Kiiremini kui brauser!
83 suhted: Abstraheerimine, Alan Turing, Alusteadused, Analoog, Animeeritud kaart, Apertseptsioon, Asesõna, Aspekt, Autoriteet, Avatud süsteem (küberneetika), Üldisus, Üldnimi, Üleujutus, Browni liikumine, Carl Hempel, Cottoni-Moutoni efekt, Düsartria, Definitsioon, Dielektriline polarisatsioon, Difraktsioon, Doppleri efekt, Eksperimentaalfüüsika, Enne, Epifenomen, Füüsika (õppeaine), Füüsikaseadus, Fenomen, Geograafia, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gruberi neuroteaduse auhind, Halli efekt, Hõõrdeelekter, Hõõre, Induktsioon, Intentsionaalsus, James Clerk Maxwell, Kakskeelsus, Kategooriaviga, Keemiline füüsika, Keerisjälg, Kerge vaimne alaareng, Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal, Kontaktimprovisatsioon, Konvektsioon, Kummituskuva, Lähimõju ja kaugmõju, Levimus, Liikumine, Magnetiline induktsioon, Magnetism, ..., Matemaatika (õppeaine), Mõtlemine, Mehaanika, Milli meetodid, Monograafia, Objekt, Objekt (täpsustus), Parameeter, Põhjuslikkus, Pildiretk, Pinnaefekt, Pinnanähtused, Pronoomeni väljajätt, Protsess, Pulsatsioon, Rütm, Redel, Riigiabi COVID-19 pandeemia ajal, Rivi (täpsustus), Sele (infodisain), Skeem, Sonoluminestsents, Sotsioloogia, Tähendus, Teadmiseargument, Teaduslik pilt, Teoreetiline füüsika, Termoelektriline efekt, Tulevikustsenaarium, Tundus, Tunnus (täpsustus), Vineyard Tallinna kogudus, Wilhelm Windelband. Laienda indeks (33 rohkem) »
Abstraheerimine
Abstraheerimine (ladina sõnast abstrahere 'ära tõmbama, eemaldama') ehk abstraktsioon on nähtuse mõne aspekti mõtteline esiletoomine ja mõnede teiste aspektide kõrvalejätmine.
Uus!!: Nähtus ja Abstraheerimine · Näe rohkem »
Alan Turing
Alan Mathison Turing OBE FRS (23. juuni 1912 London – 7. juuni 1954 Wilmslow) oli inglise informaatik, matemaatik, loogik, krüptoanalüütik, filosoof ja bioloogiateoreetik.
Uus!!: Nähtus ja Alan Turing · Näe rohkem »
Alusteadused
Alusteadused ehk fundamentaalteadused ehk baasteadused (inglise keeles basic research, fundamental research, pure research) on teadusliku uurimistöö suunad, mille peamiseks eesmärgiks on saada uusi teadmisi nähtuste ja vaadeldavate faktide põhialuste kohta ilma otsese praktilise rakenduse eesmärgita (erinevalt rakendusteadustest).
Uus!!: Nähtus ja Alusteadused · Näe rohkem »
Analoog
Analoog on ese või nähtus, mida saab selle olemuslike tunnuste poolest suhestada või võrrelda mingi teise eseme või nähtusega.
Uus!!: Nähtus ja Analoog · Näe rohkem »
Animeeritud kaart
India ookeanis 2004. aastal toimunud tsunami animatsioon Animeeritud kaart ehk animakaart on dünaamiline kaart, mis kujutab mõne nähtuse muutust teatud dimensioonis.
Uus!!: Nähtus ja Animeeritud kaart · Näe rohkem »
Apertseptsioon
Apertseptsioon (inglise apperception) on inimese psüühika selline omadus, mille puhul tema tajumus (tajumine) objektidest ja nähtustest sõltub tema psüühilisest seisundist, eelneva(te)st kogemus(t)est jms.
Uus!!: Nähtus ja Apertseptsioon · Näe rohkem »
Asesõna
Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad.
Uus!!: Nähtus ja Asesõna · Näe rohkem »
Aspekt
Aspekt (ladina sõnast aspectus 'vaade') on seisu- või vaatekoht, millelt käsitletakse mõnda nähtust (asja, sündmuse, objekti, mõistet), nähtuse üks külgi.
Uus!!: Nähtus ja Aspekt · Näe rohkem »
Autoriteet
Autoriteet on vaimne mõjuvõim ning lugupeetavus, mille inimene või mõni muu elusolend on saavutanud teiste omasuguste üle, kuna ta on pälvinud nende üldise tunnustuse tänu oma oskustele, võimetele, teadmistele, ametikohale.
Uus!!: Nähtus ja Autoriteet · Näe rohkem »
Avatud süsteem (küberneetika)
Avatud süsteem ehk avatud kontuuriga süsteem ehk avatud juhtsüsteem ehk avatud kontuuriga juhtsüsteem on mingisuguse protsessi juhtimine eelnevalt määratud matemaatilise mudeli kaudu, sealjuures kontrollimata, kas juhitava protsessi tulemused vastavad soovitule.
Uus!!: Nähtus ja Avatud süsteem (küberneetika) · Näe rohkem »
Üldisus
Üldisus on mõtlemise, tunnetuse, mõiste, termini või sõna omadus rakenduda kehtivalt enam kui ühel üksikjuhul; mida rohkematele üksikjuhtudele rakendutakse, seda suurem on üldisuse määr.
Uus!!: Nähtus ja Üldisus · Näe rohkem »
Üldnimi
Üldnimi ehk apellatiiv on nimisõna, mis tähistab mingite esemete, nähtuste vm liiki ja ühtlasi selle liigi mis tahes liiget.
Uus!!: Nähtus ja Üldnimi · Näe rohkem »
Üleujutus
Üleujutus Floridas, mille põhjustas 2005. aasta Wilma-nimeline orkaan Emajõe käär Tartus turu juures üleujutuse ajal, vaade Dorpati hotellist, aprill 2010. Veealusel kõnniteel võib näha jõevee toodud lainelist liivapõhja Üleujutus (ka uputus) on nähtus, kus vesi ujutab üle mingi maismaa osa, mis varem ei olnud vee all.
Uus!!: Nähtus ja Üleujutus · Näe rohkem »
Browni liikumine
soojusliikumises Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (nn Browni osakeste) pidevat korrapäratut liikumist.
Uus!!: Nähtus ja Browni liikumine · Näe rohkem »
Carl Hempel
Carl Gustav Hempel (8. jaanuar 1905 Oranienburg – 9. november 1997 Princeton) oli saksa päritolu teadusfilosoof, kes töötas suure osa oma elust Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: Nähtus ja Carl Hempel · Näe rohkem »
Cottoni-Moutoni efekt
Cottoni-Moutoni efekt on magnetoptiline nähtus, mille puhul magnetväli tekitab optiliselt isotroopses aines magnetväljatugevusega proportsionaalse murdumistegurite erinevusega kaksikmurdumist.
Uus!!: Nähtus ja Cottoni-Moutoni efekt · Näe rohkem »
Düsartria
Düsartria (dysarthria) on kõnepuue, mis tekib kesknärvisüsteemi teatud piirkondade orgaanilisest kahjustusest.
Uus!!: Nähtus ja Düsartria · Näe rohkem »
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Uus!!: Nähtus ja Definitsioon · Näe rohkem »
Dielektriline polarisatsioon
Dielektriline polarisatsioon kui füüsikaline nähtus seisneb selles, et välise elektrivälja mõjul nihkuvad erinimelised, omavahel seotud elektrilaengud (nt molekulis) tasakaaluasendist välja ja moodustuvad dipoolid (elektriline dipool on süsteem, kus positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed ei ühti).
Uus!!: Nähtus ja Dielektriline polarisatsioon · Näe rohkem »
Difraktsioon
Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.
Uus!!: Nähtus ja Difraktsioon · Näe rohkem »
Doppleri efekt
Doppleri efekt on füüsikaline nähtus, mis avaldub selles, et helilaine või elektromagnetlaine registreeritav (tajutav, mõõdetav) sagedus sõltub lainete allika ja vastuvõtja liikumise kiirusest ja suunast.
Uus!!: Nähtus ja Doppleri efekt · Näe rohkem »
Eksperimentaalfüüsika
gravitatsioonilainetete tuvastamiseks ehitatud observatoorium. Eksperimentaalfüüsika viimase aja suurimaid saavutusi oli LIGO abil gravitatsioonilainete olemasolu tõestamine Eksperimentaalfüüsika on füüsika haru, mis koondab endas kõiki füüsika harusid, milles tegeletakse füüsikaliste nähtuste vaatlustega, mõõtmisega ja eksperimentidega.
Uus!!: Nähtus ja Eksperimentaalfüüsika · Näe rohkem »
Enne
Enne ehk ettetähendus on seik, nähtus või märk, mida peetakse midagi ennustavaks.
Uus!!: Nähtus ja Enne · Näe rohkem »
Epifenomen
Mingi nähtuse epifenomeniks nimetatakse üldises mõttes selle nähtuse kaasnähtust – nähtust, mis põhinähtusega kaasneb, ilma et tal oleks vaadeldavas seoses iseseisvat tähtsust.
Uus!!: Nähtus ja Epifenomen · Näe rohkem »
Füüsika (õppeaine)
Füüsika on õppeaine, milles õpetatakse füüsika alg- ja põhiteadmisi.
Uus!!: Nähtus ja Füüsika (õppeaine) · Näe rohkem »
Füüsikaseadus
Füüsikaseadus on füüsikalise loodusseaduse üldistatud formuleering enamasti matemaatilisel kujul.
Uus!!: Nähtus ja Füüsikaseadus · Näe rohkem »
Fenomen
Fenomeniks (vanakreeka keeles phainomenon 'ilmuv, ilmnev, paistev, nähtuv'; lihtsamalt 'nähtus, nähtumus') nimetatakse filosoofias üksust, mis esineb või ilmneb teatud valdkonnas mingil kindlal viisil (näiteks mõistusefenomenid, psüühilised fenomenid, keelefenomenid jne).
Uus!!: Nähtus ja Fenomen · Näe rohkem »
Geograafia
Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Uus!!: Nähtus ja Geograafia · Näe rohkem »
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Uus!!: Nähtus ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »
Gruberi neuroteaduse auhind
Gruberi neuroteaduse auhind on Peter ja Patricia Gruberi sihtasutuse välja antav Gruberi auhind neuroteaduse valdkonnas.
Uus!!: Nähtus ja Gruberi neuroteaduse auhind · Näe rohkem »
Halli efekt
Halli efekti selgituseks: ''B'' ‒ magnetiline induktsioon; ''I'' ‒ elektrivool; ''U''H ‒ Halli pinge, mis tekib magnetvälja ja voolu koosmõjul Halli efekt on niisugune füüsikaline nähtus, mille korral elektrijuhis, mis paikneb püsivas magnetväljas ja mida läbib elektrivool, tekib elektriväli, kusjuures selle elektrivälja suund on risti magnetvälja suunaga ja ka juhti läbiva voolu suunaga. Selle elektrivälja põhjustatud potentsiaalide vahet nimetatakse Halli pingeks UH ja seda väljendab valem kus I on juhti läbiv vool, B ‒ magnetiline induktsioon, d ‒ juhi paksus ja AH ‒ Halli konstant, mis on pöördvõrdeline vabade laengukandjate tihedusega elektrijuhis.
Uus!!: Nähtus ja Halli efekt · Näe rohkem »
Hõõrdeelekter
Hõõrdeelekter ehk triboelektriline efekt on füüsikaline nähtus, mis seisneb elektrilaengute tekkimises kahe keha vastastikusel hõõrdumisel ja seejärel teineteisest eemaldamisel.
Uus!!: Nähtus ja Hõõrdeelekter · Näe rohkem »
Hõõre
Hõõre ehk hõõrdumine on füüsikalise nähtusena kehade kokkupuutuvate pindade vaheline vastastikmõju (liugehõõrdumisel tingitud peamiselt pinnakaredusest), mis takistab nende kehade omavahelist libisemist.
Uus!!: Nähtus ja Hõõre · Näe rohkem »
Induktsioon
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Uus!!: Nähtus ja Induktsioon · Näe rohkem »
Intentsionaalsus
Intentsionaalsus (ladina keele sõnast intentio 'pinguldus, suunatus, taotlus, tähelepanu') on teadvuse või psüühika või vaimu (vaimuseisundite ja vaimusündmuste) või selle väljenduste omadus olla millelegi suunatud (ehk olla millelegi sihitud ehk millegi kohta käia).
Uus!!: Nähtus ja Intentsionaalsus · Näe rohkem »
James Clerk Maxwell
James Clerk Maxwell (13. juuni 1831 – 5. november 1879 Cambridge) oli šoti füüsik ja matemaatik, elektromagnetilise väljateooria rajaja.
Uus!!: Nähtus ja James Clerk Maxwell · Näe rohkem »
Kakskeelsus
Kakskeelsus ehk bilingvism on nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ja on valmis vajaduse korral teisele keelele ümber lülituma.
Uus!!: Nähtus ja Kakskeelsus · Näe rohkem »
Kategooriaviga
Kategooriaviga seisneb mingi asja, fakti või nähtuse paigutamises kategooriasse, kuhu see tegelikult ei kuulu.
Uus!!: Nähtus ja Kategooriaviga · Näe rohkem »
Keemiline füüsika
Keemiline füüsika on keemia ja füüsika piiriteadus, mis uurib keemilisi nähtusi, kasutades aatomi- ja molekulaarfüüsika meetodeid.
Uus!!: Nähtus ja Keemiline füüsika · Näe rohkem »
Keerisjälg
Keerised Boeing 757-200 taga Keerisjälg (ingl wake turbulence) on lendava lennuki või pöörleva suure laba järel tekkiv füüsikaline nähtus (aerodünaamiline induktiivtakistus) õhukeeris, mis tekib õhurõhu erinevustest lennuki tiiva (ka suure laba) all ja peal.
Uus!!: Nähtus ja Keerisjälg · Näe rohkem »
Kerge vaimne alaareng
Kerge vaimne alaareng on vaimse alaarengu kõige kergem aste.
Uus!!: Nähtus ja Kerge vaimne alaareng · Näe rohkem »
Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal
Klasik ve klasik olmayan rasyonellik ideali "Klasik ve Klasik Olmayan Akılcılık İdeali" ("Классический и неклассический идеалы рациональности") Merab Mamardashvili'nin felsefi bir eseridir.
Uus!!: Nähtus ja Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal · Näe rohkem »
Kontaktimprovisatsioon
Kontaktimprovisatsioon Kontaktimprovisatsioon on liikumisvorm ühe või mitme partneriga, mis põhineb kontaktis olevate kehade liikumisel, kus kehade liikumist reguleerivad füüsikaseadused (impulss, gravitatsioon, inerts, kesktõukejõud, hõõrdumine).
Uus!!: Nähtus ja Kontaktimprovisatsioon · Näe rohkem »
Konvektsioon
Konvektiivne õhuringlus küttekeha kohal Konvektsioon (ingl convection) on soojuse levimine koos liikuva vedeliku või gaasiga, harilikult õhuga.
Uus!!: Nähtus ja Konvektsioon · Näe rohkem »
Kummituskuva
Kummituskuva on optikas kasutatav kuvamismeetod, millega saadakse objekti detailne kujutis, kuigi objektilt tulevat valgust mõõdab ilma ruumilise lahutusvõimeta kaamera või integreeriv intensiivsuse andur.
Uus!!: Nähtus ja Kummituskuva · Näe rohkem »
Lähimõju ja kaugmõju
Lähimõju ja kaugmõju tähistavad klassikalise füüsika ajaloos kahte konkureerivat kontseptsiooni jõudude levimise kohta.
Uus!!: Nähtus ja Lähimõju ja kaugmõju · Näe rohkem »
Levimus
Levimus on abstraktselt väljendatult millegi levimise ulatus, haare.
Uus!!: Nähtus ja Levimus · Näe rohkem »
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Uus!!: Nähtus ja Liikumine · Näe rohkem »
Magnetiline induktsioon
Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon (ingl magnetic induction) on vektorsuurus, mis väljendab magnetväljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu.
Uus!!: Nähtus ja Magnetiline induktsioon · Näe rohkem »
Magnetism
Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.
Uus!!: Nähtus ja Magnetism · Näe rohkem »
Matemaatika (õppeaine)
Matemaatika on õppeaine, mis didaktiliselt lähtub matemaatika teadusest ning on aluseks mitmete reaalainete õpetamisel.
Uus!!: Nähtus ja Matemaatika (õppeaine) · Näe rohkem »
Mõtlemine
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.
Uus!!: Nähtus ja Mõtlemine · Näe rohkem »
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Nähtus ja Mehaanika · Näe rohkem »
Milli meetodid
Milli meetodid on viis induktsioonimeetodit, mida filosoof John Stuart Mill on kirjeldanud oma 1843.
Uus!!: Nähtus ja Milli meetodid · Näe rohkem »
Monograafia
Monograafia (inglise monograph) on mingit probleemi või selle probleemi üht aspekti või mõnda isikut, nähtust vm igakülgselt ja terviklikult käsitlev, harilikult iseseisva väljaandena avaldatud teaduslik uurimus.
Uus!!: Nähtus ja Monograafia · Näe rohkem »
Objekt
Objektiks nimetatakse üldkeeles eset, isikut või nähtust, kellele või millele on tegevus suunatud.
Uus!!: Nähtus ja Objekt · Näe rohkem »
Objekt (täpsustus)
Objekt on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Nähtus ja Objekt (täpsustus) · Näe rohkem »
Parameeter
Parameeter ('mõõtev', kreeka keeles παράμετρος: παρά pará, eesti keeles 'vastu', 'kõrval', 'juures', 'suhtes' + μετρος metron, eesti keeles 'mõõt' millegi mõõtmise, võrdlemise või hindamise tähenduses) on ühelaadseid objekte, nähtusi, seisundeid või protsesse iseloomustav suurus.
Uus!!: Nähtus ja Parameeter · Näe rohkem »
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.
Uus!!: Nähtus ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »
Pildiretk
Pildiretk ehk fotoretk või fotojaht on jalutuskäik, väljasõit või ekspeditsioon, mille raames sihipäraselt pildistatakse eelnevalt kokkulepitud nähtusi, objekte või piirkonda.
Uus!!: Nähtus ja Pildiretk · Näe rohkem »
Pinnaefekt
Vahelduvvooluga I kaasnevad magnetväli H ja pöörisvoolud Iw Pinnaefekt ehk skinnefekt (inglise sõnast skin 'kest, pind') on füüsikaline nähtus, mis seisneb elektrijuhti läbiva elektrivoolu koondumises juhi pindmisse kihti.
Uus!!: Nähtus ja Pinnaefekt · Näe rohkem »
Pinnanähtused
Pinnanähtused on füüsikalised nähtused, mis ilmnevad keha pinnal või selle mõne molekuli paksuses pinnakihis ja samuti aine eri faaside piirpinnal.
Uus!!: Nähtus ja Pinnanähtused · Näe rohkem »
Pronoomeni väljajätt
Asesõna väljajätt ehk pro-drop (pronoun-dropping) on nähtus, mille puhul võib lausest asesõnalise subjekti välja jätta.
Uus!!: Nähtus ja Pronoomeni väljajätt · Näe rohkem »
Protsess
---- Protsess on nähtuste ja asjade teatava tulemuseni viiv muutumine.
Uus!!: Nähtus ja Protsess · Näe rohkem »
Pulsatsioon
Pulsatsioon ehk pulseerimine on mingit nähtust iseloomustava suuruse pidev üldjuhul korrapäratu tuiklev muutumine selle suuruse keskväärtuse ümber.
Uus!!: Nähtus ja Pulsatsioon · Näe rohkem »
Rütm
Rütm (kreeka keeles ῥυθμός, rhythmos) on nähtuste korduvuse muster.
Uus!!: Nähtus ja Rütm · Näe rohkem »
Redel
Redel Redel on ronimisvahend, mis koosneb kahest vertikaalsest püstpuust ja nende vahele kinnitatud rõhtsetest pulkadest ehk astmetest.
Uus!!: Nähtus ja Redel · Näe rohkem »
Riigiabi COVID-19 pandeemia ajal
Illustreeriv foto COVID-19 pandeemia mõjust majandusele Riigiabi pandeemia ajal on igasugune eelis, mida on avaliku võimu organid andnud COVID-19 pandeemia ajal ettevõtjatele riigi vahenditest.
Uus!!: Nähtus ja Riigiabi COVID-19 pandeemia ajal · Näe rohkem »
Rivi (täpsustus)
Veesõidukite rivi Laste rühm tänaval kolonn-rivis Rivi võib olla, kui.
Uus!!: Nähtus ja Rivi (täpsustus) · Näe rohkem »
Sele (infodisain)
Sele (ingl cognitive organiser, graphic organizer) on teksti selgitav visuaalne kujutis, mille kaudu luuakse seoseid ideede, nähtuste jm vahel.
Uus!!: Nähtus ja Sele (infodisain) · Näe rohkem »
Skeem
Skeem (vanakreeka sõnast σχῆμα 'kuju, vorm') on terviku osade seoste kujutis.
Uus!!: Nähtus ja Skeem · Näe rohkem »
Sonoluminestsents
Üksiku mulli sonoluminestsents – üksik kaviteeruv mull Sonoluminestsents on füüsikaline nähtus, milles vedelikus olevad mullid implosiooni käigus heliga ergastamisel kiirgavad lühiajaliselt valgust.
Uus!!: Nähtus ja Sonoluminestsents · Näe rohkem »
Sotsioloogia
Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid.
Uus!!: Nähtus ja Sotsioloogia · Näe rohkem »
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Uus!!: Nähtus ja Tähendus · Näe rohkem »
Teadmiseargument
Teadmiseargument ehk teadmise argument (knowledge argument) on vaimufilosoofias füsikalismivastane argument, mis ütleb, et teadmine kvaalide kohta ei ole füüsikaline teadmine, ning järelikult on maailmas midagi niisugust, mis ei ole füüsikaline.
Uus!!: Nähtus ja Teadmiseargument · Näe rohkem »
Teaduslik pilt
"The Scientific Image" ("Teaduslik pilt") on Bas van Fraasseni raamat.
Uus!!: Nähtus ja Teaduslik pilt · Näe rohkem »
Teoreetiline füüsika
Teoreetiline füüsika on füüsika haru, mis uurib füüsikalisi nähtusi matemaatiliste mudelite ja abstraktsioonide abil.
Uus!!: Nähtus ja Teoreetiline füüsika · Näe rohkem »
Termoelektriline efekt
Termoelektriline efekt on füüsikaline nähtus, mille korral temperatuuri muutus kutsub vooluahelas esile elektrivoolu või siis elektrivoolu muutus põhjustab temperatuurimuutuse.
Uus!!: Nähtus ja Termoelektriline efekt · Näe rohkem »
Tulevikustsenaarium
Tulevikustsenaarium on võimalike tulevikusündmuste kirjeldus, mis lähtub eri vaatenurkadest minevikus toimunud ning olevikus ja tulevikus toimuvatele arengutele.
Uus!!: Nähtus ja Tulevikustsenaarium · Näe rohkem »
Tundus
Tundus on hüpoteetiline distsipliin, mis tegeleb inimese eksistentsi immanentses sfääris toimuvate nähtuste, sh tunnete seletamisega.
Uus!!: Nähtus ja Tundus · Näe rohkem »
Tunnus (täpsustus)
Tunnus (inglise keeles feature) on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Nähtus ja Tunnus (täpsustus) · Näe rohkem »
Vineyard Tallinna kogudus
EKNK Vineyard Tallinna kogudus (kuni 2012. aastani Mustamäe Linnakogudus) loodi 2003.
Uus!!: Nähtus ja Vineyard Tallinna kogudus · Näe rohkem »
Wilhelm Windelband
Wilhelm Windelband (enne 1905. aastat) Wilhelm Windelband (11. mai 1848 Potsdam – 22. oktoober 1915 Heidelberg) oli saksa filosoof, üks tähtsamaid saksa filosoofiaajaloolasi, uuskantiaanluse Badeni koolkonna rajaja.
Uus!!: Nähtus ja Wilhelm Windelband · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Füüsikaline nähtus, Keemiline nähtus.
