Kiiremini kui brauser!
30 suhted: Aleksei Basmanov, Šuja, Boriss Godunov, Cesvaine piiskopilinnus, Heinrich von Staden, Ivan Julm, Ivan Viskovatõi, Koerakoonlased, Maljuta Skuratov, Mihhail Beznin, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Narva ajalugu, Novgorodi veresaun, Ohranka, Paide piiramine (1572–1573), Pavel Petrovitš Zabolotski, Pjotr Tšaikovski, Sandarmikorpus, Segaduste aeg, Simeon Bekbulatovitš, Tallinna piiramine (1570–1571), Tsooru vasallilinnus, Veliki Novgorod, Vene kuritegevuse ajalugu, Virumaa, Vjazma, 1. jaanuar, 1570, 1573.
Aleksei Basmanov
Aleksei Danilovitš Basmanov (suri 1571) oli Moskva tsaaririigi väejuht 16. sajandi teisel poolel.
Uus!!: Opritšnina ja Aleksei Basmanov · Näe rohkem »
Šuja
Šuja on linn Venemaal Ivanovo oblastis.
Uus!!: Opritšnina ja Šuja · Näe rohkem »
Boriss Godunov
Boriss Godunov Boriss Fjodorovitš Godunov (vene Борис Фёдорович Годунов; umbes 1551 – 13. aprill 1605) oli Moskva tsaaririigi tsaar aastatel 1598–1605 Segaduste ajal Venemaal.
Uus!!: Opritšnina ja Boriss Godunov · Näe rohkem »
Cesvaine piiskopilinnus
jahiloss 2013. aasta septembris. Vaade lõunast maantee poolt. Mõisahoone ees asub väike väljak, mille all asuvad pealinnuse vundamendid Vaade lõunast väravaehitise säilinud müürilõigule. Väravaava asus paremal, näha ka aken tulirelvade jaoks. September 2013 Cesvaine piiskopilinnus ehk Sesviina piiskopilinnus (läti Cesvaine, saksa Seßwegen, vene Tšesvin) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis paikneb Lätis Vidzemes Sesviina piirkonnas (Cesvaines novads), Cesvaine luteri kirikust 500 m kagus Sula (Sūla, Sesse – Bach) jõe käärus ja selle paremkaldal.
Uus!!: Opritšnina ja Cesvaine piiskopilinnus · Näe rohkem »
Heinrich von Staden
Heinrich von Staden (1542 või 1544, Ahlen Münsteri lähedal, Saksamaa – pärast 1578) oli isehakanud "seikleja Moskoovias", kes kirjutas ülevaate oma tegevusest Ivan IV Julma õukonnas 1578–1582.
Uus!!: Opritšnina ja Heinrich von Staden · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Opritšnina ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Ivan Viskovatõi
Ivan Mihhailovitš Viskovatõi (hukatud 25. juulil 1570 Moskvas) oli Vene tsaaririigi diplomaat ja poliitik, "valitud raada" liige, saadikute prikaasi djakk.
Uus!!: Opritšnina ja Ivan Viskovatõi · Näe rohkem »
Koerakoonlased
Koerakoonlased (ka: koerakoonud, lõunaeesti murretes peninuki (mitmuses), Setumaal pininõnarahvas) olid Liivimaal algselt opritšnina maakeelseks hüüdnimeks, mis tuli sellest, et opritšnikud kandsid sadulal koerapea ja luua kujutist kui embleemi, mis sümboliseeris opritšnikute ülesannet välja nuuskida ja minema pühkida Ivan IV vaenlased.
Uus!!: Opritšnina ja Koerakoonlased · Näe rohkem »
Maljuta Skuratov
Grigori Sedovi maal "Ivan Julm ja Maljuta Skuratov" (1870) Grigori Lukjanovitš Skuratov-Belski (Григорий Лукьянович Скуратов-Бельский, rohkem tuntud kui Maljuta Skuratov (Малюта Скуратов); surnud 1. jaanuaril 1573) oli üks opritšnina juhtidest Ivan IV valitsusajal.
Uus!!: Opritšnina ja Maljuta Skuratov · Näe rohkem »
Mihhail Beznin
Mihhail Andrejevitš Beznin-Naštšokin oli Vene riigiteenistuja ja opritšnik 16. sajandil, kes pärines Naštšokinite aadlisuguvõsast.
Uus!!: Opritšnina ja Mihhail Beznin · Näe rohkem »
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Uus!!: Opritšnina ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Opritšnina ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Narva ajalugu
Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.
Uus!!: Opritšnina ja Narva ajalugu · Näe rohkem »
Novgorodi veresaun
Ivan Julm ja Maljuta Skuratov - Novgorodi veresauna peaorganisaatorid. Grigori Sedovi maal Novgorodi veresaun toimus 9. kuni 12. veebruaril 1570, mil Ivan Julm lasi opritšninal tappa või surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise pealt vaadates.
Uus!!: Opritšnina ja Novgorodi veresaun · Näe rohkem »
Ohranka
Peterburi kaitsejaoskonna ülem Aleksandr Gerassimov, jaoskonna osakonnaülemate ja uurijatega 1905. aastal Ohranka, ametliku nimetusega Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu ühiskondliku korra ja rahu kaitsejaoskond (vene keeles отделение по охране общественной безопасности и порядка, охранное отделение) moodustasid Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu poliitilise politsei Politseidepartemangu eriosakonna piirkondlikud jälitusasutused aastatel 1882–1917.
Uus!!: Opritšnina ja Ohranka · Näe rohkem »
Paide piiramine (1572–1573)
Paide piiramine leidis aset 1572.
Uus!!: Opritšnina ja Paide piiramine (1572–1573) · Näe rohkem »
Pavel Petrovitš Zabolotski
Pavel Petrovitš Zabolotski oli vene aadlik ja ametnik, hiljem tõenäoliselt munk 16. sajandil.
Uus!!: Opritšnina ja Pavel Petrovitš Zabolotski · Näe rohkem »
Pjotr Tšaikovski
Tšaikovski pala Serenade Melancolique esitatud Grégor Monluni poolt 2010. aastal Concordia ülikoolis Pjotr Tšaikovski (1888; autor Charles Reutlinger) Tšaikovski signatuur Pjotr Iljitš Tšaikovski (vene Пётр Ильич Чайкoвский; 7. mai (vana kalendri järgi 25. aprill) 1840 Votkinsk – 6. november (25. oktoober) 1893 Peterburi) oli vene romantistlik helilooja.
Uus!!: Opritšnina ja Pjotr Tšaikovski · Näe rohkem »
Sandarmikorpus
Sandarmikorpus (vene keeles Корпус жандармов), alates 1875.
Uus!!: Opritšnina ja Sandarmikorpus · Näe rohkem »
Segaduste aeg
Segaduste ajaks (vene keeles Смутное время) nimetatakse Venemaa ajaloos ajajärku viimase Rjurikovitšite dünastia tsaari Fjodor I surmast 1598.
Uus!!: Opritšnina ja Segaduste aeg · Näe rohkem »
Simeon Bekbulatovitš
Simeon Bekbulatovitš (aastani 1573 Sain-Bulat; vene Симеон Бекбулатович; tatari Sain Bulat xan; surnud 5. jaanuar 1616) oli Kassimovi khaan 1568–1573, väepealik Liivi sõjas ja opritšnina järel 1575–1576 kogu Venemaa suurvürst ja tsaar.
Uus!!: Opritšnina ja Simeon Bekbulatovitš · Näe rohkem »
Tallinna piiramine (1570–1571)
Tallinna piiramine oli 7 kuu jooksul (1570–1571) Moskva tsaaririigi vasalli, Liivimaa kuninga Magnuse ja teda toetanud Moskva tsaaririigi vägede sõjaline Tallinna linna ebaõnnestunud vallutuskatse.
Uus!!: Opritšnina ja Tallinna piiramine (1570–1571) · Näe rohkem »
Tsooru vasallilinnus
Tsooru vasallilinnus (saksa keeles Fierenhof) oli kindlustatud mõisamaja kunagises Tartu piiskopkonna alla kuulunud Tsooru rüütlimõisas, hilisema Võrumaa Rõuge kihelkonnas.
Uus!!: Opritšnina ja Tsooru vasallilinnus · Näe rohkem »
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Uus!!: Opritšnina ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »
Vene kuritegevuse ajalugu
Ühe võimaliku teooria järgi jäid külluslikku Volga kaubateed kasutavad kaubitsevad skandinaavlastest röövretki korraldanud ülikud, (siia kirjutada sajand!) mõistes, et püsiv katusepakkumine annab suuremat tulu, paigale ja asusid läänivaldusi hõivama.
Uus!!: Opritšnina ja Vene kuritegevuse ajalugu · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Opritšnina ja Virumaa · Näe rohkem »
Vjazma
Vjazma (vene keeles Вязьма) on linn Venemaal Smolenski oblastis, Vjazma rajooni keskus.
Uus!!: Opritšnina ja Vjazma · Näe rohkem »
1. jaanuar
1.
Uus!!: Opritšnina ja 1. jaanuar · Näe rohkem »
1570
1570.
Uus!!: Opritšnina ja 1570 · Näe rohkem »
1573
1573.
Uus!!: Opritšnina ja 1573 · Näe rohkem »
