Kiiremini kui brauser!
133 suhted: Ahven, Aira, Bernāti looduspark, Biotoop, Euroopa mõrukas, Euroopa piison, Gmelini kilbirohi, Haavalumik, Halljänes, Hallpea-rähn, Harilik aspar, Harilik jugapuu, Harilik luuderohi, Harilik maavits, Harilik porss, Harilik sinihelmikas, Harilik soosõnajalg, Harilik tuhkpuu, Haug, Hüüp, Hõbekoger, Hõberemmelgas, Hunt, Ilves, Jääkoskel, Jõesilm, Jõevähk, Juura (geoloogia), Kahkjaspunane sõrmkäpp, Kaljukotkas, Karus-lühitiib, Kassikakk, Kährik, Käokannus, Kiisk, Kips, Kivinugis, Kobras, Koger, Kollakas sõrmkäpp, Konnaosi, Krüüsel, Kuradi-sõrmkäpp, Lääne-mõõkrohi, Leedu, Lest, Liivtarn, Linask, Loim-vesipaunikas, Luukarits, ..., Madukotkas, Mäger, Mägi-piimputk, Meriforell, Merikotkas, Meritint, Mets-aruhein, Metskits, Metsnugis, Metssiga, Mudamaim, Mudanepp, Murulauk, Must-harksaba, Mustlaik-apollo, Musträhn, Naarits, Natura 2000, Nīca vald, Nida (Läti), Nurg, Nurmlauk, Ogalik, Ondatra, Padutarn, Pape, Pape järv, Pääsusaba, Pööris-kipslill, Põder, Põisrohi, Põldkännak, Pisilina, Pruun sepsikas, Raba-jänesvill, Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad, Rand-õisluht, Rand-seahernes, Rannikas, Rebane, Rohunepp, Roo-loorkull, Roo-ritsiklind, Roohabekas, Roosärg, Rucava vald, Rukkirääk, Saarmas, Säinas, Särg, Sõõrsilmik, Sini-paelöölane, Soo-neiuvaip, Soohiilakas, Sooräts, Suur-konnakotkas, Suur-kuldtiib, Suur-mosaiikliblikas, Tamarisk-kariksammal, Tarna-roolind, Tõugjas, Teder, Teelehe-mosaiikliblikas, Triias, Tuderluga, Tuhkur, Turvastarn, Vaablassikk, Vahelmine huulhein, Valgejänes, Valgeselg-kirjurähn, Vareskaera-aasasilmik, Väikehüüp, Väikehuik, Väikeseõieline hiirehernes, Välja-loorkull, Värbkakk, Võõr-kõverharjak, Võnk-kastevars, Võrse-sõrmiktiib, Viidikas, Vimb, 2003. Laienda indeks (83 rohkem) »
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Pape looduspark ja Ahven · Näe rohkem »
Aira
Aira on naisenimi.
Uus!!: Pape looduspark ja Aira · Näe rohkem »
Bernāti looduspark
Bernāti looduspark on kaitseala Lätis Kuramaal Lõuna-Kuramaa piirkonna Nica vallas.
Uus!!: Pape looduspark ja Bernāti looduspark · Näe rohkem »
Biotoop
Biotoop (. Üldiselt võttes võib biotoop tähendada ala, kus elavad organismid. Biotoop on põhimõtteliselt sünonüümne mõistega "habitaat". Vahe on vaid selles, et habitaadiga seostatakse peamiselt mingi asustusala liike ja populatsioone, biotoobiga aga biotsönoosi. Üheks Eesti biotoobiks võib lugeda näiteks lehtpuumetsa. Maailma suurimad biotoobid on ookeanid ja mered.
Uus!!: Pape looduspark ja Biotoop · Näe rohkem »
Euroopa mõrukas
Euroopa mõrukas. Euroopa mõrukas (Rhodeus amarus) on mõruka perekonda karplaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Euroopa mõrukas · Näe rohkem »
Euroopa piison
Euroopa piison Tallinna Loomaaias 2023. aasta märtsis Euroopa piison ehk pürg (omastav pürja) (Bison bonasus) on veislaste sugukonda kuuluv imetaja, kes on Eestis loodusliku liigina välja surnud.
Uus!!: Pape looduspark ja Euroopa piison · Näe rohkem »
Gmelini kilbirohi
Gmelini kilbirohi (Alyssum montanum subsp. gmelinii) on ristõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Gmelini kilbirohi · Näe rohkem »
Haavalumik
Haavalumik (Limenitis populi) on koerlibliklaste sugukonda kuuluv liblikas.
Uus!!: Pape looduspark ja Haavalumik · Näe rohkem »
Halljänes
Halljänes (Lepus europaeus; rahvapäraste nimetustega haavikuemand, haavikuisand, välejalg, pikk-kõrv, kikk-kõrv, letu, põllujänes) on jäneslaste sugukonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Pape looduspark ja Halljänes · Näe rohkem »
Hallpea-rähn
Hallpea-rähn Hallpea-rähn ehk hallrähn (Picus canus) on rähnlaste sugukonda rähni perekonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Hallpea-rähn · Näe rohkem »
Harilik aspar
Harilik aspar (köögiviljana spargel ja toalillena asparaagus; Asparagus officinalis) on aspariliste sugukonda aspari perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Pape looduspark ja Harilik aspar · Näe rohkem »
Harilik jugapuu
Harilik jugapuu (Taxus baccata) jugapuuliste sugukonda jugapuu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Pape looduspark ja Harilik jugapuu · Näe rohkem »
Harilik luuderohi
Harilik luuderohi Harilik luuderohi (Hedera helix) on araalialiste sugukonda kuuluv igihaljas ja köitjuurte abil roniv põõsas.
Uus!!: Pape looduspark ja Harilik luuderohi · Näe rohkem »
Harilik maavits
Harilik maavits (Solanum dulcamara) on maavitsaliste sugukonda maavitsa perekonda kuuluv mitmeaastane poolpõõsas.
Uus!!: Pape looduspark ja Harilik maavits · Näe rohkem »
Harilik porss
Harilik porss (Myrica gale) on porsaliste sugukonda porsa perekonda kuuluv puittaim (põõsas).
Uus!!: Pape looduspark ja Harilik porss · Näe rohkem »
Harilik sinihelmikas
Harilik sinihelmikas (Molinia caerulea) on taimeliik kõrreliste sugukonnast sinihelmika perekonnast.
Uus!!: Pape looduspark ja Harilik sinihelmikas · Näe rohkem »
Harilik soosõnajalg
Harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris) on soosõnajalaliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaim.
Uus!!: Pape looduspark ja Harilik soosõnajalg · Näe rohkem »
Harilik tuhkpuu
Harilik tuhkpuu (Cotoneaster scandinavicus) on roosõieliste sugukonda kuuluv põõsaliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Harilik tuhkpuu · Näe rohkem »
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Pape looduspark ja Haug · Näe rohkem »
Hüüp
Hüüp (Botaurus stellaris) on haigurlaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Pape looduspark ja Hüüp · Näe rohkem »
Hõbekoger
Video hõbekogrest Kõrvemaal 2022. aasta oktoobris Hõbekoger (Carassius gibelio; sünonüüm (Carassius auratus gibelio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Hõbekoger kasvab harilikult 15–40 cm pikkuseks ja kuni 2 kg raskuseks. Keha on külgedelt lamenenud. Värvus varieerub suuresti keskkonnast tingituna ja on enamasti hõbehall kuni rohekashall. Suu on otseseisune ja poised puuduvad. Hõbekogre looduslik leviala on asub Kaug-Idas: Hiinas, Koreas ja Jaapani saartel. Sealt on teda kunstlikult levitatud eri piirkondadesse, kaasa arvatud Euroopa ja Austraalia. Eestis suhteliselt laialt levinud. Hõbekoger on soojalembene kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid ja järvi. Esineb ka riimveelises rannikumeres. Talub hästi hapnikuvaeseid tingimusi. Iseärasusena on hõbekoger võimeline paljunema ka ilma isaste hõbekokredeta, kasutades selleks teisi karpkalaliste liiki kuuluvaid isaseid. Nii viljastatud marjast arenevad välja emased hõbekogred, nii-öelda kloonid. Seetõttu koosneb osades veekogudes hõbekokrede populatsioon peamiselt emastest. Hõbekokre aetakse mõnikord segi tavalise ehk kuldkogrega.
Uus!!: Pape looduspark ja Hõbekoger · Näe rohkem »
Hõberemmelgas
Hõberemmelgas ehk hõbepaju (Salix alba) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Pape looduspark ja Hõberemmelgas · Näe rohkem »
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Hunt · Näe rohkem »
Ilves
Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Ilves · Näe rohkem »
Jääkoskel
Jääkoskel (Mergus merganser) on partlaste sugukonda koskla perekonda kuuluv suur sukelpart.
Uus!!: Pape looduspark ja Jääkoskel · Näe rohkem »
Jõesilm
Jõesilm ehk euroopa jõesilm (Lampetra fluviatilis) on silmlaste sugukonda silmu perekonda kuuluv veeloom.
Uus!!: Pape looduspark ja Jõesilm · Näe rohkem »
Jõevähk
Jõevähk ehk harilik jõevähk ehk väärisvähk (Astacus astacus) on jõevähklaste sugukonda kuuluv vähilaadne.
Uus!!: Pape looduspark ja Jõevähk · Näe rohkem »
Juura (geoloogia)
Juura on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu), mis vastab ajavahemikule 199...145 miljonit aastat tagasi.
Uus!!: Pape looduspark ja Juura (geoloogia) · Näe rohkem »
Kahkjaspunane sõrmkäpp
Kahkjaspunane-sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Kahkjaspunane sõrmkäpp · Näe rohkem »
Kaljukotkas
Kaljukotkas ehk maakotkas (Aquila chrysaetos) on suur haugaslane.
Uus!!: Pape looduspark ja Kaljukotkas · Näe rohkem »
Karus-lühitiib
Karus-lühitiib (Emus hirtus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Karus-lühitiib · Näe rohkem »
Kassikakk
Kassikakk (ladina keeles Bubo bubo) on kaklaste sugukonda kassikaku perekonda kuuluv lind, suurim kaklane.
Uus!!: Pape looduspark ja Kassikakk · Näe rohkem »
Kährik
Elistvere loomapargis Kährik ehk kährikkoer (Nyctereutes procyonoides) on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Pape looduspark ja Kährik · Näe rohkem »
Käokannus
Käokannus (Linaria Mill.) on teeleheliste sugukonda kuuluvKäokannus (Linaria Mill.) ITIS andmebaasis Kasutatud 24.02.2017 üheaastaste rohttaimede perekond.
Uus!!: Pape looduspark ja Käokannus · Näe rohkem »
Kiisk
Kiisa levila Kiisk (Acerina cernua või Gymnocephalus cernuus) on ahvenlaste sugukonda kiisa perekonda kuuluv väike röövkala.
Uus!!: Pape looduspark ja Kiisk · Näe rohkem »
Kips
Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.
Uus!!: Pape looduspark ja Kips · Näe rohkem »
Kivinugis
Kivinugis (Martes foina) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Pape looduspark ja Kivinugis · Näe rohkem »
Kobras
Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.
Uus!!: Pape looduspark ja Kobras · Näe rohkem »
Koger
Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste sugukonda kogre perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Pape looduspark ja Koger · Näe rohkem »
Kollakas sõrmkäpp
Kollakas sõrmkäpp Niitvälja soos Kollakas sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata ochroleuca) on käpaliste sugukonda kuuluv taim, kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata) kollakate õitega alamliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Kollakas sõrmkäpp · Näe rohkem »
Konnaosi
Konnaosi (Equisetum fluviatile, sünonüüm Equisetum limosum) on mitmeaastane sõnajalgtaim osjaliste sugukonnast osja perekonnast.
Uus!!: Pape looduspark ja Konnaosi · Näe rohkem »
Krüüsel
Krüüsel (Cepphus grylle) on merelind krüüsli perekonnast alklaste sugukonnast.
Uus!!: Pape looduspark ja Krüüsel · Näe rohkem »
Kuradi-sõrmkäpp
Kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Pape looduspark ja Kuradi-sõrmkäpp · Näe rohkem »
Lääne-mõõkrohi
Lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus) on lõikheinaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Lääne-mõõkrohi · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Pape looduspark ja Leedu · Näe rohkem »
Lest
Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Pape looduspark ja Lest · Näe rohkem »
Liivtarn
Liivtarn (Carex arenaria) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Liivtarn · Näe rohkem »
Linask
Linask (Tinca tinca L.) on mageveekala, kes kuulub kiiruimsete (Actinopterygii) klassi, karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi ja karpkalaste (Cyprinidae) sugukonda.
Uus!!: Pape looduspark ja Linask · Näe rohkem »
Loim-vesipaunikas
Loim-vesipaunikas Loim-vesipaunikas (Hydrocotyle vulgaris) on sarikaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Loim-vesipaunikas · Näe rohkem »
Luukarits
Luukarits (Pungitius pungitius) on ogalikuliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Pape looduspark ja Luukarits · Näe rohkem »
Madukotkas
Madukotkas (Circaetus gallicus) on haugaslaste sugukonnna madukotka perekonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Pape looduspark ja Madukotkas · Näe rohkem »
Mäger
Mägra jäljerada Kõrvemaal 2021. aasta märtsis Mäger (Meles meles) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline.
Uus!!: Pape looduspark ja Mäger · Näe rohkem »
Mägi-piimputk
Mägi-piimputk (Peucedanum oreoselinum) on sarikaliste sugukonda piimputke perekonda kuuluv õistaim.
Uus!!: Pape looduspark ja Mägi-piimputk · Näe rohkem »
Meriforell
Meriforell (Salmo trutta) on lõhelaste sugukonda lõhe perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Pape looduspark ja Meriforell · Näe rohkem »
Merikotkas
Merikotkas (Haliaeëtus albicilla) on haugaslaste sugukonda merikotka perekonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Pape looduspark ja Merikotkas · Näe rohkem »
Meritint
Meritint (Osmerus eperlanus) on tintlaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Meritint · Näe rohkem »
Mets-aruhein
Mets-aruhein (Festuca altissima) on kõrreliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Mets-aruhein · Näe rohkem »
Metskits
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Pape looduspark ja Metskits · Näe rohkem »
Metsnugis
Metsnugis (Martes martes) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Pape looduspark ja Metsnugis · Näe rohkem »
Metssiga
Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom.
Uus!!: Pape looduspark ja Metssiga · Näe rohkem »
Mudamaim
Mudamaim (Leucaspius delineatus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Pape looduspark ja Mudamaim · Näe rohkem »
Mudanepp
Mudanepp Mudanepi muna Mudanepp (Lymnocryptes minimus) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Pape looduspark ja Mudanepp · Näe rohkem »
Murulauk
Murulaugu õisik Murulauk (Allium schoenoprasum) on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast.
Uus!!: Pape looduspark ja Murulauk · Näe rohkem »
Must-harksaba
Must-harksaba Must-harksaba (Milvus migrans) on haugaslaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Pape looduspark ja Must-harksaba · Näe rohkem »
Mustlaik-apollo
Mustlaik-apollo võililleõisikul. Mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) on liik liblikaliste seltsist ratsulibliklaste sugukonnast apollo perekonnast.
Uus!!: Pape looduspark ja Mustlaik-apollo · Näe rohkem »
Musträhn
Musträhn (Dryocopus martius L.) on tuhm- või läikivmusta värvi rähnlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Musträhn · Näe rohkem »
Naarits
Naarits ehk euroopa naarits (Mustela lutreola) on kiskjaliste seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda kuuluv loomaliik, üks Euroopa ohustatumaid imetajaid.
Uus!!: Pape looduspark ja Naarits · Näe rohkem »
Natura 2000
Natura 2000 on Euroopa kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide alusel.
Uus!!: Pape looduspark ja Natura 2000 · Näe rohkem »
Nīca vald
Valla maastik Nīca vald (läti keeles Nīcas pagasts) on vald Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Uus!!: Pape looduspark ja Nīca vald · Näe rohkem »
Nida (Läti)
Nida (ka Nidasciems või Nidas ciems) on küla (mazciems) Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas Rucava vallas.
Uus!!: Pape looduspark ja Nida (Läti) · Näe rohkem »
Nurg
Nurg (Blicca bjoerkna) on karpkalalaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Nurg · Näe rohkem »
Nurmlauk
Nurmlauk Nurmlauk (Allium vineale) on amarülliliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Nurmlauk · Näe rohkem »
Ogalik
Ogalik (Gasterosteus aculeatus) on ogalikuliste seltsi kuuluv väike kala, millele on iseloomulikud keha katvad luuplaadikesed ja seljauime ees paiknevad ogad.
Uus!!: Pape looduspark ja Ogalik · Näe rohkem »
Ondatra
Ondatra (mitteametlikult ka piisamrott) (Ondatra zibethicus) on poolvee-eluviisiga näriline hamsterlaste sugukonnast.
Uus!!: Pape looduspark ja Ondatra · Näe rohkem »
Padutarn
Padutarn (Carex buxbaumii) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Padutarn · Näe rohkem »
Pape
Pape (ka Papesciems või Papes ciems) on küla (mazciems) Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas Rucava vallas.
Uus!!: Pape looduspark ja Pape · Näe rohkem »
Pape järv
Pape järv (ka Pāpe järv, läti keeles Pāpes ezers või Papes ezers) on järv Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas Rucava vallas.
Uus!!: Pape looduspark ja Pape järv · Näe rohkem »
Pääsusaba
Pääsusaba (Papilio machaon) on liblikaliik ratsulibliklaste sugukonnast.
Uus!!: Pape looduspark ja Pääsusaba · Näe rohkem »
Pööris-kipslill
Pööris-kipslill (Gypsophila paniculata) on taimeliik nelgiliste sugukonnast kipslille perekonnast.
Uus!!: Pape looduspark ja Pööris-kipslill · Näe rohkem »
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Pape looduspark ja Põder · Näe rohkem »
Põisrohi
Põisrohi (Silene L.) on taimeperekond nelgiliste sugukonnas.
Uus!!: Pape looduspark ja Põisrohi · Näe rohkem »
Põldkännak
Põldkännak (Valerianella locusta) on palderjaniliste sugukonda kännaku perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Uus!!: Pape looduspark ja Põldkännak · Näe rohkem »
Pisilina
Pisilina Pisilina (Radiola linoides) on linaliste sugukonda kuuluv õistaim.
Uus!!: Pape looduspark ja Pisilina · Näe rohkem »
Pruun sepsikas
Pruun sepsikas (Schoenus ferrugineus) on taimeliik kõrreliste sugukonnast sepsika perekonnast.
Uus!!: Pape looduspark ja Pruun sepsikas · Näe rohkem »
Raba-jänesvill
Raba-jänesvill (Trichophorum cespitosum) on lõikheinaliste sugukonda arvatud taimeliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Raba-jänesvill · Näe rohkem »
Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad
Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad ehk Ramsari (märg)alad on Ramsari konventsiooni alusel kaitstavad märgalad.
Uus!!: Pape looduspark ja Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad · Näe rohkem »
Rand-õisluht
Rand-õisluht (Triglochin maritimum) on õisluhaliste sugukonda arvatud taimeliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Rand-õisluht · Näe rohkem »
Rand-seahernes
Rand-seahernes (Lathyrus maritimus) on liblikõieliste sugukonda seaherne perekonda kuuluv rohttaimeliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Rand-seahernes · Näe rohkem »
Rannikas
Rannikas (Glaux maritima; sünonüüm Lysimachia maritima) on mererandadel ja rannaniitudel kasvav püsik, rannika perekonna ainus liik.
Uus!!: Pape looduspark ja Rannikas · Näe rohkem »
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Pape looduspark ja Rebane · Näe rohkem »
Rohunepp
Rohunepp Rohunepp (ld Gallinago media, ingl great snipe) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Pape looduspark ja Rohunepp · Näe rohkem »
Roo-loorkull
Roo-loorkull (Circus aeruginosus) on haugaslaste sugukonda loorkulli perekonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Pape looduspark ja Roo-loorkull · Näe rohkem »
Roo-ritsiklind
Roo-ritsiklind (Locustella luscinioides) on linnuliik põõsalindlaste või Acrocephalidae sugukonnast ritsiklinnu perekonnast.
Uus!!: Pape looduspark ja Roo-ritsiklind · Näe rohkem »
Roohabekas
Roohabekas (isaslind) Roohabekas ehk roovilbas (Panurus biarmicus) on habeklaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Roohabekas · Näe rohkem »
Roosärg
Roosärg (Scardinius erythrophthalmus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Pape looduspark ja Roosärg · Näe rohkem »
Rucava vald
Rucava vald (läti keeles Rucavas pagasts) on vald Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Uus!!: Pape looduspark ja Rucava vald · Näe rohkem »
Rukkirääk
Rukkirääk (Crex crex, rahvakeeles ka rukkirästas) on ruiklaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Rukkirääk · Näe rohkem »
Saarmas
Ternopili oblastis Ukrainas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas (Lutra lutra) on kärplaste sugukonda saarma perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Pape looduspark ja Saarmas · Näe rohkem »
Säinas
Säinas (Leuciscus idus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Pape looduspark ja Säinas · Näe rohkem »
Särg
Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Pape looduspark ja Särg · Näe rohkem »
Sõõrsilmik
Sõõrsilmik Sõõrsilmik (Lopinga achine) on silmiklaste sugukonda kuuluv liblikas.
Uus!!: Pape looduspark ja Sõõrsilmik · Näe rohkem »
Sini-paelöölane
Sini-paelöölase valmik. Sini-paelöölase röövik. Sini-paelöölane (Catocala fraxini) on paelöölase perekonda öölaste sugukonda kuuluv liik liblikalisi.
Uus!!: Pape looduspark ja Sini-paelöölane · Näe rohkem »
Soo-neiuvaip
Soo-neiuvaip (Epipactis palustris) on käpaliste sugukonda neiuvaiba perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Pape looduspark ja Soo-neiuvaip · Näe rohkem »
Soohiilakas
Soohiilakas (Liparis loeselii) on käpaliste sugukonna hiilaka perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.
Uus!!: Pape looduspark ja Soohiilakas · Näe rohkem »
Sooräts
Sooräts (Asio flammeus) on kaklaste sugukonda rätsu perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Pape looduspark ja Sooräts · Näe rohkem »
Suur-konnakotkas
Suur-konnakotkas (Clanga clanga, varem Aquila clanga) on tumepruun haugaslaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Suur-konnakotkas · Näe rohkem »
Suur-kuldtiib
Suur-kuldtiiva isasliblikas Suur-kuldtiib (Lycaena dispar) on liblikaliik sinilibliklaste sugukonnast.
Uus!!: Pape looduspark ja Suur-kuldtiib · Näe rohkem »
Suur-mosaiikliblikas
Suur-mosaiikliblikas Suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna) on koerlibliklaste sugukonda kuuluv liblikas.
Uus!!: Pape looduspark ja Suur-mosaiikliblikas · Näe rohkem »
Tamarisk-kariksammal
Tamarisk-kariksammal Tamarisk-kariksammal (Frullania tamarisci) on kariksamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Uus!!: Pape looduspark ja Tamarisk-kariksammal · Näe rohkem »
Tarna-roolind
Tarna-roolind (Acrocephalus paludicola) on põõsalindlaste sugukonda roolinnu perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Pape looduspark ja Tarna-roolind · Näe rohkem »
Tõugjas
Tõugjas ehk harilik tõugjas (Leuciscus aspius) on karpkalaliste seltsi kuuluv röövkala.
Uus!!: Pape looduspark ja Tõugjas · Näe rohkem »
Teder
Tedre levila Teder (Lyrurus tetrix) on metsislaste sugukonda tedre perekonda kuuluv kanaline.
Uus!!: Pape looduspark ja Teder · Näe rohkem »
Teelehe-mosaiikliblikas
Emane teelehe-mosaiikliblikas Teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia) on koerlibliklaste sugukonda kuuluv liblikas.
Uus!!: Pape looduspark ja Teelehe-mosaiikliblikas · Näe rohkem »
Triias
Triias on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Pape looduspark ja Triias · Näe rohkem »
Tuderluga
Õitsev tuderluga Tuderluga (Juncus gerardii) on loaliste sugukonda loa perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Pape looduspark ja Tuderluga · Näe rohkem »
Tuhkur
Tuhkur ehk metstuhkur ehk tõhk (Mustela putorius) on väike kärplane, Eesti pärismaine kiskja.
Uus!!: Pape looduspark ja Tuhkur · Näe rohkem »
Turvastarn
Turvastarn (Carex heleonastes) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Turvastarn · Näe rohkem »
Vaablassikk
Vaablassikk (Necydalis major) on siklaste sugukonda kuuluv mardikaliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Vaablassikk · Näe rohkem »
Vahelmine huulhein
Vahelmine huulhein (Drosera intermedia) on huulheinaliste sugukonda kuuluv putuktoiduline õistaim.
Uus!!: Pape looduspark ja Vahelmine huulhein · Näe rohkem »
Valgejänes
Valgejänes (Lepus timidus) on jäneslaste sugukonda jänese perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Pape looduspark ja Valgejänes · Näe rohkem »
Valgeselg-kirjurähn
Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos, sünonüüm Picoides leucotos) on kirjurähni perekonda rähniliste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Valgeselg-kirjurähn · Näe rohkem »
Vareskaera-aasasilmik
Vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero) on silmiklaste sugukonda kuuluv liblikas.
Uus!!: Pape looduspark ja Vareskaera-aasasilmik · Näe rohkem »
Väikehüüp
Väikehüüp ehk hüüpel (Ixobrychus minutus) on haigurlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Pape looduspark ja Väikehüüp · Näe rohkem »
Väikehuik
Väikehuik Väikehuik (Porzana parva) on ruiklaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Pape looduspark ja Väikehuik · Näe rohkem »
Väikeseõieline hiirehernes
Väikeseõieline hiirehernes (Vicia lathyroides) on taimeliik liblikõieliste sugukonnast hiireherne perekonnast.
Uus!!: Pape looduspark ja Väikeseõieline hiirehernes · Näe rohkem »
Välja-loorkull
Välja-loorkull Välja-loorkull (Circus cyaneus) on haugaslaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Pape looduspark ja Välja-loorkull · Näe rohkem »
Värbkakk
Värbkaku muna Värbkakk (Glaucidium passerinum) on umbes kuldnokasuurune kakuline.
Uus!!: Pape looduspark ja Värbkakk · Näe rohkem »
Võõr-kõverharjak
Levikukaart Võõr-kõverharjak (Campylopus introflexus) on samblaliik, mis kuulub kõverharjaku (Campylopus) perekonda ja kaksikhambaliste (Dicranaceae) sugukonda.
Uus!!: Pape looduspark ja Võõr-kõverharjak · Näe rohkem »
Võnk-kastevars
Võnk-kastevars (Deschampsia flexuosa) on kõrreliste sugukonda ja kastevarre perekonda kuuluv üheiduleheline taim.
Uus!!: Pape looduspark ja Võnk-kastevars · Näe rohkem »
Võrse-sõrmiktiib
Võrse-sõrmiktiiva valmik. Võrse-sõrmiktiib (Alucita hexadactyla) on sõrmiktiiblaste sugukonda kuuluv liik liblikalisi.
Uus!!: Pape looduspark ja Võrse-sõrmiktiib · Näe rohkem »
Viidikas
Viidikas (Alburnus alburnus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Pape looduspark ja Viidikas · Näe rohkem »
Vimb
Vimb (Vimba vimba) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Pape looduspark ja Vimb · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Pape looduspark ja 2003 · Näe rohkem »
