Kiiremini kui brauser!
39 suhted: Aa mõis, Aaspere mõis, Alexandra von Grünewaldt, Õisu mõis, Buļļi mõis, Edise vasallilinnus, Erra mõis, Friedrich Modi, Georg August Arthur von Grünewaldt, Georg Rudolf Stackelberg, Haeska mõis (Valjala), Hiiu-Suuremõisa mõis, Jädivere mõis, Jägala mõis, Jäneda mõis, Kassinurme mõis, Kastre mõis, Keila ajalugu, Keskvere mõis, Kiidjärve mõis, Kostivere mõis, Leetse mõis, Maarjamõisa mõis, Mõis, Mõisad Tartu linnas, Mõisavald, Mõisnik, Muraste mõis, Nutu mõis, Palmse park, Park, Pikajärve mõis, Reina mõis, Roela mõis, Selja mõis, Umsiedlung, Võhmuta mõis, Veljo Ranniku, Vihula mõis.
Aa mõis
Aa mõis (ka Aamõisa mõis; saksa keeles Haakhof) oli rüütlimõis Virumaal Lüganuse kihelkonnas.
Uus!!: Mõisasüda ja Aa mõis · Näe rohkem »
Aaspere mõis
Aaspere mõisa peahoone Peahoone Aaspere mõis (saksa keeles Kattentack või Kattentaken) oli Virumaal Haljala kihelkonnas asunud rüütlimõis.
Uus!!: Mõisasüda ja Aaspere mõis · Näe rohkem »
Alexandra von Grünewaldt
Alexandra von Grünewaldt (neiupõlves Aleksandra Voinovna Rimski-Korsakov; 12. juuli 1868 – 7. veebruar 1945 Pförten, teistel andmetel 1942 Tallinn) oli Eestimaa aadlik, Mäo mõisa viimane võõrandamiseelne omanik.
Uus!!: Mõisasüda ja Alexandra von Grünewaldt · Näe rohkem »
Õisu mõis
Õisu mõisa peahoone Õisu mõis (saksa keeles Euseküll) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Mõisasüda ja Õisu mõis · Näe rohkem »
Buļļi mõis
Buļļi mõis (läti keeles Buļļu muiža, saksa keeles Bullenhof) oli mõis Lätis Riia linnas Rītabuļļi asumis.
Uus!!: Mõisasüda ja Buļļi mõis · Näe rohkem »
Edise vasallilinnus
Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade läänest 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Edise vasallilinnus (saksa keeles Schloẞ Etz) oli vasallilinnus Edise külas Jõhvi kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Mõisasüda ja Edise vasallilinnus · Näe rohkem »
Erra mõis
Erra mõis (saksa keeles Erras) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).
Uus!!: Mõisasüda ja Erra mõis · Näe rohkem »
Friedrich Modi
Friedrich Ferdinand Modi (25. aprill 1839 Bromberg – 1901?) oli preisi päritolu Eesti arhitekt ja ehitusmeister.
Uus!!: Mõisasüda ja Friedrich Modi · Näe rohkem »
Georg August Arthur von Grünewaldt
Arthur Georg von Grünewaldt (15. september 1868 Koigi mõis, Järvamaa – 17. november 1929 Tallinn) oli baltisaksa poliitik, Virumaa kreisisaadik ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik.
Uus!!: Mõisasüda ja Georg August Arthur von Grünewaldt · Näe rohkem »
Georg Rudolf Stackelberg
Parun Georg Rudolf Stackelberg (12. oktoober 1872 Salla vald, Viru kreis - 15. märts 1934 Küti vald, Viru maakond) oli Eesti poliitik, baltisaksa Stackelbergide suguvõsast.
Uus!!: Mõisasüda ja Georg Rudolf Stackelberg · Näe rohkem »
Haeska mõis (Valjala)
Haeska mõis (saksa keeles Hasik) oli rüütlimõis Valjala kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Mõisasüda ja Haeska mõis (Valjala) · Näe rohkem »
Hiiu-Suuremõisa mõis
Suuremõisa mõisa härrastemaja 2013 Mõisa allee. Foto: maigi Hiiu-Suuremõis ehk Hiiu-Suuremõisa mõis ehk Suuremõisa mõis (saksa keeles Grossenhof) oli rüütlimõis Hiiumaal Pühalepa kihelkonnas.
Uus!!: Mõisasüda ja Hiiu-Suuremõisa mõis · Näe rohkem »
Jädivere mõis
Jädivere mõis (saksa keeles Jeddefer) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.
Uus!!: Mõisasüda ja Jädivere mõis · Näe rohkem »
Jägala mõis
Jägala mõis (saksa keeles Jaggowal) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 25.10.2015).
Uus!!: Mõisasüda ja Jägala mõis · Näe rohkem »
Jäneda mõis
Kunagise Jäneda mõisa härrastemaja 2007. aastal Droonivideo Jäneda mõisast ja pargist 2021. aasta juulis Härrastemaja lõunakülg Jäneda mõis (saksa keeles Jendel) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Mõisasüda ja Jäneda mõis · Näe rohkem »
Kassinurme mõis
Kassinurme mõis, varem Rehevere mõis (saksa keeles Cassinorm, varem Rehefer) oli rüütlimõis Tartumaal Palamuse kihelkonnas.
Uus!!: Mõisasüda ja Kassinurme mõis · Näe rohkem »
Kastre mõis
Kastre mõisa härrastemaja Kastre park Kastre mõis ehk Uue-Kastre mõis (saksa keeles Kaster) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Mõisasüda ja Kastre mõis · Näe rohkem »
Keila ajalugu
Keila ala kerkis merest umbkaudu 8000 aastat tagasi ning asub Põhja-Eesti lavamaal.
Uus!!: Mõisasüda ja Keila ajalugu · Näe rohkem »
Keskvere mõis
Keskvere mõisa peahoone Keskvere mõis (saksa keeles Keskfer) oli mõis Läänemaal Martna kihelkonnas.
Uus!!: Mõisasüda ja Keskvere mõis · Näe rohkem »
Kiidjärve mõis
Kiidjärve mõisa ait-kuivati Kiidjärve mõis (saksa keeles Kiddijerw) oli rüütlimõis Tartumaal Võnnu kihelkonnas, praeguse haldusjaotuse järgi Põlva maakonnas Põlva vallas.
Uus!!: Mõisasüda ja Kiidjärve mõis · Näe rohkem »
Kostivere mõis
Kostivere mõis (saksa keeles Kostifer) oli mõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Mõisasüda ja Kostivere mõis · Näe rohkem »
Leetse mõis
Leetse mõisa peahoone varemed koos trepiga Leetse mõisa värav Leetse mõis mere poolt (tagant) vaadatuna. Postkaart, 1920. aastad Leetse mõisa eestvaade, 1922. Foto Aleksander Kink Leetse mõisasüda 1879. aasta kaardil, kollane aia-põllumaa, heleroheline heinamaa, tumeroheline – mets, sinine – kraavid, tiigid; tumepruun – karjamaa; hallikas – põllumajanduslikult kõlbmatu maa Leetse mõis (saksa keeles Leetz) oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Paldiski linna lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.
Uus!!: Mõisasüda ja Leetse mõis · Näe rohkem »
Maarjamõisa mõis
Maarjamõisa mõis, ka Maarjamõis (saksa keeles Marienhof) oli riigimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.
Uus!!: Mõisasüda ja Maarjamõisa mõis · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Mõisasüda ja Mõis · Näe rohkem »
Mõisad Tartu linnas
Mõisad Tartu linnas on loetelu mõisatest, mille hooned asuvad või on asunud Tartu linna piirides.
Uus!!: Mõisasüda ja Mõisad Tartu linnas · Näe rohkem »
Mõisavald
Mõisavald oli 17. sajandil Eestis ja Lätis haldusüksuseks muutunud mõisa ümbritsev talupoegadega asustatud mõisa territoorium ning mõistet mõisavald kasutati eraldamaks talupoegade elamispiirkondi mõisaomanike kasutatud mõisasüdamest, kus asusid häärber ja mõisa abihooned.
Uus!!: Mõisasüda ja Mõisavald · Näe rohkem »
Mõisnik
Mõisnik on isik, kellele kuulub lääni- või omandiõiguse alusel mõis või kes rendib mõisa – suurt haldusüksust ja põllumajanduslikku tootmisüksust, mille hulka traditsiooniliselt on kuulunud isemajandavad talud.
Uus!!: Mõisasüda ja Mõisnik · Näe rohkem »
Muraste mõis
pisi Muraste mõis (saksa keeles Morras) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Uus!!: Mõisasüda ja Muraste mõis · Näe rohkem »
Nutu mõis
Nutu mõis (saksa keeles Nutz) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Mõisasüda ja Nutu mõis · Näe rohkem »
Palmse park
Palmse mõisa pargirotund Maareformi mälestuskivi mõisapargis Palmse (mõisa) park asub Lääne-Virumaal Lahemaa rahvuspargi territooriumil, ajaloolise Kadrina kihelkonna maal, praegu Haljala valla maal, Palmse külas.
Uus!!: Mõisasüda ja Palmse park · Näe rohkem »
Park
Kadrioru park on park Tallinnas Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.
Uus!!: Mõisasüda ja Park · Näe rohkem »
Pikajärve mõis
Mõisa peahoone (2012) Mõisa peahoone (2012) Pikajärve mõis (saksa keeles Langensee, Johannishof) oli Võrumaal Kanepi kihelkonnas asunud rüütlimõis (vaadatud 16.05.2015).
Uus!!: Mõisasüda ja Pikajärve mõis · Näe rohkem »
Reina mõis
Reina mõis, ka Salli mõis (saksa keeles Saltack) oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Mõisasüda ja Reina mõis · Näe rohkem »
Roela mõis
Roela mõis (saksa keeles Ruil) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Mõisasüda ja Roela mõis · Näe rohkem »
Selja mõis
Selja mõis (saksa keeles Gut Selgs, varasem nimi Tolsburg) oli rüütlimõis Virumaal Haljala kihelkonnas, mõisasüdamega praeguse haldusjaotuse järgi Lääne-Viru maakonna Viru-Nigula valla Selja külas.
Uus!!: Mõisasüda ja Selja mõis · Näe rohkem »
Umsiedlung
''Umsiedlung'''it kujutav plakat 1939. aastast Umsiedlung (saksa keeles 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli aktsioon, mille käigus asustati 1939.
Uus!!: Mõisasüda ja Umsiedlung · Näe rohkem »
Võhmuta mõis
Võhmuta mõisa peahoone (mai 2014) Võhmuta mõis (saksa keeles Wechmuth) oli rüütlimõis Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Uus!!: Mõisasüda ja Võhmuta mõis · Näe rohkem »
Veljo Ranniku
Veljo Ranniku (kuni 1938 Veljo Teinmann; 27. juuni 1934 Võsu, Virumaa – 21. august 2012 Tallinn) oli eesti loodus- ja keskkonnakaitsja, muinsuskaitse- ja ühiskonnategelane.
Uus!!: Mõisasüda ja Veljo Ranniku · Näe rohkem »
Vihula mõis
Vihula mõis (saksa keeles Viol) oli Virumaal Haljala kihelkonnas asunud rüütlimõis.
Uus!!: Mõisasüda ja Vihula mõis · Näe rohkem »
