Sisukord
19 suhted: Eesti rahvakalender, Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu, Ehalkäimine, Kirikupühade loend, Maarja (eesnimi), Maarjapäev, Maria (eesnimi), Marjapunapäev, Märtsiaasta, Paast, Pihen-lès-Guînes, Quattrocento, Saami lipp, Sergius I, Uku, Varesepäev, Vastseliina vald, Vöö, 25. märts.
Eesti rahvakalender
Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms.
Vaata Paastumaarjapäev ja Eesti rahvakalender
Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu on 2010.
Vaata Paastumaarjapäev ja Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
Ehalkäimine
Ehalkäimine (ka: tädirannas käimine; saarte murdes ka: lipsul käimine) oli mitmetes rahvakultuurides traditsioon, mille korral noormehed külastasid öösel abiellumiseas tütarlapsiEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Vaata Paastumaarjapäev ja Ehalkäimine
Kirikupühade loend
Siin on kirikuaasta järgi loetletud kirikupühi.
Vaata Paastumaarjapäev ja Kirikupühade loend
Maarja (eesnimi)
Maarja on eesti naisenimi, mis tuleneb nimest Maria.
Vaata Paastumaarjapäev ja Maarja (eesnimi)
Maarjapäev
Maarjapäevad on kirikukalendris tähtpäevad, mis on pühendatud neitsi Maarjale.
Vaata Paastumaarjapäev ja Maarjapäev
Maria (eesnimi)
Maria on naisenimi, mille aluseks on ladinakeelne Maria, mis omakorda tuleneb vanakreekakeelsest nimest Μαρία (María), Μαριάμ (Mariám), mis pärineb arameakeelsest nimest מרים (Maryām), mis vastab heebreakeelsele nimele מרים (Miryām; otselaenuna eesti keeles Mirjam).
Vaata Paastumaarjapäev ja Maria (eesnimi)
Marjapunapäev
Marjapunapäev on maausu püha, mida peetakse urbekuu ehk märtsi 25. päeval.
Vaata Paastumaarjapäev ja Marjapunapäev
Märtsiaasta
Märtsiaasta ehk Maarja-aasta on minevikus kasutusel olnud kalendriaasta, mis algab 25. märtsil, Maarja kuulutamise päeval ehk paastumaarjapäeval.
Vaata Paastumaarjapäev ja Märtsiaasta
Paast
Paastumine ehk paast on põhiliselt tahtlik hoidumine toidust (söögist, joogist või mõlemast) mingiks ajaperioodiks.
Vaata Paastumaarjapäev ja Paast
Pihen-lès-Guînes
Pihen-lès-Guînes on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.
Vaata Paastumaarjapäev ja Pihen-lès-Guînes
Quattrocento
Aastatel 1489–1490 maalitud Sandro Botticelli teost "Paastumaarjapäev" võib pidada ''quattrocento''-kunsti näiteks Tommaso Masaccio fresko "Andamiraha" Quattrocento (itaalia keeles '400', 'neljasajandad'; lühend väljendist 'tuhande neljasajandad' (1401–1500), ehk 'XV sajand') on itaaliakeelne liitsõna (quattro+cento), mida kasutatakse peamiselt 15.
Vaata Paastumaarjapäev ja Quattrocento
Saami lipp
Saami lipp on Põhjamaades ja Venemaa Koola poolsaarel elava põlisrahva saamide lipp.
Vaata Paastumaarjapäev ja Saami lipp
Sergius I
Sergius I oli paavst 687–701.
Vaata Paastumaarjapäev ja Sergius I
Uku
Uku on Eesti rahvausundis Kirde-Eesti alal tuntud majahaldjas, kellele uuest saagist toodi ohvreid kivile (ukukivi) või ohvrinõusse (ukuvakk).
Vaata Paastumaarjapäev ja Uku
Varesepäev
Varesepäev on handi ja mansi rahvakalendri kevade saabumise püha, mida on tähistatud vareste saabumise puhul.
Vaata Paastumaarjapäev ja Varesepäev
Vastseliina vald
Vastseliina vald oli vald Võru maakonnas.
Vaata Paastumaarjapäev ja Vastseliina vald
Vöö
Rahvapäraseid vöösidVöö on enamasti keha keskosa (vöökoha) ümber kantav vahend, millega kinnitatakse või kaunistatakse riideid.
Vaata Paastumaarjapäev ja Vöö
25. märts
25.