Kiiremini kui brauser!
60 suhted: Abasiini keel, Ajamäärus, Algvorm, Alus (keeleteadus), Alutaguse murre, Ambla kirik, Arv (keeleteadus), Arvsõna, August Hollmann, Žemaidi keel, Ühildumine, Üte, Balti areaali keeled, Deminutiiv, Dolgaani keel, Eeslisand, Eestäiend, Eesti keele foneetika, Eesti keele grammatika, Eksotsentriline fraas, Hades, Hulgamäärus, Illüüria keel, Imperfektiivne aspekt, Inari saami keel, Islandi keel, Järellisand, Kanepi, Kääne, Keeleteaduse mõisteid, Keskinglise keel, Kirderannikumurde idarühm, Korduvust näitav määrus, Laadivaheldus, Lause põhitüübid, Lõpuvaheldus, Leedu keel, Liitsõna, Liivi keel, Lisand (keeleteadus), Litsmetsa, Lokatiiv, Määrsõna, Nimisõna, Nominatiiv-akusatiivne keel, Normaallause, Norra nimi, Paali keel, Saksa keel, Sihiline tegusõna, ..., Sihitis, Sihitisesõnastik, Tamili keel, Tharapita, Toimumisaega näitav määrus, Uurali algkeel, Vanapõhja keel, Vältevaheldus, Võru keel, Vokaalmitmus. Laienda indeks (10 rohkem) »
Abasiini keel
Abasiini keel (on kasutatud ka nimetust abaasi keel) on abhaasi-adõgee keelte abhaasi-abasiini allrühma kuuluv keel.
Uus!!: Nimetav kääne ja Abasiini keel · Näe rohkem »
Ajamäärus
Ajamäärus ehk temporaaladverbiaal on määrus, mis väljendab sündmuse ajalisi parameetreid: toimumisaega, kestust, korduvust jms.
Uus!!: Nimetav kääne ja Ajamäärus · Näe rohkem »
Algvorm
Käändsõna või pöördsõna algvorm on sõnavorm, millest sõnamuutmise kirjeldamisel lähtutakse.
Uus!!: Nimetav kääne ja Algvorm · Näe rohkem »
Alus (keeleteadus)
Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.
Uus!!: Nimetav kääne ja Alus (keeleteadus) · Näe rohkem »
Alutaguse murre
Alutaguse murre (ka kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.
Uus!!: Nimetav kääne ja Alutaguse murre · Näe rohkem »
Ambla kirik
Ambla Püha Neitsi Maarja Kirik ehk Ambla Maarja kirik on Ambla kihelkonna kirik asukohaga Järva maakonnas Ambla alevikus.
Uus!!: Nimetav kääne ja Ambla kirik · Näe rohkem »
Arv (keeleteadus)
Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).
Uus!!: Nimetav kääne ja Arv (keeleteadus) · Näe rohkem »
Arvsõna
Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga.
Uus!!: Nimetav kääne ja Arvsõna · Näe rohkem »
August Hollmann
Karl August Hollmann (2. veebruar 1801 Äksi – 31. august 1849 Tartu) oli Eesti vaimulik ja keelemees.
Uus!!: Nimetav kääne ja August Hollmann · Näe rohkem »
Žemaidi keel
Žemaidi keel (žemaitiu kalba) on leedu keele murre või eraldi seisev balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Uus!!: Nimetav kääne ja Žemaidi keel · Näe rohkem »
Ühildumine
Ühildumine ehk kongruents on üks moodustajate grammatilise seose liike.
Uus!!: Nimetav kääne ja Ühildumine · Näe rohkem »
Üte
Üte (ka kõnetlussõna) on kiil, mis kõnetab lause adressaati, teda nimetades või kirjeldades.
Uus!!: Nimetav kääne ja Üte · Näe rohkem »
Balti areaali keeled
Balti areaali keeled on katustermin, millega tähistatakse Balti piirkonnas ja Soome lahe lõunakaldal kõneldavaid keeli.
Uus!!: Nimetav kääne ja Balti areaali keeled · Näe rohkem »
Deminutiiv
Deminutiiv ehk vähendussõna on vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõna.
Uus!!: Nimetav kääne ja Deminutiiv · Näe rohkem »
Dolgaani keel
Dolgaani keel on väiksearvulise kõnelejate hulgaga turgi keel Venemaal.
Uus!!: Nimetav kääne ja Dolgaani keel · Näe rohkem »
Eeslisand
Eeslisand on nimisõnafraasi põhja ees paiknev lisand.
Uus!!: Nimetav kääne ja Eeslisand · Näe rohkem »
Eestäiend
Eestäiend on nimisõna ees paiknev nimisõna täpsustav osa, nt triibuline kass.
Uus!!: Nimetav kääne ja Eestäiend · Näe rohkem »
Eesti keele foneetika
Eesti keeles esineb 9 vokaalfoneemi: /i, ü, u, e, ö, õ, o, ä, a/, mida hääldatakse IPA hääldamistava järgi vastavalt.
Uus!!: Nimetav kääne ja Eesti keele foneetika · Näe rohkem »
Eesti keele grammatika
Esimene eesti keele grammatika ("''Anführung zu der Esthnischen Sprach''", 1637) Eesti keele grammatika on eesti keele grammatika.
Uus!!: Nimetav kääne ja Eesti keele grammatika · Näe rohkem »
Eksotsentriline fraas
Eksotsentriline fraas on fraas, mille '''peasõna''' ega laiend ei saa lauses üksi täita sedasama süntaktilist funktsiooni, mida fraas tervikuna.
Uus!!: Nimetav kääne ja Eksotsentriline fraas · Näe rohkem »
Hades
Persephone ja Hades Hades (vanakreeka keeles ᾍδης) on vanakreeka mütoloogias nii allilma ehk surnute kuningriigi kui ka selle valitseja ehk surnute jumala nimi.
Uus!!: Nimetav kääne ja Hades · Näe rohkem »
Hulgamäärus
Hulgamäärus ehk kvantumimäärus on määrus, mis näitab millegi kvantitatiivseid parameetreid, s.t hulka, mõõtu või määra.
Uus!!: Nimetav kääne ja Hulgamäärus · Näe rohkem »
Illüüria keel
Illüüria keel on muistsete illüürlaste keel.
Uus!!: Nimetav kääne ja Illüüria keel · Näe rohkem »
Imperfektiivne aspekt
Imperfektiivne aspekt on keeles aspekt, mis tähistab piiritlemata situatsiooni.
Uus!!: Nimetav kääne ja Imperfektiivne aspekt · Näe rohkem »
Inari saami keel
Inari saami keele põline levikupiirkond on tähistatud kaardil numbriga 7. Lehekülg E. W. Borgi kirjutatud 1859. aastal ilmunud Inari-saamikeelsest aabitsast Inari saami keel (Inari saami keeles anarâškielâ) on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 400 inimest Soomes Inari järve ümbruses.
Uus!!: Nimetav kääne ja Inari saami keel · Näe rohkem »
Islandi keel
Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.
Uus!!: Nimetav kääne ja Islandi keel · Näe rohkem »
Järellisand
Järellisand on lisand, mis asub nimisõnafraasis nimisõna järel ja täpsustab või seletab seda: Kohtusin Heleniga, oma kursusekaaslasega.
Uus!!: Nimetav kääne ja Järellisand · Näe rohkem »
Kanepi
Kanepi on alevik Põlvamaa edelaosas, Kanepi valla keskus.
Uus!!: Nimetav kääne ja Kanepi · Näe rohkem »
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Uus!!: Nimetav kääne ja Kääne · Näe rohkem »
Keeleteaduse mõisteid
Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.
Uus!!: Nimetav kääne ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »
Keskinglise keel
Keskinglise keel (Middle English) on inglise keele vorm, mida kõneldi 11.–15.
Uus!!: Nimetav kääne ja Keskinglise keel · Näe rohkem »
Kirderannikumurde idarühm
Kirderannikumurde idarühm on ühe käsitluse järgi Alutagusel ning põhja- ja idapoolses Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde murrakurühm.
Uus!!: Nimetav kääne ja Kirderannikumurde idarühm · Näe rohkem »
Korduvust näitav määrus
Korduvust näitav määrus ehk korduvusmäärus on ajamäärus, mis väljendab lauses situatsiooni korduvust.
Uus!!: Nimetav kääne ja Korduvust näitav määrus · Näe rohkem »
Laadivaheldus
Laadivaheldus on astmevahelduse alaliik, mis iseloomustab mõne sisehääliku muutumist, assimilatsiooni või sisehääliku kadu.
Uus!!: Nimetav kääne ja Laadivaheldus · Näe rohkem »
Lause põhitüübid
Eesti lause põhitüübid on normaallause, kogeja-omajalause, olemasolulause.
Uus!!: Nimetav kääne ja Lause põhitüübid · Näe rohkem »
Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldus on lõpphäälikute poolest erinevate tüvevariantide vaheldumine sõna vormistikus.
Uus!!: Nimetav kääne ja Lõpuvaheldus · Näe rohkem »
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Uus!!: Nimetav kääne ja Leedu keel · Näe rohkem »
Liitsõna
Liitsõna on liitmise ehk kompositsiooni abil moodustatud sõna.
Uus!!: Nimetav kääne ja Liitsõna · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Nimetav kääne ja Liivi keel · Näe rohkem »
Lisand (keeleteadus)
Lisand ehk apositsioon on nimisõna täiend, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mida nimisõnafraasi põhisõna, kuid täpsustab ja seletab seda: president Ilves, onu Juhan.
Uus!!: Nimetav kääne ja Lisand (keeleteadus) · Näe rohkem »
Litsmetsa
Litsmetsa (võru keeles Litsmõtsa) on küla Võru maakonnas Antsla vallas.
Uus!!: Nimetav kääne ja Litsmetsa · Näe rohkem »
Lokatiiv
Lokatiiv (lühend loc) on tegevuse aega või kohta väljendav kääne.
Uus!!: Nimetav kääne ja Lokatiiv · Näe rohkem »
Määrsõna
Määrsõna ehk adverb on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.
Uus!!: Nimetav kääne ja Määrsõna · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Nimetav kääne ja Nimisõna · Näe rohkem »
Nominatiiv-akusatiivne keel
Nominatiiv-akusatiivne joondus Nominatiiv-akusatiivne keel ehk akusatiivkeel on keel, milles lause subjekti vorm on sama nii transitiivses kui ka intransitiivses lauses, kuid transitiivse lause objekt on markeeritud teisiti.
Uus!!: Nimetav kääne ja Nominatiiv-akusatiivne keel · Näe rohkem »
Normaallause
Normaallause on üks eesti lause põhitüüpidest, kus alus on aktiivseim osaline, asub lause alguses ja on nimetavas käändes.
Uus!!: Nimetav kääne ja Normaallause · Näe rohkem »
Norra nimi
Norra nimi on.
Uus!!: Nimetav kääne ja Norra nimi · Näe rohkem »
Paali keel
Paali (pāḷi, Pali) ehk Maaghadhi (paali: Māgadhī) keel kuulub indoeuroopa keelkonna indoiraani keelerühma.
Uus!!: Nimetav kääne ja Paali keel · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Nimetav kääne ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sihiline tegusõna
Sihiline tegusõna ehk transitiivverb ehk transitiiv ehk sihiline pöördsõna on tegusõna, mis väljendab sihilist tegevust ja toob harilikult endaga lausesse kaasa sihitise.
Uus!!: Nimetav kääne ja Sihiline tegusõna · Näe rohkem »
Sihitis
Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.
Uus!!: Nimetav kääne ja Sihitis · Näe rohkem »
Sihitisesõnastik
Sihitisesõnastik on Eesti Keele Instituudi elektroonilises sõnastikusüsteemis EELex koostatud verbirektsioonide sõnastik.
Uus!!: Nimetav kääne ja Sihitisesõnastik · Näe rohkem »
Tamili keel
Tamili keel (தமிழ் tamiḻ; IPA) on draviidi keel, mida kõnelevad peamiselt tamilid India subkontinendil.
Uus!!: Nimetav kääne ja Tamili keel · Näe rohkem »
Tharapita
Tharapita (ehk Tarapita, Taarapita) on Henriku Liivimaa kroonikas nimetatud saarlaste jumal.
Uus!!: Nimetav kääne ja Tharapita · Näe rohkem »
Toimumisaega näitav määrus
Toimumisaega näitav määrus on määrus, mis märgib lauses situatsiooni toimumise aega.
Uus!!: Nimetav kääne ja Toimumisaega näitav määrus · Näe rohkem »
Uurali algkeel
Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.
Uus!!: Nimetav kääne ja Uurali algkeel · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Nimetav kääne ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
Vältevaheldus
Vältevaheldust on sõnastatud kui astmemuutust, mille korral kolmandavälteline tüvi asendub teisevältelisega (või vastupidi), ilma et sellega kaasneks häälikulises koostises muutusi, näiteks kuulama: kuulata, saun: sauna, mets: metsa ehk vältevaheldus on sõna käänamisel-pööramisel sõnatüve välte muutumine ning vältevahelduseks ei peeta I ja II või I ja III välte vaheldumist, vaid ainult II ja III välte vaheldumist.
Uus!!: Nimetav kääne ja Vältevaheldus · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Nimetav kääne ja Võru keel · Näe rohkem »
Vokaalmitmus
Vokaalmitmus on koos ''de''-mitmusega üheks põhiliseks mitmuse väljendamise viisiks.
Uus!!: Nimetav kääne ja Vokaalmitmus · Näe rohkem »
