Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Noodikiri

Index Noodikiri

Noodikiri ehk muusika notatsioon on muusika kirjapanemiseks kasutatav märgisüsteem.

140 suhted: A due, A tempo, Abijoon, Abreviatuur (muusika), Ad libitum, Adagio, Ajageograafia, Ajalooline tants, Aktsent (muusika), Aldivõti, Alla breve, Allegretto, Allegro, Alteratsioon, Alteratsioonimärk, Ameetrilisus, Andante, Assai, Barokk (muusika), Bassivõti, Bassklarnet, Bütsants, Bekarr, Bocca chiusa, Boulezi-Cage'i kirjavahetus, Braille noodikiri, Cantabile, Claude Lévi-Strauss, Codex Calixtinus, Color, Con arco, Con fuoco, Crescendo, Da capo, Dünaamika (muusika), Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Elektronmuusika mõisteid, Enharmonism, Esituspraktika, Estonian Classics, Fermaat, Fraseerimine, Generaalpaus, Graafiline notatsioon, Grave, Gregoriuse koraal, Guido Arezzost, Heli tulendnimetus, Helikõrgus, Helistik, ..., Heliteos, Helitugevus (muusika), Helivältus, Hemiool, Interpretatsioon (muusika), Ivar Laide, Johannes Damaskusest, Karakter (muusika), Kariljon, Kõrgustähistus, Keskaja muusika, Kirjandus, Kristlik muusika, Kvadraatnoodikiri, Kvindiring, Largo, Legaato, Litograafia, Luciano Berio, Märgisüsteem, Märk, Münsteri fragment, Meetrum, Mensuraalnoodikiri, Moderato, Musica enchiriadis, Muusika, Muusika ajalugu, Muusika elementaarteooria, Muusika mõisteid, Muusikaline haridus keskaegses Rootsis, Muusikaline vaikus, Muusikatarkvara, Muusikatarkvara loend, Nüüdismuusika mõisteid, Neuma, Noodigraafika, Noodijoonestik, Noodikirja märkide loend, Noodivõti, Nool (muusika), Noolnoodikiri, Noot, Noot (täpsustus), Noot (väljaanne), Numbernotatsioon, OÜ Talmar & Põhi, Oktoober 2009, Oma Jalgel, Palk (noodikiri), Partituur, Pasigraafia, Paus (noodikiri), Paus (täpsustus), Pidekaar, Pizzicato, Polüfoonia, Presto, Punkt (muusika), Putin – huilo, Süsteem (noodikiri), Süvamuusika, Schenkeri analüüs, Seriaalne meetod, Solfedžo, Stakaato, Suur trumm, Taani muusika, Tabulatuur, Takt, Taktijoon, Taktimõõt, Taldrikud, Tähtnotatsioon, Türgi muusika, Transkriptsioon, Transkriptsioon (muusika), Transponeeriv muusikainstrument, Tuplet, Uuskomplekssus, Vanaaja muusika, Vanakreeka muusika, Vanausulised, Varajane muusika, Veerandnoot, Verbaalne notatsioon, Viiulivõti, Visand (muusika), Volti subito, Willi Apel. Laienda indeks (90 rohkem) »

A due

A due (itaalia keeles), prantsuse keeles a deux, lühendina a 2, eesti keeles 'kahele', on muusika noodikirjas juhend esitada partituuri ühele noodijoonestikule kirjutatud kahe muusikainstrumendi partiid unisoonis.

Uus!!: Noodikiri ja A due · Näe rohkem »

A tempo

a tempo (itaalia keeles 'tempos') on muusika noodikirjas tempomärk, mis tähistab naasmist temposse, mis eelnes tempomuutusele (accelerando, ritardando, allargando, a piacere vms).

Uus!!: Noodikiri ja A tempo · Näe rohkem »

Abijoon

Abijoon on muusika noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks väljaspool noodijoonestikku.

Uus!!: Noodikiri ja Abijoon · Näe rohkem »

Abreviatuur (muusika)

Abreviatuur on noodikirja märgi lühend.

Uus!!: Noodikiri ja Abreviatuur (muusika) · Näe rohkem »

Ad libitum

Ad libitum (lühend ad lib; ladina keeles 'soovi kohaselt') on noodikirja märgistus, mis lubab heliteose ettekandjal valida kogu teoses või teatud lõigus oma soovi järgi tempot ja/või rütmi, improviseerida meloodiat ettekirjutatud harmooniale, jätta ära mõne mitte tingimata vajaliku pilli või, kui kasutatud fraasis "korrata ad libitum", korrata teoselõiku enda valitud arv kordi.

Uus!!: Noodikiri ja Ad libitum · Näe rohkem »

Adagio

Adagio on noodikirjas kasutatav tempomärge, mis tähendab 'aeglaselt'.

Uus!!: Noodikiri ja Adagio · Näe rohkem »

Ajageograafia

Ajageograafia või aeg-ruumi geograafia on arenev transdistsiplinaarne lähenemine selliste ruumiliste ja ajaliste protsesside ja sündmuste uurimiseks nagu sotsiaalne interaktsioon, ökoloogiline interaktsioon, sotsiaalne ja keskkondlik muutuvus ning üksikisiku biograafia.

Uus!!: Noodikiri ja Ajageograafia · Näe rohkem »

Ajalooline tants

Ajalooline tants (analoogiliselt vanamuusikaga on kasutatud ka sõna vanatants) on mõiste, millega tähistatakse Lääne-Euroopas minevikus kasutusel olnud tantse tänapäeval tantsituna.

Uus!!: Noodikiri ja Ajalooline tants · Näe rohkem »

Aktsent (muusika)

Aktsent on muusikas heli ootamatu rõhutamine võrreldes muude helidega.

Uus!!: Noodikiri ja Aktsent (muusika) · Näe rohkem »

Aldivõti

Aldivõti on noodikirja märk.

Uus!!: Noodikiri ja Aldivõti · Näe rohkem »

Alla breve

Alla breve (itaalia keeles 'lühendatult') ehk 2/2 ("kaks kahendikku") on muusikas taktimõõt ja noodikirja märk.

Uus!!: Noodikiri ja Alla breve · Näe rohkem »

Allegretto

César Francki teose fragment koos tempomärgiga Allegretto on noodikirjas tempomärge, mis märgib võrdlemisi kiiret tempot (kuid veidi aeglasemat kui allegro).

Uus!!: Noodikiri ja Allegretto · Näe rohkem »

Allegro

Allegro (itaalia keeles 'lõbusalt, liikuvalt, kiiresti') on noodikirjas tempomärge, mis märgib kiiret tempot.

Uus!!: Noodikiri ja Allegro · Näe rohkem »

Alteratsioon

Alteratsioon on muusikas alusheli kõrgendamine või madaldamine.

Uus!!: Noodikiri ja Alteratsioon · Näe rohkem »

Alteratsioonimärk

Alteratsioonimärk on noodikirjas märk, mis muudab sellele järgneva noodi kõrgust poole või terve tooni võrra.

Uus!!: Noodikiri ja Alteratsioonimärk · Näe rohkem »

Ameetrilisus

Ameetrilisus on muusikas meetrumi puudumine.

Uus!!: Noodikiri ja Ameetrilisus · Näe rohkem »

Andante

Andante (itaalia keeles 'käies, kõndides') on noodikirja märge, mis tähistab aeglast, rahulikku tempot.

Uus!!: Noodikiri ja Andante · Näe rohkem »

Assai

Assai (itaalia keeles 'väga') on sõna, mida noodikirjas kasutatakse tempomärke lisandina.

Uus!!: Noodikiri ja Assai · Näe rohkem »

Barokk (muusika)

Barokk (portugali keeles barroco, 'ebaregulaarne või sibulakujuline pärl') on muusikastiil, mis iseloomustab eriskummalist, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistatud, efektset ja emotsionaalset muusikat.

Uus!!: Noodikiri ja Barokk (muusika) · Näe rohkem »

Bassivõti

Bassivõti on noodivõti, mis määrab väikese oktavi F-noodi noodijoonestiku neljandale joonele.

Uus!!: Noodikiri ja Bassivõti · Näe rohkem »

Bassklarnet

Kaks tüüpilist bassklarnetit: Buffet Crampon ja Yamaha Bassklarnet on klarnetite perekonda kuuluv puupuhkpill.

Uus!!: Noodikiri ja Bassklarnet · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Noodikiri ja Bütsants · Näe rohkem »

Bekarr

Bekarr ehk bekaar (prantsuse keeles bécarre) on noodikirjas "keelumärk", mis tühistab nootides kõrgendus- või madaldusmärgi (võtmemärgi või juhusliku alteratsioonimärgi) mõju.

Uus!!: Noodikiri ja Bekarr · Näe rohkem »

Bocca chiusa

Bocca chiusa (itaalia keeles 'suletud suu') on muusikaline märkus (näiteks noodikirjas), mis tähistab kinnise suuga laulmist ehk ümisemist.

Uus!!: Noodikiri ja Bocca chiusa · Näe rohkem »

Boulezi-Cage'i kirjavahetus

"Boulez'-Cage'i kirjavahetus" on Jean-Jacques Nattiez' koostatud raamat, mis sisaldab Pierre Boulez' ja John Cage'i kirjavahetust aastatest 1949–1962.

Uus!!: Noodikiri ja Boulezi-Cage'i kirjavahetus · Näe rohkem »

Braille noodikiri

Braille noodikiri on Louis Braille poolt 1828.

Uus!!: Noodikiri ja Braille noodikiri · Näe rohkem »

Cantabile

Cantabile (itaalia keeles 'laulvalt') on noodikirja märk, millel võib erinevas kontekstis olla erinev tähendus.

Uus!!: Noodikiri ja Cantabile · Näe rohkem »

Claude Lévi-Strauss

Claude Lévi-Strauss (28. november 1908 Brüssel – 30. oktoober 2009 Pariis) oli Prantsusmaa antropoloog, etnoloog ja müüdiuurija, kes võttis keeleteadusest üle strukturalistliku mudeli ja tõi sellega antropoloogiasse epistemoloogilise pöörde.

Uus!!: Noodikiri ja Claude Lévi-Strauss · Näe rohkem »

Codex Calixtinus

Codex Calixtinus. Fiktsionaalse Calixtus II kirjutatud sissejuhatuse algus ("Incipit...") Liber Sancti Jacobi, Salamanca, Biblioteca Universitaria 2631, viienda käsikirja lõpp. Püha Jaakobus mõõgaga, risti ja kammkarbiga lipuga ning kammkarpidega taustal "Codex Calixtinus" on 12.

Uus!!: Noodikiri ja Codex Calixtinus · Näe rohkem »

Color

Color on keskaja muusikateoorias mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Noodikiri ja Color · Näe rohkem »

Con arco

Con arco on itaaliakeelne väljend ja noodikirja märk, mis tähendab poogenpilli poognaga mängimist.

Uus!!: Noodikiri ja Con arco · Näe rohkem »

Con fuoco

con fuoco (itaalia keeles 'tulega') on karakteritähis noodikirjas, mis tähistab tulist ja särtsakat esitusviisi.

Uus!!: Noodikiri ja Con fuoco · Näe rohkem »

Crescendo

Crescendo (lühend cresc.) on dünaamika mõiste ja noodikirja märk, mis tähistab helitugevuse muutumist valjemaks.

Uus!!: Noodikiri ja Crescendo · Näe rohkem »

Da capo

Da capo (itaalia k) või lühendina D.C. on noodikirja märk, mis tähendab 'algusest'.

Uus!!: Noodikiri ja Da capo · Näe rohkem »

Dünaamika (muusika)

Dünaamika (kreeka keeles dynamikos – jõusse puutuv, jõu-) on muusikas õpetus muutumisest.

Uus!!: Noodikiri ja Dünaamika (muusika) · Näe rohkem »

Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts

Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts (lühend EAHS) oli aastatel 1924–1940 tegutsenud kutselisi muusikuid ühendav selts.

Uus!!: Noodikiri ja Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts · Näe rohkem »

Elektronmuusika mõisteid

Siin on loetletud elektronmuusika mõisteid. Loendi täiendamine ja täpsustamine on osa vikiprojektist "Nüüdismuusika oskuskeel".

Uus!!: Noodikiri ja Elektronmuusika mõisteid · Näe rohkem »

Enharmonism

Enharmonism on tänapäeva muusikateoorias kontseptsioon, mille kohaselt sama helikõrgust võib tähistada eri nimega.

Uus!!: Noodikiri ja Enharmonism · Näe rohkem »

Esituspraktika

Esituspraktika (saksa keeles Aufführungspraxis, inglise keeles performance practice) on muusikas kogum omadusi, kuidas muusikat esitatakse ning on varem esitatud.

Uus!!: Noodikiri ja Esituspraktika · Näe rohkem »

Estonian Classics

Estonian Classics on aastal 2001 Tallinnas asutatud muusikakirjastushttps://web.archive.org/web/20130527213739/http://estonianclassics.ee/ (vaadatud 05.02.2013).

Uus!!: Noodikiri ja Estonian Classics · Näe rohkem »

Fermaat

Fermaat on muusika noodikirja märk, mis annab muusikateose esitajale teosest ja muusikastiilist sõltuva võimaluse helivältust pikendada.

Uus!!: Noodikiri ja Fermaat · Näe rohkem »

Fraseerimine

Fraseerimine on muusikas interpreedi teadlikult kontrollitud väljendusvahend esitada helisid noodikirjas kirja pandust veidi erineva agoogika, helitugevuse, rütmi või artikulatsiooniga, muutes neid selle abil kuulaja jaoks paremini hoomatavaks.

Uus!!: Noodikiri ja Fraseerimine · Näe rohkem »

Generaalpaus

Generaalpaus on muusikas muusikaline vaikus ehk paus üheaegselt kõigis partiides.

Uus!!: Noodikiri ja Generaalpaus · Näe rohkem »

Graafiline notatsioon

Graafiline notatsioon on muusika noodikiri, milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse mittetraditsioonilisi sümboleid.

Uus!!: Noodikiri ja Graafiline notatsioon · Näe rohkem »

Grave

Grave (itaalia keeles 'raskelt') on noodikirjas tempomärge, mis tähistab aeglast, raskelt liikuvat tempot.

Uus!!: Noodikiri ja Grave · Näe rohkem »

Gregoriuse koraal

Gregorius Suur dikteerib koraali, mida talle Püha Vaimu läbi – pildil kujutatud tuvina – on sisendatud. Kirjutaja ees vahatahvlil on näha neumad. "Hartkeri antifonaarium". Sankt-Galleni klooster, umbes 1000 pKr Gregoriuse koraal ehk gregoriuse laul, varem ka gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul (ladina keeles cantus gregorianus) on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on saanud nimetuse paavst Gregorius Suure järgi.

Uus!!: Noodikiri ja Gregoriuse koraal · Näe rohkem »

Guido Arezzost

Guido Arezzost (ladina keeles Guido Aretinus; itaalia keeles Guido d'Arezzo, Guido monaco 'mungaks pügatud Guido'; 991 või 992 – pärast 1033. aastat) oli benediktiini munk Toscanas, keskaegne muusikateoreetik ja muusikaõpetaja.

Uus!!: Noodikiri ja Guido Arezzost · Näe rohkem »

Heli tulendnimetus

Heli tulendnimetus ehk heli põhinimetuse teisendus on diatoonilise heli kõrgusteisendus.

Uus!!: Noodikiri ja Heli tulendnimetus · Näe rohkem »

Helikõrgus

Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis sõltub helisageduse tajumisest.

Uus!!: Noodikiri ja Helikõrgus · Näe rohkem »

Helistik

Helistik on muusikas mistahes helikõrguselt ehitatud duur- või moll-helilaad.

Uus!!: Noodikiri ja Helistik · Näe rohkem »

Heliteos

Heliteos ehk muusikateos ehk helitöö (Hermann, Kasemets 1918) ehk helind (Visnapuu 1923) ehk kompositsioon on muusikaline teos, mis kujutab endast kindlakujulist muusikaliste väljendusvahenditega määratud helide kogumit.

Uus!!: Noodikiri ja Heliteos · Näe rohkem »

Helitugevus (muusika)

Helitugevus (inglise keeles volume, saksa keeles Tonstärke) on muusikas helitaju omadus, mis sõltub helivaljusest ja heliintensiivsusest.

Uus!!: Noodikiri ja Helitugevus (muusika) · Näe rohkem »

Helivältus

Helivältus ehk noodivältus ehk noodipikkus (inglise keeles Note value, saksa keeles Notenwert) on muusikas heli või vaikuse suhteline kestus.

Uus!!: Noodikiri ja Helivältus · Näe rohkem »

Hemiool

Hemiool (kreeka keeles ἡμιόλιος, hemiolios, 'sisaldab üht ja poolt', 'ja veel pool sellest') on muusikas suhe 3:2.

Uus!!: Noodikiri ja Hemiool · Näe rohkem »

Interpretatsioon (muusika)

Interpretatsioon on muusikas heliteose esituse loomine.

Uus!!: Noodikiri ja Interpretatsioon (muusika) · Näe rohkem »

Ivar Laide

Ivar Laide (kuni 1937 Ivar Landsmann; 14. veebruar 1931 Tallinn – 3. mai 1987 Tallinn) oli eesti laulja (tenor).

Uus!!: Noodikiri ja Ivar Laide · Näe rohkem »

Johannes Damaskusest

Johannes Damaskusest Johannes Damaskusest (al-Manşūr; umbes 650 või 676 – umbes 749) oli munk ja teoloog, kirikuisa, õigeusu (vaga Johannes Damaskusest) ja katoliku pühak.

Uus!!: Noodikiri ja Johannes Damaskusest · Näe rohkem »

Karakter (muusika)

Karakter (inglise keeles expression) on muusikas esituse väljenduslaad (manner of performance).

Uus!!: Noodikiri ja Karakter (muusika) · Näe rohkem »

Kariljon

Kariljonikellad 56 kellaga kariljoni mängupult Isemängiva kariljoni juhttrummel. Nahkribad ühendavad trumlit kelli löövate vasaratega Ameerika Ühendriikides Bloomfield Hillsis on maailma suurim Liikuvkariljon Kariljon (prantsuse quadrillon, 'neli kella') ehk kellamäng (saksa Glockenspiel) on erinevatele helikõrgustele häälestatud kellukakujulistest pronkskelladest koosnev löökpill (idiofon), mida mängitakse käsitsi klaviatuuri abil ja mis asub harilikult kiriku või raekoja kellatornis.

Uus!!: Noodikiri ja Kariljon · Näe rohkem »

Kõrgustähistus

Kõrgustähistus on noodikirjas helikõrguse tähistus.

Uus!!: Noodikiri ja Kõrgustähistus · Näe rohkem »

Keskaja muusika

Keskaegne missa Victimae Paschali Laudes Keskaja muusika on keskajal loodud muusika.

Uus!!: Noodikiri ja Keskaja muusika · Näe rohkem »

Kirjandus

Skulptuur Berliinis Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks.

Uus!!: Noodikiri ja Kirjandus · Näe rohkem »

Kristlik muusika

Kristlik muusika on muusika, mis on seotud kristliku usundiga.

Uus!!: Noodikiri ja Kristlik muusika · Näe rohkem »

Kvadraatnoodikiri

Kvadraatnoodikiri ehk kvadraatnotatsioon, ka kvadraatneumad, oli kõrg- ja hiliskeskajal kasutusel olnud noodikirja tüüp.

Uus!!: Noodikiri ja Kvadraatnoodikiri · Näe rohkem »

Kvindiring

Kvindiring on muusikateoreetiline skeem, mis kirjeldab helide ja helistike omavahelisi suhteid.

Uus!!: Noodikiri ja Kvindiring · Näe rohkem »

Largo

Largo (it.k.) – laialt, väga aeglaselt – on noodikirja tempomärge.

Uus!!: Noodikiri ja Largo · Näe rohkem »

Legaato

pisi Legaato (itaalia keeles legato, seotult) on muusikas helide järjestikune esitamine neid üksteisest eraldamata.

Uus!!: Noodikiri ja Legaato · Näe rohkem »

Litograafia

Litograafiatehnikas trükitud maakaart 1902. aastast, originaalsuurus 33 × 24 cm Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos 'kivi' + graphō 'kirjutan') on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati.

Uus!!: Noodikiri ja Litograafia · Näe rohkem »

Luciano Berio

Luciano Berio Luciano Berio (24. oktoober 1925 Oneglia (nüüd osa Imperiast) – 27. mai 2003 Rooma) oli itaalia helilooja.

Uus!!: Noodikiri ja Luciano Berio · Näe rohkem »

Märgisüsteem

Märgisüsteem on märkide komplekt koos nende kasutamise reeglitega (koodidega).

Uus!!: Noodikiri ja Märgisüsteem · Näe rohkem »

Märk

Märk on diskreetne tähenduse ühik.

Uus!!: Noodikiri ja Märk · Näe rohkem »

Münsteri fragment

Walteri ''Spruch'' koos viisiga Münsteri fragmendi siseküljel. Kaks eri lehekülgedel paiknevat veergu on pildiks kokku paigutatud Münsteri fragment (Münster, Landesarchiv Nordrhein-Westfalen / Staatsarchiv, Msc. VII, 51) on 14.

Uus!!: Noodikiri ja Münsteri fragment · Näe rohkem »

Meetrum

Meetrum ehk aktsentmeetrum on muusikas rõhuliste ja rõhutute löökide suhe.

Uus!!: Noodikiri ja Meetrum · Näe rohkem »

Mensuraalnoodikiri

Mensuraalnoodikiri ehk mensuraalnotatsioon on noodikiri, mida kasutati 13.

Uus!!: Noodikiri ja Mensuraalnoodikiri · Näe rohkem »

Moderato

Moderato on noodikirja tempomärge, mis tähistab mõõdukat tempot.

Uus!!: Noodikiri ja Moderato · Näe rohkem »

Musica enchiriadis

"Musica enchiriadis". Illustratsioon Bambergi käsikirjast Msc Var.1 koos ''dasia''-nootidele vastavate toonidega (selgituseks joonisele lisatud) Organum ''Tu patris sempiternus...'' algusest lõpuni paralleelselt liikuvate häältega Organum ''Rex celi domine...'' ühelt kõrguselt alustavate häältega, Msc Class 9 transkriptsioonis "Musica enchiriadis" on 9. sajandil kirjutatud käsikirjaline muusikateoreetiline traktaat organumi laulmisest, st mitmehäälsest laulust.

Uus!!: Noodikiri ja Musica enchiriadis · Näe rohkem »

Muusika

Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.

Uus!!: Noodikiri ja Muusika · Näe rohkem »

Muusika ajalugu

Muusika ajalugu (inglise keeles history of music) on muusika seos inimkonna ajalooga.

Uus!!: Noodikiri ja Muusika ajalugu · Näe rohkem »

Muusika elementaarteooria

Muusika elementaarteooria (inglise keeles elementary music theory) on muusikateooria osa, mis hõlmab õpetust muusikalise struktuuri põhilistest osadest: helist, muusikalisest helist, noodinimetustest, intervallidest, noodi- ja pausi vältustest, noodivõtmetest ning muudest muusika noodikirja elementidest.

Uus!!: Noodikiri ja Muusika elementaarteooria · Näe rohkem »

Muusika mõisteid

Siin on tähestikuliselt loetletud muusikaga seotud mõisteid.

Uus!!: Noodikiri ja Muusika mõisteid · Näe rohkem »

Muusikaline haridus keskaegses Rootsis

Muusikaline haridus keskaegses Rootsis keskendus vaimulikule muusikale ja muusikateooriale.

Uus!!: Noodikiri ja Muusikaline haridus keskaegses Rootsis · Näe rohkem »

Muusikaline vaikus

Muusikaline vaikus on muusikas kuulamise üldise raami ning heli tekitamise akti vaheline diskursiivne objekt.

Uus!!: Noodikiri ja Muusikaline vaikus · Näe rohkem »

Muusikatarkvara

Muusikatarkvara on spetsiaalselt muusika või heli loomiseks, salvestamiseks ja/või töötlemiseks loodud tarkvara (noodigraafika ja helitöötluse tarkvara).

Uus!!: Noodikiri ja Muusikatarkvara · Näe rohkem »

Muusikatarkvara loend

Siin on loetletud muusikatarkvara pakette.

Uus!!: Noodikiri ja Muusikatarkvara loend · Näe rohkem »

Nüüdismuusika mõisteid

Siin on loetletud nüüdismuusika mõisteid. Palun salvestada puuduv eestikeelne sõna Tõlkimist vajavate nüüdismuusika mõistete loendis.

Uus!!: Noodikiri ja Nüüdismuusika mõisteid · Näe rohkem »

Neuma

heksameetris luuletus neumanimede õppimiseks: Eptaphonus, strophicus, punctus, porrectus, oriscus, Virgula, cephalicus, clivis, quilisma, podatus, Scandicus et salicus, climacus, torculus, ancus Et pressus minor ac major, non pluribus utor. Neumakujud ja nimetused teatmeteosest "Meyers Konversationslexikon", 1885 Graduaal "Tu es Deus" kirjapanduna erinevates neumakirjaviisides Roomakatoliku koraaliraamat "Graduale Triplex" (Solesmes, 1979): noodijoontel kvadraatnotatsioon ehk kvadraatneumad, musta kirjaga Metzi neumad (ülal) ja punase kirjaga Sankt Galleni neumad (all) Neuma (kreeka keelest νεύμα, neuma 'märk', ka 'viibe') on noodikirja märk, mida kasutati keskajal meloodia kirjapanemiseks.

Uus!!: Noodikiri ja Neuma · Näe rohkem »

Noodigraafika

Noodigraafika on muusikas noodikirja käsikirjalise või trükitehnilise teostamise meetod ning selle tulemus noodis.

Uus!!: Noodikiri ja Noodigraafika · Näe rohkem »

Noodijoonestik

Noodijoonestik on lääne muusika noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks.

Uus!!: Noodikiri ja Noodijoonestik · Näe rohkem »

Noodikirja märkide loend

Siin on alfabeetilises järjekorras loetletud noodikirja märke.

Uus!!: Noodikiri ja Noodikirja märkide loend · Näe rohkem »

Noodivõti

Noodivõti ehk võti on noodikirja märk, mis määrab teatud helikõrguse noodijoonestikul.

Uus!!: Noodikiri ja Noodivõti · Näe rohkem »

Nool (muusika)

Nool on muusika noodikirja märk, mida tavaliselt kasutatakse mõne muu märgi mõju suuna näitamiseks.

Uus!!: Noodikiri ja Nool (muusika) · Näe rohkem »

Noolnoodikiri

Noolnoodikiri (inglise keeles ups and downs notation) on muusika noodikirjas helikõrguste tähistamise süsteem, milles tavapärasele alteratsioonimärgile (bemoll, bekarr, diees) lisatud üles- või allanool tugevdab või nõrgendab alteratsioonimärgi mõju.

Uus!!: Noodikiri ja Noolnoodikiri · Näe rohkem »

Noot

Guillaume Machaut' rondoo ''Dame, mon cuer en vous remaint'' 16. sajandi noodiraamatus Elisabeth Louise Vigée-LeBrun, "Vürstinna Natalia Kurakina portree" (1797) Noot (ladina nota – 'tähis, märk') on muusika noodikirjas heli tähistav märk.

Uus!!: Noodikiri ja Noot · Näe rohkem »

Noot (täpsustus)

Noot on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Noodikiri ja Noot (täpsustus) · Näe rohkem »

Noot (väljaanne)

Noot ehk noodiväljaanne ehk nooditrükis ehk partituur (inglise keeles sheet music, saksa keeles Musikalien, soome keeles partituurimusiikki) on muusika avaldumisvorm noodikirjas.

Uus!!: Noodikiri ja Noot (väljaanne) · Näe rohkem »

Numbernotatsioon

Numbernotatsioon on noodikiri, milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse numbreid.

Uus!!: Noodikiri ja Numbernotatsioon · Näe rohkem »

OÜ Talmar & Põhi

Talmar & Põhi on 1993.

Uus!!: Noodikiri ja OÜ Talmar & Põhi · Näe rohkem »

Oktoober 2009

Oktoober 2009, kroonika 2009.

Uus!!: Noodikiri ja Oktoober 2009 · Näe rohkem »

Oma Jalgel

Oma Jalgel: kuukiri tõe ja nalja jaoks, oli huumori ajakiri, mis 1926–1927 ilmus Tartus.

Uus!!: Noodikiri ja Oma Jalgel · Näe rohkem »

Palk (noodikiri)

Palk (inglise keeles beam) on noodikirjas horisontaalne joon, mis ühendab kahte või enamat helivältust.

Uus!!: Noodikiri ja Palk (noodikiri) · Näe rohkem »

Partituur

Partituur (inglise keeles musical score, itaalia keeles partitura, saksa keeles Partitur) on muusikas heliteose kõigi muusikainstrumentide partiide üksikasjaline üleskirjutus ülestikku noodijoonestikel.

Uus!!: Noodikiri ja Partituur · Näe rohkem »

Pasigraafia

Pasigraafia on märgisüsteem, mille puhul sümbolid tähistavad mõisteid, mitte kõneldava keele sõnu.

Uus!!: Noodikiri ja Pasigraafia · Näe rohkem »

Paus (noodikiri)

Paus (pausis kreeka keeles "katkestus") on muusika noodikirjas heli puudumist tähistav märk.

Uus!!: Noodikiri ja Paus (noodikiri) · Näe rohkem »

Paus (täpsustus)

Paus on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Noodikiri ja Paus (täpsustus) · Näe rohkem »

Pidekaar

Pidekaar on muusika noodikirja märk, mida kasutatakse vähemalt kahe sama helikõrgusega noodi ühendamiseks.

Uus!!: Noodikiri ja Pidekaar · Näe rohkem »

Pizzicato

Mängi Pizzicato on poogenpilli sõrmega mängimine ja noodikirja märk.

Uus!!: Noodikiri ja Pizzicato · Näe rohkem »

Polüfoonia

Polüfoonia (kreeka keeles poly palju + phone hääl) on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus.

Uus!!: Noodikiri ja Polüfoonia · Näe rohkem »

Presto

Presto on noodikirjas itaaliakeelne tempomärge, mis tähendab 'väga kiirelt'.

Uus!!: Noodikiri ja Presto · Näe rohkem »

Punkt (muusika)

Punkt on muusika noodikirja märk, mis noodi või pausi järel pikendab helivältust poole võrra.

Uus!!: Noodikiri ja Punkt (muusika) · Näe rohkem »

Putin – huilo

Grafiti "Putin – huilo" Luhanskis Putin – huilo (ukraina keeles Путін хуйло, vene keeles Путин хуйло) on Ukraina isamaaline laul, mis sai populaarseks 2014. aasta Ukraina revolutsiooni ja sellele järgnenud Krimmi okupeerimise ja annekteerimise ajal ja järel.

Uus!!: Noodikiri ja Putin – huilo · Näe rohkem »

Süsteem (noodikiri)

Süsteem (inglise keeles system, saksa keeles Liniensystem) on noodikirjas kaks või enam kohakuti asetsevat noodijoonestikku, millel kujutatud noodikirja märgid on seotud tervikuks.

Uus!!: Noodikiri ja Süsteem (noodikiri) · Näe rohkem »

Süvamuusika

Süvamuusika, ka tõsine muusika, ka kunstmuusika (inglise keeles art music, saksa keeles Kunstmusik) on muusikas üldnimetus muusikastiilidele ja muusikažanritele,.

Uus!!: Noodikiri ja Süvamuusika · Näe rohkem »

Schenkeri analüüs

Schenkeri analüüs on muusikaanalüüsi meetod, mille abil on võimalik kompleksselt kirjeldada heliteose meloodilist ja harmoonilist ülesehitust.

Uus!!: Noodikiri ja Schenkeri analüüs · Näe rohkem »

Seriaalne meetod

Seriaalne meetod ehk serialistlik meetod ehk seeriatehnika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul muusika loomiseks kasutatakse seeriat või seeriate kompleksi ning loodavat või muusikat vaadeldakse võimalikult paljudest parameetritest.

Uus!!: Noodikiri ja Seriaalne meetod · Näe rohkem »

Solfedžo

Solfedžo (itaalia keeles solfeggio, prantsuse keeles solfège) on 16.

Uus!!: Noodikiri ja Solfedžo · Näe rohkem »

Stakaato

Stakaato (itaalia keeles staccato, katkestatult) on muusikas katkendlik, helisid üksteisest järsult eraldav esituse laad.

Uus!!: Noodikiri ja Stakaato · Näe rohkem »

Suur trumm

Suur trumm ehk aerotrumm (inglise keeles bass drum, itaalia keeles grancassa, prantsuse keeles grosse caisse, saksa keeles Große Trommel) on löökpill, mis kuulub ebamäärase helikõrgusega membranofonide hulka.

Uus!!: Noodikiri ja Suur trumm · Näe rohkem »

Taani muusika

Carl Nielsen on Taani tuntuim helilooja Taani muusika on tihedalt seotud Põhjamaade muusikaga.

Uus!!: Noodikiri ja Taani muusika · Näe rohkem »

Tabulatuur

Numbrilise vihuelatabulatuuri näide raamatust "Orphenica Lyra" (Miguel de Fuenllana, 1554). Punased numbrid märgivad lauldavat meloodiat Tabulatuur (ladina keeles tabulatura) on muusikainstrumendikeskne noodikiri, mille puhul noteeritakse tavaliselt mänguvõtteid või sõrmestust.

Uus!!: Noodikiri ja Tabulatuur · Näe rohkem »

Takt

Takt (ladinakeelsest sõnast tactus 'puudutus', 'löök') on muusika noodikirjas absoluutse või suhtelise ajavahemiku tähis.

Uus!!: Noodikiri ja Takt · Näe rohkem »

Taktijoon

Taktijoon on muusika noodikirja märk, mis eraldab takte või nende osi.

Uus!!: Noodikiri ja Taktijoon · Näe rohkem »

Taktimõõt

Taktimõõt on muusika noodikirjas takti löökideks jaotumise kirjeldus.

Uus!!: Noodikiri ja Taktimõõt · Näe rohkem »

Taldrikud

Taldrikud on ebamäärase helikõrgusega löökpillid.

Uus!!: Noodikiri ja Taldrikud · Näe rohkem »

Tähtnotatsioon

Tähtnotatsioon on muusika noodikiri, milles helikõrgusi märgitakse kirjatähtedega.

Uus!!: Noodikiri ja Tähtnotatsioon · Näe rohkem »

Türgi muusika

Musta mere rannikul Türgi muusika on Türgist pärit või türklaste loodud või esitatud muusika.

Uus!!: Noodikiri ja Türgi muusika · Näe rohkem »

Transkriptsioon

Transkriptsioon on ümberkirjutus või ümberkirjutamine (transkribeerimine).

Uus!!: Noodikiri ja Transkriptsioon · Näe rohkem »

Transkriptsioon (muusika)

Transkriptsioon on muusika ümberkirjutus ühest noodikirja liigist teise, heliteose seade erinevasse instrumentatsiooni, fonogrammil kõlava muusika üleskirjutus noodikirjas.

Uus!!: Noodikiri ja Transkriptsioon (muusika) · Näe rohkem »

Transponeeriv muusikainstrument

Transponeeriv muusikainstrument on muusikainstrument, mille kõlav helikõrgus erineb noodikirjas märgitud helikõrgusest teatud intervalli võrra.

Uus!!: Noodikiri ja Transponeeriv muusikainstrument · Näe rohkem »

Tuplet

Tuplet (inglise keeles tuplet), ka vältuste erijaotus, ka tinglik jaotus on muusikas sama helivältuse jaotuste aluseks olevate erinevate algarvuliste astme aluste suhe.

Uus!!: Noodikiri ja Tuplet · Näe rohkem »

Uuskomplekssus

Uuskomplekssus (inglise keeles New Complexity) on nüüdismuusikas termin, mida kasutatakse alates 1980-ndatest Brian Ferneyhough, Michael Finnissy ja teiste inglise nüüdisheliloojate loomingu esteetika ja vormi määratlemisel.

Uus!!: Noodikiri ja Uuskomplekssus · Näe rohkem »

Vanaaja muusika

Vanaaja muusika on muusika vanaajal.

Uus!!: Noodikiri ja Vanaaja muusika · Näe rohkem »

Vanakreeka muusika

Vanakreeka muusika on muusika Vana-Kreekas.

Uus!!: Noodikiri ja Vanakreeka muusika · Näe rohkem »

Vanausulised

Morozova". Õlimaal, 1887. Tretjakovi galerii, Moskva Vanausulised (ka staroveeretsid, halvustavalt raskolnikud; vene keeles староверы, старообрядцы) on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine.

Uus!!: Noodikiri ja Vanausulised · Näe rohkem »

Varajane muusika

Varajane muusika on muusikaajastu keskajast barokini.

Uus!!: Noodikiri ja Varajane muusika · Näe rohkem »

Veerandnoot

Veerandnoot ehk semiminima on muusikas helivältus, mis võrdub ühe neljandikuga tervenoodist või tervepausist.

Uus!!: Noodikiri ja Veerandnoot · Näe rohkem »

Verbaalne notatsioon

Verbaalne notatsioon (inglise keeles verbal notation) on muusika noodikiri, milles muusika üleskirjutamiseks kasutatakse ainult sõnu.

Uus!!: Noodikiri ja Verbaalne notatsioon · Näe rohkem »

Viiulivõti

Viiulivõti ehk g-võti on noodikirja märk, mille ülesandeks on näidata esimese oktavi G asukohta noodijoonestikul.

Uus!!: Noodikiri ja Viiulivõti · Näe rohkem »

Visand (muusika)

Visand ehk skits (inglise keeles sketch, saksa keeles Skizze, itaalia keeles schizzo) ehk eskiis (prantsuse keeles esquisse) on muusikas helilooja tegevuse kirjalik tulemus, millel puudub heliteose staatus.

Uus!!: Noodikiri ja Visand (muusika) · Näe rohkem »

Volti subito

Volti subito, lühend VS (eesti keeles 'pööra kiiresti (lehte)'), on muusikas noodikirja märk, millega tähistatakse muusikateose partiides kiireid ja ebamugavaid lehekeeramisi.

Uus!!: Noodikiri ja Volti subito · Näe rohkem »

Willi Apel

Willi Apeli teose "Mitmehäälse muusika notatsioon 900–1600" saksakeelne väljaanne Willi Apel (10. oktoober 1893 Konitz – 14. märts 1988 Bloomington) oli saksa päritolu ameerika musikoloog, eelkõige varajase muusika uurija.

Uus!!: Noodikiri ja Willi Apel · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Notatsioon.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »