Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Personaalunioon

Index Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

192 suhted: Aadel, Ahhemeniidide riik, Alam-Reini-Vestfaali ringkond, Alþingi, Albaania, Albaania ajalugu, Albaania kuningriik (1939–1943), Albaania kuningriik (1943–1944), Albaania lähiajalugu, Aragóni kroon, Aragóni kuningriik, Austria hertsogkond, Austria-Ungari, Šlahta, Šoti margid, Šotimaa, Šotimaa kuningriik, Ülem-Saksi ringkond, Ülem-Sileesia, Baieri kuurvürstkond, Balti Hertsogiriik, Balti landesraat, Bari hertsogkond, Baskimaa, Bayreuthi vürstkond, Belgia, Berchtesgadeni praostkond, Bergi suurhertsogkond, Bernadotte'i dünastia, Blankenburgi krahvkond, Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal, Brandenburg-Preisimaa, Brandenburgi mark, Braunschweig, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond, Bremen-Verden, Bremeni peapiiskopkond, Bulgaaria vürstiriik, Burgundia hertsogkond, Burgundia Madalmaad, Burgundia ringkond, David Gregory, Eesti ajalugu, Esimene Schleswigi sõda, Fääri saared, Fernando II (Aragón), Frangi riik, Frangimaa ringkond, Gelderni hertsogkond, ..., Germogen, Haakon VII, Habsburgide Madalmaad, Hadrianus IV, Hainaut' krahvkond, Hannoveri ajalugu, Hannoveri kuningas, Hannoveri kuningriik, Hessen-Kasseli maakrahvkond, Hispaania ajalugu, Hispaania Madalmaad, Hollandi krahvkond, Horvaatia kuningriik (Habsburgide), Horvaatia kuningriik (keskaegne), Horvaatia liidus Ungariga, Ida-Preisimaa, Indoneesia, Inglismaa, Inglismaa kuningriik, Island, Islandi Kuningriik, Islandi riigipeade loend, Itaalia ajalooliste riikide loend, Itaalia kuningriik (keskaegne), Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad, Jülichi hertsogkond, Jogaila, Kaksikmonarhia, Kalmari unioon, Karl August (Saksi-Weimar-Eisenach), Karl XIV Johan, Kastiilia, Kieli rahuleping, Kiievi vürstiriik, Kleve hertsogkond, Kongressi-Poola, Kraini hertsogkond, Kroon (institutsioon), Langobardide kuningriik, Lõuna-Itaalia, Leóni kuningriik, Leedu, Leedu ajalugu, Leedu riigipeade loend, Leedu suurvürstiriik, Liivi sõda, Liivimaa, Limburgi hertsogkond, Lotringi hertsogkond, Luksemburg, Luksemburgi hertsogkond, Luksemburgi riigipeade loend, Madalmaade Kuningriik, Marki krahvkond, Münsteri piiskopkond, Memeli piirkond, Mindaugas II, Moskva-Leedu sõda (1507–1508), Mossi konventsioon, Napoli kuningriik, Navarra kuningriik, Nobeli rahuauhind, Norra, Norra ajalugu, Novembriülestõus, Oldenburgi hertsogkond, Oldenburgi valitsejate loend, Osnabrücki piiskopkond, Pfalz-Zweibrücken, Plantagenetide suurriik, Politoloogia mõisteid, Poola, Poola aeg, Poola ajalugu, Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal, Poola keskaeg, Poola Kuningriik, Portugal, Portugali ajalugu, Prantsusmaa kuningriik, Preisi kuningriik, Preisimaa, Preisimaa hertsog, Preisimaa hertsogiriik, Preisimaa provintsid, Rahvaste Ühenduse kuningriik, Reaalunioon, Rootsi–Norra, Rumeenia Kuningriik, Rzeczpospolita, Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648), Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764), Saksa ordu, Saksi-Coburg ja Gotha, Saksi-Coburg-Saalfeld, Saksi-Eisenach, Saksi-Lauenburg, Saksi-Weimar, Saksi-Weimar-Eisenach, Saksimaa hertsogiriik, Salzburgi peapiiskopkond, Schaumburgi krahvkond, Schleswig-Holstein, Schleswigi hertsogkond, Seitsmeaastane sõda, Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Sileesia sõjad, Sise-Austria, Slaavi vürstiriikide loend, Slavoonia, Soome Suurvürstiriik, Suurbritannia kuningriik, Suurvürst, Taani, Taani ajalugu, Taani koloniaalimpeerium, Taani Kuningriik, Taani Monarhia, Taani-Norra, Tšehhi krooni maad, Tšehhi kuningriik, Tirooli krahvkond, Tordesillase leping, Ungari riigipeade loend, Valahhia, Valgevene ajalugu, Varssavi hertsogiriik, Vene-Liivi sõda, Vene-Poola sõda (1562–1582), Vene-Rootsi sõda (1808–1809), Verden (riik), Verona mark, Viini kongress, Zeelandi krahvkond, Zygmunt II August, 12. aprill, 16. sajand, 17. juuni, 18. sajand, 1848. aasta Valahhia revolutsioon, 23. september, 4. märts. Laienda indeks (142 rohkem) »

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Uus!!: Personaalunioon ja Aadel · Näe rohkem »

Ahhemeniidide riik

Ahhemeniidide riik (suurriigina ka Pärsia suurriik) oli esimene Iraani riik.

Uus!!: Personaalunioon ja Ahhemeniidide riik · Näe rohkem »

Alam-Reini-Vestfaali ringkond

Alam-Reini-Vestfaali ringkond 16. sajandi algul Alam-Reini-Vestfaali ringkonna ajalooline kaart aastast 1710, Peter Schenk Vanem. Alam-Reini-Vestfaali ringkond (saksa Niederrheinisch-Westfälischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond.

Uus!!: Personaalunioon ja Alam-Reini-Vestfaali ringkond · Näe rohkem »

Alþingi

Þingvellir, paik, kus loodi Islandi Althing Althing, ka Alþing, Althingi, Alþingi (vanaislandi Alþing, tänapäeva islandi keeles Alþingi) on Islandi parlament, mis loodi 930.

Uus!!: Personaalunioon ja Alþingi · Näe rohkem »

Albaania

Albaania Vabariik (Republika e Shqipërisë) on vabariik Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.

Uus!!: Personaalunioon ja Albaania · Näe rohkem »

Albaania ajalugu

Albaania. Albaania ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Albaania territooriumil.

Uus!!: Personaalunioon ja Albaania ajalugu · Näe rohkem »

Albaania kuningriik (1939–1943)

Albaania kuningriik (geegi albaania: Mbretnija Shqiptare, albaania standardkeel: Mbretëria Shqiptare, itaalia: Regno albanese), tuntud ka kui Suur-Albaania, eksisteeris Itaalia kuningriigi protektoraadina.

Uus!!: Personaalunioon ja Albaania kuningriik (1939–1943) · Näe rohkem »

Albaania kuningriik (1943–1944)

Albaania kuningriik (albaania: Mbretnija Shqiptare, saksa: Königreich Albanien) oli aastatel 1943–1944 de jure sõltumatu riik.

Uus!!: Personaalunioon ja Albaania kuningriik (1943–1944) · Näe rohkem »

Albaania lähiajalugu

Albaania lähiajalugu See artikkel käsitleb kommunistliku liikumise algust Albaanias ning Albaania ajalugu alates 1939.

Uus!!: Personaalunioon ja Albaania lähiajalugu · Näe rohkem »

Aragóni kroon

Aragóni kroon oli paljude tiitlite ja riikidega personaal- ja dünastiline unioon Aragóni kuninga kätes.

Uus!!: Personaalunioon ja Aragóni kroon · Näe rohkem »

Aragóni kuningriik

Aragóni kuningriik (hispaania Reino de Aragón) oli kuningriik Pürenee poolsaarel 1035–1707.

Uus!!: Personaalunioon ja Aragóni kuningriik · Näe rohkem »

Austria hertsogkond

Austria hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi keiserlik osariik, mis loodi aastal 1156 niinimetatud Privilegium Minusi järgi, kui endine Idamark oli lõplikult Baieri hertsogkonnast lahutatud ja sai oma õigusega hertsogkonnaks.

Uus!!: Personaalunioon ja Austria hertsogkond · Näe rohkem »

Austria-Ungari

Austria-Ungari oli kaksikmonarhiaga riik Kesk-Euroopas, mis eksisteeris 1867–1918.

Uus!!: Personaalunioon ja Austria-Ungari · Näe rohkem »

Šlahta

Šlahta (poola keeles szlachta, leedu keeles šlėkta, šlėktos või bajoraia, ukraina keeles шляхта, valgevene keeles шляхта) oli aadelkond algselt Poola kuningriigis ning hiljem, pärast Poola ja Leedu suurvürstiriigi liitumist personaaluniooni alusel, ka Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi aadelkond.

Uus!!: Personaalunioon ja Šlahta · Näe rohkem »

Šoti margid

Šoti margid Carlisle'i loss - Inglise Läänemargi peakorter Alnwicki loss - Inglise Keskmargi peakorter Lochmabeni loss - Šoti Läänemargi kindlus Šoti margid oli mõiste, mida kasutati Inglise-Šoti piiril hiliskeskajal ja varauusajal.

Uus!!: Personaalunioon ja Šoti margid · Näe rohkem »

Šotimaa

Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.

Uus!!: Personaalunioon ja Šotimaa · Näe rohkem »

Šotimaa kuningriik

Šotimaa kuningriik oli riik Euroopas, aastast 843, mil krooniti esimene Šotimaa kuningas Kenneth I MacAlpin kuni 1707.

Uus!!: Personaalunioon ja Šotimaa kuningriik · Näe rohkem »

Ülem-Saksi ringkond

Ülem-Saksi ringkond 16. sajandi lõpul Ülem-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond, loodi aastal 1512.

Uus!!: Personaalunioon ja Ülem-Saksi ringkond · Näe rohkem »

Ülem-Sileesia

Sileesia kaart, mis näitab Ülem-Sileesia (Oppeln), Kesk-Sileesia (Breslau) ja Alam-Sileesia (Liegnitz) ajaloolist paiknemist Ülem-Sileesia vappnagu seda kujutas Hugo Ströhl (1851–1919) Ülem-Sileesia (poola keeles Górny Śląsk; sileesia keeles Gůrny Ślůnsk; tšehhi keeles Horní Slezsko; saksa keeles Oberschlesien; saksa keele sileesia murdes Oberschläsing; ladina keeles Silesia Superior) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna kaguosa.

Uus!!: Personaalunioon ja Ülem-Sileesia · Näe rohkem »

Baieri kuurvürstkond

Lipp Vapp Baieri esiletõstetuna Saksa-Rooma riigi kaardil aastal 1648 Baieri kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Bayern) oli sõltumatu pärilik kuurvürstkond Saksa-Rooma riigis aastatel 1623 kun 1806, mil talle järgnes Baieri kuningriik.

Uus!!: Personaalunioon ja Baieri kuurvürstkond · Näe rohkem »

Balti Hertsogiriik

Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.

Uus!!: Personaalunioon ja Balti Hertsogiriik · Näe rohkem »

Balti landesraat

Balti landesraat (ka Balti maakogu, Baltimaade Ühendatud Maanõukogu, saksa keeles Der Vereinigte Landesrat für Livland, Estland, Ösel und Riga) oli Liivimaa maapäeva otsusel 22.

Uus!!: Personaalunioon ja Balti landesraat · Näe rohkem »

Bari hertsogkond

Bari krahvkond, aastast 1354 Bari hertsogkond, oli Saksa-Rooma riigi vürstkond, mis hõlmas pays de Barrois ja ümbritses Bar-le-Duc linna.

Uus!!: Personaalunioon ja Bari hertsogkond · Näe rohkem »

Baskimaa

lipp vapp Baskimaa asukoht Seitse nn ajaloolist ala. Kollasega on märgitud Prantsusmaale kuulub Põhja-Baskimaa, rohelisega Navarra autonoomne piirkond ja lillaga Baski autonoomne piirkond. Baskimaa (baski keeles Euskal Herria) on piirkond, mis asub kahel pool Püreneede lääneosa, mis moodustab Prantsusmaa ja Hispaania vahelise piiri, ja ulatub Biskaia laheni.

Uus!!: Personaalunioon ja Baskimaa · Näe rohkem »

Bayreuthi vürstkond

Bayreuthi vürstkond (saksa: Fürstentum Bayreuth) või Brandenburg-Bayreuthi markkrahvkond (Markgraftum Brandenburg-Bayreuth) oli vahetult keisrile alluv Saksa-Rooma riigi territoorium, mida valitses Hohenzollerni dünastia Frangimaa haru.

Uus!!: Personaalunioon ja Bayreuthi vürstkond · Näe rohkem »

Belgia

Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas.

Uus!!: Personaalunioon ja Belgia · Näe rohkem »

Berchtesgadeni praostkond

Berchtesgadeni praostkond või Berchtesgadeni vürstlik praostkond (saksa: Fürstpropstei Berchtesgaden) oli otse keisrile alluv (reichsunmittelbar) Saksa-Rooma riigi vürstkond, mida valitses regulaarkanoonikute kolleegium vürstliku praosti juhtimisel.

Uus!!: Personaalunioon ja Berchtesgadeni praostkond · Näe rohkem »

Bergi suurhertsogkond

Bergi suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Berg) rajati Napoleon Bonaparte poolt pärast tema võitu 1805.

Uus!!: Personaalunioon ja Bergi suurhertsogkond · Näe rohkem »

Bernadotte'i dünastia

Karl XIV Johan, Bernadotte´i dünastia rajaja Bernadotte'i dünastia on Rootsi kuningadünastia, mis on valitsenud alates 1818.

Uus!!: Personaalunioon ja Bernadotte'i dünastia · Näe rohkem »

Blankenburgi krahvkond

Blankenburgi krahvkond (saksa: Grafschaft Blankenburg) oli Saksa-Rooma riigi osariik.

Uus!!: Personaalunioon ja Blankenburgi krahvkond · Näe rohkem »

Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal

Järgnev on Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal, eriti pärast Illüüria ja Rooma perioodi ja enne Osmanite perioodi.

Uus!!: Personaalunioon ja Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal · Näe rohkem »

Brandenburg-Preisimaa

Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.

Uus!!: Personaalunioon ja Brandenburg-Preisimaa · Näe rohkem »

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Püha-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Uus!!: Personaalunioon ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »

Braunschweig

Braunschweigi lõvi Braunschweig on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Okeri jõe ääres.

Uus!!: Personaalunioon ja Braunschweig · Näe rohkem »

Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond

Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.

Uus!!: Personaalunioon ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond · Näe rohkem »

Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond

Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond (mitteametlikult Hannoveri kuurvürstkond;, kõnekeeles Kurfürstentum Hannover või lihtsalt Kurhannover) oli Saksa-Rooma riigi üheksas kuurvürstkond.

Uus!!: Personaalunioon ja Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond · Näe rohkem »

Bremen-Verden

Bremen-Verden, vormiliselt Bremeni ja Verdeni hertsogkonnad (saksa Herzogtümer Bremen und Verden), olid kaks territooriumi ja Saksa-Rooma riigi otsesed vasallid, mis tekkisid ja saavutasid vahetult keisrile alluvuse aastal 1180.

Uus!!: Personaalunioon ja Bremen-Verden · Näe rohkem »

Bremeni peapiiskopkond

Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).

Uus!!: Personaalunioon ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »

Bulgaaria vürstiriik

Bulgaaria vürstiriik (bulgaaria: Княжество България) oli de facto sõltumatu ja de jure vasallriik Osmanite riigi süseräniteedi all.

Uus!!: Personaalunioon ja Bulgaaria vürstiriik · Näe rohkem »

Burgundia hertsogkond

Lipp Vapp Valois-Burgundia dünastia valdused Charles Südi valitsemise ajal. Burgundia hertsogkond (1032–1477) oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest.

Uus!!: Personaalunioon ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »

Burgundia Madalmaad

Lipp Vapp Madalmaade ajaloos tähendavad Burgundia Madalmaad (prantsuse keeles Pays-Bas Bourguignons, hollandi keeles Bourgondische Nederlanden, letseburgi keeles Burgundeschen Nidderlanden) mitmeid keiserlikke ja Prantsuse lääne, mida valitsesid personaalunioonis Valois-Burgundia dünastia ja nende Habsburgidest pärijad aastatel 1384–1482.

Uus!!: Personaalunioon ja Burgundia Madalmaad · Näe rohkem »

Burgundia ringkond

Burgundia ringkond 16. sajandi alguses. Burgundia ringkond (saksa Burgundische Kreis, hollandi Bourgondische Kreits, prantsuse Cercle de Bourgogne) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1512 ja suurenes märkimisväärselt aastal 1548.

Uus!!: Personaalunioon ja Burgundia ringkond · Näe rohkem »

David Gregory

David Gregory (1659–1708) David Gregory (algselt Gregorie; 3. juuni 1659, Upper Kirkgate, Aberdeen, Šotimaa – 10. oktoober 1708, Maidenhead, Berkshire, Inglismaa) oli Šoti matemaatik ja astronoom.

Uus!!: Personaalunioon ja David Gregory · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: Personaalunioon ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Esimene Schleswigi sõda

Aunimekiri sõjale Schleswigi toomkirikus Esimene Schleswigi sõda (saksa keeles Schleswig-Holsteinischer Krieg) või Kolmeaastane sõda (taani keeles Treårskrigen) oli esimene raund sõjalisest konfliktist Lõuna-Taanis ja Põhja-Saksamaal Schleswig-Holsteini küsimuses, vaidlustades, kes peab kontrollima Schleswigi ja Holsteini hertsogkonda.

Uus!!: Personaalunioon ja Esimene Schleswigi sõda · Näe rohkem »

Fääri saared

Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.

Uus!!: Personaalunioon ja Fääri saared · Näe rohkem »

Fernando II (Aragón)

Fernando II Katoliiklane (aragoni keeles Ferrando II; hispaania keeles Fernando II "El Católico") (Kastiilia valitsejana Fernando V) (10. märts 1452 – 23. juuni 1516) oli Aragóni krooni valduste kuningas 1478–1516 ja koos oma abikaasa Isabel I-ga 1478–1504 ka Kastiilia kaasvalitseja.

Uus!!: Personaalunioon ja Fernando II (Aragón) · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Uus!!: Personaalunioon ja Frangi riik · Näe rohkem »

Frangimaa ringkond

Frangimaa ringkond 16. sajandi alguses. lõpetamist. keisrivägedega. Frangimaa ringkond (saksa Fränkischer Reichskreis) oli 1500.

Uus!!: Personaalunioon ja Frangimaa ringkond · Näe rohkem »

Gelderni hertsogkond

Geldern (hollandi: Gelre, saksa: Geldern) on ajalooline Saksa-Rooma riigi krahvkond, hiljem hertsogkond, mis asus Madalmaades.

Uus!!: Personaalunioon ja Gelderni hertsogkond · Näe rohkem »

Germogen

Miniatuur patriarh Germogenist (1905) Germogen (ka Hermogen või Hermogenes; vene Гермоген, ka Ермоген; u 1530 – 27. veebruar (vkj 17. veebruar) 1612) oli vene õigeusu vaimulik, aastatel 1606–1612 Moskva ja kogu Venemaa patriarh.

Uus!!: Personaalunioon ja Germogen · Näe rohkem »

Haakon VII

Haakon VII Haakon VII (3. august 1872 Charlottenlundi loss – 21. september 1957 Oslo) oli esimene Norra kuningas pärast Norra ja Rootsi personaaluniooni lagunemist 1905.

Uus!!: Personaalunioon ja Haakon VII · Näe rohkem »

Habsburgide Madalmaad

Habsburgide Madalmaad on ühine nimi Saksa-Rooma riigi läänidele Madalmaades, mida valitsesid Habsburgid.

Uus!!: Personaalunioon ja Habsburgide Madalmaad · Näe rohkem »

Hadrianus IV

Hadrianus IV (Nicholas Breakspear, ka Nicholas Breakspeare; 1100 ? – 1. september 1159) oli paavst 1154–1159.

Uus!!: Personaalunioon ja Hadrianus IV · Näe rohkem »

Hainaut' krahvkond

Hainaut' krahvkond (prantsuse Comté de Hainaut, hollandi Graafschap Henegouwen) oli ajalooline isandkond keskaegses Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Mons (hollandi: Bergen).

Uus!!: Personaalunioon ja Hainaut' krahvkond · Näe rohkem »

Hannoveri ajalugu

Hannover on territoorium, mis oli erinevatel aegadel vürstkond Saksa-Rooma riigis, kuurvürstkond samas, iseseisev kuningriik ja alluv provints Preisimaa kuningriigis.

Uus!!: Personaalunioon ja Hannoveri ajalugu · Näe rohkem »

Hannoveri kuningas

Hannoveri kuningas oli Hannoveri kuningriigi valitseja.

Uus!!: Personaalunioon ja Hannoveri kuningas · Näe rohkem »

Hannoveri kuningriik

Hannoveri kuningriik (saksa Königreich Hannover) oli kuningriik Saksamaal 1814–1866.

Uus!!: Personaalunioon ja Hannoveri kuningriik · Näe rohkem »

Hessen-Kasseli maakrahvkond

Hessen-Kasseli maakrahvkond (saksa: Landgrafschaft Hessen-Kassel), ka Hessen-Cassel, oli Saksa-Rooma riigi osariik keisri otseses alluvuses, mis tekkis, kui Hesseni maakrahvkond jagati aastal 1567 pärast Hesseni maakrahvi Philipp I surma.

Uus!!: Personaalunioon ja Hessen-Kasseli maakrahvkond · Näe rohkem »

Hispaania ajalugu

Hispaania 21. sajandil Hispaania ajalugu on ülevaade Hispaania alade kujunemisest ja ajaloost.

Uus!!: Personaalunioon ja Hispaania ajalugu · Näe rohkem »

Hispaania Madalmaad

Hispaania Madalmaad (hispaania Países Bajos españoles; hollandi Spaanse Nederlanden) on ühisnimi Saksa-Rooma riigi osariikidele Madalmaades, mida vallati personaalunioonis Hispaania krooniga (Habsburgide Hispaania) aastatel 1581 kuni 1714.

Uus!!: Personaalunioon ja Hispaania Madalmaad · Näe rohkem »

Hollandi krahvkond

Hollandi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik ja aastatel 1482 kuni 1581 Habsburgide Madalmaade osa, kus nüüd on Madalmaad.

Uus!!: Personaalunioon ja Hollandi krahvkond · Näe rohkem »

Horvaatia kuningriik (Habsburgide)

Horvaatia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska; ladina: Regnum Croatiae; saksa: Königreich Kroatien) oli haldusüksus, mis oli aastatel 1527 kuni 1868 olemas Habsburgide monarhias (aastatel 1804 kuni 1867 ka Austria keisririik).

Uus!!: Personaalunioon ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide) · Näe rohkem »

Horvaatia kuningriik (keskaegne)

Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest.

Uus!!: Personaalunioon ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Horvaatia liidus Ungariga

Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Hrvatsko kraljevstvo või Kraljevina Hrvatska) astus pärast Trpimirovićite ja Svetoslavićite dünastiatest kuningate valitsemist ja pärimiskriisi pärast kuningas Dmitar Zvonimiri surma aastal 1102 liitu Ungari kuningriigiga.

Uus!!: Personaalunioon ja Horvaatia liidus Ungariga · Näe rohkem »

Ida-Preisimaa

Ida-Preisimaa (saksa keeles: Ostpreußen; ladina keeles: Borussia orientalis) oli Läänemere kaguosa Preisimaa regiooni põhiosa 13.

Uus!!: Personaalunioon ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »

Indoneesia

Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest.

Uus!!: Personaalunioon ja Indoneesia · Näe rohkem »

Inglismaa

Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.

Uus!!: Personaalunioon ja Inglismaa · Näe rohkem »

Inglismaa kuningriik

Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas, Suurbritannia saare lõunaosas, aastail 927–1649 ja 1660–1707.

Uus!!: Personaalunioon ja Inglismaa kuningriik · Näe rohkem »

Island

thumb Lääne-Islandi maastik Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Uus!!: Personaalunioon ja Island · Näe rohkem »

Islandi Kuningriik

Islandi Kuningriik (islandi keeles Konungsríkið Ísland, taani keeles Kongeriget Island) oli konstitutsiooniline monarhia unioonis Taaniga.

Uus!!: Personaalunioon ja Islandi Kuningriik · Näe rohkem »

Islandi riigipeade loend

Islandi riigipeade loend koosneb kahest tabelist, kus on loetletud riigi valitsejad iseseisvusperioodil 930–1262 ja alates Taaniga personaaluniooni loomisest 1918.

Uus!!: Personaalunioon ja Islandi riigipeade loend · Näe rohkem »

Itaalia ajalooliste riikide loend

Itaalia, pärast Lääne-Rooma riigi lõppu aastal 476 ja selle järgnenud barbarite sissetunge kuni Itaalia ühinemiseni aastal 1860, oli kogum linnriike ja teisi väikseid sõltumatuid üksusi.

Uus!!: Personaalunioon ja Itaalia ajalooliste riikide loend · Näe rohkem »

Itaalia kuningriik (keskaegne)

Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.

Uus!!: Personaalunioon ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad

Jülich-Kleve-Bergi kaart, sealhulgas Gelderland provints (umbes 1540) Jülich-Kleve-Berg oli kahe endise territooriumi nimi piki tänapäeva Saksa Põhja-Rein—Vestfaali liidumaa ja tänapäeva Hollandi Gelderlandi provintsi piiri.

Uus!!: Personaalunioon ja Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad · Näe rohkem »

Jülichi hertsogkond

Jülichi hertsogkond (saksa Herzogtum Jülich; hollandi Hertogdom Gulik; prantsuse Duché de Juliers) moodustas 11.

Uus!!: Personaalunioon ja Jülichi hertsogkond · Näe rohkem »

Jogaila

Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.

Uus!!: Personaalunioon ja Jogaila · Näe rohkem »

Kaksikmonarhia

Kaksikmonarhia tekib, kui kaht eraldi kuningriiki valitseb sama monarh, järgitakse sama välispoliitikat, eksisteerib kahepoolne tolliliit ja omatakse kombineeritud sõjaväge, kuid muul viisil ollakse iseseisev.

Uus!!: Personaalunioon ja Kaksikmonarhia · Näe rohkem »

Kalmari unioon

Kalmari unioon (taani, rootsi ja norra Kalmarunionen) oli Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon aastail 1397–1523.

Uus!!: Personaalunioon ja Kalmari unioon · Näe rohkem »

Karl August (Saksi-Weimar-Eisenach)

Karl August, (3. september 1757 – 14. juuni 1828) oli Saksi-Weimari ja Saksi-Eisenachi (personaalunioonis) hertsog aastast 1758, Saksi-Weimar-Eisenachi hertsog alates selle loomisest (poliitiline liit) aastal 1809 ja suurhertsog aastast 1815 kuni oma surmani.

Uus!!: Personaalunioon ja Karl August (Saksi-Weimar-Eisenach) · Näe rohkem »

Karl XIV Johan

Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte; 26. jaanuar 1763 – 8. märts 1844) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 1818–1844, Bernadotte'i dünastia rajaja.

Uus!!: Personaalunioon ja Karl XIV Johan · Näe rohkem »

Kastiilia

Kastiilia lipp Kastiilia (hispaania Castilla) on ajalooline piirkond Hispaanias.

Uus!!: Personaalunioon ja Kastiilia · Näe rohkem »

Kieli rahuleping

Kieli rahuleping ehk Kieli rahu (inglise keeles Treaty of Kiel, Peace of Kiel, rootsi ja taani keeles Freden i Kiel, Kielfreden, Kieltraktaten) on rahuleping, mis sõlmiti Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi ja Rootsi kuningriigi vahel ühelt poolt ning Taani ja Norra kuningriikide vahel teiselt poolt 14. jaanuaril 1814 Kielis.

Uus!!: Personaalunioon ja Kieli rahuleping · Näe rohkem »

Kiievi vürstiriik

Kiievi vürstiriik oli pärast Kiievi Suurvürstiriigi lagunemist Lääne-Kiievimaa, Loode-Tšerkassõ, Ida-Žitomiri maa-aladel, moodustunud riik, mis eksisteeris aastatel (1132–1471), riigi pealinnaks oli Kiievi linn.

Uus!!: Personaalunioon ja Kiievi vürstiriik · Näe rohkem »

Kleve hertsogkond

Kleve hertsogkond (saksa Herzogtum Kleve; hollandi Hertogdom Kleef) oli Saksa-Rooma riigi osariik.

Uus!!: Personaalunioon ja Kleve hertsogkond · Näe rohkem »

Kongressi-Poola

Kongressi-Poola, ametlikult Poola kuningriik, oli pärast Napoleoni sõdade lõppu võitjariikide Austria, Suurbritannia, taas Bourbonide valitsetava Prantsusmaa ja Venemaa keisririigi poolt Viini kongressil moodustatud riik.

Uus!!: Personaalunioon ja Kongressi-Poola · Näe rohkem »

Kraini hertsogkond

Kraini hertsogkond (sloveeni Vojvodina Kranjska, saksa Herzogtum Krain) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1364.

Uus!!: Personaalunioon ja Kraini hertsogkond · Näe rohkem »

Kroon (institutsioon)

Jean Fouquet. "Charles VI kroonimine Reimsi katedraalis (4. novembril 1380)» Kroon ehk riigivalitseja võimupädevuse kinnitus oli ja on riikide, kus valitsusvormiks oli monarhia, monarhi ainuisikulise valitsusvormi kujundlik väljendusvorm.

Uus!!: Personaalunioon ja Kroon (institutsioon) · Näe rohkem »

Langobardide kuningriik

Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.

Uus!!: Personaalunioon ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Lõuna-Itaalia

Lõuna-Itaalia või Il Mezzogiorno ('Keskpäev') on traditsiooniline nimetus Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart Sitsiilia ja Sardiinia.

Uus!!: Personaalunioon ja Lõuna-Itaalia · Näe rohkem »

Leóni kuningriik

Leóni kuningriik oli riik Pürenee poolsaare loodeosas.

Uus!!: Personaalunioon ja Leóni kuningriik · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Personaalunioon ja Leedu · Näe rohkem »

Leedu ajalugu

Leedu 21. sajandil Euroopa poliitiline kaart umbes aastal 1000 Leedu ajalugu on ülevaade Leedu riigi maa-alal toimunud ajaloolistest sündmustest ja ajaloost.

Uus!!: Personaalunioon ja Leedu ajalugu · Näe rohkem »

Leedu riigipeade loend

Leedu riigipeade loend sisaldab iseseisva Leedu riigipäid.

Uus!!: Personaalunioon ja Leedu riigipeade loend · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Kui ei ole teisiti öeldud, mõistetakse selles artiklis Leedu all kogu suurvürstiriigi alasid, mitte ainult praeguse Leedu Vabariigi maa-ala. Leedu suurvürstiriik, ametlikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, Рускае, Жамойцкае, lühivormid Вялікая Літва, Вялікалітва, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Personaalunioon ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Personaalunioon ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Personaalunioon ja Liivimaa · Näe rohkem »

Limburgi hertsogkond

Limburgi hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.

Uus!!: Personaalunioon ja Limburgi hertsogkond · Näe rohkem »

Lotringi hertsogkond

Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.

Uus!!: Personaalunioon ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »

Luksemburg

Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.

Uus!!: Personaalunioon ja Luksemburg · Näe rohkem »

Luksemburgi hertsogkond

Luksemburgi hertsogkond (letseburgi Lëtzebuerg, saksa Luxemburg) oli Saksa-Rooma riigi osariik, iidne Luksemburgide aadlisuguvõsa kodumaa.

Uus!!: Personaalunioon ja Luksemburgi hertsogkond · Näe rohkem »

Luksemburgi riigipeade loend

Luksemburgi riigipeade loend esitab nimestiku Luksemburgi suurhertsogitest alates riigi iseseisvumisest 1815.

Uus!!: Personaalunioon ja Luksemburgi riigipeade loend · Näe rohkem »

Madalmaade Kuningriik

Madalmaade Kuningriik (hollandi keeles Koninkrijk der Nederlanden) on riik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Personaalunioon ja Madalmaade Kuningriik · Näe rohkem »

Marki krahvkond

Marki krahvkond (saksa Grafschaft Mark, prantsuse Comté de La Marck, kõnekeeles tuntud kui Die Mark) oli Saksa-Rooma riigi krahvkond ja osariik Alam-Reini–Vestfaali ringkonnas.

Uus!!: Personaalunioon ja Marki krahvkond · Näe rohkem »

Münsteri piiskopkond

Münsteri piiskopkond oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis, paiknedes tänapäevaste Põhja-Rein-Vestfaali liidumaa põhjaosas ja Alam-Saksi liidumaa lääneosas.

Uus!!: Personaalunioon ja Münsteri piiskopkond · Näe rohkem »

Memeli piirkond

Memelland ja Ida-Preisimaa põhjaosa. Memellandi ajalooline lipp aastatel 1919–1924 ja ''de facto'' aastani 1939. Klaipėda piirkonna postmargid aastatest 1920-1925. Ülemine mark on prantsuse mark saksakeelse ületrükiga "MEMEL". Alumised margid on leedu margid, üks leedukeelse ja saksakeelse ületrükiga, teine ilma. Viimane anti välja spetsiaalselt Klaipėda piirkonnas kasutamiseks. Klaipėda piirkond (leedu Klaipėdos kraštas) või Memeli piirkond (saksa Memelland või Memelgebiet) defineeriti Versailles' rahuga aastal 1920, kui see läks Suursaadikute konverentsi haldusalasse.

Uus!!: Personaalunioon ja Memeli piirkond · Näe rohkem »

Mindaugas II

Mindaugas II Mindaugas II oma perekonnaga Mindaugas II (sünninimi Wilhelm Karl Florestan Gero Crescentius, teine Urachi hertsog, Württembergi krahv; 3. märts 1864 Monaco – 24. märts 1928 Rapallo; maetud Ludwigsburgi kirikusse) oli 1918.

Uus!!: Personaalunioon ja Mindaugas II · Näe rohkem »

Moskva-Leedu sõda (1507–1508)

Moskva-Leedu sõda oli aastatel 1507–1508 toimunud sõda ühelt poolt Moskva suurvürstiriigi ja teiselt poolt Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi vahel, kes oli personaalunioonis Poola Kuningriigiga.

Uus!!: Personaalunioon ja Moskva-Leedu sõda (1507–1508) · Näe rohkem »

Mossi konventsioon

Mossi metallitööstuse peakontor - koht, kus Mossi konventsiooni osas läbi räägiti ja see ka allkirjastati. Mossi konventsioon (Mossekonvensjonen) oli 1814.

Uus!!: Personaalunioon ja Mossi konventsioon · Näe rohkem »

Napoli kuningriik

Napoli kuningriik, paiknedes Apenniini poolsaare lõunaosas, oli jäänuk vanast Sitsiilia kuningriigist pärast Sitsiilia saare lahkulöömist Sitsiilia Vespri mässu tulemusel aastal 1282.

Uus!!: Personaalunioon ja Napoli kuningriik · Näe rohkem »

Navarra kuningriik

Navarra kuningriik (hispaania Reino de Navarra, baski Nafarroako Erresuma, prantsuse Royaume de Navarre; algselt Pamplona kuningriik) oli kuningriik Euroopas 824–1620.

Uus!!: Personaalunioon ja Navarra kuningriik · Näe rohkem »

Nobeli rahuauhind

Nobeli rahuauhind on üks viiest Alfred Nobeli asutatud auhinnast.

Uus!!: Personaalunioon ja Nobeli rahuauhind · Näe rohkem »

Norra

Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Personaalunioon ja Norra · Näe rohkem »

Norra ajalugu

Norra 21. sajandil Norra ajalugu on ülevaade Norra alade ja Norra riigi ajaloost.

Uus!!: Personaalunioon ja Norra ajalugu · Näe rohkem »

Novembriülestõus

Novembriülestõus (Poola Powstanie listopadowe, leedu 1831 metų sukilimas, valgevene Паўстанне 1830—1831 гадоў) on Poola rahvuslik ülestõus, mis algas 29. novembri ööl vastu 30. novembrit 1830, lõppes aga 21. oktoobril 1831.

Uus!!: Personaalunioon ja Novembriülestõus · Näe rohkem »

Oldenburgi hertsogkond

Oldenburgi hertsogkond (saksa Herzogtum Oldenburg) — saanud nime oma pealinna, Oldenburgi linna järgi — oli riik tänapäeva Loode-Saksamaal.

Uus!!: Personaalunioon ja Oldenburgi hertsogkond · Näe rohkem »

Oldenburgi valitsejate loend

Oldenburgi krahvide kilp Oldenburg-Delmenhorsti krahvide kilp Oldenburgi suurhertsogite kilp 150px Järgnev on loend Oldenburgi krahvidest, hertsogitest, suurhertsogitest ja peaministritest.

Uus!!: Personaalunioon ja Oldenburgi valitsejate loend · Näe rohkem »

Osnabrücki piiskopkond

Vürstlik Osnabrücki piiskopkond (saksa Hochstift Osnabrück) oli Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1225 kuni 1803.

Uus!!: Personaalunioon ja Osnabrücki piiskopkond · Näe rohkem »

Pfalz-Zweibrücken

Pfalz-Zweibrücken või Zweibrückeni pfaltskrahvkond on endine Saksa-Rooma riigi osariik.

Uus!!: Personaalunioon ja Pfalz-Zweibrücken · Näe rohkem »

Plantagenetide suurriik

Plantagenetide suurriik aastal 1172. Täidetud kollane tähistab Inglise kuningate valdusi. Täppidega kollane näitab, kuhu ulatus nende mõjuvõim. Plantagentide suurriik (inglise keeles Angevin Empire, prantsuse keeles L'Empire Plantagenêt) oli aastatel 1154–1214 eksisteerinud poliitiline kooslus, mis koosnes Inglise kuningate valdustest.

Uus!!: Personaalunioon ja Plantagenetide suurriik · Näe rohkem »

Politoloogia mõisteid

Sellel leheküljes on loetletud politoloogia-alased artiklid Vikipeedias.

Uus!!: Personaalunioon ja Politoloogia mõisteid · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Personaalunioon ja Poola · Näe rohkem »

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa kubermangu territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Uus!!: Personaalunioon ja Poola aeg · Näe rohkem »

Poola ajalugu

Poola ajalugu on ülevaade Poola riigi kujunemisest ja ajaloolistest sündmustest, mis algas lääneslaavlaste saabumisega, kes panid aluse praeguste Poola alade paiksele asustusele.

Uus!!: Personaalunioon ja Poola ajalugu · Näe rohkem »

Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal

Jagelloonide valitsemine Poolas aastatel 1386–1572 ulatus hilisest keskajast varajase uusajani Euroopa ajaloos.

Uus!!: Personaalunioon ja Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal · Näe rohkem »

Poola keskaeg

Poola keskaeg on Poola ajaloo periood, mis katab jämedalt aastatuhande – 5. sajandist kuni 16. sajandini.

Uus!!: Personaalunioon ja Poola keskaeg · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Uus!!: Personaalunioon ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »

Portugal

Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.

Uus!!: Personaalunioon ja Portugal · Näe rohkem »

Portugali ajalugu

Portugali ajalugu on ülevaade Portugali alade ja riigi ajaloost.

Uus!!: Personaalunioon ja Portugali ajalugu · Näe rohkem »

Prantsusmaa kuningriik

Lipp Navarra kuninglik vapp Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Personaalunioon ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Uus!!: Personaalunioon ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Personaalunioon ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preisimaa hertsog

Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: Personaalunioon ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »

Preisimaa hertsogiriik

Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.

Uus!!: Personaalunioon ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Preisimaa provintsid

12 Preisimaa provintsi 1895. aasta kaardil. Preisimaa provintsid moodustasid peamised Preisimaa haldusüksused pärast Preisimaa reforme.

Uus!!: Personaalunioon ja Preisimaa provintsid · Näe rohkem »

Rahvaste Ühenduse kuningriik

Rahvaste Ühenduse kuningriigid on kaardil tähistatud sinisega Elizabeth II Buckinghami palees 2006. aastal Rahvaste Ühenduse kuningriik (inglise keeles Commonwealth realm) on Rahvaste Ühendusse kuuluv riik, mille riigipea on Suurbritannia troonil olev monarh.

Uus!!: Personaalunioon ja Rahvaste Ühenduse kuningriik · Näe rohkem »

Reaalunioon

Reaalunioon on kahe või enama riigi unioon, mis jagab mõnda riigi institutsiooni vastandina personaalunioonile; kuid nad ei ole nii ühendatud, nagu riigid poliitilises unioonis.

Uus!!: Personaalunioon ja Reaalunioon · Näe rohkem »

Rootsi–Norra

Rootsi–Norra oli Rootsi kuningriigi ja Norra kuningriigi personaalunioon aastatel 1814 kuni 1905.

Uus!!: Personaalunioon ja Rootsi–Norra · Näe rohkem »

Rumeenia Kuningriik

Rumeenia Kuningriik (rumeenia: Regatul României) oli konstitutsiooniline monarhia, mis eksisteeris 13.

Uus!!: Personaalunioon ja Rumeenia Kuningriik · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart, u 1560. aastal Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Personaalunioon ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)

Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) katab Poola ja Leedu ajaloos perioodi enne nende ühisriigi allutamist laastavatele sõdadele 17.

Uus!!: Personaalunioon ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) · Näe rohkem »

Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)

Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) katab perioodi Poola ja Leedu suurvürstiriigi ajaloost alates ajast, kui nende ühisriik muutus suures ulatuses 17.

Uus!!: Personaalunioon ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Uus!!: Personaalunioon ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksi-Coburg ja Gotha

Saksi-Coburg ja Gotha (saksa: Sachsen-Coburg und Gotha) või Saksi-Coburg-Gotha oli Wettinite haru poolt valitsetud Ernestiinide hertsogkond, mis koosnes tänapäeva Baieri ja Tüüringi liidumaade territooriumitest Saksamaal.

Uus!!: Personaalunioon ja Saksi-Coburg ja Gotha · Näe rohkem »

Saksi-Coburg-Saalfeld

Saksi-Coburg-Saalfeld (saksa: Sachsen-Coburg-Saalfeld) oli üks Saksi hertsogkondadest, mida valitses Wettini dünastia Ernestiinide liin.

Uus!!: Personaalunioon ja Saksi-Coburg-Saalfeld · Näe rohkem »

Saksi-Eisenach

Saksi-Eisenach (saksa: Sachsen-Eisenach) oli Ernestiinide hertsogkond, mida valitsesid Wettinid.

Uus!!: Personaalunioon ja Saksi-Eisenach · Näe rohkem »

Saksi-Lauenburg

Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 äärmises lõunaosas alal, mida nüüd kutsutakse Schleswig-Holsteiniks.

Uus!!: Personaalunioon ja Saksi-Lauenburg · Näe rohkem »

Saksi-Weimar

Saksi-Weimar (saksa: Sachsen-Weimar) oli üks Saksimaa hertsogkondi Wettinite dünastia Ernestiinide harust tänapäeva Tüüringis.

Uus!!: Personaalunioon ja Saksi-Weimar · Näe rohkem »

Saksi-Weimar-Eisenach

Saksi-Weimar-Eisenach (saksa: Sachsen-Weimar-Eisenach) loodi hertsogkonnana aastal 1809 Saksi-Weimari ja Saksi-Eisenachi Ernestiinide hertsogkondade ühendamise teel.

Uus!!: Personaalunioon ja Saksi-Weimar-Eisenach · Näe rohkem »

Saksimaa hertsogiriik

Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Uus!!: Personaalunioon ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Salzburgi peapiiskopkond

Salzburgi vürstlik peapiiskopkond (saksa: Fürsterzbistum Salzburg) oli vaimulik vürstkond ja Saksa-Rooma riigi osariik.

Uus!!: Personaalunioon ja Salzburgi peapiiskopkond · Näe rohkem »

Schaumburgi krahvkond

Schaumburgi krahvkond (saksa: Grafschaft Schaumburg), u. 1485.

Uus!!: Personaalunioon ja Schaumburgi krahvkond · Näe rohkem »

Schleswig-Holstein

Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.

Uus!!: Personaalunioon ja Schleswig-Holstein · Näe rohkem »

Schleswigi hertsogkond

Schleswigi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schleswig, taani keeles Hertugdømmet Slesvig, anglosaksi keeles Sliaswic) oli Taani kuninga vasallriik 1866.

Uus!!: Personaalunioon ja Schleswigi hertsogkond · Näe rohkem »

Seitsmeaastane sõda

Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.

Uus!!: Personaalunioon ja Seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »

Sigismund (Saksa-Rooma keiser)

Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.

Uus!!: Personaalunioon ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Sileesia sõjad

Sileesia sõjad (saksa Schlesische Kriege) viitavad kolmele konfliktile Preisi kuningriigi ja Austria Habsburgide monarhia vahel Sileesia ja Kladsko krahvkonna kontrolli pärast aastatel 1740–1763.

Uus!!: Personaalunioon ja Sileesia sõjad · Näe rohkem »

Sise-Austria

Trieste riigilinn Sise-Austria (saksa Innerösterreich, sloveeni Notranja Avstrija, itaalia Austria Interna) oli mõiste, mida kasutati 14.

Uus!!: Personaalunioon ja Sise-Austria · Näe rohkem »

Slaavi vürstiriikide loend

Slaavi vürstiriikide loend on loetelu tänapäeva Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Poola territooriumitel kuni Moskva suurvürstiriigi tekkimiseni 15.

Uus!!: Personaalunioon ja Slaavi vürstiriikide loend · Näe rohkem »

Slavoonia

Lipp Vapp Baranja Horvaatias Slavoonia (horvaadi: Slavonija) on Dalmaatsia, Kesk-Horvaatia ja Istria kõrval üks neljast Horvaatia ajaloolisest piirkonnast.

Uus!!: Personaalunioon ja Slavoonia · Näe rohkem »

Soome Suurvürstiriik

Soome Suurvürstiriik oli Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.

Uus!!: Personaalunioon ja Soome Suurvürstiriik · Näe rohkem »

Suurbritannia kuningriik

Suurbritannia kuningriik (inglise Kingdom of Great Britain) oli kuningriik Euroopas 1707–1801.

Uus!!: Personaalunioon ja Suurbritannia kuningriik · Näe rohkem »

Suurvürst

Suurvürst (vene keeles великий князь, leedu keeles didysis kunigaikštis, ungari keeles nagyherceg, ladina keeles magnus princeps, saksa keeles Großfürst, soome keeles suuriruhtinas, rootsi keeles storfurste) oli 10. sajandist 20. sajandini sõltumatute vene valitsejate tiitel, 18. sajandist alates ka osade kõrgaadlike tiitel Venemaal.

Uus!!: Personaalunioon ja Suurvürst · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Personaalunioon ja Taani · Näe rohkem »

Taani ajalugu

Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.

Uus!!: Personaalunioon ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Taani koloniaalimpeerium

Taani koloniaalimpeerium oma haripunktis 18. sajandi keskel Taani koloniaalimpeerium (taani keeles danske kolonier) ja Taani-Norra impeerium tähistavad Taani-Norra (pärast 1814. aastat ainult Taani) valduses olnud kolooniaid aastast 1536 kuni ligikaudu aastani 1945.

Uus!!: Personaalunioon ja Taani koloniaalimpeerium · Näe rohkem »

Taani Kuningriik

300px Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopa maa Taani ning omavalitsusega piirkonnad Fääri saared Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaa Põhja-Ameerikas.

Uus!!: Personaalunioon ja Taani Kuningriik · Näe rohkem »

Taani Monarhia

Taani Monarhia (taani keeles det Danske Monarki) oli Taani kuninga valdused 1536–1864.

Uus!!: Personaalunioon ja Taani Monarhia · Näe rohkem »

Taani-Norra

Taani-Norra oli Taani ja Norra personaalunioon aastatel 1536–1814.

Uus!!: Personaalunioon ja Taani-Norra · Näe rohkem »

Tšehhi krooni maad

Tšehhi krooni maad, Saksa-Rooma riik (1618) Moraavia kotkas, Sileesia Piastide kotkas, Alam-Lausitzi härg, Ülem-Sileesia kotkas, Ülem-Lausitzi müür, keskel Tšehhia lõvi, nende kohal Püha Václavi kroon, ümbritsetud pärnavanikuga Tšehhi krooni maad, kutsutud ka Püha Václavi krooniks (země Koruny svatováclavské) või lihtsalt Tšehhi krooniks (Koruna česká), viitab alale, mida ühendasid feodaalsuhted Tšehhi kuningate valitsemise all.

Uus!!: Personaalunioon ja Tšehhi krooni maad · Näe rohkem »

Tšehhi kuningriik

Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb praegu tänapäevases Tšehhi vabariigis.

Uus!!: Personaalunioon ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Tirooli krahvkond

Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osariik, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.

Uus!!: Personaalunioon ja Tirooli krahvkond · Näe rohkem »

Tordesillase leping

Tordesillase lepingu esilehekülg. Tordesillase leping (hispaania keeles Tratado de Tordesillas, portugali keeles Tratado de Tordesilhas) oli 7. juunil 1494 Tordesillases allkirjastatud leping, mis jagas väljaspool Euroopat avastatud uued maa-alad Hispaania ja Portugali vahel.

Uus!!: Personaalunioon ja Tordesillase leping · Näe rohkem »

Ungari riigipeade loend

Ungari riigipeade loend loetleb Ungari riigipead pärast Austriast eraldumist 1918.

Uus!!: Personaalunioon ja Ungari riigipeade loend · Näe rohkem »

Valahhia

Valahhia on ajalooline piirkond Rumeenia lõunaosas Karpaatide ja Doonau vahel.

Uus!!: Personaalunioon ja Valahhia · Näe rohkem »

Valgevene ajalugu

Euroopa aastal 814 Valgevene ajalugu on ülevaade Valgevene ajaloolistest sündmustest ja arengutest.

Uus!!: Personaalunioon ja Valgevene ajalugu · Näe rohkem »

Varssavi hertsogiriik

Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duche de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust tema valdusse läinud.

Uus!!: Personaalunioon ja Varssavi hertsogiriik · Näe rohkem »

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Uus!!: Personaalunioon ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Vene-Poola sõda (1562–1582)

Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.

Uus!!: Personaalunioon ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Vene-Rootsi sõda (1808–1809)

Vene-Rootsi sõda (1808–1809), tuntud ka kui Soome sõda, oli Venemaa keisririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõda seni Rootsi kuningriigi valduses olnud Soome territooriumi pärast.

Uus!!: Personaalunioon ja Vene-Rootsi sõda (1808–1809) · Näe rohkem »

Verden (riik)

Verdeni ajalooline territoorium kujunes frankide Verdeni piiskopkonna monarhidest tänapäeva Kesk- ja Kirde-Alam-Saksimaa alal ja eksisteeris sellisena aastani 1648.

Uus!!: Personaalunioon ja Verden (riik) · Näe rohkem »

Verona mark

Itaalia aasta 1050 paiku; Verona mark asub kaardil üleval paremal. Verona ja Aquileia mark oli suur Itaalia kirdeosas asunud keskaegne Saksa-Rooma riigi mark (piiriala), mille keskusteks olid Verona ja Aquileia linnad.

Uus!!: Personaalunioon ja Verona mark · Näe rohkem »

Viini kongress

"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa. Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.

Uus!!: Personaalunioon ja Viini kongress · Näe rohkem »

Zeelandi krahvkond

Zeelandi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi krahvkond Madalmaades.

Uus!!: Personaalunioon ja Zeelandi krahvkond · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Uus!!: Personaalunioon ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

12. aprill

12.

Uus!!: Personaalunioon ja 12. aprill · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Personaalunioon ja 16. sajand · Näe rohkem »

17. juuni

17.

Uus!!: Personaalunioon ja 17. juuni · Näe rohkem »

18. sajand

18.

Uus!!: Personaalunioon ja 18. sajand · Näe rohkem »

1848. aasta Valahhia revolutsioon

Rumeenia trikoloori. 1848.

Uus!!: Personaalunioon ja 1848. aasta Valahhia revolutsioon · Näe rohkem »

23. september

23.

Uus!!: Personaalunioon ja 23. september · Näe rohkem »

4. märts

4.

Uus!!: Personaalunioon ja 4. märts · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »