Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Omasõna

Index Omasõna

Omasõna on põliselt oma sõna või keeles kohanenud laensõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni.

17 suhted: D, Diftong, Dolgaani keel, Eesti keele grammatika, Eufemism, Evald Saag, Island, Islandi keel, Kantseliit, Keeleteaduse mõisteid, Kihnu keel, Norra keel, Saksa keel, Võõrsõna, Võõrtäht, Y, Ў.

D

D (d) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike neljas täht.

Uus!!: Omasõna ja D · Näe rohkem »

Diftong

Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.

Uus!!: Omasõna ja Diftong · Näe rohkem »

Dolgaani keel

Dolgaani keel on väiksearvulise kõnelejate hulgaga turgi keel Venemaal.

Uus!!: Omasõna ja Dolgaani keel · Näe rohkem »

Eesti keele grammatika

Esimene eesti keele grammatika ("''Anführung zu der Esthnischen Sprach''", 1637) Eesti keele grammatika on eesti keele grammatika.

Uus!!: Omasõna ja Eesti keele grammatika · Näe rohkem »

Eufemism

Eufemism ehk peitesõna on mahendav väljend, mida kasutatakse ebasündsa või teatavas situatsioonis sobimatuks peetava sõna või väljendi asemel.

Uus!!: Omasõna ja Eufemism · Näe rohkem »

Evald Saag

Evald Saag (24. november 1912 Krabi vald, Rõuge kihelkond, Võrumaa – 20. oktoober 2004 Tallinn) oli eesti teoloog ja vaimulik.

Uus!!: Omasõna ja Evald Saag · Näe rohkem »

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Uus!!: Omasõna ja Island · Näe rohkem »

Islandi keel

Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.

Uus!!: Omasõna ja Islandi keel · Näe rohkem »

Kantseliit

Kantseliit (moodustatud vene sõna канцелярит eeskujul sõnast kantselei) on ametnike keelele omane kohmakas stiil (kantseleilik keelepruuk), mis on levinud ka teistesse keelekasutusvaldkondadesse.

Uus!!: Omasõna ja Kantseliit · Näe rohkem »

Keeleteaduse mõisteid

Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.

Uus!!: Omasõna ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »

Kihnu keel

Kihnu keel (murdes: kihnu kiel) on saarte murde üks murrakuid.

Uus!!: Omasõna ja Kihnu keel · Näe rohkem »

Norra keel

Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.

Uus!!: Omasõna ja Norra keel · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Omasõna ja Saksa keel · Näe rohkem »

Võõrsõna

Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud.

Uus!!: Omasõna ja Võõrsõna · Näe rohkem »

Võõrtäht

Võõrtäht on täht, mida kasutatakse ainult võõrnimedes ja tsitaatsõnades.

Uus!!: Omasõna ja Võõrtäht · Näe rohkem »

Y

Y ehk üpsilon ehk igrek (matemaatikas ka üü) on eesti tähestiku 32.

Uus!!: Omasõna ja Y · Näe rohkem »

Ў

Ў (ў) on kirillitsa täht.

Uus!!: Omasõna ja Ў · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »