Sisukord
60 suhted: Aktinoidid, Amfoteerne oksiid, Apatiit, Baarium, Berüllium, Bioanorgaaniline keemia, Boor, Carl Wilhelm Scheele, D-elemendid, Elektrokeemia, Flavonoidid, Fosforiringe, Frosti diagramm, Hapnik, Happeline oksiid, Hüdriidid, Hõbe, Ioonikanal, Ioonne elektroaktiivne polümeer, Kaaliumpermanganaat, Kaltsium, Karl Fischeri tiitrimine, Keemia mõisteid, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Kloor, Kompleksühend, Koobalt, Kovalentne side, Lantanoidid, Lämmastik, Lämmastikhape, Lämmastiku oksiidid, Lämmastikuringe, Lewisi happed ja alused, Liitium, Magneesium, Mangaan, Pallaadium, Perioodilisusseadus, Plii, Proteoomika, Raud, Redoksreaktsioon, Reduktsioon (keemia), Relativistlik kvantkeemia, Süsinik, Siirdemetallid, Silikaatsed mineraalid, Strontsium, Suzuki reaktsioon, ... Laienda indeks (10 rohkem) »
Aktinoidid
Aktinoidid perioodilisustabelis Aktinoidideks nimetatakse 15 keemilist elementi aktiiniumist lavrentsiumini järjenumbritega 89–103.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Aktinoidid
Amfoteerne oksiid
Amfoteerne oksiid on poolmetallioksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Amfoteerne oksiid
Apatiit
Apatiidikristallid Apatiit on kaltsiumit ja fosforit sisaldav mineraalirühm.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Apatiit
Baarium
Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Baarium
Berüllium
Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Berüllium
Bioanorgaaniline keemia
Bioanorgaaniline keemia uurib metallide rolli bioloogias.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Bioanorgaaniline keemia
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Boor
Carl Wilhelm Scheele
Carl Wilhelm Scheele Scheele apteek ja kodu Köpingis Carl Wilhelm Scheele (9. detsember 1742 Stralsund – 21. mai 1786 Köping) oli rootsi keemik ja apteeker, hapniku avastaja.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Carl Wilhelm Scheele
D-elemendid
d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub (täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).
Vaata Oksüdatsiooniaste ja D-elemendid
Elektrokeemia
Elektrokeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Elektrokeemia
Flavonoidid
Flavoon Flavonoidid ehk bioflavonoidid on fütokemikaalid, mis on flavooni (2-fenüülkromooni) derivaadid või sellesarnased ained.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Flavonoidid
Fosforiringe
Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Fosforiringe
Frosti diagramm
Frosti diagramm ehk Frosti-Ebsworthi diagramm on anorgaanilises ja elektrokeemias kasutatav joonis ühe keemilise elemendi erinevate oksüdatsiooniastmetega ühendite redokspotentsiaalide, termodünaamilise stabiilsuse ja ühendite iseloomu poolkvantitatiivseks illustreerimiseks.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Frosti diagramm
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Hapnik
Happeline oksiid
Happeline oksiid on oksiid, mis reageerib kas.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Happeline oksiid
Hüdriidid
150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Hüdriidid
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Hõbe
Ioonikanal
Alametitsiini ioonikanal Ioonikanal ehk ioonkanal on transmembraanne valk, kus membraani läbivatest valgumolekulidest moodustub kanal ehk poor.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Ioonikanal
Ioonne elektroaktiivne polümeer
IEAP tavaolekus IEAP liigutus temale 3V rakendamisel Ioonne elektroaktiivne polümeer (IEAP, ioonjuhtiv elektroaktiivne polümeer) on elektroaktiivsete polümeeride (EAP) alaliik, mille korral mehaanilist liigutust või kuju muutust EAPle elektrilise pinge rakendamise korral põhjustab ioonide liikumine (migratsioon) välises elektriväljas ning ka elektroosmoosiga seonduvad efektid.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Ioonne elektroaktiivne polümeer
Kaaliumpermanganaat
Kaaliumpermanganaat (tahke) Kaaliumpermanganaat on anorgaaniline aine molekulivalemiga KMnO4.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Kaaliumpermanganaat
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Kaltsium
Karl Fischeri tiitrimine
Karl Fischeri tiitrimise leiutas 1935.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Karl Fischeri tiitrimine
Keemia mõisteid
Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Keemia mõisteid
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Kloor
Kompleksühend
B12-vitamiin on kompleksühend Kompleksühend on keemiline ühend, kus keskne aatom või ioon (tsentraalaatom või -ioon, enamasti metall) on seotud ligandidega koordinatiivsete ehk doonor-aktseptorsidemete kaudu.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Kompleksühend
Koobalt
Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Koobalt
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Kovalentne side
Lantanoidid
Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini järjekorranumbritega 57–71.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Lantanoidid
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Lämmastik
Lämmastikhape
Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Lämmastikhape
Lämmastiku oksiidid
Lämmastiku oksiidid on lämmastiku binaarsed ühendid hapnikuga.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Lämmastiku oksiidid
Lämmastikuringe
Lämmastikuringe skeem Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Lämmastikuringe
Lewisi happed ja alused
Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Lewisi happed ja alused
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Liitium
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Magneesium
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Mangaan
Pallaadium
Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Pallaadium
Perioodilisusseadus
Perioodilisusseadus seisneb selles, et keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element).
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Perioodilisusseadus
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Plii
Proteoomika
Proteoomika (ingl. k. proteomics) tähistab nii loodusteaduste haru, mis keskendub proteoomi (ehk valkude koosluse) uurimisele, kui ka teadustöös kasutatavate meetodite kogumit, mis võimaldab proteoomi eri viisidel ja keerukuse tasemetel uurida.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Proteoomika
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Raud
Redoksreaktsioon
280px Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Redoksreaktsioon
Reduktsioon (keemia)
Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Reduktsioon (keemia)
Relativistlik kvantkeemia
Relativistlik kvantkeemia on teadusharu, mis kasutab kvantkeemiat ja relativistlikku mehaanikat, selgitamaks keemiliste elementide omadusi ja struktuuri, eriti perioodilisussüsteemi raskete elementide omi.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Relativistlik kvantkeemia
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Süsinik
Siirdemetallid
Siirdemetallid ehk üleminekumetallid (inglise keeles ''Transition metal'') on metallid, mis kuuluvad perioodilisustabelis B-rühma.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Siirdemetallid
Silikaatsed mineraalid
Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Silikaatsed mineraalid
Strontsium
Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Strontsium
Suzuki reaktsioon
Suzuki reaktsioon, tuntud ka kui Suzuki-Miyaura reaktsioon, on kondensatsioonireaktsioon orgaanilises keemias, mida kasutatakse süsinik-süsinik-sideme tekitamiseks.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Suzuki reaktsioon
Telluur
Ristlõige telluurikangist (''ingot)'' Telluur on keemiline element sümboliga Te ja järjekorranumbriga 52.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Telluur
Titaan
Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Titaan
Tsükliline voltamperomeetria
Tsükliline voltamperomeetria on elektrokeemiline analüüsimeetod, mille käigus rakendatakse tööelektroodile ajas lineaarselt muutuv pinge.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Tsükliline voltamperomeetria
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Tsink
Tsirkoonium
Üldised omadused Pilt Nimi, sümbol, järjekorranumber rühm, periood, IV B, 5.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Tsirkoonium
Valents (keemia)
Valents on keemilise elemendi aatomi omadus moodustada keemilisi sidemeid teiste aatomite või aatomirühmadega.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Valents (keemia)
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Väärisgaasid
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Väävel
Väävliringe
Väävliringe on biogeokeemiline tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse vahel, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Väävliringe
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Oksüdatsiooniaste ja Vesinik