Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Paul I

Index Paul I

Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.

190 suhted: Aadlimarssal, Aakre mõis, Absolutism, Aleksander I, Aleksander III, Aleksandr Balašov, Aleksandr Benois, Aleksandr Golitsõn (1773−1844), Aleksei Araktšejev, Aleksei Jermolov (1777−1861), Alexander von Benckendorff, Andreas von Hübner, Andreas von Langell, Angelika Kauffmann, Araktšejev, August I (Oldenburg), August von Kotzebue, Avel, Ķempēni mõis, Ķoņi mõis, Barbara Juliane von Krüdener, Bellingshausen, Biograafiad (Pa), Brigadir (auaste), Budberg, Camenca, Christian VII, David Hieronymus Grindel, Dūķeri mõis, Dutka mõis, Eesti ajalugu, Eesti valitsejad, Eestimaa, Eestimaa hertsog, Eestimaa kubermang, Friedrich Maximilian von Klinger, Gattšina, Gattšina palee, Gattšina Püha Nikolai kirik, Gattšina vapp, Gerhard von Kügelgen, Giacomo Quarenghi, Giorgi XII, Grigori Orlov, Grodna, Gruusia, Gruusia ajalugu, Gustav Johan von Tunderfelt, Henri Troyat, Holstein-Gottorp, ..., Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia, Holsteini hertsogkond, Ivan Dmitrijev, Jakob von Sievers, Jaunate mõis, Jaunbilska mõis, Józef Poniatowski, Jekaterina Daškova, Juri Vladimirovitš Dolgorukov, Juutide asustuspiirkond, Karja mõis, Katariina II, Kaukaasia, Kõrgem õiguskool, Keiserlik õiguskool, Kindral en chef, Kindraladmiral, Konstantin Pavlovitš, Kurakin, Kuramaa hertsog, Läti, Läti ajalugu, Lielstraupe mõis, Lieven, Liivimaa kubermang, Liivimaa maamarssal, Liivimaa rüütelkond, Lipšukalnsi mõis, Lubi mõis, Malta ordu, Marija Fjodorovna, Märjamaa kihelkond, Mereväe kadetikorpus, Miiduranna tähtfort, Narva ajalugu, Neue Nordische Miscellaneen, Nikita Panin, Nikolai I, Nikolai Repnin, Nikolai Roerich, Nikolai Rumjantsev, Oldenburgi hertsogkond, Oldenburgi valitsejate loend, Osten, Otto Heinrich Igelström, Ozoli mõis (Kuramaa), Pahlen, Paju mõis (Kihelkonna), Paul, Paul I fort, Paul von der Pahlen, Pauli kadetikorpus, Paulus I, Pärnu praostkond, Pärsia Impeerium, Püha Aleksander Nevski orden, Püha Andreas Esmakutsutu orden, Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend, Püha Anna orden, Peeter III, Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg, Peter Friedrich Ludwig, Peter Ludwig von der Pahlen, Petroskoi, Petroskoi ajalugu, Pjotr Zavadovski, Platon Zubov, Podolsk, Praostkond, Raikküla vasallilinnus, Reidilahing, Reinhold Täht, Riia ajalugu, Riia asehaldurkond, Riia kreis, Riia sõjakuberner, Romanovid, Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument, Rootsi asehaldur Tallinnas, Ruhja mõis, Ruhja ordulinnus, Saare mõis (Maarja-Magdaleena), Sündinud 1. oktoobril, Skopetsid, Surnud 1795, Suurvürst, Suvorov (aadlisuguvõsa), Tallinn, Tallinna ajalugu, Tallinna asehaldurkond, Tallinna raekoda, Tallinna–Haapsalu postimaantee, Tartu Ülikooli ajalugu, Tauria kubermang, Tauria palee, Teise koalitsiooni sõda, Trikāta mõis, Turaŭ, Udellide Peavalitsus, Ukraina Kreekakatoliku Kirik, Uue-Varbla mõis, Uuslinna mereväelinnak, Valga kreis, Vana-Laitsna mõis, Vana-Varbla mõis, Vassili Tšitšagov, Vastse-Koiola mõis, Väike-Paljassaare tähtfort, Vījciemsi mõis, Võnnu kreis, Võru, Vecbrenguļi mõis, Vene-Ameerika, Venemaa keiser, Venemaa Keisririigi haldusjaotus, Venemaa riigipeade loend, Viktor Suhhorukov, Viljandi praostkond, Viljandi raad, Viru praostkond, Vladimir Borovikovski, Vladimir Tšiž, Volmari kreis, Vorbuse mõis, Wilhelm Küchelbecker, Zavadovski, 1. järgu major, 1. oktoober, 15. mai, 1754, 1779, 1795, 1796, 1799, 18. sajand Eestis, 1801, 1964, 2. järgu major, 23. märts, 9. detsember. Laienda indeks (140 rohkem) »

Aadlimarssal

Aadlimarssal on mitmes riigis olnud mingi piirkonna aadli valitud esindaja.

Uus!!: Paul I ja Aadlimarssal · Näe rohkem »

Aakre mõis

Aakre mõisa peahoone Peahoone Aakre mõis oli rüütlimõis (vahepeal riigimõis) Rõngu kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Paul I ja Aakre mõis · Näe rohkem »

Absolutism

Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.

Uus!!: Paul I ja Absolutism · Näe rohkem »

Aleksander I

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.

Uus!!: Paul I ja Aleksander I · Näe rohkem »

Aleksander III

Aleksander III, Ivan Kramskoi portree Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Uus!!: Paul I ja Aleksander III · Näe rohkem »

Aleksandr Balašov

Aleksandr Balašov. George Dawe' maal Aleksandr Dmitrijevitš Balašov (saksapäraselt Alexander Balaschew, von Balaschef, vene Александр Дмитриевич Балашов) (19. juuli (vkj 12. juuli) 1770 Moskva – 8. mai 1837 Kroonlinn) oli Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane (jalaväekindral), Eestimaa sõjakuberner 1800–1802.

Uus!!: Paul I ja Aleksandr Balašov · Näe rohkem »

Aleksandr Benois

Aleksandr Benois (vene Александр Николаевич Бенуа, kasutatakse ka nimekuju Alexandre Benois; 3. mai 1870 Peterburi – 9. veebruar 1960 Pariis) oli vene maalikunstnik, teatridekoraator, graafik ning kunstiajaloolane ja -kriitik.

Uus!!: Paul I ja Aleksandr Benois · Näe rohkem »

Aleksandr Golitsõn (1773−1844)

Vürst Aleksandr Golitsõn Vürst Aleksandr Nikolajevitš Golitsõn (8. detsember 1773 Jaroslavl – 22. november 1844 Gaspra, Krimm) oli Venemaa riigitegelane, aastatel 1813–1844 Venemaa Piibliseltsi president ning 1817–1824 Venemaa keisririigi usuasjade ja rahvahariduse minister.

Uus!!: Paul I ja Aleksandr Golitsõn (1773−1844) · Näe rohkem »

Aleksei Araktšejev

Krahv (a-st 1799) Aleksei Andrejevitš Araktšejev (23. september (ukj 4. oktoober) 1769 Garussovo küla, Võšnevolotski maakond, Novgorodi kubermang – 21. aprill 1834 Gruzino küla, Tihvini maakond, Novgorodi kubermang) oli Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Venemaa keisrite Paul I ja Aleksander I favoriit, väljapaistev administraator ja organisaator.

Uus!!: Paul I ja Aleksei Araktšejev · Näe rohkem »

Aleksei Jermolov (1777−1861)

Jermolovi portree. Autor Pjotr Zahharov-Tšetšeen, 1843. a. Aleksei Petrovitš Jermolov (vene: Алексей Петрович Ермолов, 4, juuni 1777 – 23. aprill 1861) oli Vene Impeeriumi kindral, kes juhatas Vene vägesid Kaukaasia sõjas.

Uus!!: Paul I ja Aleksei Jermolov (1777−1861) · Näe rohkem »

Alexander von Benckendorff

Krahv Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph von Benckendorff (vene keeles Александр Христофорович Бенкендорф; 23. juuni (vkj)/ 4. juuli 1781 Tallinn – 11. september (vkj)/ 23. september 1844 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.

Uus!!: Paul I ja Alexander von Benckendorff · Näe rohkem »

Andreas von Hübner

Andreas von Hübner (vene keeles Андрей Иванович Гюбнер) (19. september (vkj) 1733 Peterburi – 5. detsember 1799 Tallinn) oli Vene sõjaväelane ja Vorbuse mõisnik.

Uus!!: Paul I ja Andreas von Hübner · Näe rohkem »

Andreas von Langell

Andreas von Langell (Андрей Андреевич фон Лангель; surnud 1808) oli Venemaa riigitegelane.

Uus!!: Paul I ja Andreas von Langell · Näe rohkem »

Angelika Kauffmann

Maria Anna Angelika Katharina Kauffmann (30. oktoober 1741 Chur, Šveits – 5. november 1807 Rooma) oli šveitsi-austria maalikunstnik.

Uus!!: Paul I ja Angelika Kauffmann · Näe rohkem »

Araktšejev

Araktšejev (vene keeles Аракчеев, saksa keeles Araktchejew) oli Venemaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Paul I ja Araktšejev · Näe rohkem »

August I (Oldenburg)

Oldenburgi suurhertsog August I Paul Friedrich August (vene Август Павел ФридрихГольштейн-Ольденбургский; 13. juuli 1783 Rastede – 27. veebruar 1853 Oldenburg) oli saksa päritolu Venemaa sõjaväelane (kindral), Eestimaa kindralkuberner ja Tallinna sõjakuberner aastatel 1811–1816 ning esimene Oldenburgi suurhertsog 1829–1853.

Uus!!: Paul I ja August I (Oldenburg) · Näe rohkem »

August von Kotzebue

August von Kotzebue August Friedrich Ferdinand von Kotzebue (vene keeles Август Карлович Коцебу) (3. mai (ukj) 1761 Weimar – 23. märts (ukj) 1819 Mannheim) oli saksa näitekirjanik, prosaist, publitsist, teatrijuht.

Uus!!: Paul I ja August von Kotzebue · Näe rohkem »

Avel

Avel (Авель; 1757–1841) oli vene munk, ennustaja.

Uus!!: Paul I ja Avel · Näe rohkem »

Ķempēni mõis

Ķempēni mõis (saksa keeles Kempen, läti keeles Ķempēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Ēvele kihelkonnas.

Uus!!: Paul I ja Ķempēni mõis · Näe rohkem »

Ķoņi mõis

Ķoņi mõis (saksa keeles Königshof, varem Nauküll, läti keeles Ķoņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Paul I ja Ķoņi mõis · Näe rohkem »

Barbara Juliane von Krüdener

Barbara von Krüdener poeg Pauliga (1786), autor Angelika Kauffmann Beate Barbara Juliane von Krüdener (neiupõlvenimega Vietinghoff-Scheel; 22. november 1764 Riia – 25. detsember 1824 Bilohirsk) oli Liivimaa aadlikust kirjanik ja pietist, Viitina mõisaproua.

Uus!!: Paul I ja Barbara Juliane von Krüdener · Näe rohkem »

Bellingshausen

Bellingshausen on Saaremaa, Liivimaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Paul I ja Bellingshausen · Näe rohkem »

Biograafiad (Pa)

Biograafiad (Pa) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Pa".

Uus!!: Paul I ja Biograafiad (Pa) · Näe rohkem »

Brigadir (auaste)

Brigadir on sõjaväeline auaste, mis on kolonelist kõrgem ja kindralmajorist madalam.

Uus!!: Paul I ja Brigadir (auaste) · Näe rohkem »

Budberg

Budberg oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: Paul I ja Budberg · Näe rohkem »

Camenca

Camenca (vene Каменка, ukraina Ка́м'янка) on linn Moldovas.

Uus!!: Paul I ja Camenca · Näe rohkem »

Christian VII

Christian VII (29. jaanuar 1749 – 13. märts 1808) oli aastatel 1766–1808 Taani-Norra kuningas ning Schleswigi ja Holsteini hertsog.

Uus!!: Paul I ja Christian VII · Näe rohkem »

David Hieronymus Grindel

David Hieronymus Grindel (läti keeles Dāvids Hieronīms Grindelis, vene keeles Давид Иероним Гриндель; 9. oktoober 1776 Riia – 20. jaanuar 1836 Riia) oli läti farmatseut, arst, keemik ja botaanik, esimene lätlasest loodusteadlane, Tartu ülikooli rektor 1810–1812.

Uus!!: Paul I ja David Hieronymus Grindel · Näe rohkem »

Dūķeri mõis

Dūķeri mõis (saksa keeles Duckershof, läti keeles Dūķeru muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Veide kihelkonnas.

Uus!!: Paul I ja Dūķeri mõis · Näe rohkem »

Dutka mõis

Dutka mõis (saksa keeles Dutkenshof, läti keeles Dutkas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.

Uus!!: Paul I ja Dutka mõis · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: Paul I ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti valitsejad

See lehekülg koondab teabe Eesti riigi, samuti Eesti ala või selle osi võimu all hoidnud riikide või riigitaoliste moodustiste monarhidest ja riigipeadest, samuti Eesti alale määratud asevalitsejatest ning Eesti riigipea staatusele pretendeerinud või pretendeerivatest isikutest.

Uus!!: Paul I ja Eesti valitsejad · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: Paul I ja Eestimaa · Näe rohkem »

Eestimaa hertsog

Eestimaa hertsog oli Eestimaa hertsogkonda valitsenud riikide valitsejate tiitlistikku kuuluv titulaartiitel.

Uus!!: Paul I ja Eestimaa hertsog · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Uus!!: Paul I ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Friedrich Maximilian von Klinger

Friedrich Maximilian von Klinger (Venemaal Feodor Ivanovitš Klinger, vene keeles Феодор Иванович Клингер) (17. veebruar 1752 Frankfurt – 25. veebruar (ukj 9. märts) 1831 Tartu) oli saksa päritolu kultuuri- ja haridustegelane ning sõjaväelane.

Uus!!: Paul I ja Friedrich Maximilian von Klinger · Näe rohkem »

Gattšina

Gattšina sõjaväekaardil (1913) Gattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus.

Uus!!: Paul I ja Gattšina · Näe rohkem »

Gattšina palee

Gattšina palee (2014) Gattšina palee 18. sajandi akvarellil Arsenali galerii Gattšina palees (Eduard Hau, 1880) Gattšina palee ehk Suur Gattšina palee (vene keeles Большой Гатчинский дворец) on Leningradi oblastis Gattšinas asuv klassitsistlik palee.

Uus!!: Paul I ja Gattšina palee · Näe rohkem »

Gattšina Püha Nikolai kirik

Gattšina Püha Nikolai kirik (vene keeles Церковь Святого Николая) on luteri kirik Gattšinas.

Uus!!: Paul I ja Gattšina Püha Nikolai kirik · Näe rohkem »

Gattšina vapp

Gattšina vapp. Gattšina vapp on Venemaal Leningradi oblastis asuva Gattšina linna üks ametlikke sümboleid.

Uus!!: Paul I ja Gattšina vapp · Näe rohkem »

Gerhard von Kügelgen

Gerhard von Kügelgen (1798) Franz Gerhard von Kügelgen (6. veebruar 1772 Bacharach – 27. märts 1820 Dresdeni lähedal) oli rahvusvahelise haardega saksa maalikunstnik, kes sai tuntuks oma meisterlike portreedega.

Uus!!: Paul I ja Gerhard von Kügelgen · Näe rohkem »

Giacomo Quarenghi

Giacomo Quarenghi (20. september 1744 Rota d’Imagna – 1. märts 1817 Peterburi) oli Itaalia päritolu arhitekt ja kunstnik, kes töötas suure osa oma karjäärist Venemaal, olles üks oma aja olulisemaid vene klassitsistlikke arhitekte.

Uus!!: Paul I ja Giacomo Quarenghi · Näe rohkem »

Giorgi XII

Giorgi XII Giorgi XII (10. november 1746 – 9. jaanuar 1801 (vkj 28. detsember 1800)) oli viimane gruusia monarh, kes valitses aastatel 1798–1800.

Uus!!: Paul I ja Giorgi XII · Näe rohkem »

Grigori Orlov

Grigori Grigorjevitš Orlov Orlovi vapp Grigori Orlovi ehitatud ''Suur Gattšina palee'' Gattšinas Krahv Grigori Grigorjevitš Orlov (ka Orloff, vene: Григорий Григорьевич Орлов) (17. oktoober 1734 – 24. aprill 1783 Moskva) oli Venemaa riigitegelane, keisrinna Katariina II soosik.

Uus!!: Paul I ja Grigori Orlov · Näe rohkem »

Grodna

Grodna (valgevene keeles Гродна; taraškievica Горадня; Horadnia; vene Гродно) on linn Valgevenes lääneosas, Grodna oblasti ja Grodna rajooni halduskeskus.

Uus!!: Paul I ja Grodna · Näe rohkem »

Gruusia

Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.

Uus!!: Paul I ja Gruusia · Näe rohkem »

Gruusia ajalugu

See on ülevaade Gruusia alade ajaloost.

Uus!!: Paul I ja Gruusia ajalugu · Näe rohkem »

Gustav Johan von Tunderfelt

Gustav Johan von Tunderfelt (ka Tunderfeld, Tunderfeldt; kuni 1678 Gustav Johan de Rodes; 7. veebruar 1656 Moskva – rootsi 28. veebruar / vkj 27. veebruar / ukj 10. märts 1710 Helsingborg) oli Rootsi sõjaväelane.

Uus!!: Paul I ja Gustav Johan von Tunderfelt · Näe rohkem »

Henri Troyat

Henri Troyat Henri Troyat (pseudonüüm; 1. november 1911 Moskva – 2. märts 2007 Pariis) oli armeenia päritolu prantsuse kirjanik, Prantsuse Akadeemia liige (1959), paljude ajalooliste romaanide ja biograafiate autor.

Uus!!: Paul I ja Henri Troyat · Näe rohkem »

Holstein-Gottorp

Holstein-Gottorp või Schleswig-Holstein-Gottorp on historiograafiline nimi, samuti kaasaegne lühinimi Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade osadele (tuntud ka kui Hertsoglik Holstein), mida valitsesid Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsogid.

Uus!!: Paul I ja Holstein-Gottorp · Näe rohkem »

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 1761–1917.

Uus!!: Paul I ja Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia · Näe rohkem »

Holsteini hertsogkond

Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Paul I ja Holsteini hertsogkond · Näe rohkem »

Ivan Dmitrijev

Ivan Dmitrijev Ivan Ivanovitš Dmitrijev (vene keeles Иван Иванович Дмитриев; 21. september (vkj 10. september) 1760 Bogorodskoje, Kaasani kubermang – 15. oktoober 1837 Moskva) oli vene sentimentalistlik luuletaja ja riigitegelane, 1810–1814 Venemaa keisririigi justiitsminister.

Uus!!: Paul I ja Ivan Dmitrijev · Näe rohkem »

Jakob von Sievers

Jakob Johann von Sievers Krahv Jakob Johann von Sievers (19. august (ukj 30. august) 1731 Rakvere – 11. juuli (ukj 23. juuli) 1808 Bauņi mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant), riigitegelane ja reformaator.

Uus!!: Paul I ja Jakob von Sievers · Näe rohkem »

Jaunate mõis

Jaunate mõis (saksa keeles Neu-Ottenhof, läti keeles Jaunates muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Väike-Salatsi kihelkonnas.

Uus!!: Paul I ja Jaunate mõis · Näe rohkem »

Jaunbilska mõis

Jaunbilska mõis (saksa keeles Neu-Bilskenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.

Uus!!: Paul I ja Jaunbilska mõis · Näe rohkem »

Józef Poniatowski

Józef Poniatowski Józef Poniatowski sarkofaag Krakówis Waweli katedraali krüptis Józef Antoni Poniatowski (7. mai 1763 Viin, Habsburgide monarhia – 19. oktoober 1813 Weiße Elster, Saksimaa kuningriik) oli Prantsusmaa marssal ja Poola kindral, Varssavi hertsogiriigi sõjaminister (1807), Poola armee ülemjuhataja (1808), viimase Poola kuninga Stanisław II vennapoeg, vürst.

Uus!!: Paul I ja Józef Poniatowski · Näe rohkem »

Jekaterina Daškova

Jekaterina Daškova. Dmitri Levitski portreemaal (umbes 1784) Jekaterina Romanovna Daškova (sündinud Vorontsova; vene keeles Екатерина Романовна Дашкова; 28. märts (vana kalendri järgi 17. märts) 1743 Peterburi – 16. jaanuar (vana kalendri järgi 4. jaanuar) 1810 Moskva) oli vene vürstinna, kirjanik ja ühiskonnategelane.

Uus!!: Paul I ja Jekaterina Daškova · Näe rohkem »

Juri Vladimirovitš Dolgorukov

Vürst Juri Vladimirovitš Dolgorukov (vene keeles Юрий Владимирович Долгоруков) (2. (ukj 13. november) 1740 – 8. (ukj 20. november) 1830) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja kuberner.

Uus!!: Paul I ja Juri Vladimirovitš Dolgorukov · Näe rohkem »

Juutide asustuspiirkond

Juutide asustuspiirkond ja Kongressi-Poola Juutide asustuspiirkond (vene keeles Черта оседлости, täisnimetus Черта постоянной еврейской оседлости) oli territoorium Venemaa Keisririigi lääneosas, kus juutidel oli lubatud ametlikult elada.

Uus!!: Paul I ja Juutide asustuspiirkond · Näe rohkem »

Karja mõis

Karja mõis (saksa keeles Karrishof) oli riigimõis, hiljem rüütlimõis Saaremaal Karja kihelkonnas.

Uus!!: Paul I ja Karja mõis · Näe rohkem »

Katariina II

Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Uus!!: Paul I ja Katariina II · Näe rohkem »

Kaukaasia

Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.

Uus!!: Paul I ja Kaukaasia · Näe rohkem »

Kõrgem õiguskool

Kõrgem õiguskool (vene keeles Высшее училище правоведения) oli aastatel 1805−1816 tegutsenud Venemaa keisririigi juriidilist haridust andnud õppeasutus.

Uus!!: Paul I ja Kõrgem õiguskool · Näe rohkem »

Keiserlik õiguskool

Keiserlik õiguskool (vene keeles Императорское училище правоведения) oli aastatel 1835−1918 Peterburis tegutsenud Venemaa keisririigi juriidilist haridust andnud privilegeeritud kõrgem õppeasutus.

Uus!!: Paul I ja Keiserlik õiguskool · Näe rohkem »

Kindral en chef

Kindral en chef on mitmetes riikides kehtinud või kehtiv sõjaväeline auaste.

Uus!!: Paul I ja Kindral en chef · Näe rohkem »

Kindraladmiral

Kindraladmiral oli mitme riigi sõjaväeline auaste mereväes.

Uus!!: Paul I ja Kindraladmiral · Näe rohkem »

Konstantin Pavlovitš

Suurvürst Konstantin Pavlovitš Suurvürst Konstantin Pavlovitš (vene keeles Константин Павлович; 8. mai (vkj 27. aprill) 1779 Tsarskoje Selo – 27. juuni (vkj 15. juuni) 1831 Viciebsk) oli vene tsesareevitš, Poola kuningriigi asevalitseja (1815–1830), kindraladjutant (1819), keiser Paul I teine poeg, keda loeti pärast Aleksandr Pavlovitši kroonimist (1801) Vene troonipärijaks.

Uus!!: Paul I ja Konstantin Pavlovitš · Näe rohkem »

Kurakin

Kurakini suguvõsa vürstivapp Kurakin (vene keeles Куракин) on Leedu suurvürst Gediminasest põlvnev vene põlisaadlisuguvõsa.

Uus!!: Paul I ja Kurakin · Näe rohkem »

Kuramaa hertsog

Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: Paul I ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Paul I ja Läti · Näe rohkem »

Läti ajalugu

Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.

Uus!!: Paul I ja Läti ajalugu · Näe rohkem »

Lielstraupe mõis

Lielstraupe loss 2011. aastal Lielstraupe mõis (saksa keeles Schloß Groß-Roop, läti keeles Lielstraupes muiža, ka Lielstraupes pils) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.

Uus!!: Paul I ja Lielstraupe mõis · Näe rohkem »

Lieven

Lieven (ka Lyve, Lywen, Liwe, Liewen; läti: Līvens) on Rootsi, Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa ja Venemaa aadlisuguvõsa, mis pärimuse järgi põlvneb liivlaste vanemast Kaupost, kelle aadliseisust tunnistas/tõstis aadliseisusse Rooma paavst Innocentius III 1202–1203 Kaupo ja piiskop Alberti kohtumisel Roomas.

Uus!!: Paul I ja Lieven · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Paul I ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa maamarssal

Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).

Uus!!: Paul I ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Uus!!: Paul I ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Lipšukalnsi mõis

Lipšukalnsi mõis (saksa keeles Lipskaln, läti keeles Lipškalna muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.

Uus!!: Paul I ja Lipšukalnsi mõis · Näe rohkem »

Lubi mõis

Lubi mõis (saksa keeles Lubbenhof, läti keeles Lubu muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.

Uus!!: Paul I ja Lubi mõis · Näe rohkem »

Malta ordu

Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta Malta ordu lipp Malta ordu vapp Malta ordu lippMalta ordu vapp deviis: Defensio fidei et obsequium pauperum SuurmeisterMarco Luzzago Liikmeidumbes 13 500 Tekkis1048 Rahaühikscudo Malta ordu on suveräänne katoliiklik ordu (ametlikult Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta 'Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu').

Uus!!: Paul I ja Malta ordu · Näe rohkem »

Marija Fjodorovna

Maria Fjodorovna oli mitme Venemaa keisririigi keisrinna nimi.

Uus!!: Paul I ja Marija Fjodorovna · Näe rohkem »

Märjamaa kihelkond

Märjamaa kihelkond (lühend Mär; saksa keeles Kirchspiel Merjama) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Uus!!: Paul I ja Märjamaa kihelkond · Näe rohkem »

Mereväe kadetikorpus

Mereväe kadetikorpus, ka merekorpus (vene keeles Морской кадетский корпус, ka Морской корпус) oli keisrinna Jelizaveta Petrovna korraldusel 15.

Uus!!: Paul I ja Mereväe kadetikorpus · Näe rohkem »

Miiduranna tähtfort

Miiduranna tähtfordi varemed Miiduranna tähtfort on Tallinna lähedale 1726–1727 Vene võimude poolt rajatud Tallinna kindluse suhtes ettenihutatud kindlustis (tähtfort), mille eesmärk oli eelkõige Tallinna sõjasadama ning selle idapoolse (Aegna-poolse) sissesõidu kaitsmine.

Uus!!: Paul I ja Miiduranna tähtfort · Näe rohkem »

Narva ajalugu

Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.

Uus!!: Paul I ja Narva ajalugu · Näe rohkem »

Neue Nordische Miscellaneen

"Neue Nordische Miscellaneen" ("Uued Põhjamaade mistsellid") on 18. sajandi lõpus Baltikumis ilmunud üldteaduslik jätkväljaanne, mis ilmus 1792–1798 väljaande "Nordische Miscellaneen" jätkuna (kokku 18 numbrit).

Uus!!: Paul I ja Neue Nordische Miscellaneen · Näe rohkem »

Nikita Panin

Krahv Nikita Ivanovitš Panin (vene keeles Панин Никита Иванович; 18. september 1718 Danzig – 31. märts 1783 Peterburi) oli Venemaa riigiametnik ja poliitik, Välisasjade Kolleegiumi juht aastail 1763–1781.

Uus!!: Paul I ja Nikita Panin · Näe rohkem »

Nikolai I

thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Uus!!: Paul I ja Nikolai I · Näe rohkem »

Nikolai Repnin

Nikolai Repnin Vürst Nikolai Vassiljevitš Repnin (vene keeles Николай Васильевич Репнин) (11. märts (ukj 22. märts) 1734 Moskva – 12. mai (ukj 24. mai) 1801 Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane, Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner 1792–1798.

Uus!!: Paul I ja Nikolai Repnin · Näe rohkem »

Nikolai Roerich

Nikolai Konstantinovitš Roerich (kasutatud ka nimekujusid Rjorih ja Rerih; 9. oktoober 1874 Peterburi – 13. detsember 1947 India, Pandžabi osariik, Nagari küla) oli vene maali- ja teatrikunstnik, arheoloog, publitsist ja ühiskonnategelane.

Uus!!: Paul I ja Nikolai Roerich · Näe rohkem »

Nikolai Rumjantsev

Krahv Nikolai Petrovitš Rumjantsev (vene keeles Николай Петрович Румянцев; 14. aprill (3. aprill vkj) 1754 Peterburi – 15. jaanuar (3. jaanuar vkj) 1826 Peterburi) oli Venemaa diplomaat, poliitik ja teadusearendaja, aastatel 1807–1814 Venemaa keisririigi välisminister ja 1810–1812 Riiginõukogu esimees.

Uus!!: Paul I ja Nikolai Rumjantsev · Näe rohkem »

Oldenburgi hertsogkond

Oldenburgi hertsogkond (saksa Herzogtum Oldenburg) — saanud nime oma pealinna, Oldenburgi linna järgi — oli riik tänapäeva Loode-Saksamaal.

Uus!!: Paul I ja Oldenburgi hertsogkond · Näe rohkem »

Oldenburgi valitsejate loend

Oldenburgi krahvide kilp Oldenburg-Delmenhorsti krahvide kilp Oldenburgi suurhertsogite kilp 150px Järgnev on loend Oldenburgi krahvidest, hertsogitest, suurhertsogitest ja peaministritest.

Uus!!: Paul I ja Oldenburgi valitsejate loend · Näe rohkem »

Osten

Osten oli Pommerist pärit vana aadlisuguvõsa.

Uus!!: Paul I ja Osten · Näe rohkem »

Otto Heinrich Igelström

palees Otto Heinrich Igelström (Jossif (Ossip) Igelström; 18. mai (vkj 7. mai) 1737 – 18. veebruar 1823 Garsden Memeli lähedal) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane, riigikrahv.

Uus!!: Paul I ja Otto Heinrich Igelström · Näe rohkem »

Ozoli mõis (Kuramaa)

Ozoli mõis (saksa keeles Eckhof, ka Paulsgnade, läti keeles Ozolu muiža, ka Ozolmuiža) oli riigimõis Kuramaal.

Uus!!: Paul I ja Ozoli mõis (Kuramaa) · Näe rohkem »

Pahlen

Pahlen, õigemini von der Pahlen (vene keeles фон дер Пален) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Paul I ja Pahlen · Näe rohkem »

Paju mõis (Kihelkonna)

Paju mõis, ka Pajumõisa (saksa keeles Pajomois) oli rüütlimõis (fideikomiss) Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal.

Uus!!: Paul I ja Paju mõis (Kihelkonna) · Näe rohkem »

Paul

Paul on mehenimi.

Uus!!: Paul I ja Paul · Näe rohkem »

Paul I fort

Paul I fort (kuni 1854 Riesbanki fort; vene keeles Форт «Император Павел I» («Рисбанк»)) on fort Venemaal Kroonlinna kindluses.

Uus!!: Paul I ja Paul I fort · Näe rohkem »

Paul von der Pahlen

Paul Karl Ernst Wilhelm Philipp von der Pahlen portree (George Dawe maal) Paul Karl Ernst Wilhelm Philipp von der Pahlen (25. juuli 1775 Kautzemünde mõis, Bauska kreis – 9. veebruar 1834 Moskva) oli baltisaksa aadlik ja Vene tsaariarmee ohvitser.

Uus!!: Paul I ja Paul von der Pahlen · Näe rohkem »

Pauli kadetikorpus

Pauli kadetikorpus (vene keeles Павловский кадетский корпус) oli aastatel 1829−1863 tegutsenud Venemaa keisririigi sõjaline õppeasutus.

Uus!!: Paul I ja Pauli kadetikorpus · Näe rohkem »

Paulus I

Paulus I oli paavst 757–767.

Uus!!: Paul I ja Paulus I · Näe rohkem »

Pärnu praostkond

Pärnu praostkond on luteri kiriku praostkond Eestis.

Uus!!: Paul I ja Pärnu praostkond · Näe rohkem »

Pärsia Impeerium

Pärslaste iidset impeeriumi nimetatakse Pärsia impeeriumiks või Pärsia impeeriumiks, mis ulatus kohati Traakiast India loodeosa ja Egiptuseni.

Uus!!: Paul I ja Pärsia Impeerium · Näe rohkem »

Püha Aleksander Nevski orden

Püha Aleksander Nevski orden, ametlikult Keiserlik Püha vürst Aleksander Nevski orden (vene keeles Орден Святого Александра Невского, ametlikult Императорский Орден Святого Благоверного Князя Александра Невского) oli Venemaa keisririigi kõrge autasu aastatel 1725−1917.

Uus!!: Paul I ja Püha Aleksander Nevski orden · Näe rohkem »

Püha Andreas Esmakutsutu orden

Keiserlik Püha Apostli Andreas Esmakutsutu orden, lühendatult ka Püha Andreas Esmakutsutu orden ja Püha Andrease orden (vene keeles Императорский орден Святого Апостола Андрея Первозванного) oli 1698.

Uus!!: Paul I ja Püha Andreas Esmakutsutu orden · Näe rohkem »

Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend

Siin on loetletud Venemaa Keisririigi Püha Andrease ordeni kavalerid.

Uus!!: Paul I ja Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend · Näe rohkem »

Püha Anna orden

Püha Anna orden (vene keeles Императорский орден Святой Анны, saksa keeles Orden der Heiligen Anna) oli Venemaa keisririigi orden.

Uus!!: Paul I ja Püha Anna orden · Näe rohkem »

Peeter III

Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III. Peeter III (21. veebruar (10. veebruar vkj) 1728 Kiel Saksamaa – 17. juuli (6. juuli vkj) 1762 Ropša Venemaa) oli Venemaa keiser 1762.

Uus!!: Paul I ja Peeter III · Näe rohkem »

Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg

Oldenburgi prints Peter Friedrich Georg, 1811. Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg (vene keeles Георгий Петрович (Петер ФридрихГеорг) Ольденбургский; 9. mai 1784 Oldenburg – 27. detsember 1812 Tver) oli Oldenburgi prints, Eestimaa kindralkuberner 1808–1809.

Uus!!: Paul I ja Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg · Näe rohkem »

Peter Friedrich Ludwig

Peter Friedrich Ludwig Georg Friedrich Adolf Schönheri maal, 1819 Peter Friedrich Ludwig (17. jaanuar 1755 Riesenburg, Ida-Preisimaa – 21. mai 1829 Wiesbaden) oli Oldenburgi administraator 1785–1810 ja 1813–1823, Lübecki vürstpiiskop 1785–1803 ning Oldenburgi suurhertsog 1823–1829.

Uus!!: Paul I ja Peter Friedrich Ludwig · Näe rohkem »

Peter Ludwig von der Pahlen

Krahv Peter Ludwig von der Pahlen Krahv Peter Ludwig von der Pahlen (läti Pēteris Ludvigs fon der Pālens, vene Пален фон дер, Петр Алексеевич; 17. juuli 1745 Palmse mõis – 13. veebruar 1826 Miitavi) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Paul I ja Peter Ludwig von der Pahlen · Näe rohkem »

Petroskoi

Petroskoi (karjala ja soome keeles Petroskoi; vene keeles Петрозаводск; teise maailmasõja aegne soomekeelne nimi Äänislinna) on Karjala Vabariigi pealinn Äänisjärve läänekaldal Venemaal.

Uus!!: Paul I ja Petroskoi · Näe rohkem »

Petroskoi ajalugu

Petroskoi linna praeguses asupaigas on arheoloogiliste leidudega tuvastanud kuni seitsme tuhande aasta taguse asula olemasolu.

Uus!!: Paul I ja Petroskoi ajalugu · Näe rohkem »

Pjotr Zavadovski

Pjotr Vassiljevitš Zavadovski (10. jaanuar (vkj) 1738 Krasnovitši küla, Starodubi maakond, Tšernigovi kubermang − 10. jaanuar (vkj) 1812 Peterburi) oli Venemaa sõjaväelane (kindralmajor) ja riigitegelane, 1793.

Uus!!: Paul I ja Pjotr Zavadovski · Näe rohkem »

Platon Zubov

Platon Zubov Platon Aleksandrovitš Zubov (Платон Александрович Зубов; 26. (15.) november 1767 – 19. (7.) aprill 1822 Joniškis) oli Venemaa riigitegelane, Katariina II soosik.

Uus!!: Paul I ja Platon Zubov · Näe rohkem »

Podolsk

Podolsk (vene Подольск) on linn Venemaal Moskva oblastis, Podolski rajooni keskus.

Uus!!: Paul I ja Podolsk · Näe rohkem »

Praostkond

Praostkond on kiriklik struktuuriüksus, mille vaimulikuks juhiks on praost.

Uus!!: Paul I ja Praostkond · Näe rohkem »

Raikküla vasallilinnus

Raikküla vasallilinnus (saksa keeles Rayküll) asetses vana haldusjaotuse järgi Harjumaa Rapla kihelkonnas Raikküla mõisas.

Uus!!: Paul I ja Raikküla vasallilinnus · Näe rohkem »

Reidilahing

Nicholas Pocock. Reidilahing 2. aprillil 1801. Õli lõuendil. 19. sajandi algus. Esiplaanil vasakul all on Briti pommitajad. Paremal on lahinguks joondunud Briti ja Taani laevad. Tagaplaanil on Kopenhaagen Reidilahing (taani keeles laget på Reden) ehk Kopenhaageni merelahing ehk Esimene Kopenhaageni lahing ehk Kopenhaageni lahing oli merelahing 2. aprillil 1801 Kopenhaageni reidil Kopenhaageni all merel Suurbritannia laevastiku (komandör admiral Sir Hyde Parker) ja ankrus seisnud Taani laevastiku (komandör Olfert Fischer) vahel.

Uus!!: Paul I ja Reidilahing · Näe rohkem »

Reinhold Täht

Reinhold-Karl Täht (1937 vahetas eesnime Reinhold-Karl eesnimeks Rein, 31. jaanuar 1896 Massu vald, Läänemaa – 1941? Siberis) oli eesti sõjaväelane ja politseinik.

Uus!!: Paul I ja Reinhold Täht · Näe rohkem »

Riia ajalugu

Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.

Uus!!: Paul I ja Riia ajalugu · Näe rohkem »

Riia asehaldurkond

Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.

Uus!!: Paul I ja Riia asehaldurkond · Näe rohkem »

Riia kreis

Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Paul I ja Riia kreis · Näe rohkem »

Riia sõjakuberner

Riia sõjakuberner (vene keeles рижский военный губернатор) oli ametikoht Venemaa Keisririigis Liivimaa kubermangus Riias.

Uus!!: Paul I ja Riia sõjakuberner · Näe rohkem »

Romanovid

Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917.

Uus!!: Paul I ja Romanovid · Näe rohkem »

Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument

Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument oli pooleli jäänud monument Venemaal Kostroma kremlis.

Uus!!: Paul I ja Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument · Näe rohkem »

Rootsi asehaldur Tallinnas

Rootsi asehaldur Tallinnas oli Rootsi kuninga asemik ja valitseja Tallinnas Rootsi valitsusperioodil.

Uus!!: Paul I ja Rootsi asehaldur Tallinnas · Näe rohkem »

Ruhja mõis

Ruhja mõis ehk Rūjiena mõis (saksa keeles Rujen-Großhof, läti keeles Rūjienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Paul I ja Ruhja mõis · Näe rohkem »

Ruhja ordulinnus

Vaade linnusekõrgendikule loodest. Näha läänepoolne vallikraav ja peavärava asukoht lääneküljel Ruhja ordulinnus (läti Rūjiena, saksa Rujen) oli Liivi ordule kuulunud ja Karksi foogti halduses olnud abi- ja majanduslinnus, mis asub praegu Ruhja linna idapiiril Ruhja jõe keskjooksul jõe paremkaldal.

Uus!!: Paul I ja Ruhja ordulinnus · Näe rohkem »

Saare mõis (Maarja-Magdaleena)

Saare mõisa peahoone aastal 1923 Saare mõis (saksa keeles Saarenhof) oli mõis Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas, Tartu kreisis.

Uus!!: Paul I ja Saare mõis (Maarja-Magdaleena) · Näe rohkem »

Sündinud 1. oktoobril

Siin loetletakse 1. oktoobril sündinud tuntud inimesi.

Uus!!: Paul I ja Sündinud 1. oktoobril · Näe rohkem »

Skopetsid

Skopetsid (vene keeles скопцы skoptsõ, 'kohitsetud') olid 18.

Uus!!: Paul I ja Skopetsid · Näe rohkem »

Surnud 1795

Surnud 1795 See loend loetleb 1795.

Uus!!: Paul I ja Surnud 1795 · Näe rohkem »

Suurvürst

Suurvürst (vene keeles великий князь, leedu keeles didysis kunigaikštis, ungari keeles nagyherceg, ladina keeles magnus princeps, saksa keeles Großfürst, soome keeles suuriruhtinas, rootsi keeles storfurste) oli 10.–20. sajandini sõltumatute vene valitsejate tiitel, 18. sajandist alates ka osade kõrgaadlike tiitel Venemaal.

Uus!!: Paul I ja Suurvürst · Näe rohkem »

Suvorov (aadlisuguvõsa)

Suvorov, hiljem krahv Suvorov-Rõmnikski ja vürst Italiiski (saksa keeles Suworow-Rimnikski) oli Venemaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Paul I ja Suvorov (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Paul I ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna ajalugu

Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.

Uus!!: Paul I ja Tallinna ajalugu · Näe rohkem »

Tallinna asehaldurkond

Tallinna asehaldurkond Tallinna asehaldurkond (vene keeles Ревельское наместничество, saksa keeles Revalschen Statthalterschaft) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Eestimaal.

Uus!!: Paul I ja Tallinna asehaldurkond · Näe rohkem »

Tallinna raekoda

Südalinna kõrghooned ja raekoda Tallinna raekoda 1971. aastal Tallinna raekoda on hoone Tallinnas, Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda.

Uus!!: Paul I ja Tallinna raekoda · Näe rohkem »

Tallinna–Haapsalu postimaantee

Tallinna–Haapsalu postimaantee oli postimaantee Tallinna ja Haapsalu vahel.

Uus!!: Paul I ja Tallinna–Haapsalu postimaantee · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli ajalugu

Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.

Uus!!: Paul I ja Tartu Ülikooli ajalugu · Näe rohkem »

Tauria kubermang

Tauria kubermang oli Venemaa keisririigi, Vene vabariigi ja Vene NFSV haldusüksus aastatel 1802–1921.

Uus!!: Paul I ja Tauria kubermang · Näe rohkem »

Tauria palee

Tauria palee (vene keeles Таврический дворец) on klassitsistlik palee Peterburis.

Uus!!: Paul I ja Tauria palee · Näe rohkem »

Teise koalitsiooni sõda

Strateegiline ülevaade operatsioonidest Euroopas ja Vahemerel aastatel 1798–1799 Teise koalitsiooni sõda (1798–1802) oli teine sõda revolutsioonilise Prantsusmaa ja Euroopa monarhiate vahel, mida juhtisid Suurbritannia, Austria ja Venemaa ning millesse olid kaasatud Osmanite riik, Portugal ja Napoli.

Uus!!: Paul I ja Teise koalitsiooni sõda · Näe rohkem »

Trikāta mõis

Trikāta mõis (saksa keeles Schloß Trikaten, läti keeles Trikātas muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.

Uus!!: Paul I ja Trikāta mõis · Näe rohkem »

Turaŭ

left Turaŭ (transkribeerituna Turav, venepäraselt Turov, poola keeles Turów, leedu keeles Turovas) on linn Valgevenes Homieli oblastis Žytkavičy rajoonis.

Uus!!: Paul I ja Turaŭ · Näe rohkem »

Udellide Peavalitsus

Udellide Peavalitsus (vene keeles главное управление уделов, saksa keeles Hauptverwaltung der Apanagen), aastani 1892 Udellide Departemang (департамент уделов) oli aastatel 1797−1826 kroonupalatile, seejärel kuni 1917.

Uus!!: Paul I ja Udellide Peavalitsus · Näe rohkem »

Ukraina Kreekakatoliku Kirik

Ukraina Kreekakatoliku Kirik (ukraina keeles Українська греко-католицька церква, lühend УГКЦ) on Püha Tooliga täielikus kommunioonis olev bütsantsi riitusega idakatoliku kirik, Roomakatoliku kiriku osa.

Uus!!: Paul I ja Ukraina Kreekakatoliku Kirik · Näe rohkem »

Uue-Varbla mõis

Uue-Varbla mõisa peahoone Uue-Varbla mõis (saksa keeles Neu-Werpel) oli mõis Varbla kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Paul I ja Uue-Varbla mõis · Näe rohkem »

Uuslinna mereväelinnak

Uuslinn on keiser Paul I käsul 1796.

Uus!!: Paul I ja Uuslinna mereväelinnak · Näe rohkem »

Valga kreis

Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Paul I ja Valga kreis · Näe rohkem »

Vana-Laitsna mõis

Vana-Laitsna mõis ehk Veclaicene mõis (saksa keeles Alt-Laitzen) oli rüütlimõis Liivimaa Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.

Uus!!: Paul I ja Vana-Laitsna mõis · Näe rohkem »

Vana-Varbla mõis

Vana-Varbla mõis Vana-Varbla mõis (saksa keeles algselt Werpel, hiljem Alt-Werpel) oli mõis Varbla kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Paul I ja Vana-Varbla mõis · Näe rohkem »

Vassili Tšitšagov

thumb Vassili Jakovlevitš Tšitšagov (vene keeles Василий Яковлевич Чичагов) (12. märts (28. veebruar vkj) 1726 Kostroma – 16. aprill (4. aprill vkj) 1809), Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja Balti laevastiku Tallinna baasi ülem 1788.

Uus!!: Paul I ja Vassili Tšitšagov · Näe rohkem »

Vastse-Koiola mõis

Vastse-Koiola mõis (saksa keeles Neu-Kirrumpäh-Koiküll) oli rüütlimõis Võrumaal Põlva kihelkonnas.

Uus!!: Paul I ja Vastse-Koiola mõis · Näe rohkem »

Väike-Paljassaare tähtfort

Väike-Paljassaare tähtfort on Tallinna lähedale 1726–1727 Venemaa keisririigi võimude poolt rajatud Tallinna kindluse suhtes ettenihutatud kindlustis (tähtfort), mille eesmärk oli eelkõige Tallinna sõjasadama ja selle läänepoolse sissesõidu kaitsmine.

Uus!!: Paul I ja Väike-Paljassaare tähtfort · Näe rohkem »

Vījciemsi mõis

Vījciemsi mõis (saksa keeles Wiezemhof, läti keeles Vījciema muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.

Uus!!: Paul I ja Vījciemsi mõis · Näe rohkem »

Võnnu kreis

Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Paul I ja Võnnu kreis · Näe rohkem »

Võru

Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Uus!!: Paul I ja Võru · Näe rohkem »

Vecbrenguļi mõis

Vecbrenguļi mõis (varem Brenguļi mõis, saksa keeles Alt-Wrangelshof, varem Wrangelshof, läti keeles Vecbrenguļu muiža, varem Brenguļu muiža) oli rüütlimõis, hiljem rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.

Uus!!: Paul I ja Vecbrenguļi mõis · Näe rohkem »

Vene-Ameerika

Vene-Ameerika kaart 1860. aastast Taastatud õigeusu kirik Fort Rossis Californias Fort Elisabethi illustreeriv rekonstruktsioon Vene-Ameerikaks (vene keeles Русская Америка Russkaja Amerika) nimetati Venemaa Keisririigi koloniaalvaldusi Põhja-Ameerikas ja Vaikse ookeani Hawaii saarestikus aastatel 1733–1867.

Uus!!: Paul I ja Vene-Ameerika · Näe rohkem »

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Uus!!: Paul I ja Venemaa keiser · Näe rohkem »

Venemaa Keisririigi haldusjaotus

Venemaa keisririik 1914. aastal Venemaa Keisririigi haldusjaotus on artikkel Venemaa Keisririigi administratiiv- ehk territoriaalsete halduspiirkondade kohta.

Uus!!: Paul I ja Venemaa Keisririigi haldusjaotus · Näe rohkem »

Venemaa riigipeade loend

Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.

Uus!!: Paul I ja Venemaa riigipeade loend · Näe rohkem »

Viktor Suhhorukov

Viktor Suhhorukov Viktor Suhhorukov (vene Виктор Иванович Сухоруков; sündinud 10. novembril 1951 Orehhovo-Zujevos) on vene teatri-, filmi- ja dublaažinäitleja.

Uus!!: Paul I ja Viktor Suhhorukov · Näe rohkem »

Viljandi praostkond

Viljandi praostkond on luteri kiriku praostkond Eestis.

Uus!!: Paul I ja Viljandi praostkond · Näe rohkem »

Viljandi raad

Viljandi raad oli Viljandi linna valitsemis- ja kohtukolleegium alates XVI sajandist 1889.

Uus!!: Paul I ja Viljandi raad · Näe rohkem »

Viru praostkond

Viru praostkond on EELK luteri kiriku praostkond Eestis, mis moodustati 1627.

Uus!!: Paul I ja Viru praostkond · Näe rohkem »

Vladimir Borovikovski

Vladimir Lukitš Borovikovski (vene keeles Владимир Лукич Боровиковский, ukraina keeles Володимир Лукич Боровиковський; 4. august 1757 Mõrgorod – 18. aprill 1825 Peterburi) oli ukraina päritolu Vene portree- ja ikoonimaalija.

Uus!!: Paul I ja Vladimir Borovikovski · Näe rohkem »

Vladimir Tšiž

Vladimir Tšiž Vladimir Fjodorovitš Tšiž (Tchisch) (9. juuni 1855 Smolenski kubermang – 4. detsember 1922 (1924?) Kiiev) oli Eestis tegutsenud vene psühholoog ja psühhiaater.

Uus!!: Paul I ja Vladimir Tšiž · Näe rohkem »

Volmari kreis

Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Paul I ja Volmari kreis · Näe rohkem »

Vorbuse mõis

Vorbuse mõisasüda 2017. aastal Vorbuse mõisa kõrvalhoone Vorbuse mõis, varem Voore mõis (saksa keeles Forbushof, varem Worr ja Nonnertshof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.

Uus!!: Paul I ja Vorbuse mõis · Näe rohkem »

Wilhelm Küchelbecker

Wilhelm Küchelbecker Wilhelm Küchelbecker (10. juuni 1797 Gattšina – 11. august 1846 Tobolsk) oli baltisaksa päritolu Vene kirjanik ja dekabrist.

Uus!!: Paul I ja Wilhelm Küchelbecker · Näe rohkem »

Zavadovski

Zavadovski oli Väikevene päritolu Venemaa aadlisuguvõsa, mis kustus 1856.

Uus!!: Paul I ja Zavadovski · Näe rohkem »

1. järgu major

1.

Uus!!: Paul I ja 1. järgu major · Näe rohkem »

1. oktoober

1.

Uus!!: Paul I ja 1. oktoober · Näe rohkem »

15. mai

15.

Uus!!: Paul I ja 15. mai · Näe rohkem »

1754

1754.

Uus!!: Paul I ja 1754 · Näe rohkem »

1779

1779.

Uus!!: Paul I ja 1779 · Näe rohkem »

1795

1795.

Uus!!: Paul I ja 1795 · Näe rohkem »

1796

1796.

Uus!!: Paul I ja 1796 · Näe rohkem »

1799

1799.

Uus!!: Paul I ja 1799 · Näe rohkem »

18. sajand Eestis

18.

Uus!!: Paul I ja 18. sajand Eestis · Näe rohkem »

1801

1801.

Uus!!: Paul I ja 1801 · Näe rohkem »

1964

1964.

Uus!!: Paul I ja 1964 · Näe rohkem »

2. järgu major

2.

Uus!!: Paul I ja 2. järgu major · Näe rohkem »

23. märts

23.

Uus!!: Paul I ja 23. märts · Näe rohkem »

9. detsember

9.

Uus!!: Paul I ja 9. detsember · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Pavel I, Pavel Petrovitš.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »