Kiiremini kui brauser!
49 suhted: Aage Bohr, Aatom, Aatomituum, Aatommassiühik, Alfalagunemine, Barüonid, Barüonlaeng, BCS-teooria, Bosonid, Coulomb'i barjäär, D-kvark, Elektrilaeng, Elektron, Füüsika mõisteid, Femtotehnoloogia, Hideki Yukawa, Isotoop, Kaaon, Kvantkromodünaamika, Kvarktäht, Loodusseadus, Magnetiline monopoolus, Maria Goeppert-Mayer, Massiarv, Mesonid, Neutron, Nikkel, Nukleosüntees, Osakeste loend, Pavel Tšerenkov, Põhiolek, Piion, Prooton, Purunemine, Robert Hofstadter, Sümmeetriline Universum, Seisumass, Seoseenergia, Subatomaarsed osakesed, Suur Hadronite Põrguti, Tööstuslik radiograafia, Tugev vastastikmõju, Tuumafüüsika, Tuumajõud, Tuumalõhustumine, Tuumareaktsioon, Tuumasüntees, Tuumkütus, U-kvark.
Aage Bohr
Aage Bohr 1955. aastal Aage Niels Bohr (19. juuni 1922 Kopenhaagen – 9. september 2009 Kopenhaagen) oli taani füüsik.
Uus!!: Nukleonid ja Aage Bohr · Näe rohkem »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Nukleonid ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Nukleonid ja Aatomituum · Näe rohkem »
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Uus!!: Nukleonid ja Aatommassiühik · Näe rohkem »
Alfalagunemine
Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed (α).
Uus!!: Nukleonid ja Alfalagunemine · Näe rohkem »
Barüonid
Barüon on kvarkidest koosnev liitosake, mille barüonlaeng on 1 või (antibarüonidel) –1.
Uus!!: Nukleonid ja Barüonid · Näe rohkem »
Barüonlaeng
Barüonlaeng (mõnikord nimetatud ka barüonarvuks) on barüone iseloomustav jääv kvantarv.
Uus!!: Nukleonid ja Barüonlaeng · Näe rohkem »
BCS-teooria
BCS-teooria (Bardeeni-Cooperi-Schriefferi teooria) on 1957.
Uus!!: Nukleonid ja BCS-teooria · Näe rohkem »
Bosonid
Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline.
Uus!!: Nukleonid ja Bosonid · Näe rohkem »
Coulomb'i barjäär
Coulomb'i barjäär (ka energiabarjäär) on aatomituuma ümber asuv barjäär, mis tekib tuumas asuva prootoni või prootonite positiivsete elektrilaengute tõttu.
Uus!!: Nukleonid ja Coulomb'i barjäär · Näe rohkem »
D-kvark
D-kvark (ehk down-kvark) on esimese põlvkonna kvark, millel puudub lõhn ning mille isospinn on –1/2.
Uus!!: Nukleonid ja D-kvark · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Nukleonid ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Nukleonid ja Elektron · Näe rohkem »
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Uus!!: Nukleonid ja Füüsika mõisteid · Näe rohkem »
Femtotehnoloogia
Femtotehnoloogia on mõiste, mille on kasutusele võtnud futuroloogid, kirjeldamaks hüpoteetilist tehnoloogiat, kus ainega manipuleerimine toimub femtomeetri suurusjärgus üksuste (nt nukleonide) tasemel.
Uus!!: Nukleonid ja Femtotehnoloogia · Näe rohkem »
Hideki Yukawa
pisi Hideki Yukawa (jaapani keeles 湯川 秀樹 Yukawa Hideki, sünninimi Hideki Ogawa; 23. jaanuar 1907 Tokyo – 8. september 1981 Kyoto) oli jaapani füüsikateoreetik.
Uus!!: Nukleonid ja Hideki Yukawa · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Nukleonid ja Isotoop · Näe rohkem »
Kaaon
Кaaon ehk K-meson (tähis K) on meson, mis koosneb ühest "veidrast" antikvargist (s-kvark) ja ühest d- või u-kvargist (antikaaonid koosnevad ühest "veidrast" kvargist ja ühest u- või d-antikvargist).
Uus!!: Nukleonid ja Kaaon · Näe rohkem »
Kvantkromodünaamika
Kvargil on kolm värvi. Gluuonite värvijõud (kujutatud kollaste lainetena) seovad kvargid hadroniteks Kvantkromodünaamika (inglise keeles quantum chromodynamics, QCD) on kvantväljateooria, mis kirjeldab kvarkide ja gluuonite vahelist tugevat vastastikmõju.
Uus!!: Nukleonid ja Kvantkromodünaamika · Näe rohkem »
Kvarktäht
Kvarktäht (inglise keeles quark star) on kompaktne eksootilise tähe hüpoteetiline tüüp, mis koosneb kvarkainest.
Uus!!: Nukleonid ja Kvarktäht · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Nukleonid ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Magnetiline monopoolus
Varrasmagnetist ei ole võimalik saada '''magnetilisi monopoolusi'''. Lõigates varrasmagneti pooleks ei saa me mitte ühte põhja- ja ühte lõunapoolust, vaid mõlemal tükil tekib nii põhja- kui lõunapoolus. Magnetilisi monopoolusi ei ole võimalik moodustada tavaainest – nende näol on tegemist uue elementaarosakesega Magnetiline monopoolus on hüpoteetiline elementaarosake osakestefüüsikas, mis kujutab endast ühe poolusega eraldiseisvat magnetit (põhjapoolus ilma lõunapooluseta või vastupidi).
Uus!!: Nukleonid ja Magnetiline monopoolus · Näe rohkem »
Maria Goeppert-Mayer
Maria Goeppert-Mayer 1963. aastal Maria Goeppert-Mayer (28. juuni 1906 Katowice – 20. veebruar 1972 San Diego) oli Saksa-USA teoreetilise füüsika alal töötav teadlane, kes 1963.
Uus!!: Nukleonid ja Maria Goeppert-Mayer · Näe rohkem »
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Uus!!: Nukleonid ja Massiarv · Näe rohkem »
Mesonid
Mesonid on kvargist ja antikvargist koosnevad elementaarosakesed bosonid (st. nende spinn on täisarvuline).
Uus!!: Nukleonid ja Mesonid · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Nukleonid ja Neutron · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Nukleonid ja Nikkel · Näe rohkem »
Nukleosüntees
Nukleosüntees on tuumareaktsioon, mille puhul luuakse aatomituumasid olemasolevatest nukleonidest.
Uus!!: Nukleonid ja Nukleosüntees · Näe rohkem »
Osakeste loend
Siin on loetletud nii seni avastatud kui ka hüpoteetilisi elementaar- ja liitosakesi ning osakeste rühmi.
Uus!!: Nukleonid ja Osakeste loend · Näe rohkem »
Pavel Tšerenkov
Pavel Tšerenkov (1958) Pavel Aleksejevitš Tšerenkov (Павел Алексеевич Черенков; 28. juuli (15. juuli 1904 Novaja Tšigla, Bobrovi maakond, Voroneži kubermang (praegu Voroneži oblasti Talovaja rajoon) – 6. jaanuar 1990 Moskva) oli vene füüsik. Tema uurimisvaldkonnad olid füüsikaline optika, tuumafüüsika ja suurte energiate osakestefüüsika.
Uus!!: Nukleonid ja Pavel Tšerenkov · Näe rohkem »
Põhiolek
Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.
Uus!!: Nukleonid ja Põhiolek · Näe rohkem »
Piion
Piioni π+ kvarkstruktuur Piion on meson, mis koosneb u- või d-kvargist ja u- või d-antikvargist.
Uus!!: Nukleonid ja Piion · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Nukleonid ja Prooton · Näe rohkem »
Purunemine
Purunemine on protsess, mille käigus materjali väikesed tükid (puru) eralduvad uuritava objekti küljest tänu löögile või survele (sisemisele rõhule).
Uus!!: Nukleonid ja Purunemine · Näe rohkem »
Robert Hofstadter
Robert Hofstadter (5. veebruar 1915 – 17. november 1990) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Uus!!: Nukleonid ja Robert Hofstadter · Näe rohkem »
Sümmeetriline Universum
"Sümmeetriline Universum" ("Симметричная Вселенная") on Gustav Naani artikkel, mis ilmus 1964.
Uus!!: Nukleonid ja Sümmeetriline Universum · Näe rohkem »
Seisumass
Seisumassiks nimetatakse elementaarosakese või mõne muu süsteemi vähimat võimalikku massi.
Uus!!: Nukleonid ja Seisumass · Näe rohkem »
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Uus!!: Nukleonid ja Seoseenergia · Näe rohkem »
Subatomaarsed osakesed
Subatomaarne osake on aatomituumast väiksem osake.
Uus!!: Nukleonid ja Subatomaarsed osakesed · Näe rohkem »
Suur Hadronite Põrguti
Suure Hadronite Põrguti skeemLHC – põhikiirendiSPS – superprootonisünkrotronPS – prootonisünkrotronAD – antiprootonite aeglustiCTF3 – kompaktse lineaarpõrguti katseseadeCNGS – Gran Sasso neutriinoprojekt Vaade tunnelile Õõsresonaatori testimine Suur Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider, lühend LHC) on Euroopa Tuumauuringute Keskuse osakestekiirendi Prantsusmaa ja Šveitsi piiril Genfi lähedal.
Uus!!: Nukleonid ja Suur Hadronite Põrguti · Näe rohkem »
Tööstuslik radiograafia
Röntgenipilt mobiiltelefonist Tööstuslik radiograafia on elutute objektide ja nende sisemuse vaatlemine, kasutades ioniseerivat kiirgust.
Uus!!: Nukleonid ja Tööstuslik radiograafia · Näe rohkem »
Tugev vastastikmõju
Tugev vastastikmõju ehk tugev interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Nukleonid ja Tugev vastastikmõju · Näe rohkem »
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Uus!!: Nukleonid ja Tuumafüüsika · Näe rohkem »
Tuumajõud
Feynmani diagramm prootoni ja neutroni vahelisest tugeva vastasmõju teisesest avaldumisest, tuumajõust, mida vahendab neutraalne piion. Graafikul liigub aeg vasakult paremale Sama protsessi, mis ülemisel joonisel väljendav diagramm, millel on kuvatud osakeste kvarkkoostis, et näidata kuidas fundamentaalne jõud – tugev vastasmõju tekitab '''tuumajõu''' Sirged jooned on kvargid, mitmevärvilised ringid gluuonid (tugeva vastasmõju kandjad). Virtuaalsed gluuonid, mis hoiavad koos prootonit, neutronit ja nende vahel "lendavat" piionit on selguse huvides jäetud joonistamata Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma.
Uus!!: Nukleonid ja Tuumajõud · Näe rohkem »
Tuumalõhustumine
Tuumalõhustumine tuumareaktsioonina. Aeglane neutron neeldub uraan-235 tuumas, mis seejärel jaguneb kaheks kergemaks elemendiks (tuumalõhustumise jääkproduktiks) ja vabadeks neutroniteks Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks.
Uus!!: Nukleonid ja Tuumalõhustumine · Näe rohkem »
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Uus!!: Nukleonid ja Tuumareaktsioon · Näe rohkem »
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Uus!!: Nukleonid ja Tuumasüntees · Näe rohkem »
Tuumkütus
Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.
Uus!!: Nukleonid ja Tuumkütus · Näe rohkem »
U-kvark
U-kvark (ehk up-kvark) on esimese põlvkonna kvark, millel puudub lõhn ning mille isospinn on 1/2.
Uus!!: Nukleonid ja U-kvark · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Nukleon, Tuumaosake, Tuumaosakesed.
