mõis ja Alu · Näe rohkem »

Aluliina mõis

Aluliina mõis ehk Alūksne mõis (saksa keeles Schloß Marienburg, läti keeles Alūksnes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Aluliina mõis · Näe rohkem »

Anders Eriksson Hästehufvud

Anders Eriksson Hästehufvud (14. september 1577 Bolstad, Dalsland – 5. mai 1657 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane.

Uus!!: Mõis ja Anders Eriksson Hästehufvud · Näe rohkem »

Andja mõis

Andja mõis (1894) Andja mõis (saksa keeles Addinal) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal (vaadatud 18.05.2015).

Uus!!: Mõis ja Andja mõis · Näe rohkem »

Andrei Širinski-Šihmatov

Andrei Širinski-Šihmatov (1915) Vürst Andrei Aleksandrovitš Širinski-Šihmatov (vene кн. Андрей Александрович Ширинский-Шихматов; 10. jaanuar 1868 – 2. veebruar 1927) oli Venemaa riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Andrei Širinski-Šihmatov · Näe rohkem »

Andrei Muravjov

Andrei Nikolajevitš Muravjov (vene keeles Андрей Николаевич Муравьёв; 12. mai (vana kalendri järgi 30. aprill) 1806 Moskva – 30. august (vana kalendri järgi 18. august) 1874 Kiiev) oli vene kirjanik ja kirikuajaloolane.

Uus!!: Mõis ja Andrei Muravjov · Näe rohkem »

Angerja mõis

Angerja mõis (saksa keeles Angern) oli Pahkla mõisa kõrvalmõis Hageri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 25.10.2015).

Uus!!: Mõis ja Angerja mõis · Näe rohkem »

Anija

Anija on küla Harju maakonnas Anija vallas.

Uus!!: Mõis ja Anija · Näe rohkem »

Anjala mõis

Mõisa hoone (juuli 2012) Anjala mõis (soome keeles Anjalan kartano) oli mõis Soomes Anjala vallas.

Uus!!: Mõis ja Anjala mõis · Näe rohkem »

Anna (eesnimi)

Anna on naisenimi.

Uus!!: Mõis ja Anna (eesnimi) · Näe rohkem »

Anna Mons

Anna Ivanovna Mons (Анна Ивановна Монс; 26. jaanuar 1672 või 1675 – 15. august 1714 Moskva, Nemetskaja sloboda) oli Vene tsaari Peeter I favoriit.

Uus!!: Mõis ja Anna Mons · Näe rohkem »

Anne mõis (Urvaste)

Anne mõis oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal.

Uus!!: Mõis ja Anne mõis (Urvaste) · Näe rohkem »

Annikvere mõis

Mõisa peahoone (oktoober 2013) Annikvere mõis (saksa keeles Annigfer) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Mõis ja Annikvere mõis · Näe rohkem »

António de Vieira

Krahv (a-st 1726) António Manuel de Vieira (vene Антон Мануилович Девиер; 1673 või 1682 – 1745) oli Portugali päritolu juut, Venemaa sõjaväelane (kindral ''en chef'') ja riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja António de Vieira · Näe rohkem »

Arbavere mõis

Arbavere mõisa peahoone (2009) Arbavere mõis oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Mõis ja Arbavere mõis · Näe rohkem »

Argentina

Argentina (mööndav nimekuju Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel.

Uus!!: Mõis ja Argentina · Näe rohkem »

Arhitektuur

Tartu Ülikooli klassitsistlik peahoone Paul Klee, "Värviline arhitektuur" (1917) Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.

Uus!!: Mõis ja Arhitektuur · Näe rohkem »

Arkna mõis

Arkna mõisa peahoone Arkna mõisa park Arkna mõis (saksa keeles Arknal) oli mõis Rakvere kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal jääb Lääne-Viru maakonda Rakvere valda.

Uus!!: Mõis ja Arkna mõis · Näe rohkem »

Aru mõis (Nõo)

Mõisa peahoone Aru mõis (saksa keeles Arrohof) oli rüütlimõis Tartumaal Nõo kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Aru mõis (Nõo) · Näe rohkem »

Aruküla mõis

Aruküla mõis on kahe mõisa nimi.

Uus!!: Mõis ja Aruküla mõis · Näe rohkem »

Aruküla mõis (Harju-Jaani)

Aruküla mõis (saksa keeles Arroküll) oli mõis ajaloolise Harju-Jaani kihelkonna maadel nüüdses Aruküla alevikus Raasiku vallas Harju maakonnas.

Uus!!: Mõis ja Aruküla mõis (Harju-Jaani) · Näe rohkem »

Aruküla mõis (Koeru)

Aruküla mõisa härrastemaja Aruküla mõisa härrastemaja tagakülg Aruküla mõis oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Mõis ja Aruküla mõis (Koeru) · Näe rohkem »

Arula mõis

Arula mõis (saksa keeles Arrol) oli mõis, mis asus Otepää kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Mõis ja Arula mõis · Näe rohkem »

Arussaare Issanda Taevaminemise kirik

Arussaare Issanda Taevaminemise kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Arussaare külas (vaadatud 18.12.2015).

Uus!!: Mõis ja Arussaare Issanda Taevaminemise kirik · Näe rohkem »

Aruvalla mõis

Aruvalla mõis (saksa keeles Arrowall) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 18.05.2015).

Uus!!: Mõis ja Aruvalla mõis · Näe rohkem »

Asare mõis

Endine mõisavalitseja maja Asare mõis (läti keeles Asares muiža, saksa keeles Assern) on mõis Lätis Aknīste piirkonnas Asare vallas Asares.

Uus!!: Mõis ja Asare mõis · Näe rohkem »

Aseri mõis

Aseri mõis (saksa keeles Asserien) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Mõis ja Aseri mõis · Näe rohkem »

Astaf von Transehe-Roseneck

Alexander Georg Astaf von Transehe-Roseneck (läti Astafs fon Tranzē-Rozeneks) (6. veebruar (vkj) 1865 Auguliena – 2. juuli 1946 Freudenholm, Holstein) oli baltisaksa ajaloolane, genealoog ja publitsist.

Uus!!: Mõis ja Astaf von Transehe-Roseneck · Näe rohkem »

Asundustalu

Asundustalu (ka asunikutalu, asunduskoht) oli Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu.

Uus!!: Mõis ja Asundustalu · Näe rohkem »

Atla mõis (Juuru)

Atla mõisa peahoone (2013) Atla mõis (saksa keeles Attel, ka Groß-Attel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Mõis ja Atla mõis (Juuru) · Näe rohkem »

Audla mõis

Audla mõis (saksa keeles Hauküll) oli rüütlimõis Saaremaal Pöide kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Audla mõis · Näe rohkem »

Auvere mõis

Auvere mõis (saksa keeles Ampfer) oli rüütlimõis, hiljem poolmõis Eestimaal Vaivara kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Auvere mõis · Näe rohkem »

Axel Oxenstierna

Axel Oxenstierna '''Axel Oxenstierna''' monument Riddarhuseti ees Stockholmis. Krahv Axel Oxenstierna af Södermöre (16. juuni 1583 Fånö mõis, Uppland – 28. august 1654 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Axel Oxenstierna · Näe rohkem »

Šaakal

Hallhundi ja hariliku šaakali topis. Märgata on šaakali väiksem kasv ja kitsam koon Šaakal ehk harilik šaakal (Canis aureus) on koerlaste sugukonda koera perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Mõis ja Šaakal · Näe rohkem »

Šampētera mõis

Šampētera mõis (läti keeles Šampētera muiža, saksa keeles Champetre) oli mõis Lätis, nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Riia linnas Jūrkalnesi ielal.

Uus!!: Mõis ja Šampētera mõis · Näe rohkem »

Šarkaŭščyna

Šarkaŭščyna (transkribeerituna Šarkavštšõna) on alev Valgevenes Viciebski oblastis, Šarkaŭščyna rajooni halduskeskus.

Uus!!: Mõis ja Šarkaŭščyna · Näe rohkem »

Šēnheida mõis

Šēnheida mõisa peahoone Šēnheida mõis (läti keeles Šēnheidas muiža, saksa keeles Schönheyde) oli mõis Kuramaal Daugavpilsi kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Šēnheida mõis · Näe rohkem »

Šlokenbeka mõis

Šlokenbeka mõis Mõisa aidahoone Šlokenbeka mõis (läti keeles Šlokenbekas muiža, saksa keeles Shlockenbeck) on mõis Lätis Engure piirkonnas Smārde vallas Milzkalnes.

Uus!!: Mõis ja Šlokenbeka mõis · Näe rohkem »

Ēdole mõis

Ēdole mõisa peahoone 2008. aastal Ēdole mõis (läti keeles Ēdoles pilsmuiža, saksa keeles Edwahlen) on mõis Lätis Kuldīga piirkonnas Ēdole vallas Ēdoles.

Uus!!: Mõis ja Ēdole mõis · Näe rohkem »

Ērberģe mõis

Ērberģe mõisa peahoone Ērberģe mõis (Ērberģes muiža) on mõis Lätis Nereta piirkonnas Mazzalve vallas Ērberģes.

Uus!!: Mõis ja Ērberģe mõis · Näe rohkem »

Õunapuu

Aed-õunapuu (Malus domestica) on suhteliselt madal, 5–12 meetri kõrgune viljapuuliik, mille vili on õun.

Uus!!: Mõis ja Õunapuu · Näe rohkem »

Āraiši järvelinnus

Järvelinnuse asukoht koos tänapäevase rekonstruktsiooniga 2016. aastal Āraiši järvelinnus (ka Āraiši järveasula, Āraiši järveloss; läti keeles Āraišu ezerpils) oli umbes aastatel 780–1050 (1200) Lätis Cēsise lähedal Āraiši järve saarel paiknenud asula, mis hiljem jäi vee alla.

Uus!!: Mõis ja Āraiši järvelinnus · Näe rohkem »

Bagge af Boo

Bagge af Boo on Norra päritolu Rootsi ja Kuramaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Bagge af Boo · Näe rohkem »

Balthasar von Campenhausen (1745–1800)

Balthasar von Campenhausen (1745–1800) Vabahärra Balthasar von Campenhausen (läti keeles Baltazars fon Kampenhauzens; vene keeles Балтазар Иванович Кампенгаузен) (28. november 1745 Ungurmuiža – 12. juuni 1800 Pädaste) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Balthasar von Campenhausen (1745–1800) · Näe rohkem »

Baltisches historisches Ortslexikon

Baltisches historisches Ortslexicon (saksa keeles 'Baltimaade ajalooline kohaleksikon') on kaheosaline teatmeteos, mis käsitleb Eesti ja Läti ala asustusajalugu perioodil 1184–1918.

Uus!!: Mõis ja Baltisches historisches Ortslexikon · Näe rohkem »

Balustraad

Balustritest koosnev balustraad Balustraad on pirnitaolistele postidele (balustritele) toetuv käsipuu või rinnatis.

Uus!!: Mõis ja Balustraad · Näe rohkem »

Bauņi mõis

Bauņi mõis (saksa keeles Bauenhof, läti keeles Bauņu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Bauņi mõis · Näe rohkem »

Bīriņi mõis

Bīriņi mõis (saksa keeles Koltzen, läti keeles Bīriņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Bīriņi mõis · Näe rohkem »

Bēne mõis

Bēne mõisa peahoone Bēne mõis (läti keeles Bēnes muiža, saksa keeles Behnen) on mõis Lätis Auce piirkonnas Bēne vallas Bēnes.

Uus!!: Mõis ja Bēne mõis · Näe rohkem »

Bērvircava mõis

Bērvircava mõis (läti keeles Bērvircavas muiža, saksa keeles Behrs Würzau) on mõis Lätis Jelgava piirkonnas Sesava vallas Bērvircavas.

Uus!!: Mõis ja Bērvircava mõis · Näe rohkem »

Behr

Behr on Alam-Saksist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Behr · Näe rohkem »

Bellingshausen

Bellingshausen on Saaremaa, Liivimaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Bellingshausen · Näe rohkem »

Bengt Klasson Horn

Bengt Klasson Horn koos Margaretha Sparre ja Ingeborg Banériga. David Klöcker Ehrenstrahli maal aastast 1675 Bengt Klasson Horn af Åminne (10. november 1623 Vikhus – 7. veebruar 1678 Riia) oli Rootsi poliitik ja väejuht, vabahärra.

Uus!!: Mõis ja Bengt Klasson Horn · Näe rohkem »

Berend Johann von Uexküll (1630–1701)

Berend Johann von Uexküll (24. veebruar (vkj 14. veebruar) 1630 – 11. november (vkj 31. oktoober) 1701) oli baltisaksa poliitik.

Uus!!: Mõis ja Berend Johann von Uexküll (1630–1701) · Näe rohkem »

Berend Mellin

Berend Bernhardsson Mellin (25. märts 1608 Steninge mõis, Soome – 26. september 1690 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane, Käkisalmi lääni asehaldur; Vahnerowi, Batzwitzi ja Triglaffi härra; krahvide ja vabahärrade Mellinite suguvõsa esivanem.

Uus!!: Mõis ja Berend Mellin · Näe rohkem »

Berndt Otto Stackelberg

Haljava haru vapp Berndt Otto Stackelberg vanem (14. mai 1662 – 29. august 1734 Turu) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane (feldmarssal).

Uus!!: Mõis ja Berndt Otto Stackelberg · Näe rohkem »

Bernhard

Bernhard on mehenimi.

Uus!!: Mõis ja Bernhard · Näe rohkem »

Biržgaļa mõis

Biržgaļa mõis (Biržgaļas muiža või Bērzgales muiža) on mõis Lätis Rēzekne piirkonnas Bērzgale vallas Bērzgales.

Uus!!: Mõis ja Biržgaļa mõis · Näe rohkem »

Blankenfelde mõis

Blankenfelde mõis (läti keeles Blankenfeldes muiža, saksa keeles Blankenfeld) on mõis Lätis Jelgava piirkonnas Vilce vallas Blankenfeldes.

Uus!!: Mõis ja Blankenfelde mõis · Näe rohkem »

Bonifatius IX

Bonifatius IX, ka Bonifacius IX (Pietro Tomacelli; ka Perrino Tomacelli või Pierino Tomacelli või Piero Tomacelli, 1350 ?– 1. oktoober 1404) oli paavst aastatel 1389–1404.

Uus!!: Mõis ja Bonifatius IX · Näe rohkem »

Bornsminde mõis

Bornsminde mõisa peahoone Bornsminde mõis (läti keeles Bornsmindes muiža, saksa keeles Bornsmünde) on mõis Lätis Rundāle piirkonnas Rundāle vallas Ziedoņis.

Uus!!: Mõis ja Bornsminde mõis · Näe rohkem »

Bruck an der Mur

Bruck an der Mur ehk Bruck Muri ääres on linn (Stadt) Austrias Steiermargi liidumaal.

Uus!!: Mõis ja Bruck an der Mur · Näe rohkem »

Brukna mõis

Brukna mõisa peahoone. Brukna mõis (Bruknas muiža) on mõis Lätis Bauska piirkonnas Dāviņi vallas Bruknas.

Uus!!: Mõis ja Brukna mõis · Näe rohkem »

Buddenbrock

Buddenbrock, ka Budenbrock (vene keeles Будденброк) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Buddenbrock · Näe rohkem »

Bulduri mõis

Bulduri mõis (Bulduru muiža) on mõis Lätis Jūrmalas Bulduri linnaosas.

Uus!!: Mõis ja Bulduri mõis · Näe rohkem »

Camenca

Camenca (vene Каменка, ukraina Ка́м'янка) on linn Moldovas.

Uus!!: Mõis ja Camenca · Näe rohkem »

Carl Gustaf Dücker

Krahv Carl Gustaf Dücker Krahv Carl Gustaf Dücker (saksa Karl Gustav von Dücker; 22. aprill 1671 Määri mõis, Virumaa (t.a. 1663 Liivimaal) – 3. juuli 1732 Stockholm) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Liivimaa kubermangu krahv Dückerite esivanem.

Uus!!: Mõis ja Carl Gustaf Dücker · Näe rohkem »

Carl Gustaf Nieroth

Krahv Karl Nieroth, ka Carl Gustaf Nieroth, soome keeles Kaarle Kustaa Nieroth (umbes 1650 – 25. jaanuar 1712) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Carl Gustaf Nieroth · Näe rohkem »

Carl Julius Albert Paucker

Paucker August Pezoldi akvarellil (1836) Carl Julius Albert Paucker (vene Карл Юлиус Паукер; 22. aprill 1798 Simuna pastoraat – vkj 22. november 1856 Tallinn) oli baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane, arheograaf ja genealoog.

Uus!!: Mõis ja Carl Julius Albert Paucker · Näe rohkem »

Cīrava mõis

Cīrava mõisa peahoone Cīrava mõis (Cīravas muiža) on mõis Lätis Aizpute piirkonnas Cīrava vallas Cīravas.

Uus!!: Mõis ja Cīrava mõis · Näe rohkem »

Cesvaine mõis

Cesvaine loss 2013. aastal Cesvaine mõis (saksa keeles Schloß Seßwegen, läti keeles Cesvaines muiža, ka Cesvaines pils) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Cesvaine mõis · Näe rohkem »

Ceumern

Ceumern (ka Ceumern-Lindenstjerna) on Tüüringi Langensalzast pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Ceumern · Näe rohkem »

Christoph Haberland

Christoph Haberland (läti Kristofs Hāberlands; 1. jaanuar 1750 Riia – 7. märts 1803 Riia) oli baltisaksa päritolu arhitekt.

Uus!!: Mõis ja Christoph Haberland · Näe rohkem »

Claes Tott

Krahv Claes Åkesson Tott (Claudius Tott, soome Klas Åkenpoika Tott; 14. august 1630 Ekolsund, Uppland – 15. juuli 1674 Pariis) oli Rootsi poliitik ja diplomaat.

Uus!!: Mõis ja Claes Tott · Näe rohkem »

Clapier de Colongue

Clapier de Colongue (vene Клапье де Колонг) on Andaluusia päritolu Prantsusmaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Clapier de Colongue · Näe rohkem »

Clodt von Jürgensburg

Clodt von Jürgensburg (varem Clodt ja Klodt, vene keel Клодт фон Юргенсбург) on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Clodt von Jürgensburg · Näe rohkem »

Dellingshausen

Dellingshausen (vene keeles Деллингсгаузен) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Dellingshausen · Näe rohkem »

Derfelden

Derfelden (vene Дерфельден) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Derfelden · Näe rohkem »

DFW C.V

DFW C.V oli Saksamaal konstrueeritud kahepinnaline (biplaan) sõjalennuk, mida esimest korda kasutati 1916.

Uus!!: Mõis ja DFW C.V · Näe rohkem »

Diedrik von Essen

Dietrich von Essen (1620 Selgase, Kihelkonna kihelkond – 10. märts 1678 Tallinn) oli Rootsi sõjaväelane ja kuninglik troman.

Uus!!: Mõis ja Diedrik von Essen · Näe rohkem »

Dole mõis

Dole mõisa peahoone Dole mõis (Doles pils) on mõis Lätis Salaspilsi piirkonnas Salaspilsi vallas Doles.

Uus!!: Mõis ja Dole mõis · Näe rohkem »

Domus Revaliensis

Domus Revaliensis on Eestis toimuv (balti)saksa kultuurile pühendatud kultuuriüritus.

Uus!!: Mõis ja Domus Revaliensis · Näe rohkem »

Dreiliņi mõis (Daugavgrīva kihelkond)

Dreiliņi mõis (läti keeles Dreiliņu muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Voleri asumis; selle peahoone aadress oli Krēmeri 13.

Uus!!: Mõis ja Dreiliņi mõis (Daugavgrīva kihelkond) · Näe rohkem »

Dubingiai

pisi Dubingiai on alev Leedus Molėtai rajoonis, Dubingiai valla halduskeskus.

Uus!!: Mõis ja Dubingiai · Näe rohkem »

Dundaga piiskopilinnus

Vaade linnusele üle tiigi Dundaga piiskopilinnus (läti keeles Dundagas pils, saksa keeles Schloß Dondangen) on loss Lätis Dundaga piirkonnas Dundaga vallas Dundagas.

Uus!!: Mõis ja Dundaga piiskopilinnus · Näe rohkem »

Dunte mõis

Dunte mõis (saksa keeles Ruthern, ka Rutershof, läti keeles Duntes muiža) rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Liepupe kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Dunte mõis · Näe rohkem »

Dzērbene piiskopilinnus

Dzērbene piiskopilinnus (eesti keeles varem ka Serbeni, saksa Serben) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke- ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda.

Uus!!: Mõis ja Dzērbene piiskopilinnus · Näe rohkem »

Ealing

Ealingi raekoda ''Perceval House'' Ealing on paikkond Londoni Ealingi linnaosas 12,4 km Charing Crossist läänes.

Uus!!: Mõis ja Ealing · Näe rohkem »

Eķengrāve mõis

Mõisakompleks Eķengrāve mõis (Eķengrāves muiža, saksa Eckengraf, Eichengrabe) oli mõis Lätis Nereta kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Eķengrāve mõis · Näe rohkem »

Edise mõis

Edise mõis (saksa keeles Schloss Etz) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Mõis ja Edise mõis · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Mõis ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti arhitektuur

klassitsistlikus stiilis Eesti arhitektuur käsitleb Eesti arhitektuuri läbi aegade.

Uus!!: Mõis ja Eesti arhitektuur · Näe rohkem »

Eesti asustus

Eesti asustus on asustus Eesti territooriumil.

Uus!!: Mõis ja Eesti asustus · Näe rohkem »

Eesti haldusjaotus

Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.

Uus!!: Mõis ja Eesti haldusjaotus · Näe rohkem »

Eesti haridus

Tallinna Tehnikakõrgkool Õuesõpe Eestis Eesti hariduse ajalugu sai alguse 13.–14. sajandil, kui rajati esimesed koolid kloostrite ja peakirikute juurde.

Uus!!: Mõis ja Eesti haridus · Näe rohkem »

Eesti köök

Kama peavad eestlased üdini eestilikuks toiduks. Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon.

Uus!!: Mõis ja Eesti köök · Näe rohkem »

Eesti keskaeg

Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.

Uus!!: Mõis ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »

Eesti kohtusüsteem

Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, süsteemi esimese astme moodustavad maakohtud (4) ja halduskohtud (2), teise astme ringkonnakohtud (2) ning kolmandaks astmeks on riigikohus.

Uus!!: Mõis ja Eesti kohtusüsteem · Näe rohkem »

Eesti kultuur

Altja võrgukuurid on näide Eesti traditsioonilisest arhitektuurist Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur.

Uus!!: Mõis ja Eesti kultuur · Näe rohkem »

Eesti majandus

Eesti majandus on kõrge sissetulekuga turumajandus Euroopa Liidu siseturul.

Uus!!: Mõis ja Eesti majandus · Näe rohkem »

Eesti mõisate loend

Siin on loetletud Eestis asunud mõisaid.

Uus!!: Mõis ja Eesti mõisate loend · Näe rohkem »

Eesti pulmakombed

Pulmakombena pidi pruut oskama atra hoida. Pulmad "Kalevipoja" kolhoosis Põlva rajoonis 1968. Pulmaauto Tartus nn õnnepalee ees, september 2012. Eesti pulmakombed on Eestis peetud või eestlaste pulmades harrastatavad tavad.

Uus!!: Mõis ja Eesti pulmakombed · Näe rohkem »

Eesti rahvalaul

Nimetus "rahvalaul" (saksa keeles Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt.

Uus!!: Mõis ja Eesti rahvalaul · Näe rohkem »

Eesti rauaaeg

Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.

Uus!!: Mõis ja Eesti rauaaeg · Näe rohkem »

Eesti taluarhitektuur

Näide taluehitisest Eesti Vabaõhumuuseumis Rehielamu Harju-Jaanis 1980. aastal Eesti taluarhitektuur (ka: Eesti talurahvaarhitektuur, Eesti maa-arhitektuur, Eesti rahvaarhitektuur) on Eesti alal maa-asulates traditsioonilistel kohalikel vormilahendustel ja materjalidel põhinev arhitektuur (taluarhitektuur).

Uus!!: Mõis ja Eesti taluarhitektuur · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: Mõis ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Eestimaa talurahvaseadused

Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis reguleerisid talurahva õigusi ja kohustusi.

Uus!!: Mõis ja Eestimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »

Eleja mõis

Eleja mõis (läti keeles Elejas muiža, saksa keeles Elley) on mõis Lätis Jelgava piirkonnas Eleja vallas Elejas.

Uus!!: Mõis ja Eleja mõis · Näe rohkem »

Emmaste kirikumõis

Emmaste mõis (saksa keeles Pastorat Emmast) oli kirikumõis Emmaste kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Mõis ja Emmaste kirikumõis · Näe rohkem »

Emmaste mõis

Emmaste mõis (saksa keeles Emmast) oli rüütlimõis Emmaste kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 19.05.2015).

Uus!!: Mõis ja Emmaste mõis · Näe rohkem »

Ennu tuulik

Ennu tuulik on pukktuulik Saaremaa vallas Saare maakonnas.

Uus!!: Mõis ja Ennu tuulik · Näe rohkem »

Eramõis

Eramõis on eraisikule kuuluv mõis.

Uus!!: Mõis ja Eramõis · Näe rohkem »

Eric Stenbock

Eric Stenbock Erik Magnus Andreas Harry (Stanislaus) Stenbock (vkj 29. veebruar / 12. märts 1860 Cheltenham, Gloucestershire – vkj 14. / 26. aprill 1895 Brighton, Ida-Sussex) oli baltisaksa päritolu proosakirjanik, luuletaja ja Kolga mõisa fideikomissijärgne pärija; krahv.

Uus!!: Mõis ja Eric Stenbock · Näe rohkem »

Erik Oxenstierna

Krahv Erik Axelsson Oxenstierna af Södermöre (13. veebruar 1624 Fiholmi mõis, Eskilstuna lähedal – 23. oktoober 1656 Frauenburg, Preisimaa) oli Rootsi riiginõunik ja riigikantsler.

Uus!!: Mõis ja Erik Oxenstierna · Näe rohkem »

Ernst Krenkel

Ernst Krenkel (1938) Ernst Krenkeli hauamonument Novodevitšje kalmistul Moskvas Ernst Krenkel (vene keeles Эрнст Теодорович Кренкель; 24. detsember 1903 Białystok, Grodna kubermang, Venemaa Keisririik – 8. detsember 1971 Moskva, Nõukogude Liit) oli saksa päritolu Nõukogude Liidu polaaruurija, radist, geograafiadoktor.

Uus!!: Mõis ja Ernst Krenkel · Näe rohkem »

Erra mõis

Erra mõis (saksa keeles Erras) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Mõis ja Erra mõis · Näe rohkem »

Essen (aadlisuguvõsa)

Esseni suguvõsa aadlivapp Essen (varem ka Essen a.d. H. Nauckshen-Orrisaar) on Vestfaalist pärit baltisaksa põlis aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Essen (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »

Esseni mõis

Esseni mõis (läti keeles Esena muiža või Lielā muiža, vanasti ka Spilves muiža või Gotāna muiža, saksa keeles Gothanshof, Essenhof või Drelings hof) oli mõis Lätis Riia linnas Spilve asumis; selle peahoone aadress oli Kleistu iela 131A.

Uus!!: Mõis ja Esseni mõis · Näe rohkem »

Essu mõis

Essu mõisa peahoone Essu mõis (saksa keeles Jess) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Mõis ja Essu mõis · Näe rohkem »

Ewert von Bremen

Ewert von Bremen (ka Eberhardt Bremen; 10. november 1579 Tallinn – 5. jaanuar 1645 Tallinn) oli Vana-Liivimaa vasallisuguvõsast pärit Rootsi kuninglik riigitegelane Eestimaal.

Uus!!: Mõis ja Ewert von Bremen · Näe rohkem »

Fabian Gotthard von Steinheil

Fabian Gotthard von Steinheil Krahv Fabian Gotthard von Steinheil (vene keeles Фаддей Федорович Штейнгель; 14. oktoober 1762 Haapsalu – 7. märts 1831 Meilahti, Helsingi) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Fabian Gotthard von Steinheil · Näe rohkem »

Fabian von Tiesenhausen

Fabian von Tiesenhausen vanem (surnud 1559) oli Kavilda vasallilinnusest pärit Vana-Liivimaa aadlik, Riia peapiiskopi vasall ja eesistuja maapäevadel.

Uus!!: Mõis ja Fabian von Tiesenhausen · Näe rohkem »

Franz Ferdinand

Franz Ferdinand (18. detsember 1863 Graz – 28. juuni 1914 Sarajevo) oli Austria-Este ertshertsog ja Austria-Ungari troonipärija alates 1896 kuni surmani.

Uus!!: Mõis ja Franz Ferdinand · Näe rohkem »

Franz Nyenstede

Franz Nyenstede (ka Frantz Neustedt, Nyenstedt, Nystedt, Nyenstädt, Neustädt, vene Франц Ниенштедт; vkj 15. august 1540 Hoya krahvkond Vestfaal — 1622 ? Riia) oli kroonik, kaupmees Tartus ja Tallinnas, ning Riia raehärra ja bürgermeister.

Uus!!: Mõis ja Franz Nyenstede · Näe rohkem »

Friedrich Modi

Friedrich Ferdinand Modi (25. aprill 1839 Bromberg – 1901?) oli preisi päritolu Eesti arhitekt ja ehitusmeister.

Uus!!: Mõis ja Friedrich Modi · Näe rohkem »

Friedrich Wilhelm von Sivers

Friedrich Wilhelm von Sivers (26. mai 1716 Tallinn – 3. jaanuar 1781 Õisu mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväe major, Liivimaa maanõunik, Pärnu kreisi maanõunik, Pärnu maakonna kiriku ülemkirikueestseisja.

Uus!!: Mõis ja Friedrich Wilhelm von Sivers · Näe rohkem »

Gārsene mõis

Gārsene mõisa peahoone Gārsene mõis (läti keeles Gārsene muiža, saksa keeles Garssen) on mõis Lätis Aknīste piirkonnas Gārsene vallas Gārsenes.

Uus!!: Mõis ja Gārsene mõis · Näe rohkem »

Géza Gárdonyi

Géza Gárdonyi Géza Gárdonyi (3. august 1863 Agárd – 30. oktoober 1922 Eger) oli ungari kirjanik.

Uus!!: Mõis ja Géza Gárdonyi · Näe rohkem »

Göran Boije

Göran Nilsson Boije (Göran Boye, Georg Boije, Yrjö Boije u. 1540 – 7. detsember 1617) oli soome päritolu Rootsi väepealik.

Uus!!: Mõis ja Göran Boije · Näe rohkem »

Göran von Sperling

Krahv Göran von Sperling (6. detsember 1630 Rådmansö, Roslagen – 22. september 1691 Narva) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Göran von Sperling · Näe rohkem »

Georg von Schwengeln

Rootsi laevastik Riia vallutamisel 1621. aastal. Riia kodaniku Georg von Schwengeli joonis Georg von Schwengeln, ka Georg Schwengell või Schwengelm, (lad Georgius Schwengell, pl: Jerzy Schwengeln); umbes 1590–1664) oli Riia linna kodanikust Liivimaa kartograaf, Rootsi kuningriigi kindralmajor, kindralkortermeister ja fortifikatsiooniinsener.

Uus!!: Mõis ja Georg von Schwengeln · Näe rohkem »

George Browne

George Browne George von Browne-Camas (ka Georg von Browne; 15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa (1762–1783) ja Eestimaa kubermangu (1775–1783), ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783–1792), riigikrahv.

Uus!!: Mõis ja George Browne · Näe rohkem »

Glasenapp

Glasenapp (vene: Глазенап) on Pommerist pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Glasenapp · Näe rohkem »

Gotthard Wilhelm von Budberg-Bönninghausen

Vabahärra Gotthard Wilhelm von Budberg-Bönninghausen (vene бар. Богдан Васильевич (Готтард Вильгельм) Будберг; 28. juuni 1766 Riia — 29. juuli 1832 Riia) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Gotthard Wilhelm von Budberg-Bönninghausen · Näe rohkem »

Gottlieb Welté

Gottlieb Christian Welté (9. juuni 1747 Biebrich – 17. detsember 1792 Lohu mõis) oli maalikunstnik ja graafik.

Uus!!: Mõis ja Gottlieb Welté · Näe rohkem »

Grave mõis

Grave mõis (Grāves muiža) oli mõis Lätis Riia linna Mežaparksi asumis.

Uus!!: Mõis ja Grave mõis · Näe rohkem »

Grīva

Grīva asendikaart Grīva vapp Grīva (vene keeles Грива, poola keeles Grzywa) on Läti linna Daugavpilsi osa.

Uus!!: Mõis ja Grīva · Näe rohkem »

Gregorius II

Gregorius II (ka Gregorius Junior; 669 – 11. veebruar 731) oli paavst 715–731.

Uus!!: Mõis ja Gregorius II · Näe rohkem »

Gustaf Banér

Gustav Axelsson Banér Gustav Axelsson Banér (1547 Djursholmi loss, Danderyd, Uppland – 20. märts 1600 Linköping) oli Rootsi riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Gustaf Banér · Näe rohkem »

Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648)

Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (29. august 1613 – 31. mai 1648) oli Rootsi riigitegelane, Kronoborgi krahv (1651).

Uus!!: Mõis ja Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648) · Näe rohkem »

Gustav Friedrich von Rosen

Krahv Gustav Friedrich von Rosen (6. august 1688 Tallinn – 17. juuni 1769 Stockholm) oli baltisaksa sõjaväelane ja riiginõunik Rootsi teenistuses.

Uus!!: Mõis ja Gustav Friedrich von Rosen · Näe rohkem »

Gustav Ränk

Gustav Ränk, 1938 Gustav Ränk (pastell) Gustav Ränk (18. veebruar (ukj) 1902 Nõmme küla, Karja kihelkond, Saaremaa – 5. aprill 1998 Stockholm) oli eesti etnoloog ja Tartu Ülikooli esimene etnograafiaprofessor.

Uus!!: Mõis ja Gustav Ränk · Näe rohkem »

Gustav von Mengden

Vabahärra Gustav von Mengden Vabahärra Gustav von Mengden (läti Gustavs fon Mengdens; 27. aprill (vkj 17. aprill) 1627 Riia – 26. detsember (vkj 16. detsember) 1688) oli vaimulik luuletaja, satiirik, helilooja, Rootsi armee kindralmajor, poliitik ja mõisnik.

Uus!!: Mõis ja Gustav von Mengden · Näe rohkem »

Haakhof

Haakhof oli kahe Eesti mõisa saksakeelne nimi.

Uus!!: Mõis ja Haakhof · Näe rohkem »

Haeska mõis (Valjala)

Haeska mõis (saksa keeles Hasik) oli rüütlimõis Valjala kihelkonnas Saaremaal.

Uus!!: Mõis ja Haeska mõis (Valjala) · Näe rohkem »

Haiba mõis

Haiba mõis oli rüütlimõis Harjumaal Hageri kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Haiba mõis · Näe rohkem »

Hallivere mõis

Hallivere mõis (saksa keeles Hallifer) oli mõis Vigala kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Mõis ja Hallivere mõis · Näe rohkem »

Hans Eriksson

Hans Eriksson Brinkalast, (Hans Eerikupoeg; rootsi keeles Hans Eriksson Finne till Brinkala; soome keeles Hannu Eerikinpoika, Prinkkalan sukua; surnud 1608 Brinkkalas) oli soome päritolu Rootsi sõjaväelane ja Soomes Turu linna lähedal Kakskerta saarel asunud Brinkhalli mõisa pärushärra.

Uus!!: Mõis ja Hans Eriksson · Näe rohkem »

Hans Lepp

Hans Lepp (1. jaanuar 1873 Ohukotsu mõis, Rapla kihelkond – 4. november 1951 Tallinn) Haudi (vaadatud 07.08.2017) oli Tallinna linnaaednik 1907–1940.

Uus!!: Mõis ja Hans Lepp · Näe rohkem »

Hans von Fersen

Vabahärrade Fersenite suguvõsavapp Vabahärra Hans von Fersen (1625 – 23. jaanuar (vkj 13. jaanuar) 1683 Narva) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Hans von Fersen · Näe rohkem »

Hans von Fersen (surnud 1641)

Hans von Fersen (surnud 1641) oli Eestimaa aadlik ja Rootsi ooberstleitnant.

Uus!!: Mõis ja Hans von Fersen (surnud 1641) · Näe rohkem »

Hans Wachtmeister (surnud 1590)

Hans Wachtmeister (surnud 3. mai 1590) oli vanast Eestimaa aadlisoost pärit Pühalepa kihelkonna Aunaku mõisa pärushärra ja Rootsi feldmarssal Kahekümneviieaastase sõja ajal.

Uus!!: Mõis ja Hans Wachtmeister (surnud 1590) · Näe rohkem »

Haritorn

gooti katedraali pikihoone ja ristlöövi ristumise kohal. Pariisi Jumalaema kirik Haritorn on dekoratiivne tornikiivriga miniatuurtorn, mis paikneb ehitiste katuse harjal.

Uus!!: Mõis ja Haritorn · Näe rohkem »

Harku mõis

Mõisa peahoone Peahoone Harku mõis (saksa keeles Hark) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Harku mõis · Näe rohkem »

Härgla mõis

Peahoone eestvaates Peahoone otsa- ja tagakülg Ait Valitsejamaja Mõisa park Härgla mõis (saksa keeles Herküll) oli rüütlimõis Harjumaal Juuru kihelkonnas, tänapäeval jääb mõisakompleks Rapla maakonna Rapla valla territooriumile.

Uus!!: Mõis ja Härgla mõis · Näe rohkem »

Härrastemaja

Sangaste mõisa härrastemaja Härrastemaja ehk häärber oli mõisa peahoone, kus elas mõisniku perekond.

Uus!!: Mõis ja Härrastemaja · Näe rohkem »

Hõbeda mõis

Hõbeda mõis (saksa keeles Hoebbet, Hof Hoeppede) oli mõis Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Kadrina valla, Hõbeda küla territooriumil.

Uus!!: Mõis ja Hõbeda mõis · Näe rohkem »

Heinrich Johann von Wrangell

Heinrich Johann von Wrangell (vene ГейнрихИоган (Андрей Иванович) Врангель; 9. detsember 1736 – 23. mai 1813 Sompa) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Andja vabahärra.

Uus!!: Mõis ja Heinrich Johann von Wrangell · Näe rohkem »

Heinrich von Fick

Heinrich von Fick Fickide perekonnavapp Heinrich Claus von Fick (vene Генрихфон Фик; november 1678 Hamburg – 26. juuni 1750 Põltsamaa) oli saksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Heinrich von Fick · Näe rohkem »

Heinrich von Rehbinder

Vabahärra Heinrich von Rehbinder (Henrik Rehbinder, Hinric Rhebinder; 8. oktoober 1604 Liivimaa – 13. oktoober 1680 Stockholm) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane, Taagepera, Udriku ja Lõuna-Karjala Kavantholmi vabahärra, Fornetorpi pärushärra.

Uus!!: Mõis ja Heinrich von Rehbinder · Näe rohkem »

Helffreich

Helffreich (ka Helfferich, Helffrich; vene: Гельфрейх) on Doonau-äärsest Württembergist pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Helffreich · Näe rohkem »

Henrik Horn (1618–1693)

Henrik Horn Henrik Horn af Marienborg (ka Henrik Henriksson Horn; 22. mai 1618 Stockholm – 22. veebruar 1693 Stade, Bremen-Verden) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Aluliina vabahärra ja Läänemaa Ridala kihelkonna Võnnu mõisa pärushärra.

Uus!!: Mõis ja Henrik Horn (1618–1693) · Näe rohkem »

Henrik Klasson Horn

Henrik Klasson Horn af Kanckas (1512 – 21. juuni 1595) oli soome päritolu Rootsi riigitegelane ja väejuht.

Uus!!: Mõis ja Henrik Klasson Horn · Näe rohkem »

Herman Jensen Bohn

Herman Bohn. Herman Jensen Bohn (ka Hermann Johann von Bohn; vene keeles Герман-Иоганн Бонн; Герман Иванович де Бон, Герман Йенсен де Бохн; 1672 Rønne, Taani – 7. juuni 1743 (vkj.) Tallinn) oli taani sõjaväelane Venemaa Keisririigi teenistuses.

Uus!!: Mõis ja Herman Jensen Bohn · Näe rohkem »

Herman Persson Fleming

Herman Persson (ka Pedersson) Fleming; soome keeles Herman Pietarinpoika Fleming (u. 1520 – 25. märts 1583) oli Rootsi sõjaväelane, admiral ja riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Herman Persson Fleming · Näe rohkem »

Hilisbarokk

Hilisbarokk oli periood barokiajastu lõpus, laias laastus aastatel 1770–1790.

Uus!!: Mõis ja Hilisbarokk · Näe rohkem »

Hingeloendus

Hingeloendus ehk hingerevisjon oli maksualuste elanike (neid nimetati revisjonihingedeks) loendus Venemaa keisririigis.

Uus!!: Mõis ja Hingeloendus · Näe rohkem »

Historitsism

Thomas Cole'i maal "Arhitekti unelmate maailm" (1840) Historitsistlik villa Bitterfeldis Château Frontenac Kanada linnas Québecis valmis aastal 1893 Eleuterio Pagliano kujutab oma 1880. aasta uusrokokoolikul maalil 18. sajandi vaatepilti, kus geograafiat õpetatakse gloobuse abil Historitsistlik mööbel Historitsism (tuletub kreekakeelsest sõnast ιστορία istoría, mis tähendab 'ajalugu') on peamiselt arhitektuuris ja maalikunstis esinenud, möödunud ajastute kunstistiilide ajaloolist taasteket kujutanud ja matkinud kunstisuund 19. sajandil ja 20.

Uus!!: Mõis ja Historitsism · Näe rohkem »

Hollandi tuulik

Hollandi tüüpi tuulik Saksamaal Tuulik Hollandis Valtu mõisa tuulik Anijala küla tuulik Hollandi tuulik (ka Hollandi tüüpi tuulik) on tüvikoonuse kujuga, mitmekorruseline ja enamasti puidust või kivist ehitatud tuuleveski.

Uus!!: Mõis ja Hollandi tuulik · Näe rohkem »

Honorius I

Honorius I oli paavst 625–638.

Uus!!: Mõis ja Honorius I · Näe rohkem »

Humala mõis

Humala mõisa laudahoone 2014. aastal Humala mõis (saksa keeles Hummala, Humblaküll) oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 08.07.2015).

Uus!!: Mõis ja Humala mõis · Näe rohkem »

Hurmi mõis

Hurmi mõis (saksa keeles Hurmi) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Mõis ja Hurmi mõis · Näe rohkem »

Ibrahim Hannibal

Ibrahim Hannibal (vene keeles Абрам (Ибрагим) Петрович Ганнибал; umbes 1696 – 1781 Suida Roždestvenski maakond Peterburi kubermang) oli aafrika päritolu Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväelane ning Tallinna ülemkomandant.

Uus!!: Mõis ja Ibrahim Hannibal · Näe rohkem »

Ikšķile mõis

Ikšķile mõis (läti keeles Ikšķiles muiža, saksa keeles Uexküll Üxküll) oli mõis Liivimaal Ikšķile kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Ikšķile mõis · Näe rohkem »

Ilga mõis

Ilga mõisa peahoone Ilga mõis (läti keeles Ilgas muiža, saksa keeles Ilgen) oli mõis Kuramaal Aizlauce kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Ilga mõis · Näe rohkem »

Ingvar Villido

Ingvar Villido (sündinud 2. märtsil 1962) on eesti koolitaja ja ettevõtja.

Uus!!: Mõis ja Ingvar Villido · Näe rohkem »

Jaak Kissa

Jaak Kissa (1843–1930) oli Abjast jõukast mulgi suurperest pärit eesti talumees, üks esimesi eestlasest mõisaomanikke.

Uus!!: Mõis ja Jaak Kissa · Näe rohkem »

Jaama

Jaama on mitme koha nimi.

Uus!!: Mõis ja Jaama · Näe rohkem »

Jaanipäev

Jaanituli Altjal (2009) Amandus Adamsoni "Jaanituli" 1906. aastast Jaanituli Arukülas (2013) Jaanipäev on Eestis 24. juunil tähistatav püha.

Uus!!: Mõis ja Jaanipäev · Näe rohkem »

Jabara mõis

Jabara mõis ehk Jabara kõrvalmõis, kasutusel ka Jäbara mõis (saksa keeles Jabbaro), oli mõis Virumaal Lüganuse kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Jabara mõis · Näe rohkem »

Jakob Staël von Holstein

Jakob Staël von Holstein (28. mai 1628 Pärnu – 2. oktoober 1679) oli Rootsi sõjaväelane ja arhitekt.

Uus!!: Mõis ja Jakob Staël von Holstein · Näe rohkem »

Janka Kupala

Janka Kupala (valgevene Янка Купала; kodanikunimega Ivan Daminikavitš Lutsevitš, kirillitsas Іван Дамінiкавіч Луцэвіч; 7. juuli (vkj 25. juuni) 1882 Vjazõnka, Minski kubermang, Venemaa keisririik – 28. juuni 1942 Moskva) oli Valgevene kirjanik, valgevenekeelse kirjanduse suurkuju rahvuslikul ärkamisajal 20.

Uus!!: Mõis ja Janka Kupala · Näe rohkem »

Jasnaja Poljana

Mõisahoone Jasnaja Poljana (vene keeles Ясная Поляна) asub Venemaal 12 kilomeetri kaugusel Tulast.

Uus!!: Mõis ja Jasnaja Poljana · Näe rohkem »

Jaunborne mõis

Jaunborne mõis (läti keeles Jaunbornes muiža, saksa keeles Neu-Born) oli mõis Kuramaal Aizlauce kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Jaunborne mõis · Näe rohkem »

Jaungulbene mõis

Jaungulbene mõis (saksa keeles Neu-Schwanenburg, läti keeles Jaungulbenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Jaungulbene mõis · Näe rohkem »

Jaunmokase loss

Jaunmokase loss Jaunmokase loss (Jaunmoku pils) on loss Lätis Tukumsi piirkonnas Tume vallas.

Uus!!: Mõis ja Jaunmokase loss · Näe rohkem »

Jaunpilsi loss

Jaunpilsi loss (Jaunpils pils, saksa Neuenburg) on loss Lätis Tukumsi piirkonnas Jaunpilsi vallas Jaunpilsis.

Uus!!: Mõis ja Jaunpilsi loss · Näe rohkem »

Jaunsvente mõis

Jaunsvente mõisa peahoone Jaunsvente mõis (läti keeles Jaunsventes muiža, ka Sventes muiža, saksa keeles Swenten) oli mõis Kuramaal Daugavpilsi kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Jaunsvente mõis · Näe rohkem »

Jānis Cimze

Jānis Cimze (vanas ehk saksapärases kirjaviisis Jahnis Zimse; 3. juuli 1814 Rauna kihelkond (Läti) – 22. oktoober 1881 Valga) oli läti pedagoog, rahvalaulude koguja ja harmoniseerija, organist ja koorijuht, pedagoogika ja koorilaulukultuuri alusepanija Lätis ja Eestis.

Uus!!: Mõis ja Jānis Cimze · Näe rohkem »

Jääger

Jääger (saksakeelsest sõnast Jäger) tähendab elukutselist kütti ehk jahimeest, kes tunneb ka jahinduse majanduslikku ja eetilist poolt.

Uus!!: Mõis ja Jääger · Näe rohkem »

Järlepa mõis

Mõisa peahoone. Järlepa mõis (saksa keeles Jerlep) oli mõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Mõis ja Järlepa mõis · Näe rohkem »

Järva-Madise kihelkond

Järva-Madise kirik Järva-Madise kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Matthäi, lühend JMd) on ajalooline kihelkond Järvamaal ja Järva kreisis Eestimaa kubermangus.

Uus!!: Mõis ja Järva-Madise kihelkond · Näe rohkem »

Järvere mõis

Järvere mõis (saksa keeles Jerwen) oli mõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal.

Uus!!: Mõis ja Järvere mõis · Näe rohkem »

Józefi tamm

Józefi tamm Józefi tamm ehk Józef on Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas Wiśniowas kasvav harilik tamm.

Uus!!: Mõis ja Józefi tamm · Näe rohkem »

Jürgen Fahrensbach

Jürgen Fahrensbach (ka von Fahrensbach, Farensbach, Varnsbeke, Varensbeke) (1551 või 1552 – 17. mai 1602 Viljandi) oli baltisaksa ja tõenäoliselt ka eesti päritolu Liivimaa aadlik ja väepealik Liivimaa sõjas.

Uus!!: Mõis ja Jürgen Fahrensbach · Näe rohkem »

Jüri

Jüri on alevik Eestis Harju maakonnas, Rae valla keskus.

Uus!!: Mõis ja Jüri · Näe rohkem »

Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.

Uus!!: Mõis ja Jüriöö ülestõus · Näe rohkem »

Jõetaguse

Jõetaguse on mitme koha nimi.

Uus!!: Mõis ja Jõetaguse · Näe rohkem »

Jõgisoo mõis

Jõgisoo mõis, ka Jõgisuu mõis (saksa keeles Joeggis) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal Keila jõe vasakul kaldal (vaadatud 08.07.2015).

Uus!!: Mõis ja Jõgisoo mõis · Näe rohkem »

Jõhvi kihelkond

Jõhvi kihelkond (lühend Jõh) oli umbes 1250.

Uus!!: Mõis ja Jõhvi kihelkond · Näe rohkem »

Joachim Friedrich von Mansfeld

Krahv Joachim Friedrich von Mansfeld-Vorderort (af Mansfelt; 19. aprill 1581 – 29. aprill 1623 Friedeburg) oli saksa päritolu Rootsi väejuht.

Uus!!: Mõis ja Joachim Friedrich von Mansfeld · Näe rohkem »

Johann Christoph Petri

Johann Christoph Petri (5. november 1762 Kleinmölsen Erfurdi lähedal – 24. veebruar 1851 Erfurt) oli Eesti saksa päritolu pedagoog ja ajaloolane-publitsist.

Uus!!: Mõis ja Johann Christoph Petri · Näe rohkem »

Johann Karl Girard de Soucanton

Johann Karl Girard de Soucanton Johann Karl Girard de Soucantoni epitaaf Oleviste kirikus Parun Johann Karl Girard de Soucanton (vene: Жан-Шарль Жирар де Сукантон; 2. juuli 1785 Tallinn – 22. detsember 1868 Tallinn) oli Tallinna raehärra ja bürgermeister, Venemaa parun aastast 1862 ning firma Thomas Clayhills and Son omanik ja juhataja.

Uus!!: Mõis ja Johann Karl Girard de Soucanton · Näe rohkem »

Johann Wilhelm Krause

Johann Wilhelm Krause Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt ja Tartu Ülikooli põllumajanduse ja tsiviilarhitektuuri professor.

Uus!!: Mõis ja Johann Wilhelm Krause · Näe rohkem »

John Carl Girard de Soucanton

John Carl Girard de Soucanton (10/22. august 1826 Tallinn – 26. november/8. detsember 1896 Kunda) oli Kunda tsemenditehase asutaja.

Uus!!: Mõis ja John Carl Girard de Soucanton · Näe rohkem »

Joseph Cornelius O'Rourke

Joseph Cornelius O'Rourke. George Dawe maal. Krahv Joseph Cornelius O'Rourke (vene Иосиф Корнилович Орурк; 1772 Tartu – 10. märts 1849 Vseljub, Navahrudaki maakond, Minski kubermang) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane (ratsaväekindral, 1841).

Uus!!: Mõis ja Joseph Cornelius O'Rourke · Näe rohkem »

Jungingeni armukiri

Jungingeni armukiri (ka: Jungingeni armuõigus) oli 13. juulil 1397 Saksa ordu kõrgmeistri Konrad von Jungingeni poolt välja antud akt (armuõigus), mille järgi said Harju-Viru vasallid (Harju-Viru rüütelkond) oma mõisaid pärandada viienda põlveni (ka naisliini pidi).

Uus!!: Mõis ja Jungingeni armukiri · Näe rohkem »

Junnküla

Junnküla ehk Tudulinn oli omaette saunikute küla, mis asus Kaiu mõisast paari kilomeetri kaugusel.

Uus!!: Mõis ja Junnküla · Näe rohkem »

Juuru kihelkond

Juuru kihelkond (lühend Juu, saksa keeles Kirchspiel Jörden) oli kihelkond ajaloolisel Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Uus!!: Mõis ja Juuru kihelkond · Näe rohkem »

Kaagvere mõis

Kaagvere mõisa härrastemaja Kaagvere mõis (saksa keeles Kawershof) oli mõis Tartumaal Võnnu kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Kaagvere mõis · Näe rohkem »

Kaarli mõis

Kaarli mõis oli mitme Eesti mõisa nimi.

Uus!!: Mõis ja Kaarli mõis · Näe rohkem »

Kaavere

Kaavere on mitme koha nimi.

Uus!!: Mõis ja Kaavere · Näe rohkem »

Kaavere mõis

Kaavere mõis (saksa keeles Kawershof) oli mõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Mõis ja Kaavere mõis · Näe rohkem »

Kabala mõis

Kabala mõis on mitme mõisa nimi.

Uus!!: Mõis ja Kabala mõis · Näe rohkem »

Kabala mõis (Pilistvere)

Kabala mõisa peahoone Kabala mõis (saksa keeles Cabbal või Kabbal) oli mõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Mõis ja Kabala mõis (Pilistvere) · Näe rohkem »

Kabala mõis (Viru-Nigula)

Mõisa kõrvalhoone varemed Kabala mõis (saksa keeles Kappel, Heinrichshof in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Vinni valla Kabala asula territooriumil.

Uus!!: Mõis ja Kabala mõis (Viru-Nigula) · Näe rohkem »

Kabile mõis

Kabile mõisa peahoone (aprill 2011) Kabile mõis (läti keeles Kabiles muiža; saksa keeles Kabillen) oli mõis Liivimaa kubermangus; nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Kuldīga piirkonnas Kabile vallas.

Uus!!: Mõis ja Kabile mõis · Näe rohkem »

Kahemehesaag

Kahemehesaag Mihkli Talumuuseumis Kahemehesaag ehk suursaag on saag, mida kasutati eelkõige puude langetamiseks ning tükeldamiseks, palkide ristisaagimiseks ja seinapalkidel nurgatappide lõikamiseks.

Uus!!: Mõis ja Kahemehesaag · Näe rohkem »

Kahkva mõis

Kahkva mõis asus Räpina kihelkonnas Võrumaal, 1914.

Uus!!: Mõis ja Kahkva mõis · Näe rohkem »

Kalkūni mõis

Kalkūni mõisa peahoone Kalkūni mõis (läti keeles Kalkūnes muiža, saksa keeles Kalkuhnen) oli mõis Kuramaal Daugavpilsi kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Kalkūni mõis · Näe rohkem »

Kalnamuiža mõis

Mõisa peahoone. Kalnamuiža mõis (ka Sieksāte mõis; läti keeles Kalnamuiža või Sieksātes muiža, saksa keeles Berghof) on mõis Lätis Skrunda piirkonnas Rudbārži vallas Sieksāte külas.

Uus!!: Mõis ja Kalnamuiža mõis · Näe rohkem »

Kalvi mõis

Kalvi mõisa historitsistlik peahoone, suvi 2011. Pärast erakätesse minekut on mõis juhukülalistele suletud Kalvi mõis (saksa keeles Pöddes) oli mõis Viru-Nigula kihelkonnas, Virumaal.

Uus!!: Mõis ja Kalvi mõis · Näe rohkem »

Kamai

Kamai (valgevene keeles Камаі, leedu keeles Kamojys, poola keeles Komaje) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Viciebski oblastis Pastavy rajoonis, Kamai külanõukogu keskus.

Uus!!: Mõis ja Kamai · Näe rohkem »

Karitsa mõis (Rakvere)

Karitsa mõisa viinavabrik pärast 1905.a põletamist. Karitsa mõis (saksa keeles Karritz) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Mõis ja Karitsa mõis (Rakvere) · Näe rohkem »

Karja kihelkond

Karja kirik (2010) Karja kihelkond (lühend Krj; saksa keeles Kirchspiel Karris) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.

Uus!!: Mõis ja Karja kihelkond · Näe rohkem »

Karl Friedrich von Rehbinder

Krahv Karl Friedrich von Rehbinder Krahv Karl Friedrich von Rehbinder (10. november 1764 Saue mõis – 18. november 1841 Saue mõis) oli baltisaksa päritolu Saku, Saue, Rahula ja Jälgimäe mõisnik.

Uus!!: Mõis ja Karl Friedrich von Rehbinder · Näe rohkem »

Karl Gustav von Rönne

Parun Karl Gustav von Rönne (vene Карл Иванович фон Ренне; 1720-ndad – vkj 4. / 15. aprill 1786) oli Vene keisririigi sõjaväelane (kindral-porutšik, 1782).

Uus!!: Mõis ja Karl Gustav von Rönne · Näe rohkem »

Karl von Silfwerharnisk

Karl Ernst von Silfwerharnisk (20. aprill 1759 – 15. märts 1809 Tallinn) oli rootsi päritolu Saksi-Weimari sõjaväelane (ooberstleitnant) ja Viimsi mõisnik (1802–1809).

Uus!!: Mõis ja Karl von Silfwerharnisk · Näe rohkem »

Karl-Siegmund Litzmann

Karl-Siegmund (Sigismund) Litzmann (1. august 1893 Minden, Vestfaal – 23. august 1945 Dampi mõis, Rendsburg-Eckernförde, Schleswig-Holstein) oli Teises maailmasõjas Saksamaa okupeeritud Ida-alade (''Ostland'') Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar (Generalkommissar für Estland) asukohaga Tallinnas.

Uus!!: Mõis ja Karl-Siegmund Litzmann · Näe rohkem »

Karlova mõis

Karlova mõisa härrastemaja 2010. aasta märtsis Osa mõisa härrastemajast on nüüdseks restaureeritud Karlova mõis (saksa keeles Karlowa) oli mõis Tartus, nüüdses Karlova linnaosas, kus asub üks esimesi uusgooti stiilis häärbereid Eestis.

Uus!!: Mõis ja Karlova mõis · Näe rohkem »

Kartul

Mitmest sordist kartulimugulad Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul.

Uus!!: Mõis ja Kartul · Näe rohkem »

Kartulikasvatus

Suurimad kartulikasvatuspiirkonnad 2000. aastal Kartulikasvatus on kartulite kasvatamine.

Uus!!: Mõis ja Kartulikasvatus · Näe rohkem »

Karuse kihelkond

Karuse kirik Karuse kihelkond (lühend Kse; saksa keeles Kirchspiel Karusen in Wiek) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Uus!!: Mõis ja Karuse kihelkond · Näe rohkem »

Kasimir von Meyendorff

Vabahärra Gerhard Konrad Kasimir von Meyendorff (vene Казимир Иванович (Егорович) Мейендорф; 25. oktoober 1749 Mazstraupe mõis, Straupe kihelkond – 10. veebruar 1813 Mazstraupe mõis) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral, 1799).

Uus!!: Mõis ja Kasimir von Meyendorff · Näe rohkem »

Kassari mõis

Kassari mõisa peahoone varemed (2007) Kassari mõis (saksa keeles Kassar; ka Aunaku mõis (Ounack), Saare mõis) oli mõis Eestis Pühalepa kihelkonnas Kassari saarel.

Uus!!: Mõis ja Kassari mõis · Näe rohkem »

Kasti mõis

Kasti mõisa kaart aastast 1888. Redigeerinud Tiit Tilk Kasti mõis (saksa keeles Kasty) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas, mis praeguse haldusjaotuse järgi kuulub Saaremaal Kaarma valla Kasti küla piiridesse.

Uus!!: Mõis ja Kasti mõis · Näe rohkem »

Kaucminde mõis

Kaucminde mõisa peahoone Kaucminde mõis (läti keeles Kaucmindes muiža, saksa keeles Kauzmünde) on mõis Lätis Rundāle piirkonnas Rundāle vallas Saulaines.

Uus!!: Mõis ja Kaucminde mõis · Näe rohkem »

Kautjala mõis

Kautjala mõisa peahoone (november 2010) Kautjala (linna)mõis (saksa keeles Kautel) oli linnamõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 08.07.2015).

Uus!!: Mõis ja Kautjala mõis · Näe rohkem »

Kavastu

Kavastu on mitme koha nimi.

Uus!!: Mõis ja Kavastu · Näe rohkem »

Kazdanga mõis

Kazdanga mõisa peahoone Kazdanga mõis (Kazdangas muiža) on mõis Lätis Aizpute piirkonnas Kazdanga vallas Kazdangas.

Uus!!: Mõis ja Kazdanga mõis · Näe rohkem »

Kazimiriški mõis

Kazimiriški mõis (läti keeles Kazimirišķu muiža, saksa keeles Kasimirischek) on mõis Lätis Ilūkste piirkonnas Pilskalne vallas Kazimiriškis.

Uus!!: Mõis ja Kazimiriški mõis · Näe rohkem »

Kazimirvāle mõis

Kazimirvāle mõisa härrastemaja Kazimirvāle mõis (läti keeles Kazimirvāles muiža, saksa keeles Kasimirswahl või Casimirswahl) on mõis Lätis Ilūkste piirkonnas Eglaine vallas Kazimirvāles.

Uus!!: Mõis ja Kazimirvāle mõis · Näe rohkem »

Kazliškis

Kazliškise kirik Kazliškis on küla Leedus Rokiškise rajoonis, Kazliškise valla halduskeskus.

Uus!!: Mõis ja Kazliškis · Näe rohkem »

Käärkast

Käärkast (ka käärikast, käärlaegas) oli puukast, millesse asetati kanga käärimiseks lõngakerad või -poolid.

Uus!!: Mõis ja Käärkast · Näe rohkem »

Käravete mõis

Peahoone Peahoone Tall-tõllakuur Kelder Koertemaja Käravete mõis (saksa keeles Kerrafer in Kirchspiel Ampel, Jerwen) oli mõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Mõis ja Käravete mõis · Näe rohkem »

Kärstna Kool

Kärstna Kool oli põhiharidust andev kool Viljandi maakonnas Viljandi vallas Kärstna külas.

Uus!!: Mõis ja Kärstna Kool · Näe rohkem »

Kümnik

Kümnik ehk külakümnik ehk kümnesmees ehk külakubjas oli algselt vahendaja mõisa ja taluperede vahel, hiljem vallale alluv madalaim politsei- ja haldusametnik.

Uus!!: Mõis ja Kümnik · Näe rohkem »

Kõltsi mõis

Kõltsi mõis (saksa keeles Kölzi) oli mõis Türi kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Mõis ja Kõltsi mõis · Näe rohkem »

Kõnnu mõis

Kõnnu mõis on olnud mitme mõisa nimi.

Uus!!: Mõis ja Kõnnu mõis · Näe rohkem »

Kõrvalmõis

Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.

Uus!!: Mõis ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »

Keemia

Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.

Uus!!: Mõis ja Keemia · Näe rohkem »

Keemia ajalugu Eestis

Keemia ajalugu Eestis on Eestis tehtava keemiateaduse, antava keemiaalase koolituse, arendatava keemiatööstuse ja keemiaga seotud muude tegevuste (eestikeelsete keemiaraamatute, keemiaaparatuuri jm) ja inimeste ajalugu.

Uus!!: Mõis ja Keemia ajalugu Eestis · Näe rohkem »

Keemiatööstus

Keemiatööstusettevõte Rütgers Chemicals Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat selleks, et keemilise ümbertöötamisega muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi, metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks saadusteks ja toodeteks.

Uus!!: Mõis ja Keemiatööstus · Näe rohkem »

Kehtna vald (1991)

Kehtna vald oli vald Rapla maakonna lõunaosas.

Uus!!: Mõis ja Kehtna vald (1991) · Näe rohkem »

Keila ajalugu

Keila ala kerkis merest umbkaudu 8000 aastat tagasi ning asub Põhja-Eesti lavamaal.

Uus!!: Mõis ja Keila ajalugu · Näe rohkem »

Keila mõis

Vasallilinnuse varemed Keila mõisa peahoone talvel Keila mõis (saksa keeles Kegel) oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Mõis ja Keila mõis · Näe rohkem »

Keila sillad

Keila raudteesild veebruaris 2015 Keila sillad on sillad üle Keila jõe Keila linna piires.

Uus!!: Mõis ja Keila sillad · Näe rohkem »

Kernavė

left Kernavė on alev (endine linn) Leedus Širvintose rajooni territooriumil, Kernavė valla halduskeskus.

Uus!!: Mõis ja Kernavė · Näe rohkem »

Keskvere mõis

Keskvere mõisa peahoone Keskvere mõis (saksa keeles Keskfer) oli mõis Läänemaal Martna kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Keskvere mõis · Näe rohkem »

Keyserlingk

Keyserling(k) on Vestfaali päritolu aadlisuguvõsa, kelle esindajad tegutsesid ka Baltikumis.

Uus!!: Mõis ja Keyserlingk · Näe rohkem »

Kihelkond

Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.

Uus!!: Mõis ja Kihelkond · Näe rohkem »

Kihlevere mõis

Kihlevere mõis, kuni 18.

Uus!!: Mõis ja Kihlevere mõis · Näe rohkem »

Kilter

Kilter (saksa keeles Schilter) oli teoliste töölesundija ja töö ülevaataja mõisas, kupja abiline.

Uus!!: Mõis ja Kilter · Näe rohkem »

Kindlustus

Kindlustus on majanduses riskide juhtimise vorm, mida kasutatakse ettevaatusabinõuna rahaliste kaotuste riski vastu.

Uus!!: Mõis ja Kindlustus · Näe rohkem »

Kinnistu

Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus.

Uus!!: Mõis ja Kinnistu · Näe rohkem »

Kirikukoormised

Kirikukoormised on koormised ja maksud, mis on ette nähtud kiriku ja vaimulike ülalpidamiseks.

Uus!!: Mõis ja Kirikukoormised · Näe rohkem »

Kirikumõis

Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.

Uus!!: Mõis ja Kirikumõis · Näe rohkem »

Kirsiaed

"Kirsiaia"-teemaline väljapanek Tšehhovi gümnaasiumis "Kirsiaed" (vene keeles "Вишнёвый сад") on Anton Tšehhovi 1903.

Uus!!: Mõis ja Kirsiaed · Näe rohkem »

Klassitsism

Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.

Uus!!: Mõis ja Klassitsism · Näe rohkem »

Kloodi mõis

Mõisa peahoone (august 2012) Kloodi mõis (saksa keeles Peuth) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Mõis ja Kloodi mõis · Näe rohkem »

Kloostrimõis

Kloostrimõis oli mõis, mis kuulus kloostrile.

Uus!!: Mõis ja Kloostrimõis · Näe rohkem »

Koeru kihelkond

Koeru kirik Koeru kihelkond (ka Maarja-Magdaleena kihelkond, saksa keeles St. Marien-Magdalenen, lühend Koe) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Uus!!: Mõis ja Koeru kihelkond · Näe rohkem »

Kohala mõis

Mõisa peahoone (august 2012) Kohala mõis (saksa keeles Tolks) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal (vaadatud 18.05.2015).

Uus!!: Mõis ja Kohala mõis · Näe rohkem »

Kohalik omavalitsus

Kohalik omavalitsus (lühend KOV) on kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.

Uus!!: Mõis ja Kohalik omavalitsus · Näe rohkem »

Kohatu mõis

Kohatu mõis (saksa keeles Kohhat) oli Harjumaal Hageri kihelkonnas asunud mõis.

Uus!!: Mõis ja Kohatu mõis · Näe rohkem »

Koikküla mõis

Koikküla mõis (saksa keeles Adsel-Koiküll) oli rüütlimõis Hargla kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Mõis ja Koikküla mõis · Näe rohkem »

Koila mõis

Koila mõis (saksa keeles (Gut) Koil) oli mõis Simuna kihelkonnas Virumaal Koilas.

Uus!!: Mõis ja Koila mõis · Näe rohkem »

Koknese mõis

Koknese mõis (läti keeles Kokneses muiža, saksa keeles Kokenhusen) oli mõis Lätis Koknese kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Koknese mõis · Näe rohkem »

Kolmjalg (etnograafia)

Kolmjalg ehk pajaraud on kolme jalaga raudrõngas, mille peal hoiti tulelõkke kohal padasid ja pannisid.

Uus!!: Mõis ja Kolmjalg (etnograafia) · Näe rohkem »

Kolu mõis (Kadrina)

Mõisa peahoone Kolu mõis (saksa keeles Heinrichshof, Heinrichshof in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõisasüda Lääne-Virumaal Kadrina valla Kolu küla territooriumil.

Uus!!: Mõis ja Kolu mõis (Kadrina) · Näe rohkem »

Kolu mõis (Türi)

Kolu mõisa peahoone (september 2014) Kolu mõis (saksa keeles Kollo) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal (vaadatud 13.11.2015).

Uus!!: Mõis ja Kolu mõis (Türi) · Näe rohkem »

Konju mõis

Konju mõis (saksa keeles Raustfer) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Mõis ja Konju mõis · Näe rohkem »

Konvere mõis

Konvere mõis (saksa keeles Konfer; ka Kuundra mõis) oli mõis Ridala kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Mõis ja Konvere mõis · Näe rohkem »

Koppelmaa

Koppelmaa on küla Harju maakonnas Saue vallas.

Uus!!: Mõis ja Koppelmaa · Näe rohkem »

Kostivere mõis

Kostivere mõis (saksa keeles Kostifer) oli mõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Mõis ja Kostivere mõis · Näe rohkem »

Krāslava mõis

Krāslava mõisa peahoone Krāslava mõis, ka Kreslawka mõis (poola keeles Krasław, saksa keeles Kreslau, läti keeles Krāslavas muiža), oli mõis Venemaa Vitebski kubermangus Dünaburgi maakonnas Krāslava vallas.

Uus!!: Mõis ja Krāslava mõis · Näe rohkem »

Kriaunos

Pargi väravad Kriaunos on tänavküla Leedus Rokiškise rajoonis, Kriaunose valla halduskeskus.

Uus!!: Mõis ja Kriaunos · Näe rohkem »

Krimm

See artikkel on Autonoomsest Vabariigist; perekonnanime kohta vaata artiklit Krimm (perekonnanimi).

Uus!!: Mõis ja Krimm · Näe rohkem »

Krimmi eestlased

Krimmi eestlased oli 19.

Uus!!: Mõis ja Krimmi eestlased · Näe rohkem »

Krister Klasson Horn af Åminne

Krister Horn Vabahärra Krister Klasson Horn af Åminne (ka Christer Claesson Horn) (13. november 1622 Vikhus, Uppland – 26. mai 1692 Vikhus) oli Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane.

Uus!!: Mõis ja Krister Klasson Horn af Åminne · Näe rohkem »

Kroņvircava mõis

Kroņvircava mõisa kavaleride maja. Kroņvircava mõis (Vircavas muiža, ka Kroņvircavas muiža) on mõis Lätis Jelgava piirkonnas Vircava vallas Vircavas.

Uus!!: Mõis ja Kroņvircava mõis · Näe rohkem »

Krootuse mõis

Krootuse mõis (ka Kõlleste mõis; saksa keeles Köllitz, hiljem ka Alt-Köllist) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal.

Uus!!: Mõis ja Krootuse mõis · Näe rohkem »

Kubjas

Kubjas oli talupojast mõisa ametiisik, mõisasundija, kes tegeles talupoegadest teoliste töölesundimise, järelevalve ja karistamisega.

Uus!!: Mõis ja Kubjas · Näe rohkem »

Kukšase mõis

Kukšase mõisa peahoone Kukšase mõis (läti keeles Kukšu muiža, saksa keeles Kukschen) on mõis Lätis Tukumsi piirkonnas Jaunsāti vallas Kukšases.

Uus!!: Mõis ja Kukšase mõis · Näe rohkem »

Kullaaru mõis

Kullaaru mõis (saksa keeles Kullaarro) oli poolmõis Rakvere kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Mõis ja Kullaaru mõis · Näe rohkem »

Kuressaare rahuleping

Kuressaare rahuleping oli paavsti poolt Saare-Lääne piiskopiks määratud Johannes Creuli ja Saare-Lääne piiskopkonna kapiitli poolt piiskopiks valitud Ludolf Grove vahel ordu vahendusel paastuaja 2.

Uus!!: Mõis ja Kuressaare rahuleping · Näe rohkem »

Kursi

Kursi on mitme koha nimi.

Uus!!: Mõis ja Kursi · Näe rohkem »

Kurtna mõis

Mõisa peahoone (september 2014) Kurtna mõis (saksa keeles Kurtna) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Mõis ja Kurtna mõis · Näe rohkem »

Kuuendikumaa

Kuuendikumaa on maa, mis võeti taludelt ära ja anti mõisade käsutusse Eestimaa kubermangus 1856.

Uus!!: Mõis ja Kuuendikumaa · Näe rohkem »

Kvoodimaa

Kvoodimaa on maa, mis võeti taludelt ära ja anti mõisade käsutusse Liivimaa kubermangus 1849. aasta talurahvaseaduse kohaselt.

Uus!!: Mõis ja Kvoodimaa · Näe rohkem »

La Trobe

La Trobe (ka Latrobe, saksa keeles de la Trobe) on Prantsusmaa päritolu aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja La Trobe · Näe rohkem »

Laanemetsa mõis

Laanemetsa mõis (saksa keeles Lannemetz) oli rüütlimõis Hargla kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Mõis ja Laanemetsa mõis · Näe rohkem »

Laidi mõis

Laidi mõis (Laidu muiža) on mõis Lätis Kuldīga piirkonnas Laidi vallas Laidis.

Uus!!: Mõis ja Laidi mõis · Näe rohkem »

Lara Croft

Lara Croft on väljamõeldud Briti tegelaskuju, kes on "Tomb Raideri" arvutimängude, filmide ja koomiksiraamatute kangelanna.

Uus!!: Mõis ja Lara Croft · Näe rohkem »

Lasenbeka mõis

Lasenbeka mõis (läti keeles Lasenbekas muiža, ka Lašupes muiža või Lesenbēkas muiža, saksa keeles Lassenbeck) oli mõis Kuramaal Daugavpilsi kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Lasenbeka mõis · Näe rohkem »

Latter

Latter oli laud- või lattvaheseintega piiritletud talliosa ühele hobusele.

Uus!!: Mõis ja Latter · Näe rohkem »

Lauasaag

Lauasaag (ka plokksaag) on suur kaldhammastusega saag puidu piki kiudu lõikamiseksEesti keele seletav sõnaraamat, palkidest laudade saagimiseks.

Uus!!: Mõis ja Lauasaag · Näe rohkem »

Läänemaa mõisate loend

Läänemaa mõisate loendis on loetletud kihelkondade kaupa Läänemaa, sh Hiiumaa ja Vormsi mõisu.

Uus!!: Mõis ja Läänemaa mõisate loend · Näe rohkem »

Läti mõisate loend

Siin on loetletud Läti mõisaid.

Uus!!: Mõis ja Läti mõisate loend · Näe rohkem »

Lööne mõis

Lööne mõis oli rüütlimõis Valjala kihelkonnas Saaremaal.

Uus!!: Mõis ja Lööne mõis · Näe rohkem »

Lümandu mõis (Hageri)

Lümandu mõis (saksa keeles Limmat) on endine mõis Hageri kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Lümandu mõis (Hageri) · Näe rohkem »

Lebjažje (Lomonossovi rajoon)

Mälestusmärk Lebjažje sõjaväeosa juures Lebjažje on alev Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Lebjažje valla keskus.

Uus!!: Mõis ja Lebjažje (Lomonossovi rajoon) · Näe rohkem »

Lehola mõisa valitsejamaja

Lehola mõisa valitsejamaja asukoht mõisapargis Lehola mõisa valitsejamaja asub Lehola külas.

Uus!!: Mõis ja Lehola mõisa valitsejamaja · Näe rohkem »

Lembitu

Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.

Uus!!: Mõis ja Lembitu · Näe rohkem »

Lielmēmele mõis

Lielmēmele mõisa peahoone Lielmēmele mõis (Lielmēmeles muiža) on mõis Lätis Nereta piirkonnas Mazzalve vallas Lielmēmeles.

Uus!!: Mõis ja Lielmēmele mõis · Näe rohkem »

Lielzalve mõis

Lielzalve mõisa peahoone. Lielzalve mõis (Lielzalves muiža) on mõis Lätis Nereta piirkonnas Zalve vallas Zalves.

Uus!!: Mõis ja Lielzalve mõis · Näe rohkem »

Liigvalla mõis

Kunagise Liigvalla mõisa peahoone Liigvalla mõis (saksa keeles Löwenwolde, 18. sajandi L. A. Mellini kaardi järgi Lewald) oli mõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Mõis ja Liigvalla mõis · Näe rohkem »

Liivi mõis

Liivi mõis (saksa keeles Parmel) oli mõis Läänemaal Kullamaa kihelkonnas, tänapäeval Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.

Uus!!: Mõis ja Liivi mõis · Näe rohkem »

Liivimaa talurahvaseadused

Liivimaa talurahvaseadused olid 19.

Uus!!: Mõis ja Liivimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »

Lilli-Anne mõis

Lilli-Anne mõis (varem Anne mõis; saksa keeles Annenhof; ka Lilli mõis) oli Sõmerpalu mõisa kõrvalmõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 18.05.2015).

Uus!!: Mõis ja Lilli-Anne mõis · Näe rohkem »

Linnamõis

Linnamõis (saksa keeles Stadtgut) oli linnale kuuluv mõis.

Uus!!: Mõis ja Linnamõis · Näe rohkem »

Lokulaud

Lokulaud (ka lokk, kola, Võru murdes klopp) on heli tegemise vahend, mis koosneb kahest püstpostist ja nende peale pandud põikpuust, mille küljes ripub laud.

Uus!!: Mõis ja Lokulaud · Näe rohkem »

Lossipark

Lossipark on lossi ümber rajatud park.

Uus!!: Mõis ja Lossipark · Näe rohkem »

Lubi

Lubjapõletusahi skemaatiliselt (ülalt sisse lubjakivi, keskpaigas on kütteaine ja alt väljutatakse lubi; õhk juhitakse ahju alt ja ülalt väljuvad põletusgaasid) Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal.

Uus!!: Mõis ja Lubi · Näe rohkem »

Lubjaahi

Lubjaahi Namiibias Lubjaahi Suurbritannias Lubjaahi oli lubjakivist (paekivist) ehitatud ahi lubja põletamiseks.

Uus!!: Mõis ja Lubjaahi · Näe rohkem »

Ludwig Nicolaus von Allart

Ludwig Nicolaus von Allart (Ludwig Nikolaus von Hallard, Ludwig Nicolas Hallart; 12. oktoober 1659 Husum – 27. mai 1727 Valmiermuiža mõis (Wolmarshof) Valmiera lähedal) oli Austria, Venemaa ja Saksimaa sõjaväelane ning Saksimaa kuurvürstiriigi diplomaat, vabahärra.

Uus!!: Mõis ja Ludwig Nicolaus von Allart · Näe rohkem »

Ludwig von Löwenstern

Heinrich Karl Ludwig von Löwenstern (vene Лев Павлович Левенштерн 1783 – 1843) oli baltisaksa päritolu tõlkija ja Venemaa riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Ludwig von Löwenstern · Näe rohkem »

Luste loss

Lossi varemed 2011. aastal Luste loss (Lustes pils) on loss Lätis Dobele piirkonnas Jaunbērze valla ja Dobele valla piiril Dravniekis.

Uus!!: Mõis ja Luste loss · Näe rohkem »

Maaomand

Maaomand on riigile, kohalikule omavalitsusele, juriidilisele või füüsilisele isikule kuuluv maa-ala.

Uus!!: Mõis ja Maaomand · Näe rohkem »

Maapäev (rüütelkond)

Maapäev oli Läänemere kubermangude rüütlimõisavaldajate (Asehalduskorra sisseseadmisest, 1783. aastast ka lihtsalt mõisaomanike) kokkutulek, rüütelkonna piirkondlik kõrgeim organ, mis lahendas aadli seisuslikke ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, valmistas ette talurahvaseadusi jne.

Uus!!: Mõis ja Maapäev (rüütelkond) · Näe rohkem »

Maardu mõis

Maardu mõisa peahoone eestvaade Maardu mõisa peahoone tagantvaade Maardu mõis (saksa keeles Maart) oli mõis Harjumaal Jõelähtme kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Maardu mõis · Näe rohkem »

Maaris Aas

Maaris Aas (sündinud 12. märtsil 1971) on eesti tõlkija, toimetaja ja võõrkeeleõpetaja.

Uus!!: Mõis ja Maaris Aas · Näe rohkem »

Maaseadus

Kabala mõisa peahoonel olev kõrgusmärk Maaseadus (inglise keeles land law act) on 1919.

Uus!!: Mõis ja Maaseadus · Näe rohkem »

Magnus Gabriel De la Gardie

Magnus Gabriel De la Gardie (15. oktoober 1622 Tallinn – 26. aprill 1686 Venngarni loss, Sigtuna) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Jakob De la Gardie poeg.

Uus!!: Mõis ja Magnus Gabriel De la Gardie · Näe rohkem »

Magnus Wilhelm von Nieroth (1663–1740)

Magnus Wilhelm von Nieroth (vene: Магнус-Вильгельм фон Нирот) (u 1663 – 1740 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane, vabahärra (1687) ja Venemaa Keisririigi poliitik.

Uus!!: Mõis ja Magnus Wilhelm von Nieroth (1663–1740) · Näe rohkem »

Majoraatmõis

Majoraatmõis oli valdusvorm, mille korral pärandiks olev mõis pärandati tervikuna, meesliini pidi, majoraadiõiguse ehk vanimaõiguse kohaselt lähimale meessugulasele (sama sugulusastme puhul ealiselt kõige vanemale), millega hoiti mõisad ühe perekonna valduses ning ühise tervikuna.

Uus!!: Mõis ja Majoraatmõis · Näe rohkem »

Mantelkorsten

Mantelkorsten on korsten, mis mantlina ühtlaselt allapoole laienedes katab täielikult küttekolde ja sageli ka kogu köögiruumi (sel puhul räägitakse mantelkorsten-köögist).

Uus!!: Mõis ja Mantelkorsten · Näe rohkem »

Martin Schultz von Ascheraden

Martin Schultz von Ascheraden (12. juuni 1617 – 16. märts 1682 Narva) oli Rootsi sõjaväelane, vabahärra.

Uus!!: Mõis ja Martin Schultz von Ascheraden · Näe rohkem »

Martinus V

Martinus V (Oddone Colonna või Odo Colonna, 1368 – 20. veebruar 1431) oli paavst aastatel 1417–1431.

Uus!!: Mõis ja Martinus V · Näe rohkem »

Mārciena mõis

Mārciena mõis (saksa keeles Martzen, läti keeles Mārcienas muiža, ka Mārcienas pils) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Bērzaune kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Mārciena mõis · Näe rohkem »

Mädapea mõis

Mädapea mõis (saksa keeles Mettapäh) oli Rakvere kihelkonnas Virumaal asunud rüütlimõis.

Uus!!: Mõis ja Mädapea mõis · Näe rohkem »

Märss

Märss on kasetohust või niinest punutud seljapaun või seljakott, mille kotiava sulgeb kolmnurkne allakäänatav osa (nimetatakse lakaks)Eesti keele seletav sõnaraamat, mis otsapidi köideti lakapaelaga puupööra külge.

Uus!!: Mõis ja Märss · Näe rohkem »

Märt Uustalu

Märt Uustalu (sündinud 13. mail 1979 Tartus) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Mõis ja Märt Uustalu · Näe rohkem »

Mõõdupeeker

Pieter Claeszi 1645. aasta maalil Mõõdupeeker on 16.–17.

Uus!!: Mõis ja Mõõdupeeker · Näe rohkem »

Mõisahoone

Mõisahoone oli mõisa pidamiseks rajatud ehitis.

Uus!!: Mõis ja Mõisahoone · Näe rohkem »

Mõisakool

Mõisakool (luteri usu mõisakool) oli 17. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni Eestis tegutsenud madalama astme talurahvakool, mille ülalpidajaks oli mõis.

Uus!!: Mõis ja Mõisakool · Näe rohkem »

Mõisamaa

Mõisamaa oli mõisa maa-ala osa, mida mõisapidaja ise majandas.

Uus!!: Mõis ja Mõisamaa · Näe rohkem »

Mõisapark

Mõisapark on mõisa härrastemaja juures asuv park.

Uus!!: Mõis ja Mõisapark · Näe rohkem »

Mõisasüda

Kodijärve mõisasüda. Mõisasüda ehk mõisakeskus oli mõisa kui majandusüksuse hoonetekompleks, mis enamasti oli koondatud ühte kokkuhttps://web.archive.org/web/20141007080955/http://www.mois.ee/tahendus.shtml (vaadatud 01.10.2014).

Uus!!: Mõis ja Mõisasüda · Näe rohkem »

Mõisateenija

Mõisateenija on mõisas elav ja sealt ülalpidamist saav majateenija, ametimees või käsitööline.

Uus!!: Mõis ja Mõisateenija · Näe rohkem »

Mõisategu

Mõisategu on talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel.

Uus!!: Mõis ja Mõisategu · Näe rohkem »

Mõisavald

Mõisavald oli 17. sajandil Eestis ja Lätis haldusüksuseks muutunud mõisa ümbritsev talupoegadega asustatud mõisa territoorium ning mõistet mõisavald kasutati eraldamaks talupoegade elamispiirkondi mõisaomanike kasutatud mõisasüdamest, kus asusid häärber ja mõisa abihooned.

Uus!!: Mõis ja Mõisavald · Näe rohkem »

Mõisnik

Mõisnik on isik, kellele kuulub lääni- või omandiõiguse alusel mõis või kes rendib mõisa – suurt haldusüksust ja põllumajanduslikku tootmisüksust, mille hulka traditsiooniliselt on kuulunud isemajandavad talud.

Uus!!: Mõis ja Mõisnik · Näe rohkem »

Mõntu mõis

Mõntu mõis (saksa keeles Mento) oli mõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal.

Uus!!: Mõis ja Mõntu mõis · Näe rohkem »

Mõtsu mõis

Vaade Mõtsu mõisa pargile aastal 2020. Mõtsu mõis (saksa keeles Metzaküll, rootsi keeles Metzeboe) oli mõis Läänemaal Hanila kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Mõtsu mõis · Näe rohkem »

Mežmuiža mõis

Mežmuiža mõisa peahoone Mežmuiža mõis (läti keeles Mežmuiža muiža, ka Augstkalnes muiža, saksa keeles Grenzhof) on mõis Lätis Tērvete piirkonnas Augstkalne vallas Augstkalne asulas.

Uus!!: Mõis ja Mežmuiža mõis · Näe rohkem »

Mereküla

*Mereküla ehk Meriküla on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Uus!!: Mõis ja Mereküla · Näe rohkem »

Metsavaht

Metsavaht on metsavalve ja metsahooldusega tegelev ametnik.

Uus!!: Mõis ja Metsavaht · Näe rohkem »

Miežiškiai

Alevi keskus Miežiškiai on alev Leedus Panevėžysi rajoonis, Miežiškiai valla halduskeskus.

Uus!!: Mõis ja Miežiškiai · Näe rohkem »

Mihhailovskoje mõis

Mõisa peahoone (Puškini majamuuseum) Mihhailovskoje mõis (vene keeles усадьба Михайловское) on mõis (tänapäeval mõis-muuseum) Pihkva oblastis Pihkva rajoonis Puškinogorje linnaasunduses.

Uus!!: Mõis ja Mihhailovskoje mõis · Näe rohkem »

Moonakamaja

Kostivere mõisa moonakamaja Kaiavere mõisa moonakamaja varemed Valkla mõisa moonakamaja Moonakamaja, ka moonamaja, oli mõisa moonakate elumaja.

Uus!!: Mõis ja Moonakamaja · Näe rohkem »

Moonakas

Moonakas ehk mõisamoonakas ehk moonamees (Lõuna-Eestis ka moonakene) oli mõisa põllutööline 19. sajandist kuni 20. sajandi esimeste kümnenditeni.

Uus!!: Mõis ja Moonakas · Näe rohkem »

MS

MS või Ms või ms või.ms või m/s on lühend või kood, mis võib tähendada järgmist.

Uus!!: Mõis ja MS · Näe rohkem »

Muraste mõis

pisi Muraste mõis (saksa keeles Morras) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Muraste mõis · Näe rohkem »

Muuga

Muuga on kahe Eesti küla nimi.

Uus!!: Mõis ja Muuga · Näe rohkem »

Narodniklus

Narodniklus oli vasakpoolne sotsiaalpoliitiline ja revolutsiooniline liikumine Venemaal, eriti 19. sajandil.

Uus!!: Mõis ja Narodniklus · Näe rohkem »

Naturaalmajandus

Naturaalmajandus ehk elatusmajandus (inglise keeles natural economics) on majandussüsteem, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad üldse.

Uus!!: Mõis ja Naturaalmajandus · Näe rohkem »

Nädalategu

Nädalategu (ka: ordinaarne tegu) oli teoorjuse vorm, mille aeg ja maht nädalas olid fikseeritud, vahel poolaastate kaupa.

Uus!!: Mõis ja Nädalategu · Näe rohkem »

Neeruti mõis (Kadrina)

Neeruti mõisa peahoone Neeruti mõisa allee Neeruti mõis (saksa keeles Buxhöwden, vene keeles Буксгевден) on juugendstiilis peahoonega mõis Lääne-Virumaal Kadrina vallas.

Uus!!: Mõis ja Neeruti mõis (Kadrina) · Näe rohkem »

Neli kuningat

Mälestusmärk neljale kuningale ja nende kolmele sulasele Paide Vallimäel Neli kuningat olid 1343.

Uus!!: Mõis ja Neli kuningat · Näe rohkem »

Nereta mõis

Nereta mõisa varemed (2016) Nereta mõis (Neretas muiža) on mõis Lätis Nereta piirkonnas Nereta vallas Neretas.

Uus!!: Mõis ja Nereta mõis · Näe rohkem »

Nezdenice

Nezdenice on küla Tšehhis Morava kaguosas Zlíni maakonnas Uherské Hradiště ringkonnas Määri Slovakkia ajaloolises piirkonnas.

Uus!!: Mõis ja Nezdenice · Näe rohkem »

Nieroth

Nieroth (ka Neyroth; vene Нирот, Нирод) on Rootsi, Eestimaa, Liivimaa, Venemaa ja Soome aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Nieroth · Näe rohkem »

Nikolai Kropotkin

Nikolai Kropotkin 1901. aastal. Vürst Nikolai Dmitrijevitš Kropotkin (vene keeles Николай Дмитриевич Кропоткин; 6. juuni 1872 Harkiv – 11. oktoober 1937 Berliin) oli Venemaa riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Nikolai Kropotkin · Näe rohkem »

Nikolai von Bünting

Nikolai von Bünting Nikolai von Bünting (vene keeles Николай Георгиевич фон Бюнтинг; 15. juuli 1861 Peterburi – 2. märts 1917 Tver) oli Venemaa keisririigi riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Nikolai von Bünting · Näe rohkem »

Nissi vald

Nissi vald oli vald Harju maakonna edelaosas.

Uus!!: Mõis ja Nissi vald · Näe rohkem »

Nobiliteet

Nobiliteet (ka aadel või ülikkond ladina keeles nobilitas) oli Vana-Rooma aristokraatia, mis kujunes 3. sajandil eKr patriitside ja plebeide vahelise võimuvõitluse tulemusena.

Uus!!: Mõis ja Nobiliteet · Näe rohkem »

Nogale mõis

Nogale mõisa peahoone Nogale mõis (saksa keeles Nogallen, läti keeles Nogales muiža) on mõis Lätis Talsi piirkonnas Ārlava vallas Nogales.

Uus!!: Mõis ja Nogale mõis · Näe rohkem »

Nurmuiža mõis

Nurmuiža mõisa härrastemaja ehk Nurmuiža loss (august, 2000) Nurmuiža mõis (läti keeles Nurmuižas muiža, saksa keeles Nurmhusen, Nurmis) oli Nurmuiža ordulinnusest välja kasvanud mõis Kuramaa kubermangu Talsi kreisis Talsi kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Nurmuiža mõis · Näe rohkem »

Odziena mõis

Odziena mõis (saksa keeles Odensee, läti keeles Odzienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Vietalva kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Odziena mõis · Näe rohkem »

Oeküla mõis

Oeküla mõis (saksa keeles Hoyküll) oli mõis Karuse kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Mõis ja Oeküla mõis · Näe rohkem »

Ohtla mõis

Ohtla mõis (saksa keeles Ochtel) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Mõis ja Ohtla mõis · Näe rohkem »

Oru loss

Oru loss Oru loss oli ehitis Virumaal Jõhvi kihelkonnas nüüdisajal Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Uus!!: Mõis ja Oru loss · Näe rohkem »

Otto Magnus von Stackelberg (1704–1765)

Otto Magnus von Stackelberg (1704 – 1765) Otto Magnus von Stackelberg (ristitud 2/15. veebruaril 1704 Tallinnas – 11/22. mai 1765) oli Vene riigitegelane ja sõjaväelane.

Uus!!: Mõis ja Otto Magnus von Stackelberg (1704–1765) · Näe rohkem »

Otto Schmidt

Otto Schmidti mälestuseks välja antud Nõukogude Liidu postmark Otto Friedrich Julius Schmidt (vene Отто Юльевич Шмидт; läti Oto Šmits; 30. september 1891 Mahiloŭ, Mogiljovi kubermang – 7. september 1956 Moskva) oli Nõukogude Liidu matemaatik, astronoom, geofüüsik, polaaruurija, riigitegelane, akadeemik ja Nõukogude Liidu kangelane.

Uus!!: Mõis ja Otto Schmidt · Näe rohkem »

Otto von Möller

Otto von Möller Berend Otto von Möller (Moeller, venepäraselt Anton Vassiljevitš Moller (Антон Васильевич Моллер); 8. veebruar 1764 Mustja mõis, Urvaste kihelkond, Tartu kreis – 5. oktoober 1848 Peterburi) oli baltisaksa päritolu mereväeohvitser (admiral), senaator, Püha Andrease ordeni ja kõigi Vene ordenite kavaler.

Uus!!: Mõis ja Otto von Möller · Näe rohkem »

Otto Wilhelm von Essen

Otto Wilhelm von Essen (vene: Отто Васильевич фон Эссен; 19. aprill (vkj. 8. aprill) 1761 Udenküll – 9. juuni (vkj. 28. mai) 1834 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa poliitik ja mereväelane (2. järgu kapten).

Uus!!: Mõis ja Otto Wilhelm von Essen · Näe rohkem »

Otto Wilhelm von Fersen

Otto Wilhelm von Fersen Otto Wilhelm von Ferseni vappepitaaf Tallinna Toomkirikus Otto Wilhelm von Ferseni hauamonument Tallinna toomkirikus Vabahärra Otto Wilhelm von Fersen (25. juuli 1623 Tallinn – 23. aprill 1703 Kurna) oli Eestimaa maanõunik, Rootsi kuninglik kammerhärra, Ingerimaa kindralkuberner.

Uus!!: Mõis ja Otto Wilhelm von Fersen · Näe rohkem »

Otto Wilhelm von Königsmarck

Otto Wilhelm von Königsmarck Krahv Otto Wilhelm von Königsmarck (5. jaanuar 1639 Minden, Vestfaal – 15. september 1688 Modon, Morea, Veneetsia vabariik) oli saksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Otto Wilhelm von Königsmarck · Näe rohkem »

Otto Wilhelm von Krusenstierna

Otto Wilhelm von Krusenstierna (vkj 14. jaanuar 1740 Ohakvere mõis, Jõhvi kihelkond – 12. detsember 1820 Lohu mõis) oli baltisaksa päritolu Vene sõjaväelane (brigadir) ja Krusensternide Järlepa mõisa haru esivanem.

Uus!!: Mõis ja Otto Wilhelm von Krusenstierna · Näe rohkem »

Ozoli mõis (Dikļi kihelkond)

Ozoli mõis (saksa keeles Lappier, läti keeles Ozolmuižas pils) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Dikļi kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Ozoli mõis (Dikļi kihelkond) · Näe rohkem »

Pačeriaukštė I

Pačeriaukštė I (ka lihtsalt Pačeriaukštė) on küla Leedus Läti piiri lähistel Biržai rajoonis, Pačeriaukštė valla halduskeskus.

Uus!!: Mõis ja Pačeriaukštė I · Näe rohkem »

Pagari mõis

Pagari mõisa peahoone 2012. aastal Pagari mõis (saksa keeles Paggar) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Mõis ja Pagari mõis · Näe rohkem »

Pahlen

Pahlen, õigemini von der Pahlen (vene keeles фон дер Пален) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Pahlen · Näe rohkem »

Paslepa mõis

Paslepa mõis oli mõis Noarootsi kihelkonnas, nüüdse haldusjaotuse järgi Lääne-Nigula vallas Lääne maakonnas.

Uus!!: Mõis ja Paslepa mõis · Näe rohkem »

Patkul

Patkul (Patkull, Pattkul, Pattkull) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Patkul · Näe rohkem »

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.

Uus!!: Mõis ja Pärisorjus · Näe rohkem »

Pörtschach am Wörther See

Pörtschach am Wörther See (sloveeni: Poreče) on vald Austria Kärnteni liidumaa Klagenfurti maaringkonnas.

Uus!!: Mõis ja Pörtschach am Wörther See · Näe rohkem »

Pühalepa kihelkond

Pühalepa kirik Pühalepa kihelkond (lühend Phl; saksa keeles Kirchspiel Pühhalep) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Uus!!: Mõis ja Pühalepa kihelkond · Näe rohkem »

Põllumeesteselts

Põllumeesteselts on põllumeeste huve kaitsev ja tavaliselt ka põllumajandusteadmisi levitav selts.

Uus!!: Mõis ja Põllumeesteselts · Näe rohkem »

Peeri mõis

Peeri mõis (saksa keeles Perifer) oli mõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Mõis ja Peeri mõis · Näe rohkem »

Peeter Päts

Peeter Päts VR I/3 (5. märts 1880 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 9. november 1942 Tallinn) oli eesti geograaf, pargiarhitekt ja looduskaitsetegelane.

Uus!!: Mõis ja Peeter Päts · Näe rohkem »

Peetri mõis (Keila)

Peetri mõis (saksa keeles Peterhof) oli Vääna mõisa kõrvalmõis (sisuliselt karjamõis) Keila kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 08.07.2015).

Uus!!: Mõis ja Peetri mõis (Keila) · Näe rohkem »

Pelči mõis

Pelči mõisa peahoone. Pelči mõis (Pelču muiža) on mõis Lätis Kuldīga piirkonnas Pelči vallas Pelčis.

Uus!!: Mõis ja Pelči mõis · Näe rohkem »

Penijõe mõis

Penijõe mõisa peahoone (2009) Penijõe mõis (saksa keeles Pennijöggi) oli rüütlimõis Lihula kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 19.06.2015).

Uus!!: Mõis ja Penijõe mõis · Näe rohkem »

Per Hermansson Fleming

Per Hermansson Fleming (surnud u 1674, teistel andmetel u 1693) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Per Hermansson Fleming · Näe rohkem »

Personaalraamat

Personaalraamat on majapidamiste või perekondade kaupa koostatud Eestis evangeelse luteri kiriku koguduse liikmete nimekiri.

Uus!!: Mõis ja Personaalraamat · Näe rohkem »

Peter August Friedrich

Peter August Friedrich von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Beck (vene Петр Август ФридрихГольштейн-Бекский) (7. detsember 1696 Königsberg – 25. veebruar 1775 Tallinn) oli Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki hertsog 1728–1775 ning Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Peter August Friedrich · Näe rohkem »

Peter Ludwig von der Pahlen

Krahv Peter Ludwig von der Pahlen Krahv Peter Ludwig von der Pahlen (läti Pēteris Ludvigs fon der Pālens, vene Пален фон дер, Петр Алексеевич; 17. juuli 1745 Palmse mõis – 13. veebruar 1826 Miitavi) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Peter Ludwig von der Pahlen · Näe rohkem »

Peter Stenbock

Krahv Peter Stenbock (vene Петр Михайлович Стенбок; 11. aprill 1869 Peterburi Venemaa keisririik – 31. juuli 1931 Kolga mõis) oli Venemaa sõjaväelane (kindralmajor).

Uus!!: Mõis ja Peter Stenbock · Näe rohkem »

Peter von Sivers

Peter von Sivers (venepäraselt Петр Иванович Сиверс) (29. mai 1674 Stade, Skåne – 10. mai 1740 Peterburi, Venemaa keisririik) oli taani-hollandi päritolu Venemaa mereväelane (admiral), Venemaa keisririigi Admiraliteedikolleegiumi (sõjamereministeerium) president, Vana Soome Viiburi provintsi Hiitola mõisnik.

Uus!!: Mõis ja Peter von Sivers · Näe rohkem »

Philipp von Krusenstiern

Philipp von Krusenstiern Philipp von Krusenstiern (Filip Krusenstjerna (Krusenstierna), 1649. aastani Philipp Crusius (Philipp Cruse); 21. aprill vkj / 1. mai 1597/98 Eisleben, Saksi-Anhalt – 31. märts vkj / 10. aprill 1676 Tallinn) oli Rootsi riigiametnik, jurist, diplomaat ja poliitik.

Uus!!: Mõis ja Philipp von Krusenstiern · Näe rohkem »

Philipp von Scheiding

Philipp von Scheiding, 1629 Philipp von Scheiding (ka Filip või Philip Scheding) (10. august 1578 Arboga – 9. juuni 1646 Tallinn) oli Rootsi riigitegelane ja diplomaat.

Uus!!: Mõis ja Philipp von Scheiding · Näe rohkem »

Piigandi mõis

Piigandi mõis (ka Vana-Piigandi mõis; saksa keeles Alt-Pigant) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Mõis ja Piigandi mõis · Näe rohkem »

Pikaküla mõis

Pärnu tänavalt Laialt tänavalt Pikaküla mõis (saksa keeles Pitkaküll) oli mõis Järvamaal Anna kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Pikaküla mõis · Näe rohkem »

Pikkvanker

Pikkvanker on pika õõtsuva istelauaga sõiduvanker.

Uus!!: Mõis ja Pikkvanker · Näe rohkem »

Pikva mõis

Pikva mõis Pikva mõis (saksa keeles Pickwa) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Mõis ja Pikva mõis · Näe rohkem »

Pilar von Pilchau

Pilar von Pilchau (vene: Пиллар фон Пильхау) oli baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Pilar von Pilchau · Näe rohkem »

Pilskalne mõis

Pilskalne mõis (läti keeles Pilskalnes muiža, ka Šlosbergas muiža, saksa keeles Schloßberg) on rüütlimõis Lätis Ilūkste piirkonnas Pilskalne vallas Pilskalnes.

Uus!!: Mõis ja Pilskalne mõis · Näe rohkem »

Pius II

Pius II (Enea Silvio Piccolomini või ladinapäraselt Aeneas Sylvius, 18. oktoober 1405 – 14. august 1464) oli paavst 1458–1464.

Uus!!: Mõis ja Pius II · Näe rohkem »

Plaanvanker

Plaanvanker Visingö saarel Rootsis Plaanvanker, ka laamvanker, on suur kahehobusevanker.

Uus!!: Mõis ja Plaanvanker · Näe rohkem »

Platon Mussin-Puškin

Mussin-Puškinite suguvõsavapp aastast 1798 Krahv Platon Ivanovitš Mussin-Puškin (Платон Иванович Мусин-Пушкин; 1698–1742) oli Venemaa riigitegelane ja senaator.

Uus!!: Mõis ja Platon Mussin-Puškin · Näe rohkem »

Poaka mõis

Poaka mõis (saksa keeles Poaka) oli mõis Türi kihelkonnas Järvamaal, Kirna mõisa karjamõis.

Uus!!: Mõis ja Poaka mõis · Näe rohkem »

Pokardi mõis

Pokardi mõis (ka Bokardi, Bocardi) on endine mõis Valgamaal, ajalooliselt Helme kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Pokardi mõis · Näe rohkem »

Pontus Fredrik De la Gardie

Pontus Fredrik De la Gardie. Krahv Pontus Fredrik De la Gardie (Pontius Friedrich de la Gardie; 4. oktoober 1630 Runsa mõis, Upplands Väsby vald, Uppland – 9. oktoober 1692 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, krahv Jakob De la Gardie poeg, Magnus Gabriel De la Gardie ja Axel Julius De la Gardie vend.

Uus!!: Mõis ja Pontus Fredrik De la Gardie · Näe rohkem »

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Uus!!: Mõis ja Poola aeg · Näe rohkem »

Postivahe

Postivahe oli mõisa alal olnud maatükk, mida tähistati postide või vaiadega.

Uus!!: Mõis ja Postivahe · Näe rohkem »

Preiļi loss

Preiļi lossi peahoone Preiļi loss (Preiļu pilsmuiža) on loss Lätis Preiļi piirkonnas Preiļi linnas.

Uus!!: Mõis ja Preiļi loss · Näe rohkem »

Prode mõis

Prode mõis (läti keeles Prodes muiža, saksa keeles Prohden) on mõis Lätis Ilūkste piirkonnas Prode vallas Prodes.

Uus!!: Mõis ja Prode mõis · Näe rohkem »

Puhkova mõis

Puhkova mõis (saksa keeles Karropall, ka Puchkuwa) oli mõis Vaivara kihelkonnas Virumaal (vaadatud 27.01.2016).

Uus!!: Mõis ja Puhkova mõis · Näe rohkem »

Puhtu mõis

Puhtu mõis oli Virtsu mõisa karjamõis Hanila kihelkonnas Läänemaal Puhtulaiul.

Uus!!: Mõis ja Puhtu mõis · Näe rohkem »

Puidutõrv

Puidutõrv Puidutõrv ehk puutõrv on puidu kuivdestilleerimisel saadav tumepruun kuni must viskoosne vedelik (tõrv).

Uus!!: Mõis ja Puidutõrv · Näe rohkem »

Puiestee

Puiestee Pariisi peatänaval (Champs-Élysées) Puiestee ehk allee on puudega palistatud tee (ka teed ääristav puuderida).

Uus!!: Mõis ja Puiestee · Näe rohkem »

Punapargi lahing

Punapargi lahing oli 23. detsembril 1918 Eesti Vabadussõja ajal toimunud kokkupõrge 6. jalaväepolgu osade ja taanduvate Saksa okupatsioonivägede vahel Pärnumaal Punapargi juures.

Uus!!: Mõis ja Punapargi lahing · Näe rohkem »

Purila mõis

Purila mõisa härrastemaja Purila mõis (saksa keeles Purgel) oli mõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Mõis ja Purila mõis · Näe rohkem »

Putkaste mõis

Putkaste mõisa peahoone (2012) Putkaste mõis (saksa keeles Putkas) oli rüütlimõis Käina kihelkonnas Hiiumaal (vaadatud 30.07.2015).

Uus!!: Mõis ja Putkaste mõis · Näe rohkem »

Puuriit

Kujunduselemendina kasutatud puuriit Saksamaal Kuremäe kloostris, 2010Puuriidad Keutschach am See vallas Austrias Puuriit Austrias. Näha on risti asetatud halud, mis moodustavad "postid" ja tagavad riida stabiilsuse Puuhalgmassiivsavist hoone Maasserammitud otsapostidega vabaõhupuuriit Puuriit (ka pinu) on korrapäraselt laotud küttepuude virn.

Uus!!: Mõis ja Puuriit · Näe rohkem »

Raadi sõjaväelennuväli

Raadi sõjaväelennuväli on endine Tartu linna kirdeservas asunud sõjaväelennuväli.

Uus!!: Mõis ja Raadi sõjaväelennuväli · Näe rohkem »

Rabivere mõis

Rabivere mõis (saksa keeles Rabbifer) oli mõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Mõis ja Rabivere mõis · Näe rohkem »

Rahkla

Rahkla on mitme koha nimi.

Uus!!: Mõis ja Rahkla · Näe rohkem »

Rahkla mõis

Rahkla mõis oli kahe Virumaa mõisa nimi.

Uus!!: Mõis ja Rahkla mõis · Näe rohkem »

Rakvere vald

Rakvere vald on haldusüksus Lääne-Virumaal.

Uus!!: Mõis ja Rakvere vald · Näe rohkem »

Ramygala

Ramygala (poola Remigoła, Žemaidi keeles Ramīgala) on linn Leedus Panevėžysi rajoonis.

Uus!!: Mõis ja Ramygala · Näe rohkem »

Rapla kihelkond

Rapla kirik (2009) Rapla kihelkond (lühend Rap, saksa keeles Kirchspiele Rappel) oli kihelkond Harjumaa lõunaosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Uus!!: Mõis ja Rapla kihelkond · Näe rohkem »

Rapla kirikumuusika festival

Rapla kirikumuusika festival on aastast 1993 toimuv vaimulikku muusikat esitlev ja tutvustav festivalhttps://web.archive.org/web/20121016130256/http://www.plmf.ee/rapla-kirikumuusika-festival_est (vaadatud 13.02.2013).

Uus!!: Mõis ja Rapla kirikumuusika festival · Näe rohkem »

Rasos

Rasos (poola keeles Rossa) on Vilniuse linnaosa, mis asub linna kaguosas Rasose valla territooriumil.

Uus!!: Mõis ja Rasos · Näe rohkem »

Röa mõis (Hageri)

Röa mõis (saksa keeles Röa) oli mõis Hageri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 29.01.2016).

Uus!!: Mõis ja Röa mõis (Hageri) · Näe rohkem »

Rüütelkonnamõis

Rüütelkonnamõis, harvemini rüütlikogu mõis (saksa keeles Ritterschaftsgut), ka landraadimõis (Landratsgut) oli rüütelkonnale kuulunud mõis.

Uus!!: Mõis ja Rüütelkonnamõis · Näe rohkem »

Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

Uus!!: Mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »

Reņģe mõis

Reņģe mõis (Reņģes muiža) on mõis Lätis Salduse piirkonnas Ruba vallas Ruba asula lähistel.

Uus!!: Mõis ja Reņģe mõis · Näe rohkem »

Rehbinder

Rehbinderi suguvõsa aadlivapp Rehbinderi suguvõsa vabahärravapp Rehbinderi suguvõsa krahvivapp Rehbinder (vene keeles Ребиндер, Рехбиндер) on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa, mis kuulus Rootsi, Soome, Liivimaa ja Eestimaa rüütelkondadesse.

Uus!!: Mõis ja Rehbinder · Näe rohkem »

Rehepapp

Rehepapp oli mõisa poolt palgatud talumees, kelle ülesanne oli kütta mõisa rehes reheahju ning valvata kuivava vilja ja rehepeksu järele.

Uus!!: Mõis ja Rehepapp · Näe rohkem »

Rehepeks

Rehepeks Saare maakonnas Abruka saarel (enne 1940) Rehepeks oli teraviljast terade eraldamise viis ning taludes üks töömahukamaid sügistöid.

Uus!!: Mõis ja Rehepeks · Näe rohkem »

Reherull

Reherull (ka rehetamp) oli hobuse jõul mööda viljaladet ringiveetav jäme puurull.

Uus!!: Mõis ja Reherull · Näe rohkem »

Rembert von Funcken (1724–1786)

Rembert von Funcken (1724 – 1786) oli sillakohtunik (sks. ordnungsrichter) Liivimaa kubermangus ja Funckenite aadlisuguvõsa viimane meesliini esindaja.

Uus!!: Mõis ja Rembert von Funcken (1724–1786) · Näe rohkem »

Remte loss

Remte loss Remte loss (läti keeles Remtes pilsmuiža, saksa keeles Schloss Remten) on loss Lätis Brocēni piirkonnas Remte vallas Remtes, Remte mõisa peahoone.

Uus!!: Mõis ja Remte loss · Näe rohkem »

Renda mõis

Renda mõis ehk Lielrenda mõis (Rendas muiža) on mõis Lätis Kuldīga piirkonnas Renda vallas Rendas.

Uus!!: Mõis ja Renda mõis · Näe rohkem »

Rennenkampff

Rennenkampff on Vestfaalist pärit Liivimaa, Eestimaa, Kuramaa ja Saaremaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Rennenkampff · Näe rohkem »

Richter

Richter on Sileesia päritolu Poola, Liivimaa, Eestimaa, Kuramaa ja Saaremaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Richter · Näe rohkem »

Ridala kihelkond

Ridala kirik Ridala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rötel, ladina keeles Rotalia; Rotelewic, lühend Rid) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Uus!!: Mõis ja Ridala kihelkond · Näe rohkem »

Riguldi mõis

Riguldi mõisa härrastemaja Riguldi mõis (saksa keeles Rickholtz) oli mõis Noarootsi kihelkonnas, nüüdse haldusjaotuse järgi jääb endine mõisasüda Läänemaale Lääne-Nigula valda.

Uus!!: Mõis ja Riguldi mõis · Näe rohkem »

Riigimõis

Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.

Uus!!: Mõis ja Riigimõis · Näe rohkem »

Riisipere mõis

Riisipere mõis ehk Uue-Riisipere mõis oli mõis Harjumaal Nissi kihelkonnas, tänapäeva Vilumäe küla lähedal Saue vallas Harju maakonnas.

Uus!!: Mõis ja Riisipere mõis · Näe rohkem »

Robert Lichton

Krahv Robert Lichton (rootsi keeles Robert Johansson Lichtone; 8. juuni 1631 – 8. jaanuar 1692 Stockholm) oli Šotimaa parunisoost (Leighton of Ulishaven, Forfarshire) pärit Rootsi sõjaväelane.

Uus!!: Mõis ja Robert Lichton · Näe rohkem »

Roela mõis (Palamuse)

Mõisa peahoone varemed Valitsejamaja Roela mõis, varem Suurmõisa mõis (saksa keeles Rojel, varem Brackelshof) oli mõis ajaloolisel Tartumaal Palamuse kihelkonnas, nüüdisajal jääb kunagine mõis Mustvee valla territooriumile Jõgeva maakonnas.

Uus!!: Mõis ja Roela mõis (Palamuse) · Näe rohkem »

Roodevälja mõis

Roodevälja mõis (saksa keeles Rodewal) oli poolmõis Rakvere kihelkonnas Virumaal (vaadatud 18.05.2015).

Uus!!: Mõis ja Roodevälja mõis · Näe rohkem »

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Uus!!: Mõis ja Rootsi aeg · Näe rohkem »

Roovialune

Roovialune Saksamaa linnaelamus Roovialune oli lahtise koldega lameda või võlvlaega tulekindel köögiruum, roovialuses paiknes tavaliselt ka tubasid kütva suitsuahju suuEesti etnograafia sõnaraamat.

Uus!!: Mõis ja Roovialune · Näe rohkem »

Roseni deklaratsioon

Roseni deklaratsioon oli 1739.

Uus!!: Mõis ja Roseni deklaratsioon · Näe rohkem »

Rossvärk

Rossvärk (Saaremaal ka loosvärk) oli hobusega käitatav rehepeksumasina ajam.

Uus!!: Mõis ja Rossvärk · Näe rohkem »

Rudbārži mõis

Rudbārži mõisa peahoone Rudbārži mõis (Rudbāržu muiža) on mõis Lätis Skrunda piirkonnas Rudbārži vallas Rudbāržis.

Uus!!: Mõis ja Rudbārži mõis · Näe rohkem »

Rudolf von Patkul

Karl Wilhelm Rudolf Thure von Patkul (vene keeles Рудольф Яковлевич Паткуль; 4. veebruar (vkj 24. jaanuar) 1800 – 12. mai (vkj 30. aprill) 1856) oli Eestimaa aadlik.

Uus!!: Mõis ja Rudolf von Patkul · Näe rohkem »

Ruila mõis

Ruila mõis oli rüütlimõis Harjumaal Hageri kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Ruila mõis · Näe rohkem »

Rukis

''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.

Uus!!: Mõis ja Rukis · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Mõis ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saag

pisi Saag on tööriist tahkete materjalide lõikamiseks, tükeldamiseks ja sisselõigete tegemiseks.

Uus!!: Mõis ja Saag · Näe rohkem »

Saare mõis (Maarja-Magdaleena)

Saare mõisa peahoone aastal 1923 Saare mõis (saksa keeles Saarenhof) oli mõis Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas, Tartu kreisis.

Uus!!: Mõis ja Saare mõis (Maarja-Magdaleena) · Näe rohkem »

Saaremaa ajalugu

Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.

Uus!!: Mõis ja Saaremaa ajalugu · Näe rohkem »

Saksi mõis

Saksi mõisa peahoone peatrepi poolt vaadatuna 2012. aastal Saksi mõis (saksa keeles Saximois, Saximois in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Lääne-Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Tapa valla territooriumil.

Uus!!: Mõis ja Saksi mõis · Näe rohkem »

Sala mõis (Jēkabpils)

Sala mõis oli mõis Lätis Jēkabpilsis, aadressil Brīvības iela 169/171.

Uus!!: Mõis ja Sala mõis (Jēkabpils) · Näe rohkem »

Salajane ajalugu

"Salajane ajalugu" (originaalpealkiri "The Secret History") on Ameerika Ühendriikide kirjaniku Donna Tartti 1992.

Uus!!: Mõis ja Salajane ajalugu · Näe rohkem »

Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente, Prospecte, Münzen, Wappen etc.

"Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente, Prospecte, Münzen, Wappen etc" esimese köide tiitelleht "Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente, Prospecte, Münzen, Wappen etc." on Johann Christoph Brotze (1742–1823) koostatud 10-köiteline käsikirjaline teos.

Uus!!: Mõis ja Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente, Prospecte, Münzen, Wappen etc. · Näe rohkem »

Saterkuub

Saterkuub on kehasse töödeldud pihaosaga, põlvini ulatuv alt lõhikuga laienev meestekuubEesti etnograafia sõnaraamat.

Uus!!: Mõis ja Saterkuub · Näe rohkem »

Saue mõis

Mõisa peahoone Peahoone tagantvaates Ait Park Valitsejamaja Saue mõis (saksa keeles Friedrichshof) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas, tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Saue linna territooriumile Harju maakonnas.

Uus!!: Mõis ja Saue mõis · Näe rohkem »

Saulepi mõis

Saulepi mõis (saksa keeles Saulep) oli mõis Läänemaal Varbla kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Saulepi mõis · Näe rohkem »

Sausti mõis

Sausti mõisa peahoone esifassaad (2010) Sausti mõis, varem Kaarepere mõis (saksa keeles Sauß) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Mõis ja Sausti mõis · Näe rohkem »

Sõir

Sõir on Eestis, peamiselt Võrumaal, Setomaal ja Lõuna-Tartumaal ning ka Lätis valmistatav traditsiooniline laagerdumata kohupiimajuust.

Uus!!: Mõis ja Sõir · Näe rohkem »

Seli mõis

Mõisa peahoone Seli mõis (saksa keeles Sellie) oli mõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Mõis ja Seli mõis · Näe rohkem »

Simnas

left Simnas (poola Simno, saksa Simnen) on linn Leedus Alytuse rajoonis.

Uus!!: Mõis ja Simnas · Näe rohkem »

Sirje Annist

Anne-Sirje Annist (26. veebruar 1936 – 19. oktoober 2011) oli eesti ajaloolane ja arhivaar.

Uus!!: Mõis ja Sirje Annist · Näe rohkem »

Siugumetsa mõis

Siugumetsa mõis (saksa keeles Siugomets või Siugemets) oli mõis Türi kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Mõis ja Siugumetsa mõis · Näe rohkem »

Skuodas

Skuodas, vene keeles vanasti Шкуды on linn Leedus Bartuva jõe ääres.

Uus!!: Mõis ja Skuodas · Näe rohkem »

Snēpele mõis

Mõisa peahoone Snēpele mõis (Snēpeles muiža) on endine mõis Lätis Kuldīga piirkonnas Snēpele vallas Snēpeles.

Uus!!: Mõis ja Snēpele mõis · Näe rohkem »

Sokrat Dirin

Sokrat Nikolajevitš Dirin (vene Сократ Николаевич Дирин; 24. juuni 1849 Demjansk – 1924 Staraja Russa) oli Venemaa keisririigi riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Sokrat Dirin · Näe rohkem »

Sollentuna vald

Sollentuna vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Stockholmi läänis ja Upplandi maakonnas.

Uus!!: Mõis ja Sollentuna vald · Näe rohkem »

Soodla kivisild

Soodla kivisild pärast renoveerimist 2012. aastal. Foto aastast 2015 Soodla sild ehk Soodla kivisild on maanteesild Jägala–Käravete maanteel üle Jägala jõe.

Uus!!: Mõis ja Soodla kivisild · Näe rohkem »

Sorid

Hoburakend soridega Sorid on laia rinnarihmaga rihmrakmed, mida kasutatakse rangide ja loogata.

Uus!!: Mõis ja Sorid · Näe rohkem »

Stalbe mõis

Stalbe mõis (läti keeles Stalbes muiža, saksa keeles Stolben) oli mõis Lätis, nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Cēsise piirkonnas Stalbe vallas Stalbe asulas.

Uus!!: Mõis ja Stalbe mõis · Näe rohkem »

Stāmeriena mõis

Stāmeriena mõis (saksa keeles Stomersee, läti keeles Stāmerienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Stāmeriena mõis · Näe rohkem »

Stende mõis

Stende mõisa peahoone Vaade Stende mõisa veskipaisult põhja suunas endiste mõisa majandushoonete poole Stende mõis (läti keeles Stendes muiža, ka Dižstendes muiža) on mõis Lätis Talsi piirkonnas Lībagi vallas Dižstendes.

Uus!!: Mõis ja Stende mõis · Näe rohkem »

Stukmaņi mõis

Stukmaņi mõisa peahoone Stukmaņi mõis (Stukmaņu muiža, saksa keeles Stockmannshof) oli mõis Lätis Koknese kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Stukmaņi mõis · Näe rohkem »

Sulane

Sulane on keskaegse Eesti talupojaühiskonna sotsiaalne kategooria.

Uus!!: Mõis ja Sulane · Näe rohkem »

Sulastemaja

Sulastemaja, ka sulasemaja (lõunaeesti murretes alatare) oli perekonnaga sulasele ehitatud väike elumaja.

Uus!!: Mõis ja Sulastemaja · Näe rohkem »

Suru mõis

Suru mõis (saksa keeles Surro) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 08.07.2015).

Uus!!: Mõis ja Suru mõis · Näe rohkem »

Sutlema mõis

Sutlema mõis (saksa keeles Sutlem) oli mõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Mõis ja Sutlema mõis · Näe rohkem »

Suur reduktsioon

Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.

Uus!!: Mõis ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »

Suure-Kõpu mõis

Suure-Kõpu mõisa peahoone Suure-Kõpu mõis (saksa keeles Groß-Köppo) oli mõis Kõpu kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Mõis ja Suure-Kõpu mõis · Näe rohkem »

Suuremõisa mõis

Suuremõisa mõis oli mitme mõisa nimi Eestis.

Uus!!: Mõis ja Suuremõisa mõis · Näe rohkem »

Tabore mõis

Tabore mõisa peahoone Tabore mõis (läti keeles Tabores muiža, ka Tābaras muiža, saksa keeles Tabor) oli mõis Kuramaal Daugavpilsi kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Tabore mõis · Näe rohkem »

Talu

Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.

Uus!!: Mõis ja Talu · Näe rohkem »

Talumaa

Talumaa ehk vallamaa (saksa keeles Bauernland) oli ajalooliselt Baltimaades mõisa territooriumile jääv ala, mida kasutasid talupojad.

Uus!!: Mõis ja Talumaa · Näe rohkem »

Talurahvas

Suitsutare Pühajõe ääres Talurahvas on maapiirkonnas, tavaliselt talus elavate ja peamiselt põllumajandusest elatuvate inimeste sotsiaalne klass.

Uus!!: Mõis ja Talurahvas · Näe rohkem »

Tamme mõis (Kanepi)

Tamme mõis (saksa keeles Tammen) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Mõis ja Tamme mõis (Kanepi) · Näe rohkem »

Taru

Mesitaru Poolas Taru ehk mesipuu on mesilastele valmistatud eluruum, millesse nad ehitavad kärgedega pesa ning koguvad sinna mett ja suira.

Uus!!: Mõis ja Taru · Näe rohkem »

Taube

Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp Taube suguvõsa vabahärravapp Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Taube · Näe rohkem »

Tönnes Maydell

Tönnes Maydell "vanem" (suri 25. septembril 1600 Pärnus) oli Eestimaa aadlik.

Uus!!: Mõis ja Tönnes Maydell · Näe rohkem »

Türsamäe mõis

Türsamäe mõis (saksa keeles Türsel) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).

Uus!!: Mõis ja Türsamäe mõis · Näe rohkem »

Tõnu Walk

Anton Waldmann (sündinud Tönno (Tõnu) Mihkli poeg Walk; surnud 15. oktoober 1898) oli Ontika mõisa talupoeg, esimene eestlasest suurmõisnik Eestimaal.

Uus!!: Mõis ja Tõnu Walk · Näe rohkem »

Tõrvaahi

Tõrvaahi oli ahi, milles tõrvastest põletati tõrva.

Uus!!: Mõis ja Tõrvaahi · Näe rohkem »

Teoorjus

Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.

Uus!!: Mõis ja Teoorjus · Näe rohkem »

Tertsiaalrent

Tertsiaalrent (saksa keeles Tertsial) oli rendisuhte vorm, kus rentnik võis kokkulepitud rendisummast kolmandiku (tertsiaal) endale jätta.

Uus!!: Mõis ja Tertsiaalrent · Näe rohkem »

Tetelminde mõis

Mõisa vaatetorn Tetelminde mõis (läti keeles Tetelmindes muiža, ka Teteles muiža, saksa keeles Tetelmuende) on mõis Lätis Ozolnieki piirkonnas Cena vallas Teteles.

Uus!!: Mõis ja Tetelminde mõis · Näe rohkem »

Tiisel

Tiisel on paarishoburakendi vahepuu, mille abil juhitakse või pidurdatakse veokit.

Uus!!: Mõis ja Tiisel · Näe rohkem »

Tirza mõis

Vaade mõisa häärberile Tirza mõis (saksa keeles Schloß Tirsen-Windetz, läti keeles Tirzas muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Tirza kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Tirza mõis · Näe rohkem »

Tohisoo mõis

Tohisoo mõisa peahoone (juuli 2010) Tohisoo park (september 2014) Tohisoo mõis (saksa keeles Tois) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 08.07.2015).

Uus!!: Mõis ja Tohisoo mõis · Näe rohkem »

Toll (aadlisuguvõsa)

Toll (vene фон Толль) on aadlisugukond, mille liikmed loevad end pärinevaks Madalmaadest ning põlvnevaks Wittenbergi ülikoolis õppinud ning koos hertsog Magnusega Saaremaale saabunud kirjutajast Lucas Tollist.

Uus!!: Mõis ja Toll (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »

Tool

neoliitikumi perioodist 4750-4700 a. eKr. Leitud Rumeenias. Tool on ühe inimese istumiseks mõeldud mööbliese, millel on jalad ja seljatugi (leen).

Uus!!: Mõis ja Tool · Näe rohkem »

Torma mõis

Torma mõisa valitsejamajaFoto: Ivar Leidus, mai 2012 Torma mõisahoone tagakülg Torma mõis (saksa keeles Torma) on endine mõis, mis kuulus Tartumaal Torma kihelkonda.

Uus!!: Mõis ja Torma mõis · Näe rohkem »

Trakų Vokė mõis

Mõisahäärber Trakų Vokė mõis (leedu keeles Trakų Vokės dvaras) on endine mõis Leedus Vilniuses.

Uus!!: Mõis ja Trakų Vokė mõis · Näe rohkem »

Tuskulėnai mõis

Mõisa häärber Tuskulėnai mõis (leedu Tuskulėnų dvaras) on endine mõis Leedus Vilniuses Žirmūnai vallas Tuskulėnai asumis.

Uus!!: Mõis ja Tuskulėnai mõis · Näe rohkem »

Tuuleenergia

Aseriaru tuulepark Aseri vallas Tuulegeneraator Tuuleenergia on taastuvenergia liik, mille puhul tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks.

Uus!!: Mõis ja Tuuleenergia · Näe rohkem »

Tuuleveski

Kolm levinumat tuuliku toimimismehhanismi Kuremaa mõisa tuuleveski Aaspere mõisa tuuleveski Tuuleveski ehk tuulik on ajam või ehitis, mis muundab tuule kineetiline energia mehaaniliseks energiaks ehk saab tööks vajaliku energia tuulest.

Uus!!: Mõis ja Tuuleveski · Näe rohkem »

Uexküll

Uexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Uexküll · Näe rohkem »

Ukraina ajalugu

Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.

Uus!!: Mõis ja Ukraina ajalugu · Näe rohkem »

Ulrich (Pilkuse)

Ulrich (saksa keeles Ulrich a. d. H. Bremenhof, ′Ulrich Pilkuse kojast′, eristamaks neid teistest Ulrichi-nimelistest suguvõsadest) oli Brandenburgist pärit rae- ja aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Ulrich (Pilkuse) · Näe rohkem »

Ulrich Friedrich Woldemar von Löwendahl

Jean-Baptiste Lemoyne marmorskulptuur (1750) Angersi Kaunite Kunstide Muuseumis.http://cartelfr.louvre.fr/cartelfr/visite?srv.

Uus!!: Mõis ja Ulrich Friedrich Woldemar von Löwendahl · Näe rohkem »

Ungern-Sternberg

Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mõis ja Ungern-Sternberg · Näe rohkem »

Uue-Põltsamaa mõis

Uue-Põltsamaa mõis (saksa keeles Neu-Oberpahlen) oli mõis Viljandimaal Põltsamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas.

Uus!!: Mõis ja Uue-Põltsamaa mõis · Näe rohkem »

Uue-Varbla mõis

Uue-Varbla mõisa peahoone Uue-Varbla mõis (saksa keeles Neu-Werpel) oli mõis Varbla kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Mõis ja Uue-Varbla mõis · Näe rohkem »

Uuesalu mõis

Uuesalu mõis (saksa keeles Neuhall) oli mõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Mõis ja Uuesalu mõis · Näe rohkem »

Vaali

Vaali on küla Järva maakonnas Järva vallas.

Uus!!: Mõis ja Vaali · Näe rohkem »

Vaartu mõis

Vaartu mõisa peahoone (1999) Vaartu mõis ehk Zvārtava mõis (saksa keeles Adsel-Schwartzhoff, läti keeles Zvārtavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Vaartu mõis · Näe rohkem »

Vabadik

Vabadikud olid kesk- ja uusajal, alates 15. sajandist kuni 1930. aastateni Liivimaa, Eesti ja Läti aladel elanud kehviktalupojad, kel oli maad vähe või polnud seda üldse.

Uus!!: Mõis ja Vabadik · Näe rohkem »

Vadokliai

Alevi keskus Vadokliai on alev Leedus Panevėžysi rajoonis, Vadokliai valla halduskeskus.

Uus!!: Mõis ja Vadokliai · Näe rohkem »

Vaiatu

Vaiatu on mitme koha nimi.

Uus!!: Mõis ja Vaiatu · Näe rohkem »

Vaimastvere mõis

Vaimastvere mõisa ait Vaimastvere mõis (saksa keeles Waimastfer) oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas, selle kõrvalmõis oli Tirma.

Uus!!: Mõis ja Vaimastvere mõis · Näe rohkem »

Vaiste mõis

Vaiste mõis (saksa keeles Waist) oli mõis Varbla kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Mõis ja Vaiste mõis · Näe rohkem »

Vaivara kihelkond

Vaivara kirik 1910. aastatel Vaivara kirikukihelkond (saksa keeles Kirchspiel Waivara, lühend Vai) oli kihelkond Virumaal ja Alutagusel ning Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.

Uus!!: Mõis ja Vaivara kihelkond · Näe rohkem »

Vakuraamat

Vakuraamat Hiiumaalt (1612) Vakuraamat oli talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel.

Uus!!: Mõis ja Vakuraamat · Näe rohkem »

Valga maakond

Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Mõis ja Valga maakond · Näe rohkem »

Valipe mõis

Valipe mõis (ka Vallipää mõis) oli keskaegne mõis Hiiumaal Valipes.

Uus!!: Mõis ja Valipe mõis · Näe rohkem »

Valkininkai

Valkininkai Valkininkai on alev (varem linn) Leedus Varėna rajooni territooriumil, Valkininkai valla halduskeskus.

Uus!!: Mõis ja Valkininkai · Näe rohkem »

Vallakohus

Vallakohus (saksa Gemeindegericht) oli seisuslik madalama astme talurahvakohus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus ning hiljem eestkoste- ja hoolekandeasutus Eesti Vabariigis.

Uus!!: Mõis ja Vallakohus · Näe rohkem »

Vallaseadus

Vallaseadus ehk vallakogukonnaseadus oli aastatel 1866–1917 Balti kubermangudes kehtinud seadus (Ma koggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele: Ria-, Tallinna- ja Kuramale. 19. veebruarist 1866.), mis muu hulgas reglementeeris vallasiseseid mõisnike ja talupoegade vahelisi suhteid.

Uus!!: Mõis ja Vallaseadus · Näe rohkem »

Valtenbergi mõis

Valtenbergi mõisa peahoone Valtenbergi mõis, ka Valtenberģi mõis, Väike-Salatsi mõis ja Mazsalaca mõis (saksa keeles Schloß Salisburg, läti keeles Valtenberģu muiža, ka Valtenberģes muiža ja Mazsalacas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Väike-Salatsi kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Valtenbergi mõis · Näe rohkem »

Vana-Auce loss

Vana-Auce loss Vana-Auce loss (Vecauces pils) on loss Lätis Auce piirkonnas Auce linnas.

Uus!!: Mõis ja Vana-Auce loss · Näe rohkem »

Vana-Gulbene mõis

Vana-Gulbene mõisa Valge loss Vana-Gulbene mõis ehk Vecgulbene mõis (saksa keeles Alt-Schwanenburg, läti keeles Vecgulbenes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Vana-Gulbene mõis · Näe rohkem »

Vana-Nõmpa mõis

Vana-Nõmpa mõis (saksa keeles Alt-Nempa) oli mõis Kärla kihelkonnas Saaremaal.

Uus!!: Mõis ja Vana-Nõmpa mõis · Näe rohkem »

Vana-Nursi mõis

Vana-Nursi mõisa peahoone Vana-Nursi mõis (saksa keeles Alt-Nursie) oli mõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal.

Uus!!: Mõis ja Vana-Nursi mõis · Näe rohkem »

Vana-Piigaste mõis

Vana-Piigaste mõis (saksa keeles Alt-Pigast; ka Piigaste mõis) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Mõis ja Vana-Piigaste mõis · Näe rohkem »

Vana-Sõtke mõis

Vana-Sõtke mõis (saksa keeles Alt-Sötküll) oli mõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).

Uus!!: Mõis ja Vana-Sõtke mõis · Näe rohkem »

Vana-Varbla mõis

Vana-Varbla mõis Vana-Varbla mõis (saksa keeles algselt Werpel, hiljem Alt-Werpel) oli mõis Varbla kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Mõis ja Vana-Varbla mõis · Näe rohkem »

Vana-Varudi mõis

Vana-Varudi mõis (saksa keeles Alt-Wartz) oli mõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Varudi küla lähedal Viru-Nigula vallas Lääne-Viru maakonnas.

Uus!!: Mõis ja Vana-Varudi mõis · Näe rohkem »

Vanamõisa mõis

Vanamõisa mõis on mitme mõisa nimi.

Uus!!: Mõis ja Vanamõisa mõis · Näe rohkem »

Varakeskaeg

Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.

Uus!!: Mõis ja Varakeskaeg · Näe rohkem »

Varangu mõis

Mõisa peahoone Varangu mõis (saksa keeles Warrang) oli mõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Mõis ja Varangu mõis · Näe rohkem »

Väikemõisa mõis

Väikemõisa mõis (saksa keeles Kleinhof) oli Karula mõisa poolmõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Mõis ja Väikemõisa mõis · Näe rohkem »

Võduvere

Võduvere on mitme koha nimi.

Uus!!: Mõis ja Võduvere · Näe rohkem »

Võimasin

Võimasin on vändaga rõhttelje ümber keerutatav vaadi- või kastikujuline seade, millega valmistatakse võid.

Uus!!: Mõis ja Võimasin · Näe rohkem »

Veclaši mõis

Veclaši mõis (läti keeles Veclašu muiža, ka Lašu muiža või Tīzenhauzenes muiža, saksa keeles Alt-Lassen) on mõis Lätis Ilūkste piirkonnas Eglaine vallas Lašis.

Uus!!: Mõis ja Veclaši mõis · Näe rohkem »

Vecmēmele mõis

Vecmēmele mõisa peahoone. Vecmēmele mõis (Vecmēmeles muiža) on mõis Lätis Nereta piirkonnas Mazzalve vallas Vecmēmeles.

Uus!!: Mõis ja Vecmēmele mõis · Näe rohkem »

Vecsaliena mõis

Vecsaliena mõisa peahoone Vecsaliena mõis (läti keeles Vecsalienas muiža, ka Červonkas muiža, saksa keeles Alt-Sallensee, poola keeles Czerwony dwór) oli mõis Kuramaal Aizlauce kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Vecsaliena mõis · Näe rohkem »

Veltsi mõis

Mõisa peahoone (august 2012) Veltsi mõis (saksa keeles Weltz) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Mõis ja Veltsi mõis · Näe rohkem »

Vene Talurahva Põllupank

Vene Talurahva Põllupank (ka Vene TalurahvapankEesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169–171) oli Venemaal aastatel 1882–1917 töötanud pank, mis andis talupoegadele raha maa ostmiseks.

Uus!!: Mõis ja Vene Talurahva Põllupank · Näe rohkem »

Venevere

Venevere on kahe Eesti küla nimi.

Uus!!: Mõis ja Venevere · Näe rohkem »

Verkiai mõis

Mõisakompleks 1840. aastal Verkiai mõis (leedu keeles Verkių dvaras) on endine mõis Leedus Vilniuses Verkiai vallas Verkiai linnaosas.

Uus!!: Mõis ja Verkiai mõis · Näe rohkem »

Vialacičy

Vialacičy (valgevene-eesti transkriptsioonis Vjaljatsitšõ) on agrolinnake Valgevenes Minski oblastis Barysaŭ rajoonis, Vialacičy külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Mõis ja Vialacičy · Näe rohkem »

Višķi mõis

Višķi mõis (Višķu muiža, ka Mola või Moļa muiža) oli mõis Lätis.

Uus!!: Mõis ja Višķi mõis · Näe rohkem »

Viin (jook)

pitsis Viin ehk vodka on kange alkohol, mida valmistatakse teraviljast või kartulist. Alkoholi sisaldav jook, mis koosneb veest ja etanoolist.

Uus!!: Mõis ja Viin (jook) · Näe rohkem »

Viinaköök

Väike-Maarja vallas Viinaköök oli viina tootmise koht Eesti mõisates.

Uus!!: Mõis ja Viinaköök · Näe rohkem »

Viinatööstus

1760. aastatel sai alguse piirituse suuremahuline eksport Venemaale ja sama sajandi lõpuks tegutses Eestis juba 731 viinakööki. See oli viinatööstuse kõrgaeg Eestis, kus paljud mõisad rajasid viinavabrikuid ning said sellest olulise osa oma sissetulekust.https://web.archive.org/web/20160315143803/http://jootargalt.ee/viinatootmise-ajalugu-eestis Viina- ja piiritusetootmise ajalugu Eestis jootargalt.ee (vaadatud 4. jaanuaril 2016) Pildil on Vana-Vigala mõisa viinavabrik. Viinatööstus on toiduainetööstuse haru, mis valmistab kangeid alkohoolseid jookeEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.

Uus!!: Mõis ja Viinatööstus · Näe rohkem »

Viljakümnis

Viljakümnis oli feodaalkorral kehtinud naturaalmaks (teatud kümnis), mida talupoeg pidi maa kasutamise eest maksma mõisale.

Uus!!: Mõis ja Viljakümnis · Näe rohkem »

Viljandi lennuväli

Viljandi lennuväli (ICAO kood: EEVI) on Viljandi vallas Päri külas asuv lennuväli.

Uus!!: Mõis ja Viljandi lennuväli · Näe rohkem »

Viljandi linnavolinike loend

Siin on loetletud Viljandi linnavolikogu liikmeid.

Uus!!: Mõis ja Viljandi linnavolinike loend · Näe rohkem »

Villa

Bakari lahe rannikul tänapäeva Horvaatias Villa Ephrussi de Rothschild Prantsusmaal Villa tähendab tänapäevases mõistes luksuslikku ning eksklusiivset eramut või suvilat.

Uus!!: Mõis ja Villa · Näe rohkem »

Villu Kadakas

Villu Kadakas (sündinud 9. novembril 1972) on eesti arheoloog (ehitusarheoloog), Villem Raami preemia laureaat.

Uus!!: Mõis ja Villu Kadakas · Näe rohkem »

Vilzēni mõis

Vilzēni mõis (saksa keeles Wilsenhof, läti keeles Vilzēnu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas.

Uus!!: Mõis ja Vilzēni mõis · Näe rohkem »

Virtin

Virtin (saksa keeles Wirtin 'perenaine') on eramajapidamise naissoost juhendaja ja juht.

Uus!!: Mõis ja Virtin · Näe rohkem »

Viru kreis

Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798). Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.

Uus!!: Mõis ja Viru kreis · Näe rohkem »

Vladimir Surovtsev

Vladimir Dmitrijevitš Surovtsev (vene Владимир Дмитриевич Суровцев; 23. jaanuar 1856 – 8. september 1900 Riia) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Vladimir Surovtsev · Näe rohkem »

Vohnja mõis

Vohnja mõis (saksa keeles Fonal, vene keeles Фоналъ) oli Virumaal Kadrina kihelkonnas asunud mõis.

Uus!!: Mõis ja Vohnja mõis · Näe rohkem »

Voleri mõis

Voleri mõis (läti keeles Voleru muiža) on mõis Lätis Riia linnas Voleri asumis; selle peahoone aadress oli Voleru ielā 11.

Uus!!: Mõis ja Voleri mõis · Näe rohkem »

Voor (transport)

Esimese maailmasõja ajal (1914) Voor on ridamisi liikuvad koormaveokid.

Uus!!: Mõis ja Voor (transport) · Näe rohkem »

Wildfelli härrastemaja rentnik

"Wildfelli härrastemaja rentnik" (ka "Wildfelli Halli rentnik", inglise keeles The Tenant of Wildfell Hall) on inglise kirjaniku Anne Brontë 1848.

Uus!!: Mõis ja Wildfelli härrastemaja rentnik · Näe rohkem »

Wilhelm von Fermor

Krahv Wilhelm von Fermor (ka William W. Fermor; vene keeles Виллим Виллимович Фермор; 28. september 1704 Pihkva – 8. veebruar 1771 Nītaure, Liivimaa) oli inglise päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Wilhelm von Fermor · Näe rohkem »

Wilhelm von Lieven

Parun Wilhelm Heinrich von Lieven Vabahärra Wilhelm Heinrich von Lieven (vene Василий (Вильгельм) Карлович Ливен; vkj 29. september 1800 Dinhofa mõis, Bauska kihelkond, Kuramaa kubermang – vkj 2. veebruar 1880 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Wilhelm von Lieven · Näe rohkem »

Wilhelm von Ulrich (1605−1661)

Wilhelm von Ulrich (1605 – 1661) oli Rootsi riigitegelane.

Uus!!: Mõis ja Wilhelm von Ulrich (1605−1661) · Näe rohkem »

Wolmar Yxkull

Wolmar Yxkull (ka Waldemar Yxkull või Woldemar Yxell; u 1579 – maetud 5. augustil 1627) oli Rootsi õukonnaametnik ja esimene Üxküllide aadlisuguvõsa esindaja Rootsis.

Uus!!: Mõis ja Wolmar Yxkull · Näe rohkem »

Zaļenieki

Zaļenieki on küla (lielciems) Lätis Jelgava piirkonnas.

Uus!!: Mõis ja Zaļenieki · Näe rohkem »

Zaļenieki mõis

Mõisa peahoone 2010. aastal Mõisa peahoone 2012. aastal Zaļenieki mõis (läti keeles Zaļenieku muiža või Zaļā muiža, saksa keeles Grünhof) on mõis Lätis Jelgava piirkonnas Zaļenieki vallas Zaļeniekis.

Uus!!: Mõis ja Zaļenieki mõis · Näe rohkem »

Zöge von Manteuffel

Zöge von Manteuffel, ka Zoege von Manteuffel, Manteuffel gen.

Uus!!: Mõis ja Zöge von Manteuffel · Näe rohkem »

Zinaida Serebrjakova

Zinaida Jevgenjevna Serebrjakova (neiupõlvenimi  Lansere (Лансере); 12. detsember (vkj 30. november) 1884 Neskutšnoje, Kurski kubermang, Venemaa keisririik – 20. september 1967 Pariis, Prantsusmaa) oli vene ja prantsuse maalikunstnik.

Uus!!: Mõis ja Zinaida Serebrjakova · Näe rohkem »

1373

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Mõis ja 1373 · Näe rohkem »

17. sajand Eestis

17.

Uus!!: Mõis ja 17. sajand Eestis · Näe rohkem »

1722

1722.

Uus!!: Mõis ja 1722 · Näe rohkem »

1765

1765.

Uus!!: Mõis ja 1765 · Näe rohkem »

18. sajand Eestis

18.

Uus!!: Mõis ja 18. sajand Eestis · Näe rohkem »

1858

1858.

Uus!!: Mõis ja 1858 · Näe rohkem »

19. sajand Eestis

19.

Uus!!: Mõis ja 19. sajand Eestis · Näe rohkem »

1905

1905.

Uus!!: Mõis ja 1905 · Näe rohkem »

1920

1920.

Uus!!: Mõis ja 1920 · Näe rohkem »

25. detsember

25.

Uus!!: Mõis ja 25. detsember · Näe rohkem »

29. aprill

29.

Uus!!: Mõis ja 29. aprill · Näe rohkem »

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva