Kiiremini kui brauser!
131 suhted: Aatom, Aatomituum, Aatommass, Aatommassiühik, Aeglusti, Ahelreaktsioon, Aine (füüsika), Aineosake, Aktiiniumirida, Aktinoidid, Alfaosake, Annihilatsioon, Antituum, Ütrium, Barüonaine, Barüonid, Barüonlaeng, Beetakiirgus, Beetalagunemine, Bosonid, Coulomb'i barjäär, D-kvark, Deuteerium, Dopeerimine, Eksootiline täht, Ekvivalentdoos, Elektrilaeng, Elektron, Elementaarlaeng, Elementaarosakesed, Enrico Fermi, Eristamatud osakesed, Euroopium, Füüsikakonstant, Fermionid, Gammakiirgus, George Zweig, Hafnium, Hüperonid, Heelium-3, Initsiaator, Ioniseeriv kiirgus, Irène Joliot-Curie, Isotoop, Jakov Zeldovitš, James Chadwick, Józef Rotblat, Kalifornium, Kaltsium, Keemia mõisteid, ..., Keemiline element, Kiirgus, Kilpnäärmevähk, Kineetiline Monte Carlo, Koobalt, Korpuskulaar-laineline dualism, Kriitiline mass, Kuld, Kvantarv, Kvantkromodünaamika, Kvantpõimumine, Kvargid, Liitosakesed, Loomulike ühikute süsteem, Magnetiline monopoolus, Maria Goeppert-Mayer, Massiarv, Müüon, Molekulaardünaamika, Monte Carlo meetodid, Must auk, N-V-tsentrid teemandis, Nõrk vastastikmõju, Neutriinod, Neutronipomm, Neutronkiirgus, Neutronmürk, Neutrontäht, Nobeli füüsikaauhind, Nukleonid, Nukleosüntees, Nukliid, Oklo georeaktor, Osakeste loend, Otto Hahn, Philip Hauge Abelson, Plasma, Prooton, Purunemine, Radioaktiivne isotoop, Radioaktiivne kiirgus, Radioaktiivsus, Radiosüsinikumeetod, Raud, Röntgendifraktsioonanalüüs, Süsinik-14, Seoseenergia, Spektroskoopia, Spinn, Spontaanne lõhustumine, Stabiilne isotoop, Stringiteooria, Subatomaarsed osakesed, Suur Hadronite Põrguti, Suur Pauk, Tšerenkovi kiirgus, Täht (astronoomia), Tööstuslik radiograafia, Termotuumareaktsioon, Termotuumarelv, Tevatron, Tooriumirida, Triitium, Triiton, Tsirkoonium, Tugev vastastikmõju, Tuumaenergia, Tuumafüüsika, Tuumajõud, Tuumalõhustumine, Tuumareaktor, Tuumareaktsioon, Tuumasüntees, Tuumkütus, U-kvark, Uraani rida, Van Alleni kiirgusvöönd, Vesinik, Vesiniku isotoobid, Youngi katse, 27. veebruar. Laienda indeks (81 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Neutron ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Neutron ja Aatomituum · Näe rohkem »
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Uus!!: Neutron ja Aatommass · Näe rohkem »
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Uus!!: Neutron ja Aatommassiühik · Näe rohkem »
Aeglusti
Aeglusti ehk moderaator on aine, materjal või seade, mida kasutatakse mingi protsessi või liikumise aeglustamiseks.
Uus!!: Neutron ja Aeglusti · Näe rohkem »
Ahelreaktsioon
Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi.
Uus!!: Neutron ja Ahelreaktsioon · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Neutron ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Aineosake
Aineosake on aine väike osa, millel on mass, ruumala ja muud iseloomulikud omadused.
Uus!!: Neutron ja Aineosake · Näe rohkem »
Aktiiniumirida
Aktiiniumirida (ka uraani-aktiiniumirida) on üks kolmest nukliidide loomulikust radioaktiivreast, kusjuures rea nukliidide massiarv (tuuma prootonite ja neutronite koguarv) on esitatav kujul A.
Uus!!: Neutron ja Aktiiniumirida · Näe rohkem »
Aktinoidid
Aktinoidid perioodilisustabelis Aktinoidideks nimetatakse 15 keemilist elementi aktiiniumist lavrentsiumini järjenumbritega 89–103.
Uus!!: Neutron ja Aktinoidid · Näe rohkem »
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Uus!!: Neutron ja Alfaosake · Näe rohkem »
Annihilatsioon
Feynmani diagramm positroni ja elektroni annihileerumisest virtuaalseks footoniks, mis siis laguneb uuesti elektroniks ja positroniks paaride tekke kaudu. Annihilatsioon on defineeritud kui objekti "täielik hävinemine".
Uus!!: Neutron ja Annihilatsioon · Näe rohkem »
Antituum
Antituum on antiaatomi tuum.
Uus!!: Neutron ja Antituum · Näe rohkem »
Ütrium
Johan Gadolin avastas ütriumoksiidi Ütrium. Hõbevalge metall Ütrium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 39 ja sümboliga Y. See on hõbeda-metallilise läikega siirdemetall, keemiliselt sarnane lantanoididega ning see liigitatakse sageli haruldaseks muldmetalliks.
Uus!!: Neutron ja Ütrium · Näe rohkem »
Barüonaine
Barüonaine (inglise keeles baryonic matter) on barüonidest (neutronid, prootonid) ja elektronidest koosnev aine.
Uus!!: Neutron ja Barüonaine · Näe rohkem »
Barüonid
Barüon on kvarkidest koosnev liitosake, mille barüonlaeng on 1 või (antibarüonidel) –1.
Uus!!: Neutron ja Barüonid · Näe rohkem »
Barüonlaeng
Barüonlaeng (mõnikord nimetatud ka barüonarvuks) on barüone iseloomustav jääv kvantarv.
Uus!!: Neutron ja Barüonlaeng · Näe rohkem »
Beetakiirgus
Beetakiirgus on beetaosakestest (β) koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel.
Uus!!: Neutron ja Beetakiirgus · Näe rohkem »
Beetalagunemine
Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks, kiirates beetaosakese (β) ja elektronneutriino (νe).
Uus!!: Neutron ja Beetalagunemine · Näe rohkem »
Bosonid
Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline.
Uus!!: Neutron ja Bosonid · Näe rohkem »
Coulomb'i barjäär
Coulomb'i barjäär (ka energiabarjäär) on aatomituuma ümber asuv barjäär, mis tekib tuumas asuva prootoni või prootonite positiivsete elektrilaengute tõttu.
Uus!!: Neutron ja Coulomb'i barjäär · Näe rohkem »
D-kvark
D-kvark (ehk down-kvark) on esimese põlvkonna kvark, millel puudub lõhn ning mille isospinn on –1/2.
Uus!!: Neutron ja D-kvark · Näe rohkem »
Deuteerium
Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.
Uus!!: Neutron ja Deuteerium · Näe rohkem »
Dopeerimine
Dopeerimine ehk dopeering (inglise keeles doping) tähendab pooljuhttehnoloogias võõraatomite sisestamist sihtmaterjalisse (alusmaterjalisse), näiteks integraallülituse kihti.
Uus!!: Neutron ja Dopeerimine · Näe rohkem »
Eksootiline täht
Eksootiline täht (inglise keeles exotic star) on hüpoteetiline kompaktne astronoomiline objekt, mis koosneb mitte ainult elektronidest, prootonitest, neutronitest ja müüonidest, nagu tavalised tähed ja neutrontähed, vaid ka muud liiki ainetest.
Uus!!: Neutron ja Eksootiline täht · Näe rohkem »
Ekvivalentdoos
Ekvivalentdoos ehk ekvivalentne kiirgusdoos väljendab ioniseeriva kiirguse põhjustatud kiirgusdoosi ja selle bioloogilist mõju.
Uus!!: Neutron ja Ekvivalentdoos · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Neutron ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Neutron ja Elektron · Näe rohkem »
Elementaarlaeng
Elementaarlaeng (tähis e) on väikseim vabalt eksisteeriv elektrilaeng.
Uus!!: Neutron ja Elementaarlaeng · Näe rohkem »
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Uus!!: Neutron ja Elementaarosakesed · Näe rohkem »
Enrico Fermi
Enrico Fermi (29. september 1901 Rooma – 28. november 1954 Chicago) oli itaalia füüsik, kes on tuntud kui beetalagunemise uurija, esimese tuumareaktori looja ja kvantteooria arendaja.
Uus!!: Neutron ja Enrico Fermi · Näe rohkem »
Eristamatud osakesed
Eristamatud osakesed ehk identsed osakesed on kvantmehaanikas osakesed, mis ei ole mingil viisil üksteisest eristatavad teatud omaduste põhjal, mida nende konkreetne olek ei mõjuta.
Uus!!: Neutron ja Eristamatud osakesed · Näe rohkem »
Euroopium
Euroopium Euroopium on keemiline element sümboliga Eu ja järjekorranumbriga 63.
Uus!!: Neutron ja Euroopium · Näe rohkem »
Füüsikakonstant
Füüsikakonstant ehk universaalkonstant on füüsikalisi objekte iseloomustav jääv suurus, s.t looduse teatud omadusi kirjeldav arv, millel on igal pool ja igal ajal üks ja seesama väärtus.
Uus!!: Neutron ja Füüsikakonstant · Näe rohkem »
Fermionid
Fermionid on osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale.
Uus!!: Neutron ja Fermionid · Näe rohkem »
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Neutron ja Gammakiirgus · Näe rohkem »
George Zweig
George Zweig (2015) George Zweig (sündinud 30. mail 1937 Moskvas) on juudi päritolu USA füüsik ja neurobioloog.
Uus!!: Neutron ja George Zweig · Näe rohkem »
Hafnium
Hafnium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 72 sümboliga Hf.
Uus!!: Neutron ja Hafnium · Näe rohkem »
Hüperonid
Hüperon on barüon (kolmest kvargist koosnev liitosake), millel on veider lõhn.
Uus!!: Neutron ja Hüperonid · Näe rohkem »
Heelium-3
Heelium-3 on kahe prootoni ja ühe neutroniga stabiilne heeliumi isotoop.
Uus!!: Neutron ja Heelium-3 · Näe rohkem »
Initsiaator
Initsiaator on mingi protsessi, tegevuse, sündmuse jm algataja.
Uus!!: Neutron ja Initsiaator · Näe rohkem »
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).
Uus!!: Neutron ja Ioniseeriv kiirgus · Näe rohkem »
Irène Joliot-Curie
Irène Joliot-Curie (neiupõlvenimi Curie; 12. september 1897 Pariis – 17. märts 1956 Pariis) oli prantsuse teadlane, Marie ja Pierre Curie tütar ja Frédéric Joliot-Curie abikaasa.
Uus!!: Neutron ja Irène Joliot-Curie · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Neutron ja Isotoop · Näe rohkem »
Jakov Zeldovitš
Jakov Zeldovitš 2014. aasta Venemaa postmargil Jakov Zeldovitš (valgevene Якаў Барысавіч Зяльдовіч; vene Яков Борисович Зельдович; 8. märts 1914 Minsk – 2. november 1987 Moskva) oli juudi päritolu Nõukogude Liidu füüsik, keemik ja kosmoloog.
Uus!!: Neutron ja Jakov Zeldovitš · Näe rohkem »
James Chadwick
James Chadwick James Chadwick (20. oktoober 1891 Bollington – 24. juuli 1974 Cambridge) oli Suurbritannia füüsik.
Uus!!: Neutron ja James Chadwick · Näe rohkem »
Józef Rotblat
Josef Rotblat (1944) Józef Rotblat (4. november 1908 Varssavi – 31. august 2005 London) oli Poolas sündinud juudi päritolu füüsik, Nobeli rahuauhinna laureaat.
Uus!!: Neutron ja Józef Rotblat · Näe rohkem »
Kalifornium
Kalifornium on keemiline element järjenumbriga 98.
Uus!!: Neutron ja Kalifornium · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Neutron ja Kaltsium · Näe rohkem »
Keemia mõisteid
Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.
Uus!!: Neutron ja Keemia mõisteid · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Neutron ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Uus!!: Neutron ja Kiirgus · Näe rohkem »
Kilpnäärmevähk
Kilpnäärmevähiks ehk kilpnäärme pahaloomuliseks kasvajaks ehk kilpnäärme kartsinoomiks (struma maligna, carcinoma glandulae thyroideae, neoplasma malignum glandulae thyreoideae) nimetatakse osade loomade (sealhulgas inimese) pahaloomuliste kilpnäärme kasvajate (nii esmaste kui ka sekundaarsete) põhjustatud progresseeruvat, vahel ka ravimatut ja surmaga lõppevat haiguste rühma.
Uus!!: Neutron ja Kilpnäärmevähk · Näe rohkem »
Kineetiline Monte Carlo
Kineetilise Monte Carlo (KMC) meetod on üldise Monte Carlo arvutusalgoritmika allharu.
Uus!!: Neutron ja Kineetiline Monte Carlo · Näe rohkem »
Koobalt
Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.
Uus!!: Neutron ja Koobalt · Näe rohkem »
Korpuskulaar-laineline dualism
Korpuskulaar-laineline dualism ehk laine-osakese dualism puhul on kvantmehaanikas kontseptsioon, mis ütleb, et iga osake või kvant omab nii laine kui ka osakese omadusi.
Uus!!: Neutron ja Korpuskulaar-laineline dualism · Näe rohkem »
Kriitiline mass
neutronpeegliga peegeldatakse tuumkütusest väljunud neutronid tagasi tuumkütusesse ja selle tulemusena tekib kunstlik ahelreaktsioon Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina.
Uus!!: Neutron ja Kriitiline mass · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Neutron ja Kuld · Näe rohkem »
Kvantarv
Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.
Uus!!: Neutron ja Kvantarv · Näe rohkem »
Kvantkromodünaamika
Kvargil on kolm värvi. Gluuonite värvijõud (kujutatud kollaste lainetena) seovad kvargid hadroniteks Kvantkromodünaamika (inglise keeles quantum chromodynamics, QCD) on kvantväljateooria, mis kirjeldab kvarkide ja gluuonite vahelist tugevat vastastikmõju.
Uus!!: Neutron ja Kvantkromodünaamika · Näe rohkem »
Kvantpõimumine
kristalli. Kvantpõimumine, põimitus ehk põimolek (inglise keeles quantum entanglement) on kvantfüüsikaline nähtus, mille korral ei ole võimalik süsteemi moodustavatel osakestel määrata üksikut kvantolekut, vaatamata, et osakesed ei viibi samas ruumis ja võivad olla väga suurtel kaugustel.
Uus!!: Neutron ja Kvantpõimumine · Näe rohkem »
Kvargid
Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus.
Uus!!: Neutron ja Kvargid · Näe rohkem »
Liitosakesed
Liitosake ehk komposiitosake on osake, mis koosneb väiksematekst osakestest.
Uus!!: Neutron ja Liitosakesed · Näe rohkem »
Loomulike ühikute süsteem
Loomulike ühikute süsteem on füüsikas mõõtühikute süsteem, mis põhineb füüsika eri valdkondadele omaste füüsikakonstantide (universaalkonstantide) väärtustel.
Uus!!: Neutron ja Loomulike ühikute süsteem · Näe rohkem »
Magnetiline monopoolus
Varrasmagnetist ei ole võimalik saada '''magnetilisi monopoolusi'''. Lõigates varrasmagneti pooleks ei saa me mitte ühte põhja- ja ühte lõunapoolust, vaid mõlemal tükil tekib nii põhja- kui lõunapoolus. Magnetilisi monopoolusi ei ole võimalik moodustada tavaainest – nende näol on tegemist uue elementaarosakesega Magnetiline monopoolus on hüpoteetiline elementaarosake osakestefüüsikas, mis kujutab endast ühe poolusega eraldiseisvat magnetit (põhjapoolus ilma lõunapooluseta või vastupidi).
Uus!!: Neutron ja Magnetiline monopoolus · Näe rohkem »
Maria Goeppert-Mayer
Maria Goeppert-Mayer 1963. aastal Maria Goeppert-Mayer (28. juuni 1906 Katowice – 20. veebruar 1972 San Diego) oli Saksa-USA teoreetilise füüsika alal töötav teadlane, kes 1963.
Uus!!: Neutron ja Maria Goeppert-Mayer · Näe rohkem »
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Uus!!: Neutron ja Massiarv · Näe rohkem »
Müüon
raam Müüon (\mu^; ingl muon) on elektronisarnane elementaarosake, mis kuulub koos viie teise osakesega (e^-, \tau^-,\nu_e,\nu_\mu, \nu_\tau) leptonite hulka.
Uus!!: Neutron ja Müüon · Näe rohkem »
Molekulaardünaamika
Molekulaardünaamika (MD) on aatomite ja molekulide füüsikalisi liikumisi kirjeldav arvutisimulatsioon.
Uus!!: Neutron ja Molekulaardünaamika · Näe rohkem »
Monte Carlo meetodid
Monte Carlo meetodid on rühm arvutialgoritme, mis kasutavad tulemuste arvutamiseks korduvat juhuslikku valimit.
Uus!!: Neutron ja Monte Carlo meetodid · Näe rohkem »
Must auk
Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).
Uus!!: Neutron ja Must auk · Näe rohkem »
N-V-tsentrid teemandis
Lämmastik-vakantstsenter teemandi kristallvõres Lämmastik-vakantstsenter ehk N-V-tsenter on levinuim paljudest defektidest teemandis.
Uus!!: Neutron ja N-V-tsentrid teemandis · Näe rohkem »
Nõrk vastastikmõju
Nõrk vastastikmõju ehk nõrk interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Neutron ja Nõrk vastastikmõju · Näe rohkem »
Neutriinod
Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.
Uus!!: Neutron ja Neutriinod · Näe rohkem »
Neutronipomm
Neutronipomm (enhanced radiation weapon – suurendatud kiirgusega relv) on suhteliselt väikse võimsusega (1–5 kt ekv. plahvatusjõuga) termotuumarelv, mille ehitusviis on nii optimeeritud, et plahvatusel eralduks maksimaalselt neutronkiirgust.
Uus!!: Neutron ja Neutronipomm · Näe rohkem »
Neutronkiirgus
Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid.
Uus!!: Neutron ja Neutronkiirgus · Näe rohkem »
Neutronmürk
Neutronmürk ehk tuumamürk on tuumakütuses leiduv lisaaine isotoop, mis neelab sama energiatasemega neutroneid, mis tekitavad tuumakütuses ahelreaktsiooni.
Uus!!: Neutron ja Neutronmürk · Näe rohkem »
Neutrontäht
Kunstniku ettekujutus neutrontähest koos magnetväljaga Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht, Päikesest umbes 8–30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium.
Uus!!: Neutron ja Neutrontäht · Näe rohkem »
Nobeli füüsikaauhind
Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.
Uus!!: Neutron ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »
Nukleonid
Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.
Uus!!: Neutron ja Nukleonid · Näe rohkem »
Nukleosüntees
Nukleosüntees on tuumareaktsioon, mille puhul luuakse aatomituumasid olemasolevatest nukleonidest.
Uus!!: Neutron ja Nukleosüntees · Näe rohkem »
Nukliid
Nukliid on aatomi tüüp, mida iseloomustab tema tuuma koostis.
Uus!!: Neutron ja Nukliid · Näe rohkem »
Oklo georeaktor
Gabon Gabon, Haut-Ogooué provints Oklo georeaktor on Gabonis paiknev uraanimaardla, kus kunagi esines lõhustumisreaktsioon, mis töötas nagu tänapäevane kiire briider-tüüpi reaktor.
Uus!!: Neutron ja Oklo georeaktor · Näe rohkem »
Osakeste loend
Siin on loetletud nii seni avastatud kui ka hüpoteetilisi elementaar- ja liitosakesi ning osakeste rühmi.
Uus!!: Neutron ja Osakeste loend · Näe rohkem »
Otto Hahn
Otto Emil Hahn (8. märts 1879 – 28. juuli 1968) oli saksa keemik ning tuumakeemia ja radioaktiivsuse uurimise teerajaja.
Uus!!: Neutron ja Otto Hahn · Näe rohkem »
Philip Hauge Abelson
Philip Hauge Abelson (27. aprill 1913 Tacoma, Washingtoni osariik – 1. august 2004 Bethesda, Maryland) oli USA füüsik ja keemik.
Uus!!: Neutron ja Philip Hauge Abelson · Näe rohkem »
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Uus!!: Neutron ja Plasma · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Neutron ja Prooton · Näe rohkem »
Purunemine
Purunemine on protsess, mille käigus materjali väikesed tükid (puru) eralduvad uuritava objekti küljest tänu löögile või survele (sisemisele rõhule).
Uus!!: Neutron ja Purunemine · Näe rohkem »
Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.
Uus!!: Neutron ja Radioaktiivne isotoop · Näe rohkem »
Radioaktiivne kiirgus
3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
Uus!!: Neutron ja Radioaktiivne kiirgus · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Neutron ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Radiosüsinikumeetod
Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.
Uus!!: Neutron ja Radiosüsinikumeetod · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Neutron ja Raud · Näe rohkem »
Röntgendifraktsioonanalüüs
Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto Röntgendifraktsioonanalüüs (XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis; ka XRD ehk "röntgenikiirte difraktsioon") on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.
Uus!!: Neutron ja Röntgendifraktsioonanalüüs · Näe rohkem »
Süsinik-14
Süsinik-14 ehk radiosüsinik (14C) on süsiniku radioaktiivne isotoop, mille poolestusaeg on 5730 ± 40 aastat.
Uus!!: Neutron ja Süsinik-14 · Näe rohkem »
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Uus!!: Neutron ja Seoseenergia · Näe rohkem »
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Uus!!: Neutron ja Spektroskoopia · Näe rohkem »
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Uus!!: Neutron ja Spinn · Näe rohkem »
Spontaanne lõhustumine
Spontaanne lõhustumine on üks radioaktiivse lagunemise vorm, mis on iseloomulik väga rasketele isotoopidele ja mille puhul laguneb aatomituum kaheks enam-vähem võrdseks tükiks.
Uus!!: Neutron ja Spontaanne lõhustumine · Näe rohkem »
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Uus!!: Neutron ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »
Stringiteooria
Stringiteooria on teoreetilise füüsika suund, mis uurib mitte punktosakeste, vaid ühemõõtmelise ulatuvusega objektide, nn stringide dünaamikat ja vastastikmõjusid.
Uus!!: Neutron ja Stringiteooria · Näe rohkem »
Subatomaarsed osakesed
Subatomaarne osake on aatomituumast väiksem osake.
Uus!!: Neutron ja Subatomaarsed osakesed · Näe rohkem »
Suur Hadronite Põrguti
Suure Hadronite Põrguti skeemLHC – põhikiirendiSPS – superprootonisünkrotronPS – prootonisünkrotronAD – antiprootonite aeglustiCTF3 – kompaktse lineaarpõrguti katseseadeCNGS – Gran Sasso neutriinoprojekt Vaade tunnelile Õõsresonaatori testimine Suur Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider, lühend LHC) on Euroopa Tuumauuringute Keskuse osakestekiirendi Prantsusmaa ja Šveitsi piiril Genfi lähedal.
Uus!!: Neutron ja Suur Hadronite Põrguti · Näe rohkem »
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Uus!!: Neutron ja Suur Pauk · Näe rohkem »
Tšerenkovi kiirgus
Tšerenkovi kiirgus tuumareaktori Centro Atómico Bariloche tuumas Tšerenkovi kiirgus ehk Tšerenkovi efekt ehk Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi efekt on elektromagnetkiirgus, mis lähtub laetud osakestelt (näiteks elektronidelt), mis läbivad dielektriku keskkonda konstantse kiirusega, mis on suurem kui valguse faasikiirus (valguslainete levimise kiirus) selles keskkonnas.
Uus!!: Neutron ja Tšerenkovi kiirgus · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Neutron ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Tööstuslik radiograafia
Röntgenipilt mobiiltelefonist Tööstuslik radiograafia on elutute objektide ja nende sisemuse vaatlemine, kasutades ioniseerivat kiirgust.
Uus!!: Neutron ja Tööstuslik radiograafia · Näe rohkem »
Termotuumareaktsioon
Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomituumad.
Uus!!: Neutron ja Termotuumareaktsioon · Näe rohkem »
Termotuumarelv
Esimese termotuumaseadme/laengu plahvatus 1. novembril 1952 Enewetakil Termotuumarelv, tuntud ka kui vesinikupomm ja termotuumapomm, on massihävitusrelv, milles kasutatakse relva hävitava jõu saavutamiseks termotuumareaktsiooni ehk tuumasünteesireaktsiooni, kus kergete aatomituumade ühinemisel (tuumasüntees) vabaneb plahvatuslikult väga suur kogus energiat.
Uus!!: Neutron ja Termotuumarelv · Näe rohkem »
Tevatron
Tevatroni (tagumine) ja põhisööturi maapealsed osad CDF-detektor Tevatron oli Fermilabi osakestekiirendi Ameerika Ühendriikides Illinoisi osariigis Chicago külje all Batavias.
Uus!!: Neutron ja Tevatron · Näe rohkem »
Tooriumirida
Tooriumirida on üks kolmest nukliidide loomulikust radioaktiivreast.
Uus!!: Neutron ja Tooriumirida · Näe rohkem »
Triitium
Triitium (kr tritos 'kolmas') ehk üliraske vesinik (keemiline sümbol T või 3H) on vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit.
Uus!!: Neutron ja Triitium · Näe rohkem »
Triiton
Triiton on triitiumi (vesinik-3) tuum.
Uus!!: Neutron ja Triiton · Näe rohkem »
Tsirkoonium
Üldised omadused Pilt Nimi, sümbol, järjekorranumber rühm, periood, IV B, 5.
Uus!!: Neutron ja Tsirkoonium · Näe rohkem »
Tugev vastastikmõju
Tugev vastastikmõju ehk tugev interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Neutron ja Tugev vastastikmõju · Näe rohkem »
Tuumaenergia
Tuumaenergia rahvusvaheline sümbol Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda.
Uus!!: Neutron ja Tuumaenergia · Näe rohkem »
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Uus!!: Neutron ja Tuumafüüsika · Näe rohkem »
Tuumajõud
Feynmani diagramm prootoni ja neutroni vahelisest tugeva vastasmõju teisesest avaldumisest, tuumajõust, mida vahendab neutraalne piion. Graafikul liigub aeg vasakult paremale Sama protsessi, mis ülemisel joonisel väljendav diagramm, millel on kuvatud osakeste kvarkkoostis, et näidata kuidas fundamentaalne jõud – tugev vastasmõju tekitab '''tuumajõu''' Sirged jooned on kvargid, mitmevärvilised ringid gluuonid (tugeva vastasmõju kandjad). Virtuaalsed gluuonid, mis hoiavad koos prootonit, neutronit ja nende vahel "lendavat" piionit on selguse huvides jäetud joonistamata Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma.
Uus!!: Neutron ja Tuumajõud · Näe rohkem »
Tuumalõhustumine
Tuumalõhustumine tuumareaktsioonina. Aeglane neutron neeldub uraan-235 tuumas, mis seejärel jaguneb kaheks kergemaks elemendiks (tuumalõhustumise jääkproduktiks) ja vabadeks neutroniteks Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks.
Uus!!: Neutron ja Tuumalõhustumine · Näe rohkem »
Tuumareaktor
Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles teostatakse tuumareaktsiooni – aatomituumade lõhustumise juhitavat ahelreaktsiooni.
Uus!!: Neutron ja Tuumareaktor · Näe rohkem »
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Uus!!: Neutron ja Tuumareaktsioon · Näe rohkem »
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Uus!!: Neutron ja Tuumasüntees · Näe rohkem »
Tuumkütus
Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.
Uus!!: Neutron ja Tuumkütus · Näe rohkem »
U-kvark
U-kvark (ehk up-kvark) on esimese põlvkonna kvark, millel puudub lõhn ning mille isospinn on 1/2.
Uus!!: Neutron ja U-kvark · Näe rohkem »
Uraani rida
Uraanirida (ka uraani-raadiumirida) on üks kolmest nukliidide loomulikust radioaktiivreast.
Uus!!: Neutron ja Uraani rida · Näe rohkem »
Van Alleni kiirgusvöönd
Van Alleni vöönd: sisemine ja välimine vöö Van Alleni vööndite ruumiline kujutus. Punktiiriga märgitud magnetosfääri jõujooned Van Alleni (kiirgus)vöönd (vahel ka lihtsalt kiirgusvöönd) on suure laetud osakeste tihedusega ala kosmilises ruumis Maa ümber.
Uus!!: Neutron ja Van Alleni kiirgusvöönd · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Neutron ja Vesinik · Näe rohkem »
Vesiniku isotoobid
Vesiniku kõige stabiilsemad isotoobid: prootium, deuteerium ja triitium Vesiniku isotoopideks nimetatakse tema teisendeid, mille aatomid koosnevad ühest prootonist ja ühest elektronist, kuid aatomituumad sisaldavad erineva arvu neutroneid.
Uus!!: Neutron ja Vesiniku isotoobid · Näe rohkem »
Youngi katse
Youngi katse ehk kahe pilu katse on optikas eksperiment, mis demonstreerib asjaolu, et valgusel võivad olla nii laine kui ka osakese omadused, ning viitab ka kvantmehaaniliste nähtuste olemasolule.
Uus!!: Neutron ja Youngi katse · Näe rohkem »
27. veebruar
27.
Uus!!: Neutron ja 27. veebruar · Näe rohkem »
