Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.

Kasuta AI-d

Sisukord

1. 280 suhted: Abakala, Aivar Kriiska, Alajõe vald, Aleksander Nevski, Aleksei Juhhanov, Alexander von Stieglitz, Alfons Rebane, Alutaguse kihelkond, Andrzej Pszenicki, August 2011, Auvere, Auvere lahing, Avalik veekogu, Šeloni viiendik, Äravool, Balti pataljon, Bifurkatsioon, Brest-Litovski rahuleping, Buun, Carl Gustaf Dücker, Diatomiit, Djuk-Perevolok, Dmitri Zinovjev, Dolgaja Niva, Eesti ajalugu, Eesti esiajalugu, Eesti Esimeses maailmasõjas, Eesti jõed, Eesti jõgede loend, Eesti keraamika, Eesti keskaegsed kivilinnused, Eesti kiviaeg, Eesti kohanimeraamat, Eesti kroon, Eesti lähiajalugu, Eesti loodus, Eesti NSV, Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised, Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi banditismivastase võitluse osakond, Eesti piirivalve ajalugu, Eesti rahvaluule arhiiv, Eesti rauaaeg, Eesti SEJ juurdevoolukanal, Eesti Teises maailmasõjas, Eesti-Perevoloka, Eesti-Venemaa piir, Eesti-Venemaa piirileping, Eestimaa kubermang, Eestlased, Emajõgi, ... Laienda indeks (230 rohkem) » « Kahaneb indeks

Abakala

Abakala (Abramis ballerus, sünonüüm Ballerus ballerus) on kalaliik karpkalalaste sugukonnast latika perekonnast.

Vaata Narva jõgi ja Abakala

Aivar Kriiska

Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.

Vaata Narva jõgi ja Aivar Kriiska

Alajõe vald

Alajõe vald oli vald Ida-Viru maakonna lõunaosas.

Vaata Narva jõgi ja Alajõe vald

Aleksander Nevski

Aleksander Nevski kujutis aastast 1672 Aleksander Nevski kujutis aastast 1885 Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst (1249–1263).

Vaata Narva jõgi ja Aleksander Nevski

Aleksei Juhhanov

Aleksei Juhhanov (vene keeles Алексей Сергеевич Юханов) (vkj 14. märts 1913 Rjazani kubermangu Troitsa küla – 20. september 1944 Narva-Jõesuu) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane (leitnant), kes sai surmavalt haavata 1944. aasta Narva lahingus.

Vaata Narva jõgi ja Aleksei Juhhanov

Alexander von Stieglitz

Alexander von Stieglitz Parun Alexander Peter von Stieglitz (Venemaal tuntud kui Aleksandr Ljudvigovitš, vene keeles Александр Людвигович Штиглиц) (1. (ukj 13. september) 1814 Peterburi – 24. oktoober (ukj 5. november) 1884 Peterburi) oli Venemaa finantsist ja filantroop.

Vaata Narva jõgi ja Alexander von Stieglitz

Alfons Rebane

Alfons Vilhelm Robert Rebane (Valga, Liivimaa kubermang – 8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa) oli Eesti (leitnant, 1933) ja Saksamaa (kolonel, 1945) sõjaväelane.

Vaata Narva jõgi ja Alfons Rebane

Alutaguse kihelkond

Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.

Vaata Narva jõgi ja Alutaguse kihelkond

Andrzej Pszenicki

Andrzej Pszenicki (vene Анджей Павлович Пшеницкий; 10. detsember (29. november vkj) 1869 Pabianice, Piotrkówi kubermang – 5. august 1941 Varssavi) oli poola ehitusinsener.

Vaata Narva jõgi ja Andrzej Pszenicki

August 2011

August 2011, kroonika 2011.

Vaata Narva jõgi ja August 2011

Auvere

Auvere on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Vaata Narva jõgi ja Auvere

Auvere lahing

Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8.

Vaata Narva jõgi ja Auvere lahing

Avalik veekogu

Avalik veekogu on mõiste Eesti veeseadusest.

Vaata Narva jõgi ja Avalik veekogu

Šeloni viiendik

Šeloni viiendik (vene keeles Шело́нская пяти́на) oli Ingerimaa territoorium Novgorodi vabariigis ja hiljem Moskva suurvürstiriigis ja Moskva tsaaririigis.

Vaata Narva jõgi ja Šeloni viiendik

Äravool

Äravool on vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglast veekokku (jõkke, järve, merre).

Vaata Narva jõgi ja Äravool

Balti pataljon

Balti pataljon (ka Balti rügement, saksa keeles Baltenregiment) 1918.

Vaata Narva jõgi ja Balti pataljon

Bifurkatsioon

Bifurkatsioon ehk jõe kahenemine on hüdroloogias vooluveekogu jagunemine kaheks haruks.

Vaata Narva jõgi ja Bifurkatsioon

Brest-Litovski rahuleping

Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.

Vaata Narva jõgi ja Brest-Litovski rahuleping

Buun

Buunid Hispaania linna Sitgesi mererannikul Buun (saksa sõnast Buhne. Jõebuunid kaitsevad enamasti kaldaid uhtumise eest ning voolusängi ahendades kiirendavad nad veevoolu kiirust, mistõttu nt laevateedele kuhjub vähem setteid ning buunide abil on jääummistusi võimalik ära hoida.

Vaata Narva jõgi ja Buun

Carl Gustaf Dücker

Krahv Carl Gustaf Dücker Krahv Carl Gustaf Dücker (saksa Karl Gustav von Dücker; 22. aprill 1671 Määri mõis, Virumaa (t.a. 1663 Liivimaal) – 3. juuli 1732 Stockholm) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Liivimaa kubermangu krahv Dückerite esivanem.

Vaata Narva jõgi ja Carl Gustaf Dücker

Diatomiit

Diatomiit California lõunaosast. Diatomiit (rahvakeeles pigilöörTõrvalasse avatakse kaevandus. Uus Eesti Narva uudised. Nr 1, 21.05.1936) on peamiselt ränivetikate (diatomeed) kodadest koosnev settekivim.

Vaata Narva jõgi ja Diatomiit

Djuk-Perevolok

Djuk-Perevolok (ka Djuki; vene keeles Дюк-Переволок) oli küla Venemaal Narva jõe idakaldal, praeguse haldusjaotuse järgi Leningradi oblastis Slantsõ rajoonis Zagrivje külaasunduses.

Vaata Narva jõgi ja Djuk-Perevolok

Dmitri Zinovjev

Dmitri Zinovjev (vene keeles Дмитрий Васильевич Зиновьев) (26. juuli 1822 – 19. september 1904) oli Narva tööstur ja ühiskonnategelane.

Vaata Narva jõgi ja Dmitri Zinovjev

Dolgaja Niva

Dolgaja Niva (vene Долгая Нива) on kohanimi.

Vaata Narva jõgi ja Dolgaja Niva

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Vaata Narva jõgi ja Eesti ajalugu

Eesti esiajalugu

Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Vaata Narva jõgi ja Eesti esiajalugu

Eesti Esimeses maailmasõjas

Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.

Vaata Narva jõgi ja Eesti Esimeses maailmasõjas

Eesti jõed

Narva jõgi Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud.

Vaata Narva jõgi ja Eesti jõed

Eesti jõgede loend

Siin on loetletud Eesti jõgesid, ojasid ja teisi vooluveekogusid (peakraavid, kraavid, kanalid) tähestiku järjekorras.

Vaata Narva jõgi ja Eesti jõgede loend

Eesti keraamika

Luule Kormašova "Põld" 1979, kõrgkuumuskeraamika. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Eesti keraamika all mõistetakse Eestis loodud keraamikat.

Vaata Narva jõgi ja Eesti keraamika

Eesti keskaegsed kivilinnused

See artikkel räägib kivilinnuste ajaloost Eesti aladel.

Vaata Narva jõgi ja Eesti keskaegsed kivilinnused

Eesti kiviaeg

Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.

Vaata Narva jõgi ja Eesti kiviaeg

Eesti kohanimeraamat

Eesti kohanimeraamat on Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös 2016.

Vaata Narva jõgi ja Eesti kohanimeraamat

Eesti kroon

Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 1924–1941 ning 1992–2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.

Vaata Narva jõgi ja Eesti kroon

Eesti lähiajalugu

Eesti lähiajalooks nimetatakse perioodi Eesti ajaloos alates 20. sajandi algusest.

Vaata Narva jõgi ja Eesti lähiajalugu

Eesti loodus

Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest.

Vaata Narva jõgi ja Eesti loodus

Eesti NSV

Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.

Vaata Narva jõgi ja Eesti NSV

Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised

Toompea loss, Riigikogu hoone (1996) Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised olid Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised, mis toimusid 18. märtsil 1990.

Vaata Narva jõgi ja Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised

Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi banditismivastase võitluse osakond

Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Banditismivastase võitluse osakond (Отдел по борьбе с бандитизмом, lühend OББ) oli NSV Liidu ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi struktuuriüksus, mille ülesandeks oli võitlus poliit- ja kriminaalkuritegevusliku banditismi ilmingutega aastatel 1944–1947.

Vaata Narva jõgi ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi banditismivastase võitluse osakond

Eesti piirivalve ajalugu

Eesti piirivalve ajalugu lühiülevaade Eesti piirivalve arengust, selle loomisest 1918.

Vaata Narva jõgi ja Eesti piirivalve ajalugu

Eesti rahvaluule arhiiv

Eesti rahvaluule arhiivi kataloogikapid, suvi 2020 Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiiv (lühend ERA) on 1927.

Vaata Narva jõgi ja Eesti rahvaluule arhiiv

Eesti rauaaeg

Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.

Vaata Narva jõgi ja Eesti rauaaeg

Eesti SEJ juurdevoolukanal

Eesti SEJ juurdevoolukanal (ka Mustajõe kanal) on kanal Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna halduspiirkonnas Auvere ja Mustanina külas Eesti SEJ juures.

Vaata Narva jõgi ja Eesti SEJ juurdevoolukanal

Eesti Teises maailmasõjas

Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes idarindel ja Karjala rindel.

Vaata Narva jõgi ja Eesti Teises maailmasõjas

Eesti-Perevoloka

Eesti-Perevoloka, ka Eesti-Perevoloki (saksa keeles Dorf Perewalok, vene keeles Дер. Переволок, Немецкий Переволок, Чухонский Переволок) oli küla Narva jõe läänekaldal, Permisküla vallas Virumaal.

Vaata Narva jõgi ja Eesti-Perevoloka

Eesti-Venemaa piir

Eesti-Venemaa piir (ka Eesti-Vene piir) on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon.

Vaata Narva jõgi ja Eesti-Venemaa piir

Eesti-Venemaa piirileping

Eesti-Venemaa piirileping on rahvusvaheline leping, mis sätestab Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri.

Vaata Narva jõgi ja Eesti-Venemaa piirileping

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Vaata Narva jõgi ja Eestimaa kubermang

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Vaata Narva jõgi ja Eestlased

Emajõgi

Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.

Vaata Narva jõgi ja Emajõgi

Felix Steiner

Felix Martin Julius Steiner (23. mai 1896 – 12. mai 1966) oli Saksa armee ja Waffen-SS ohvitser, kes võitles I ja II maailmasõjas.

Vaata Narva jõgi ja Felix Steiner

Göran von Sperling

Krahv Göran von Sperling (6. detsember 1630 Rådmansö, Roslagen – 22. september 1691 Narva) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Vaata Narva jõgi ja Göran von Sperling

Gorodenka (Alutaguse)

Gorodenka (vene keeles Городенка) oli küla Virumaal Vaivara kihelkonnas, Alutaguse vallas Narva jõe ääres.

Vaata Narva jõgi ja Gorodenka (Alutaguse)

Gorodenka oja

Gorodenka oja on oja Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Vaata Narva jõgi ja Gorodenka oja

Gorodenko metskond

Gorodenko metskond (alates 1935. aastast Permisküla metskond) loodi 1924.

Vaata Narva jõgi ja Gorodenko metskond

Hahni trepp

Hahni trepp Narvas Hahni trepp Narvas hiljemalt 1875 Hahni trepp on trepp Narvas, mis on pühendatud Narva linnapea Adolf Theodor Hahnile.

Vaata Narva jõgi ja Hahni trepp

Harilik pärn

Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu (Tilia cordata) on pärnaliste sugukonda pärna perekonda kuuluv lehtpuu.

Vaata Narva jõgi ja Harilik pärn

Hüdroelektrijaam

Hüdroelektrijaama põhimõtteskeem Hüdroelektrijaam (lühend HEJ; ka veejõujaam, hüdrojaam) on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks.

Vaata Narva jõgi ja Hüdroelektrijaam

Henning Rudolf Horn

Krahv Henning Rudolf Horn af Rantzien (1651 – 9. mai 1730 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane, Põhjasõjas (1700, 1704) Narva kaitse ülem.

Vaata Narva jõgi ja Henning Rudolf Horn

Ida-Viru maakond

Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas, Ida-Eesti piirkonnas.

Vaata Narva jõgi ja Ida-Viru maakond

Idarinne (Teine maailmasõda)

Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.

Vaata Narva jõgi ja Idarinne (Teine maailmasõda)

III Germaani Soomuskorpus

III Germaani Soomuskorpus (III SS-Panzerkorps (germanisches)) oli Teise maailmasõja aegne Relva-SS-i koosseisu kuuluv SS-korpus, mis moodustati Adolf Hitleri korraldusega 30. märtsil 1943 ja korpuseülemaks määrati SS-Obergruppenführer ja Relva-SS kindralleitnant Felix Steiner.

Vaata Narva jõgi ja III Germaani Soomuskorpus

Ingeri

Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Vaata Narva jõgi ja Ingeri

Ingerisoomlased

Ingerisoomlased ehk ingerlased on 17.

Vaata Narva jõgi ja Ingerisoomlased

Isuri keel

Isuri keele leviala Isuri keel (ižoran keel(i), maakeel(i)) on läänemeresoome keel, mida räägivad ajalooliselt Soome lahe kagukaldal elanud isurid.

Vaata Narva jõgi ja Isuri keel

Isurid

Isurid on isuri keelt kõnelev läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel.

Vaata Narva jõgi ja Isurid

Ivan III

Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.

Vaata Narva jõgi ja Ivan III

Jaama

Jaama on mitme koha nimi.

Vaata Narva jõgi ja Jaama

Jaama jõgi

Jaama jõgi (ka Struga jõgi) on Narva jõe vasakpoolne lisajõgi.

Vaata Narva jõgi ja Jaama jõgi

Jaan Männik (sõjaväelane)

Jaan Männik (2. detsember (vkj 20. november) 1895 Sipa vald, Läänemaa – 14. november 1919 Skorjatina Gora, Narva jõgi) oli Eesti sõjaväelane (alamkapten).

Vaata Narva jõgi ja Jaan Männik (sõjaväelane)

Jaanilinn

Jaanilinn (vene keeles Ивангород Ivangorod; soome keeles Iivananlinna) on linn Venemaal Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal, 159 km Peterburist läänes, Jaanilinna linnaasunduse keskus.

Vaata Narva jõgi ja Jaanilinn

Jaanilinna linnus

Jaanilinna vapp 17. sajandist Jaanilinna linnus (soome keeles Iivananlinna, vene keeles Ивангородская крепость) on linnus Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal Jaanilinnas.

Vaata Narva jõgi ja Jaanilinna linnus

Jaanilinna sillapea

lahinguskeem Narva ja Virumaa piirkonnas, 1944. aasta 10. veebruarist 23. aprillini Jaanilinna sillapea ka Narva sillapea (saksa keeles ka Narwa-Linie), oli Saksa vägede taganemisel 1944.

Vaata Narva jõgi ja Jaanilinna sillapea

Jakob De la Gardie

Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).

Vaata Narva jõgi ja Jakob De la Gardie

Jamburgi maakond

Jamburgi maakond (vene keeles Ямбургский уезд; algselt Jami maakond, 1922. aastast Kingissepa maakond) oli haldusterritoorium Venemaa loodeosas, Venemaa keisririigi ja Vene SFNV Peterburi kubermangus aastatel 1727–1927.

Vaata Narva jõgi ja Jamburgi maakond

Jaosmaa

Jaosmaa oli ajalooliselt külakogukonna põllumaa osa, mis kuulus ühele taluperele.

Vaata Narva jõgi ja Jaosmaa

Jõe tänav (Narva)

Kreenholmi sadamaladude hoone aadressil Jõe 1 Narva sadam, Jõe 3 Jõe tänav on tänav Narvas Vanalinna linnaosas Narva jõe ääres.

Vaata Narva jõgi ja Jõe tänav (Narva)

Jõesuu tänav

Jõesuu tänav on tänav Narva põhjaosas Sutthoffi ja Siivertsi linnaosas.

Vaata Narva jõgi ja Jõesuu tänav

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Vaata Narva jõgi ja Jõgi

Joala lahing

Joala lahing (ka Kreenholmi lahing) oli 28. novembril 1918 Eesti Vabadussõjas Narva lahingu ajal toimunud kokkupõrge Eesti-Saksa väesalga ja 2. Viljandi kommunistliku kütipolgu vahel.

Vaata Narva jõgi ja Joala lahing

Joala mõis

Joala mõis (saksa keeles Joala) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).

Vaata Narva jõgi ja Joala mõis

Joaoru

Joaoru linnaosa asukoht Joaoru (ka Joaorg) on Narva linnaosa, mis paikneb linna idaosas.

Vaata Narva jõgi ja Joaoru

Johan De la Gardie

Johan De la Gardie Vabahärra Johan De la Gardie (3. mai 1582 Tallinn – 10. märts 1642 Steninge) oli Rootsi riigitegelane Johan De la Gardie sündis prantsuse päritolu Rootsi väejuhi ja riigitegelase Pontus De la Gardie (surnud 1585) ning Johan III (1537–1592) vallastütre Sofia Gyllenhielmi (surnud 1583) pojana.

Vaata Narva jõgi ja Johan De la Gardie

Johann von der Recke (Tallinna komtuur)

Johann von der Recke, teise nimega von Sümmern (enne 1459 – pärast 1511) oli Liivi ordu liige, Tallinna komtuur aastatel 1485–1510.

Vaata Narva jõgi ja Johann von der Recke (Tallinna komtuur)

Juuli 2010

Juuli 2010, kroonika 2010.

Vaata Narva jõgi ja Juuli 2010

Kakolok

Kakolok (vene keeles Каколоки) oli küla Narva jõe idakaldal, Djuk-Perevoloka ja Skarjatina küla vahel, Permisküla saare vastas.

Vaata Narva jõgi ja Kakolok

Kalda tänav (Narva)

Kalda tänav on tänav Narvas Kreenholmi linnaosas.

Vaata Narva jõgi ja Kalda tänav (Narva)

Karjavärav (Narva)

Karjavärav ehk Vene värav (vene keeles Скотопрогонные ворота või Русские воротаО. Коченовский. Нарва. Таллинн, "Валгус", 1991) oli värav Narva keskaegse linnamüüri põhjaosas Suure tänava lõpus.

Vaata Narva jõgi ja Karjavärav (Narva)

Kasari jõgi

Kasari jõgi on Lääne-Eesti veerohkeim jõgi.

Vaata Narva jõgi ja Kasari jõgi

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.

Vaata Narva jõgi ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Kesk-Eesti väikemaakonnad

Kesk-Eesti väikemaakonnad oli grupp ühekihelkonnalisi muinasmaakondi 13.

Vaata Narva jõgi ja Kesk-Eesti väikemaakonnad

Kolga mõis

Kolga mõis Kolga mõis (saksa keeles Kolk, Kolck) oli rüütlimõis (fideikomiss) Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Narva jõgi ja Kolga mõis

Kreenholm

Kreenholmi saar 1639. aastal Kreenholm (saksa keeles Krähnholm – varesesaar, rootsi keeles Kråkeholm – Varesesaar) on saar Narva jõel Narva linna piirides Ida-Viru maakonnas.

Vaata Narva jõgi ja Kreenholm

Kreenholmi

Kreenholmi linnaosa asukoht Kreenholmi on Narva linnaosa, mis paikneb linna idaosas.

Vaata Narva jõgi ja Kreenholmi

Kreenholmi sadamalaod

Kreenholmi sadamalaod olid 19. sajandi lõpus Narva sadamasse rajatud Kreenholmi Manufaktuuri puuvillalaod.

Vaata Narva jõgi ja Kreenholmi sadamalaod

Krivasoo küla

Krivasoo ehk Kriuša (vene keeles Криуши) oli küla Narva jõe idapoolsel paremal kaldal, mis jääb tänapäeval Venemaa Leningradi oblasti Slantsõ rajooni territooriumile.

Vaata Narva jõgi ja Krivasoo küla

Kudruküla

Kudruküla on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Narva jõe ääres, Narva-Jõesuust vahetult kagus.

Vaata Narva jõgi ja Kudruküla

Kulgu jõgi

Kulgu jõgi on jõgi Eesti idapiiril.

Vaata Narva jõgi ja Kulgu jõgi

Kulgu küla

Kulgu oli küla Vaivara kihelkonnas Virumaal Narva jõe vasakul kaldal, Narva kose lähedal Joala mõisa maadel.

Vaata Narva jõgi ja Kulgu küla

Kuningaküla

Kuningaküla on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Vaata Narva jõgi ja Kuningaküla

Langus

Langus ehk jõe langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites.

Vaata Narva jõgi ja Langus

Lauga jõgi

Lauga jõgi (vene keeles Луга, soome keeles Laukaanjoki, vadja keeles Laugaz, Laukaa jõtši) on jõgi Ingeris, Venemaal Leningradi ja Novgorodi oblastis.

Vaata Narva jõgi ja Lauga jõgi

Lõhe

Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.

Vaata Narva jõgi ja Lõhe

Leivu alamlade

Leivu alamlade on lokaalne kronostratigraafiline üksus, Narva lademe keskmine alamlade.

Vaata Narva jõgi ja Leivu alamlade

Lembit (suurtükipaat)

Lembit oli Vene Keisririigis ehitatud ja hiljem Eesti merejõudude kasutuses olnud Giljak-klassi suurtükilaev (toonases kõnepruugis suurtükipaat).

Vaata Narva jõgi ja Lembit (suurtükipaat)

Lembit Juhari

Lembit Juhari (15. oktoober 1918 Anija vald – 5. august 1944) oli Eesti ja Saksa sõjaväelane, leitnant (Obersturmführer).

Vaata Narva jõgi ja Lembit Juhari

Lembit Muiste

Lembit Muiste (Lembit Mädasson; 23. aprill 1921 Tarvastu vald, Viljandimaa – 10. november 1994) oli eesti metsateadlane.

Vaata Narva jõgi ja Lembit Muiste

Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon

Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon oli Punaarmee idarinde strateegiline pealetungioperatsioon 1944.

Vaata Narva jõgi ja Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon

Liivimaa aadlilipkond

Liivimaa aadlilipkond (rootsi Livländska adelsfanan) oli Liivimaal ratsateenistuskohustuse alusel loodud ratsaväeosa, mis eksisteeris keskajast kuni 1710.

Vaata Narva jõgi ja Liivimaa aadlilipkond

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Vaata Narva jõgi ja Linnus

Linnuse tänav (Narva)

Linnuse tänav on tänav Narvas Kalevi linnaosas.

Vaata Narva jõgi ja Linnuse tänav (Narva)

Maavald

Maavald on Eesti ajalooline maakeelne nimi, mis hääbus laiemast kasutusest 19. sajandil, asendudes alamsaksa laenuga "Eesti".

Vaata Narva jõgi ja Maavald

Magerburg

Magerburg (vene keeles Магербург, soome keeles Magdeburg; eesti keeles harvemini Neemerand) oli küla Venemaa Leningradi oblasti Kingissepa rajooni alal.

Vaata Narva jõgi ja Magerburg

Markianos Herakleast

Markianos Herakleast (kreeka keeles, ladina keeles Marcianus Heracleensis; 4. sajand pKr) oli hilisantiigi hellenistlik geograaf.

Vaata Narva jõgi ja Markianos Herakleast

Martin Hunt

Martin Hunt (23. aprill 1915 Soosaare vald, Kolga-Jaani kihelkond, Viljandimaa – 25. juuli 1944 Riigiküla) oli Eesti (nooremleitnant), Nõukogude Liidu (nooremleitnant) ja Saksamaa (Obersturmführer) sõjaväelane.

Vaata Narva jõgi ja Martin Hunt

Märts 2007

Märts 2007, kroonika.

Vaata Narva jõgi ja Märts 2007

Märtsipommitamine

Märtsipommitamine oli Tallinna, Narva, Tartu ja Pärnu pommitamine Nõukogude Liidu lennuväe poolt 1944.

Vaata Narva jõgi ja Märtsipommitamine

Märtsipommitamine Narvas

Märtsipommitamine Narvas oli 6./7.

Vaata Narva jõgi ja Märtsipommitamine Narvas

Meerapalu lahing

Meerapalu lahing oli 13.–15.

Vaata Narva jõgi ja Meerapalu lahing

Meriküla dessant

Meriküla dessandi oli 14. veebruaril 1944.

Vaata Narva jõgi ja Meriküla dessant

Merisiig

Merisiig ehk siig (Coregonus lavaretus lavaretus L.) on kalaliik lõhelaste (Salmonidae) sugukonna siia perekonnast.

Vaata Narva jõgi ja Merisiig

Mustajõgi

Mustajõgi (ka Kirjaku peakraav, Tamme peakraav) on Viru alamvesikonda kuuluv jõgi Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas ja Narva-Jõesuu linnas.

Vaata Narva jõgi ja Mustajõgi

Nabala lade

Nabala lade (vananenud nimetusega Saunja lade) on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).

Vaata Narva jõgi ja Nabala lade

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Vaata Narva jõgi ja Narva

Narva (täpsustus)

*Narva, suuruselt kolmas linn Eestis.

Vaata Narva jõgi ja Narva (täpsustus)

Narva ajalugu

Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.

Vaata Narva jõgi ja Narva ajalugu

Narva foogtkond

Narva foogtkonna asend Põhja-Eestis Narva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Vaata Narva jõgi ja Narva foogtkond

Narva hüdroelektrijaam

Narva hüdroelektrijaam, 2009 Narva hüdroelektrijaam on hüdroelektrijaam, mis asub Narva jõel Narva ja Jaanilinna vahel.

Vaata Narva jõgi ja Narva hüdroelektrijaam

Narva Hermanni linnus

Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse poolt vaadatuna sillaga Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.

Vaata Narva jõgi ja Narva Hermanni linnus

Narva jõe kanjoni maastikukaitseala

Narva jõe joad kaitsealal Narva jõe kanjoni maastikukaitseala on maastikukaitseala, mis kaitseb Narva jõe kanjoni ja joaastanguid.

Vaata Narva jõgi ja Narva jõe kanjoni maastikukaitseala

Narva jõe paljand

Narva jõe paljand on paljand Narva jõe vasakul kaldal; halduslikult Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas (vaadatud 04.05.2013).

Vaata Narva jõgi ja Narva jõe paljand

Narva jõe piirkond

Narva jõe piirkonna kaart Narva jõe piirkond ehk Narva jõe äärsed alad (vene keeles Принаровье) on piirkond Narva jõe kallastel.

Vaata Narva jõgi ja Narva jõe piirkond

Narva Joaoru linnamägi

Narva Joaoru linnamägi on linnamägi Narva linnas Narva jõe vasakul kaldal Joaorus.

Vaata Narva jõgi ja Narva Joaoru linnamägi

Narva juga

Narva juga 25. aprillil 2010 suurvee ajal (idapoolne haru) Narva juga 25. aprillil 2010 suurvee ajal (läänepoolne haru) Narva juga (ka Narva kosk) on juga Narva jõel, Narva klindiorus.

Vaata Narva jõgi ja Narva juga

Narva kalevivabrik

Narva kalevivabrik Narva kalevivabrik (ka: Narva Kalevi Manufaktuur) oli aastatel 1819–1944 Narvas töötanud tekstiilivabrik.

Vaata Narva jõgi ja Narva kalevivabrik

Narva kindlus

Narva kindlus oli Narva linna kaitseehitis, enne seda eraldatud Narva Hermanni linnuse ja Narva vanalinna, Narva linnamüüri kaitserajatiste edasiarendus.

Vaata Narva jõgi ja Narva kindlus

Narva klindilõik

Narva klindilõik on umbes 15 km pikkune lõik Põhja-Eesti pangast Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas ja Narva linnas vahemikus Puhkovast Narvani, edasi Narva jõe vasakult kaldalt jätkub juba Ingeri klindilõik.

Vaata Narva jõgi ja Narva klindilõik

Narva kultuur

Narva kultuur ehk Narva etapp oli esimene keraamikat kasutav kiviaja kultuur Eesti alal Eesti esiajaloos.

Vaata Narva jõgi ja Narva kultuur

Narva lade

Narva lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.

Vaata Narva jõgi ja Narva lade

Narva lahing (1918)

Narva lahing toimus 28. novembril 1918 Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, 4. jalaväepolgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee, sealhulgas selle koosseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda.

Vaata Narva jõgi ja Narva lahing (1918)

Narva lahing (1944)

Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.

Vaata Narva jõgi ja Narva lahing (1944)

Narva laht

Narva-Jõesuu tuletorn Narva lahe rannikul Narva laht nagu Soome lahe osa Hallvares Narva lahe rannikul Narva-Jõesuus. Tagaplaanil on Sillamäe. Narva laht on suur laht Eesti kirdeosas, Soome lahe kaguosa.

Vaata Narva jõgi ja Narva laht

Narva linavabrik

Narva linavabrik Narva linavabrik (Нарвская суконная фабрика) ehk OÜ Narva Linaketramise Manufaktuur (vene keeles Товарищество на паях"Нарвская льнопрядильная мануфактура") oli aastatel 1851–1944 Narvas Jaani linnaosas (praegu Jaanilinn Venemaal) töötanud tekstiilivabrik.

Vaata Narva jõgi ja Narva linavabrik

Narva metskond

Narva metskond asutati 1920.

Vaata Narva jõgi ja Narva metskond

Narva pank

Narva pank on Põhja-Eesti pankranniku lõik Narva jõe vasakul kaldal, kus jõgi lõikub Põhja-Eesti klindiplatoosse.

Vaata Narva jõgi ja Narva pank

Narva pealetung

Narva pealetung oli Punaarmee Leningradi rinde pealetungioperatsioon 1944. aasta juulis Narva jõe joonel, mille tulemusel tõrjuti Saksa väed Narva jõe joonelt Tannenbergi liini kaitseliinile Sinimägedes ja hõivati Narva linn ja Narva piirkond.

Vaata Narva jõgi ja Narva pealetung

Narva piiramine (1704)

Narva piiramine oli 1704.

Vaata Narva jõgi ja Narva piiramine (1704)

Narva rahvastik

Narva rahvastiku artikkel annab ülevaate Narva rahvastikust läbi ajaloo.

Vaata Narva jõgi ja Narva rahvastik

Narva Rannavärav

Narva linnamüür 18. sajandi keskel. Keskelt paremal on näha Pimevärav Narva Rannavärav (ka Väike Rannavärav või Väike värav või Vana Rannavärav või Vana värav) oli jõesadamasse viiv värav Narva keskaegse linnamüüri idaosas.

Vaata Narva jõgi ja Narva Rannavärav

Narva raudteesild

Narva raudteesild (2009) Narva raudteesild on üle Narva jõe kulgev raudteesild Narvas Tallinna-Peterburi raudteeliinil.

Vaata Narva jõgi ja Narva raudteesild

Narva sadam

Narva sadam (ka Narva linnasadam, Narva jõesadam; sadama kood: EE JOS) on jahisadam Narvas.

Vaata Narva jõgi ja Narva sadam

Narva sild

Narva ja Jaanilinna vahel on Narva ajaloos olnud üle Narva jõe mitu silda.

Vaata Narva jõgi ja Narva sild

Narva tank

Narva tank 2012. aastal Narva tank 2022. aastal enne teisaldamist Narva tank oli Narva linna vallutamisele Teises maailmasõjas Punaarmee poolt 1944.

Vaata Narva jõgi ja Narva tank

Narva vald

Narva vald oli vald Viru maakonnas Narva jõe idakaldal 18.

Vaata Narva jõgi ja Narva vald

Narva vanalinn

Rootsiaegne Narva vanalinna ja Narva kindluse kaart Narva vanalinna vaade (Carl Sarap Vaade Narvale 18. sajandi keskpaigas Narva, vanalinna vaade (Carl Sarap) Koidula puiestee ja Pimeaia tänav, Victoria bastion Narva, portaal vanalinnas (Carl Sarap, u 1938) Narva vanalinn (ka Vana Narva, Narva Südalinn) on Narva ajalooline linnasüda (tänapäeval Narva Vanalinna linnajao osa).

Vaata Narva jõgi ja Narva vanalinn

Narva vapp

Narva vappSoome vapp Narva vapp on Ida-Viru maakonnas asuva Eesti linna Narva vapp.

Vaata Narva jõgi ja Narva vapp

Narva veehoidla

Narva veehoidla on tehisveekogu Eesti ja Venemaa piiril Narva jõel Narvast lõunas.

Vaata Narva jõgi ja Narva veehoidla

Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas.

Vaata Narva jõgi ja Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirik

Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirik (endine Mereküla Jumalaema Kaasani ikooni kirik) Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirik on õigeusu kirik Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuus (vaadatud 18.12.2015).

Vaata Narva jõgi ja Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirik

Narva-Jõesuu sadam

Narva-Jõesuu sadama kai, taamal mere pool Suur-Lootsi sadam (2009) Narva-Jõesuu sadam on väikesadam Narva-Jõesuus.

Vaata Narva jõgi ja Narva-Jõesuu sadam

Narva-Jõesuu sanatoorium

Sanatooriumi peahoone eenduv ümarveranda Narva-Jõesuu sanatoorium (varem kolhoosidevaheline sanatoorium "Narva-Jõesuu"), ametlikult Narva-Jõesuu Medical SPA, on sanatoorium ja spaahotell Ida-Virumaal Narva-Jõesuus aadressil Aia tänav 3.

Vaata Narva jõgi ja Narva-Jõesuu sanatoorium

Narva-Jõesuu tuletorn

Narva-Jõesuu tuletorn Narva-Jõesuu tuletorn on Eesti kõige idapoolsem tuletorn.

Vaata Narva jõgi ja Narva-Jõesuu tuletorn

Narva-Jõesuu vapp

Narva-Jõesuu vapp Narva-Jõesuu vapp on Ida-Viru maakonnas asuva Eesti linna Narva-Jõesuu vapp.

Vaata Narva jõgi ja Narva-Jõesuu vapp

Narvataguse

Eesti koos Narvatagusega 1925. aastal Narvataguse oli Tartu rahulepingu alusel Eesti Vabariigi koosseisu kuuluv territoorium Narva jõe paremkaldal.

Vaata Narva jõgi ja Narvataguse

Nõukogude Läti armee

Nõukogude Läti armee (läti keeles Padomju Latvijas armiju, vene keeles Армия Советской Латвии) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus Eesti ja Läti Vabadussõjas moodustatud ning Punaarmeele allunud Läti Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi armeegrupp.

Vaata Narva jõgi ja Nõukogude Läti armee

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.

Vaata Narva jõgi ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.

Vaata Narva jõgi ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus

Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ehk Nõukogude okupatsioon Balti riikides oli Nõukogude Liidu okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus aastatel 1940–1941 ja 1944–1991.

Vaata Narva jõgi ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus

Nizõ

Nizõ (ka Nisõ; vene Низы) oli küla Narva jõe paremal kaldal, nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Venemaal Leningradi oblastis Slantsõ rajoonis Pljussa jõe kaldal.

Vaata Narva jõgi ja Nizõ

Novgorodi vabariik

Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Vaata Narva jõgi ja Novgorodi vabariik

Ogapõskne vähk

Ogapõskne vähk (Orconectes limosus) on väike koorikloom, kes kuulub kümnejalaliste seltsi ja idajõevähklaste (Cambaridae) sugukonda.

Vaata Narva jõgi ja Ogapõskne vähk

Olgin Krest

Olgin Krestis asus Nikolai õigeusu kirik Olgin Krest (eesti keeles ka Olga-Risti; vene Ольгин Крест) oli küla Venemaal Leningradi oblastis Slantsõ rajoonis Narva jõe idakaldal.

Vaata Narva jõgi ja Olgin Krest

Orasoja

Orasoja juga märtsis 2008 Orasoja kanjon märtsis 2008 Orasoja kanjon märtsis 2008 Orasoja on oja Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Vaata Narva jõgi ja Orasoja

Otto Tief

Otto Tief VR II/3 (14. august 1889 Sildema talu, Uusküla, Rapla vald – 5. märts 1976 Ahja) oli Eesti poliitik, jurist ja sõjaväelane (kapten), Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944.

Vaata Narva jõgi ja Otto Tief

Otto Vellingk

Krahv Otto Vellingk (Otto Wellingk; 1649 Jaama, Ingeri – 19. mai 1708 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane.

Vaata Narva jõgi ja Otto Vellingk

Paabapraasnik

Paabapraasnik (ka paabaprastnik) on abielunaiste püha viimasel kolma- või neljapäeval enne lihavõttepühadeeelset suurt paastu.

Vaata Narva jõgi ja Paabapraasnik

Panther-liin

Panther-liin (Pantherstellung) oli osa Teise maailmasõja ajal Saksa riikliku organisatsiooni Organisation Todt ja Wehrmachti pioneeriüksuste kavandatud ja osaliselt ka rajatud 500 kilomeetri pikkune Soome lahest Musta mereni ulatuv kaitseliin, mis oli osa Idavallist.

Vaata Narva jõgi ja Panther-liin

Põhjasõda Eesti alal

Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.

Vaata Narva jõgi ja Põhjasõda Eesti alal

Põlevkivituhk

Balti soojuselektrijaama korstnad. Põlevkivituhk ehk põletatud põlevkivi on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne materjal.

Vaata Narva jõgi ja Põlevkivituhk

Peeter I värav

Peeter I värav (vene keeles Петровские воротаО. Коченовский. Нарва. Таллинн, "Валгус", 1991) oli klassitsistlik värav Narva kindlustusvööndi lääneküljel Triumphi bastionist lõuna pool.

Vaata Narva jõgi ja Peeter I värav

Peipsi järv

Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.

Vaata Narva jõgi ja Peipsi järv

Peipsi-Pihkva järv

Peipsi-Pihkva järv (vene Псковско-Чудское озеро, Чудско-Псковское озеро) on Eesti suurim järv, mis koosneb kolmest osast: Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest.

Vaata Narva jõgi ja Peipsi-Pihkva järv

Permisküla

Permisküla on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Vaata Narva jõgi ja Permisküla

Permisküla oja

Permisküla oja (ka Permisküla peakraav) on oja Ida-Virumaal Alutaguse vallas.

Vaata Narva jõgi ja Permisküla oja

Permisküla saar

Permisküla saar, ka Verhovski saar (vene keeles Верхнесельский остров, Верхне-сельский остров), Verhovski) on Narva jõe saar. Halduslikult jääb saar Ida-Viru maakonna Alutaguse valla Permisküla territooriumile, kuid saarel puudub asustus.

Vaata Narva jõgi ja Permisküla saar

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Vaata Narva jõgi ja Pihkva

Piiri vald

Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Piiri vald (1939. aastani Kose vald) oli vald Virumaal Vaivara kihelkonnas Narva jõe idakaldal aastail 1939–1945.

Vaata Narva jõgi ja Piiri vald

Piirilinn

Ivangorod (Venemaa Föderatsioon),mida lahutab Narva jõgi Piirilinn on riigipiiri ääres või -piiril asuv linn.

Vaata Narva jõgi ja Piirilinn

Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon

Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon (ka Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjon) on Eesti ja Venemaa ühine komisjon, mis tegeleb kahe riigi piiriveekogudega (eelkõige Peipsi-Pihkva järv, Narva jõgi ja Narva veehoidla) seonduvaga.

Vaata Narva jõgi ja Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon

Pljussa jõgi

Pljussa (vene Плюсса) on jõgi Venemaal, Narva jõe parempoolne lisajõgi.

Vaata Narva jõgi ja Pljussa jõgi

Pljussa vaherahu

Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.

Vaata Narva jõgi ja Pljussa vaherahu

Poluvernikud

Poluvernikud ehk poluvertsikud (harva ka poluverstsikud või pool(e)usulised) olid Iisaku ja Alutaguse kihelkondades elanud ajalooline eesti-vadja-vene segakeelne rahvarühm.

Vaata Narva jõgi ja Poluvernikud

Pontus De la Gardie

Vabahärra Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht, Jakob De la Gardie ja Johan De la Gardie isa.

Vaata Narva jõgi ja Pontus De la Gardie

Popovka (Vaivara)

Küla plaan 1860. aastast Popovka (vene Поповка) on talu (хутор) ja endine küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Jaanilinna linnaasunduses Jaanilinnast 1 km loodes Narva jõe idakaldal.

Vaata Narva jõgi ja Popovka (Vaivara)

Poruni jõgi

Poruni jõgi Poruni jõgi Poruni jõgi (ka Borovnja jõgi) on jõgi Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, Narva jõe vasakpoolne lisajõgi.

Vaata Narva jõgi ja Poruni jõgi

Raja tänav (Narva)

Raja tänav on tänav Narvas Vanalinna ja Joaoru linnaosade piiril.

Vaata Narva jõgi ja Raja tänav (Narva)

Raja vald

Raja vald (kuni 1939. aastani Skarjatina vald, eestipäraselt ka Karjati vald) oli vald Narva jõe ülemjooksu idakaldal aastatel 1920–1945.

Vaata Narva jõgi ja Raja vald

Raketa (tiibur)

Raketa 2004. aastal Raketa ehk projekt 340 on Nõukogude Liidus massiliselt toodetud ja tänaseni osaliselt kasutuses olev reisilaeva-tiiburlaeva tüüp.

Vaata Narva jõgi ja Raketa (tiibur)

Rakvere

Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.

Vaata Narva jõgi ja Rakvere

Rakvere ajalugu

Rakvere ajalugu on ülevaade Rakvere linna minevikust.

Vaata Narva jõgi ja Rakvere ajalugu

Rakvere lade

Rakvere lade on ordoviitsiumi ajastiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).

Vaata Narva jõgi ja Rakvere lade

Raudsilla tänav

Raudteesild, mille järgi on tänav nime saanud Juhkentali koolimaja aadressil Raudsilla 1 (2012) Raudsilla tänav on tänav Narvas Joaoru linnaosas.

Vaata Narva jõgi ja Raudsilla tänav

Riigi mõis

Riigi mõis (ka Vaasovi mõis; saksa keeles Wasahof, Wrangelshof) oli Hermamäe mõisa kõrvalmõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimr.shtml (vaadatud 27.01.2016).

Vaata Narva jõgi ja Riigi mõis

Riigivolikogu 65. valimisringkond

Riigivolikogu 65.

Vaata Narva jõgi ja Riigivolikogu 65. valimisringkond

Ristisõjad Venemaal

Derevski ja Oboneži viiendik piiridega Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.

Vaata Narva jõgi ja Ristisõjad Venemaal

Rosona jõgi

Rosona jõgi Rosona (vene Россонь ehk Россона) on jõgi Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis.

Vaata Narva jõgi ja Rosona jõgi

Ruse

Kiirjas ruse Ruse (ladina keeles Bidens) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv taimede perekond.

Vaata Narva jõgi ja Ruse

Sadama tee (Narva)

Sadama tee on tänav Narva Vanalinna linnaosas.

Vaata Narva jõgi ja Sadama tee (Narva)

Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.

Vaata Narva jõgi ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Saksa okupatsioon Ingeris

Saksa okupatsioon Ingeris oli Ingeri ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt Teise maailmasõja käigus.

Vaata Narva jõgi ja Saksa okupatsioon Ingeris

Sõjategevus Eestis (1944)

Sõjategevus Eestis 1944.

Vaata Narva jõgi ja Sõjategevus Eestis (1944)

Sõpruse sild (Narva)

Narva Sõpruse sild (ka Narva linnasild) on Narva jõe maanteesild Kirde-Eestis Narva linna ja Jaanilinna vahel.

Vaata Narva jõgi ja Sõpruse sild (Narva)

Siivertsi

Siivertsi linnaosa asukoht Narvas Siivertsi on paikkond ja Narva linnaosa linna põhjaosas.

Vaata Narva jõgi ja Siivertsi

Siivertsi kalmistu

Siivertsi kalmistu on mitut endist kalmistut hõlmav roheala Sutthoffi linnaosas Narvas.

Vaata Narva jõgi ja Siivertsi kalmistu

Silmutorbik

Silmutorbik (ka silmumõrd) oli kuusekoorest või männipeergudest koonusjas püünis silmude püüdmiseksEesti etnograafia sõnaraamat.

Vaata Narva jõgi ja Silmutorbik

Sinimägede lahing

Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel.

Vaata Narva jõgi ja Sinimägede lahing

Soome ajalugu

Soome ajalugu on ülevaade tänapäeva Soome ajaloost.

Vaata Narva jõgi ja Soome ajalugu

Soome laht

Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.

Vaata Narva jõgi ja Soome laht

Sossolid

Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.

Vaata Narva jõgi ja Sossolid

Struuga maastikukaitseala

Struuga maastikukaitseala on maastikukaitseala Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Vaata Narva jõgi ja Struuga maastikukaitseala

Sutthoffi

Sutthoffi linnaosa asukoht Sutthoffi on Narva linnaosa, mis paikneb linna kirdeosas.

Vaata Narva jõgi ja Sutthoffi

Taime tänav (Narva)

Taime tänav on tänav Narvas Siivertsi linnaosas.

Vaata Narva jõgi ja Taime tänav (Narva)

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata Narva jõgi ja Tallinn

Tallinna ajalugu

Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.

Vaata Narva jõgi ja Tallinna ajalugu

Tallinna kubermang

Tallinna kubermang (vene Ревельская губерния, Reveli kubermang) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, aastatel 1719–1783.

Vaata Narva jõgi ja Tallinna kubermang

Tartu tselluloositehas

Tartu tselluloositehas on levinud nimetus Est-For Invest OÜ Eestisse kavandataud puidurafineerimistehase kohta, mille potentsiaalseks asukohaks on avalikkuses peetud Tartu linna lähikonda, sealhulgas Vorbuse küla ümbrust.

Vaata Narva jõgi ja Tartu tselluloositehas

Tähnikhirv

Ukrainas Tähnikhirv (Cervus nippon) on hirvlaste sugukonda hirve perekonda kuuluv sõraline.

Vaata Narva jõgi ja Tähnikhirv

Täyssinä rahu

Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä külas (tänapäeval Izvoz), mis jääb Narvast kirdesse Venemaa alale.

Vaata Narva jõgi ja Täyssinä rahu

Tõrvajõgi

Tõrvajõgi on jõgi Kirde-Eestis Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Vaata Narva jõgi ja Tõrvajõgi

Tõrvala

Tõrvala (vene Смолка (Smolka), soome Tervola või Tervala) on Narva jõe paremal kaldal Kudruküla ja Riigiküla vastas olev paikkond.

Vaata Narva jõgi ja Tõrvala

Tõugjas

Tõugjas ehk harilik tõugjas (Leuciscus aspius) on karpkalaliste seltsi kuuluv röövkala.

Vaata Narva jõgi ja Tõugjas

Teine Laadoga lahing

Leningradi blokaadirõnga kujundanud Saksa vägede asetus 1942. aasta maist 1943. aasta jaanuarini Teine Laadoga lahing ehk pealetungioperatsioon Iskra oli Saksa Wehrmachti ja Nõukogude Punaarmee üksuste vaheline lahing Teises maailmasõjas, mille tulemusel murti Saksa vägede Leningradi blokaadirõngas idasuunalt.

Vaata Narva jõgi ja Teine Laadoga lahing

Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas

Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas (2011) Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas on Narva linnas Narva jõe ja Viktoria bastioni vahelisel alal asuv ühishaud.

Vaata Narva jõgi ja Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas

Tjavzino

Küla 1770. aasta kaardil Tjavzino (soome keeles Täyssinä, rootsi keeles Teusina) oli küla Venemaal, mis 14.–16.

Vaata Narva jõgi ja Tjavzino

Toolse ordulinnus

Droonivideo Toolse ordulinnusest 2021. aasta sügisel 250x250px 250x250px Vaade linnusele õhust Toolse ordulinnus (saksa keeles Tolsburg, algul Vredeborch) on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus, mille ehitusajaks loetakse 1471.

Vaata Narva jõgi ja Toolse ordulinnus

Udria

Udria küla asub Narva-Jõesuu linnas Ida-Viru maakonnas.

Vaata Narva jõgi ja Udria

Ugandi

Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.

Vaata Narva jõgi ja Ugandi

Ust-Žerdjanka

Ust-Žerdjanka (ka Ustje-Žerdjanka, vene keeles Усть-Жердянка) oli küla Viru maakonnas Kose ja Piiri vallas.

Vaata Narva jõgi ja Ust-Žerdjanka

Utria dessant

Utria dessant oli Eesti Vabadussõja ajal 17.–19. jaanuaril 1919 toimunud suurim meredessantoperatsioon, kus Eesti poole väeosad, mis valdavalt koosnesid soome vabatahtlikest, maabusid laevadelt Utria rannas Nõukogude vägede tagalas.

Vaata Narva jõgi ja Utria dessant

Vadja alamlade

Vadja alamlade on lokaalne kronostratigraafiline üksus, Narva lademe kõige alumisem alamlade.

Vaata Narva jõgi ja Vadja alamlade

Vadjalased

Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.

Vaata Narva jõgi ja Vadjalased

Vadjamaa

Vadjamaa oli vadjalaste maakond Eesti kirdepiiril Ingeris Soome lahe ääres Narva jõest ja Peipsist Gattšinani.

Vaata Narva jõgi ja Vadjamaa

Vaiga

Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

Vaata Narva jõgi ja Vaiga

Vaivara kihelkond

Vaivara kirik 1910. aastatel Vaivara kirikukihelkond (saksa keeles Kirchspiel Waivara, lühend Vai) oli kihelkond Virumaal ja Alutagusel ning Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.

Vaata Narva jõgi ja Vaivara kihelkond

Vaivara vald

Vaivara vald oli vald Ida-Viru maakonnas.

Vaata Narva jõgi ja Vaivara vald

Valgla

jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.

Vaata Narva jõgi ja Valgla

Vasknarva

Vasknarva (vene keeles (ajal.) Сыренец, Sõrenets; saksa keeles Syrenetz; rootsi keeles Nyslott) on küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal.

Vaata Narva jõgi ja Vasknarva

Vasknarva foogtkond

Vasknarva foogtkonna asend Vasknarva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Vaata Narva jõgi ja Vasknarva foogtkond

Vasknarva ordulinnus

Vasknarva ordulinnuse varemed Vasknarva ordulinnus oli linnus Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Vasknarva külas.

Vaata Narva jõgi ja Vasknarva ordulinnus

Väegrupp Nord

Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.

Vaata Narva jõgi ja Väegrupp Nord

Väike-Georgi saar

Väike-Georgi saar, ka Jüri saar, on saar Narva jões.

Vaata Narva jõgi ja Väike-Georgi saar

Väikesaar (Narva jõgi)

Väikesaar 1929. aasta Narva linnaplaanil Väikesaar ehk Väike saar on saar Narva jões Narva linna juures Sutthoffi linnaosas.

Vaata Narva jõgi ja Väikesaar (Narva jõgi)

Võrtsjärv

Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.

Vaata Narva jõgi ja Võrtsjärv

Võsalill

Võsalill (Moehringia L.) on nelgilaadsete seltsi nelgiliste sugukonda kuuluv perekond.

Vaata Narva jõgi ja Võsalill

Veetee

Veetee on laevatatav veeala merel või sisevetel.

Vaata Narva jõgi ja Veetee

Veevärav

Narva linnamüür 18. sajandi keskel. Vasakul on näha Veevärav Esiplaanil on 1790. aastatel loodud Veevärav Veevärav (Vesivärav, nimetatud ka Väikevärav) oli värav Narva keskaegse linnamüüri kaguosas.

Vaata Narva jõgi ja Veevärav

Viiekroonine pangatäht

Viiekroonise esikülg Viiekroonise tagakülg Need 5-kroonised pangatähed võeti kasutusele 1992. aasta rahareformiga.

Vaata Narva jõgi ja Viiekroonine pangatäht

Viikar

Viikar oli aastatel 1980–1994 Eesti Meremuuseumi juures tegutsenud allveearheoloogia klubi.

Vaata Narva jõgi ja Viikar

Viru lavamaa

Viru lavamaa (varasemas eesti keeles kasutatud ka nime Kirde-Eesti lavamaa) on maastikurajoon, mis asub Soome lahe rannikumadaliku ja Alutaguse madaliku vahel ning kulgeb alates Narva jõest kitsa ribana, kuni Loobu jõeni.

Vaata Narva jõgi ja Viru lavamaa

Viru rinne

Viru rinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee ning Eesti Töörahva Kommuuni väeosade vahel.

Vaata Narva jõgi ja Viru rinne

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Vaata Narva jõgi ja Virumaa

Vooluhulk

Amazonase vooluhulga muutmine aasta jooksul Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.

Vaata Narva jõgi ja Vooluhulk

1. Jõe tänav

1.

Vaata Narva jõgi ja 1. Jõe tänav

1. Suurtükiväepolk

1.

Vaata Narva jõgi ja 1. Suurtükiväepolk

13. sajand Eestis

13.

Vaata Narva jõgi ja 13. sajand Eestis

1322

1322.

Vaata Narva jõgi ja 1322

1323

1323.

Vaata Narva jõgi ja 1323

18. armee (Wehrmacht)

18.

Vaata Narva jõgi ja 18. armee (Wehrmacht)

1918

1918.

Vaata Narva jõgi ja 1918

1944

1944.

Vaata Narva jõgi ja 1944

1955

1955.

Vaata Narva jõgi ja 1955

2. veebruar

2.

Vaata Narva jõgi ja 2. veebruar

20. eesti diviis

20.

Vaata Narva jõgi ja 20. eesti diviis

24. juuli

24.

Vaata Narva jõgi ja 24. juuli

291. Politsei Jalaväepataljon

291.

Vaata Narva jõgi ja 291. Politsei Jalaväepataljon

3. Eesti Piirikaitserügement

3.

Vaata Narva jõgi ja 3. Eesti Piirikaitserügement

30. september

30.

Vaata Narva jõgi ja 30. september

6. Eesti Piirikaitserügement

6.

Vaata Narva jõgi ja 6. Eesti Piirikaitserügement

7. armee (Vene SFNV)

7.

Vaata Narva jõgi ja 7. armee (Vene SFNV)

8. Eesti Laskurkorpus

8.

Vaata Narva jõgi ja 8. Eesti Laskurkorpus

Tuntud ka kui Naroova, Naroova jõgi, Narova.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika