Kiiremini kui brauser!
165 suhted: Aasia puidusikk, Aasia taapir, Aasta puu, Abiks loodusevaatlejale, Abisko rahvuspark, Aerohooria, Alusmets, Ameerika pajud, Asulad (P), Austraalia pajud, Šarõni kanjon, Švi, Évinos, Chamaetia, Coscinocera hercules, Eesti esiajalugu, Eesti kiviaeg, Eesti pärismaised põõsad, Eesti pärismaised puud, Eesti ravimtaimede loend, Eesti sood, Energiamets, Fütoremediatsioon, Haavapuravik, Halapaju, Hanafuda, Hanepaju, Hardangeri viiul, Harilik naat, Harilik puuvõõrik, Harilik vaher, Harjo Sandur, Harnes, Härmpaju, Hügrofüüdid, Hõbehall, Hõberemmelgas, Hele-urvalind, Heljo Krall, Hiina pajud, Himaalaja, Hundipaju, Islami aed, Jääksoode arengusuunad, Juuresikk, Kahevärviline paju, Kalad (märk), Kaljukits (märk), Karjapasun, Karusvaablased, ..., Karvane ninasarvik, Kasari jõgi, Käsnalainelane, Külimit, Külmaseen, Kütus, Kõrvpaju, Keldriöölane, Kiirgliblikas, Kimalane, Kobras, Koiduliblikas, Koldsäälik, Krohmseened, Kukkurtihane, Kuriilid, Laanemetsad, Lac la Ronge, Lambakasvatus, Lapi paju, Lasuurtihane, Löwenruh' park, Leer (Ida-Friisimaa), Leheroheline (värvus), Leinaliblikas, Lendorav, Liivi, Luht, Madalsoo, Malaaria, Malk, Malpiigialaadsed, Männileevike, Mõrd, Metsis, Muskussikk, Mustika kasvukohatüüp, Mustikpaju, Mustjas paju, Nõiavits, Norra, Norra kiviaeg, Paepark, Painard, Paju (täpsustus), Paju ravimtaimena, Paju tänav (Narva), Pajulaadsed, Pajuliikide loend, Pajulised, Pajumailane, Pajupill, Pajusi valla lipp, Pajusi valla vapp, Pajustik, Paluniit, Pavlovsk, Põder, Põhjapõder, Pehmelehtpuud, Pikalehine paju, Pistik, Polaarpaju, Prantsusmaa, Pulma-aastapäev, Punapaju, Punutud elustara, Raagremmelgas, Raasiku hiidremmelgad, Raasiku remmelgas, Rabahani, Rabapüü, Rabe remmelgas, Rammu saar, Rasina, Rasina remmelgas, Rattapainik, Raudonė loss, Raudremmelgas, Rofekoksiib, Sagarik, Salitsüülhape, Salitsiin, Salix elongata, Salix jessoensis, Salix koreensis, Sari (sõel), Satelliitöölane, Säilitusaine, Siili, Silmiksuru, Soome sametkõrges, Soorüdi, Sumer, Taimede loend, Takenoshin Nakai, Tallinna–Tartu postimaantee, Tšello, Täpptaelik, Tolkuse raba, Tsüstiit, Tuhkur paju, Tveri oblast, Urb, Valgejänes, Vähk (märk), Väinjärv, Värvitaimede loend, Võsa, Võsavaksik, Verkjas paju, Vesipaju, Viisud, Vitspaju, Zaļenieki mõis. Laienda indeks (115 rohkem) »
Aasia puidusikk
Aasia puidusikk (Anoplophora glabripennis) on siklaste sugukonda kuuluv putukas.
Uus!!: Paju ja Aasia puidusikk · Näe rohkem »
Aasia taapir
Aasia taapir ehk india taapir (Tapirus indicus) on taapirlaste sugukonda taapiri perekonda kuuluv kabjaline.
Uus!!: Paju ja Aasia taapir · Näe rohkem »
Aasta puu
Pihlakas, aasta puu 2000 ja 2022 Aasta puu on igal aastal Eestis lähemaks tutvustamiseks valitud puu.
Uus!!: Paju ja Aasta puu · Näe rohkem »
Abiks loodusevaatlejale
"Abiks loodusevaatlejale" on Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt alates 1951.
Uus!!: Paju ja Abiks loodusevaatlejale · Näe rohkem »
Abisko rahvuspark
Vaade Abisko rahvuspargis asuva Nuolja mäe tipust (vasakul Torneträski järv) Abisko rahvuspark on Põhja-Rootsis Norrbotteni läänis Kiruna vallas asuv rahvuspark.
Uus!!: Paju ja Abisko rahvuspark · Näe rohkem »
Aerohooria
Võrkohakal on udelevised Aerohooria ehk anemohooria ehk tuullevi ehk õhklevi on taimede levimine tuulega.
Uus!!: Paju ja Aerohooria · Näe rohkem »
Alusmets
Alusmets männikus (Ivanovo oblast) Alusmets (i.k. underwood) ehk alarinne on nende metsa puittaimede üldnimetus, mis iseseisvalt pole võimelised moodustama puistut.
Uus!!: Paju ja Alusmets · Näe rohkem »
Ameerika pajud
Ameerika pajud on Ameerikas kasvavad paju perekonna liigid.
Uus!!: Paju ja Ameerika pajud · Näe rohkem »
Asulad (P)
Asulad (P) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad P-tähega.
Uus!!: Paju ja Asulad (P) · Näe rohkem »
Austraalia pajud
Austraalia pajud on Austraalias kasvavad paju perekonna liigid.
Uus!!: Paju ja Austraalia pajud · Näe rohkem »
Šarõni kanjon
Šarõni kanjon Šarõni kanjon (kasahhi keeles: Шарын шатқалы) on kanjon Kasahstanis Šarõni jõe ääres.
Uus!!: Paju ja Šarõni kanjon · Näe rohkem »
Švi
Švi Švi (armeenia keeles Շվի, 'vile') on Armeenia rahvamuusikas kasutatav plokkflöödisarnase õhusurve aukhuulikuga puupuhkpill.
Uus!!: Paju ja Švi · Näe rohkem »
Évinos
Évinos (kreeka keeles Εύηνος, ka Φιδάρης Fidáris; vanakreeka Λυκόρμας Lykormas, Εὔηνος Euenos) on jõgi Kreekas.
Uus!!: Paju ja Évinos · Näe rohkem »
Chamaetia
Chamaetia on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv alamperekond.
Uus!!: Paju ja Chamaetia · Näe rohkem »
Coscinocera hercules
Isane ''Coscinocera hercules''. Emane ''Coscinocera hercules''. pisi Röövik Coscinocera hercules on paabusilmlaste sugukonna perekonda Coscinocera kuuluv liblikaliik.
Uus!!: Paju ja Coscinocera hercules · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Paju ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Uus!!: Paju ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »
Eesti pärismaised põõsad
Pärismaiste põõsaste hulka loetakse Eestis alltoodud 30 liiki.
Uus!!: Paju ja Eesti pärismaised põõsad · Näe rohkem »
Eesti pärismaised puud
Pärismaiste puude hulka loetakse Eestis alltoodud 51 liiki.
Uus!!: Paju ja Eesti pärismaised puud · Näe rohkem »
Eesti ravimtaimede loend
Eesti ravimtaimede loend loetleb Eestis pärismaistena kasvavaid ravimtaimi.
Uus!!: Paju ja Eesti ravimtaimede loend · Näe rohkem »
Eesti sood
Viru raba, august 2009 Eesti sood on Eesti vabariigi territooriumil paiknevad sood.
Uus!!: Paju ja Eesti sood · Näe rohkem »
Energiamets
Energiamets (ka energiavõsa) on kasvatatavad puistud või põõsastikud, mille peamine eesmärk on biomassienergia andmine.
Uus!!: Paju ja Energiamets · Näe rohkem »
Fütoremediatsioon
Fütoremediatsioon ehk taimtervendamine (inglise keeles phytoremediation) on rohetaimede ja nendega seonduvate mikroorganismide kasutamine keskkonnale kahjulike saasteainete lagundamiseks, eemaldamiseks või kahjutuks tegemiseks.
Uus!!: Paju ja Fütoremediatsioon · Näe rohkem »
Haavapuravik
Haavapuravik (Leccinum aurantiacum) on puravikuliste sugukonda puraviku perekonda kuuluv seen.
Uus!!: Paju ja Haavapuravik · Näe rohkem »
Halapaju
pisi Halapaju (Salix acutifolia) on mitmeaastane heitlehine põõsas või lehtpuu paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Halapaju · Näe rohkem »
Hanafuda
Hanafuda kaardid (jaapani keeles 花札 'lillekaardid') on Jaapani päritolu mängukaardid, mida kasutatakse mitme kaardimängu mängimisel.
Uus!!: Paju ja Hanafuda · Näe rohkem »
Hanepaju
Hanepaju Hanepaju ehk liivpaju (Salix repens) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Paju ja Hanepaju · Näe rohkem »
Hardangeri viiul
Hardangeri viiul (nr hardingfele) on Norra viiul, tihti nimetatakse seda Norra rahvuspilliks.
Uus!!: Paju ja Hardangeri viiul · Näe rohkem »
Harilik naat
Harilik naat (Aegopodium podagraria L.) on sarikaliste sugukonna naadi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Paju ja Harilik naat · Näe rohkem »
Harilik puuvõõrik
arukase okstel Harilik puuvõõrik (Viscum album L.) on linalehikuliste sugukonda kuuluv igihaljas taim.
Uus!!: Paju ja Harilik puuvõõrik · Näe rohkem »
Harilik vaher
Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Paju ja Harilik vaher · Näe rohkem »
Harjo Sandur
Harjo Sandur (1937. aastani Harry Evald Konrad Stegmann; 7. oktoober 1910 Kapu vald, Järvamaa – 29. november 1949, teel Austraaliasse) oli eesti metsateadlane.
Uus!!: Paju ja Harjo Sandur · Näe rohkem »
Harnes
Harnes on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.
Uus!!: Paju ja Harnes · Näe rohkem »
Härmpaju
Härmpaju (Salix daphnoides) on taimeliik pajuliste sugukonnast paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Härmpaju · Näe rohkem »
Hügrofüüdid
Varsakabjad vees Hügrofüüdid ehk niiskustaimed on märgade alade taimed.
Uus!!: Paju ja Hügrofüüdid · Näe rohkem »
Hõbehall
Hõbehall on üks hallidest värvitoonidest, hele soojapoolne hõbeda helgiga hall värv.
Uus!!: Paju ja Hõbehall · Näe rohkem »
Hõberemmelgas
Hõberemmelgas ehk hõbepaju (Salix alba) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Paju ja Hõberemmelgas · Näe rohkem »
Hele-urvalind
Hele-urvalinnu munad Hele-urvalind (Acanthis hornemanni) on vintlaste sugukonda urvalinnu perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Paju ja Hele-urvalind · Näe rohkem »
Heljo Krall
Heljo Krall (aastani 1953 Kurm, 1953–1961 Karu; 17. aprill 1929, Pati vald – 9. jaanuar 2022) oli eesti botaanik.
Uus!!: Paju ja Heljo Krall · Näe rohkem »
Hiina pajud
Hiina pajud on Hiinas kasvavad paju perekonna liigid.
Uus!!: Paju ja Hiina pajud · Näe rohkem »
Himaalaja
Himaalaja Video Himaalajast Indias Himaalaja on kurdmäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani territooriumil, kõrgeim mäestik ning suurim ja noorim kurdmäestik Maal.
Uus!!: Paju ja Himaalaja · Näe rohkem »
Hundipaju
Hundipaju (Salix rosmarinifolia) on taimeliik pajuliste sugukonnast paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Hundipaju · Näe rohkem »
Islami aed
Kosmoloogilise idee rakendus Tāj Mahali näitel. Tāj Mahali põhiplaan Islami aed on üks aiatüüpidest.
Uus!!: Paju ja Islami aed · Näe rohkem »
Jääksoode arengusuunad
Jääksoode arengusuunad on võimalik jagada kaheksasse looduslikku või poollooduslikku rühma (nt osaliselt kinni aetud või tammitatud kraavide puhul) lähtudes hüdromorfoloogilistest parameetritest.
Uus!!: Paju ja Jääksoode arengusuunad · Näe rohkem »
Juuresikk
Juuresikk (Lamia textor) on siklaste sugukonda kuuluv mardikas.
Uus!!: Paju ja Juuresikk · Näe rohkem »
Kahevärviline paju
Kahevärviline paju (Salix phylicifolia) on taimeliik pajuliste sugukonnast paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Kahevärviline paju · Näe rohkem »
Kalad (märk)
Kaks vastassuunas ujuvat kala, kes on keskelt kokku seotud, esindavad Kalade kõikuvat ja ebapüsivat loomust Kalad (ladina keeles Pisces) (♓) on kaheteistkümnes sodiaagimärk.
Uus!!: Paju ja Kalad (märk) · Näe rohkem »
Kaljukits (märk)
Kaljukits sümboliseerib stabiilsust ja kooskõla, nagu seda kehastas müütiline merisokk, kes tõusis alateadvuse vetest, et tuua inimkonnale tsiviliseeritud maailm Kaljukits (ladina keeles Capricornus) (♑) on kümnes sodiaagimärk.
Uus!!: Paju ja Kaljukits (märk) · Näe rohkem »
Karjapasun
Karjapasun (murdes ka pasun, saarte murdes tõri, läänemurdes luik, tartu murdes ja võru murdes piibar) on eesti rahvapill, varem oli karjaste puhkpillEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Paju ja Karjapasun · Näe rohkem »
Karusvaablased
Karusvaablased (Cimbicidae) on kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsi ja pidevkehaliste (Symphyta) alamseltsi kuuluv putukate sugukond, keda võib leida peaaegu kõikjalt maailmast, välja arvatud Etioopiast ja Austraaliast.
Uus!!: Paju ja Karusvaablased · Näe rohkem »
Karvane ninasarvik
Kunstniku nägemus 1929. aastal Poolast leitud karvane ninasarvik Karvane ninasarvik (Coelodonta antiquitatis) on väljasurnud kabjaline ninasarviklaste sugukonnast.
Uus!!: Paju ja Karvane ninasarvik · Näe rohkem »
Kasari jõgi
Kasari jõgi on Lääne-Eesti veerohkeim jõgi.
Uus!!: Paju ja Kasari jõgi · Näe rohkem »
Käsnalainelane
Käsnalainelane (Lymantria dispar) on liik liblikalisi Erebidae sugukonnast ja lainelaste (Lymantriidae) alamsugukonnast.
Uus!!: Paju ja Käsnalainelane · Näe rohkem »
Külimit
Külimit ehk külvivakk (murdes ka külivakk, Saaremaal külipainand, painand, läänemurdes peks, Lõuna-Eestis seek, Põhja-Eestis kehik; alamsaksapäraselt kylemeth) on põline eesti külvivahend.
Uus!!: Paju ja Külimit · Näe rohkem »
Külmaseen
Külmaseen (Armillaria) on seente perekond.
Uus!!: Paju ja Külmaseen · Näe rohkem »
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Uus!!: Paju ja Kütus · Näe rohkem »
Kõrvpaju
Kõrvpaju (Salix aurita) on taimeliik pajuliste sugukonnast paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Kõrvpaju · Näe rohkem »
Keldriöölane
Keldriöölane. Keldriöölane (Scoliopteryx libatrix) on öölaste sugukonda kuuluv liblikaliik.
Uus!!: Paju ja Keldriöölane · Näe rohkem »
Kiirgliblikas
Kiirgliblikas (Apatura F.) on liblikate perekond.
Uus!!: Paju ja Kiirgliblikas · Näe rohkem »
Kimalane
Kimalane (Bombus) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Uus!!: Paju ja Kimalane · Näe rohkem »
Kobras
Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.
Uus!!: Paju ja Kobras · Näe rohkem »
Koiduliblikas
Emane koiduliblikas Koiduliblikas (Anthocharis cardamines) on põualibliklaste sugukonda koiduliblika perekonda kuuluv liblikas.
Uus!!: Paju ja Koiduliblikas · Näe rohkem »
Koldsäälik
Koldsäälik (Setophaga petechia) on sääliklaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Paju ja Koldsäälik · Näe rohkem »
Krohmseened
Krohmseened (Glomeromycota) on seente hõimkond, kuhu kuulub ligikaudu 150 liiki.
Uus!!: Paju ja Krohmseened · Näe rohkem »
Kukkurtihane
Kukkurtihase pesa Kukkurtihane (Remiz pendulinus) on kukkurtihaslaste sugukonda kukkurtihase perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Paju ja Kukkurtihane · Näe rohkem »
Kuriilid
Kuriilide asendikaart Kuriilid (vene keeles Курильские острова, jaapani keeles 千島列島 (Chishima-rettō)) on Kamtšatka poolsaarest Jaapani saarteni (Hokkaidō saareni) ulatuv saarestik, mis eraldab kumera kaarena (loodesse jäävat) Ohhoota merd Vaiksest ookeanist.
Uus!!: Paju ja Kuriilid · Näe rohkem »
Laanemetsad
Laanemetsad on viljakatel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Uus!!: Paju ja Laanemetsad · Näe rohkem »
Lac la Ronge
Väike saar järves Lac la Ronge on liustikujärv Kanadas Saskatchewani provintsis.
Uus!!: Paju ja Lac la Ronge · Näe rohkem »
Lambakasvatus
Austraalia meriinolambad Lambad Argentinas Patagoonias Lambakasvatus on kodustatud lamba kasvatamine ja tõuaretus ning loomakasvatuse alamkategooria.
Uus!!: Paju ja Lambakasvatus · Näe rohkem »
Lapi paju
Lapi paju (Salix lapponum) on taimeliik pajuliste sugukonnast paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Lapi paju · Näe rohkem »
Lasuurtihane
Lasuurtihane (Parus cyanus, sünonüüm Cyanistes cyanus) on linnuliik tihaslaste sugukonnast tihase perekonnast.
Uus!!: Paju ja Lasuurtihane · Näe rohkem »
Löwenruh' park
Löwenruh' park, Tallinn Löwenruh' park. Talv 2008 Löwenruh' park on park Tallinnas Kristiine linnaosas; Mustamäe tee ja Linnu tee ristumiskohas asuv ala.
Uus!!: Paju ja Löwenruh' park · Näe rohkem »
Leer (Ida-Friisimaa)
Leer on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Leeri kreisis.
Uus!!: Paju ja Leer (Ida-Friisimaa) · Näe rohkem »
Leheroheline (värvus)
Leheroheline on üks rohelistest värvitoonidest, enamasti soojatooniline ja küllastatud heledam kuni keskmine lehtede värvi roheline värvus.
Uus!!: Paju ja Leheroheline (värvus) · Näe rohkem »
Leinaliblikas
Leinaliblikas (Nymphalis antiopa) on koerlibliklaste sugukonda kuuluv päevaliblikas.
Uus!!: Paju ja Leinaliblikas · Näe rohkem »
Lendorav
Lendorav ehk harilik lendorav (Pteromys volans L.) on näriliste seltsi, oravlaste sugukonda kuuluv pisiimetaja.
Uus!!: Paju ja Lendorav · Näe rohkem »
Liivi
Liivi on küla Läänemaal Lääne-Nigula valla lääneosas Kullamaa-Martna maantee ääres.
Uus!!: Paju ja Liivi · Näe rohkem »
Luht
Kasari luht Kloostri silla juures Kasari luht Kloostri lähistel Luht ehk lamminiit on suurveega üleujutatav niit jõe oru lammil või madalal järverannal.
Uus!!: Paju ja Luht · Näe rohkem »
Madalsoo
Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.
Uus!!: Paju ja Madalsoo · Näe rohkem »
Malaaria
Malaaria ehk halltõbi on transmissiivsete haiguste rühm, mida põhjustavad punalibledesse elama asunud eukarüootsed algloomad perekonnast Plasmodium ning millesse nakatuvad osad selgroogsed loomad mitmete hallasääse perekonda liigitatud emaste sääskede pistete vahendusel.
Uus!!: Paju ja Malaaria · Näe rohkem »
Malk
Malk on eesti etnograafias puuvarb, peenem ritv millegi kinnitamiseks või toeks.
Uus!!: Paju ja Malk · Näe rohkem »
Malpiigialaadsed
Malpiigialaadsed (Malpighiales) on kaheiduleheliste õistaimede selts.
Uus!!: Paju ja Malpiigialaadsed · Näe rohkem »
Männileevike
Männileevike (Pinicola enucleator) on linnuliik vintlaste sugukonnast männileevikese perekonnast.
Uus!!: Paju ja Männileevike · Näe rohkem »
Mõrd
Mõrd on kase-, paju- või sarapuuvitstest punutud kalapüünis.
Uus!!: Paju ja Mõrd · Näe rohkem »
Metsis
Metsis ehk mõtus (Tetrao urogallus) on Euroopa suurim kanaline.
Uus!!: Paju ja Metsis · Näe rohkem »
Muskussikk
alt.
Uus!!: Paju ja Muskussikk · Näe rohkem »
Mustika kasvukohatüüp
Mustika kasvukohatüüp on Eesti metsade kasvukohatüüpidest kõige levinum – sellesse kuulub kuni 20% Eesti metsadest, valdavalt Kagu-Eestis.
Uus!!: Paju ja Mustika kasvukohatüüp · Näe rohkem »
Mustikpaju
Mustikpaju (Salix myrtilloides) on taimeliik pajuliste sugukonnast paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Mustikpaju · Näe rohkem »
Mustjas paju
Mustjas paju (Salix myrsinifolia) on taimeliik pajuliste sugukonnast paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Mustjas paju · Näe rohkem »
Nõiavits
Nõiavits ehk pilda (ka võluvits) on hargi- või kaarekujuline puuoks (ka sellekujuline metallist ese), mida kasutatakse näiteks veesoonte leidmiseks.
Uus!!: Paju ja Nõiavits · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Paju ja Norra · Näe rohkem »
Norra kiviaeg
Norra kiviaeg kestis umbes 10 000 eKr kuni 1800 eKr.
Uus!!: Paju ja Norra kiviaeg · Näe rohkem »
Paepark
Paepark (ka Pae park) on park Tallinnas Lasnamäel.
Uus!!: Paju ja Paepark · Näe rohkem »
Painard
Painard (kirderanniku murdes pakk; Pärnumaal sugar või künnap; Võru murdes põigus) on painutatud ristpuu, mis ühendab ree kodarapaare.
Uus!!: Paju ja Painard · Näe rohkem »
Paju (täpsustus)
Paju (Salix) on lehtpuude ja -põõsaste perekond.
Uus!!: Paju ja Paju (täpsustus) · Näe rohkem »
Paju ravimtaimena
See artikkel räägib paju kasutamisest ravimtaimena.
Uus!!: Paju ja Paju ravimtaimena · Näe rohkem »
Paju tänav (Narva)
Paju tänav on tänav Narvas Pähklimäe linnaosas Rakvere tänavast põhja pool ja Kivilinna tänavast lõuna pool.
Uus!!: Paju ja Paju tänav (Narva) · Näe rohkem »
Pajulaadsed
Pajulaadsed (Salicales) on soontaimede selts Cronquisti süsteemis.
Uus!!: Paju ja Pajulaadsed · Näe rohkem »
Pajuliikide loend
Siin on loetletud perekonda paju kuuluvaid liike ja hübriide.
Uus!!: Paju ja Pajuliikide loend · Näe rohkem »
Pajulised
Raudremmelgas Harilik haab Pajulised (Salicaceae) on kaheiduleheliste taimede sugukond, millesse kuuluvad ka perekonnad paju (Salix) ja pappel (Populus).
Uus!!: Paju ja Pajulised · Näe rohkem »
Pajumailane
Pajumailane valmikuna. Pajumailane (Cossus cossus) on liik liblikalisi.
Uus!!: Paju ja Pajumailane · Näe rohkem »
Pajupill
Pajukoorest valmistatud vilepill Pajupill on pajukoorest valmistatud ja sõrmeavadeta või 3–4 sõrmeavaga karjasepill.
Uus!!: Paju ja Pajupill · Näe rohkem »
Pajusi valla lipp
Pajusi valla lipp Pajusi valla lipp on Jõgeva maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Pajusi valla lipp.
Uus!!: Paju ja Pajusi valla lipp · Näe rohkem »
Pajusi valla vapp
Pajusi valla vapp Pajusi valla vapp on Jõgeva maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Pajusi valla vapp.
Uus!!: Paju ja Pajusi valla vapp · Näe rohkem »
Pajustik
Aniste karstinõos (aprill 2017) Pajustik (ka pajupõõsastik, pajuvõsa) on paju enamusega puistu.
Uus!!: Paju ja Pajustik · Näe rohkem »
Paluniit
Paluniidud on kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest, neid on ka varem põlluna kasutatud aladel.
Uus!!: Paju ja Paluniit · Näe rohkem »
Pavlovsk
Pavlovsk on Venemaal Peterburi haldusalas Puškini rajoonis asuv linn.
Uus!!: Paju ja Pavlovsk · Näe rohkem »
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Paju ja Põder · Näe rohkem »
Põhjapõder
Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Paju ja Põhjapõder · Näe rohkem »
Pehmelehtpuud
Pehmelehtpuudeks ehk peenelehisteks lehtpuudeks nimetatakse kiirekasvulisi hajulisoonelisi puuliike (kask, haab, must ja hall lepp, pärn, pappel, remmelgas).
Uus!!: Paju ja Pehmelehtpuud · Näe rohkem »
Pikalehine paju
Pikalehine paju (Salix dasyclados) on taimeliik pajuliste sugukonnast paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Pikalehine paju · Näe rohkem »
Pistik
Pistik on paljundamise eesmärgil emataime küljest eraldatud lehe-, varre- või juureosa, mis sisaldab kõiki taimekudesid ja on seetõttu võimeline soodsas kasvukeskkonnas regenereerima puuduolevad organid.
Uus!!: Paju ja Pistik · Näe rohkem »
Polaarpaju
Polaarpaju (Salix polaris) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv puhmaliik.
Uus!!: Paju ja Polaarpaju · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Paju ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Pulma-aastapäev
Pulma-aastapäev on iga aastal tähistatud pulma aastapäev, millel on tavaliselt oma nimetus, kombed ja traditsioonid.
Uus!!: Paju ja Pulma-aastapäev · Näe rohkem »
Punapaju
pisi Punapaju talvel. Jacob Sturmi illustratsioon raamatust "Deutschlands Flora in Abbildungen" (1796) Oksad Lehed Isasurvad Emasurvad Punapaju (Salix purpurea) on põõsaliik paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Punapaju · Näe rohkem »
Punutud elustara
Elustara punumine Hollandis Midlandi stiilis painutatud ja punutud elustara Suurbritannias Elustara istutamise õpetus Saksamaal (1779) Elustarade punumisega (põimitud põõsastara, inglise keeles hedgelaying, saksa keeles Gebück) on sajandeid tegeletud näiteks Ühendkuningriigis ja Iirimaal, samuti Saksamaal ja Hollandis, sellel on mitmeid erinevaid piirkondlikke stiile.
Uus!!: Paju ja Punutud elustara · Näe rohkem »
Raagremmelgas
Raagremmelgas (Salix caprea) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv heitlehine puu või põõsas.
Uus!!: Paju ja Raagremmelgas · Näe rohkem »
Raasiku hiidremmelgad
Raasiku hiidremmelgate all peetakse silmas Raasiku vallas Raasiku raudteejaama juures kasvanud kaht hõbepaju ehk hõberemmelgat.
Uus!!: Paju ja Raasiku hiidremmelgad · Näe rohkem »
Raasiku remmelgas
Raasiku remmelgas on kaitsealune remmelgas Harju maakonnas Raasiku vallas Raasiku asulas.
Uus!!: Paju ja Raasiku remmelgas · Näe rohkem »
Rabahani
Rabahani (Anser fabalis) on partlaste sugukonda hane perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Paju ja Rabahani · Näe rohkem »
Rabapüü
Rabapüü (Lagopus lagopus) on kanaliste seltsi faasanlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Paju ja Rabapüü · Näe rohkem »
Rabe remmelgas
Rabe remmelgas ehk lember (Salix fragilis) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Paju ja Rabe remmelgas · Näe rohkem »
Rammu saar
Rammu (1) asukoht Kaberneeme (6) ja Ihasalu poolsaarest (7) põhjas Rammu saar (rts, sks Ramö, ka Schafbockinsel ehk pässi-/jäärasaarCarl Friedrich Wilhelm Russwurm. "Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus", lk 195. 2015.) on Harjumaal Jõelähtme vallas asuv 1,12 km² suurune väikesaar.
Uus!!: Paju ja Rammu saar · Näe rohkem »
Rasina
Rasina on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Uus!!: Paju ja Rasina · Näe rohkem »
Rasina remmelgas
Rasina remmelgas (2013) Rasina remmelgas on Põlva maakonnas Põlva vallas Rasina külas endise kiriku kõrval kasvav hõberemmelgas.
Uus!!: Paju ja Rasina remmelgas · Näe rohkem »
Rattapainik
Rattapainik, ka paindepakk, oli endisaegadel kuumade aurutorust läbi käinud vitste painutamise riist.
Uus!!: Paju ja Rattapainik · Näe rohkem »
Raudonė loss
Raudonė loss Raudonė loss (Raudonės pilis) on loss Leedus Jurbarkase rajoonis Raudonė vallas Raudonė alevis.
Uus!!: Paju ja Raudonė loss · Näe rohkem »
Raudremmelgas
Raudremmelgas ehk raudpaju (Salix pentandra) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Paju ja Raudremmelgas · Näe rohkem »
Rofekoksiib
Rofekoksiib on keemiline aine ja põletikust tingitud valu ja palavikku alandavate ravimite toimeaine, mis mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite hulka.
Uus!!: Paju ja Rofekoksiib · Näe rohkem »
Sagarik
Sagarik (Hypocreopsis lichenoides) on kottseente hõimkonda, helekottseeeneliste sugukonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Paju ja Sagarik · Näe rohkem »
Salitsüülhape
Salitsüülhape ehk 2-hüdroksübensoehape ehk 2-hüdroksübenseenkarboksüülhape on orgaaniliste hapete (hüdroksübensoehapete) hulka kuuluv orgaaniline ühend, ortomeer.
Uus!!: Paju ja Salitsüülhape · Näe rohkem »
Salitsiin
pisi pisi Salitsiin on fenoolglükosiidide hulka kuuluv orgaaniline ühend, milles glükoos ja salitsüülalkohol ehk saligeniin on ühendatud O-glükosiidsidemega.
Uus!!: Paju ja Salitsiin · Näe rohkem »
Salix elongata
Salix elongata on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv kääbuspõõsas.
Uus!!: Paju ja Salix elongata · Näe rohkem »
Salix jessoensis
Salix jessoensis on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Paju ja Salix jessoensis · Näe rohkem »
Salix koreensis
Salix koreensis on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Paju ja Salix koreensis · Näe rohkem »
Sari (sõel)
Sari Mihkli Talumuuseumis Avinurme mees sarjakehasid valmistamas (enne 1937) Sari on suur hõre sõel vilja tuulamiseks.
Uus!!: Paju ja Sari (sõel) · Näe rohkem »
Satelliitöölane
Satelliitöölane Satelliitöölane (Eupsilia transversa) on öölaste sugukonda kuuluv liblikaliik.
Uus!!: Paju ja Satelliitöölane · Näe rohkem »
Säilitusaine
Uus-Meremaa munade säilitusvahend Ovoline 20. sajandi esimesest poolest Säilitusaine on looduslik või sünteetiline aine, mis aeglustab või takistab toote riknemist ning pikendab seeläbi selle säilimisaega.
Uus!!: Paju ja Säilitusaine · Näe rohkem »
Siili
Siili on asum Tallinnas Mustamäe linnaosas.
Uus!!: Paju ja Siili · Näe rohkem »
Silmiksuru
Silmiksuru (Smerinthus ocellatus (Linnaeus, 1758)) on surulaste hulka kuuluv liik liblikalisi.
Uus!!: Paju ja Silmiksuru · Näe rohkem »
Soome sametkõrges
Soome sametkõrges (Flammulina finlandica) on šampinjonilaadsete seltsi sametkõrgese perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Paju ja Soome sametkõrges · Näe rohkem »
Soorüdi
Soorüdi ehk soorisla ehk alpirisla"Loomade elu", 6.
Uus!!: Paju ja Soorüdi · Näe rohkem »
Sumer
Sumer (Sinear, Piiblis Sinearimaa; sumeri keeles ki-en-gi või ki-en-gir 'tsiviliseeritud isandate koht'; akadi keeles šumerum 'kultuurmaa') oli Mesopotaamia kaguosa (hilisema Babüloonia ning Tigrise ja Eufrati suudme vahelise ala) nimi sumerite asumisest sinna (hiljemalt 3500 eKr) kuni Babüloonia ajani (pärast 2000. aastat eKr).
Uus!!: Paju ja Sumer · Näe rohkem »
Taimede loend
Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.
Uus!!: Paju ja Taimede loend · Näe rohkem »
Takenoshin Nakai
Takenoshin Nakai (jaapani keeles 中井 猛之進 Nakai Takenoshin; 27. november 1882 Gifu – 6. detsember 1952 Tōkyō) oli Jaapani botaanik.
Uus!!: Paju ja Takenoshin Nakai · Näe rohkem »
Tallinna–Tartu postimaantee
Tallinna–Tartu postimaantee, ka Tallinna–Tartu postitrakt oli ajalooline postimaantee Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, mis ühendas Eestimaa kubermangu keskuse kubermangulinna Tallinna (Revali) ja Liivimaa kubermangu Tartu.
Uus!!: Paju ja Tallinna–Tartu postimaantee · Näe rohkem »
Tšello
Tšello on viiuli perekonda kuuluv poogenkeelpill.
Uus!!: Paju ja Tšello · Näe rohkem »
Täpptaelik
Täpptaelik ehk punkttaelik (uue nimega Fomitiporia punctata) on taelikuliste sugukonda taeliku perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Paju ja Täpptaelik · Näe rohkem »
Tolkuse raba
Tolkuse raba Roosa hommikuudu Tolkuse rabas Kevadine Tolkuse raba Tolkuse raba on Häädemeeste ja Häädemeeste valla maa-alal asuv kõrgsoo.
Uus!!: Paju ja Tolkuse raba · Näe rohkem »
Tsüstiit
Tsüstiit ehk põiepõletik ehk kusepõiepõletik (ladina keeles cystitis) on imetajate kusepõie põletik (tavaliselt koos alumiste kuseteede infektsiooniga).
Uus!!: Paju ja Tsüstiit · Näe rohkem »
Tuhkur paju
Tuhkur paju (Salix cinerea) on taimeliik pajuliste sugukonnast paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Tuhkur paju · Näe rohkem »
Tveri oblast
Tveri oblast on 1.
Uus!!: Paju ja Tveri oblast · Näe rohkem »
Urb
Urva skemaatiline joonis Urb (amentum) on õisikutüüp.
Uus!!: Paju ja Urb · Näe rohkem »
Valgejänes
Valgejänes (Lepus timidus) on jäneslaste sugukonda jänese perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Paju ja Valgejänes · Näe rohkem »
Vähk (märk)
Vähi sõrad sümboliseerivad selle tähemärgi kõvasti kiindunud ja kinnihoidvat loomust Vähk (ladina keeles Cancer) (♋) on neljas sodiaagimärk.
Uus!!: Paju ja Vähk (märk) · Näe rohkem »
Väinjärv
Droonivideo Väinjärvest 2021. aasta juulis Väinjärv (ka Veinjärv) on järv Järvamaal Järva vallas Väinjärve küla lähedal.
Uus!!: Paju ja Väinjärv · Näe rohkem »
Värvitaimede loend
Siin on mittetäielik tähestikuline loend taimedest, millest saadakse värvaineid tekstiilikiududele, aga ka värvipigmentidele, paberile jm värvuse andmiseks.
Uus!!: Paju ja Värvitaimede loend · Näe rohkem »
Võsa
Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.
Uus!!: Paju ja Võsa · Näe rohkem »
Võsavaksik
Võsavaksik (Ematurga atomaria) on vaksiklaste sugukonda kuuluv päeval lendav liblikas.
Uus!!: Paju ja Võsavaksik · Näe rohkem »
Verkjas paju
Verkjas paju (Salix starkeana) on taimeliik pajuliste sugukonnast paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Verkjas paju · Näe rohkem »
Vesipaju
Vesipaju ehk loogapaju (Salix triandra) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Paju ja Vesipaju · Näe rohkem »
Viisud
Viisk (mitmuses: viisud, kirdemurdes virs) on 2–3 cm laiustest puukoore ribadest valmistatud pastlataoline ilma sääreta tööjalatsEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Paju ja Viisud · Näe rohkem »
Vitspaju
Vitspaju (Salix viminalis) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Paju ja Vitspaju · Näe rohkem »
Zaļenieki mõis
Mõisa peahoone 2010. aastal Mõisa peahoone 2012. aastal Zaļenieki mõis (läti keeles Zaļenieku muiža või Zaļā muiža, saksa keeles Grünhof) on mõis Lätis Jelgava piirkonnas Zaļenieki vallas Zaļeniekis.
Uus!!: Paju ja Zaļenieki mõis · Näe rohkem »
