Kiiremini kui brauser!
123 suhted: A Grammar of Motives, Abstraktne mõtlemine, Alusepanek kommete metafüüsikale, Analüütiline filosoofia, Aprioorsus, Aristotelese eetika, Arukus (vaimufilosoofia), Üksindus, Üldisus, Õpiraskused, Õpivilumuste spetsiifilised häired, Biheiviorism, Briti idealism, Circulus vitiosus, Claude Lévi-Strauss, Daniel Dennett, David Hume, David Wechsler, Dementsus, Dialektiline loogika (Iljenkov), Eksperimentaalpsühholoogia, Elamus, Emotsioon, Enesetapumõtted, Epifenomenalism, Erik Judin, Erinevus, Eripedagoogika mõisteid, Ettekujutus, Evald Iljenkov, Evolutsioonipsühholoogia, Filosoofia mõisteid, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, Fixing Reference, G. E. M. Anscombe, Helilooming, Heliteos, Heuristik, Idealism, Innovatsioon, Intelligentsus, Ishango luu, Isik, Jiddu Krishnamurti, Jonathan Lowe, Jumalatõestus, Jungi isiksusetüpoloogia, Kahekõnelus (2), Kakskeelsus, Keel, ..., Keelefilosoofia, Keha ja vaimu dualism, Kognitiivne lingvistika, Kognitiivne psühholoogia, Kognitiivsus, Koolivägivald, Kujutlus, Kvaliteet (filosoofia), La vita come ricerca, Lapse heaolu, Life and Action, Life's Dominion, Loodusseadus, Loogika, Loogikateadus, Loogilised uurimused, Loomeprotsess, Loovus, Marihuaana, Märk, Mõiste, Mõttekeel, Mõttetalgud, Mõttetegevus, Meediakirjaoskus, Mis tunne on olla nahkhiir?, Misoloogia, Mortal Questions, Nominalism, Objekt (filosoofia), On Denoting, Osalusepistemoloogia, Paranoia, Parmenides, Paul Grice, Psüühiline funktsioon, Psühholoog, Psühholoogia, Psühholoogia mõisteid, Psühholoogilised põhifunktsioonid, Psühhoos, Psühhotroopne aine, Psychologie vom empirischen Standpunkte, Rännak impampluule riiki, Refleksioon, Religioon, Semantika, Skeptitsism, Stanley B. Klein, Stoitsism, Substants, Substantsidualism, Sundmõtlemine, Taju, Teadvus, Teadvuse neuraalsed korrelaadid, Teadvuseteadus, Tegelikkus, Tehisintellekt, Teine meditatsioon, The Model of Love, The Refutation of Idealism, The Symbolic Species, Tingitus, Tunnetus (psühholoogia), Tunnetusteadus, Turingi test, Uneasy Virtue, Urantia raamat, Vaim (mens), Võimalikkus, Williamsi sündroom, Zenon Kitionist. Laienda indeks (73 rohkem) »
A Grammar of Motives
"A Grammar of Motives" ("Üks motiivide grammatika") on Kenneth Burke'i raamat.
Uus!!: Mõtlemine ja A Grammar of Motives · Näe rohkem »
Abstraktne mõtlemine
Abstraktne mõtlemine on mõtlemine, mis opereerib abstraktsete mõistetega, abstraktsioonidega.
Uus!!: Mõtlemine ja Abstraktne mõtlemine · Näe rohkem »
Alusepanek kommete metafüüsikale
"Alusepanek kommete metafüüsikale" (Grundlegung zur Metaphysik der Sitten) on Immanuel Kanti esimene raamat eetikast.
Uus!!: Mõtlemine ja Alusepanek kommete metafüüsikale · Näe rohkem »
Analüütiline filosoofia
Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.
Uus!!: Mõtlemine ja Analüütiline filosoofia · Näe rohkem »
Aprioorsus
Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.
Uus!!: Mõtlemine ja Aprioorsus · Näe rohkem »
Aristotelese eetika
Aristotelese eetika on Aristotelese filosoofia osa, mis käsitleb inimese hüve.
Uus!!: Mõtlemine ja Aristotelese eetika · Näe rohkem »
Arukus (vaimufilosoofia)
Arukuse ehk intelligentsuse (inglise keeles intelligence) all mõistetakse vaimufilosoofias (näiteks seoses Turingi testiga) olendi omadust omada mõtlemist, mõistust, aru vms, või käitumise omadust tuleneda mõtlemisest vms.
Uus!!: Mõtlemine ja Arukus (vaimufilosoofia) · Näe rohkem »
Üksindus
Üksindus on eraldatuse või isolatsiooni seisund, mis viitab kontakti puudumisele teiste inimestega.
Uus!!: Mõtlemine ja Üksindus · Näe rohkem »
Üldisus
Üldisus on mõtlemise, tunnetuse, mõiste, termini või sõna omadus rakenduda kehtivalt enam kui ühel üksikjuhul; mida rohkematele üksikjuhtudele rakendutakse, seda suurem on üldisuse määr.
Uus!!: Mõtlemine ja Üldisus · Näe rohkem »
Õpiraskused
Õpiraskused (ingl learning disabilities, learning difficulties) on ajutalitluse või aju struktuuri neurobioloogilised hälbed, mis seostuvad inimese taju, mälu, mõtlemise ja kõnega.
Uus!!: Mõtlemine ja Õpiraskused · Näe rohkem »
Õpivilumuste spetsiifilised häired
Õpivilumuste spetsiifilised häired kuuluvad koos kõne ja keele, motoorika ja pervasiivsete arenguhäiretega RHK-10 psühholoogilise arengu häirete rühma (F80–F89).
Uus!!: Mõtlemine ja Õpivilumuste spetsiifilised häired · Näe rohkem »
Biheiviorism
Biheiviorismiks (inglise behaviorism) nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega.
Uus!!: Mõtlemine ja Biheiviorism · Näe rohkem »
Briti idealism
Briti idealism oli filosoofiasuund Suurbritannias 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni.
Uus!!: Mõtlemine ja Briti idealism · Näe rohkem »
Circulus vitiosus
Circulus vitiosus (ladina keeles sõna-sõnalt 'paha ring' või 'vigane ring', eesti keeles enamasti 'suletud ring' või 'nõiaring') on filosoofias ja loogikas eksimus mõtlemise reeglite vastu, mille puhul kasutatakse määratluses või tõestuses seda, mida alles hakatakse määratlema või tõestama.
Uus!!: Mõtlemine ja Circulus vitiosus · Näe rohkem »
Claude Lévi-Strauss
Claude Lévi-Strauss (28. november 1908 Brüssel – 30. oktoober 2009 Pariis) oli Prantsusmaa antropoloog, etnoloog ja müüdiuurija, kes võttis keeleteadusest üle strukturalistliku mudeli ja tõi sellega antropoloogiasse epistemoloogilise pöörde.
Uus!!: Mõtlemine ja Claude Lévi-Strauss · Näe rohkem »
Daniel Dennett
Daniel Dennett, 2006. Daniel Clement Dennett (sündinud 28. märtsil 1942 Bostonis) on USA filosoof, üks juhtivaid vaimufilosoofe.
Uus!!: Mõtlemine ja Daniel Dennett · Näe rohkem »
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Uus!!: Mõtlemine ja David Hume · Näe rohkem »
David Wechsler
David Wechsler (12. jaanuar 1896 – 2. mai 1981) oli ameerika psühholoog.
Uus!!: Mõtlemine ja David Wechsler · Näe rohkem »
Dementsus
Dementsus on sümptomite kompleks ehk sündroom, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsete võimete taandareng.
Uus!!: Mõtlemine ja Dementsus · Näe rohkem »
Dialektiline loogika (Iljenkov)
"Dialektiline loogika.
Uus!!: Mõtlemine ja Dialektiline loogika (Iljenkov) · Näe rohkem »
Eksperimentaalpsühholoogia
Eksperimentaalpsühholoogia on psühholoogiline uurimistöö (käitumise ja selle aluseks olevate protsesside uurimine), milles kasutatakse eksperimente.
Uus!!: Mõtlemine ja Eksperimentaalpsühholoogia · Näe rohkem »
Elamus
Elamus (saksa keeles Erlebnis) on inimese elus toimuv meeldejääv sündmus.
Uus!!: Mõtlemine ja Elamus · Näe rohkem »
Emotsioon
Tunne ehk emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.
Uus!!: Mõtlemine ja Emotsioon · Näe rohkem »
Enesetapumõtted
"Sappho", Ernst Stückelberg, 1897 Enesetapumõtted ehk suitsiidimõtted on mõtteprotsess, mille käigus tekivad ideed või mõtted oma elu lõpetamisest.
Uus!!: Mõtlemine ja Enesetapumõtted · Näe rohkem »
Epifenomenalism
Epifenomenalism on filosoofias seisukoht, mille kohaselt on olemas epifenomenid – entiteedid, mis on küll põhjustatud, kuid millel pole tagajärgi (või pole füüsilisi tagajärgi).
Uus!!: Mõtlemine ja Epifenomenalism · Näe rohkem »
Erik Judin
Erik Grigorjevitš Judin (vene Эрик Григорьевич Юдин; 14. veebruar 1930 Moskva – 5. jaanuar 1976) oli Venemaa filosoof, Moskva metodoloogiaringi üks liidreid.
Uus!!: Mõtlemine ja Erik Judin · Näe rohkem »
Erinevus
Erinevus ehk differents (ladina keeles differentia, inglise keeles difference, saksa keeles Differenz, prantsuse keeles différent või différant) on eristav tunnus või omadus, entiteedi unikaalsus, selle eriline ainukordsus või suhe.
Uus!!: Mõtlemine ja Erinevus · Näe rohkem »
Eripedagoogika mõisteid
Siin on loetletud eripedagoogika mõisteid.
Uus!!: Mõtlemine ja Eripedagoogika mõisteid · Näe rohkem »
Ettekujutus
Ettekujutus (inglise keeles representation, ladina keeles repraesentatio, saksa keeles Vorstellung), ka kujutlus, ilming, esinemine, avaldumine, idee, mõte on viis, kuidas subjekt enda jaoks midagi mõteldavaks või kogetavaks teeb.
Uus!!: Mõtlemine ja Ettekujutus · Näe rohkem »
Evald Iljenkov
Evald Vassiljevitš Iljenkov (Эвальд Васильевич Ильенков; 18. veebruar 1924 Smolensk – 21. märts 1979 Moskva) oli vene filosoof.
Uus!!: Mõtlemine ja Evald Iljenkov · Näe rohkem »
Evolutsioonipsühholoogia
Evolutsioonipsühholoogia ehk evolutsiooniline psühholoogia (inglise keeles evolutionary psychology) on neodarvinlik psühholoogia suund, mis püüab seletada inimese psüühilisi omadusi loodusliku valikuga, taandades kõigi käitumuslike omaduste põhjused reproduktiivsetele tunnustele ja sugulisele valikule.
Uus!!: Mõtlemine ja Evolutsioonipsühholoogia · Näe rohkem »
Filosoofia mõisteid
Siin on loetletud filosoofia mõisteid.
Uus!!: Mõtlemine ja Filosoofia mõisteid · Näe rohkem »
Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia
"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.
Uus!!: Mõtlemine ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »
Fixing Reference
"Fixing Reference" on Imogen Dickey filosoofiline raamat.
Uus!!: Mõtlemine ja Fixing Reference · Näe rohkem »
G. E. M. Anscombe
pisi Gertrude Elizabeth Margaret Anscombe (18. märts 1919 Limerick, Iirimaa – 5. jaanuar 2001 Cambridge) oli Briti analüütiline filosoof.
Uus!!: Mõtlemine ja G. E. M. Anscombe · Näe rohkem »
Helilooming
Helilooming ehk kompositsioon ehk komponeerimine on muusikas heliteose, helikeskkonna või muusikalise protsessi loomise kunst (ars), oskus (techne) ja protsess.
Uus!!: Mõtlemine ja Helilooming · Näe rohkem »
Heliteos
Heliteos ehk muusikateos ehk helitöö (Hermann, Kasemets 1918) ehk helind (Visnapuu 1923) ehk kompositsioon on muusikaline teos, mis kujutab endast kindlakujulist muusikaliste väljendusvahenditega määratud helide kogumit.
Uus!!: Mõtlemine ja Heliteos · Näe rohkem »
Heuristik
Heuristikud (psühholoogias) on lihtsad, efektiivsed reeglid, mis aitavad teha otsuseid.
Uus!!: Mõtlemine ja Heuristik · Näe rohkem »
Idealism
Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuslikult primaarseks.
Uus!!: Mõtlemine ja Idealism · Näe rohkem »
Innovatsioon
Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine.
Uus!!: Mõtlemine ja Innovatsioon · Näe rohkem »
Intelligentsus
Tööriistade abil probleemi lahendav hakk Kea ja haki intelligentsuse testimine probleemilahendusega Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime.
Uus!!: Mõtlemine ja Intelligentsus · Näe rohkem »
Ishango luu
Ishango luu on vanim teadaolev väikeste algarvude sõel. Ishango luu (inglise keeles Ishango bone) on tõenäoliselt maailma vanim väikeste algarvude sõel.
Uus!!: Mõtlemine ja Ishango luu · Näe rohkem »
Isik
Isiku (inglise keeles person) all mõeldakse tavaliselt inimest või inimesesarnaste psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olendit.
Uus!!: Mõtlemine ja Isik · Näe rohkem »
Jiddu Krishnamurti
Jiddu Krishnamurti Jiddu Krishnamurti (telugu keeles జిడ్డు కృష్ణ మూర్తి) (ka J. Krishnamurti (జే. కృష్ణ మూర్తి); 12. mai 1895 Madanapalle, India impeerium – 17. veebruar 1986 Ojai, California) oli india (telugu) päritolu filosoof ja vaimne õpetaja.
Uus!!: Mõtlemine ja Jiddu Krishnamurti · Näe rohkem »
Jonathan Lowe
E.
Uus!!: Mõtlemine ja Jonathan Lowe · Näe rohkem »
Jumalatõestus
Jumalatõestus on argument selle kasuks, et Jumal on olemas.
Uus!!: Mõtlemine ja Jumalatõestus · Näe rohkem »
Jungi isiksusetüpoloogia
Jungi isiksusetüpoloogia (Jungian Type Index, JTI) on alternatiiv Myers-Briggsi isiksusetüüpide teooriale (Myers–Briggs Type Indicator, MBTI).
Uus!!: Mõtlemine ja Jungi isiksusetüpoloogia · Näe rohkem »
Kahekõnelus (2)
"Kahekõnelus" (2) Martin Buberi raamatu "Kahekõnelus" teise osa "Piirang" kokkuvõte PIIRANG Sfäärid Kahekõnelise (dialoogilise) ja monoloogilise elu sfäär ei lange kokku dialoogi ja monoloogi sfääriga isegi mitte juhul, kui pidada silmas neid dialoogi ja monoloogi vorme, milles puuduvad häälikud ja žestid.
Uus!!: Mõtlemine ja Kahekõnelus (2) · Näe rohkem »
Kakskeelsus
Kakskeelsus ehk bilingvism on nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ja on valmis vajaduse korral teisele keelele ümber lülituma.
Uus!!: Mõtlemine ja Kakskeelsus · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Mõtlemine ja Keel · Näe rohkem »
Keelefilosoofia
Keelefilosoofia on filosoofia haru ja filosoofilise mõtlemise stiil, mis on seotud väljendite kasutamise, teooriate konstrueerimise viiside ja teadmiste väljendusvahendite korrektse kasutamise põhimõtete uurimisega.
Uus!!: Mõtlemine ja Keelefilosoofia · Näe rohkem »
Keha ja vaimu dualism
Keha ja vaimu dualism on vaimufilosoofias arusaam, mille kohaselt vaimunähtused ei ole füüsilised nähtused ega ümberpöördult.
Uus!!: Mõtlemine ja Keha ja vaimu dualism · Näe rohkem »
Kognitiivne lingvistika
Kognitiivne lingvistika on teadusharu, mis uurib inimese mõtlemise, tunnetuse ja keele vahelisi seoseid, kuuludes nii keeleteaduse kui ka psühholoogia alla.
Uus!!: Mõtlemine ja Kognitiivne lingvistika · Näe rohkem »
Kognitiivne psühholoogia
Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib vaimseid protsesse nagu tähelepanu, keelekasutus, mälu, taju, probleemilahendamine, loovus ja mõtlemine.
Uus!!: Mõtlemine ja Kognitiivne psühholoogia · Näe rohkem »
Kognitiivsus
Kognitiivsus on mentaalseid protsesse (nt taju, tähelepanu, mõtlemist) kaasav, tunnetusega seotud psühholoogiline mõiste.
Uus!!: Mõtlemine ja Kognitiivsus · Näe rohkem »
Koolivägivald
Koolivägivald on igasugune soovimatu rünnak koolis (ka ülikoolis) või selle ümbruses, mis on suunatud õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu ja põhjustab ohvrile vigastusi, kestvat ängi ja hirmu võimalike uute rünnakute ees tulevikus või ka surma.
Uus!!: Mõtlemine ja Koolivägivald · Näe rohkem »
Kujutlus
Kujutlus (inglise keeles mental imagery, image; saksa keeles bildliche Vorstellung) (kujutlusprotsess) on tunnetuse lüli, osa mõtlemisest.
Uus!!: Mõtlemine ja Kujutlus · Näe rohkem »
Kvaliteet (filosoofia)
Kvaliteet (ladina keeles qualitas) on objektist mõtlemise üks põhivorme, mille alla kuulub kõik see, mida ei mõelda objekti "sellena" (Daß), st olemasolu (Existenz) või olemusena (Wesenheit), vaid määramise (Bestimmung) ja tunnusena (Merkmal), mis eristab üht objekti teistest.
Uus!!: Mõtlemine ja Kvaliteet (filosoofia) · Näe rohkem »
La vita come ricerca
"La vita come ricerca" ('Elu kui otsing') on Ugo Spirito filosoofiline raamat 1937.
Uus!!: Mõtlemine ja La vita come ricerca · Näe rohkem »
Lapse heaolu
Lapse heaolu on lapse seisund, mis toetab tema arengut (Eesti lastekaitseseadus LasteKS § 4).
Uus!!: Mõtlemine ja Lapse heaolu · Näe rohkem »
Life and Action
"Life and Action: Elementary Structures of Practice and Practical Thought" ("Elu ja tegu: praktika ja praktilise mõtlemise elementaarstruktuurid") on Michael Thompsoni filosoofiline teos.
Uus!!: Mõtlemine ja Life and Action · Näe rohkem »
Life's Dominion
"Life's Dominion: An Argument about Abortion, Euthanasia, and Individual Freedom" on Ronald Dworkini filosoofiline raamat.
Uus!!: Mõtlemine ja Life's Dominion · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Mõtlemine ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Mõtlemine ja Loogika · Näe rohkem »
Loogikateadus
"Loogikateadus" ("Wissenschaft der Logik") on Georg Wilhelm Friedrich Hegeli teos.
Uus!!: Mõtlemine ja Loogikateadus · Näe rohkem »
Loogilised uurimused
"Loogilised uurimused" (saksa keeles "Logische Untersuchungen") on Edmund Husserli teos.
Uus!!: Mõtlemine ja Loogilised uurimused · Näe rohkem »
Loomeprotsess
Loomeprotsess (inglise keeles creative process, saksa keeles kreativer Prozess), ka looming, on originaalse tulemuseni jõudmine.
Uus!!: Mõtlemine ja Loomeprotsess · Näe rohkem »
Loovus
Loovus ehk kreatiivsus (inglise keeles creativity, saksa keeles Kreativität) on võime luua originaali.
Uus!!: Mõtlemine ja Loovus · Näe rohkem »
Marihuaana
Marihuaana Marihuaana (hispaania keeles marijuana) on india kanepi (Cannabis sativa ssp. indica) taime kuivatatud osadest valmistatud toimega uimasti.
Uus!!: Mõtlemine ja Marihuaana · Näe rohkem »
Märk
Märk on diskreetne tähenduse ühik.
Uus!!: Mõtlemine ja Märk · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Mõtlemine ja Mõiste · Näe rohkem »
Mõttekeel
Mõttekeel ehk mentalees (ladina keeles lingua mentis) on hüpoteetiline loomuliku keele eelne keel, milles toimub mõtlemine.
Uus!!: Mõtlemine ja Mõttekeel · Näe rohkem »
Mõttetalgud
Mõttetalgud on Eestis kasutusel kahes tähenduses.
Uus!!: Mõtlemine ja Mõttetalgud · Näe rohkem »
Mõttetegevus
Mõttetegevus on Georgi Štšedrovitski järgi intellektuaalsete ja kommunikatiivsete protsesside kompleks.
Uus!!: Mõtlemine ja Mõttetegevus · Näe rohkem »
Meediakirjaoskus
Meediakirjaoskus seisab mitmete oluliste eesmärkide nimel Meediakirjaoskuse (ka meediataip) all mõistetakse oskuste kogumit, mille seas on võime pääseda ligi, analüüsida, hinnata ja luua meediat, kasutades kõiki kommunikatsioonivorme.
Uus!!: Mõtlemine ja Meediakirjaoskus · Näe rohkem »
Mis tunne on olla nahkhiir?
"Mis tunne on olla nahkhiir?" ("What is it like to be a bat?") on Thomas Nageli artikkel.
Uus!!: Mõtlemine ja Mis tunne on olla nahkhiir? · Näe rohkem »
Misoloogia
Misoloogia (vanakreeka keeles μισολογία) on mõistuse, loogika, mõtlemise ja argumentide vihkamine, kartus või umbusaldamine.
Uus!!: Mõtlemine ja Misoloogia · Näe rohkem »
Mortal Questions
"Mortal Questions" on filosoof Thomas Nageli esseede kogumik.
Uus!!: Mõtlemine ja Mortal Questions · Näe rohkem »
Nominalism
Nominalism on keskajal tekkinud filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid vaid üksikesemete nimedeks.
Uus!!: Mõtlemine ja Nominalism · Näe rohkem »
Objekt (filosoofia)
Objekt (vanakreeka keeles antikeimenon, ladina keeles obiectum) on tänapäeva filosoofias tavaliselt see ese, asi, entiteet, mis vastandub subjektile.
Uus!!: Mõtlemine ja Objekt (filosoofia) · Näe rohkem »
On Denoting
"On Denoting" ('Denoteerimisest', eestikeelses tõlkes "Osutamisest") on Bertrand Russelli artikkel 1905.
Uus!!: Mõtlemine ja On Denoting · Näe rohkem »
Osalusepistemoloogia
Osalusepistemoloogia on filosoofiline hoiak, mille järgi tähendus ei ole positivistlike vaadete kohaselt ainult väljaspool inimmõistust (objektiivses maailmas, mis ootab avastamist) ega ei ole postmodernistlike või konstruktivistlike vaadete kohaselt ainult subjektiivne inimmõistuse poolt konstrueeritud või projitseeritud tähendus olemuslikult mõttetusse maailma.
Uus!!: Mõtlemine ja Osalusepistemoloogia · Näe rohkem »
Paranoia
Paranoia on inimese instinkt või mõtlemine, mis on tugevalt mõjutatud ärevusest või hirmust, tihtipeale kaasnevad sellega luulumõtted, viirastused ja muu irratsionaalne.
Uus!!: Mõtlemine ja Paranoia · Näe rohkem »
Parmenides
Pildi autor Raffaello Sanzio Parmenides (umbes 540 – 480 eKr) oli vanakreeka filosoof, kelle kodulinnaks oli Elea linn Suur-Kreekas (praegune Velia linn Lõuna-Itaalias) ja keda loetakse vastavalt oma kodukohale eleaatide koolkonda kuuluvaks ning klassifitseeritakse eelsokraatikuks, nagu kõiki Sokratesele ajalooliselt eelnevaid filosoofe.
Uus!!: Mõtlemine ja Parmenides · Näe rohkem »
Paul Grice
Herbert Paul Grice (ta kasutas põhiliselt autorinime Paul Grice, mõne korra ka nimekuju H. P. Grice; 13. märts 1913 Birmingham – 28. august 1988 Berkeley, California) oli Briti filosoof, kes töötas pikka aega USA-s. Ta on tuntud eelkõige uudsete ideede poolest keelefilosoofias (tähenduse loomus, Grice'i maksiimid, implikatuurid).
Uus!!: Mõtlemine ja Paul Grice · Näe rohkem »
Psüühiline funktsioon
Psüühiline funktsioon ehk mentaalne funktsioon on protsess, mille läbi toimub organismi suhe ümbritseva keskkonnaga ja mille eesmärk on organismi jaoks võimalikult optimaalse seisundi kindlustamine sõltuvalt ümbritseva keskkonna tingimustest.
Uus!!: Mõtlemine ja Psüühiline funktsioon · Näe rohkem »
Psühholoog
Psühholoog on teadlane ("teoreetik") ja/või nõustaja ("praktik"), kes uurib ja/või õpetab psühholoogiat või praktiseerib psühholoogilise nõustajana.
Uus!!: Mõtlemine ja Psühholoog · Näe rohkem »
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Mõtlemine ja Psühholoogia · Näe rohkem »
Psühholoogia mõisteid
Siin on loetletud psühholoogia mõisteid.
Uus!!: Mõtlemine ja Psühholoogia mõisteid · Näe rohkem »
Psühholoogilised põhifunktsioonid
Psühholoogiline funktsioon Carl Gustav Jungi nägemuse kohaselt kirjeldavad psüühika struktuuri järgmised funktsioonid.
Uus!!: Mõtlemine ja Psühholoogilised põhifunktsioonid · Näe rohkem »
Psühhoos
Psühhoos on psüühikahäire, mille tunnuseks on häiritud tegelikkuse (objektiivse reaalsuse) tunnetus.
Uus!!: Mõtlemine ja Psühhoos · Näe rohkem »
Psühhotroopne aine
Psühhotroopne aine on psühhoaktiivne keemiline aine, mis mõjub (kesk)närvisüsteemile ning võib toimida taju, mõtlemist, emotsioone, käitumist mõjutavana.
Uus!!: Mõtlemine ja Psühhotroopne aine · Näe rohkem »
Psychologie vom empirischen Standpunkte
"Psychologie vom empirischen Standpunkte" ("Psühholoogia empiirilisest vaatepunktist") on 1874 Leipzigis kirjastuse Verlag von Duncker & Humblot ilmunud Franz Brentano raamat.
Uus!!: Mõtlemine ja Psychologie vom empirischen Standpunkte · Näe rohkem »
Rännak impampluule riiki
"Rännak impampluule riiki" on eesti kirjaniku ja semiootiku Valdur Mikita 2001.
Uus!!: Mõtlemine ja Rännak impampluule riiki · Näe rohkem »
Refleksioon
Refleksioon (ladina keeles reflexio 'peegeldus') on psühholoogias tähelepanu suunamine tunnetavalt (kognitsiooni) objektilt tunnetajale (kognitiivsele).
Uus!!: Mõtlemine ja Refleksioon · Näe rohkem »
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Uus!!: Mõtlemine ja Religioon · Näe rohkem »
Semantika
Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse haru, mis uurib.
Uus!!: Mõtlemine ja Semantika · Näe rohkem »
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Uus!!: Mõtlemine ja Skeptitsism · Näe rohkem »
Stanley B. Klein
Stanley B. Klein (Stan Klein) on ameerika psühholoog ja filosoof.
Uus!!: Mõtlemine ja Stanley B. Klein · Näe rohkem »
Stoitsism
Stoitsism oli antiikfilosoofia koolkond.
Uus!!: Mõtlemine ja Stoitsism · Näe rohkem »
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Uus!!: Mõtlemine ja Substants · Näe rohkem »
Substantsidualism
Substantsidualism on vaimufilosoofias seisukoht, mille järgi inimene sisaldab kahte substantsi.
Uus!!: Mõtlemine ja Substantsidualism · Näe rohkem »
Sundmõtlemine
Sundmõtlemine ehk obsessiivne mõtlemine on inimese mõtlemishäire, kus pähe tulevad korduvad mõtted või kujutlused, millest on keeruline vabaneda ja mis võivad tekitada erinevaid emotsioone.
Uus!!: Mõtlemine ja Sundmõtlemine · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Mõtlemine ja Taju · Näe rohkem »
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Uus!!: Mõtlemine ja Teadvus · Näe rohkem »
Teadvuse neuraalsed korrelaadid
Teadvuse neuraalsed korrelaadid, ka teadvuse neuronaalsed korrelaadid (akronüüm TNK; inglise keeles neural correlates of consciousness, NCC) on teadvuseprotsessidega kaasas käivad ajuprotsessid.
Uus!!: Mõtlemine ja Teadvuse neuraalsed korrelaadid · Näe rohkem »
Teadvuseteadus
Teadvuseteadus (inglise keeles Science of Consciousness) on interdistsiplinaarne teadusvaldkond, mis uurib teadvust filosoofia-, neuroteaduse ja meditsiinivaldkonna teaduslike meetoditega.
Uus!!: Mõtlemine ja Teadvuseteadus · Näe rohkem »
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Uus!!: Mõtlemine ja Tegelikkus · Näe rohkem »
Tehisintellekt
Tehisintellekt ehk tehisaru ehk kunstlik intellekt on masina intellekt.
Uus!!: Mõtlemine ja Tehisintellekt · Näe rohkem »
Teine meditatsioon
Teine meditatsioon on René Descartesi teose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" teine peatükk.
Uus!!: Mõtlemine ja Teine meditatsioon · Näe rohkem »
The Model of Love
"The Model of Love: A Study in Philosophical Theology" ("Armastuse mudel: uurimus filosoofilise teoloogia alal") on Vincent Brümmeri filosoofiline raamat.
Uus!!: Mõtlemine ja The Model of Love · Näe rohkem »
The Refutation of Idealism
"The Refutation of Idealism" ("Idealismi kummutus") on George Edward Moore'i artikkel, mis ilmus 1903 ajakirjas Mind.
Uus!!: Mõtlemine ja The Refutation of Idealism · Näe rohkem »
The Symbolic Species
"The Symbolic Species: The co-evolution of language and the human brain" on Terrence Deaconi raamat 1997.
Uus!!: Mõtlemine ja The Symbolic Species · Näe rohkem »
Tingitus
Tingitus (inglise keeles conditioning) on õppimisteooria mudel, mida kasutati olendi käitumise uurimisel etteantud tingimustes.
Uus!!: Mõtlemine ja Tingitus · Näe rohkem »
Tunnetus (psühholoogia)
Tunnetus ehk kognitsioon on tegelikkusest meelelise pildi loomine, st tunnetuse kaudu saab olend aru, mis teda ümbritseb, mis on selle ümbritseva tähendus olendi jaoks ja kas on võimalik ümbrust muuta olendi heaolu tõstmiseks.
Uus!!: Mõtlemine ja Tunnetus (psühholoogia) · Näe rohkem »
Tunnetusteadus
Tunnetusteadus ehk kognitsiooniteadus (ka kognitiivteadus, kognitiivteadused; inglise keeles cognitive science, saksa keeles Kognitionswissenschaft, soome keeles kognitiotiede) on teadusharu, mille eesmärk on uurida tunnetuslikke võimeid.
Uus!!: Mõtlemine ja Tunnetusteadus · Näe rohkem »
Turingi test
Turingi testi standardne tõlgendus ehk Standardne Turingi test, milles kohtuniku C eesmärgiks on aru saada kumb mängijatest – A või B – on inimene Turingi test on Alan Turingi poolt välja pakutud eksperiment otsustamaks, kas arvuti suudab näidata inimese tasemel intelligentset käitumist.
Uus!!: Mõtlemine ja Turingi test · Näe rohkem »
Uneasy Virtue
"Uneasy Virtue" on Julia Driveri filosoofiline raamat, mis ilmus Cambridge University Pressi väljaandel 2001.
Uus!!: Mõtlemine ja Uneasy Virtue · Näe rohkem »
Urantia raamat
Urantia tunnusmärk, mis pärineb Melkisedekilt "Urantia raamat" (vahel ka "Viies epohhiline ilmutus") on vaimne, religioosne ja esoteeriline raamat, mis räägib Jumalast, Jeesusest, kosmoloogiast, religioonist, ajaloost ja saatusest ning mis on väidetavalt loodud kanaldamise teel aastatel 1924–1955 Ameerika Ühendriikides, Chicagos.
Uus!!: Mõtlemine ja Urantia raamat · Näe rohkem »
Vaim (mens)
Vaim (ka meel; inglise keeles mind, ladina keeles mens) on vaimufilosoofias vaimunähtuste kogum.
Uus!!: Mõtlemine ja Vaim (mens) · Näe rohkem »
Võimalikkus
Võimalikkus (kreeka keeles dynamis, ladina keeles possibilitas, potentia, saksa keeles Möglichkeit) on Loogiline võimalikkus ja reaalne võimalikkus ei ole mitte asja omadused, vaid üksnes mõtlemise ja selle objektide suhte (Beziehung) või senisele tunnetusele põhineva fakti oodatavuse (die Erwartung eines Tatbestandes auf Grund der bisherigen Erkenntnis) väljendus (Ausdruck).
Uus!!: Mõtlemine ja Võimalikkus · Näe rohkem »
Williamsi sündroom
Williamsi sündroom ehk Williamsi-Beureni sündroom (lühend WBS) on inimestel kaasasündinud haruldane sündroom.
Uus!!: Mõtlemine ja Williamsi sündroom · Näe rohkem »
Zenon Kitionist
Zenon Kitionist.Joonistus raamatust "Gallerie der alten Griechen und Römer", Augsburg, 1801 Zenon Kitionist (kreeka Ζήνων ὁ Κιτιεύς; u 334 – u 262 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes oli pärit Kitioni linnast Küprose saarel.
Uus!!: Mõtlemine ja Zenon Kitionist · Näe rohkem »
