17 suhted: D, Diftong, Dolgaani keel, Eesti keele grammatika, Eufemism, Evald Saag, Island, Islandi keel, Kantseliit, Keeleteaduse mõisteid, Kihnu keel, Norra keel, Saksa keel, Võõrsõna, Võõrtäht, Y, Ў.
D
D (d) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike neljas täht.
Uus!!: Omasõna ja D · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Omasõna ja Diftong · Näe rohkem »
Dolgaani keel
Dolgaani keel on väiksearvulise kõnelejate hulgaga turgi keel Venemaal.
Uus!!: Omasõna ja Dolgaani keel · Näe rohkem »
Eesti keele grammatika
Esimene eesti keele grammatika ("''Anführung zu der Esthnischen Sprach''", 1637) Eesti keele grammatika on eesti keele grammatika.
Uus!!: Omasõna ja Eesti keele grammatika · Näe rohkem »
Eufemism
Eufemism ehk peitesõna on mahendav väljend, mida kasutatakse ebasündsa või teatavas situatsioonis sobimatuks peetava sõna või väljendi asemel.
Uus!!: Omasõna ja Eufemism · Näe rohkem »
Evald Saag
Evald Saag (24. november 1912 Krabi vald, Rõuge kihelkond, Võrumaa – 20. oktoober 2004 Tallinn) oli eesti teoloog ja vaimulik.
Uus!!: Omasõna ja Evald Saag · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Omasõna ja Island · Näe rohkem »
Islandi keel
Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.
Uus!!: Omasõna ja Islandi keel · Näe rohkem »
Kantseliit
Kantseliit (moodustatud vene sõna канцелярит eeskujul sõnast kantselei) on ametnike keelele omane kohmakas stiil (kantseleilik keelepruuk), mis on levinud ka teistesse keelekasutusvaldkondadesse.
Uus!!: Omasõna ja Kantseliit · Näe rohkem »
Keeleteaduse mõisteid
Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.
Uus!!: Omasõna ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »
Kihnu keel
Kihnu keel (murdes: kihnu kiel) on saarte murde üks murrakuid.
Uus!!: Omasõna ja Kihnu keel · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Omasõna ja Norra keel · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Omasõna ja Saksa keel · Näe rohkem »
Võõrsõna
Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud.
Uus!!: Omasõna ja Võõrsõna · Näe rohkem »
Võõrtäht
Võõrtäht on täht, mida kasutatakse ainult võõrnimedes ja tsitaatsõnades.
Uus!!: Omasõna ja Võõrtäht · Näe rohkem »
Y
Y ehk üpsilon ehk igrek (matemaatikas ka üü) on eesti tähestiku 32.
Uus!!: Omasõna ja Y · Näe rohkem »
Ў
Ў (ў) on kirillitsa täht.
Uus!!: Omasõna ja Ў · Näe rohkem »