Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Andrea del Sarto, Boboli aed, Caravaggio teoste loend, Federico Zuccari, Filippo Brunelleschi, Firenze, Firenze hertsogkond, George Villiers, esimene Buckinghami hertsog, Giorgio Vasari, Giovanni Bellini, Johann Wilhelm (Pfalz), Mariotto Albertinelli, Palazzo Vecchio, Pattu kahetsev Magdaleena (Tizian, 1533), Piazza della Signoria, Pietro Perugino, Ponte Vecchio, Pontormo, Raffael, Raffaeli teoste loend, Rustika, Sõja tagajärjed, Toscana suurhertsogkond, Uusrenessanss, Välismaa muuseumide loend.
Andrea del Sarto
Andrea del Sarto autoportree (umbes 1528, Uffizi galerii) "Harpüiade madonna" (1517, Uffizi galerii) Andrea del Sarto (õieti Andrea d'Agnolo di Francesco di Luca di Paolo del Migliore (16. juuli 1486 Firenze – 21. jaanuar 1531 Firenze) oli Itaalia maalikunstnik. Tema kunstnikunimi del Sarto tuli sellest, et tema isa Agnolo oli rätsep (itaalia keeles sarto). 1494 asus ta tööle kullassepa õpipoisina, seejärel oli ta puunikerdaja ja maalija Gian Barile õpipoiss ning jäi tema juurde kuni 1498. Maalikunsti õppis ta Giorgio Vasari andmetel algul Piero di Cosimo ja siis Raffaellino del Garbo juures. 1508 võeti ta Medici e Speziali gildi liikmeks, kuhu kuulusid ka maalikunstnikud. Alates 1511 jagas ta ateljeed Jacopo Sansovino ja Franciabigioga. Peamine allikas del Sarto elu kohta on Giorgio Vasari kirjutatud raamat, mis jutustab paarisaja itaalia renessansiaegse kunstniku eluloo. Kuid del Sartot tundis Vasari paremini kui enamikku teisi, sest oli ise tema juures õppinud. Ta asus del Sarto ateljees tööle Michelangelo soovitusel. Vasari hindas väga kõrgelt del Sarto annet, kuid oli tema suhtes kriitiline sellepärast, et del Sartol puudusid ambitsioonid ja see jumalik inspiratsioon, mis hingestas tema kuulsamate kaasaegsete, näiteks Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffaeli töid. 1518 läks ta kuningas François I kutsel Prantsusmaale Fontainebleausse, kuid naasis sünnilinna vähem kui aasta pärast ning alustas seal iseseisvat karjääri, maalides freskosid ja altarimaale. Koos Fra Bartolommeoga peetakse Andrea del Sartot Firenze kõrgrenessansi suurimaks meistriks ja üheks manerismi alusepanijaks. Tema stiili kõige tähtsamad järgijad olid Jacopo Pontormo, Francesco Salviati ja Jacopino del Conte. Eluajal austati del Sartot väga ja nimetati vigadeta kunstnikuks (senza errori), aga pärast surma jäi ta teiste kunstnike varju. Andrea del Sarto arvatavasti kõige tuntum maal on "Harpüiade madonna". See kujutab pjedestaalil seisvat madonnat lapsega. Kummalgi pool madonnat seisab üks puto ja üks pühak. Vaataja jaoks paremal pool on Ristija Johannes ja vasakul pool kas Bonaventura või Franciscus. Maal valmis 1517 San Francesco dei Macci nunnakloostri jaoks, aga tänapäeval asub see Firenzes Uffizi galeriis. 1518–1519 maalis Raffael paavsti Leo X-t koos kardinalide Giulio de' Medici ja Luigi de' Rossiga. Maal kuulus Ottaviano de' Medicile, aga Mantova hertsog Federico II Gonzaga soovis seda endale. Medici ei soovinud originaali käest anda ja tellis del Sartolt koopia, mille saatis Medicile originaali pähe. Koopia tuli niivõrd sarnane, et isegi Giulio Romano, kes oli originaalmaali valmimisele ise kaasa aidanud, tunnistas selle ehtsaks. Alles pärast del Sarto surma suutis Vasari, kes tõde teadis, Romanole tema eksituse selgeks teha, näidates talle koopial olevat salamärki. Andrea abiellus 26. detsembril 1512 Lucrezia del Fedega, kes oli kübarategija Carlo lesk. Lucreziat kujutas Andrea paljudel oma maalidel, sageli madonnana. Vasari kirjeldas Lucreziat jumalavallatu, armukadeda ja õpipoiste vastu tigedana. Andrea del Sarto suri Firenzes 43-aastaselt muhkkatku ja maeti ilma matusetseremooniata. Vasari väidab, et kogu oma surmahaiguse jooksul ei hoolitsenud Lucrezia oma mehe eest mingil moel. Kuid peab arvestama, et oli üldiselt teada, et muhkkatk on väga nakkav ja sageli surmav haigus, nii et Lucrezia võis lihtsalt karta oma elu pärast. Ta elaski oma mehest 40 aastat kauem.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Andrea del Sarto · Näe rohkem »
Boboli aed
Boboli aed on Firenze ajalooline park.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Boboli aed · Näe rohkem »
Caravaggio teoste loend
Alltoodud loendis on esitatud Itaalia maalikunstniku Michelangelo Merisi da Caravaggio teosed kronoloogilises järjestuses.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Caravaggio teoste loend · Näe rohkem »
Federico Zuccari
Autoportree (pärast 1588) Giorgio Vasari ja Federico Zuccari. Firenze toomkiriku kupli fresko. Viimne kohtupäev. Fragment Firenze toomkiriku kupli fresko. Detail Kuninganna Elizabeth I portree Federico Zuccari ehk Federico Zuccaro ehk Federigo Zuccaro (1540. aasta paiku Sant'Angelo in Vado Urbino lähedal Marches – 1609 Ancona) oli itaalia maneristlik maalikunstnik.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Federico Zuccari · Näe rohkem »
Filippo Brunelleschi
Skulptuur Brunelleschist vaatamas Santa Maria del Fiore kupplit Filippo Brunelleschi (1377 Firenze – 15. aprill 1446 Firenze) oli Itaalia renessansi esimene suur Firenze arhitekt.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Filippo Brunelleschi · Näe rohkem »
Firenze
Firenze (vana käibelt kadunud nimekuju Fiorenza; ladina Florentia) on linn Itaalias, Toscana maakonna ja Firenze suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Firenze · Näe rohkem »
Firenze hertsogkond
Firenze hertsogkond (itaalia Ducato di Firenze) oli Itaalia vürstkond Firenze linna ümber Toscanas.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Firenze hertsogkond · Näe rohkem »
George Villiers, esimene Buckinghami hertsog
"Buckinghami hertsog", 1625, Peter Paul Rubens (Palazzo Pitti, Firenze) George Villiers, esimene Buckinghami hertsog (28. august 1592 – 23. august 1628) oli Inglismaa kuninga James I favoriit ning mõne allika väitel ka armuke.
Uus!!: Palazzo Pitti ja George Villiers, esimene Buckinghami hertsog · Näe rohkem »
Giorgio Vasari
Giorgio Vasari autoportree Giorgio Vasari (30. juuli 1511 Arezzo, Toscana – 27. juuni 1574 Firenze) oli Itaalia maalikunstnik ja arhitekt, peamiselt tuntud Itaalia kunstnike biograafiate kirjutajana.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Giorgio Vasari · Näe rohkem »
Giovanni Bellini
Giovanni Bellini ehk Giambellino (u 1430 Veneetsia – 1516 Veneetsia) oli itaalia maalikunstnik, Veneetsia kõrgrenessansi maalikoolkonna rajaja.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Giovanni Bellini · Näe rohkem »
Johann Wilhelm (Pfalz)
Johann Wilhelm II (alamsaksa: "Jan Wellem"; 19. aprill 1658 – 8. juuni 1716) Wittelsbachide dünastiast oli Pfalzi kuurvürst (1690–1716), Neuburgi hertsog (1690–1716), Jülichi ja Bergi hertsog (1679–1716) ning Oberpfalzi ja Chami hertsog (1707–1714).
Uus!!: Palazzo Pitti ja Johann Wilhelm (Pfalz) · Näe rohkem »
Mariotto Albertinelli
Mariotto di Bigio di Bindo Albertinelli (13. oktoober 1474 Firenze – 5. november 1515 Firenze) oli Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik Firenze koolkonnast, lähedalt seotud Fra Bartolomeoga ja mõjutatud Raffaeli loomingust.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Mariotto Albertinelli · Näe rohkem »
Palazzo Vecchio
''Palazzo Vecchio'', vaatega Sinjoriia platsile Vaade Vanale paleele Uffizi galerii kahe tiiva vahelt Palazzo Vecchio (itaalia keeles 'vana palee') on Firenze raekoda.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Palazzo Vecchio · Näe rohkem »
Pattu kahetsev Magdaleena (Tizian, 1533)
„Pattu kahetsev Magdaleena“ on itaalia kunstniku Tiziani maal.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Pattu kahetsev Magdaleena (Tizian, 1533) · Näe rohkem »
Piazza della Signoria
Vaade Sinjoriia väljakule Vana Palee rõdult Sinjoriia väljak (itaalia keeles Piazza della Signoria) on L–kujuline väljak Itaalias Firenzes Vana Palee (Palazzo Vecchio) ees.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Piazza della Signoria · Näe rohkem »
Pietro Perugino
Pietro Perugino ehk Perugino (u 1448 Città della Pieve, Itaalia – 1523 Fontignano, Itaalia) oli Itaalia renessansi maalikunstnik.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Pietro Perugino · Näe rohkem »
Ponte Vecchio
Ponte Vecchio Ponte Vecchio (itaalia keeles 'vana sild'; hääldus) on sild Arno jõel Firenzes.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Ponte Vecchio · Näe rohkem »
Pontormo
Jacopo Carucci (24. mai 1494 Pontorme – 2. jaanuar 1557 Firenze), tuntud ka kui Jacopo da Pontormo, Jacopo Pontormo või lihtsalt Pontormo, oli itaalia maneristlik maalikunstnik ja portreemaalija Firenze koolkonnast.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Pontormo · Näe rohkem »
Raffael
Raffaeli autoportree "Püha Jüri võitlus lohega" (õli, 1505, Pariis, Louvre) Raffael (kodanikunimega Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi; 6. aprill 1483 Urbino – 6. aprill 1520 Rooma) oli Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Raffael · Näe rohkem »
Raffaeli teoste loend
Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnikule ja arhitektile Raffaelile omistatavate teoste loend.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Raffaeli teoste loend · Näe rohkem »
Rustika
Palazzo Medici-Riccardi, 15. sajand Rustika (ladina keelest rusticus 'maalähedane', 'lihtsakoeline') on kivitöötlustehnika, milles müüritisekivide välispind jäetakse tahumata või töödeldakse ühtlaselt koredaks.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Rustika · Näe rohkem »
Sõja tagajärjed
„Sõja tagajärjed“ on Peter Paul Rubensi (1577–1640) teos.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Sõja tagajärjed · Näe rohkem »
Toscana suurhertsogkond
Toscana suurhertsogkond (itaalia Granducato di Toscana, ladina Magnus Ducatus Etruriae) oli Kesk-Itaalia monarhia, mis eksisteeris vaheaegadega aastatel 1569–1859, asendades Firenze hertsogkonna.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Toscana suurhertsogkond · Näe rohkem »
Uusrenessanss
Viini Riiklik Ooperimaja Vana kunstigalerii ning praegune Ungari Kaunite Kunstide Kateeder ja Budapesti Nukuteater aadressil Andrássy avenüü 69. Planeeritud arhitekt Adolf Láng'i poolt ja valmis aastatel 1875-77 Valgeks värvitud malmist fassaadiga ja veneetsiastiilis prantsuse renessansi detailidega nurgahoone New Yorgi SoHos aadressil Broadway 427 projekteeris arhitekt Thomas Jackson ning see valmis aastatel 1870-1871 Uusrenessanss ehk neorenessanss (inglise keeles Neo-Renaissance või Renaissance Revival) on historitsistlik määratlus, mis hõlmab paljusid 19.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Uusrenessanss · Näe rohkem »
Välismaa muuseumide loend
Siin on loetletud välismaa muuseume.
Uus!!: Palazzo Pitti ja Välismaa muuseumide loend · Näe rohkem »
