Sisukord
33 suhted: Avalikkus, Dekonstruktsionism, Dekonstruktsioon, Elavik, Enesekavandamine, Eneseloome, Episteem, Erinevus, Erinewus, Iha (filosoofia), Inimteadused, Julia Kristeva, Keeleline pööre, Keelusüsteem, Kogemusteadus, Komberuum, Kriitiline teooria, Leho Lamus, Mõistekesksus, Nihe (filosoofia), Olemasolu (Heidegger), Olev, Paljus, Roland Barthes, Simulaakrum, Tähistaja, Tõeväidete süsteem, Teadvus, Teadvustamatus, Teine, Teisesuse filosoofia, Tel Quel, Totaalsus.
Avalikkus
Avalikkus (saksa keeles Öffentlichkeit) tähendab 1) avalikkuse põhimõtet, avalikustamist; 2) pealtvaatajaid, üldsust, avallikkust subjektina; 2) avalikkuse valdkonna vastandumist era valdkonnale. Just viimases tähenduses kasutab sõna Jürgen Habermas teoses Avalikkuse struktuurimuutus (1962).Leho Lamus.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Avalikkus
Dekonstruktsionism
Dekonstruktsionism on Jacques Derrida dekonstruktsioonil kui erinevuse mängu kasutamisel rajanev tänapäeva filosoofia mõttemuster.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Dekonstruktsionism
Dekonstruktsioon
Dekonstruktsioon (tarindi eemaldamine) on tekstis oleva tõlgendussüsteemi koost lahti võtmine, mis võimaldab ligi pääseda jutustuse vaikivate eelduste juurde.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Dekonstruktsioon
Elavik
Elavik (elumaailm, eluilm) on isikuülene inimestevahelises suhtluses loodud tähenduslik keskkond.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Elavik
Enesekavandamine
Enesekavandamine (ka enesemoodustamine, enesetehnika) on Michel Foucault'l (enesetehnoloogia) kultuuris sisalduv tõekohustus, kuidas ennast moodustada.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Enesekavandamine
Eneseloome
Eneseloome on Richard Rortyl nõue, et ühiskonnas oleks suurem avatus ja ruum eneseteostuseks.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Eneseloome
Episteem
Episteem (kr επιστήμη (epistēmē), pr épistémè; teadmine) on ajajärgu suhete tervikteadmine; teatud ajal teatud ühiskonnas olev väidete ja lausungite (diskursuste) sõnastamise üldlevinud vorm.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Episteem
Erinevus
Erinevus ehk differents (ladina keeles differentia, inglise keeles difference, saksa keeles Differenz, prantsuse keeles différent või différant) on eristav tunnus või omadus, entiteedi unikaalsus, selle eriline ainukordsus või suhe.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Erinevus
Erinewus
Erinewus (prantsuse keeles différance) on tõlkija Hasso Krulli poolt eesti keeles kasutusele võetud termin tähenduste ebapüsivuse mõiste jaoks Jacques Derrida teksti Positsioonid tõlkes.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Erinewus
Iha (filosoofia)
Iha on ilma igasuguse ettemääratud sihi või eesmärgita, lõputuid vorme võttev muutlik mitteteadvuse osa, mida kapitalismis kasutatakse reklaamitööstuses.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Iha (filosoofia)
Inimteadused
Inimteadused (varem humanitaarteadused) on psühholoogia ja juturavi (psühhoanalüüs), inimeseõpetus, kirjandus, rahvakultuur (etnoloogia), müüdiõpetus, ideoloogia, positivistlik ajalookirjutus, majandusteadus, politoloogia ja osa ühiskonnateadusest.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Inimteadused
Julia Kristeva
Julia Kristeva (2008) Julia Kristeva (bulgaaria keeles Юлия Стоянова Кръстева, sündinud 24. juunil 1941 Slivenis) on bulgaaria päritolu Prantsusmaa filosoof, kirjanduskriitik, psühhoanalüütik, semiootik, feminist.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Julia Kristeva
Keeleline pööre
Keeline pööre tähistab filosoofias ja inimteadustes valdkonna tõlgendamiskeskme ja meetodite kasutamise nihkumist kogemuses väljendatud keelele ning nendes valdkondades toimunud muutusi.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Keeleline pööre
Keelusüsteem
Keelusüsteem (ka välistamissüsteem, sundussüsteem) koosneb lubatust ja lubamatust.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Keelusüsteem
Kogemusteadus
Kogemusteadus ehk empiiriline teadus on teadusharu, mille tulemused toetuvad vaatlustest saadavale kogemusele.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Kogemusteadus
Komberuum
Komberuum on keele, kommete ja väärtustega moodustunud hüpoteetiline sidus keskkond, mis tekib, kui kultuuriruumile (keel ja kunstid) lisada harjumused ja tavad.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Komberuum
Kriitiline teooria
Kriitiline teooria (saksa keelesKritische Theorie, inglise keeles critical theory) on tõlgendusviis, milles on võimalik ühiskonda järk-järgult muuta.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Kriitiline teooria
Leho Lamus
Leho Lamus (sündinud 15. jaanuaril 1971) on eesti teoloog.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Leho Lamus
Mõistekesksus
Mõistekesksus (kr logotsentrism, sõna-, mõttekesksus) on aluste või kindla tähenduse keskne mõtlemine, mis ühendab kõik mõttesüsteemid ühe ja kõige üldisema keskme (Jumal, idee, mina, teadvus jne) ümber.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Mõistekesksus
Nihe (filosoofia)
Nihe filosoofias on mõiste tähenduse (tähendusnihe) või teadvuse hoiaku muutumine.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Nihe (filosoofia)
Olemasolu (Heidegger)
Dasein on saksakeelne sõna, mis tähendab „olemasolu“, "siinolemine" ja on seotud inimesega.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Olemasolu (Heidegger)
Olev
Olev (kreeka keeles to on, keskaja ladina keeles ens, saksa keeles Seiendes) on Martin Heideggeril kõik see millest me kõneleme ning mis ja kuidas me ise oleme.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Olev
Paljus
Paljus(us) on ühismõõdutus ja erinevate asjade mitmekesisus, milles ühtegi maailmakirjeldust ei peeta teistest tähtsamaks.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Paljus
Roland Barthes
Roland Gérard Barthes (12. november 1915 – 25. märts 1980) oli prantsuse kirjanduskriitik, kirjandus- ja sotsiaalteoreetik ning semiootik.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Roland Barthes
Simulaakrum
Simulaakrum (ladina keeles: simulacrum Leho Lamus. "Mõtlemise mõistevõrk", lk 303-304.. Simulaakrum on koopia, millel pole tegelikkuses vastet (vōi originaali); ehk märk, millel pole tähistatavat (tegelikku objekti). Mõiste tõi ühiskonna- ja inimteadustes laialdasse kasutusse prantsuse filosoof Jean Baudrillard ("Simulaakrumid ja simulatsioon" 1981).
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Simulaakrum
Tähistaja
Tähistaja (ing: signifier; prantsuse: signifiant) on pilt, häälik (heliline kujutis või märk), tähenduse kandja ja tähistustoimingu osa (väljendusplaan, vorm).
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Tähistaja
Tõeväidete süsteem
Tõeväidete süsteem on mõisteühend, mida nüüdisfilosoofias kasutatakse metafüüsika nimetuse asemel (näiteks dekonstruktsionismis).
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Tõeväidete süsteem
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Teadvus
Teadvustamatus
Teadvustamatus ehk mitteteadvus (ka ebateadvus, irdteadvus; saksa keeles das Unbewusste, varem ekslikult tõlgitud alateadvuseks) on teadvuse ja psüühika osa, millele isiku minal pole teadvustatud ligipääsu.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Teadvustamatus
Teine
Teine (inglise: other, saksa: andersartig, vene: другой; ka võõras) on filosoofia, psühholoogia, eetika, kriitilise teooria ja kultuuriuuringute põhimõiste (mingilmääral sõna objekti asemel), mis tähendab teist, ehk mittemina.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Teine
Teisesuse filosoofia
Teisesuse filosoofia on Jacques Derrida ja Michel Foucault' totaalset mõtlemist eitav arusaam.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Teisesuse filosoofia
Tel Quel
Tel Quel oli prantsuse kirjanike ja teoreetikute rühmitus ja nende asutatud ajakiri.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Tel Quel
Totaalsus
Totaalsus on mingi ainulise eelduse, aluse, normi või tõe allutamine kõikehõlmavusele.
Vaata Mõtlemise mõistevõrk ja Totaalsus