Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Nõukogude väeosad Eestis

Index Nõukogude väeosad Eestis

Siin on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil aastatel 1944–1994 paiknenud NSV Liidu relvajõudude (mille hulka kuulusid Nõukogude armee, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu Piirivalve ja NSV Liidu Siseministeeriumi siseväed) väeosade ja nende asukohtade kohta. Nõukogude Eestis oli ligi 800 paigas 1565 sõjaväeobjekti kogupindalaga 87 147 hektarit, mis moodustas ligikaudu 1,9% kogu Eesti territooriumist.

300 suhted: Aegna, Aila, Ajateenistus, ALMAVÜ, Anto Raukas, Ülikooli tänav, Ämari lennuväli, Änni, Ballistiline rakett, Balti laevastik, Balti sõjaväeringkond, Barclay plats, BMP-2, Boriss Jeltsin, Brigaad, BTR-60, BTR-70, Bukulti, Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi), Džohhar Dudajev, Diviis, Eesti, Eesti NSV, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat, Eesti NSV Siseministeerium, Eesti president, Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, Elva, Erika tänav, Garnison, Haapsalu, Haapsalu sõjaväelennuväli, Hara laht, Harju maakond, Harju rajoon, Harry Hein, Hektar, Hiiumaa, Humala, Iljušin Il-2, Jaan Poska tänav, Jakobi tänav, Järvamaa, Järve tänav, Jüri Raudsepp (sõjaväelane), Jõelähtme vald, Jõgeva maakond, ..., Jõhvi, Jõhvi lennuväli, Juhkentali tänav, Kadila, Kahepaiksed, Kaitseväe peastaap, Kaliningradi oblast, Karujärv, Karujärve, Käina vald, Kõrve, Keeri, Kehtna, Keila, Keila-Joa, Kergu, Kindralmajor, Kinga tänav, Kiviõli, Kloodi Pahnimägi, Klooga, Klooga järv, Klooga raudteejaam, Klubi, Konverents, Kopli tänav, Kose, Kose (Tallinn), Kose tee (Tallinn), Kose vald, Kotzebue tänav, Kubja, Kullassepa tänav, Kuramaa, Kuramaa lahingud, Kuressaare, Kuusalu, Kuusiku, Kuusiku lennuväli, Laeva, Lai tänav, Lasnamäe lennuväli, Lääne-Eesti saarestik, Lääne-Viru maakond, Läänemaa, Läti NSV, Leedu NSV, Leetse mõis, Lehtse, Lembit Pärn, Lendur, Leningradi oblast, Leningradi sõjaväeringkond, Lennart Meri, Lennuväli, Liepāja, Liivalaia tänav, Lubja, Lume tänav, Luure Peavalitsus, Magasini tänav, Maneeži tänav, Marati tänav, Marja tänav (Tallinn), Masti tänav, Mati Õun, Männiku asum, Männiku harjutusväli, Märtsiküüditamine, Meegomäe, Miiduranna, Miinisadam, Moskva, Muraste, Narva lennuväli, Narva maantee (Tallinn), NATO, Nõukogude armee, Nõukogude Liidu piirivalve, Nõukogude Liidu Siseministeerium, Nõukogude Liit, Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis, Nõukogude tänav, Neeme (Jõelähtme), Nehatu, NLKP 24. kongress, Novgorodi oblast, Novosibirsk, NSV Liidu õhukaitseväed Eestis, NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat, NSV Liidu Kaitseministeerium, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu merevägi Eestis, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, NSV Liidu relvajõud, NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium, NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal, NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed, Nurme (Lääneranna), Nurmsi lennuväli, Nursi, Obriku lennuväli, Ohepalu, Olgina, OSOAVIAHIM, Paide, Pakri poolsaar, Pakri saared, Paldiski, Palivere, Partsaare, Paslepa, Pataljon, Pääsküla, Pärispea poolsaar, Pärnu, Pärnu lennujaam, Pärnu maantee, Põltsamaa, Põlva maakond, Peedu (Elva), Peeter Kaasik, Pihkva oblast, Piirsalu, Pikk tänav (Rakvere), Polügoon, Polkovnik, Punaarmee, Putkaste, Puurmani, R-12 Dvina, Raadi sõjaväelennuväli, Raadiopeilingaator, Rahkla (Rakvere), Rakvere, Rannamäe tee, Rannamägi, Rapla, Rataskaevu tänav, Rügement, Rõika, Rõuge, Reiu, Ridali lennuväli, Risti, Rohu, Rohuküla, Rummu, Ruu, Saaremaa, Saku, Saku vald, Saue vald, Sänna, Sõjavägi, Sõmerpalu, Sinalepa, Sisejulgeolek, Sisekaitseakadeemia, SMERŠ, Soltsõ, Staap, Stardiplatvorm, Suur-Pakri, Suursoo, T-72, Tallinn, Tallinna garnison, Tallinna Kõrgem Ehitusvägede Poliitiline Sõjakool, Tallinna mereväebaas, Tallinna vanalinn, Tapa, Tapa lennuväli, Tartu, Tartu maakond, Tatari tänav, Tšernjahhovsk, Tööstuse tänav, Tõrrepõhja, Tehnikamaailm, Tondi, Tondi sõjaväelinnak, Tondi tänav, Toom-Kooli tänav, Toompuiestee, Tsiviilkaitse, Tuumasõda, Uderna, Uniküla, Utsali, Uuejärve, Uuemõisa mõis (Ridala), Uus tänav, Uus tänav (Tallinn), Vabaõhumuuseumi tee, Valga, Valgevälja, Valka, Vana-Nursi, Vana-Pääsküla, Vandjala, Varbla, Vardja (Kose), Varssavi Lepingu Organisatsioon, Vasalemma jõgi, Vasalemma vald, Vasavere, Väeüksus, Väekoondis, Väeosa, Väike-Pakri, Väluste, Värska, Võhma lennuväli, Võiste, Võru, Võru rajoon, Võrumaa, Vello Vare, Vene tänav, Venemaa, Venemaa president, Venemaa relvajõud, Venemaa strateegilised raketiväed, Vetelpääste, Viciebski oblast, Viimsi poolsaar, Vilaski, Viljandi, Viljandimaa, Vilnius, 15. november, 17. juuni, 17. mai, 1940, 1945, 1946, 1955, 1956, 1965, 1994, 26. juuli, 26. mai, 30. juuli, 31. august, 76. kaardiväe õhudessantdiviis, 8. armee (Nõukogude Liit), 8. Eesti Laskurkorpus, 9. juuli. Laienda indeks (250 rohkem) »

Aegna

Aegna (1929–1939 Äigna, ka Eigna, saksa keeles Wulf, rootsi keeles Ulfsö) on saar Tallinna lahe kirdeküljel.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Aegna · Näe rohkem »

Aila

Aila on küla Harju maakonnas Saue vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Aila · Näe rohkem »

Ajateenistus

'''Ajateenistus maailma riikides''' Roheline – relvajõude ei ole Punane – ajateenistus Sinine – täiskutseline sõjavägi ja/või vabatahtlik ajateenistus Lilla – väeteenistusse sunnitakse astuma alla 20% kogu eagrupist või alla 40% vastava eagrupi meestest (kui ajateenistuskohustus kehtib vaid meestele) Oranž – plaanid ajateenistusest loobumiseks lähima kolme aasta jooksul Hall – info puudub Ajateenistus (ajateenistuskohustus, kohustuslik riigikaitseteenistus, varem ka sundaeg) on piiratud kestusega riigikaitseline või sisekaitseline tegevteenistus kindlaks määratud ja nõuetele vastavale inimrühmale kindlas vanusegrupis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Ajateenistus · Näe rohkem »

ALMAVÜ

Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlik Ühing, lühend ALMAVÜ (vene keeles Добровольное Общество Содействия Армии, Авиации и Флоту, lühend ДОСААФ; Dobrovolnoje Obštšestvo Sodeistvija Armii, Aviatsii i Flotu, lühend DOSAAF) oli Nõukogude Liidu ja on praegu Venemaa Föderatsiooni paramilitaarne spordi, sõjalis-tehnilise ettevalmistuse ning patriootliku kasvatuse organisatsioon.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja ALMAVÜ · Näe rohkem »

Anto Raukas

Anto Raukas (17. veebruar 1935 Tartu – 19. aprill 2021) oli eesti geoloog, kergejõustiklane ja sporditegelane; Eesti Teaduste Akadeemia liige (1977).

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Anto Raukas · Näe rohkem »

Ülikooli tänav

Ülikooli tänav Tartu Ülikooli peahoone ees Ülikooli tänav on tänav Tartu kesklinnas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Ülikooli tänav · Näe rohkem »

Ämari lennuväli

Ämari lennuväli on sõjaväelennuväli Lääne-Harju vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Ämari lennuväli · Näe rohkem »

Änni

Änni oli küla Tartumaal.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Änni · Näe rohkem »

Ballistiline rakett

Ballistiline rakett on vertikaalsuunas suurele kõrgusele väljatulistatud rakett, mille viimane aste või lõhkepea langeb ballistilisel trajektooril etteantud sihtmärgile.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Ballistiline rakett · Näe rohkem »

Balti laevastik

Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Balti laevastik · Näe rohkem »

Balti sõjaväeringkond

Balti sõjaväeringkond (vene Прибалтийский военный округ - Pribaltijskij vojennõi okrug) oli Punaarmee ja NSV Liidu Relvajõudude Nõukogude Armee sõjaväeringkond.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Balti sõjaväeringkond · Näe rohkem »

Barclay plats

Barclay plats asub Tartu kesklinnas Ülikooli, Vallikraavi ja Küüni tänava vahel.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Barclay plats · Näe rohkem »

BMP-2

BMP-2 (vene keeles Боевая Mашина Пехоты-2) on 1980.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja BMP-2 · Näe rohkem »

Boriss Jeltsin

Boriss Jeltsin Boriss Nikolajevitš Jeltsin (Борис Николаевич Ельцин) (1. veebruar 1931 Butka küla, Sverdlovski oblast – 23. aprill 2007 Moskva) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president (1991–1999).

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Boriss Jeltsin · Näe rohkem »

Brigaad

Brigaad on iseseisev operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt mitmest pataljonist ja mitmesugustest muudest vajalikest üksustest.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Brigaad · Näe rohkem »

BTR-60

BTR-60 (БТР-60 – бронетранспортёр 60 – BroneTRansportjor) on Nõukogude Liidus välja töötatud ja seeriaviisiliselt valmistatud soomustransportöör.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja BTR-60 · Näe rohkem »

BTR-70

BTR-70 (GAZ-4905) on Nõukogude Liidus valmistatud amfiibne soomustransportöör.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja BTR-70 · Näe rohkem »

Bukulti

Bukulti asendikaart Bukulti on asum Lätis, Riia linna Vidzeme eeslinna osa pindalaga 5,183 km².

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Bukulti · Näe rohkem »

Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)

Elamu-veetorn C. R. Jakobsoni tänav 3 Sõbrapark C. R. Jakobsoni tänava ääres Carl Robert Jakobsoni tänav on tänav Viljandi kesklinnas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi) · Näe rohkem »

Džohhar Dudajev

Džohhar Dudajev (1991) Mälestustahvel Barclay hotelli seinal Tartus (2011) Džohhar Dudajev (tšetšeeni ladina Dƶoxar Dudayev; vene Джохар Мусаевич Дудаев; 15. aprill 1944 – 21. aprill 1996) oli Tšetšeenia sõjaväelane ja riigitegelane, Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi esimene president aastatel 1991–1996.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Džohhar Dudajev · Näe rohkem »

Diviis

Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Diviis · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti NSV

Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Eesti NSV · Näe rohkem »

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel. Formaalselt oli tegu liiduvabariigi valitsusega, mis allus Moskvas asuvale keskvõimule NSV Liidu Ministrite Nõukogule. Eesti NSV Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu (lühend ENSV RKN), mis tegutses alates 25. augustist 1940 suveni 1941. Teise maailmasõja aegu 1941–1944 oli Eesti NSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses Võrus ja kuni 25. märtsini 1946 Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juht oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees. 25. märtsil 1946 otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu 15. märtsi 1946. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juht oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu · Näe rohkem »

Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu

Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu oli 1957.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu · Näe rohkem »

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, lühend Eesti NSV RJM (vene keeles Министерство государственной безопасности ЭССР, lühend МГБ Эстонской ССР) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus ning kontrolli- ja repressiivorgan aastatel 1946–1954.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »

Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat

Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ehk Eesti NSV SARK (venekeelne lühend НКВД Эстонской ССР) oli aastail 1940–1941 ja 1944–1946 Eestis tegutsenud NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi struktuuriüksus, mille ülesandeks oli.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat · Näe rohkem »

Eesti NSV Siseministeerium

Eesti NSV Siseministeerium oli Eesti NSV sisejulgeoleku tagamise keskasutus aastatel 1946–1991.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Eesti NSV Siseministeerium · Näe rohkem »

Eesti president

Eesti president (institutsiooni ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Eesti president · Näe rohkem »

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk niinimetatud baaside leping (ja selle juurde kuuluv salajane protokoll) oli 1939.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt · Näe rohkem »

Elva

Elva on linn Tartu maakonnas Elva vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Elva · Näe rohkem »

Erika tänav

Erika tänav Ristiku, Kopli ja Erika tänava ristmik Erika tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Karjamaa asumis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Erika tänav · Näe rohkem »

Garnison

Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Garnison · Näe rohkem »

Haapsalu

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Haapsalu · Näe rohkem »

Haapsalu sõjaväelennuväli

Kiltsi lennuväli ehk Haapsalu lennuväli on kunagine NSV Liidu õhutõrjevägede 14.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Haapsalu sõjaväelennuväli · Näe rohkem »

Hara laht

Pärispea poolsaarte vahel Hara laht. Pärispea poolsaar. Vaade Suurpea küla rannikult Hara laht (varem ka Papilaht) on laht Põhja-Eestis Juminda ja Pärispea poolsaare vahel.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Hara laht · Näe rohkem »

Harju maakond

Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Harju maakond · Näe rohkem »

Harju rajoon

Harju rajoon oli haldusterritoriaalne üksus Eesti NSV-s aastatel 1950-1989.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Harju rajoon · Näe rohkem »

Harry Hein

Harry Hein Harry Hein (sündinud 22. veebruaril 1945 Valgas) on endine päästeameti ja Eesti Piirivalve peadirektor.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Harry Hein · Näe rohkem »

Hektar

Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Hektar · Näe rohkem »

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Hiiumaa · Näe rohkem »

Humala

Humala on küla Harku vallas Harju maakonnas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Humala · Näe rohkem »

Iljušin Il-2

Iljušin Il-2 (vene keeles il-2 Šturmovik) oli kahekohaline hästi soomustatud kerega ründelennuk, mis konstrueeriti just maastikul olevate sihtmärkide ründamiseks.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Iljušin Il-2 · Näe rohkem »

Jaan Poska tänav

Jaan Poska tänav asub Tallinnas Kesklinna linnaosas Kadriorus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Jaan Poska tänav · Näe rohkem »

Jakobi tänav

Jakobi tänav pubi Krooks juures Jakobi tänav 54 Jakobi tänav (saksa keeles Jakobstraße) on tänav Tartu kesklinnas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Jakobi tänav · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Järvamaa · Näe rohkem »

Järve tänav

Järve tänav 3a hoone Järve tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Järve tänav · Näe rohkem »

Jüri Raudsepp (sõjaväelane)

Jüri Raudsepp (27. märts 1922 Tartu – 13. jaanuar 2010 Tallinn) oli eesti rahvusest Nõukogude Liidu armee kindralmajor.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Jüri Raudsepp (sõjaväelane) · Näe rohkem »

Jõelähtme vald

Jõelähtme vald on kohalik omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas, Tallinnast idas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Jõelähtme vald · Näe rohkem »

Jõgeva maakond

Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Jõgeva maakond · Näe rohkem »

Jõhvi

Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Jõhvi · Näe rohkem »

Jõhvi lennuväli

Jõhvi lennuväli on Jõhvi vallas Puru külas asuv lennuväli, mis paikneb Jõhvi linnast umbes 2 km lõuna pool Tartu maantee ääres.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Jõhvi lennuväli · Näe rohkem »

Juhkentali tänav

Juhkentali tänav õhtul Juhkentali tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Veerenni, Keldrimäe ja Juhkentali asumis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Juhkentali tänav · Näe rohkem »

Kadila

Kadila on küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kadila · Näe rohkem »

Kahepaiksed

Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kahepaiksed · Näe rohkem »

Kaitseväe peastaap

Kaitseväe peastaabi hoone Juhkentali tänaval Tallinnas Kaitseväe peastaap on Eesti kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev strateegilise tasandi kaitseväe struktuuriüksus, mis tegeleb kaitseväe operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kaitseväe peastaap · Näe rohkem »

Kaliningradi oblast

Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kaliningradi oblast · Näe rohkem »

Karujärv

Karujärv (ka Saaremaa Karujärv, Järumetsa järv, Järvemetsa järv) on järv Saaremaal Saaremaa vallas, asub Kärla alevikust 4,5 km loodes.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Karujärv · Näe rohkem »

Karujärve

Karujärve kämping Karujärve (endine Dejevo) on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Karujärve · Näe rohkem »

Käina vald

Käina vald oli vald Hiiu maakonnas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Käina vald · Näe rohkem »

Kõrve

Kõrve on mitme koha nimi.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kõrve · Näe rohkem »

Keeri

Keeri on küla Tartu maakonnas Nõo vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Keeri · Näe rohkem »

Kehtna

Kehtna Peetri kirik Kehtna on alevik Rapla maakonnas, Kehtna valla keskus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kehtna · Näe rohkem »

Keila

Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Keila · Näe rohkem »

Keila-Joa

Keila-Joa on alevik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Keila-Joa · Näe rohkem »

Kergu

Kergu (varasem nimekuju Kärgu) on küla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kergu · Näe rohkem »

Kindralmajor

Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kindralmajor · Näe rohkem »

Kinga tänav

Kinga tänav on tänav Tallinna vanalinnas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kinga tänav · Näe rohkem »

Kiviõli

Kiviõli tuhamägi Kiviõli on linn Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kiviõli · Näe rohkem »

Kloodi Pahnimägi

Kloodi Pahnimägi Kloodi Pahnimägi (ka: Pahnimägi, Kloodi linnamägi, Palmimägi) asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kloodi Pahnimägi · Näe rohkem »

Klooga

Klooga (saksa keeles Lodensee või Lonsee) on alevik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Klooga · Näe rohkem »

Klooga järv

Klooga järv (ka Lodijärv) on põhja-lõunasuunaline piklik järv Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Klooga alevikus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Klooga järv · Näe rohkem »

Klooga raudteejaam

Klooga raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Klooga alevikus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Klooga raudteejaam · Näe rohkem »

Klubi

Klubi (inglise keeles club) on ühise huviala, maailmavaate, elukutse, seisuse, soo, ea, seksuaalse eelistuse, kooskäimise aja vm.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Klubi · Näe rohkem »

Konverents

Teaduskommunikatsiooni konverents ERMis 2016 Konverents (ladina keeles conferentia/conferre – kokku tooma) on riikide, ühiskondlike, parteiliste või teaduslike organisatsioonide esindajate kogunemised teatavate küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks, informatsiooni jagamiseks, konsultatsioonide korraldamiseks.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Konverents · Näe rohkem »

Kopli tänav

Kopli tänav (vanasti Telliskopli tänav ja Kalinini tänav) asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja, Karjamaa, Sitsi, Pelguranna ja Kopli asumis ning Kopli poolsaarel.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kopli tänav · Näe rohkem »

Kose

Droonivideo Kosest 2021. aasta septembris Kose on alevik Harju maakonnas Kose vallas Pirita jõe orus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kose · Näe rohkem »

Kose (Tallinn)

Kose (kõnekeeles ka Pirita-Kose) on asum Tallinnas Pirita linnaosas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kose (Tallinn) · Näe rohkem »

Kose tee (Tallinn)

Kose tee Kose tee on tänav Tallinnas Pirita linnaosas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kose tee (Tallinn) · Näe rohkem »

Kose vald

Kose vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kose vald · Näe rohkem »

Kotzebue tänav

Eesti Kunstiakadeemia peahoone (Kotzebue 1 / Põhja puiestee 7), arhitekt Eugen Habermann. Kotzebue tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kotzebue tänav · Näe rohkem »

Kubja

Kubja (ka Kubija, harvem Võru-Kub(i)ja) on Võru linnaosa.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kubja · Näe rohkem »

Kullassepa tänav

Majad Kullassepa tänaval Kullassepa tänav on tänav Tallinna vanalinnas Harju tänava ja Raekoja platsi vahel.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kullassepa tänav · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kuramaa · Näe rohkem »

Kuramaa lahingud

Kuramaa lahingud (tuntud ka kui Kuramaa kott ja Kura kott) toimusid Teise maailmasõja ajal 16. oktoobrist 1944 8. maini 1945 Saksa ja Nõukogude vägede vahel.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kuramaa lahingud · Näe rohkem »

Kuressaare

Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kuressaare · Näe rohkem »

Kuusalu

Kuusalu alevik, mis on Kuusalu valla keskuseks, asub Ida-Harjumaal ning paikneb Tallinna–Narva maantee ääres 39 km kaugusel Tallinnast.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kuusalu · Näe rohkem »

Kuusiku

Kuusiku on alevik Rapla maakonnas Rapla vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kuusiku · Näe rohkem »

Kuusiku lennuväli

Rapla lennuväli (ICAO: EERA), rahvakeeles ka Kuusiku lennuväli, on murukattega lennuväli Rapla maakonnas, Raplast paar kilomeetrit Märjamaa poole, Iira küla maa-alal, millel paikneb kaks märgistatud lennurada mõõtmetega 1600 x 60 m (suund 15-33) ja 1100 x 30 m (suund 15-33).

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Kuusiku lennuväli · Näe rohkem »

Laeva

Laeva on küla Tartu maakonnas Tartu vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Laeva · Näe rohkem »

Lai tänav

Lai tänav on mitme tänava nimi Eestis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Lai tänav · Näe rohkem »

Lasnamäe lennuväli

Lasnamäe lennuväli oli sõjaväelennuväli Tallinnas Lasnamäel, esimene lennuväli Tallinnas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Lasnamäe lennuväli · Näe rohkem »

Lääne-Eesti saarestik

pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Lääne-Eesti saarestik · Näe rohkem »

Lääne-Viru maakond

Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Lääne-Viru maakond · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Läänemaa · Näe rohkem »

Läti NSV

Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940).

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Läti NSV · Näe rohkem »

Leedu NSV

Leedu NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (3. augustist 1940).

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Leedu NSV · Näe rohkem »

Leetse mõis

Leetse mõisa peahoone varemed koos trepiga Leetse mõisa värav Leetse mõis mere poolt (tagant) vaadatuna. Postkaart, 1920. aastad Leetse mõisa eestvaade, 1922. Foto Aleksander Kink Leetse mõisasüda 1879. aasta kaardil, kollane aia-põllumaa, heleroheline heinamaa, tumeroheline – mets, sinine – kraavid, tiigid; tumepruun – karjamaa; hallikas – põllumajanduslikult kõlbmatu maa Leetse mõis (saksa keeles Leetz) oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Paldiski linna lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Leetse mõis · Näe rohkem »

Lehtse

Lehtse on alevik Lääne-Virumaal Tapa vallas, kuni 2005.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Lehtse · Näe rohkem »

Lembit Pärn

Lembit Pärn (vene keeles Лембит Абрамович Пэрн; 20. juuni (vkj)/ 3. juuli 1903 Eesti-Haginski küla, Medvežje maakond, Stavropoli kubermang – 27. märts 1974 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralleitnant 1943), 8. Eesti Laskurkorpuse ülem aastail 1942–1945.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Lembit Pärn · Näe rohkem »

Lendur

Lennuki kapten kabiinis Sõjalennuki piloot Lendur ehk piloot (itaalia keeles pilota) on vajaliku koolituse ja oskustega, nõutava ametliku loaga pädev isik, kes olles ise lennuki, helikopteri või muu lennuvahendi juhtkabiinis, juhib seda.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Lendur · Näe rohkem »

Leningradi oblast

Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Leningradi oblast · Näe rohkem »

Leningradi sõjaväeringkond

Leningradi SVR vapp Leningradi sõjaväeringkond (vene keeles Ленинградский ордена Ленина военный округ, lühendid ЛВО, ЛенВО) oli NSV Liidu relvajõudude ja aastatel 1992–2010 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis, mis hõlmas aastatel 1945–1956 ka Eesti NSV territooriumi.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Leningradi sõjaväeringkond · Näe rohkem »

Lennart Meri

Lennart Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2001), Eesti president 1992–2001.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Lennart Meri · Näe rohkem »

Lennuväli

Lennuväli Suurbritannias (2009) Tsiviillennuväli Ameerika Ühendriikides Lennuväli (ka aerodroom, kreeka keeles aer 'õhk' + dromos 'jooks') on ICAO reeglitele vastav rajatis maa- või veealal koos hoonete, seadmete ja selle kohal paikneva kokkuleppelise kõrguseni ulatuva õhuruumiga, mis tagab lennukite, kopterite ja purilennukite õhkutõusmise, maandumise, ruleerimise, paigutamise ja teenindamise.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Lennuväli · Näe rohkem »

Liepāja

Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Liepāja · Näe rohkem »

Liivalaia tänav

Liivalaia tänav on tänav Tallinna Kesklinnas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Liivalaia tänav · Näe rohkem »

Lubja

Lubja on küla Harju maakonnas Viimsi vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Lubja · Näe rohkem »

Lume tänav

Lume tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Karjamaa asumis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Lume tänav · Näe rohkem »

Luure Peavalitsus

Luure Peavalitsus (vene keeles Главное разведывательное управление), lühend GRU (vene keeles ГРУ), on Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi välissõjaväeluure agentuur.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Luure Peavalitsus · Näe rohkem »

Magasini tänav

Magasini tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosa Veerenni asumis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Magasini tänav · Näe rohkem »

Maneeži tänav

Maneeži tänav. Vaade põhja poole Maneeži tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Kompassi asumis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Maneeži tänav · Näe rohkem »

Marati tänav

Marati tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kopli asumis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Marati tänav · Näe rohkem »

Marja tänav (Tallinn)

Marja tänav Marja tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Marja allasumis ja Haabersti linnaosas Mustjõe asumis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Marja tänav (Tallinn) · Näe rohkem »

Masti tänav

Masti tänav on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Pirita asumis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Masti tänav · Näe rohkem »

Mati Õun

Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Mati Õun (sündinud 17. juulil 1942 Tallinnas) on eesti sõjaajaloo raamatute autor ja sporditegelane.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Mati Õun · Näe rohkem »

Männiku asum

Männiku rändrahn Männiku asum on asum Tallinnas Nõmme linnaosas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Männiku asum · Näe rohkem »

Männiku harjutusväli

Männiku harjutusväli on üks seitsmest Kaitseliidu kasutatavast sõjaväe harjutusväljast.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Männiku harjutusväli · Näe rohkem »

Märtsiküüditamine

Märtsiküüditamine oli 1949.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Märtsiküüditamine · Näe rohkem »

Meegomäe

Meegomäe (ka: Meegumäe) on küla Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Meegomäe · Näe rohkem »

Miiduranna

Miiduranna on küla Harju maakonnas Viimsi vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Miiduranna · Näe rohkem »

Miinisadam

Miinisadam on sadam Tallinnas Kopli poolsaarel Tallinna lahe ääres aadressil Miinisadama 4.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Miinisadam · Näe rohkem »

Moskva

Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Moskva · Näe rohkem »

Muraste

Muraste on küla Harju maakonnas Harku vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Muraste · Näe rohkem »

Narva lennuväli

Narva lennuväli (ka Olgina lennuväli; ICAO kood: EENA) on Narva lähedal Soldina külas asuv lennuväli.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Narva lennuväli · Näe rohkem »

Narva maantee (Tallinn)

Narva maantee on üks Tallinna peamagistraaltänavaid.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Narva maantee (Tallinn) · Näe rohkem »

NATO

NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja NATO · Näe rohkem »

Nõukogude armee

Nõukogude armee (vene keeles Советская армия Sovetskaja armija) oli NSV Liidu relvajõudude põhiformeeringu nimetus 25. veebruarist 1946 kuni NSV Liidu lõpuni 1991.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Nõukogude armee · Näe rohkem »

Nõukogude Liidu piirivalve

Nõukogude Liidu Piirivalve oli Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s, ja Nõukogude Liidus aastatel 1922–1991 Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi ja riikliku julgeolekuametkondadele (Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Riikliku Julgeoleku Komiteele) allunud Nõukogude Liidu riigipiiri valvamise, salakaubaveo tõkestamise ja luuretööga tegutsenud ametkond.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Nõukogude Liidu piirivalve · Näe rohkem »

Nõukogude Liidu Siseministeerium

Nõukogude Liidu Siseministeerium (vene keeles Министерство внутреннихдел СССР, lühend МВД, MVD) oli Nõukogude Liidu keskne siseturvalisuse, riikliku julgeoleku, kinnipidamiskohtade haldamise ja tuleohutusealase järelevalvega tegelenud keskasutus aastatel 1946–1991.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Nõukogude Liidu Siseministeerium · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis

Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis on ülevaade Eesti territooriumil pärast 1944.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis · Näe rohkem »

Nõukogude tänav

Nõukogude tänav oli Nõukogude okupatsiooni ajal tänavanimi mitmes asulas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Nõukogude tänav · Näe rohkem »

Neeme (Jõelähtme)

Neeme on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Neeme (Jõelähtme) · Näe rohkem »

Nehatu

Nehatu on mitme koha nimi Eestis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Nehatu · Näe rohkem »

NLKP 24. kongress

NLKP 24. kongressi puhul välja antud Nõukogude Liidu postmark NLKP 24.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja NLKP 24. kongress · Näe rohkem »

Novgorodi oblast

Novgorodi oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Venemaal Loode föderaalringkonnas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Novgorodi oblast · Näe rohkem »

Novosibirsk

Novosibirsk on elanike arvult Venemaa kolmas linn, Novosibirski oblasti keskus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Novosibirsk · Näe rohkem »

NSV Liidu õhukaitseväed Eestis

NSV Liidu õhukaitseväed Eestis on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil asunud NSV Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud NSV Liidu õhukaitsevägede väeosadest.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu õhukaitseväed Eestis · Näe rohkem »

NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat

NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat (vene Народный комиссариат обороны СССР; НКО СССР) oli NSV Liidu kõrgeim sõjaväeline asutus (rahvakomissariaat) 1934–1950, mida juhtis NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi rahvakomissar ja minister.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat · Näe rohkem »

NSV Liidu Kaitseministeerium

NSV Liidu kaitseminister Nikolai Bulganin (1953–1955), hilisem valitsusjuht (1955–1958) NSV Liidu kaitseminister Georgi Žukov (1955–1957) NSV Liidu Kaitseministeerium (vene keeles Министерство обороны СССР) oli aastatel 1953–1991 NSV Liidu relvajõudude riigijuhtimisorgan; kuulus ministeeriumina NSV Liidu Ministrite Nõukogu koosseisu.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu Kaitseministeerium · Näe rohkem »

NSV Liidu merevägi

NSV Liidu merevägi, ametlikult NSV Liidu Sõjalaevastik (vene keeles Военно-морской флот СССР Vojenno-morskoi flot SSSR), oli NSV Liidu relvajõududesse kuulunud merevägi aastatel 1946 kuni 1992.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu merevägi · Näe rohkem »

NSV Liidu merevägi Eestis

NSV Liidu merevägi Eestis asus Eesti territooriumil alates Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti alusel loodud Eestis 1940.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu merevägi Eestis · Näe rohkem »

NSV Liidu Ministrite Nõukogu

NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu · Näe rohkem »

NSV Liidu relvajõud

NSV Liidu relvajõud (vene keeles Вооружённые Силы СССР Vooružonnõje Silõ SSSR) oli NSV Liidu riiklik sõjaline organisatsioon.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu relvajõud · Näe rohkem »

NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus

NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsuse (Nõukogude Liidu sõjaväeluure) organisatsiooni ja tegevuse ülevaade ajavahemikul 1918–1991.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus · Näe rohkem »

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium (vene keeles Министерство государственной безопасности СССР, МГБ; ka MGB) oli NSV Liidu riikliku julgeoleku ametkond aastatel 1946–1953.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »

NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal

NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal · Näe rohkem »

NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed

NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed (vene keeles Внутренние войска МВД СССР, ВВ МВД СССР) olid NSV Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud ja NSV Liidu Siseministeeriumile allunud Nõukogude sisejulgeoleku (avaliku korra ja tööstusobjektide kaitse ja kinnipidamisasutuste valve) relvastatud väeosad.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed · Näe rohkem »

Nurme (Lääneranna)

Nurme on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Nurme (Lääneranna) · Näe rohkem »

Nurmsi lennuväli

Nurmsi lennuväli ehk Koigi lennuväli (ICAO: EEKL, alguses EENI) on Nõukogude Liidu endine sõjaväe lennuväli Järva maakonnas Nurmsi küla lähedal.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Nurmsi lennuväli · Näe rohkem »

Nursi

Nursi on küla Võru maakonnas Rõuge vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Nursi · Näe rohkem »

Obriku lennuväli

Obriku ehk Suislepa lennuväli oli 2,7 km pikkuse pinnase-, hiljem asfaltkatterajaga Nõukogude Liidu mereväe 174 ha pindalal paiknev Põhja-Lõuna suunaline tagavaralennuväli, mis asus Viljandi maakonnas Suislepa küla lähedal, Mustla - Pikasilla maantee ääres.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Obriku lennuväli · Näe rohkem »

Ohepalu

Ohepalu on küla Lääne-Virumaal Kadrina vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Ohepalu · Näe rohkem »

Olgina

Olgina on alevik Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Olgina · Näe rohkem »

OSOAVIAHIM

OSOAVIAHIM ehk Riigikaitse ning Lennundus- ja Keemiaalase Töö Abistamise Ühing (vene keeles Общество содействия обороне, авиационному и химическому строительству (ОСОАВИАХИМ)) oli NSV Liidu riigikaitseline organisatsioon, mis tegutses aastatel 1927–1948 ning mille järeltulija oli ALMAVÜ.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja OSOAVIAHIM · Näe rohkem »

Paide

Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Paide · Näe rohkem »

Pakri poolsaar

Pakri poolsaar kaardil Droonivideo Pakri poolsaarest 2023. aasta aprillis Pakri poolsaar (varasema nimega Leetse poolsaar) asub Mandri-Eesti loodeosas Põhjarannikul Pakri lahe ja Lahepere lahe vahel.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Pakri poolsaar · Näe rohkem »

Pakri saared

Pakri saarte vaheline sild enne 2012. aasta rekonstrueerimist pisi Pakri saared (rootsi Rågöarna 'rukkisaared') on kaks saart – Suur-Pakri (11,6 km²) ja Väike-Pakri (12,9 km²) – Eesti loodeosas, koos väiksemate laidudega.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Pakri saared · Näe rohkem »

Paldiski

Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Paldiski · Näe rohkem »

Palivere

Palivere on alevik Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Palivere · Näe rohkem »

Partsaare

Partsaare on küla Harju maakonnas Anija vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Partsaare · Näe rohkem »

Paslepa

Paslepa ehk Pasklep on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Paslepa · Näe rohkem »

Pataljon

NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Pataljon · Näe rohkem »

Pääsküla

Peeter Suure Merekindluse raudtee Pääsküla jaamahoone Peetri aedlinna kõrgemate ametnike elamu 1915. a Pääsküla on asum Nõmme linnaosas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Pääsküla · Näe rohkem »

Pärispea poolsaar

pisi Pärispea poolsaare rannik Tiirukivi ehk Painuva suurkivi Pärispea poolsaarel Pärispea poolsaar on Eestis Soome lahe lõunarannikul Hara ja Eru lahe vahel asuv poolsaar.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Pärispea poolsaar · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu lennujaam

Pärnu lennujaam (IATA: EPU, ICAO: EEPU) on lennujaam Pärnumaal Tori vallas Eametsa külas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Pärnu lennujaam · Näe rohkem »

Pärnu maantee

Viru ring ja vaade Pärnu maanteele Tallinna kesklinnas Pärnu maantee algus, 1996 Vaade üle Pärnu maantee Eesti Draamateatri hoonele Pärnu mnt 5 Pärnu maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Pärnu maantee · Näe rohkem »

Põltsamaa

Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Põltsamaa · Näe rohkem »

Põlva maakond

Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Põlva maakond · Näe rohkem »

Peedu (Elva)

Peedu on eraldiseisev Elva linnaosa Tartu–Valga raudtee ja Elva jõe ääres.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Peedu (Elva) · Näe rohkem »

Peeter Kaasik

Peeter Kaasik (sündinud 28. oktoober 1974) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Peeter Kaasik · Näe rohkem »

Pihkva oblast

Pihkva oblast on oblast Venemaa loodeosas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Pihkva oblast · Näe rohkem »

Piirsalu

Piirsalu (18. sajandi kaartidel ka Piersallo ja mõis Piersahl) on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, Risti ja Kuijõe vahel.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Piirsalu · Näe rohkem »

Pikk tänav (Rakvere)

Pikk tänav on tänav Rakveres.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Pikk tänav (Rakvere) · Näe rohkem »

Polügoon

Polügoon on maa- või mereala, kus viiakse läbi õppe- ja lahinglaskmisi, militaarharjutusi ja -õppusi ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingutehnikat jm militaarseadmeid.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Polügoon · Näe rohkem »

Polkovnik

Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Polkovnik · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Punaarmee · Näe rohkem »

Putkaste

Putkaste on mitme Eesti küla nimi.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Putkaste · Näe rohkem »

Puurmani

Puurmani on alevik Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Puurmani · Näe rohkem »

R-12 Dvina

R-12 Dvina (vene keeles Р-12, NATO klassifikatsioon SS-4 Sandal) oli Nõukogude Liidu strateegilise raketiväe relvastusse kuulunud ballistiline keskmaarakett.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja R-12 Dvina · Näe rohkem »

Raadi sõjaväelennuväli

Raadi sõjaväelennuväli on endine Tartu linna kirdeservas asunud sõjaväelennuväli.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Raadi sõjaväelennuväli · Näe rohkem »

Raadiopeilingaator

Raadiopeilingaator on seade, mis määrab raadiosignaali allika suunda.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Raadiopeilingaator · Näe rohkem »

Rahkla (Rakvere)

Rahkla on küla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Rahkla (Rakvere) · Näe rohkem »

Rakvere

Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Rakvere · Näe rohkem »

Rannamäe tee

Rannamäe tee 3 Rannamäe tee on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Vanalinna asumis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Rannamäe tee · Näe rohkem »

Rannamägi

Rannamägi on haljasala Tallinna kesklinnas Rannamäe tee ja Põhja puiestee vahel, aadressiga Rannamäe tee 11.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Rannamägi · Näe rohkem »

Rapla

Droonivideo Raplast (oktoober 2021) Rapla (vene keeles Рапла, kuni 1935. aastani saksa keeles Rappel ja vene keeles Раппель) on linn Kesk-Eestis, Rapla maakonna ja Rapla valla halduskeskus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Rapla · Näe rohkem »

Rataskaevu tänav

Rataskaevu tänav Rataskaev Rataskaevu tänav on tänav Tallinna vanalinnas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Rataskaevu tänav · Näe rohkem »

Rügement

Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Rügement · Näe rohkem »

Rõika

Rõika oli küla (1920. aastatel alevik) Viljandimaal.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Rõika · Näe rohkem »

Rõuge

Rõuge on alevik Võru maakonnas, Rõuge valla keskus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Rõuge · Näe rohkem »

Reiu

Reiu on küla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Reiu · Näe rohkem »

Ridali lennuväli

Ridali lennuväli asub Põlva maakonna Põlva valla Suurküla aladel.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Ridali lennuväli · Näe rohkem »

Risti

Risti on alevik Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Risti · Näe rohkem »

Rohu

Rohu on küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Rohu · Näe rohkem »

Rohuküla

Rohuküla sadam Rohuküla on küla Lääne maakonnas Haapsalu linnas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Rohuküla · Näe rohkem »

Rummu

Rummu on alevik Eestis Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Rummu · Näe rohkem »

Ruu

Ruu on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Ruu · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saku

Saku on alevik Harju maakonnas, Saku valla keskus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Saku · Näe rohkem »

Saku vald

Saku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonna keskosas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Saku vald · Näe rohkem »

Saue vald

Saue vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Saue vald · Näe rohkem »

Sänna

Sänna (Sännä) on küla Võru maakonnas Rõuge vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Sänna · Näe rohkem »

Sõjavägi

Sõjavägi (kaitsevägi, sõjajõud, relvajõud, harvem armee) on enamasti riiklikult korraldatud relvastatud organisatsioon, mille põhieesmärgiks on olla sõjaliseks toeks riigi julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikale ning sealhulgas kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust võimalike rünnete vastu.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Sõjavägi · Näe rohkem »

Sõmerpalu

Sõmerpalu mõisa peahoone Sõmerpalu (võru keeles Sõmmõrpalo või Sõmmõrpalo mõisa) on alevik Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Sõmerpalu · Näe rohkem »

Sinalepa

Sinalepa on küla Haapsalu linnas Lääne maakonnas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Sinalepa · Näe rohkem »

Sisejulgeolek

Sisejulgeolek ehk siseturve on riigi sisemine julgeolekuseisund, mille tagavad sisejulgeolekusüsteemi moodustavad sisejulgeolekustruktuurid.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Sisejulgeolek · Näe rohkem »

Sisekaitseakadeemia

Sisekaitseakadeemia (SKA; varem Eesti Sisekaitse Akadeemia, Eesti Riigikaitse Akadeemia; inglise keeles Estonian Academy of Security Sciences) on Siseministeeriumi haldusalas olev rakenduskõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiitsvaldkonnale ning maksu- ja tollisüsteemile).

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Sisekaitseakadeemia · Näe rohkem »

SMERŠ

SMERŠ, ametlik nimetus Vastuluure Peavalitsus SMERŠ (vene keeles СМЕРШ, akronüüm Смерть шпионам!, Surm spioonidele!) oli Nõukogude Liidu sõjaväe, sõjalaevastiku ja sõjaväestatud asutuste ja organisatsioonide vastuluureorganisatsioonide ühisnimetus, aastatel 1943–1953.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja SMERŠ · Näe rohkem »

Soltsõ

Soltsõ on linn Venemaal Novgorodi oblastis, Soltsõ rajooni keskus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Soltsõ · Näe rohkem »

Staap

Staap on organisatsiooni juhtimisorgan, mis koordineerib ja planeerib organisatsiooni tegevust, toetades sellega ühtlasi organisatsiooni juhti.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Staap · Näe rohkem »

Stardiplatvorm

Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleksi 39 stardiplatvorm 39B Floridas Stardiplatvorm on maapealne platvorm, kust rakettmootoriga raketid või kosmosesõidukid tõusevad vertikaalselt lendu.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Stardiplatvorm · Näe rohkem »

Suur-Pakri

Suur-Pakri ehk Stora Rågö on saar Soome lahe lääneosas Väike-Pakrist läänes.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Suur-Pakri · Näe rohkem »

Suursoo

Suursoo on mitme koha- ja ka isikunimi:;sood.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Suursoo · Näe rohkem »

T-72

T-72 on alates 1972.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja T-72 · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna garnison

Tallinna garnison on Tallinna kaitseks moodustatud sõjaväeliste üksuste ja ehitiste kogum.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Tallinna garnison · Näe rohkem »

Tallinna Kõrgem Ehitusvägede Poliitiline Sõjakool

Tallinna Kõrgem Ehitusvägede Poliitiline Sõjakool (vene keeles Таллинское высшее военно-политическое строительное училище, lühend ТВВПСУ; ka Tallinna Kõrgem Sõjalis-Poliitiline Ehituskool) oli Tallinnas Pirita-Kosel tegutsenud NSV Liidu Kaitseministeeriumi sõjaline õppeasutus, mis asutati 18. augustil 1979 ja lõpetas tegevuse 1992.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Tallinna Kõrgem Ehitusvägede Poliitiline Sõjakool · Näe rohkem »

Tallinna mereväebaas

Nõukogude Liidu mereväe lipp Tallinna mereväebaas (vene keeles Таллинская военно-морская база; в/ч 87525) oli 1940.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Tallinna mereväebaas · Näe rohkem »

Tallinna vanalinn

Vaade Tallinna vanalinnale Patkuli vaateplatvormilt Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Tallinna vanalinn · Näe rohkem »

Tapa

Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Tapa · Näe rohkem »

Tapa lennuväli

NSV Liidu lennukid MiG-23 Tapa lennuvälja kohal. Foto 1980. aastate lõpust Tapa lennuväli on endine NSV Liidu õhukaitsevägede sõjalennuväli, mis jääb Tapa linnast mõni kilomeeter lõuna poole.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Tapa lennuväli · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu maakond

Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Tartu maakond · Näe rohkem »

Tatari tänav

Tatari tänav asub Tallinna kesklinnas, Tatari ja Veerenni asumis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Tatari tänav · Näe rohkem »

Tšernjahhovsk

Tšernjahhovsk on linn Venemaa Kaliningradi oblastis, Tšernjahhovski rajooni keskus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Tšernjahhovsk · Näe rohkem »

Tööstuse tänav

Tööstuse tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja ja Karjamaa asumis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Tööstuse tänav · Näe rohkem »

Tõrrepõhja

Tõrrepõhja oli küla Harjumaal.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Tõrrepõhja · Näe rohkem »

Tehnikamaailm

Tehnikamaailm (lühend TM) on 1998.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Tehnikamaailm · Näe rohkem »

Tondi

Tondi on asum Tallinnas Kristiine linnaosas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Tondi · Näe rohkem »

Tondi sõjaväelinnak

Tondi kasarm. Talv 2008 Sõjaväelinnaku sauna- ja vahtkonnahoone Sõjaväelinnaku klubihoone Kasarm, Tondi 55 Kasarm, Tondi 53 Kasarm, Tondi 51 Staabihoone Tallihoone Tondi sõjaväelinnak on Tallinnas Tondi, Järve ja Mustamäe asumis paiknevad militaarehitised, moodustades ühe osa Peeter Suure merekindluse rajatistest.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Tondi sõjaväelinnak · Näe rohkem »

Tondi tänav

Vaade piki Tondi tänavat Linnu tee poolt Tondi sõjaväelinnaku kasarmu hoonete poole (pildi vasakus nurgas) Tondi tänava algus. Vaade Pärnu maantee poole Tondi tänav on tänav Tallinnas, Kesklinna ja Kristiine linnaosas (vastavalt Kitseküla ja Tondi asumis).

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Tondi tänav · Näe rohkem »

Toom-Kooli tänav

Toom-Kooli tänav on tänav Tallinna vanalinnas Toompeal.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Toom-Kooli tänav · Näe rohkem »

Toompuiestee

Toompuiestee on tänav Tallinna kesklinnas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Toompuiestee · Näe rohkem »

Tsiviilkaitse

Tsiviilkaitse õppus Tallinnas 1984. aastal Tsiviilkaitse ehk kodanikukaitse on süsteem elanikkonna ja vara kaitseks, päästetöödeks eriolukordades ning elanikkonna hoiatamiseks.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Tsiviilkaitse · Näe rohkem »

Tuumasõda

Tuumasõda on sõda, milles kasutatakse peamiselt tuumarelva.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Tuumasõda · Näe rohkem »

Uderna

Uderna mõisa peahoone. Uderna on küla Tartu maakonnas Elva vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Uderna · Näe rohkem »

Uniküla

Uniküla on mitme Eesti küla nimi.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Uniküla · Näe rohkem »

Utsali

Utsali oli küla Tartumaal Pedja jõe ääres, ajalooliselt Vana-Põltsamaa mõisa alal.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Utsali · Näe rohkem »

Uuejärve

Uuejärve oli küla Järvamaal.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Uuejärve · Näe rohkem »

Uuemõisa mõis (Ridala)

Uuemõisa mõis (saksa keeles Neuenhof) oli rüütlimõis Läänemaal Ridala kihelkonnas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Uuemõisa mõis (Ridala) · Näe rohkem »

Uus tänav

Uus tänav on paljudes Eesti asulates.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Uus tänav · Näe rohkem »

Uus tänav (Tallinn)

Vaade Vana-Viru tänavalt hoonele Uus 2 // Vana-Viru 11a taamal Vaade Uuele tänavale Uus tänav on tänav Tallinna vanalinnas, kesklinna linnaosas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Uus tänav (Tallinn) · Näe rohkem »

Vabaõhumuuseumi tee

Vabaõhumuuseumi tee (märts, 2014) Vabaõhumuuseumi tee on tänav Tallinnas Haabersti linnaosas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Vabaõhumuuseumi tee · Näe rohkem »

Valga

Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Valga · Näe rohkem »

Valgevälja

Valgevälja on küla Haapsalu linnas Lääne maakonnas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Valgevälja · Näe rohkem »

Valka

Valka (mitteametlikult Läti Valga) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Valka · Näe rohkem »

Vana-Nursi

Vana-Nursi on küla Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Vana-Nursi · Näe rohkem »

Vana-Pääsküla

Vana-Pääsküla on Pääsküla vanim osa, mis asub Pääsküla jõe juures.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Vana-Pääsküla · Näe rohkem »

Vandjala

Vandjala on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Vandjala · Näe rohkem »

Varbla

Varbla on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Varbla · Näe rohkem »

Vardja (Kose)

Vardja on küla Harju maakonna Kose vallas Vardja–Ravila tee ääres.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Vardja (Kose) · Näe rohkem »

Varssavi Lepingu Organisatsioon

Logo Varssavi Lepingu Organisatsioon. ''Rahu ja sotsialismi liit'' Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Varssavi Lepingu Organisatsioon · Näe rohkem »

Vasalemma jõgi

Vasalemma jõgi Keila–Haapsalu maantee lähedal Ruila paisjärv Vasalemma jõel Vasalemma jõgi (ka Tekme jõgi, Tekma jõgi)Eesti jõed.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Vasalemma jõgi · Näe rohkem »

Vasalemma vald

Vasalemma vald oli aastatel 1992–2017 omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas, Tallinnast umbes 40 km edelas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Vasalemma vald · Näe rohkem »

Vasavere

Vasavere on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Vasavere · Näe rohkem »

Väeüksus

Väeüksus on kõikide allüksuste, väeosade ja väekoondiste üldnimetus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Väeüksus · Näe rohkem »

Väekoondis

Väekoondis on mitmest väeosast koosnev väeüksus, kuhu kuuluvad eri väeliikide väeosad või allüksused.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Väekoondis · Näe rohkem »

Väeosa

Väeosa (ka sõjaväeosa) on mistahes väeliigis olev administratiivselt ja majanduslikult iseseisev väeüksus, mille moodustavad staap, allüksused ja teenistusedValimik sõjandustermineid.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Väeosa · Näe rohkem »

Väike-Pakri

Väike-Pakri ehk Lilla Rågö on saar Soome lahe lääneosas Pakri poolsaarest 3 kilomeetrit läänes.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Väike-Pakri · Näe rohkem »

Väluste

Väluste on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Väluste · Näe rohkem »

Värska

Värska on alevik Võru maakonnas, Setomaa valla keskus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Värska · Näe rohkem »

Võhma lennuväli

Võhma lennuväli (ka Kabala-Ollepa lennuväli) oli Võhma linnast 4 km põhja pool olnud NSV Liidu sõjaväe varulennuväli.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Võhma lennuväli · Näe rohkem »

Võiste

Võiste on alevik Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Võiste · Näe rohkem »

Võru

Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Võru · Näe rohkem »

Võru rajoon

Võru rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1989.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Võru rajoon · Näe rohkem »

Võrumaa

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Võrumaa · Näe rohkem »

Vello Vare

Vello Vare (enne eestistamist Arseni Ušatski; 4. aprill 1923 Järvamaa, Käru vald – 19. oktoober 2007) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Vello Vare · Näe rohkem »

Vene tänav

Vaade Vene tänavale Vanaturu kaelast Vene 5 Peeter-Pauli katedraal, Vene 18 Vene tänav on tänav Tallinna vanalinnas Vanalinna asumis.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Vene tänav · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa president

Venemaa Föderatsiooni president (vene keeles президент Российской Федерации) on Venemaa riigipea.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Venemaa president · Näe rohkem »

Venemaa relvajõud

Venemaa Föderatsiooni relvajõud (vene keeles Вооружённые силы Российской Федерации) on Venemaa sõjavägi, mille koosseisu kuuluvad maaväed, õhu- ja kosmosejõud, sõjalaevastik ja eri väeliigid: õhudessantvägi, kosmoseväed, strateegilised raketiväed, erioperatsioonijõud ning relvajõudude tagalateenistus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Venemaa relvajõud · Näe rohkem »

Venemaa strateegilised raketiväed

Venemaa strateegilised raketiväed (vene keeles Ракетные войска стратегического назначения России) on Venemaa relvajõudude struktuuriüksus, Kuuba kriisi aegu loodud NSV Liidu raketivägede järeltulija.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Venemaa strateegilised raketiväed · Näe rohkem »

Vetelpääste

Emajõel 2017. aasta suvel Vetelpääste eesmärk on tagada veeohutus rannas või ujulas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Vetelpääste · Näe rohkem »

Viciebski oblast

Viciebski oblast (valgevene-eesti transkriptsioonis Vitsebski oblast, venepäraselt Vitebski oblast) on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Viciebski oblast · Näe rohkem »

Viimsi poolsaar

Viimsi poolsaar õhust Jäävallid Viimsi poolsaarel 2010. aasta jaanuaris Viimsi poolsaar on Põhja-Eestis asuv poolsaar, mis piirneb läänes Tallinna ja idas Muuga lahega.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Viimsi poolsaar · Näe rohkem »

Vilaski

Vilaski on küla Valga maakonnas Valga vallas.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Vilaski · Näe rohkem »

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Viljandi · Näe rohkem »

Viljandimaa

Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Viljandimaa · Näe rohkem »

Vilnius

Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja Vilnius · Näe rohkem »

15. november

15.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja 15. november · Näe rohkem »

17. juuni

17.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja 17. juuni · Näe rohkem »

17. mai

17.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja 17. mai · Näe rohkem »

1940

1940.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja 1940 · Näe rohkem »

1945

1945.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja 1945 · Näe rohkem »

1946

1946.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja 1946 · Näe rohkem »

1955

1955.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja 1955 · Näe rohkem »

1956

1956.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja 1956 · Näe rohkem »

1965

1965.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja 1965 · Näe rohkem »

1994

1994.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja 1994 · Näe rohkem »

26. juuli

26.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja 26. juuli · Näe rohkem »

26. mai

26.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja 26. mai · Näe rohkem »

30. juuli

30.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja 30. juuli · Näe rohkem »

31. august

31.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja 31. august · Näe rohkem »

76. kaardiväe õhudessantdiviis

Pihkva 76.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja 76. kaardiväe õhudessantdiviis · Näe rohkem »

8. armee (Nõukogude Liit)

8.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja 8. armee (Nõukogude Liit) · Näe rohkem »

8. Eesti Laskurkorpus

8.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja 8. Eesti Laskurkorpus · Näe rohkem »

9. juuli

9.

Uus!!: Nõukogude väeosad Eestis ja 9. juuli · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

NSV Liidu relvajõud Eestis, Nõukogude armee Eestis, Nõukogude relvajõud Eestis.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »