Kiiremini kui brauser!
134 suhted: Akershusi maakonna vapp, Albrecht Mecklenburgist, Aleksander III (paavst), Aprill 2010, Šotimaa kuningriik, Øystein Magnusson, Bernadotte'i dünastia, Bohuslän, Charles I, Christian I, Christian II, Christian III, Christian IV, Christian VI, Christian X, Christoph Baierist, Coelestinus III, Dithmarschen, Eirik II, Erik Püha, Erik Pommerist, Erling Skakke, Ethelred II, Folkungid, Frederik I, Frederik II, Frederik III, Frederik VI, Fridtjof Nansen, Friedrich V (Pfalzi kuurvürst), Glücksburgi dünastia, Gregorius VII, Gregorius X, Guleni vald, Gyda Eiriksdatter, Haakon VII, Hadrianus IV, Hans, Harald Gille, Harald Hallmantel, Harald II, Harald Kaunisjuus, Harald Sinihammas, Harald V, Håkon Herdebrei, Håkon Magnusson, Håkon V Magnusson, Håkon VI, Heinrich III (Saksa-Rooma keiser), Helsingborgi lahing, ..., Inglismaa kuningriik, Innocentius III, Innocentius IV, Islandi vaba riik, Jaroslav Tark, Kalmari unioon, Karl II, Karl VIII, Karl XIII, Karl XIV Johan, Karl XV, Kersti Kaljulaidi presidendivisiidid, Kjell Magne Bondevik, Knud Suur, Knut Steen, Kuningas, Kuningate loend, Läänemaa, Leah Behn, Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m., Magnus Hea, Magnus III, Magnus Lagabøte, Magnus Paljasjalg, Marcus Thrane, Maud (Norra kuninganna), Märtha (Norra), Märtha Louise, Monarhia, Moskva tsaaririik, Nidarosi toomkirik, Nobeli auhind, Norra, Norra ajalugu, Norra kaitsevägi, Norra kuninglik perekond, Norra kuningriik (872–1397), Norra ristisõda, Novgorodi vabariik, Olav Haraldsson, Olav II Haraldsson, Olav Kyrre, Olav Magnusson, Olav Tryggvason, Olav V, Oldenburgi dünastia, Oldenburgi krahvkond, Oleviste kirik, Oskar I, Oslo, Oslo kuningaloss, Paulus VI, Piastide dünastia, Pikk tänav, Riigipeade loend 1938, Roger II, Rootsi ajalugu, Rootsi-Norra, Saksimaa hertsogiriik, Sarpsborg, Schleswigi hertsogkond, Severodvinsk, Shetlandi saared, Sigtuna hävitamine, Sigurd Magnusson, Snorri Sturluson, Soome ajalugu, Stiklestadi lahing, Storting, Svend Harkhabe, Sverre Magnus, Sverre Sigurdsson, Taani ajalugu, Taani põhiseadus, Taani valdused Eestis, Teine maailmasõda, Trøndelag, Trollstigen, Trondheim, Tycho Brahe, Valdemar IV, Victoria (Suurbritannia kuninganna), William Vallutaja, 29. juuli. Laienda indeks (84 rohkem) »
Akershusi maakonna vapp
Akershusi maakonna vapp Akershusi maakonna vapp on Norra endise Akershusi maakonna vapp, mis kinnitati Norra kuninga otsusega 11. detsembril 1987.
Uus!!: Norra kuningas ja Akershusi maakonna vapp · Näe rohkem »
Albrecht Mecklenburgist
Albrecht Mecklenburgist Albrecht Mecklenburgist (saksa Albrecht von Mecklenburg; rootsi Albrekt av Mecklenburg), Mecklenburgi hertsogina Albrecht III (umbes 1338 – 31. märts või 1. aprill 1412) oli Rootsi kuningas aastatel 1364–1389 ja Mecklenburgi hertsog 1384–1412.
Uus!!: Norra kuningas ja Albrecht Mecklenburgist · Näe rohkem »
Aleksander III (paavst)
Aleksander III, ladinapäraselt Alexander III (Orlando Bandinelli või Rolando Bandinelli; 1105 ? – 30. august 1181) oli paavst 1159–1181.
Uus!!: Norra kuningas ja Aleksander III (paavst) · Näe rohkem »
Aprill 2010
Aprill 2010, kroonika 2010.
Uus!!: Norra kuningas ja Aprill 2010 · Näe rohkem »
Šotimaa kuningriik
Šotimaa kuningriik oli riik Euroopas, aastast 843, mil krooniti esimene Šotimaa kuningas Kenneth I MacAlpin, kuni 1707.
Uus!!: Norra kuningas ja Šotimaa kuningriik · Näe rohkem »
Øystein Magnusson
Øystein Magnusson (u. 1088 – 29. august 1123) oli Norra kuningas aastail 1103–1123.
Uus!!: Norra kuningas ja Øystein Magnusson · Näe rohkem »
Bernadotte'i dünastia
Karl XIV Johan, Bernadotte´i dünastia rajaja Bernadotte'i dünastia on Rootsi kuningadünastia, mis on valitsenud alates 1818.
Uus!!: Norra kuningas ja Bernadotte'i dünastia · Näe rohkem »
Bohuslän
Bohusläni asukoht Bohusläni maakond on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsis Götalandi piirkonnas.
Uus!!: Norra kuningas ja Bohuslän · Näe rohkem »
Charles I
Daniel Mytensi maal Charles I-st Charles I (19. november 1600 – 30. jaanuar 1649) oli Inglismaa kuningriigi ja Šotimaa kuningriigi kuningas 1625–1649.
Uus!!: Norra kuningas ja Charles I · Näe rohkem »
Christian I
Christian I (1426 – 21. mai 1481) oli Taani kuningas alates 1448, Norra kuningas alates 1450 kuni surmani ja Rootsi kuningas 1457–1464.
Uus!!: Norra kuningas ja Christian I · Näe rohkem »
Christian II
Christian II ehk Kristian II (ka Kristian Türann) (1. juuli 1481 Nyborg – 25. jaanuar 1559 Kalundborg) oli Taani kuningas ja Norra kuningas 1513–1523 ning Rootsi kuningas 1520–1521.
Uus!!: Norra kuningas ja Christian II · Näe rohkem »
Christian III
See lehekülg räägib Taani kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata: Christian III (täpsustus) ---- Christian III Christian III (eestipäraselt ka Kristian III; 12. august 1503 – 1. jaanuar 1559) oli Taani kuningas 1534–1559 ja Norra kuningas 1537–1559.
Uus!!: Norra kuningas ja Christian III · Näe rohkem »
Christian IV
Christian IV. Portree autor: Pieter Isaacsz Christian IV (eestipäraselt ka Kristian IV; 12. aprill 1577 – 28. veebruar 1648) oli Taani kuningas 1588–1648.
Uus!!: Norra kuningas ja Christian IV · Näe rohkem »
Christian VI
Christian VI (10. detsember 1699 Kopenhaagen – 6. august 1746 Hørsholm) oli Taani ja Norra kuningas aastail 1730–1746.
Uus!!: Norra kuningas ja Christian VI · Näe rohkem »
Christian X
Christian X Christian X oma abikaasaga Christian X (26. september 1870 Charlottenlundi loss – 20. aprill 1947 Amalienborgi loss, Kopenhaagen) oli 1912.
Uus!!: Norra kuningas ja Christian X · Näe rohkem »
Christoph Baierist
Baieri Christoph (26. veebruar 1416 – 5./6. jaanuar 1448) oli Kalmari uniooni ajajärgul Taani (1440–1448 kui Christoffer III), Rootsi (1441–1448 kui Kristofer) ja Norra kuningas (1442–1448 kui Kristoffer).
Uus!!: Norra kuningas ja Christoph Baierist · Näe rohkem »
Coelestinus III
Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.
Uus!!: Norra kuningas ja Coelestinus III · Näe rohkem »
Dithmarschen
thumb Dithmarscheni kreis on haldusüksus (kreis) ja ajalooline piirkond Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Norra kuningas ja Dithmarschen · Näe rohkem »
Eirik II
Eirik II Eirik II (ka Eirik Magnusson; 1268 – 15. juuli 1299) oli Norra kuningas aastail 1280–1299.
Uus!!: Norra kuningas ja Eirik II · Näe rohkem »
Erik Püha
Erik Püha (S:t Erik) on kujutatud Stockholmi vapil Erik Püha kujutis Stockholmi pitsatil Rootsi ajaloolised piirkonnad: Götaland, Svealand, Norrland Erik Püha ehk Erik IX ehk Erik Jedvardsson ehk Püha Erik (umbes 1120 – 18. mai 1160) oli Rootsi kuningas umbes 1150.
Uus!!: Norra kuningas ja Erik Püha · Näe rohkem »
Erik Pommerist
Erik Pommerist (Erik av Pommern või Erik af Pommern; norra Eirik III; rootsi Erik XIII; taani Erik VII; umbes 1382 – 16. juuni 1459) oli Kalmari uniooni ja Rootsi kuningas 1396–1439, Norra kuningas 1389–1442 ning Taani kuningas 1412–1439.
Uus!!: Norra kuningas ja Erik Pommerist · Näe rohkem »
Erling Skakke
Erling Skakke (u 1115 – 18. juuni 1179) oli Norra jarl 12. sajandil.
Uus!!: Norra kuningas ja Erling Skakke · Näe rohkem »
Ethelred II
Ethelred II Ethelred II ehk Ethelred the Unready (ka Aethelred, vanainglise Æþelred Unræd; umbes 968 – 23. aprill 1016) oli Inglismaa kuningas aastatel 978–1013 ja 1014–1016.
Uus!!: Norra kuningas ja Ethelred II · Näe rohkem »
Folkungid
Folkungid on Rootsi ja Norra valitsejate, Folkungite dünastia liikmete loetelu.
Uus!!: Norra kuningas ja Folkungid · Näe rohkem »
Frederik I
Frederik I Frederik I (7. oktoober 1471 Haderslevhus – 10. aprill 1533 Gottorp) oli Taani ja Norra kuningas aastatel 1523–1533.
Uus!!: Norra kuningas ja Frederik I · Näe rohkem »
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Uus!!: Norra kuningas ja Frederik II · Näe rohkem »
Frederik III
pisi Frederik III (18. märts 1609 Haderslev – 9. veebruar 1670 Kopenhaagen) oli Taani ja Norra kuningas 1648.
Uus!!: Norra kuningas ja Frederik III · Näe rohkem »
Frederik VI
Christoffer Wilhelm Eckersberg. Frederiki portree. Õli, 1825. Frederiksborgmuseet. Frederik VI (28. jaanuar 1768 – 3. detsember 1839) oli Taani kuningas 13. märtsist 1808 kuni surmani 1839 ja Norra kuningas 13.
Uus!!: Norra kuningas ja Frederik VI · Näe rohkem »
Fridtjof Nansen
Fridtjof Nansen (10. oktoober 1861 Store Frøen Christiania (Oslo) lähedal – 13. mai 1930 Lysaker Oslo lähedal) oli Norra teadlane, riigimees ning maadeavastaja.
Uus!!: Norra kuningas ja Fridtjof Nansen · Näe rohkem »
Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)
Friedrich V (26. august 1596 – 29. november 1632 Mainz) oli Saksa-Rooma riigi Pfalzi kuurvürstkonna kuurvürst 1610–1623 ja Böömimaa kuningas Friedrich I nime all 1619–1620.
Uus!!: Norra kuningas ja Friedrich V (Pfalzi kuurvürst) · Näe rohkem »
Glücksburgi dünastia
Glücksburgi dünastia, täisnimega Schleswigi-Holsteini-Sonderburgi-Glücksburgi dünastia, on Taani-Saksa haru Oldenburgi dünastiast, mille liikmed on valitsenud erinevatel aegadel Taanit, Norrat, Kreekat ja mitut Põhja-Saksa riiki.
Uus!!: Norra kuningas ja Glücksburgi dünastia · Näe rohkem »
Gregorius VII
Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst aastatel 1073–1085.
Uus!!: Norra kuningas ja Gregorius VII · Näe rohkem »
Gregorius X
Gregorius X (Tedaldo Visconti, ka Tebaldo Visconti või Teobaldo Visconti; 1210 – 10. jaanuar 1276) oli paavst 1271–1276.
Uus!!: Norra kuningas ja Gregorius X · Näe rohkem »
Guleni vald
Guleni kirik Guleni vald on vald Norras Vestlandi maakonnas Sogne fjordi suudme lõunakaldal.
Uus!!: Norra kuningas ja Guleni vald · Näe rohkem »
Gyda Eiriksdatter
Gyda Eiriksdatter (vanapõhja Gyða Eiríksdóttir) oli Snorri Sturlusoni järgi Hordalandi kuninga Eiriki tütar, üks Norra kuninga Harald Kaunisjuukse abikaasadest.
Uus!!: Norra kuningas ja Gyda Eiriksdatter · Näe rohkem »
Haakon VII
Haakon VII Haakon VII (3. august 1872 Charlottenlundi loss – 21. september 1957 Oslo) oli esimene Norra kuningas pärast Norra ja Rootsi personaaluniooni lagunemist 1905.
Uus!!: Norra kuningas ja Haakon VII · Näe rohkem »
Hadrianus IV
Hadrianus IV (Nicholas Breakspear, ka Nicholas Breakspeare; 1100 ? – 1. september 1159) oli paavst aastatel 1154–1159.
Uus!!: Norra kuningas ja Hadrianus IV · Näe rohkem »
Hans
Hans Hans (2. veebruar 1455 – 20. veebruar 1513) oli Taani ja Norra kuningas 1481–1513 ning Rootsi kuningas (Johan II) 1497–1501.
Uus!!: Norra kuningas ja Hans · Näe rohkem »
Harald Gille
Harald Gille (vanapõhja Haraldr gilli või Haraldr gillikristr, ka Harald Magnusson või Harald IV; suri 14. detsembril 1136 Bergenis) oli Norra kuningas aastail 1130–1136.
Uus!!: Norra kuningas ja Harald Gille · Näe rohkem »
Harald Hallmantel
Christian Krogh. Gunnhild õhutab oma poegi. Illustratsioon Eirikupoegade saagale Heimskringla 1899. aasta trükis. Harald Eiriksson (ka Harald Hallmantel, Harald II; vanapõhja Haraldr gráfeldr (õigupoolest 'Harald Hall Karusnahk'), norra Harald Gråfell, taani Harald Gråfeld; umbes 935 – umbes 970 või 976) oli Norra kuningas umbes 961.
Uus!!: Norra kuningas ja Harald Hallmantel · Näe rohkem »
Harald II
Harald II nime all võidakse tunda järgmisi monarhe.
Uus!!: Norra kuningas ja Harald II · Näe rohkem »
Harald Kaunisjuus
Harald Kaunisjuus Harald Kaunisjuus (vanapõhja Haraldr hárfagri, norra Harald Hårfagre, ka Harald Halfdansson või Harald I; umbes 850 – umbes 933) oli esimene Norra kuningas.
Uus!!: Norra kuningas ja Harald Kaunisjuus · Näe rohkem »
Harald Sinihammas
Munk Poppo ristib Harald Sinihammast Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani umbes 986.
Uus!!: Norra kuningas ja Harald Sinihammas · Näe rohkem »
Harald V
Trondheimis St. Olavsi haigla avamisel, 2010 Harald V (sündinud 21. veebruaril 1937 Skaugumis Askeri vallas) on Norra kuningas alates 1991.
Uus!!: Norra kuningas ja Harald V · Näe rohkem »
Håkon Herdebrei
Håkon Sigurdsson (ka Håkon Herdebrei (eesti k. Haakon Laiaõlgne); 1147 – 7. juuli 1162 Romsdalen) oli Norra kuningas aastail 1157–1162.
Uus!!: Norra kuningas ja Håkon Herdebrei · Näe rohkem »
Håkon Magnusson
Håkon Magnusson on mitme Norra kuninga nimi.
Uus!!: Norra kuningas ja Håkon Magnusson · Näe rohkem »
Håkon V Magnusson
Håkon V Magnusson (1270 – 8. mai 1319) oli Norra kuningas aastail 1299–1319.
Uus!!: Norra kuningas ja Håkon V Magnusson · Näe rohkem »
Håkon VI
Håkon VI Magnusson (umbes 1340 – 1380) oli Norra kuningas 1343–1380.
Uus!!: Norra kuningas ja Håkon VI · Näe rohkem »
Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich III pitsat Heinrich III (28. oktoober 1016 – 5. oktoober 1056) oli Frangi ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma riigi keiser.
Uus!!: Norra kuningas ja Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Helsingborgi lahing
Helsingborgi lahing toimus 1362.
Uus!!: Norra kuningas ja Helsingborgi lahing · Näe rohkem »
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Uus!!: Norra kuningas ja Inglismaa kuningriik · Näe rohkem »
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Uus!!: Norra kuningas ja Innocentius III · Näe rohkem »
Innocentius IV
Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.
Uus!!: Norra kuningas ja Innocentius IV · Näe rohkem »
Islandi vaba riik
Islandi vaba riik, ka Islandi vabariik (islandi keeles þjóðveldið või harvemini goðaveldið), oli Islandi saarel asunud riik.
Uus!!: Norra kuningas ja Islandi vaba riik · Näe rohkem »
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Uus!!: Norra kuningas ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »
Kalmari unioon
Kalmari unioon (taani, rootsi ja norra keeles Kalmarunionen) oli Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon aastail 1397–1523.
Uus!!: Norra kuningas ja Kalmari unioon · Näe rohkem »
Karl II
Karl II nime all on tuntud mitu monarhi.
Uus!!: Norra kuningas ja Karl II · Näe rohkem »
Karl VIII
Karl VIII Karl VIII ehk Karl Knutsson Bonde (1. oktoober 1408 või 1409 – 15. mai 1470) oli Rootsi riigitegelane, regent ja mitmekordne kuningas; 1449–1450 ka Norra kuningas (Karl I).
Uus!!: Norra kuningas ja Karl VIII · Näe rohkem »
Karl XIII
Karl XIII (7. oktoober 1748 – 5. veebruar 1818) oli Rootsi kuningas 1809–1818 ja Norra kuningas Karl II nime all 1814–1818.
Uus!!: Norra kuningas ja Karl XIII · Näe rohkem »
Karl XIV Johan
Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte; 26. jaanuar 1763 – 8. märts 1844) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 1818–1844, Bernadotte'i dünastia rajaja.
Uus!!: Norra kuningas ja Karl XIV Johan · Näe rohkem »
Karl XV
Karl XV (Norras Karl IV, sünninimi Karl Ludwig Eugen; 3. mai 1826 – 19. august 1872) oli Bernadotte'i dünastia Rootsi ja Norra kuningas 8. juulist 1859 kuni surmani 1872.
Uus!!: Norra kuningas ja Karl XV · Näe rohkem »
Kersti Kaljulaidi presidendivisiidid
Allpool on täielik ülevaade Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi ametialastest välisvisiitidest.
Uus!!: Norra kuningas ja Kersti Kaljulaidi presidendivisiidid · Näe rohkem »
Kjell Magne Bondevik
Kjell Magne Bondevik Kjell Magne Bondevik (sündinud 3. septembril 1947 Moldes) on Norra poliitik Norra Kristlikust Rahvaparteist, Norra peaminister 1997–2000 ja 2001–2005.
Uus!!: Norra kuningas ja Kjell Magne Bondevik · Näe rohkem »
Knud Suur
Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.
Uus!!: Norra kuningas ja Knud Suur · Näe rohkem »
Knut Steen
Knut Steen (2007) Vaalapüüdja skulptuur Sandefjordis Knut Steen taamal paistva Olav V kuju avamisel Knut Steen (19. november 1924 Oslo – 22. september 2011) oli norra skulptor.
Uus!!: Norra kuningas ja Knut Steen · Näe rohkem »
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Uus!!: Norra kuningas ja Kuningas · Näe rohkem »
Kuningate loend
See loend loetleb praegusi ja ajaloolisi kuningatiitleid (tiitlid on antud lühendatud kujul).
Uus!!: Norra kuningas ja Kuningate loend · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Norra kuningas ja Läänemaa · Näe rohkem »
Leah Behn
Leah Isadora Behn (sündinud 8. aprillil 2005) on Norra kuninga Harald V lapselaps.
Uus!!: Norra kuningas ja Leah Behn · Näe rohkem »
Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m.
"Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m." ('seadus Bouvet' saarest, Peeter I saarest ja Kuninganna Maudi maast jt (sõltlasalade seadus)', ka Bilandsloven) on Norra seadus, mis reguleerib Norra sõltlasalade õiguslikku staatust.
Uus!!: Norra kuningas ja Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m. · Näe rohkem »
Magnus Hea
Magnus Hea jaoks Taanis vermitud münt Magnus Hea (Magnus Olavsson (vanapõhja keeles Magnús Óláfsson, norra ja taani keeles Magnus Olavsson; u 1024 – 25. oktoober 1047) (vanapõhja keeles Magnús góði, norra ja taani keeles Magnus den gode), oli Norra kuningas aastast 1035 ja Taani kuningas aastast 1042. Ta valitses mõlema riigi üle kuni oma surmani aastal 1047. Usutunnistuselt oli ta katoliiklane ja ta kuulus Kaunisjuukse dünastia Vestfoldi harusse. Magnus oli Norra kuninga Olav II Haraldssoni abieluväline poeg, kes põgenes koos emaga riigist, kui ta isa aastal 1028 troonilt tõugati. Ta naasis Norrasse aastal 1035, mil ta ka 11-aastaselt kuningaks krooniti. Aastal 1042 krooniti ta ka Taani kuningaks. Magnus valitses kahte kuningriiki aastani 1047, mil ta segastel asjaoludel suri. Tema surma järel jagati ta kuningriik kaheks: Norra kuningaks sai Harald Hardråde ja Taani kuningaks sai Svend Estridsen.
Uus!!: Norra kuningas ja Magnus Hea · Näe rohkem »
Magnus III
Magnus III all võidakse mõista kaht kuningat.
Uus!!: Norra kuningas ja Magnus III · Näe rohkem »
Magnus Lagabøte
Magnus Lagabøte (vanapõhja Magnús lagabœtir; ka Magnus Håkonsson või Magnus VI; 1238 Tunsberg – 9. mai 1280 Bergen) oli Norra kuningas aastail 1263–1280.
Uus!!: Norra kuningas ja Magnus Lagabøte · Näe rohkem »
Magnus Paljasjalg
Magnus Paljasjalg (vanapõhja Magnús berfœttr, norra Magnus Berrføtt, ka Magnus Olavsson või Magnus III; 1073 Norra – august 1103 Ulster) oli Norra kuningas aastail 1093–1103 ja Manni ja Saarte kuningas aastail 1099–1102.
Uus!!: Norra kuningas ja Magnus Paljasjalg · Näe rohkem »
Marcus Thrane
Marcus Thrane Marcus Møller Thrane (14. oktoober 1817 Christiania – 30. aprill 1890 Eau Claire, Wisconsin, USA) oli Norra esimese töölisliikumise juht.
Uus!!: Norra kuningas ja Marcus Thrane · Näe rohkem »
Maud (Norra kuninganna)
thumb Maud Charlotte Mary Victoria (26. november 1869 London – 20. november 1938 London) oli Norra kuninganna, Haakon VII abikaasa.
Uus!!: Norra kuningas ja Maud (Norra kuninganna) · Näe rohkem »
Märtha (Norra)
Kroonprintsess Märtha Norra kroonprintsess Märtha (28. märts 1901 Stockholm kui Rootsi printsess Märtha Sofia Lovisa Dagmar Thyra – 5. aprill 1954 Oslo) oli kaasaegse Norra esimene kroonprintsess, kes ei olnud samaaegselt ka Taani või Rootsi kroonprintsess.
Uus!!: Norra kuningas ja Märtha (Norra) · Näe rohkem »
Märtha Louise
Märtha Louise, 2006 Norra printsess Märtha Louise (sündinud 22. septembril 1971) on kuningas Harald V ja kuninganna Sonja ainus tütar.
Uus!!: Norra kuningas ja Märtha Louise · Näe rohkem »
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Uus!!: Norra kuningas ja Monarhia · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Norra kuningas ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Nidarosi toomkirik
Nidarosi toomkirik (ka Nidarosi katedraal, Trondheimi toomkirik või Trondheimi katedraal; norra keeles Nidarosdomen) on kirik Norras Trondheimis.
Uus!!: Norra kuningas ja Nidarosi toomkirik · Näe rohkem »
Nobeli auhind
Nobeli auhinna medali lihtsustatud kujutis. Erik Lindbergi loodud medali tegelik kujundus on autorikaitse objekt. Video Jennifer Doudnale Nobeli medali üleandmisest Berkeleys 2020. aastal Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind.
Uus!!: Norra kuningas ja Nobeli auhind · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Norra kuningas ja Norra · Näe rohkem »
Norra ajalugu
Norra 21. sajandil Norra ajalugu on ülevaade Norra alade ja Norra riigi ajaloost.
Uus!!: Norra kuningas ja Norra ajalugu · Näe rohkem »
Norra kaitsevägi
Norra sõjaväelased gaasimaskides Norra tankid Leopard I lumes Norra värvides F-16 Norra kaitsevägi (norra keeles Forsvaret) on Norra Kuningriigi kaitse eest vastutav kaitsevägi.
Uus!!: Norra kuningas ja Norra kaitsevägi · Näe rohkem »
Norra kuninglik perekond
thumb Norra kuninglikku perekonda kuuluvad valitsev monarh ning tema abikaasa ja nende järeltulijad koos abikaasadega, samuti eelmiste kuninglike perekondade elusolevad liikmed ning nende abikaasad ja lapsed.
Uus!!: Norra kuningas ja Norra kuninglik perekond · Näe rohkem »
Norra kuningriik (872–1397)
Norra kuningriik (vanapõhja keeles Noregsveldi, bokmål'is Norgesveldet, uusnorra keeles Noregsveldet) oli 9.
Uus!!: Norra kuningas ja Norra kuningriik (872–1397) · Näe rohkem »
Norra ristisõda
Norra ristisõda oli aastatel 1107–1111 esimese ristisõja järel toimunud ristisõda või palverännak (olenevalt allikast), mida juhtis Norra kuningas Sigurd I. Sigurd I-st sai ristisõjaga esimene Euroopa kuningas, kes pühale maale oma jala tõstis.
Uus!!: Norra kuningas ja Norra ristisõda · Näe rohkem »
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Uus!!: Norra kuningas ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »
Olav Haraldsson
Olav Haraldssoni nime kandsid kaks Norra kuningat.
Uus!!: Norra kuningas ja Olav Haraldsson · Näe rohkem »
Olav II Haraldsson
Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. Överselö kirik Mälareni järve Selaöni saarel Rootsis Olav II Haraldsson (oma eluajal tuntud kui Olav Paks (Olav Digre) ja pärast pühakuks kuulutamist püha Olav; 995–29. juuli 1030) oli Norra kuningas aastatel 1015–1028.
Uus!!: Norra kuningas ja Olav II Haraldsson · Näe rohkem »
Olav Kyrre
Olav Haraldsson (Olav Kyrre (norra keeles 'rahumeelne') või Olav III; umbes 1050 – 1093 Haukbø Ranrikes (praegune Håkeby Rootsis Tanumi vallas) oli Norra kuningas aastail 1067–1093. Tema valitsusajal oli Norras pikk rahuperiood. Olavi vanemad olid Norra kuningas Harald Hardråde ja Tora Torbergsdatter Giskest. Ta oli Erling Skjalgssoni tütretütre poeg, kuningas Olav II Haraldsson Püha poolvenna poeg ja kuningas Magnus II Haraldssoni vend. Saagad ütlevad, et Olav oli koos oma vanema venna Magnus Haraldssoniga kaasas, kui nende isa kuningas Harald Hardråde pidas 1062 Hallandis Niså lahingu. Ükski skaldilauludest seda ei kinnita. Olav võttis osa viikingite vallutusretkest Inglismaale 1066. aastal. 25. septembril toimunud Stamford Bridge'i lahingust ta osa ei võtnud, vaid oli sel ajal laevade juures. Selles lahingus langes Olavi isa Harald; seda sündmust peetakse viikingiajastu lõpuks. Pärast kaotust sõitis Olav koos Norra vägede jäänustega Orkney saartele, kus talvituti. Tagasi Norrasse jõuti 1067. Isa surma järel jagas Olav Norra trooni oma vanema venna Magnus Haraldssoniga, kes oli kuningaks saanud 1065. Olav valitses Vikenit (Kagu-Norra), Magnus Norra põhja- ja läänepiirkondi. Pärast Magnuse surma haigusesse 1069. aastal sai Olavist Norra ainuvalitseja. Olav sõlmis rahu Inglismaa kuninga William Vallutajaga. Samuti sõlmis ta rahu Taani kuninga Svend Estridseniga, ilma et sõda oleks alustatud, ning abiellus tema tütre Ingerid Svendsdatteriga. Pärast seda ta enam ühtki sõda ei pidanud, mille tõttu ta oma lisanime (vanapõhja kyrri ('rahumeelne')) saigi. Ta loobus oma eelkäijate püüdest kuningriiki Taani või Inglismaa arvel laiendada. Pärimuse kohaselt asutas Olav 1070. aastal Bergeni linna. Tema teine lisanimi oli bóndi ('talupoeg'). Ühe inglise allika järgi õppis Olav lugema ning kirjutama; ilmselt oli ta esimene Norra kuningas, kes seda tegi. Tema valitsusajal tugevnes Norras kuningavõim ning käsitööliste ja kaupmeeste hulgas seati sisse gildisüsteem. Tema valitsusajal pandi ilmselt esmakordselt kirja ka Norra seadused (Gulatingsloven). Olav seadis sisse head suhted paavstiga ning Põhjamaade kirikujuhtkonnaga Bremenis, asutas nähtavasti Bergeni ja Nidarosi piiskopkonna ning laskis rajada Bergeni Kristuse kiriku ja Nidarosi vana toomkiriku (Kristuse kiriku). Pärimuse järgi kahekordistas ta vahtkonna kuningatalus. Kuninganna Ingerid Svendssatteriga Olavil lapsi ei olnud, kuid hilisem kuningas Magnus Paljasjalg oli tema vallaspoeg, kelle ema oli Tora Arnesdatter. Olav oli kuningas Håkon Magnusson Toresfostre onu. Olav Kyrre on maetud Bergeni vanasse toomkirikusse (Kristuse kirikusse). Umbes 1225. aastal kirjutas Snorri Sturluson saaga Olavist oma "Heimskringlas". Et Olav sõdu ei pidanud, polnud Snorril tema 26 aastat kestnud valitsemisaja kohta kuigi palju öelda. 1998. aastal püstitati Bergenisse Olavi abstraktne ratsamonument.
Uus!!: Norra kuningas ja Olav Kyrre · Näe rohkem »
Olav Magnusson
Olav Magnusson (1099 – 22. detsember 1115) oli Norra kuningas aastail 1103–1115.
Uus!!: Norra kuningas ja Olav Magnusson · Näe rohkem »
Olav Tryggvason
Olav Tryggvason Norra kuningana. Peter Nicolai Arbo maal Olav I Tryggvason (ka Olaf I Tryggvesson, eestipäraselt Olav Tryggvepoeg; umbes 963 – 9. september 1000) oli Norra kuningas aastatel 995–1000.
Uus!!: Norra kuningas ja Olav Tryggvason · Näe rohkem »
Olav V
Olav V (2. juuli 1903 Sandringham (Suurbritannia) – 17. jaanuar 1991) oli Norra kuningas 1957–1991.
Uus!!: Norra kuningas ja Olav V · Näe rohkem »
Oldenburgi dünastia
Oldenburgi dünastia oli Põhja-Saksamaa valitsejasuguvõsa, mis valitses Oldenburgi krahvkonda alates 11. sajandist.
Uus!!: Norra kuningas ja Oldenburgi dünastia · Näe rohkem »
Oldenburgi krahvkond
Oldenburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi krahvkond.
Uus!!: Norra kuningas ja Oldenburgi krahvkond · Näe rohkem »
Oleviste kirik
Kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf Maarja kabeli idaküljel Tallinna Oleviste kiriku torni muna ja rist. Torni tipus paikneva kullatud muna läbimõõt on 114 cm Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas aadressil Lai tänav 50.
Uus!!: Norra kuningas ja Oleviste kirik · Näe rohkem »
Oskar I
Oskar I (ka Oscar I, sünninimega Joseph François Oscar Bernadotte, 4. juuli 1799 – 8. juuli 1859) oli Bernadotte'i dünastia Rootsi ja Norra kuningas 8. märtsist 1844 kuni oma surmani 1859.
Uus!!: Norra kuningas ja Oskar I · Näe rohkem »
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Uus!!: Norra kuningas ja Oslo · Näe rohkem »
Oslo kuningaloss
thumb Karl III Johani monument Oslo kuningaloss (norra Slottet; ametlik nimetus Det Kongelige Slott) on Norra kuningaloss Oslos, Norra kuninga ametlik residents.
Uus!!: Norra kuningas ja Oslo kuningaloss · Näe rohkem »
Paulus VI
Paulus VI (Giovanni Battista Enrico Antonio Maria Montini; 26. september 1897 – 6. august 1978) oli paavst 1963–1978.
Uus!!: Norra kuningas ja Paulus VI · Näe rohkem »
Piastide dünastia
Piastide dünastia oli esimene ajalooline Poola valitsev dünastia.
Uus!!: Norra kuningas ja Piastide dünastia · Näe rohkem »
Pikk tänav
Pikk tänav Mustpeade hoonega ja Kanuti Gildi majaga, vaadatuna Olevimäe poolt 19. sajandi keskel väravatorni suunas 21. sajandi alguses Pikk tänav on Tallinna vanalinnas, Kesklinna linnaosas asuv tänav.
Uus!!: Norra kuningas ja Pikk tänav · Näe rohkem »
Riigipeade loend 1938
Riigipeade loend 1938 on 1938.
Uus!!: Norra kuningas ja Riigipeade loend 1938 · Näe rohkem »
Roger II
Mosaiigi detail, kus Roger II saab krooni Kristuselt, Martorana, Palermo. Mosaiik kannab kreeka tähtedega kirjet ''Rogerios Rex'' Roger II (22. detsember 1095 Mileto – 26. veebruar 1154 Palermo) oli Sitsiilia kuningriigi kuningas (1130–1154).
Uus!!: Norra kuningas ja Roger II · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Norra kuningas ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Rootsi-Norra
Rootsi-Norra oli Rootsi kuningriigi ja Norra kuningriigi personaalunioon aastatel 1814 kuni 1905.
Uus!!: Norra kuningas ja Rootsi-Norra · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Norra kuningas ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Sarpsborg
Sarpsborg on Norra Fredrikstad/Sarpsborgi asula Sarpsborgi vallale kuuluv osa, Sarpsborgi valla ja endise Østfoldi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Norra kuningas ja Sarpsborg · Näe rohkem »
Schleswigi hertsogkond
Schleswigi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schleswig, taani keeles Hertugdømmet Slesvig, anglosaksi keeles Sliaswic) oli Taani kuninga vasallriik 1866.
Uus!!: Norra kuningas ja Schleswigi hertsogkond · Näe rohkem »
Severodvinsk
Lomonossovi prospekt Severodvinsk (1938–1957 Molotovsk) on oblastilise alluvusega linn Venemaal Arhangelski oblastis.
Uus!!: Norra kuningas ja Severodvinsk · Näe rohkem »
Shetlandi saared
Shetlandi saarte kaart Kivihoone varemed Shetlandi saared (inglise keeles Shetland Islands) piirnevad edelas Atlandi ookeaniga, kirdes Norra merega ja kagus Põhjamerega.
Uus!!: Norra kuningas ja Shetlandi saared · Näe rohkem »
Sigtuna hävitamine
Sigtuna tänapäeval Sigtuna hävitamine oli kirjalikes ajalooallikates mainitud Rootsi linna Sigtuna põletamine "paganate" (eri versioonides karjalaste, eestlaste või kuralaste) poolt 1187.
Uus!!: Norra kuningas ja Sigtuna hävitamine · Näe rohkem »
Sigurd Magnusson
Sigurd Magnusson (ka Sigurd I või Sigurd Jeruusalemmasõitja (vanapõhja Sigurðr Jórsalafari, norra Sigurd Jorsalfare; u. 1090 – 26. märts 1130) oli Norra kuningas aastail 1103–1130. Ta oli Magnus Paljasjala poeg. 1098. aastal oli Sigurd kaasas oma isa sõjakäigul Orkney saartele, Hebriididele ja Iiri merele. Samal aastal sai ta Orkney kuningaks ning Manni ja Saarte kuningaks. Ei ole teada kas Sigurd naasis sõjakäigu järel koos isaga Norrasse. Igatahes 1102. aastal kui Magnus uuesti läände sõitis, oli Sigurd Orkneyl. Magnus ja Iirimaa ülemkuningas Muirchertach Ua Briain olid kokku lepinud abielu Sigurdi ja Muirchertachi tütre Blathmin O'Brieni vahel. Magnuse surma järel jäeti abieluplaanid siiski katki. Peale oma isa surma 1103. aastal tõusis Sigurd koos oma vendade Øystein Magnussoni ja Olav Magnussoniga Norra troonile. 1107. aastal siirdus Sigurd norralastest koosneva väesalga eesotsas appi Jeruusalemma kuningriigile, olles esimene Euroopa kuningas kes võttis osa Norra ristisõjast. Ristisõjast osavõtu eest sai ta omale lisanime Jeruusalemmasõitja. Ta võttis osa lahingutest Lissabonis, erinevatel Vahemere saartel, ning Palestiinas. 1110. aastal võttis ta koos Jeruusalemma kuninga Baudouin I-ga osa rannikulinna Sidoni vallutamisest. Sigurd naasis 1111. aastal Norrasse ja viis oma pealinna Konghellesse ning ehitas sinna linnuse. Linnuses hoidis ta muuhulgas Baudouini käest kingituseks saadud reliikviat – puutükki, mis olnud pärit Jeesuse ristipuust. 1123. aastal asus Sigurd uuesti sõtta kristluse nimel. Sedapuhku võitles ta Smålandi elanike vastu, kes olid taganenud ristiusust ja hakanud uuesti austama oma vanu jumalaid. Sigurdi valitsusajal võeti Norras kasutusele kirikukümnis ning asutati Stavangeri piiskopkond. Sigurd suri 1130. aastal ja maeti Hallvardskirkeni kirikusse Oslos. Sigurdi surma järel algas Norras kodusõda tema poja Magnus Sigurdssoni ja Sigurdi väidetava poolvenna Harald Gille vahel. See tõi kaasa endaga kodusõdade perioodi, mis kestis 1240. aastani.
Uus!!: Norra kuningas ja Sigurd Magnusson · Näe rohkem »
Snorri Sturluson
Lehekülg Heimskringla käsikirjast Snorri Sturluson (islandi keeles Snorri Sturluson, norra keeles Snorre Sturlason, rootsi ja taani keeles ka Snorre Sturlasson) (1178 või 1179 – 23. september 1241) oli Islandi ajaloolane, luuletaja ja poliitik.
Uus!!: Norra kuningas ja Snorri Sturluson · Näe rohkem »
Soome ajalugu
Soome ajalugu on ülevaade tänapäeva Soome ajaloost.
Uus!!: Norra kuningas ja Soome ajalugu · Näe rohkem »
Stiklestadi lahing
Stiklestadi lahing Stiklestadi lahing (norra Stiklarstaðir) toimus 29. juulil 1030 Stiklestadis (tänapäeva Verstadi vallas).
Uus!!: Norra kuningas ja Stiklestadi lahing · Näe rohkem »
Storting
thumb thumb Storting (norra keeles määrava artikliga Stortinget) on Norra parlament.
Uus!!: Norra kuningas ja Storting · Näe rohkem »
Svend Harkhabe
Svend Harkhabe Svend Harkhabe ehk Svend I (inglise keeles Sweyn; vanapõhja keeles Sveinn Tjúguskegg, norra keeles Svein Tjugeskjegg, rootsi keeles Sven Tveskägg; taani keeles Svend Tveskæg, tema ajal Tjugeskæg või Tyvskæg; umbes 960 – 3. veebruar 1014) oli Taani, Norra ja Inglismaa kuningas.
Uus!!: Norra kuningas ja Svend Harkhabe · Näe rohkem »
Sverre Magnus
Norra prints Sverre Magnus (sündinud 3. detsembril 2005 Rikshospitaletis) on Norra kroonprintsi Haakoni ja kroonprintsessi Mette-Mariti teine laps ning esimene poeg.
Uus!!: Norra kuningas ja Sverre Magnus · Näe rohkem »
Sverre Sigurdsson
Sverre Sigurdsson (Unasson) (umbes 1149 Fääri saared – 9. märts 1202 Bergen) oli Norra kuningas aastatel 1177–1202, ta oli üks tuntumaid Norra kuningaid.
Uus!!: Norra kuningas ja Sverre Sigurdsson · Näe rohkem »
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Norra kuningas ja Taani ajalugu · Näe rohkem »
Taani põhiseadus
Taani 1849. aastal vastu võetud põhiseaduse esileht Taani põhiseadus (taani keeles Danmarks Riges Grundlov) on Taani Kuningriigi põhiseadus.
Uus!!: Norra kuningas ja Taani põhiseadus · Näe rohkem »
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Uus!!: Norra kuningas ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Norra kuningas ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Trøndelag
Trøndelagi asukoht Norras Trøndelagi vaade Trøndelagi vapp Trøndelag on ajalooline ja geograafiline piirkond (landsdel) Norra keskosas.
Uus!!: Norra kuningas ja Trøndelag · Näe rohkem »
Trollstigen
Trollstigen Trollstigen ('trollitee') on mägitee Norras Romsdali südames, 100 km kaugusel Ålesundist.
Uus!!: Norra kuningas ja Trollstigen · Näe rohkem »
Trondheim
Trondheim (ka Trondhjem, keskajal Nidaros) on linn Norras Trøndelagi maakonnas, endise Sør-Trøndelagi maakonna keskus.
Uus!!: Norra kuningas ja Trondheim · Näe rohkem »
Tycho Brahe
Tycho Brahe (õieti Tyge Ottesen Brahe; 14. detsember 1546 Skåne, Knutstorpi linnus (taani Knudstrup) – 24. oktoober 1601 Praha) oli taani astronoom, astroloog ja alkeemik.
Uus!!: Norra kuningas ja Tycho Brahe · Näe rohkem »
Valdemar IV
Valdemar IV Atterdag Valdemar Atterdag Næstvedi kiriku freskol Valdemar IV Atterdag (umbes 1320 – 24. oktoober 1375) oli Taani kuningas 1340–1375.
Uus!!: Norra kuningas ja Valdemar IV · Näe rohkem »
Victoria (Suurbritannia kuninganna)
Kuninganna Victoria pärast kroonimist Franz Winterhalteri maalil (1859) Victoria (sünninimega Alexandrina Victoria; 24. mai 1819 – 22. jaanuar 1901) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna ning 1876.
Uus!!: Norra kuningas ja Victoria (Suurbritannia kuninganna) · Näe rohkem »
William Vallutaja
William Vallutaja ehk William Sohilaps (umbes 1028 – 9. september 1087) oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja sai 25. detsembril 1066 Inglismaa kuningaks (William I nime all).
Uus!!: Norra kuningas ja William Vallutaja · Näe rohkem »
29. juuli
29.
Uus!!: Norra kuningas ja 29. juuli · Näe rohkem »
