Kiiremini kui brauser!
133 suhted: Absoluut, Absurd, Aeg, Afektsioon, Ajafilosoofia, Alain Badiou, Antirealism, Aquino Thomas, Aristoteles, Arthur Prior, Artiklid kultuuritüpoloogiast, Asjaolu, Augustinus, Šiva, Ühtsus, Üldisus, Beauty (Scruton), Binaarne opositsioon, Brahman, Budistlik mütoloogia, Cogito, ergo sum, David Sanford, De fide orthodoxa, De hebdomadibus, Dharma, Dharmapāla, Dialektika, Eimiski, Eksistentsialism, Elea koolkond, Elu mõte, Enesestmõistetavus, Entelehhia, Entiteet, Epistemology, Erinevus, Esse est percipi, Fakt, Filister, Filosoofia, Filosoofia mõisteid, Filosoofiline küsimus, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, Gala Éluard, Geštaltteraapia, Gilbert Ryle, Gottfried Wilhelm Leibniz, Hädavajalikkusargument, Heliteos, Idealism, ..., Idee, Immanentsifilosoofia, Immaterialism, Indiviid, Inimloomus, Intentsionaalsus, Irratsionalism, Israel ben Eliezer, Jean Dubuffet, Johannes Damaskusest, Joonia koolkond, Jumalakogemus, Jumalatõestus, Kahekõnelus (2), Kategooria (filosoofia), Knowledge, Kohasus, Kontinentaalfilosoofia, Kvaalid, Kvaliteet (filosoofia), La Dialectique de la durée, Līlā, Logitsism, Looduse raamat, Loogikateadus, Loogilis-filosoofiline traktaat, Loomulik ontoloogiline hoiak, Loomus, Maailm (filosoofia), Martin Heidegger, Maurice Merleau-Ponty, Müüt, Metafüüsika, Metafüüsika 7, Monism, Nicola Abbagnano, Nihilism, Olemasolu (Heidegger), Olemine ja aeg, Olemise ahel, Olev, On a New List of Categories, Ontoloogia, Ontoloogiline diferents, Ontoloogiline jumalatõestus, Ousia, Phänomenologische Interpretationen zu Aristoteles, Platonism (matemaatika), Poliitikaanalüüs, Principia Ethica, Reaalsus, Realism, Realism (filosoofia), Realism (teadus), Saankhja, Sõltuvus, Sõltuvus (metafüüsika), Seesus, Solipsism, Sortaal, Sotsiaalne õiglus, Stephan Torre, Subjekt (filosoofia), Subjektifilosoofia, Subsistents, Substants, Surematus, Tõde, Tegu, Teine analüütika, Teoloogia summa Ia q. 3, The Artworld, The Refutation of Idealism, Tiibeti budistlik panteon, To Save the Phenomena, Tundus, Universaalid, Uskumine, Usundiõpetus, Väärtus, Viimnepäev, William De La Mare, Yin ja yang. Laienda indeks (83 rohkem) »
Absoluut
Absoluut on filosoofias see, mille olemasolu ei sõltu millestki muust ning mis seetõttu on kõigest muust sõltumatu ja eneseküllane.
Uus!!: Olemine ja Absoluut · Näe rohkem »
Absurd
Absurdsus (ladina sõnast absurdus 'mõttetu, totter') on omadus olla mõttetu, mõistuspäraselt õigustamatu.
Uus!!: Olemine ja Absurd · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Olemine ja Aeg · Näe rohkem »
Afektsioon
Afektsioon (ladina keeles affectio) on seisundi muutus.
Uus!!: Olemine ja Afektsioon · Näe rohkem »
Ajafilosoofia
Ajafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaga seotud metafüüsiliste ja epistemoloogiliste probleemidega.
Uus!!: Olemine ja Ajafilosoofia · Näe rohkem »
Alain Badiou
Alain Badiou (2006) Alain Badiou (sündinud 17. jaanuaril 1937 Marokos) on prantsuse filosoof.
Uus!!: Olemine ja Alain Badiou · Näe rohkem »
Antirealism
Antirealismiks mingit laadi entiteetide suhtes nimetatakse analüütilises filosoofias filosoofilist positsiooni, mis eitab nende tõelist olemasolu või eitab, et väited nende kohta on kas tõesed või väärad.
Uus!!: Olemine ja Antirealism · Näe rohkem »
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Uus!!: Olemine ja Aquino Thomas · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Olemine ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arthur Prior
Arthur Norman Prior (4. detsember 1914 Masterton – 6. oktoober 1969 Trondheim) oli Uus-Meremaa päritolu filosoof ja loogik.
Uus!!: Olemine ja Arthur Prior · Näe rohkem »
Artiklid kultuuritüpoloogiast
"Artiklid kultuuritüpoloogiast" ("Статьи по типологии культуры: Материалы к курсу теории литературы") on kaks Juri Lotmani artiklite valimikku, mis ilmusid 1970 ja 1973.
Uus!!: Olemine ja Artiklid kultuuritüpoloogiast · Näe rohkem »
Asjaolu
Asjaolu (saksa keeles Sachverhalt, soome keeles asiaintila) ehk asjade seis ehk asjaseis (inglise keeles state of affairs), ka olukord ehk situatsioon, on entiteet, mis vastab propositsioonile p ja on olemas (ehk "kehtib") siis ja ainult siis, kui p on tõene.
Uus!!: Olemine ja Asjaolu · Näe rohkem »
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Uus!!: Olemine ja Augustinus · Näe rohkem »
Šiva
Šiva Indias Šiva (sanskriti ja hindi शिव šiva – heasoovlik; malajalami ശിവന്; tamili: சிவன்) on üks kolmest tuntumast hinduismi jumalusest, mis moodustavad hinduistliku maailmakäsitluse teistlikus osas koos Brahma ja Višnuga jumaliku kolmiku (trimurti, triaadi).
Uus!!: Olemine ja Šiva · Näe rohkem »
Ühtsus
Ühtsus on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Olemine ja Ühtsus · Näe rohkem »
Üldisus
Üldisus on mõtlemise, tunnetuse, mõiste, termini või sõna omadus rakenduda kehtivalt enam kui ühel üksikjuhul; mida rohkematele üksikjuhtudele rakendutakse, seda suurem on üldisuse määr.
Uus!!: Olemine ja Üldisus · Näe rohkem »
Beauty (Scruton)
"Beauty" ("Ilu") on Roger Scrutoni filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.
Uus!!: Olemine ja Beauty (Scruton) · Näe rohkem »
Binaarne opositsioon
Binaarne opositsioon on tähenduslikult vastandlike terminite või vaadete süsteem.
Uus!!: Olemine ja Binaarne opositsioon · Näe rohkem »
Brahman
Brahman (sanskriti keeles ब्रह्मन) on india ja hinduismi filosoofias ja teoloogias kosmiline maailmahing, universumi alge, lõputu, igavene elu, energia ja jõu allikas.
Uus!!: Olemine ja Brahman · Näe rohkem »
Budistlik mütoloogia
Budistlik mütoloogia Budism tekkis Indias, kus mütoloogiline mõtlemine oli arenenud ja traditsiooniks.
Uus!!: Olemine ja Budistlik mütoloogia · Näe rohkem »
Cogito, ergo sum
Cogito, ergo sum ("Mõtlen, järelikult olen"; originaalsel kujul prantsuse keeles "Je pense donc je suis") on René Descartesi kasutatud ladinakeelne filosoofiline väide, mis viitab veendumusele, et enda eksistentsis on võimalik kahelda vaid siis, kui sa olemas oled.
Uus!!: Olemine ja Cogito, ergo sum · Näe rohkem »
David Sanford
David H. Sanford (sündinud 13. detsembril 1937 Detroitis Michigani osariigis) on USA päritolu filosoof.
Uus!!: Olemine ja David Sanford · Näe rohkem »
De fide orthodoxa
"De fide orthodoxa" (ladina keeles 'ortodokssest usust') ehk "Ortodoksse usu täpne esitus" (kreekakeelse originaali pealkiri Έκδοσις ακριβής της ορθοδόξουπίστεως Ékdosis akribès tēs orthodóxou písteōs) on teos, mille autor on Johannes Damaskusest.
Uus!!: Olemine ja De fide orthodoxa · Näe rohkem »
De hebdomadibus
"De hebdomadibus" ("Seitsmikest") on Boëthiuse teos.
Uus!!: Olemine ja De hebdomadibus · Näe rohkem »
Dharma
Dharma (sanskriti keeles dharma; paali keeles dhamma; tiibeti keeles chos; hiina keeles 法 fa; jaapani keeles hō,, eesti keeles ka seadmus) on mitmetähenduslik mõiste paljudes Indiast pärinevates õpetustes, hinduismis, budismis, jainismis, sikkhismis ehk dharmalikes religioonides.
Uus!!: Olemine ja Dharma · Näe rohkem »
Dharmapāla
Dharmapālad ('dharmakaitsjad'; tiibeti keeles drag-gshed) on vadžrajaanas (sealhulgas Tiibeti budismis) müütilised ja sageli kohutavad tegelased, kes on üle võetud mitmest allikast, eriti hinduismist ja bönist.
Uus!!: Olemine ja Dharmapāla · Näe rohkem »
Dialektika
Dialektika (vanakreeka sõnast dialektikē, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega.
Uus!!: Olemine ja Dialektika · Näe rohkem »
Eimiski
Eimiski on midagi sellist, mida pole mitte mingis mõttes.
Uus!!: Olemine ja Eimiski · Näe rohkem »
Eksistentsialism
Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul.
Uus!!: Olemine ja Eksistentsialism · Näe rohkem »
Elea koolkond
Elea koolkond ehk eleaadid on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 5. sajandil eKr Elea linnas Lõuna-Itaalias (Suur-Kreekas).
Uus!!: Olemine ja Elea koolkond · Näe rohkem »
Elu mõte
Elu mõte on inimese elu kogetav objektiivne väärtus.
Uus!!: Olemine ja Elu mõte · Näe rohkem »
Enesestmõistetavus
Enesestmõistetavus ehk iseenesestmõistetavus ehk iseenesest teada olek (ladina keeles esse per se notum, inglise keeles self-evidence) on filosoofias propositsiooni (mõtte, väite) omadus, mis seisneb selles, et sellest pole võimalik aru saada ilma teadmiseta, et see on tõene.
Uus!!: Olemine ja Enesestmõistetavus · Näe rohkem »
Entelehhia
Entelehhia, eesti keelde vahel tõlgitud ka kui teokstehtus (kreeka keeles εντελέχεια, ladina transliteratsioonis entelechia) on mõiste Aristotelese filosoofias.
Uus!!: Olemine ja Entelehhia · Näe rohkem »
Entiteet
Entiteet (uusladina sõnast entitas), ka olem, on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena.
Uus!!: Olemine ja Entiteet · Näe rohkem »
Epistemology
"Epistemology" on Duncan Pritchardi filosoofiline raamat.
Uus!!: Olemine ja Epistemology · Näe rohkem »
Erinevus
Erinevus ehk differents (ladina keeles differentia, inglise keeles difference, saksa keeles Differenz, prantsuse keeles différent või différant) on eristav tunnus või omadus, entiteedi unikaalsus, selle eriline ainukordsus või suhe.
Uus!!: Olemine ja Erinevus · Näe rohkem »
Esse est percipi
Esse est percipi (tõlkes ladina keelest 'olemine on tajutav olemine') on fraas, mille võttis kasutusele George Berkeley, et iseloomustada kõiki tajutavaid objekte.
Uus!!: Olemine ja Esse est percipi · Näe rohkem »
Fakt
Fakt (ladina keele sõnast factum "tehtud") on tegelikkuses kindlakstehtav asjaolu, mille väljenduseks on tõene väide.
Uus!!: Olemine ja Fakt · Näe rohkem »
Filister
Filister on väikekodanlik, kitsarinnaline ja enesega rahulolev, konservatiivne, madala kohanemisvõimega, kultuurivaenulik ja rutiini armastav inimene.
Uus!!: Olemine ja Filister · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Olemine ja Filosoofia · Näe rohkem »
Filosoofia mõisteid
Siin on loetletud filosoofia mõisteid.
Uus!!: Olemine ja Filosoofia mõisteid · Näe rohkem »
Filosoofiline küsimus
Filosoofilised küsimused on küsimused olemise ja selle põhjuste ja tähenduse kohta, niisamuti teadmiste, väärtuste, tunnetuse, keele jne, muuhulgas ka filosoofia enese kohta.
Uus!!: Olemine ja Filosoofiline küsimus · Näe rohkem »
Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia
"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.
Uus!!: Olemine ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »
Gala Éluard
Gala Éluard (sünninimi Jelena Dmitrijevna (või Ivanovna) Djakonova (Елена Дмитриевна Дьяконова); arvatavasti 7. september 1894 Kaasan – 10. juuni 1982 Portlligat (Port Lligat)) oli Paul Éluard'i ja Salvador Dalí abikaasa.
Uus!!: Olemine ja Gala Éluard · Näe rohkem »
Geštaltteraapia
Geštaltteraapia on psühhoteraapia meetod, millele panid 1940. aastatel aluse Frederick (Fritz) ja Laura Perls.
Uus!!: Olemine ja Geštaltteraapia · Näe rohkem »
Gilbert Ryle
Gilbert Ryle. Rex Whistleri loodud portree. Gilbert Ryle (19. august 1900 Brighton – 6. oktoober 1976 Oxford) oli inglise analüütiline filosoof.
Uus!!: Olemine ja Gilbert Ryle · Näe rohkem »
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Uus!!: Olemine ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »
Hädavajalikkusargument
Hädavajalikkusargument (inglise keeles indispensability argument) on argument, mis esitab seda, et matemaatika on loodusteaduse teooriate formuleerimiseks ja ennustuste tegemiseks hädavajalik, tõendina platonismi kasuks (või mõne muu metafüüsilise väite) kasuks.
Uus!!: Olemine ja Hädavajalikkusargument · Näe rohkem »
Heliteos
Heliteos ehk muusikateos ehk helitöö (Hermann, Kasemets 1918) ehk helind (Visnapuu 1923) ehk kompositsioon on muusikaline teos, mis kujutab endast kindlakujulist muusikaliste väljendusvahenditega määratud helide kogumit.
Uus!!: Olemine ja Heliteos · Näe rohkem »
Idealism
Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuslikult primaarseks.
Uus!!: Olemine ja Idealism · Näe rohkem »
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Uus!!: Olemine ja Idee · Näe rohkem »
Immanentsifilosoofia
Immanentsifilosoofia on XX sajandi mõtlemise tava, mis vastandub eelkõige transtsendentaalfilosoofiale ning püüab vältida igasuguse transtsendentsi sissetoomist mõtlemise alustesse.
Uus!!: Olemine ja Immanentsifilosoofia · Näe rohkem »
Immaterialism
Immaterialism on Filosoofiline seisukoht, mille järgi mateeriat (materiaalset maailma) ei ole olemas.
Uus!!: Olemine ja Immaterialism · Näe rohkem »
Indiviid
Indiviid (ladina keeles individuum 'mittejaotatav') on üksik asi (res, Ding), entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest (Gegenstand) ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid.
Uus!!: Olemine ja Indiviid · Näe rohkem »
Inimloomus
Inimloomuse all mõistetakse inimestele loomupäraselt ("looduslikult") omaste tunnuste (sh mõtte-, tunde- ja teguviiside) kogumit.
Uus!!: Olemine ja Inimloomus · Näe rohkem »
Intentsionaalsus
Intentsionaalsus (ladina keele sõnast intentio 'pinguldus, suunatus, taotlus, tähelepanu') on teadvuse või psüühika või vaimu (vaimuseisundite ja vaimusündmuste) või selle väljenduste omadus olla millelegi suunatud (ehk olla millelegi sihitud ehk millegi kohta käia).
Uus!!: Olemine ja Intentsionaalsus · Näe rohkem »
Irratsionalism
Irratsionalism (ladina sõnast irrationalis mittemõistuslik) mõistust alahindav suund idealistlikus filosoofias.
Uus!!: Olemine ja Irratsionalism · Näe rohkem »
Israel ben Eliezer
Rabi Israel (Yisroel) ben Eliezer (umbes 1700 – 22. mai 1760 Międzyborz (praegu Medžibiž, Ukraina)) oli ortodoksse judaismi müstikust rabi, keda enamik judaiste tunneb Baal Shem Tov 'i (vt Baal Shem) või Besht'i nime all ja kes rajas hassidismi nime all tuntud vaimuliku liikumise.
Uus!!: Olemine ja Israel ben Eliezer · Näe rohkem »
Jean Dubuffet
338x338px Jean Philippe Arthur Dubuffet (31. juuli 1901 Le Havre, Prantsusmaa – 12. mai 1985 Pariis, Prantsusmaa) oli Prantsuse maalikunstnik ja skulptor.
Uus!!: Olemine ja Jean Dubuffet · Näe rohkem »
Johannes Damaskusest
Johannes Damaskusest Johannes Damaskusest (al-Manşūr; umbes 650 või 676 – umbes 749) oli munk ja teoloog, kirikuisa, õigeusu (vaga Johannes Damaskusest) ja katoliku pühak.
Uus!!: Olemine ja Johannes Damaskusest · Näe rohkem »
Joonia koolkond
Antiik-Ioonia kaart Joonia koolkonnaks nimetatakse loodusfilosoofe, kes tegutsesid Väike-Aasias Joonia piirkonnas Mileetoses ja Ephesoses 6.
Uus!!: Olemine ja Joonia koolkond · Näe rohkem »
Jumalakogemus
"Jumalakogemus: Olemine, teadvus, õndsus" ("The Experience of God: Being, Consciousness, Bliss") on David Bentley Harti raamat.
Uus!!: Olemine ja Jumalakogemus · Näe rohkem »
Jumalatõestus
Jumalatõestus on argument selle kasuks, et Jumal on olemas.
Uus!!: Olemine ja Jumalatõestus · Näe rohkem »
Kahekõnelus (2)
"Kahekõnelus" (2) Martin Buberi raamatu "Kahekõnelus" teise osa "Piirang" kokkuvõte PIIRANG Sfäärid Kahekõnelise (dialoogilise) ja monoloogilise elu sfäär ei lange kokku dialoogi ja monoloogi sfääriga isegi mitte juhul, kui pidada silmas neid dialoogi ja monoloogi vorme, milles puuduvad häälikud ja žestid.
Uus!!: Olemine ja Kahekõnelus (2) · Näe rohkem »
Kategooria (filosoofia)
Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.
Uus!!: Olemine ja Kategooria (filosoofia) · Näe rohkem »
Knowledge
"Knowledge" ("Teadmine") on Keith Lehreri filosoofiline raamat, milles ta kaitseb koherentismi.
Uus!!: Olemine ja Knowledge · Näe rohkem »
Kohasus
Kohasus (ka kohanemus, valikuväärtus, adaptiivväärtus, inglise keeles fitness) on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isendite hulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsioonis.
Uus!!: Olemine ja Kohasus · Näe rohkem »
Kontinentaalfilosoofia
Kontinentaalfilosoofia on ühine nimetus Mandri-Euroopas, eriti Prantsusmaal ja Saksamaal, 20. sajandil viljeldud filosoofiale.
Uus!!: Olemine ja Kontinentaalfilosoofia · Näe rohkem »
Kvaalid
Kvaalideks ehk fenomenilisteks omadusteks ehk fenomenoloogilisteks omadusteks nimetatakse analüütilises vaimufilosoofias vaimuseisundeid eristavaid subjektiivseid kvaliteete, ühe või teise vaimuseisundiga kaasnevaid spetsiifilisi läbielamis-, "kogemis"-viise, "tundeid" ("mis tunne on").
Uus!!: Olemine ja Kvaalid · Näe rohkem »
Kvaliteet (filosoofia)
Kvaliteet (ladina keeles qualitas) on objektist mõtlemise üks põhivorme, mille alla kuulub kõik see, mida ei mõelda objekti "sellena" (Daß), st olemasolu (Existenz) või olemusena (Wesenheit), vaid määramise (Bestimmung) ja tunnusena (Merkmal), mis eristab üht objekti teistest.
Uus!!: Olemine ja Kvaliteet (filosoofia) · Näe rohkem »
La Dialectique de la durée
"La Dialectique de la durée" ("Kestvuse dialektika") on Gaston Bachelardi filosoofiline teos.
Uus!!: Olemine ja La Dialectique de la durée · Näe rohkem »
Līlā
Rahvas on kogunenud vaatama Rāmlīlā etendust. Ramnagar Ramlila 2018. Lila (sanskritis लीला, līlā) on sanskriti sõna ja india filosoofia kontseptsioon, mille võib vabalt tõlkida kui "taevalik näitemäng".
Uus!!: Olemine ja Līlā · Näe rohkem »
Logitsism
Logitsism (inglise keeles logicism, saksa keeles Logizismus) on mõttemuster matemaatikafilosoofias, et matemaatika on loogika laiendus ning kogu matemaatika on taandatav loogikale kui ainsale alusele, st matemaatika mõisted on taandatavad loogika mõistetele ja matemaatika järeldamisviisid on taandatavad loogika järeldamisviisidele.
Uus!!: Olemine ja Logitsism · Näe rohkem »
Looduse raamat
Looduse raamat (ladina keeles liber naturae) on võrdpilt, mille võttis kasutusele Augustinus.
Uus!!: Olemine ja Looduse raamat · Näe rohkem »
Loogikateadus
"Loogikateadus" ("Wissenschaft der Logik") on Georg Wilhelm Friedrich Hegeli teos.
Uus!!: Olemine ja Loogikateadus · Näe rohkem »
Loogilis-filosoofiline traktaat
"Loogilis-filosoofiline traktaat" (algne saksakeelne pealkiri "Logisch-philosophische Abhandlung", hilisem ladinakeelne pealkiri "Tractatus logico-philosophicus") on filosoof Ludwig Wittgensteini ainus eluajal ilmunud filosoofiline raamat (temalt ilmus veel kaks filosoofilist artiklit ja sõnaraamat rahvakoolidele).
Uus!!: Olemine ja Loogilis-filosoofiline traktaat · Näe rohkem »
Loomulik ontoloogiline hoiak
Loomulik ontoloogiline hoiak (inglise keeles natural ontological attitude; lühend NOA) on teadusfilosoofiline positsioon, mille esitas Arthur Fine artiklis "The Natural Ontological Attitude" (1984).
Uus!!: Olemine ja Loomulik ontoloogiline hoiak · Näe rohkem »
Loomus
Loomuse all mõistetakse filosoofias millegi iseseisvat, mõistusse haaramisele eelnevat ("looduslikku") olemasolu, mida eeldatakse enne selle filosoofilist tematiseerimist.
Uus!!: Olemine ja Loomus · Näe rohkem »
Maailm (filosoofia)
Maailm on filosoofias mitmetähenduslik mõiste.
Uus!!: Olemine ja Maailm (filosoofia) · Näe rohkem »
Martin Heidegger
Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch – 26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Olemine ja Martin Heidegger · Näe rohkem »
Maurice Merleau-Ponty
Maurice Merleau-Ponty Maurice Merleau-Ponty (14. märts 1908 – 4. mai 1961) oli prantsuse filosoof, fenomenoloog.
Uus!!: Olemine ja Maurice Merleau-Ponty · Näe rohkem »
Müüt
Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab pärimusliku kultuuri teadmiste ja kogemuste põhjal kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust.
Uus!!: Olemine ja Müüt · Näe rohkem »
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Uus!!: Olemine ja Metafüüsika · Näe rohkem »
Metafüüsika 7
Metafüüsika 7. raamatu algus, Moerbeke Williami 14. sajandi ladinakeelne tõlge "Metafüüsika" 7.
Uus!!: Olemine ja Metafüüsika 7 · Näe rohkem »
Monism
Monism (vanakreeka sõnast μόνος, monos 'üks, ainus') on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt objektide mitmekesisus taandub ühele algele.
Uus!!: Olemine ja Monism · Näe rohkem »
Nicola Abbagnano
Nicola Abbagnano (15. juuli 1901 Salerno – 9. september 1990 Milano) oli itaalia eksistentsialistlik filosoof.
Uus!!: Olemine ja Nicola Abbagnano · Näe rohkem »
Nihilism
Nihilism (ladina sõnast nihil 'eimiski') on teooria, mis kuulutab mitte millessegi uskumist, ustavust mitte millelegi või mitte mingite eesmärkide järgimist.
Uus!!: Olemine ja Nihilism · Näe rohkem »
Olemasolu (Heidegger)
Dasein on saksakeelne sõna, mis tähendab „olemasolu“, "siinolemine" ja on seotud inimesega.
Uus!!: Olemine ja Olemasolu (Heidegger) · Näe rohkem »
Olemine ja aeg
"Olemine ja aeg" (saksa keeles "Sein und Zeit", 1927) on Saksa filosoofi Martin Heideggeri raamat.
Uus!!: Olemine ja Olemine ja aeg · Näe rohkem »
Olemise ahel
1579. aastal https://es.wikipedia.org/wiki/Diego_de_Valad%C3%A9s Diego de Valadése poolt tehtud joonis olemise ahelast Olemise ahel on kõikehõlmav hierarhiline struktuur, mille paljudest versioonidest tuntuim on keskajal sätestatud kristlik jumalale alluv ahel.
Uus!!: Olemine ja Olemise ahel · Näe rohkem »
Olev
Olev (kreeka keeles to on, keskaja ladina keeles ens, saksa keeles Seiendes) on Martin Heideggeril kõik see millest me kõneleme ning mis ja kuidas me ise oleme.
Uus!!: Olemine ja Olev · Näe rohkem »
On a New List of Categories
"On a New List of Categories" ("Uuest kategooriate nimekirjast") on Charles Sanders Peirce'i esimene filosoofiaalane publikatsioon (kui mitte arvestada formaalse loogika alaseid töid ja loengusarju teaduse loogikast).
Uus!!: Olemine ja On a New List of Categories · Näe rohkem »
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Uus!!: Olemine ja Ontoloogia · Näe rohkem »
Ontoloogiline diferents
Ontoloogiline diferents (saksa keeles die ontologische Differenz) on eelkõige Martin Heideggeri filosoofia üks tunnusmõisteid, mis osutab otsustavale vahetegemisele oleva olemise (das Sein des Seienden, olevale kuuluv olemine) ja olemise enese vahel.
Uus!!: Olemine ja Ontoloogiline diferents · Näe rohkem »
Ontoloogiline jumalatõestus
Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm.
Uus!!: Olemine ja Ontoloogiline jumalatõestus · Näe rohkem »
Ousia
Ousia (ka: usia, oysia; vanakreeka οὐσία; eesti 'olemus, olevus, olemine', ladina essentia, saksa das Wesen) on vanakreeka filosoofia üks olulisemaid sõnu.
Uus!!: Olemine ja Ousia · Näe rohkem »
Phänomenologische Interpretationen zu Aristoteles
"Phänomenologische Interpretationen zu Aristoteles" ("Fenomenoloogilised tõlgendused Aristotelesele") on Martin Heideggeri loengukursus Freiburgi ülikoolis talvesemestril 1921/22.
Uus!!: Olemine ja Phänomenologische Interpretationen zu Aristoteles · Näe rohkem »
Platonism (matemaatika)
Platonism ehk matemaatiline platonism on filosoofias seisukoht, mille järgi on sõltumatult inimestest, keelest, mõtlemisest ja inimtegevusest olemas abstraktsed matemaatilised objektid.
Uus!!: Olemine ja Platonism (matemaatika) · Näe rohkem »
Poliitikaanalüüs
Poliitikaanalüüs (inglise keeles policy analysis) on analüüsimeetod keerukate poliitiliste alternatiivide süsteemseks uurimiseks, mis aitab otsustajatel määramatuse tingimustes valida avaliku sektori tegevuse eelissuunda.
Uus!!: Olemine ja Poliitikaanalüüs · Näe rohkem »
Principia Ethica
"Principia Ethica" on 1903.
Uus!!: Olemine ja Principia Ethica · Näe rohkem »
Reaalsus
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.
Uus!!: Olemine ja Reaalsus · Näe rohkem »
Realism
Sõnal "realism" on erinevaid tähendusi.
Uus!!: Olemine ja Realism · Näe rohkem »
Realism (filosoofia)
Realism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt mingit liiki asjad või asjadeseisud on reaalselt ning tunnetajast sõltumatult olemas.
Uus!!: Olemine ja Realism (filosoofia) · Näe rohkem »
Realism (teadus)
Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on tõesed (või tõenäoliselt tõesed või ligilähedaselt tõesed või tõenäoliselt ligilähedaselt tõesed).
Uus!!: Olemine ja Realism (teadus) · Näe rohkem »
Saankhja
Saankhja (sanskriti sāṁkhya) on üks India filosoofia kuuest koolkonnast.
Uus!!: Olemine ja Saankhja · Näe rohkem »
Sõltuvus
Sõnal "sõltuvus" on mitu tähendust.
Uus!!: Olemine ja Sõltuvus · Näe rohkem »
Sõltuvus (metafüüsika)
Sõltuvus (ladina keeles dependentia) ehk reaalne sõltuvus ehk ontoloogiline sõltuvus on entiteetide suhe, mille puhul ühe entiteedi olemasolu või omadusi määrab ja tingib teine entiteet.
Uus!!: Olemine ja Sõltuvus (metafüüsika) · Näe rohkem »
Seesus
Seesus ehk häktseiteet (uusladina keeles haecceïtas, saksa keeles Dieses-Sein, Diesheit, soome keeles tämyys) on entiteedi individuaalne eksistents (individuelle Wesenheit, Aristotelesel tode ti, entitas positiva), üksiku asja alus ("Grund der einzelnen Dinge", Chr. Wolf. Vern. Ged. I, § 180).
Uus!!: Olemine ja Seesus · Näe rohkem »
Solipsism
Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisunditega.
Uus!!: Olemine ja Solipsism · Näe rohkem »
Sortaal
Sortaal (inglise keeles sortal) on loendatav nimisõna (näiteks "kass", "rott", "õun"), mida kasutatakse entiteetide, nende olemasolu ning erinevuse ja identsuse üle otsustamisel näiteks individueerimise ja loendamise puhul.
Uus!!: Olemine ja Sortaal · Näe rohkem »
Sotsiaalne õiglus
Sotsiaalse ebaõigluse vastu protestivate üliõpilaste telklaager Sotsiaalse õigluse all mõistetakse olukorda, kus kõigil ühiskonnaliikmetel on võrdsed võimalused ja poliitilised õigused ning puuduvad majanduslik ebavõrdsus ja ebavõrdsed eesõigused, nii et kõikidel on eeldused täisväärtuslikuks eluks ja neil on võimalik ühiskonnas oma potentsiaali realiseerida.
Uus!!: Olemine ja Sotsiaalne õiglus · Näe rohkem »
Stephan Torre
Stephan Torre on USA päritolu filosoof.
Uus!!: Olemine ja Stephan Torre · Näe rohkem »
Subjekt (filosoofia)
Subjektiks (vanakreeka keeles hypokeimenon 'all-lebav, all-asuv'; ladina keeles subiectum 'alla-heidetu') nimetatakse filosoofias tavaliselt seda, mis on millelegi aluseks.
Uus!!: Olemine ja Subjekt (filosoofia) · Näe rohkem »
Subjektifilosoofia
Subjektifilosoofiaks peetakse filosoofias mõtlemise viisi, mis võtab oma teoreetiliseks aluseks subjekti ja objekti seotud vastanduse.
Uus!!: Olemine ja Subjektifilosoofia · Näe rohkem »
Subsistents
Subsistents ehk subsisteerimine (ladina keeles subsistentia) on substantsi olemine iseeneses ja iseenda kaudu (das Substanzsein. durch und in sich bestehen).
Uus!!: Olemine ja Subsistents · Näe rohkem »
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Uus!!: Olemine ja Substants · Näe rohkem »
Surematus
Meduus ''Turritopsis dohrnii'' Surematus ehk igavene elu (inglise keeles: immortality) on lõppematu, surmast vabastatud elu; lõputu eksistents.
Uus!!: Olemine ja Surematus · Näe rohkem »
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Uus!!: Olemine ja Tõde · Näe rohkem »
Tegu
Tegu on inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas.
Uus!!: Olemine ja Tegu · Näe rohkem »
Teine analüütika
"Teine analüütika" on Aristotelese teos, mis on kirjutatud umbes 350 eKr.
Uus!!: Olemine ja Teine analüütika · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia q. 3
Teoloogia summa esimese osa küsimus 3 on Aquino Thomase teose Teoloogia summa esimese osa (Prima pars) küsimus 3 (Ia q. 3).
Uus!!: Olemine ja Teoloogia summa Ia q. 3 · Näe rohkem »
The Artworld
"The Artworld" on Arthur Danto artikkel.
Uus!!: Olemine ja The Artworld · Näe rohkem »
The Refutation of Idealism
"The Refutation of Idealism" ("Idealismi kummutus") on George Edward Moore'i artikkel, mis ilmus 1903 ajakirjas Mind.
Uus!!: Olemine ja The Refutation of Idealism · Näe rohkem »
Tiibeti budistlik panteon
Tiibeti budistlik jumaluste panteon on suur.
Uus!!: Olemine ja Tiibeti budistlik panteon · Näe rohkem »
To Save the Phenomena
"To Save the Phenomena" ("Päästa nähtumused") on Bas van Fraasseni filosoofiline artikkel.
Uus!!: Olemine ja To Save the Phenomena · Näe rohkem »
Tundus
Tundus on hüpoteetiline distsipliin, mis tegeleb inimese eksistentsi immanentses sfääris toimuvate nähtuste, sh tunnete seletamisega.
Uus!!: Olemine ja Tundus · Näe rohkem »
Universaalid
Universaalid on filosoofias üldised ideed.
Uus!!: Olemine ja Universaalid · Näe rohkem »
Uskumine
Uskumise puhul saab eristada millessegi uskumist millegi (mingi propositsiooni) uskumisest ehk propositsionaalsest uskumisest (uskumuse omamisest).
Uus!!: Olemine ja Uskumine · Näe rohkem »
Usundiõpetus
Usundiõpetus on usu- ja mõttevabaduse põhimõtetest lähtuv üldhariduslik õppeaine, mille raames käsitletakse erinevaid religioone, usulisi liikumisi ja maailmavaateid; õpitakse tundma religiooni väljendumist kultuuris ning inimese ja ühiskonna elus; arutletakse eksistentsiaalsete küsimuste üle, et aidata orienteeruda mitmekesises maailmas.
Uus!!: Olemine ja Usundiõpetus · Näe rohkem »
Väärtus
Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.
Uus!!: Olemine ja Väärtus · Näe rohkem »
Viimnepäev
Viimnepäev on levinud motiiviks ka kunstis. Pildil on Michelangelo selleteemaline fresko Sixtuse kabelis Vatikanis Viimnepäev (viimane päev, maailmalõpp) on meile tuntud maailma(korra) või olemise (eksistentsi) lõpp.
Uus!!: Olemine ja Viimnepäev · Näe rohkem »
William De La Mare
William De La Mare (ka William de La Mare, Gulielmus de la Mare, Gullielmus de La Mare; sündinud arvatavasti Inglismaal, suri umbes 1285–1290) oli inglise filosoof ja teoloog.
Uus!!: Olemine ja William De La Mare · Näe rohkem »
Yin ja yang
''Yin''-''yang'''i sümbol (''tàijítú'' 太極圖 ehk ''taiji'' sümbol) Yin ja yang (hiina keeles yīn 陰 või 阴; yáng 陽 või 阳) on Vana-Hiina filosoofias olemist iseloomustavad vastandlikud, kuid samas vältimatult kooseksisteerivad poolused.
Uus!!: Olemine ja Yin ja yang · Näe rohkem »
