51 suhted: Akuut, Akvitaania, Ülestõusmispühad, Benedicamus Domino, Bretagne, Breviaar, C (muusika), Carmina Burana, Dijon, Dirigent, Dominiiklased, Entsüklopeedia, F (muusika), Frangi riik, Guido Arezzost, Halleluuja (muusika), Heksameeter, Helikõrgus, Helivältus, Introitus, Keerubite laul, Kesk-Euroopa, Keskaeg, Koorijuht, Kreeka keel, Kvadraatnoodikiri, Laon, Lääne-Euroopa, Lõuna-Euroopa, Liivimaa, Maastricht, Meloodia, Musica enchiriadis, Noodijoonestik, Noodikiri, Noot, Organum, Prantsusmaa, Rütm, Rõhumärk, Retsiteerimine, Saksa keel, Sankt Gallen, Skandinaavia, Tähtnimetus, Terts, Tonaarium, Tropaarium, Tsistertslaste ordu, Vana-Kreeka, ..., 12. sajand. Laienda indeks (1 rohkem) »
Akuut
Akuut (´) on diakriitiline märk, mis näiteks koos e-tähega näeb välja nii: é.
Uus!!: Neuma ja Akuut · Näe rohkem »
Akvitaania
Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.
Uus!!: Neuma ja Akvitaania · Näe rohkem »
Ülestõusmispühad
Ülestõusmist kujutav ikoon. Kristus on jalge alla tallanud põrgu värava ja tõmbab hauast välja Aadama ja Eeva. Kristust ümbritsevad pühakud, vana mehena kujutatud Saatan on kinni seotud Ülestõusmispühad ehk lihavõttepühad ehk lihavõtted ehk paasapühad, argikeeles ka munadepühad, on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva.
Uus!!: Neuma ja Ülestõusmispühad · Näe rohkem »
Benedicamus Domino
''Benedicamus Domino'' koos vastusega ''officium''i lõpus troop Codex Las Huelgas'es aastast 1300, Johannes Roderici Benedicamus Domino (ladina keeles 'õnnistagem Issandat') on lause, mis kõlab roomakatoliku kirikus officium'i lõpul ja mida lauluna kasutati varasematel aegadel missa lõpetusena (dismissio) "Ite, missa est" asemel nendes missades, kus ei laulda Gloria't>https://www.encyclopedia.com/religion/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/benedicamus-domino (advendiajal, paastu jooksul ja kannatusnädalal ja enamikul votiivmissadel).
Uus!!: Neuma ja Benedicamus Domino · Näe rohkem »
Bretagne
Bretagne on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi loodeosas Bretagne'i poolsaarel.
Uus!!: Neuma ja Bretagne · Näe rohkem »
Breviaar
Breviaar (ladina keeles breviarium) on roomakatoliku kiriku palveraamat, mis sisaldab tunnipalvuste tekste.
Uus!!: Neuma ja Breviaar · Näe rohkem »
C (muusika)
oktavites C (tähtnimetus) ehk do (silpnimetus) on noodinimed.
Uus!!: Neuma ja C (muusika) · Näe rohkem »
Carmina Burana
Bayerische Staatsbibliothek, ''Codex Buranus'' (käsikiri Clm 4660); fo 1r Fortuna rattaga Metsa kujutav illustratsioon ''Codex Buranus'''est Carmina Burana (tõlgituna ladina keelest 'Beuerni laulud') on kõige mahukam ja esinduslikum keskaja ladinakeelse ilmaliku luule (nn vagandiluule) kogumik 13.
Uus!!: Neuma ja Carmina Burana · Näe rohkem »
Dijon
Dijon on linn Prantsusmaal Bourgogne-Franche-Comté piirkonnas Côte-d'Ori departemangus.
Uus!!: Neuma ja Dijon · Näe rohkem »
Dirigent
Soome dirigent Sasha Mäkilä Dirigent (ladina keeles dirigens 'suunama') ehk orkestri- või koorijuht on muusikaharidusega loovisik, kes juhatab orkestrit ja/või koori.
Uus!!: Neuma ja Dirigent · Näe rohkem »
Dominiiklased
Dominiiklaste klooster Austrias Dominiiklased ehk dominikaanid (ametlik nimi Jutlustajate Vendade Ordu, ladina keeles Ordo Fratrum Praedicatorum, lühend OP) on religioosne ordu katoliku kirikus, mille meesharu asutas 1215 Hispaania aadlik Dominicus.
Uus!!: Neuma ja Dominiiklased · Näe rohkem »
Entsüklopeedia
"Encyclopædia Britannica" 1. ja 2. väljaanne (esimene kolmes köites 1768–1771 ja teine kümnes köites 1777–1784) Entsüklopeedia on teatmeteos, mis annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist inimkonna teadmistest (üldentsüklopeedia) või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest (temaatiline või erialaentsüklopeedia).
Uus!!: Neuma ja Entsüklopeedia · Näe rohkem »
F (muusika)
oktavites F (tähtnimetus) ehk fa (silpnimetus) on noodinimed.
Uus!!: Neuma ja F (muusika) · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Neuma ja Frangi riik · Näe rohkem »
Guido Arezzost
Guido Arezzost (ladina keeles Guido Aretinus; itaalia keeles Guido d'Arezzo, Guido monaco 'mungaks pügatud Guido'; 991 või 992 – pärast 1033. aastat) oli benediktiini munk Toscanas, keskaegne muusikateoreetik ja muusikaõpetaja.
Uus!!: Neuma ja Guido Arezzost · Näe rohkem »
Halleluuja (muusika)
Halleluuja koos järgneva ''versus''ega, St Galleni muusikakäsikirjast Codex Sangallensis 359 Halleluuja ja sellele järgnev ''jubilus''. Graduale triplex ''Alleluia'' teises toonis, ''Vidimus Stellam'' kolmekuningapäevaks Halleluuja (heebria keeles הללו יה hallelu Jah 'kiitkem Jumalat', ladina keeles alleluia) on laul, mis saatis kristlikus liturgias algselt missa teist pühakirjalugemist.
Uus!!: Neuma ja Halleluuja (muusika) · Näe rohkem »
Heksameeter
Heksameeter on antiikkirjandusest pärinev värsimõõt.
Uus!!: Neuma ja Heksameeter · Näe rohkem »
Helikõrgus
Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis sõltub helisageduse tajumisest.
Uus!!: Neuma ja Helikõrgus · Näe rohkem »
Helivältus
Helivältus ehk noodivältus ehk noodipikkus (inglise keeles Note value, saksa keeles Notenwert) on muusikas heli või vaikuse suhteline kestus.
Uus!!: Neuma ja Helivältus · Näe rohkem »
Introitus
Introituse antifon ''Omnes gentes, plaudite manibus''. ''Gloria patri'' lauldakse pärast meloodilist sissejuhatust ühel noodil, ''euouae'' on lühendatud ''et in sæcula sæculorum, amen'' Esimese advendi pühapäeva introitus ''Ad te levavi'', 13. sajand, Graduale cistersiense Introitus (ladina antiphona ad introitum 'antifon sisenemise juurde') on antifoniga psalmiversus, mida lauldakse roomakatoliku kirikus vaimulike sisenemisel kirikusse missa alguses ja mis kuulub missa muutuvasse osasse (proprium missae).
Uus!!: Neuma ja Introitus · Näe rohkem »
Keerubite laul
"Keerubite laul" (kreeka keeles χερουβικόν cherubikon, kirikuslaavi keeles Херувимская песнь) on tropar, mida lauldakse igal õigeusu liturgial terve kirikuaasta jooksul, erandina ei laulda seda ennepühitsetud andide liturgial, suure neljapäeva ja suure laupäeva liturgial.
Uus!!: Neuma ja Keerubite laul · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Neuma ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Neuma ja Keskaeg · Näe rohkem »
Koorijuht
Koorijuht ehk kooridirigent on inimene, kes juhatab koori.
Uus!!: Neuma ja Koorijuht · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Neuma ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Kvadraatnoodikiri
Kvadraatnoodikiri ehk kvadraatnotatsioon, ka kvadraatneumad, oli kõrg- ja hiliskeskajal kasutusel olnud noodikirja tüüp.
Uus!!: Neuma ja Kvadraatnoodikiri · Näe rohkem »
Laon
Laon (hääldus laon) on linn Prantsusmaal Aisne'i departemangus.
Uus!!: Neuma ja Laon · Näe rohkem »
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Uus!!: Neuma ja Lääne-Euroopa · Näe rohkem »
Lõuna-Euroopa
Lõuna-Euroopa Lõuna-Euroopa on piirkond Euroopa lõunaosas.
Uus!!: Neuma ja Lõuna-Euroopa · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Neuma ja Liivimaa · Näe rohkem »
Maastricht
Maastricht on linn Hollandi kaguosas, Limburgi provintsi halduskeskus, üks Hollandi vanemaid linnu.
Uus!!: Neuma ja Maastricht · Näe rohkem »
Meloodia
Meloodia (kreeka keeles μελωδία, melos + odé) ehk viis on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus.
Uus!!: Neuma ja Meloodia · Näe rohkem »
Musica enchiriadis
"Musica enchiriadis". Illustratsioon Bambergi käsikirjast Msc Var.1 koos ''dasia''-nootidele vastavate toonidega (selgituseks joonisele lisatud) Organum ''Tu patris sempiternus...'' algusest lõpuni paralleelselt liikuvate häältega Organum ''Rex celi domine...'' ühelt kõrguselt alustavate häältega, Msc Class 9 transkriptsioonis "Musica enchiriadis" on 9. sajandil kirjutatud käsikirjaline muusikateoreetiline traktaat organumi laulmisest, st mitmehäälsest laulust.
Uus!!: Neuma ja Musica enchiriadis · Näe rohkem »
Noodijoonestik
Noodijoonestik on lääne muusika noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks.
Uus!!: Neuma ja Noodijoonestik · Näe rohkem »
Noodikiri
Noodikiri ehk muusika notatsioon on muusika kirjapanemiseks kasutatav märgisüsteem.
Uus!!: Neuma ja Noodikiri · Näe rohkem »
Noot
Guillaume Machaut' rondoo ''Dame, mon cuer en vous remaint'' 16. sajandi noodiraamatus Elisabeth Louise Vigée-LeBrun, "Vürstinna Natalia Kurakina portree" (1797) Noot (ladina nota – 'tähis, märk') on muusika noodikirjas heli tähistav märk.
Uus!!: Neuma ja Noot · Näe rohkem »
Organum
Perotinus, kolmehäälne organum ''Alleluia nativitatis'' Paralleelorganum ''Tu patris sempiternus...'' traktaadis "Musica enchiriadis" Perotinuse neljahäälne organum "Viderunt omnes" Organum (vanakreeka keeles ὄργανον organon 'instrument', 'tööriist') on Lääne-Euroopa keskaja muusikas esinev varaseim polüfoonia tüüp.
Uus!!: Neuma ja Organum · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Neuma ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Rütm
Rütm (kreeka keeles ῥυθμός, rhythmos) on nähtuste korduvuse muster.
Uus!!: Neuma ja Rütm · Näe rohkem »
Rõhumärk
Rõhumärk on diakriitiline märk või muu märk, mida kasutatakse kirjalikus tavatekstis või transkriptsioonis rõhu märkimiseks.
Uus!!: Neuma ja Rõhumärk · Näe rohkem »
Retsiteerimine
Retsiteerimine (ladina keeles recitatio 'ettelugemine'; inglise keeles chanting) on teksti lugemine poollauldes, poolkõneldes rütmistatult, vaid mõnel noodil.
Uus!!: Neuma ja Retsiteerimine · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Neuma ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sankt Gallen
Sankt Gallen (saksa St. Gallen, šveitsisaksa Sanggale, prantsuse Saint-Gall, itaalia San Gallo) on omavalitsusega linn Šveitsis, Sankt Galleni kantoni halduskeskus.
Uus!!: Neuma ja Sankt Gallen · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Neuma ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Tähtnimetus
Tähtnimetus on muusikas helikõrgust tähistav ladina tähestiku täht või tähtede kombinatsioon.
Uus!!: Neuma ja Tähtnimetus · Näe rohkem »
Terts
Terts (Klassikalises harmoonias on terts konsoneeriv intervall. Range stiili polüfoonias käsitleti tertsi dissonantsina.
Uus!!: Neuma ja Terts · Näe rohkem »
Tonaarium
Tonaarium (ladina keeles tonarius, tonarium) on keskajal kasutusel olnud liturgiline raamat (libellus tonarium, 'toonide raamat'), mis sisaldas helilaadide (ladina keeles tonus, modus) kaupa korrastatud Gregoriuse laulude kogumikku.
Uus!!: Neuma ja Tonaarium · Näe rohkem »
Tropaarium
Tropaarium oli keskajal kasutusel olnud liturgiline raamat, mis sisaldas troope pidulikel missadel kasutamiseks.
Uus!!: Neuma ja Tropaarium · Näe rohkem »
Tsistertslaste ordu
Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.
Uus!!: Neuma ja Tsistertslaste ordu · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Neuma ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Neuma ja 12. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kvadraatneumad, Neumad, Neumakiri.