Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Pihlakas

Index Pihlakas

Pihlaka õisik Pihlakamarjad Pihlakas (Sorbus) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv puude perekond.

60 suhted: Aasta puu, Allu saar, Alusmets, Aruniit, Aseri valla vapp, Õunvili, Eesti pärismaised puud, Eesti rahvausund, Hallrästas, Harilik näär, Harilik pihlakas, Harilik toomingas, Hirvli suurkivi, Indrek Tarand, J-vitamiin, Karusvaablased, Kuriilid, Linamaa kivid, Mari, Meetaimed, Metsatüüp, Mustpea-põõsalind, Nõmmemaa kivikülv, Nootamaa, Norra, Norra kiviaeg, Pavlovsk, Pühapuu, Põder, Pooppuu, Purekkari neem, Raba, Raudonė loss, Robert Piir, Roosõielised, Saar (perekond), Satelliitöölane, Saun, Säilitusaine, Sirelisuru, Soorinna, Sorbiinhape, Taara, Taimede loend, Taimekasvatus, Tondirahu, Toompihlakas, Tuhkpihlakas, Tveri oblast, Uudeküla, ..., Vainurästas, Valge, Valge pihlakas, Väike-Saadu pihlakas, Vööt-käbilind, Võrgendikoi, Võsavaksik, Veevalaja (märk), Vulbi maastikukaitseala, Zomini looduskaitseala. Laienda indeks (10 rohkem) »

Aasta puu

Aasta puu on puude perekond, mis valitakse igal aastal Eestis ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel.

Uus!!: Pihlakas ja Aasta puu · Näe rohkem »

Allu saar

Allu saar (ka Alu saar, Allusaar) on Harjumaal Jõelähtme vallas asuv 1,13 ha suurune väikesaar.

Uus!!: Pihlakas ja Allu saar · Näe rohkem »

Alusmets

Alusmets männikus (Ivanovo oblast) Alusmets on nende metsa taimede üldnimetus, mis kasvavad puurinnet moodustavate puude varjus.

Uus!!: Pihlakas ja Alusmets · Näe rohkem »

Aruniit

Aruniit on niit, mis asub kuival või parasniiskel alal.

Uus!!: Pihlakas ja Aruniit · Näe rohkem »

Aseri valla vapp

Aseri valla vapp Aseri valla vapp on Eestis Ida-Viru maakonnas asunud endise Aseri valla vapp.

Uus!!: Pihlakas ja Aseri valla vapp · Näe rohkem »

Õunvili

Hariliku pihlaka viljad Õunvili on rüüsvili, mis areneb alumise sigimikuga õitest.

Uus!!: Pihlakas ja Õunvili · Näe rohkem »

Eesti pärismaised puud

Pärismaiste puude hulka loetakse Eestis alltoodud 51 liiki.

Uus!!: Pihlakas ja Eesti pärismaised puud · Näe rohkem »

Eesti rahvausund

Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal"). Eesti rahvausund on eesti rahva pärimuslike usuliste kujutelmade ja tavade kogum.

Uus!!: Pihlakas ja Eesti rahvausund · Näe rohkem »

Hallrästas

Hallrästas (Turdus pilaris) on linnuliik rästaslaste sugukonnast rästa perekonnast.

Uus!!: Pihlakas ja Hallrästas · Näe rohkem »

Harilik näär

Harilik näär (Pimpinella saxifraga) on sarikaliste sugukonda nääri perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline rohttaim.

Uus!!: Pihlakas ja Harilik näär · Näe rohkem »

Harilik pihlakas

Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) on roosõieliste sugukonda pihlaka perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.

Uus!!: Pihlakas ja Harilik pihlakas · Näe rohkem »

Harilik toomingas

Harilik toomingas (Prunus padus) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv puu või suur põõsas.

Uus!!: Pihlakas ja Harilik toomingas · Näe rohkem »

Hirvli suurkivi

Hirvli suurkivi on rändrahn Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Hirvli külas.

Uus!!: Pihlakas ja Hirvli suurkivi · Näe rohkem »

Indrek Tarand

Indrek Tarand 2014. aastal Euroopa Parlamendi saadikuna Indrek Tarand kõnelemas 11. veebruaril 2012 Tartus toimunud ACTA-vastasel meeleavaldusel. Indrek Tarand (sündinud 3. veebruaril 1964 Tallinnas) on Eesti ja Euroopa Liidu poliitik, riigiametnik, diplomaat, ajaloolane ja saatejuht.

Uus!!: Pihlakas ja Indrek Tarand · Näe rohkem »

J-vitamiin

J-vitamiin (ka C2-vitamiin või J-faktor) on eeldatavasti antipneumoonilise toimega looduslikult leiduv toitumisfaktor, ka vitamiinilaadne faktor.

Uus!!: Pihlakas ja J-vitamiin · Näe rohkem »

Karusvaablased

Karusvaablased (Cimbicidae) on kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsi ja pidevkehaliste (Symphyta) alamseltsi kuuluv putukate sugukond, keda võib leida peaaegu kõikjalt maailmast, välja arvatud Etioopiast ja Austraaliast.

Uus!!: Pihlakas ja Karusvaablased · Näe rohkem »

Kuriilid

Kuriilide asendikaart Kuriilid (vene keeles Курильские острова, jaapani keeles 千島列島 (Chishima-rettō)) on Kamtšatka poolsaarest Jaapani saarteni (Hokkaidō saareni) ulatuv saarestik, mis eraldab kumera kaarena (loodesse jäävat) Ohhoota merd Vaiksest ookeanist.

Uus!!: Pihlakas ja Kuriilid · Näe rohkem »

Linamaa kivid

Linamaa kivid (Linnamaa kivid) on kaks kivi (rändrahnu) Läänemaal Lääne-Nigula vallas Nõmmemaa külas.

Uus!!: Pihlakas ja Linamaa kivid · Näe rohkem »

Mari

punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.

Uus!!: Pihlakas ja Mari · Näe rohkem »

Meetaimed

Valge mesikas Kähar karuohakas Põldohakas Harilik pärn Harilik ussikeel Põldjumikas Peetrileht Tuliohakas Harilik äiatar Harilik pune Villohakas Aas-kurereha Villtakjas Harilik kuldvits Harilik hiirehernes Hübriidlutsern Harilik kukesaba Arujumikas Valge ristik Aasristik Ahtalehine põdrakanep Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja taimepungadelt ainet, millest nad valmistavad taruvaiku.

Uus!!: Pihlakas ja Meetaimed · Näe rohkem »

Metsatüüp

Metsatüüp ehk metsaelupaigatüüp on metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi.

Uus!!: Pihlakas ja Metsatüüp · Näe rohkem »

Mustpea-põõsalind

Emane mustpea-põõsalind Norras Mustpea-põõsalind (Sylvia atricapilla) on põõsalindlaste sugukonda põõsalinnu perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Pihlakas ja Mustpea-põõsalind · Näe rohkem »

Nõmmemaa kivikülv

Nõmmemaa kivikülv asub Läänemaal Lääne-Nigula vallas Nõmmemaa külas.

Uus!!: Pihlakas ja Nõmmemaa kivikülv · Näe rohkem »

Nootamaa

Nootamaa on saar Saare maakonnas, Eesti läänepoolseim saar.

Uus!!: Pihlakas ja Nootamaa · Näe rohkem »

Norra

Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Pihlakas ja Norra · Näe rohkem »

Norra kiviaeg

Norra kiviaeg kestis umbes 10 000 eKr kuni 1800 eKr.

Uus!!: Pihlakas ja Norra kiviaeg · Näe rohkem »

Pavlovsk

Pavlovsk on Venemaal Peterburi haldusalas Puškini rajoonis asuv linn.

Uus!!: Pihlakas ja Pavlovsk · Näe rohkem »

Pühapuu

Tammetsõõrina tuntud ohverdamiskoht 2012. aasta maikuus. Pühapuu on puu, mida mingis piirkonnas või usundis austatakse.

Uus!!: Pihlakas ja Pühapuu · Näe rohkem »

Põder

Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.

Uus!!: Pihlakas ja Põder · Näe rohkem »

Pooppuu

Pooppuu (Sorbus intermedia) on roosõieliste sugukonda pihlaka perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.

Uus!!: Pihlakas ja Pooppuu · Näe rohkem »

Purekkari neem

Purekkari neem (2007) Purekkari neem Purekkari neem augustis Purekkari neem on Pärispea poolsaarest eenduv neem.

Uus!!: Pihlakas ja Purekkari neem · Näe rohkem »

Raba

Kaasikjärve raba. Ohtu raba turbatootmisala. Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.

Uus!!: Pihlakas ja Raba · Näe rohkem »

Raudonė loss

Raudonė loss Raudonė loss (Raudonės pilis) on loss Leedus Jurbarkase rajoonis Raudonė vallas Raudonė alevis.

Uus!!: Pihlakas ja Raudonė loss · Näe rohkem »

Robert Piir

Robert Piir (sündinud 21. jaanuaril 1930 Strelka külas Luuga rajoonis Leningradi oblastis) on Eesti puuviljandusteadlane.

Uus!!: Pihlakas ja Robert Piir · Näe rohkem »

Roosõielised

Roosõielised (Rosaceae) on suve- ja igihaljaste puittaimede (väga harva ka liaanide) ning mitmeaastaste, harvem üheaastaste õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist.

Uus!!: Pihlakas ja Roosõielised · Näe rohkem »

Saar (perekond)

Saar (Fraxinus) on õlipuuliste sugukonda kuuluv heitlehiste (üks liik on igihaljas) lehtpuude ja -põõsaste perekond.

Uus!!: Pihlakas ja Saar (perekond) · Näe rohkem »

Satelliitöölane

Satelliitöölane Satelliitöölane (Eupsilia transversa) on öölaste sugukonda kuuluv liblikaliik.

Uus!!: Pihlakas ja Satelliitöölane · Näe rohkem »

Saun

Saun Esna allikajärve ääres. Suurupi ülemise tuletorni saun, ehitatud 1896. Eesti kõige põhjapoolsem saun. Saun on hoone või ruum, kus kõrgel temperatuuril (tavaliselt 70–100 kraadi) võetakse leili ja pestakse.

Uus!!: Pihlakas ja Saun · Näe rohkem »

Säilitusaine

Säilitusaine on looduslik või sünteetiline aine, mis aeglustab või takistab toote riknemist ning pikendab seeläbi selle säilimisaega.

Uus!!: Pihlakas ja Säilitusaine · Näe rohkem »

Sirelisuru

Sirelisuru röövik Sirelisuru (Sphinx ligustri) on surulaste sugukonda sirelisuru perekonda kuuluv liblikas.

Uus!!: Pihlakas ja Sirelisuru · Näe rohkem »

Soorinna

Soorinna on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.

Uus!!: Pihlakas ja Soorinna · Näe rohkem »

Sorbiinhape

thumb Sorbiinhape ehk 2,4-heksadieenhape (keemiline valem C6H8O2) on orgaaniline hape, mida kasutatakse konservandina.

Uus!!: Pihlakas ja Sorbiinhape · Näe rohkem »

Taara

Taara on Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi arvates muistse eesti jumala nimi.

Uus!!: Pihlakas ja Taara · Näe rohkem »

Taimede loend

Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.

Uus!!: Pihlakas ja Taimede loend · Näe rohkem »

Taimekasvatus

Taimekasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb kultuurtaimede kasvatamisega.

Uus!!: Pihlakas ja Taimekasvatus · Näe rohkem »

Tondirahu

Tondirahu Tondirahu on 0,5 hektari suurune rahu Väinameres Matsalu rahvuspargis Kumari laiust põhjas.

Uus!!: Pihlakas ja Tondirahu · Näe rohkem »

Toompihlakas

Toompihlakas (Amelanchier) on kõrgemakasvuliste põõsaste või madalate puude perekond, mis koosneb umbes 25 liigist.

Uus!!: Pihlakas ja Toompihlakas · Näe rohkem »

Tuhkpihlakas

Tuhkpihlakas (Sorbus rupicola) on roosõieliste sugukonda ja õunapuuliste alamsugukonda ja pihlakate perekonda kuuluv heitlehine puu.

Uus!!: Pihlakas ja Tuhkpihlakas · Näe rohkem »

Tveri oblast

Tveri oblast asub Venemaa Keskföderaalringkonnas ja piirneb Pihkva, Novgorodi, Vologda, Moskva, Smolenski ja Jaroslavli oblastiga.

Uus!!: Pihlakas ja Tveri oblast · Näe rohkem »

Uudeküla

Eesti jämedaim pihlakas Suusahüppajad Uudekülas 27. veebruaril 2010 Uudeküla on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas, mis esmakordselt kirjalikes allikates mainitud aastal 1564 kui Usculle küla, aastast 1620 leiab juba nimekuju Udekyl.

Uus!!: Pihlakas ja Uudeküla · Näe rohkem »

Vainurästas

Vainurästas (Turdus iliacus) on rästaslaste sugukonda rästa perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Pihlakas ja Vainurästas · Näe rohkem »

Valge

Valge on värvus.

Uus!!: Pihlakas ja Valge · Näe rohkem »

Valge pihlakas

Valge pihlakas (Sorbus aria) on roosõieliste sugukonda pihlaka perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.

Uus!!: Pihlakas ja Valge pihlakas · Näe rohkem »

Väike-Saadu pihlakas

Väike-Saadu pihlakas on kaitsealune ja Eesti üks jämedamaid pihlakaid, mis kasvab Viljandi maakonnas Viljandi vallas Kassi külas Väike-Saadu talu õues.

Uus!!: Pihlakas ja Väike-Saadu pihlakas · Näe rohkem »

Vööt-käbilind

Vööt-käbilinnu muna Vööt-käbilind (Loxia leucoptera) on linnuliik vintlaste sugukonnast käbilinnu perekonnast.

Uus!!: Pihlakas ja Vööt-käbilind · Näe rohkem »

Võrgendikoi

Paju-võrgendikoi. Võrgendikoi (Yponomeuta) on võrgendikoilaste (Yponomeutidae) sugukonda kuuluv perekond pisiliblikaid.

Uus!!: Pihlakas ja Võrgendikoi · Näe rohkem »

Võsavaksik

Võsavaksik (Ematurga atomaria) on vaksiklaste sugukonda kuuluv päeval lendav liblikas.

Uus!!: Pihlakas ja Võsavaksik · Näe rohkem »

Veevalaja (märk)

Veevalaja sümboli kurdlained sümboliseerivad intuitsiooni ja mõistuse ühinemist inimarmastuses Veevalaja (ld. k. Aquarius) (♒) on üheteistkümnes sodiaagimärk.

Uus!!: Pihlakas ja Veevalaja (märk) · Näe rohkem »

Vulbi maastikukaitseala

Vulbi oos Vulbi maastikukaitsealal Vulbi maastikukaitseala asub Järvamaal Järva vallas Vulbi oosil oosi ja sellel kasvavate taimharulduste kaitseks.

Uus!!: Pihlakas ja Vulbi maastikukaitseala · Näe rohkem »

Zomini looduskaitseala

Zomini looduskaitseala (varasem eestikeelne nimekuju Zaamini looduskaitseala) on looduskaitseala Usbekistanis Jizzaxi vilajetis Zomini rajoonis Turkestani aheliku lääneosa põhjanõlvadel Kulsai, Guralaši, Baikunguri ja Aldašmansai jõe orgudes.

Uus!!: Pihlakas ja Zomini looduskaitseala · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Sorbus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »