Sisukord
89 suhted: Aa, Aamse, Aandu, Ainu keel, Aktant, Albaania keel, Alutaguse murre, Ambla kirik, August Hollmann, Žemaidi keel, Balti areaali keeled, Bautakivi, Botaanika mõisteid, Burušaski keel, Deminutiiv, Eestäiend, Eesti keele ajalugu, Eesti keele grammatika, Emmaste, Euroopa piison, Hades, Harilik sarapuu, Hausa keel, Heebrea keel, Hindi keel, Homonüümia, Hulgamäärus, Illüüria keel, Ilmaütlev kääne, Imperfektiivne aspekt, Inari saami keel, Islandi keel, Järellisand, Jiepmaluokta, Jurist, Kaardiprojektsioon, Kanepi, Kääne, Külitse, Keeleteaduse mõisteid, Keskinglise keel, Kirderannikumurde idarühm, Kogeja-omajalause, Korduvust näitav määrus, Kreatsionism, Laadivaheldus, Larviki vald, Lõpuvaheldus, Leedu keel, Liivi keel, ... Laienda indeks (39 rohkem) »
Aa
Aa on küla Soome lahe ääres Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla idaosas 10 km kaugusel Lüganusest.
Vaata Omastav kääne ja Aa
Aamse
Aamse (kohakääne Aamsesse)Eesti kohanimeraamat, lk.
Vaata Omastav kääne ja Aamse
Aandu
Aandu (kohakääne Aandusse)Eesti kohanimeraamat, lk.
Vaata Omastav kääne ja Aandu
Ainu keel
Ainu keel (ainu keeles アイヌ イタㇰ aynu itak) on isolaatkeel, mida kõneldakse Jaapanis Hokkaidō prefektuuri lõunaosas Kuriili ja Tsishima saartel.
Vaata Omastav kääne ja Ainu keel
Aktant
Aktant on moodustaja, mis märgib lauses situatsiooni osalist.
Vaata Omastav kääne ja Aktant
Albaania keel
Albaania keele leviala Albaania keel (gjuha shqipe, shqip) kuulub indoeuroopa keelkonda, moodustades selles omaette keelerühma.
Vaata Omastav kääne ja Albaania keel
Alutaguse murre
Alutaguse murre (ka kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.
Vaata Omastav kääne ja Alutaguse murre
Ambla kirik
Ambla Püha Neitsi Maarja Kirik ehk Ambla Maarja kirik on Ambla kihelkonna kirik asukohaga Järva maakonnas Ambla alevikus.
Vaata Omastav kääne ja Ambla kirik
August Hollmann
Karl August Hollmann (2. veebruar 1801 Äksi – 31. august 1849 Tartu) oli Eesti vaimulik ja keelemees.
Vaata Omastav kääne ja August Hollmann
Žemaidi keel
Žemaidi keel (žemaitiu kalba) on leedu keele murre või eraldi seisev balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Vaata Omastav kääne ja Žemaidi keel
Balti areaali keeled
Balti areaali keeled on katustermin, millega tähistatakse Balti piirkonnas ja Soome lahe lõunakaldal kõneldavaid keeli.
Vaata Omastav kääne ja Balti areaali keeled
Bautakivi
Bautakivi Bautakivi on piklik, enamasti kõrge vabalt seisev püstine kivi, mida nooremast pronksiajast kuni rauaajani püstitati mõningates Skandinaavia piirkondades ja Skandinaavia lähialadel.
Vaata Omastav kääne ja Bautakivi
Botaanika mõisteid
Siin on loetletud botaanika, sealhulgas taimeanatoomia ja taimemorfoloogia olulisemaid mõisteid.
Vaata Omastav kääne ja Botaanika mõisteid
Burušaski keel
Burušaski keel on teadaolevate sugulaskeelteta ehk isoleeritud keel Pakistanis ja Indias.
Vaata Omastav kääne ja Burušaski keel
Deminutiiv
Deminutiiv ehk vähendussõna on vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõna.
Vaata Omastav kääne ja Deminutiiv
Eestäiend
Eestäiend on nimisõna ees paiknev nimisõna täpsustav osa, nt triibuline kass.
Vaata Omastav kääne ja Eestäiend
Eesti keele ajalugu
Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.
Vaata Omastav kääne ja Eesti keele ajalugu
Eesti keele grammatika
Esimene eesti keele grammatika ("''Anführung zu der Esthnischen Sprach''", 1637) Eesti keele grammatika on eesti keele grammatika.
Vaata Omastav kääne ja Eesti keele grammatika
Emmaste
Emmaste on Hiiumaa lõunaosas asuv küla.
Vaata Omastav kääne ja Emmaste
Euroopa piison
Euroopa piison Tallinna Loomaaias 2023. aasta märtsis Euroopa piison ehk pürg (omastav pürja) (Bison bonasus) on veislaste sugukonda kuuluv imetaja, kes on Eestis loodusliku liigina välja surnud.
Vaata Omastav kääne ja Euroopa piison
Hades
Persephone ja Hades Hades (vanakreeka keeles ᾍδης) on vanakreeka mütoloogias nii allilma ehk surnute kuningriigi kui ka selle valitseja ehk surnute jumala nimi.
Vaata Omastav kääne ja Hades
Harilik sarapuu
Noored pähklid Emasõisik Harilik sarapuu (Corylus avellana) on kaseliste sugukonda sarapuu perekonda kuuluv heitlehine põõsas.
Vaata Omastav kääne ja Harilik sarapuu
Hausa keel
Hausa keel on afroaasia keelkonna Lääne-Tšaadi keelte rühma kuuluv keel, mida räägitakse peamiselt Nigeerias ja Nigeris, aga ka Ghanas, Beninis, Kamerunis, Elevandiluurannikul, Sudaanis ja Togos.
Vaata Omastav kääne ja Hausa keel
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Vaata Omastav kääne ja Heebrea keel
Hindi keel
Hindi keele leviala Hindi keel on peamiselt India kesk- ja põhjaosas räägitav indoeuroopa keelkonna indoiraani harusse kuuluv india keel.
Vaata Omastav kääne ja Hindi keel
Homonüümia
Homonüümia on nähtus, mille puhul kirjutatakse või hääldatakse kahte sõnavormi juhuslikult ühtemoodi, kuid neil on erinev tähendus: tegu on kahe erineva lekseemiga.
Vaata Omastav kääne ja Homonüümia
Hulgamäärus
Hulgamäärus ehk kvantumimäärus on määrus, mis näitab millegi kvantitatiivseid parameetreid, s.t hulka, mõõtu või määra.
Vaata Omastav kääne ja Hulgamäärus
Illüüria keel
Illüüria keel on muistsete illüürlaste keel.
Vaata Omastav kääne ja Illüüria keel
Ilmaütlev kääne
Ilmaütlev kääne ehk abessiiv (lühend ABE, ABESS) ehk karitiiv ehk privatiiv (lühend PRIV) on kääne, mis väljendab käändsõna referendi puudumist.
Vaata Omastav kääne ja Ilmaütlev kääne
Imperfektiivne aspekt
Imperfektiivne aspekt on keeles aspekt, mis tähistab piiritlemata situatsiooni.
Vaata Omastav kääne ja Imperfektiivne aspekt
Inari saami keel
Inari saami keele põline levikupiirkond on tähistatud kaardil numbriga 7. Lehekülg E. W. Borgi kirjutatud 1859. aastal ilmunud Inari-saamikeelsest aabitsast Inari saami keel (Inari saami keeles anarâškielâ) on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 400 inimest Soomes Inari järve ümbruses.
Vaata Omastav kääne ja Inari saami keel
Islandi keel
Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.
Vaata Omastav kääne ja Islandi keel
Järellisand
Järellisand on lisand, mis asub nimisõnafraasis nimisõna järel ja täpsustab või seletab seda: Kohtusin Heleniga, oma kursusekaaslasega.
Vaata Omastav kääne ja Järellisand
Jiepmaluokta
Jiepmaluokta (põhjasaami keeles) ehk Hjemmeluft (norra keeles) on laht Norra Troms og Finnmargi maakonna Alta vallas.
Vaata Omastav kääne ja Jiepmaluokta
Jurist
Advokaat, Suurbritannia Jurist on sügavamate õigusalaste teadmistega isik.
Vaata Omastav kääne ja Jurist
Kaardiprojektsioon
Kaardiprojektsioon ehk kartograafiline projektsioon on sfäärilise pinna tasapinnal kujutamise matemaatiline viis.
Vaata Omastav kääne ja Kaardiprojektsioon
Kanepi
Kanepi on alevik Põlvamaa edelaosas, Kanepi valla keskus.
Vaata Omastav kääne ja Kanepi
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Vaata Omastav kääne ja Kääne
Külitse
Külitse on alevik Tartu maakonnas Kambja vallas.
Vaata Omastav kääne ja Külitse
Keeleteaduse mõisteid
Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.
Vaata Omastav kääne ja Keeleteaduse mõisteid
Keskinglise keel
Keskinglise keel (Middle English) on inglise keele vorm, mida kõneldi 11.–15.
Vaata Omastav kääne ja Keskinglise keel
Kirderannikumurde idarühm
Kirderannikumurde idarühm on ühe käsitluse järgi Alutagusel ning põhja- ja idapoolses Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde murrakurühm.
Vaata Omastav kääne ja Kirderannikumurde idarühm
Kogeja-omajalause
Kogeja-omajalause on üks eesti lause põhitüüp, kus alus ei ole lause algul või puudub lausest ja teemasse kuulub kogeja või omaja, mis on ühtlasi tegevussubjekt ja toimib lauses määruse või sihitisena.
Vaata Omastav kääne ja Kogeja-omajalause
Korduvust näitav määrus
Korduvust näitav määrus ehk korduvusmäärus on ajamäärus, mis väljendab lauses situatsiooni korduvust.
Vaata Omastav kääne ja Korduvust näitav määrus
Kreatsionism
Kreatsionism (ladina keeles creatio loomine, omastavas käändes creationis) on religioossed, teoloogilised ja filosoofilised veendumused või maailmavaated, milles maailm ja elu on otseselt Jumala (või kõrgema olevuse) loodud.
Vaata Omastav kääne ja Kreatsionism
Laadivaheldus
Laadivaheldus on astmevahelduse alaliik, mis iseloomustab mõne sisehääliku muutumist, assimilatsiooni või sisehääliku kadu.
Vaata Omastav kääne ja Laadivaheldus
Larviki vald
Larviki vald on vald Norras Vestfold og Telemargi maakonnas.
Vaata Omastav kääne ja Larviki vald
Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldus on lõpphäälikute poolest erinevate tüvevariantide vaheldumine sõna vormistikus.
Vaata Omastav kääne ja Lõpuvaheldus
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Vaata Omastav kääne ja Leedu keel
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Vaata Omastav kääne ja Liivi keel
Lisand (keeleteadus)
Lisand ehk apositsioon on nimisõna täiend, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mida nimisõnafraasi põhisõna, kuid täpsustab ja seletab seda: president Ilves, onu Juhan.
Vaata Omastav kääne ja Lisand (keeleteadus)
Lokatiiv
Lokatiiv (lühend loc) on tegevuse aega või kohta väljendav kääne.
Vaata Omastav kääne ja Lokatiiv
Mandal
Mandali sadam Mandal on linn Norras Agderi maakonnas, Lindesnesi valla ja endise Mandali valla keskus.
Vaata Omastav kääne ja Mandal
Määrsõna
Määrsõna ehk adverb on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.
Vaata Omastav kääne ja Määrsõna
Määrustäiend
Määrustäiend on nimisõna täiend, mis eesti keeles.
Vaata Omastav kääne ja Määrustäiend
Nafaanra keel
Nafaanra keel on Nigeri-Kordofani hõimkonda guri keelkonda senufo keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Omastav kääne ja Nafaanra keel
Nimetav kääne
Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.
Vaata Omastav kääne ja Nimetav kääne
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Vaata Omastav kääne ja Nimisõna
Nominatiiv-akusatiivne keel
Nominatiiv-akusatiivne joondus Nominatiiv-akusatiivne keel ehk akusatiivkeel on keel, milles lause subjekti vorm on sama nii transitiivses kui ka intransitiivses lauses, kuid transitiivse lause objekt on markeeritud teisiti.
Vaata Omastav kääne ja Nominatiiv-akusatiivne keel
Nuubia keel
Nuubia keel on Niiluse-Sahara keelkonda Ida-Sudaani rühma kuuluv keel.
Vaata Omastav kääne ja Nuubia keel
Olev kääne
Olev kääne ehk olev ehk essiiv on kääne, millega väljendatakse olukorda või seisundit, milles ollakse.
Vaata Omastav kääne ja Olev kääne
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Vaata Omastav kääne ja Omadussõna
Omastavaline täiend
Omastavaline täiend ehk genitiivatribuut on lauses omastava käände vormis esinev nimisõnaline täiend, nt minu auto.
Vaata Omastav kääne ja Omastavaline täiend
Otepää muinaslinnus
Otepää linnamägi ja Otepää linnus. Johann Christoph Brotze Otepää muinaslinnus oli Otepää linnamäel asunud eestlaste ning hiljem Tartu piiskopi ja tema vasallide linnus.
Vaata Omastav kääne ja Otepää muinaslinnus
Paali keel
Paali (pāḷi, Pali) ehk Maaghadhi (paali: Māgadhī) keel kuulub indoeuroopa keelkonna indoiraani keelerühma.
Vaata Omastav kääne ja Paali keel
Pühalepa
Pühalepa (hiiu keeles Pöhalepa) on küla Hiiumaa vallas Suuremõisast idas.
Vaata Omastav kääne ja Pühalepa
Rüüt
Rüüt Kakerdaja rabas Rüüt (Pluvialis apricaria) ehk põldrüüt"Loomade elu", 6.
Vaata Omastav kääne ja Rüüt
Riisa
Riisa on Pärnumaal Tori vallas asuv küla.
Vaata Omastav kääne ja Riisa
Roomassaare
Roomassaare (lühend RO) on Kuressaare linnajagu, mis asub Kuressaare vanalinna kaguservas.
Vaata Omastav kääne ja Roomassaare
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Omastav kääne ja Saksa keel
Seesütlev kääne
Seesütlev kääne ehk inessiiv on sisekohakäänete hulka kuuluv kääne, mis väljendab millegi sees olemist.
Vaata Omastav kääne ja Seesütlev kääne
Sihiline tegusõna
Sihiline tegusõna ehk transitiivverb ehk transitiiv ehk sihiline pöördsõna on tegusõna, mis väljendab sihilist tegevust ja toob harilikult endaga lausesse kaasa sihitise.
Vaata Omastav kääne ja Sihiline tegusõna
Sihitav kääne
Sihitav kääne ehk akusatiiv on üks tavalisemaid käändeid.
Vaata Omastav kääne ja Sihitav kääne
Sihitis
Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.
Vaata Omastav kääne ja Sihitis
Sihitisesõnastik
Sihitisesõnastik on Eesti Keele Instituudi elektroonilises sõnastikusüsteemis EELex koostatud verbirektsioonide sõnastik.
Vaata Omastav kääne ja Sihitisesõnastik
Sisseütlev kääne
Sisseütlev kääne ehk illatiiv on üks sisekohakäänete hulka kuuluv sihikääne, mis esineb näiteks eesti, soome, leedu ja ungari keeles.
Vaata Omastav kääne ja Sisseütlev kääne
Slaidiesitlus
Slaidiesitluse tegemine Wikimania konverentsil 2009. aastal Slaidiesitlus (inglise keeles slide show presentation) on esitlustarkvaraga loodud piltide või teksti esitamine.
Vaata Omastav kääne ja Slaidiesitlus
Tabassaraani keel
Tabassaraani keel on Venemaal Dagestani Hivi ja Tabassaraani rajoonis tabassaraanide kõneldav keel, mis kuulub nahhi-Dagestani keelte Kagu-Dagestani rühma.
Vaata Omastav kääne ja Tabassaraani keel
Tamili keel
Tamili keel (தமிழ் tamiḻ; IPA) on draviidi keel, mida kõnelevad peamiselt tamilid India subkontinendil.
Vaata Omastav kääne ja Tamili keel
Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.
Vaata Omastav kääne ja Tartu Ülikooli ajalugu
Täiend
Täiend ehk atribuut on lauseliige, mis laiendab nimisõna.
Vaata Omastav kääne ja Täiend
Tharapita
Tharapita (ehk Tarapita, Taarapita) on Henriku Liivimaa kroonikas nimetatud saarlaste jumal.
Vaata Omastav kääne ja Tharapita
Uurali algkeel
Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.
Vaata Omastav kääne ja Uurali algkeel
Vaegomadussõna
Vaegomadussõna väljendab omadust ja esineb lauses täiendina.
Vaata Omastav kääne ja Vaegomadussõna
Vaivara murrakud
Vaivara murrakud on Vaivara kihelkonnas kõneldud murrakud, mida on ühendatud rannamurdega.
Vaata Omastav kääne ja Vaivara murrakud
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13.
Vaata Omastav kääne ja Vanapõhja keel
Vältevaheldus
Vältevaheldust on sõnastatud kui astmemuutust, mille korral kolmandavälteline tüvi asendub teisevältelisega (või vastupidi), ilma et sellega kaasneks häälikulises koostises muutusi, näiteks kuulama: kuulata, saun: sauna, mets: metsa ehk vältevaheldus on sõna käänamisel-pööramisel sõnatüve välte muutumine ning vältevahelduseks ei peeta I ja II või I ja III välte vaheldumist, vaid ainult II ja III välte vaheldumist.
Vaata Omastav kääne ja Vältevaheldus
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Vaata Omastav kääne ja Võru keel
Vokaalmitmus
Vokaalmitmus on koos ''de''-mitmusega üheks põhiliseks mitmuse väljendamise viisiks.
Vaata Omastav kääne ja Vokaalmitmus
Tuntud ka kui Genitiiv, Omastav.