Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Abstsess, Adhesioonivöö, Aju, Anatoomia mõisteid, Šokk, B1-vitamiin, Camillo Golgi, Dendriit, Dopamiin, Hallaine, Hüpotalamus, Hullulehmatõbi, Kude, Langerhansi rakud, Makrofaagid, Mustaine, Neuraalplaat, Neuron, Pehmete kudede sarkoomid, Sünaps, Sidekude, Teratoom, Terminologia Histologica, Tsükliinisõltuvad kinaasid, Valgeaine.
Abstsess
Abstsess reies kurgumandlitel angiini korral Abstsess (ladina keeles abscessus) ehk mädanik ehk mädakolle on koondnimetus sidekoelise kihnu ehk kapsliga piirdunud mädakogumi kohta osadel loomadel (sh inimestel), mis võib paikneda kas koe või elundi sees, nahal või elundite vahel paiknevas vastmoodustunud õõnes.
Uus!!: Närvikude ja Abstsess · Näe rohkem »
Adhesioonivöö
Adhesioonivöö ehk kinnitusvöötmeke (zonula adherens) on aktiinifilamentide osalusega ankurliidus.
Uus!!: Närvikude ja Adhesioonivöö · Näe rohkem »
Aju
Foto inimese peaajust. Tartu Ülikooli muuseum Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.
Uus!!: Närvikude ja Aju · Näe rohkem »
Anatoomia mõisteid
Siin on loetletud inimese ja teiste selgroogsete loomade morfoloogia, anatoomia, embrüoloogia ja histoloogia mõisteid.
Uus!!: Närvikude ja Anatoomia mõisteid · Näe rohkem »
Šokk
Šokk ehk tsirkulatoorne kollaps on vereringega loomadel, sealhulgas inimestel esinev kliiniline sündroom, mis tekib keha kõikide kudede ebapiisava verega varustamise tagajärjel.
Uus!!: Närvikude ja Šokk · Näe rohkem »
B1-vitamiin
B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.
Uus!!: Närvikude ja B1-vitamiin · Näe rohkem »
Camillo Golgi
Camillo Golgi (7. juuli 1843 Corteno Golgi – 21. jaanuar 1926 Pavia) oli itaalia arst, patoloog, histoloog ja neuroteadlane.
Uus!!: Närvikude ja Camillo Golgi · Näe rohkem »
Dendriit
Dendriit ehk oksisjätke on närvirakukeha jätke (üks või mitu), mis juhib impulsse rakukeha suunas.
Uus!!: Närvikude ja Dendriit · Näe rohkem »
Dopamiin
Kattehoolamiinide biosüntees Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin; dopaminum) on orgaaniline ühend, mis kuulub katehhoolamiinide perekonda biogeensete amiinide hulka.
Uus!!: Närvikude ja Dopamiin · Näe rohkem »
Hallaine
Hallaineks ehk hallolluseks (ladina keeles substantia grisea) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Uus!!: Närvikude ja Hallaine · Näe rohkem »
Hüpotalamus
Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.
Uus!!: Närvikude ja Hüpotalamus · Näe rohkem »
Hullulehmatõbi
Hullulehmatõve tõttu seismisvõime kaotanud veis Hullulehmatõbi ehk veiste spongiformne entsefalopaatia (BSE) on veiste neurodegeneratiivne nakkushaigus, mis põhjustab nakatunud looma surma pöördumatute närvikahjustuste tagajärjel.
Uus!!: Närvikude ja Hullulehmatõbi · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Närvikude ja Kude · Näe rohkem »
Langerhansi rakud
Langerhansi rakud on paljude imetajate epidermise ogakihis, suu, eesnaha ning tupe limaskestas ja tüümuses asuvad suuretuumalised paljude haaradega immuunrakud.
Uus!!: Närvikude ja Langerhansi rakud · Näe rohkem »
Makrofaagid
Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.
Uus!!: Närvikude ja Makrofaagid · Näe rohkem »
Mustaine
Mustaineks (ladina substantia nigra) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Uus!!: Närvikude ja Mustaine · Näe rohkem »
Neuraalplaat
pisi Neuraalplaat ehk medullaarplaat (lamina neuralis) on kesknärvisüsteemi alge keelikloomade, sealhulgas inimese embrüol.
Uus!!: Närvikude ja Neuraalplaat · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Närvikude ja Neuron · Näe rohkem »
Pehmete kudede sarkoomid
Kompuutertomograafi pilt diferentseerunud pehmete kudede sarkoomist lapse vasakus kopsus Pehmete kudede sarkoomid on väga harva esinevad pahaloomulised kasvajad ehk vähkkasvajad, mille hulka kuulub enam kui 50 histoloogilist tüüpi.
Uus!!: Närvikude ja Pehmete kudede sarkoomid · Näe rohkem »
Sünaps
Sünaps on rakkudevaheline ühendus, kus toimub elektrilise või keemilise signaali ülekandumine neuronilt teisele neuronile või sihtrakule.
Uus!!: Närvikude ja Sünaps · Näe rohkem »
Sidekude
Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.
Uus!!: Närvikude ja Sidekude · Näe rohkem »
Teratoom
Küps teratoom Teratoom (kreeka keeles τεράτωμα, koletu turse) on neoplaasia vorm, mis tekib diferentseerumata tüvirakkudest.
Uus!!: Närvikude ja Teratoom · Näe rohkem »
Terminologia Histologica
Terminologia Histologica (lühend TH) on rahvusvaheline inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavara.
Uus!!: Närvikude ja Terminologia Histologica · Näe rohkem »
Tsükliinisõltuvad kinaasid
Tsükliinisõltuvad kinaasid (Cdk – cyclin-dependent kinase) on proteiinkinaasid, mis fosforüleerides valke täidavad keskset rolli rakutsükli regulatsioonis ja mis on aktiivsed vaid kompleksis tsükliiniga.
Uus!!: Närvikude ja Tsükliinisõltuvad kinaasid · Näe rohkem »
Valgeaine
Valgeaineks ehk valgeolluseks (ladina keeles substantia alba) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Uus!!: Närvikude ja Valgeaine · Näe rohkem »
